Ettepanek PankrS 164 lg 1 muutmiseks
Austatud Riigikogu õiguskomisjoni liikmed
Seoses asjaoluga, et praegu kehtival kujul piirab PankrS § 164 lg 1 märkimisväärselt pankrotivõlgniku õiguseid, teeb Aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (edaspidi SLK) õiguskomisjonile ettepaneku algatada pankrotiseaduse muutmine või teha ettepanek seadusemuudatuse ettevalmistamiseks Justiits-ja Digiministeeriumile.
SLK teeb ettepaneku muuta PankrS § 164 lg 1 sõnastust järgnevalt: „Võlgnik võib pankrotimenetluse lõpetamist puudutava määruse peale määruskaebuse esitada.“
Kehtiva regulatsiooni järgi on ettevõtjal võimalik sattuda olukorda, kus hoolimata maksejõuetuse äralangemisest (vara on rohkem kui kohustusi) ei ole edasikaebeõiguse puudumise tõttu võimalik pankrotimenetlust ühingu suhtes lõpetada. Pöördume õiguskomisjoni poole, kuivõrd teie pädevuses on seadusemuudatuse algatamine ja seaduse eelnõu Riigikogus arutamiseks ettevalmistamine (RKKTS § 18 lg 2 ja § 90 lg 1 p 3).
Nimelt on PankrS § 5 lg 1 ja § 164 lg 1 nende koostoimes põhiseaduse vastased osas, milles ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega jäetakse võlgniku avaldus pankrotimenetluse lõpetamiseks rahuldamata. See tähendab, et kuigi ühing ei pruugi olla maksejõuetuse olukorras, ei saa ta tegeleda majandustegevusega ja tema vara on sisuliselt külmutatud. Niisiis jäävad ettevõtjad pankrotimenetluses kaitseta. Kui ettevõtjal ei ole võimalik õigusloome puudulikkuse tõttu pääseda pankrotist olukorras, kus maksejõuetus on ära langenud (vara on rohkem kui kohustusi), õõnestab see ettevõtjate usaldust riigi vastu. Sellist olukorda ei tohiks õigusriigis tekkida, kus ettevõtjad on sellisel moel oma õiguste rikkumise juures kaitsetud. On ilmne, et selline situatsioon kahjustab kogu ettevõtluskeskkonda, sest kirjeldatud ebaõiglasesse olukorda võib sattuda iga ettevõtja. Kui Eesti seadusandlus ei toeta ettevõtlust, hakkab see pärssima Eesti majandust, hirmutades eemale nii kohalikke ettevõtjaid kui ka välisinvestoreid. Eesti majanduskeskkonna atraktiivsus on aga Eesti riigile eluliselt oluline.
All on esmalt esitatud põhjendused viidatud pankrotimenetluse sätete põhiseadusvastasuse kohta. Teiseks on selgitatud SLK enda olukorda, mis näitlikustab ilmekalt, kuidas ühingu suhtes pankrotimenetlust ei lõpetata, kuigi pankrotiolukorda tegelikult ei ole. Tänaseks on SLK ära tasunud enamuse võlausaldajate nõuetest ja SLK-l on vara rohkem kui kohustusi. Teisisõnu SLK ei ole maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses. SLK pankrotimenetluses on ainult üks võlausaldaja, kelle nõude tunnustamise üle käib vaidlus ringkonnakohtus. Maakohus ei ole nõuet tunnustanud. Ei ole põhjust arvata, et ringkonnakohus teistsuguse otsuse teeks. Seega on SLK vastu üleval veel vaid üks nõue, mille puudumist kohus tõenäoliselt peagi ka lõplikult kinnitab. Samas olenemata sellest, kuidas kohtuvaidlus laheneb – isegi nõude tunnustamise korral, on SLK-l vara rohkem kui kohustusi.
Sellegipoolest ei ole SLK pankrotti menetlev maakohus hoolimata korduvatest avaldustest SLK pankrotimenetlust lõpetanud. Kuna edasikaebeõigust pankrotiseaduse järgi selles olukorras ei ole, on SLK aastaid olnud pankrotis, kuigi pole maksejõuetu (vara ületab kohustusi).
Loodame, et mõistate probleemi tõsidust ja ebaõiglust, mida see ettevõtjatele tekitab ning alustate pankrotiseaduse muutmist selle põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Sarnase sisuga pöördumised on esitatud ka õiguskantslerile ja Justiits- ja Digiministeeriumile. Juhul kui õiguskomisjon peab seda vajalikuks, palume küsida arvamust ka Riigikogu põhiseaduskomisjonilt.
Pankrotiseaduse § 5 lg 1 ja § 164 lg 1 rikuvad pankrotivõlgniku õigusi
Praegu kehtival kujul riivavad PankrS § 5 lg 1 ja § 164 lg 1 koostoimes oluliselt pankrotis oleva ühingu õigusi. PankrS § 159 lg 1 järgi lõpetab kohus pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu. PankrS § 164 lg 1 järgi ei ole pankrotivõlgnikul võimalik sellist kohtumäärust vaidlustada (säte lubab määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui kohus lõpetab pankrotimenetluse).
Selliselt riivatakse nii pankrotivõlgniku ettevõtlusvabadust (PS § 31, § 9 lg 2), omandipõhiõigust (PS § 32) kui ka kohtukaebeõigust (PS § 15 ja § 24 lg 5). Riive on õigustatud, kui sel on legitiimne eesmärk ning riive on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas vahend (PS § 11).1
Riive eesmärgiks saab pidada kohtute koormuse vähendamist (menetlusökonoomiat). Iseenesest on selline eesmärk põhiseadusega kooskõlas2 ja seega legitiimne.
Riivet võib pidada sobivaks, sest piirang aitab kaasa kohtute koormuse vähendamisele. Edasikaebeõiguse piiramine (mitte täielik välistamine) oleks vähem riivav, kuid ei saavutaks eesmärki samaväärselt. Seega on riive vajalik.
Pankrotimenetluse jätkamine maksevõimelise isiku suhtes ei ole proportsionaalne meede. Piirang riivab intensiivselt kaebeõigust, omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust, samas kui selle panus legitiimse eesmärgi saavutamisse (kohtute koormuse vähendamisse) on minimaalne.
Pärast pankroti väljakuulutamist kaotab võlgnik õiguse oma vara käsutada (PankrS § 36), ettevõtlusvabadus taandub nullini. Kuigi pankrotihaldur valitseb vara, ei tegele ta ettevõtlusega ega teeni tulu võlgniku jaoks, vaid viib läbi pankrotimenetlust (PankrS § 54). Kui võlgnik on maksejõuetu, on selline riive võlausaldajate huvide kaitset arvestades põhjendatud. Kui isik on maksevõimeline, muutub selline riive põhjendamatuks. Seadus näeb ette, et sel juhul tuleb pankrotimenetlus lõpetada. (PankrS § 159 lg 1).
Kohtu roll pankrotimenetluses on aktiivne (PankrS § 3 lg 3), kuid eksimused – sh passiivsus või tõendite väärhindamine – pole välistatud. Edasikaebeõiguse puudumisel ei saa neid eksimusi parandada, kuigi piirangud isiku õigustele on ulatuslikud.
Tegemist on eriti intensiivse riivega ka seoses asjaoluga, et äriühinguga seotud isikuid võib samal ajal süüdi mõista pankroti põhjustamises, kuigi objektiivselt ühing pankrotis ei ole. Samuti suure maineriski tõttu – isikutel on keeruline äri teha, kui nendega seotud ühinguid peetakse põhjendamatult pankrotis olevaks. Sedavõrd intensiivset riivet saab õigustada vaid väga kaaluka eesmärgiga.
Kohtute töökoormuse vähendamine on legitiimne eesmärk, kuid edasikaebeõiguse piiramine pankrotimenetluses aitab sellele kaasa vaid marginaalselt. Pankrotiasjad moodustavad väikese osa kohtute tööst, ja võlgniku kaebeõigus menetluse lõpetamata jätmisele veelgi väiksema osa. Seega aitab riive kaasa eesmärgi saavutamisele väga vähesel määral, aga riivab väga intensiivselt võlgniku põhiõigused. Järelikult ei ole piirang mõõdukas. Isik peab saama kaitsta end kohtu võimaliku menetlusnormide eksliku kohaldamise ning ka tõendite ja asjaolude väära hindamise vastu, samuti nende alusel tehtud ebaõigete järelduste suhtes.
SLK olukord
Eeltoodud olukorraga ongi SLK puhul tegu. SLK on sattunud väljapääsmatusse olukorda, kus äriühingu põhiõigused on ulatuslikult piiratud ilma piisava kohtuliku kontrollita.
SLK pankrot kuulutati välja 19.11.2018. Pankrotimenetluse käigus on kohus erinevates vaidlustes kinnitanud nõuete puudumist. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on rahuldatud ning osadest nõuetest on loobutud. SLK pankrotimenetluses on järgi sisuliselt üks võlausaldaja (osaühing Reyna Trade OÜ), kelle nõude on maakohus samuti juba rahuldamata jätnud ning vaidlus jätkub ringkonnakohtus. Samas ületab SLK vara märkimisväärselt võlausaldaja võimalikku nõuet.
Pankrotihaldurid toetavad SLK pankrotimenetluse lõpetamist, kuid ei saa oma tegevusi lõpule viia ja sellega kaasnevad SLK-le nii rahaline kui ka ajakulu. Seega kuigi nii SLK võlgnikuna kui ka pankrotihaldurid on seisukohal, et SLK ei ole maksejõuetu, ei ole menetluse lõpetamine võimalik.
Tulenevalt asjaolude muutumisest – maksejõuetuse äralangemisest3 – on SLK korduvalt esitanud pankrotimenetluse lõpetamise avalduse, kuid maakohus on need rahuldamata jätnud. Kokku on SLK aastatel 2020-2025 avalduse menetluse lõpetamiseks esitanud neljal korral (kolmel korral on avaldus rahuldamata jäänud, viimase osas kohus veel otsustanud pole). Samuti pole ei maakohus ega ringkonnakohus pankrotiseaduses sätestatud kaebeõiguse puudumise tõttu SLK määruskaebusi menetlusse võtnud.
Eelkirjeldatu kinnitab, kuidas vaatamata maksejõuetuse puudumisele ei ole SLK-l õnnestunud pankotimenetlust lõpetada ja pankrotivõlgnikul puudub seega efektiivne õiguskaitsevahend. Samale maakohtule uue avalduse esitamine ilmselgelt ei kaitse pankrotivõlgniku õigusi. Määruskaebuse esitamine pole aga kehtiva seaduse järgi võimalik. Kaebeõigus on seega välistatud.
PankrS § 159 lg 1 kohaselt saab menetluse lõpetada, kui võlgnik tõendab maksejõuetuse äralangemist – st võlgnik tõendab, et vara ületab kohustusi. Sealjuures ei ole oluline, millistel põhjustel nõuded täpselt ära langenud on, selleks võib olla ka olukord, kus nõudeid on täitnud kolmandad isikud. See ei kahjusta allesjäänud võlausaldaja huve. Kui võlgniku kohustused on vähenenud, tähendab see, et tal on vara rohkem kui varem. Seega võibki vara ületada edaspidi kohustused ja pankrotimenetluseks pole enam põhjust. SLK puhul ongi tegemist olukorraga, kus SLK maksejõuetus (PankrS § 1 lg‑d 2 ja 3) on pankrotimenetluse käigus ära langenud.
Kuna pankrotiolukord on ära langenud, peaks äriühing saama tavapärase ettevõtlusega ise jätkata. Kuivõrd pankrotimenetlust lõpetatud pole, on jõutud tupikseisu, millest PankrS väljapääsu ei võimalda ja kaebeõiguse puudumise tõttu ei saa tekkida ka kõrgemate kohtute praktika.
Praeguses olukorras hoitakse SLK-d põhjendamatult formaalselt pankrotis, kuigi tema varad ületavad tema tegelikke kohustusi, ja SLK soovib jätkata majandustegevusega. SLK kunstlikult pankrotis hoidmisega kaasnevad lisakulud (eeskätt pankrotihaldurite tasu näol), samuti on takistatud võimalus ettevõtluse kaudu tulu teenida. Ühingu, mis ei ole maksejõuetu, pankrotis hoidmine rikub oluliselt selle ühingu õigusi.
Muudatusettepanek
Kehtiv PankrS § 164 lg 1 sätestab, et määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse.
SLK teeb ettepaneku muuta PankrS § 164 lg 1 sõnastust järgnevalt: „Võlgnik võib pankrotimenetluse lõpetamist puudutava määruse peale määruskaebuse esitada.“ Sätte viidatud sõnastus aitaks tagada ettevõtjatele pankrotimenetluses suurema kaitse, mis on ettevõtluskeskkonna edendamiseks oluline.
Alternatiivselt palub SLK õiguskomisjonil teha ettepanek seadusemuudatuse ettevalmistamiseks Justiits-ja Digiministeeriumile.
Lugupidamisega
Tõnis Rihvk
aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii juhatuse liige