Vastus

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ametiprivileegid)




§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest
kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;“;

2) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kaitsja võib esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid ja dokumente, kui teabevaldaja keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks väljastamast.
(5) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel pandud kohustuse täitmata, võib eeluurimiskohtunik või kohus kaitsja taotlusel trahvida. “

3) Seadustikku täiendatakse paragrahvidega 641 – 643 järgmises sõnastuses:

㤠641. Ametiprivileeg

(1) Õigus keelduda kriminaalmenetluses teabe avaldamisest (ametiprivileeg) on:
1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul temale hingelise hoolekandega seoses usaldatu kohta;
2) advokaadil õigusteenuse saamiseks tema poole pöördumise, õigusteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud või tema poolt õigusteenuse osutamise eesmärgil koostatud teabe ja osutatud õigusabi sisu kohta (advokaadi kutsesaladus);
3) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil konfidentsiaalselt teavet andnud isikut;
4) tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleval isikul temale seoses tervishoiuteenuse osutamisega usaldatu või tervishoiuteenuse osutamise käigus teatavaks saanud tervisesse puutuvate asjaolude kohta;
5) käesoleva seaduse § 203 lõikes 2 nimetatud vahendajal temale käesoleva seadustiku kohase vahendusmenetluse käigus menetlusosaliste poolt usaldatud teabe kohta;
6) notaril seoses õigusteenuse osutamisega temale õigusteenuse saamise eesmärgil usaldatud teabe ja osutatud õigusabi sisu kohta;
7) kaitsjal seoses süüteoasjas õigusteenuse osutamisega temale teatavaks saanud või tema poolt õigusteenuse osutamise käigus koostatud teabe ja osutatud õigusabi sisu kohta (kaitsjasaladus).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isiku taotlusel, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus, võib kohus muu kui käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo menetluses määrata ametiprivileegi saladusega kaetud teabe osas, mille avaldamine kriminaalmenetluses ebaproportsionaalselt kahjustaks isikut, kelle kaitseks saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud.
(3) Kohtueelses menetluses menetlustoimingule allutatud isik, kes taotleb ametiprivileegi käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, peab sellest koheselt menetlejale teatama ning esitama taotluse eeluurimiskohtunikule 48 tunni jooksul. Kui isik taotlust õigeaegselt ei esita, loetakse, et ta ametiprivileegi ei taotle.
(4) Eeluurimiskohtunik vaatab lõikes 3 nimetatud taotluse läbi viivitamata, kuulates ära taotleja ja prokuratuuri seisukohad ning tutvudes vajadusel kriminaaltoimiku materjalidega. Kui menetlustoimingu käigus võeti taotlejalt ära dokumente või muid teabekandjaid, määrab eeluurimiskohtunik, kuidas nendega edasi toimitakse.
(5)Kohtu määrus, millega lahendatakse ametiprivileegi taotlus, on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(6) Õigus keelduda ametiprivileegiga kaetud teabe avaldamisest on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatute erialasel abipersonalil.
(7) Isikul on õigus kriminaalmenetluses keelduda avaldamast õigusteenuse saamise eesmärgil advokaadi või kaitsjaga toimunud teabevahetuse ja saadud õigusabi sisu.

§ 642. Ametiprivileegiga kaetud teabe kohta tõendite kogumine

(1) Ei ole lubatud koguda tõendit, milles sisalduv teave on kaetud ametiprivileegiga, välja arvatud juhul, kui isik, kelle kaitseks on ametiprivileegiga isikule saladuse hoidmise kohustus kehtestatud, tõendi kogumisega nõustub või ametiprivileegiga isik on saladuse hoidmise kohustusest vabastatud muus menetluses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluse puudumisel ja kui käesolevas seaduses ei ole teisiti sätestatud, võib ametiprivileegiga kaetud teavet sisaldavat tõendit koguda kohtu või eeluurimiskohtuniku loal. Luba antakse, kui
1) isik, kelle kaitseks on saladuse hoidmise kohustus kehtestatud, on oma käitumisega loobunud saladuse hoidmisest;
2) teave ei ole enam saladuses menetleja tegevusest sõltumatutel põhjustel;
3) taotletakse käesoleva seadustiku § 641 lõike 1 punktides 4 – 6 toodud ametiprivileegiga kaetud teavet sisaldava tõendi kogumist, mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning tõendi kogumisega ei riivata põhjendamatult isikuõigusi; või
4) taotletakse käesoleva seadustiku § 641 lõike 1 punktis 3 toodud ametiprivileegiga kaetud teavet sisaldava tõendi kogumist, mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks kriminaalasjas, mille esemeks on esimese astme kuritegu ning tõendi kogumiseks on ülekaalukas avalik huvi.
(3) Eeluurimiskohtuniku või kohtu luba ametiprivileegiga kaetud teavet sisaldava tõendi kogumiseks võib sisalduda menetlustoimingu tegemise kohta koostatud kohtumääruses.
(4) Andmevaldajal on õigus keelduda avaldamast ametiprivileegiga kaetud teavet, kui seda sisaldava tõendi kogumine ei ole käesoleva seadustiku kohaselt lubatud.
(5) Kui menetlustoimingule allutatud isik taotleb ametiprivileegi käesoleva seadustiku § 641 lõike 2 alusel, lükatakse võimalusel menetlustoiming taotluse lahendamiseni edasi. Kui menetlustoimingu edasilükkamine ohustaks tõendite säilimist, võib vaidlusaluse teabekandja ära võtta ja pakendada turvaliselt läbipaistmatusse pakendisse, mis välistab andmekandja sisuga tutvumise ja võimaldab tagantjärele tuvastada pakendi avamise (pitseerida). Pitseeritud teabekandjat säilitatakse menetleja juures ja esitatakse eeluurimiskohtuniku nõudmisel talle tutvumiseks.

§ 643. Vastuväited menetlustoimingul privileegi rikkumise kohta
(1) Kui käesoleva seadustiku paragrahvi 641 lõike 1 punktides 1 ja 3 – 6 nimetatud ametiprivileegiga isik või ametiprivileegiga kaetud teavet hoidev muu menetlustoimingule allutatud isik leiab, et tema suhtes menetlustoimingu tegemisel menetleja ületab ametiprivileegiga kaetud teabe äravõtmisel eeluurimiskohtuniku loa piire, peab ta viivitamata esitama menetlejale vastuväite, mis protokollitakse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväite esitamisel tagastab menetleja vaidlusaluse teabekandja selle sisuga tutvumata või pitseerib teabekandja. Kui menetleja teabekandjat ei tagasta, on asjaomasel ametiprivileegiga isikul õigus menetlustoimingu lõppemisest 48 tunni jooksul esitada eeluurimiskohtunikule taotlus teabekandja tagastamiseks. Kui taotlust õigeaegselt ei esitatud, loetakse isik vastuväitest loobunuks.
(3) Eeluurimiskohtunik lahendab taotluse hiljemalt 10 päeva jooksul, vajadusel kuulates ära prokuratuuri ja taotleja ning tutvudes vaidlusaluse teabekandja ja kriminaaltoimiku materjalidega.“;

4) Paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 72. Ütluste andmisest keeldumine ametiprivileegist tulenevalt

(1) Tunnistajale võib esitada küsimusi teabe kohta, mis on kaetud ametiprivileegiga, kuid tunnistajal on õigus keelduda ametiprivileegiga kaetud teabe kohta ütluste andmisest.
(2) Tunnistajal ei ole õigust keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga kaetud teabe kohta, mille kohta ta on juba ütlusi andnud või mille suhtes on tõendi kogumine lubatud vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvile 642. Paragrahvi 642 lõiget 2 ei kohaldata käesoleva seadustiku paragrahvi 641 lõike 1 punktides 2 ja 7 nimetatud isikute ülekuulamisele ametiprivileegiga kaetud teabe kohta.
(3) Eriteadmistega isikul või tõlgil, kes kaasati menetlustoimingule käesoleva seadustiku paragrahvi 912 lõike 9 või 12 kohaselt, on õigus keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga kaetud teabe kohta, mis talle menetlustoimingul osalemise käigus teatavaks sai.
(4) Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest, peab ta menetlejale põhjendama ütluste andmisest keeldumise alust. Kui prokuratuur kohtueelses menetluses leiab, et ütluste andmisest keeldumine on alusetu, võib prokuratuur esitada taotluse eeluurimiskohtunikule tuvastada tunnistajal ametiprivileegi puudumine. Eeluurimiskohtunik lahendab taotluse 10 päeva jooksul, kuulates ära tunnistaja ja prokuratuuri seisukohad ning tutvudes vajadusel kriminaaltoimiku materjalidega.“;

5) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui vaatluse eesmärgiks on advokaadi kutsesaladuseks või kaitsjasaladuseks olevate andmete äravõtmine või vaatlus eeldab selliseid andmeid sisaldava teabekandjaga tutvumist, juhindutakse käesoleva seadustiku § 912 sätestatud korrast.“;

6) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui advokaadi või kaitsja läbivaatuse eesmärgiks on advokaadi kutsesaladuseks või kaitsjasaladuseks olevate andmete äravõtmine või kui advokaadi või kaitsja läbivaatus eeldab selliseid andmeid sisaldava teabekandjaga tutvumist, juhindutakse käesoleva seadustiku § 912 sätestatud korrast. Kuni kohtumääruse tegemiseni tuleb advokaadilt või kaitsjalt ära võetavad teabekandjad, mis võivad sisaldada advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust, tema juuresolekul pitseerida.“;

7) paragrahvi 91 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures“ sõnaga „ametiprivileegiga isiku tööruumides“;

8) paragrahvi 91 lõike 4 punkti 2 lisatakse sõnad „, sealhulgas ametiprivileegi riive õigustamiseks vastavalt käesoleva seadustiku § 642“;

9) paragrahvi 91 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Ametiprivileegiga isiku tööruumi läbiotsimise juurde tuleb kutsuda ametiprivileegiga isik, kelle juures läbi otsitakse. Kui kõnealune isik läbiotsimise juures ei viibi, kutsutakse läbiotsimise juurde teine sama ameti esindaja.“;

10) seadustikku täiendatakse paragrahviga 912 järgmises sõnastuses:

„§ 912. Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise erisused

(1) Advokaadibüroo, kaitsja tööruumi, advokaadi kutsesaladuse või kaitsjasaladuse hoiustamiseks kasutatava muu ruumi, Eesti Advokatuuri ruumide, advokaadi või kaitsja eluruumi või tema poolt kasutatava sõiduki (advokaadi või kaitsja valdus) läbiotsimise juures peab viibima Eesti Advokatuuri poolt määratud advokaat (advokatuuri esindaja). Advokatuuri esindajaks ei saa olla advokaat, kes on või on olnud samas kriminaalasjas muu kriminaalmenetluse subjekt või kellel on huvide konflikt. Läbiotsimise juures on õigus viibida ka advokaadil või kaitsjal, kelle valdust läbi otsitakse, ja advokaadibüroo pidajal.
(2) Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise kohta antavas kohtumääruses tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 91 lõikes 4 sätestatule märkida:
1) kas ja millises ulatuses on otsinguid lubatud toimetada advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust sisaldavate andmete hulgas;
2) milliseid abinõusid tuleb läbiotsimise käigus rakendada, et vältida advokaadi kutsesaladuseks või kaitsjasaladuseks olevate andmete õigustamatut ilmsikstulekut;
3) kas ja millises ulatuses on lubatud läbiotsimisel advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust sisaldavaid teabekandjaid ära võtta ja neis talletatud andmetest koopiaid teha.
(3) Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimist ei või toimetada advokaadi kutsesaladuseks või kaitsjasaladuseks olevate andmete äravõtmise eesmärgil, välja arvatud siis, kui
1) advokaati, kaitsjat, advokaadibüroo töötajat, kaitsja alluvuses töötajat või advokatuuri töötajat kahtlustatakse kuriteo toimepanemises;
2) on alust arvata, et otsitavad advokaadi kutsesaladuseks või kaitsjasaladuseks olevad andmed on seotud menetletava kuriteoga; ning
3) tõendusteavet ei ole võimalik õigeaegselt ja kriminaalmenetluse huve oluliselt ohustamata saada muude toimingutega.
(4) Advokatuuri esindaja on kohustatud:
1) hoolsalt ja põhjendamatute viivitusteta teostama otsinguid ning eraldama menetletava kriminaalasjaga seotud andmed ametiprivileegiga kaetud andmete hulgast vastavalt läbiotsimismäärusele ja arvestades menetleja juhiseid;
2) jälgima, et advokaadi kutsesaladuseks või kaitsjasaladuseks olevad andmed oleks kaitstud õigustamatu ilmsikstuleku eest;
3) hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus seoses advokatuuri esindamisega teatavaks saanud teavet;
4) tegema vajaduse ilmnemisel ettepaneku eriteadmistega isiku või tõlgi kaasamiseks otsingu teostamisele või andmete eraldamisele.
(5) Advokatuuri esindajal on õigus:
1) tutvuda mõistliku aja jooksul enne läbiotsimist läbiotsimismäärusega ning prokuratuuri loal vajalikus ulatuses kriminaalasja materjalidega; 
2) esitada taotlusi, kaebusi ning vastuväiteid, mis protokollitakse;
3) kasutada tehnikavahendeid käesoleva seadustiku § 47 lõike 1 punktis 5 sätestatud alustel.
(6) Läbiotsimiskohast kaasa võetavad andmekandjad, millel võib olla advokaadi kutsesaladuseks või kaitsjasaladuseks olevat teavet, mis ei seondu menetletava kriminaalasjaga, pitseeritakse läbiotsimiskohas advokatuuri esindaja juuresolekul. Pitseri võib advokatuuri esindaja juuresolekul avada käesoleva paragrahvi kohaseks andmete eraldamiseks. Pitseri avamine menetleja poolt advokatuuri esindaja juuresolekuta on lubatud üksnes toiminguteks, mille käigus andmekandjal olevaid andmeid ei saa muuta ega nendega tutvuda.
(7) Advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust sisaldavate andmete hulgas teostab kooskõlas läbiotsimismäärusega menetleja juhendamisel otsinguid advokatuuri esindaja, kes eraldab läbiotsimise määruses ära võtta lubatud andmed muudest advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust sisaldavatest andmetest, jälgides, et advokaadi kutsesaladus või kaitsjasaladus ei tuleks õigustamatult ilmsiks.
(8)Kui andmete eraldamine ei toimu läbiotsimiskohas, kutsutakse andmete eraldamise juurde isikud, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt õigus viibida läbiotsimise juures.
(9) Menetleja võib kaasata advokatuuri esindaja nõusolekul otsingute teostamisele või andmete eraldamisele tõlgi või muu eriteadmistega isiku, kui see on vältimatult vajalik. Sellisel juhul tuleb võtta meetmeid, et kaasatud isiku kokkupuude advokaadi kutsesaladuse või kaitsjasaladusega oleks minimaalne ning kaasatud isikule selgitatakse, et tal ei ole lubatud avaldada ametiprivileegiga kaetud teavet, mis talle andmete eraldamise või otsingute käigus teatavaks sai.
(10) Kui menetleja leiab, et advokatuuri esindaja on jätnud eriteadmisi vajaval juhul põhjendamatult eriteadmistega isiku kaasamiseks nõusoleku andmata, võib prokuratuur esitada eeluurimiskohtunikule taotluse eriteadmistega isiku kaasamiseks. Prokuratuuri taotlus eriteadmistega isiku kaasamiseks lahendatakse 10 päeva jooksul.
(11) Kui menetleja leiab, et advokatuuri esindaja ei teosta otsinguid erapooletult või piisava hoolikusega, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel määrata otsingute tegemiseks mõistliku tähtaja või kohustada advokatuuri määrama uue esindaja, kuulates eelnevalt ära prokuröri ja advokatuuri esindaja. Prokuratuuri taotlus lahendatakse 10 päeva jooksul.
(12) Kahtluse korral, et advokatuuri esindaja on jätnud läbiotsimise määruses nimetatud andmed muudest advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust sisaldavatest andmetest eraldamata, võib prokuratuur taotleda eeluurimiskohtunikult vaidlusaluste andmete kontrollimist, pitseerides vaidlusaluseid andmeid sisaldava teabekandja advokatuuri esindaja juuresolekul ja edastades selle eeluurimiskohtunikule. Kui eeluurimiskohtunik leiab, et kahtlus on põhjendatud, teostab ta vaidlusaluse teabe hulgast kriminaalasjaga seotud teabe eraldamise vastavalt läbiotsimismääruse tingimustele, kaasates uurimisasutuse, advokatuuri esindaja ning vajadusel tõlgi või muu eriteadmistega isiku vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 9.“;

11) seadustikku täiendatakse paragrahviga 913 järgmises sõnastuses:

„§ 913. Advokaadi või kaitsja kutsesaladust sisaldava teabe nõudmine

(1) Isikult, kes kokkuleppel advokaadi, kaitsja või Eesti Advokatuuriga hoiab teavet, mis võib sisaldada advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust, võib sellist teavet nõuda üksnes siis, kui advokaati, kaitsjat, advokaadibüroo töötajat, kaitsja alluvuses töötajat või advokatuuri töötajat kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ning on alust arvata, et nõutav teave on seotud menetletava kuriteoga.
(2) Teavet võib nõuda prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel ja teave edastatakse otse kohtumääruse teinud kohtule.
(3) Määruses tuleb märkida, kas ja millises ulatuses on lubatud tõendusteavet otsida advokaadi kutsesaladust või kaitsjasaladust sisaldavate andmete hulgast ning milliseid meetmeid tuleb rakendada, et vältida advokaadi kutsesaladuse või kaitsjasaladuse õigustamatut ilmsikstulekut.
(4) Kohus või eeluurimiskohtunik pitseerib teabekandja, millel on määruse alusel saadud andmed, ning edastab selle menetlejale, kes kaasab advokatuuri esindaja ning korraldab kriminaalasjaga seotud andmete eraldamise vastavalt käesoleva seadustiku § 912 lõigetes 3–12 sätestatule.“;

12) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohtupsühhiaatria- või kohtupsühholoogiaekspertiisi tegemiseks on eksperdil õigus tutvuda kahtlustatava või süüdistatava terviseandmetega tervise infosüsteemis ilma, et selleks oleks nõutav käesoleva seadustiku §-s 642 sätestatud kohtu luba.“

13) paragrahvi 107 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ekspertiisi tegemisel eksperdi poolt kasutatud eriliigilisi isikuandmeid tohib ekspertiisiaktis kajastada üksnes eksperdiarvamuse põhjendamisel vältimatult vajalikus ulatuses.“

paragrahvi 1262 täiendatakse lõigetega 41–42 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva seadustiku §-des 1265–1269 nimetatud jälitustoimingute tegemisel ametiprivileegiga kaetud teabe saamiseks tuleb täiendavalt järgida käesoleva seadustiku §-s 642 lõigetes 1 – 4 toodud tingimusi. Advokaadi või kaitsja suhtes ei ole lubatud jälitustoimingu tegemine käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2-4 sätestatud alusel üksnes põhjusel, et ta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud isikuga suhtleb, vahendab talle teavet või osutab talle kaasabi.

(42) Kui mõne muu isiku suhtes seaduslikult läbiviidavast jälitustoimingust nähtub tõendusteave, mis puudutab ametiprivileegiga isiku toime pandud või toime pandavat võimalikku kuritegu, võib jälitustoiminguga saadud teavet kasutada tõendina ka ametiprivileegiga isiku suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses.“;

14) paragrahvi 1267 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

15) paragrahvi 175 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) Eesti Advokatuurile käesoleva seadustiku paragrahvi 1781 kohaselt makstavad summad;“;

16) seadustikku täiendatakse paragrahviga 1781 järgmises sõnastuses:
„§ 1781. Eesti Advokatuuri kulude hüvitamine seoses advokatuuri esindaja tööga
(1) Eesti Advokatuurile hüvitatakse kulud seoses käesoleva seadustiku paragrahvi 912 või 913 alusel advokatuuri esindaja tehtud tööga summas, mis ei või ületada sama aja eest kaitsjale riigi õigusabi tasumäära järgi makstavat tasu.
(2) Eesti Advokatuuri taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamiseks lahendab menetleja oma määrusega. Taotluses tuleb näidata, kes oli advokatuuri esindajaks, millisel toimingul, millal ja kui kaua ta osales, ning kui palju Eesti Advokatuur talle selle eest maksis.


§ 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;“;

2) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Kaitsja võib esitada maakohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid ja dokumente, kui teabevaldaja keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks väljastamast.
(22) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel pandud kohustuse täitmata, võib maakohus kaitsja taotlusel trahvida.“;

3) paragrahv 331 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimine on lubatud üksnes väärteoasjades, mille esemeks on andmekaitse-, rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi, maksu-, tolli-, korruptsiooni- või riigisaladuse käitlemise alane väärtegu.“.

§ 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Isik võib keelduda ütluste andmisest advokaadilt saadud õigusabi sisu ja temal õigusabi saamise eesmärgil advokaadiga toimunud teabevahetuse sisu kohta.“