vastuskiri

Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla

Ivan Sergejev

Asekantsler

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Nr. 2-10/341-1

Rapla- ja Pärnumaa maakonnaplaneeringute maavarade teemaplaneeringu koostamisest

Austatud asekantsler

15. augustil k.a saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Maa- ja ruumipoliitika

osakond kirja Rapla- ja Pärnumaa maakonnaplaneeringute maavarade teemaplaneeringu

koostamisest Raplamaa Omavalitsuste Liidule, millega andis teada, et ministeerium on alustanud

menetlust pöördumaks Vabariigi Valitsuse poole Rapla ja Pärnu maakonna maavarade

teemaplaneeringu ning KSH koostamise lõpetamiseks vastavalt planeerimisseaduse

§ 59 alusel.

PlanS § 59 sätestab, et maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja võib maakonnaplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või kui planeeringu

koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

Raplamaa Omavalitsuste Liit arutas antud küsimust ja leidis, planeeringu lõpetamise põhjenduseks

toodud asjaolud ei välista planeeringu elluviimist tulevikus ja planeeringu koostamise eesmärk ei

ole samuti muutunud.

Esiteks on teemaplaneeringu eesmärk olnud tagada ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata

riiklikud maakasutusprioriteedid ning leida kompromiss kohalike omavalitsuste, kogukondade ja

riigi huvide vahel. Nende küsimuste jätmine lahendamata ja üksikjuhtumite tasandile viimine ei

taga vajalikku terviklikku ja pikaajalist vaadet. Otsuste hajutamine üksikjuhtudele võib suurendada

kohalike konfliktide riski ning vähendada läbipaistvust ja õiguskindlust.

Teiseks on planeeringu raames juba tehtud märkimisväärne töö – koostatud on varustuskindluse ja

nõudluse analüüsid, esialgsed kaardid ning kategooriate süsteem. Selle potentsiaali kasutamata

jätmine tähendaks avaliku ressursi raiskamist ja tehtud töö väärtuse vähendamist.

Kolmandaks vajavad ka väiksemad, 10–20 ha suurused maavarade alad terviklikku käsitlust. Just

maakonnaplaneering pakub tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii regionaalsete kui ka

riiklike arenguvajadustega, sealhulgas taristuprojektide ja kohaliku elukeskkonna kaitsega.

Neljandaks ei saa alahinnata planeeringu ja KSH rolli keskkonnamõjude terviklikul hindamisel.

Kui menetlused viiakse ainult üksikjuhtude tasandile, võib terviklik pilt kaduda ning otsuste

Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla

keskkonnamõjusid hinnatakse kitsalt, mitte süsteemselt. Kahetsusväärselt on levimas praktika, kus

kaevandusalasid tükeldatakse väiksemateks osadeks, et vältida keskkonnamõjude hindamist.

Lahendamata on vastuolud omavalitsuste üldplaneeringute ja kaevanduste kavandamise vahel ja

selleks oleks maakonnaplaneering oluline tööriist.

Viimaks, Harju maakonna teemaplaneeringu kogemusi ja leevendusmeetmeid saab küll kasutada

eeskujuks, kuid ilma Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringuteta puudub nende põhimõtete siduvus

ja konkreetne rakenduslik raamistik kohalikes oludes. Seetõttu jääb maavarade kasutuse

planeerimine nendes maakondades killustatuks ja lühinägelikuks. Samuti ei saa lahendust

küsimused, mis on vajalikud kaevandustega seotud riskide maandamiseks ja negatiivsete mõjude

leevendamiseks.

Kokkuvõttes ei ole planeeringu lõpetamine põhjendatud, sest see vähendaks läbipaistvust, ei aitaks

leevendada pingeid, mis tihti kaevanduste kavandamisel tekkivad. Samal ajal jäävad ebaselgeks

varustuskindlusega seotud küsimused.

Maavarade kaevandamine on ainulaadne selles osas, et seda käsitletakse planeerimistegevusest

eraldi. See on kindlasti üheks juurpõhjuseks pingete tekkimisel, kuna puudub süsteemne kõiki

osapooli haarav tasakaalustatud lahendus. Riik käitub sõnamurdlikult kui lõpetab lahenduste

otsimise läbi planeeringu. Vajadusel tuleks kaaluda planeeringu eesmärkide ajakohastamist ja

metoodika kohandamist, et tagada terviklik lahendus, mis teenib nii riigi strateegilisi eesmärke kui

ka kohalike kogukondade huve.

Raplamaa Omavalitsuste Liit ei ole nõus eelpool nimetatud maakonnaplaneeringu lõpetamisega.

Lugupidamisega

Heiki Hepner

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees

/allkirjastatud digitaalselt/

Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla

Ivan Sergejev

Asekantsler

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Nr. 2-10/341-1

Rapla- ja Pärnumaa maakonnaplaneeringute maavarade teemaplaneeringu koostamisest

Austatud asekantsler

15. augustil k.a saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Maa- ja ruumipoliitika

osakond kirja Rapla- ja Pärnumaa maakonnaplaneeringute maavarade teemaplaneeringu

koostamisest Raplamaa Omavalitsuste Liidule, millega andis teada, et ministeerium on alustanud

menetlust pöördumaks Vabariigi Valitsuse poole Rapla ja Pärnu maakonna maavarade

teemaplaneeringu ning KSH koostamise lõpetamiseks vastavalt planeerimisseaduse

§ 59 alusel.

PlanS § 59 sätestab, et maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja võib maakonnaplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või kui planeeringu

koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

Raplamaa Omavalitsuste Liit arutas antud küsimust ja leidis, planeeringu lõpetamise põhjenduseks

toodud asjaolud ei välista planeeringu elluviimist tulevikus ja planeeringu koostamise eesmärk ei

ole samuti muutunud.

Esiteks on teemaplaneeringu eesmärk olnud tagada ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata

riiklikud maakasutusprioriteedid ning leida kompromiss kohalike omavalitsuste, kogukondade ja

riigi huvide vahel. Nende küsimuste jätmine lahendamata ja üksikjuhtumite tasandile viimine ei

taga vajalikku terviklikku ja pikaajalist vaadet. Otsuste hajutamine üksikjuhtudele võib suurendada

kohalike konfliktide riski ning vähendada läbipaistvust ja õiguskindlust.

Teiseks on planeeringu raames juba tehtud märkimisväärne töö – koostatud on varustuskindluse ja

nõudluse analüüsid, esialgsed kaardid ning kategooriate süsteem. Selle potentsiaali kasutamata

jätmine tähendaks avaliku ressursi raiskamist ja tehtud töö väärtuse vähendamist.

Kolmandaks vajavad ka väiksemad, 10–20 ha suurused maavarade alad terviklikku käsitlust. Just

maakonnaplaneering pakub tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii regionaalsete kui ka

riiklike arenguvajadustega, sealhulgas taristuprojektide ja kohaliku elukeskkonna kaitsega.

Neljandaks ei saa alahinnata planeeringu ja KSH rolli keskkonnamõjude terviklikul hindamisel.

Kui menetlused viiakse ainult üksikjuhtude tasandile, võib terviklik pilt kaduda ning otsuste

Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla

keskkonnamõjusid hinnatakse kitsalt, mitte süsteemselt. Kahetsusväärselt on levimas praktika, kus

kaevandusalasid tükeldatakse väiksemateks osadeks, et vältida keskkonnamõjude hindamist.

Lahendamata on vastuolud omavalitsuste üldplaneeringute ja kaevanduste kavandamise vahel ja

selleks oleks maakonnaplaneering oluline tööriist.

Viimaks, Harju maakonna teemaplaneeringu kogemusi ja leevendusmeetmeid saab küll kasutada

eeskujuks, kuid ilma Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringuteta puudub nende põhimõtete siduvus

ja konkreetne rakenduslik raamistik kohalikes oludes. Seetõttu jääb maavarade kasutuse

planeerimine nendes maakondades killustatuks ja lühinägelikuks. Samuti ei saa lahendust

küsimused, mis on vajalikud kaevandustega seotud riskide maandamiseks ja negatiivsete mõjude

leevendamiseks.

Kokkuvõttes ei ole planeeringu lõpetamine põhjendatud, sest see vähendaks läbipaistvust, ei aitaks

leevendada pingeid, mis tihti kaevanduste kavandamisel tekkivad. Samal ajal jäävad ebaselgeks

varustuskindlusega seotud küsimused.

Maavarade kaevandamine on ainulaadne selles osas, et seda käsitletakse planeerimistegevusest

eraldi. See on kindlasti üheks juurpõhjuseks pingete tekkimisel, kuna puudub süsteemne kõiki

osapooli haarav tasakaalustatud lahendus. Riik käitub sõnamurdlikult kui lõpetab lahenduste

otsimise läbi planeeringu. Vajadusel tuleks kaaluda planeeringu eesmärkide ajakohastamist ja

metoodika kohandamist, et tagada terviklik lahendus, mis teenib nii riigi strateegilisi eesmärke kui

ka kohalike kogukondade huve.

Raplamaa Omavalitsuste Liit ei ole nõus eelpool nimetatud maakonnaplaneeringu lõpetamisega.

Lugupidamisega

Heiki Hepner

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees

/allkirjastatud digitaalselt/