Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
Viit | 4 |
Registreeritud | 02.01.2023 |
Sünkroonitud | 28.03.2024 |
Liik | Leping |
Funktsioon | 2 Hangete korraldamine |
Sari | 2-2 - |
Toimik | 24 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1 hankelepingu "Raatuse territooriumi
jääkreostuse likvideerimine" (254471) juurde
TEHNILINE KIRJELDUS Nõuded jääkreostuse likvideerimistööde tegemiseks
1. Eesmärk Jääkreostusala ohutustamine - üle tööstusmaa piirarvu reostunud pinnase ja põhjavee puhastamine in situ EKOGRID™ tehnoloogia või samaväärse tehnoloogiaga. Jääkreostusala loetakse ohutustatuks, kui on saavutatud keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ tööstusmaale kehtestatud ohtlike ainete (naftasaadused) sisaldus pinnases piirväärtus. 2. Asukoht Töö objekt asub Eestis Tartu maakonnas Tartu linnas järgmistel katastriüksustel:
Raatuse tn 110 (katastritunnus 79301:001:1038) (100% riigikaitsemaa);
Raatuse tänav T125 (katastritunnus 79301:001:1041) (100% transpordimaa);
Raatuse tänav T123 (katastritunnus 79515:003:0040) (100% transpordimaa);
Puiestee tn 114 (katastritunnus 79301:001:1036) (85% tootmismaa, 15% ärimaa). Raatuse tn 110 (katastritunnus 79301:001:1038) on aiaga piiratud kinnine territoorium. Raatuse tänav T125 (katastritunnus 79301:001:1041), Raatuse tänav T123 (katastritunnus 79515:003:0040) ja Puiestee tn 114 (katastritunnus 79301:001:1036) on avatud territooriumid. 3. Tööala kirjeldus Jääkreostusala asub Tartu linna põhjaosas Raadi asumis. Jääkreostuskolde likvideerimise tööala on reostusuuringutega määratud üle tööstusmaa piirarvu naftasaadustega reostunud pinnasega ala, mis on joonistel 1 ja 2 tähistatud punase joonega (NB! reostusuuringute tegemise vahelise aja jooksul muutusid katastriüksuste piirid).
2
Joonis 1. Jääkreostuskolde ala. Tööala on tähistatud punase joonega.
Joonis 2. Jääkreostuskolde ala. Tööala on tähistatud punase joonega. Üle tööstusmaa piirarvu naftasaadustega reostunud pinnase levikuala kokku on hinnanguliselt 3330 m2 ning selle maht on hinnanguliselt 2210 m3. Reostus paikneb täitepinnase kihis. Reostumata pinnase kogus reostunud pinnasekihi peal on hinnanguliselt 4250 m3 ning kihi keskmine paksus ~1,5 m. Reostunud kiht asub maapinnast 0,4–2,7 m sügavusel ja selle paksus on 0,1–1,4 m (keskmine paksus ~0,5 m). Kogu reostunud kiht asub allpool põhjavee taset. Joonisel 3 on toodud reostuskolde ala pinnase läbilõige 2020. a reostusuuringu puuraukude PA1 – PA4 põhjal.
Joonis 3. Reostusala läbilõige uuringupuuraukudes PA1 (2020) – PA4 (2020)
3
Tööala pinnase reostusnäitajad (võrdlus keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 piirväärtustega): Puuraugu nr
Proovi intervall (m)
Proovi tähis
Nafta- saadused mg/kg
Benseen mg/kg
Tolueen mg/kg
Etüül- benseen mg/kg
M/p- ksüleen mg/kg
O- ksüleen mg/kg
Pb
mg/kg
PA-3 20201 1,6-1,7 PP-3 6500 - - - - - 18
PA-4 20201 1,8-2,7 PP-4 6500 - - - - - 58
PA-282 0,5-1,0 15 2200 <0,0035 <0,1 0,15 0,61 <0,01 30
PA-172 1,1-1,5 19 1600 0,0055 <0,1 <0,1 <0,02 <0,01 15
PA-63 1,1-1,6 P6 22 000 0,76 <0,1 0,43 1,3 0,13 270
PA-83 1,3-1,8 P8 4300 0,0047 <0,1 0,51 16 <0,1 7,7
PA-93 1,3-1,8 P9 580 <0,0035 <0,1 <0,1 0,12 <0,1 370
Sihtarv 100 0,05 0,1 0,1 0,1 50
Elumaa piirarv 500 0,5 3 5 5 300
Tööstusmaa piirarv 5000 5 100 50 30 600 1Raatuse 110 reostusuuring ja reostuse likvideerimise tegevuskava (töö nr 2020-168, Kobras AS, 2020) 2Tartu Raatuse 110 ja 112 jääkreostusuuring ja reostuse likvideerimise eelprojekt (töö nr 21039, Maves OÜ, 2021) 3Tartu Raatuse T123, Raatuse T125 ja Puiestee tn 114 reostusuuring ja reostuse likvideerimise eelprojekt (töö nr 21127, Maves OÜ, 2021)
Jääkreostusala geoloogilise läbilõike ülemise, 0,5–2,45 m paksuse osa moodustab killustikust, mullasegusest liivast, moreenist, savist ja telliskivi tükkidest (ehituspraht) koosnev täitepinnas. Täitepinnase alune looduslik pinnas on esindatud beeži kuni tumehalli värvusega kesktiheda savika keskliiva ja savimölliga, mille kihi paksus on 0,2– 2,0 m. Liiva ja savimölli kihi all lamab kogu uuringuala piires lokaalse veepideme moodustav valdavalt punakaspruuni värvusega liivsavimoreen, mille kihi pealispind jääb maapinnalt 2,1–3,5 m sügavusele. Maapinnalähedane põhjaveekiht (Kvaternaari põhjaveekiht) levib jääkreostusalal täitepinnase kihis. Põhjaveetase maapinnast on 0,2–1,9 m sügavusel-, ehk absoluutkõrgusel 49,99–51,58 m. Veetaseme erineva sügavuse tingivad äravoolu võimalused Emajõkke ning moreenpinnase erinevad filtratsiooniomadused. Kvaternaari põhjaveekiht toitub sademete ja kõrgemalt (kirde ja põhja suunast) peale valguva vee arvelt ning liigub lõunasse (edeleasse), Emajõe oru suunas. Vabapinnalise põhjaveekihi lokaalseks veepidemeks jääkreostusalal Raadi-Ropka ürgoru piires on punakaspruun liivsavimoreen. Kvaternaari veekiht on looduslikult kaitsmata maapinnalt lähtuva reostuse eest. Maapinnalt järgmine põhjaveekiht (Kesk-Devoni põhjaveekiht) levib Aruküla (D2ar) ja Narva (D2nr) lademe liivakivis ja aleuroliidis. Raadi-Ropka ürgoru alal on liivakivis sisalduv vesi maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud. 4. Nõuded jääkreostuse likvideerimise tehnoloogiale ja seirele Jääkreostus tuleb likvideerida in situ EKOGRID™ tehnoloogiat või samaväärset tehnoloogiat kasutades: EKOGRID™ tehnoloogia pinnase, põhjavee ja setete tervendamise tehnoloogia. Tehnoloogiat on maailmas edukalt kasutatud naftasaaduste (C10-C40), aromaatsete ühendite (PAH, BTEX) ja klooritud süsivesinike (nt TCE, TCP) töötlemiseks. Pinnase kaevetööd ei ole vajalikud. Elektrienergia on vajalik aga ei ole vaja tööstusvoolu.
EKOGRID™ tehnoloogia kasutab elektrokineetilisi ja –keemilisi reaktsioone tõhustamaks bioremediatsiooni ja saasteainete oksüdeerimist pinnases ja/või põhjavees. Maapinda paigutatud elektroodide kaudu (joonis 4) luuakse pinnases elektrokineetiline väli. Elektroodidega ühendatud kontrolleri abil juhitakse puhastusprotsessis kasutatavat pulseervoolu ja muudetakse vajadusel elektrivoolu suunda.
4
Pinnaseosakestel toimub elektrolüüs kuna elektro-osmootsed jõud liigutavad positiivselt laetud pinnasevett edasi ja tagasi. Toimub osaline ja täielik vee elektrolüüs, mis võimaldab süsivesinikke lihtsamini ahelateks ja väiksemateks fraktsioonideks lõhustada. Vabu elektrone kasutatakse redutseerijana kas otse või pinnases redutseeritud raua ja magneesiumi kaudu.
Elektronide ümberpaigutamise ja järgnevate reaktsioonide tulemusena on pinnases piisavalt vabade elektronide doonoreid, mis toimivad mikroobide energiaallikatena. Orgaanilise molekuli lagunemisreaktsioonide lõpp produktiks on süsinikdioksiid (CO2) ja vesi (H2O). Sarnased reaktsioonid on tüüpilised ka teistele reostuse likvideerimismeetoditele, mis põhinevad oksüdatsiooniprotsessidel.
Hapniku ja vabade radikaalide moodustamine aktiveerib pinnases olevaid mikroobe selliselt, et nad on võimelised lagundama erinevat tüüpi orgaanilisi saasteaineid. Seega pole EKOGRID™ tehnoloogia vaid süsivesinike lagundamiseks, aga ka bioremediatsiooni tõhustamiseks.
Joonis 4. Maapinda paigaldatavate elektroodide skeem.
Jääkreostuse ohutustamise protsessi jälgimiseks tuleb puhastusprotsessi seirata. Selleks tuleb võtta pinnase- ja põhjaveeproovid reostustaseme määramiseks. Selleks tuleb puurida üle tööstusmaa reostunud pinnasega alale puuraugud. Igast puuraugust tuleb võtta pinnase- ja põhjaveeproovid reostusnäitajate määramiseks. Analüüside tulemustest lähtuvalt saab puhastusseadme töörežiimi reguleerida. Pinnast tuleb samal viisil seirata iga kuu aja tagant, valides iga kord uued proovivõtukohad, kuni kõik pinnaseanalüüsid näitavad, et pinnas ei ole enam reostunud (naftasaaduste sisaldus kõigis samal ajal võetud proovides jääb alla tööstusmaa piirarvu). Siis võib puhastustööd lõpetada. 5. Tegevused töö lahendamiseks ja tähtajad
5.1. Esimene töökoosolek teha 2 nädala jooksul hankelepingu sõlmimise kuupäevast alates (veebikoosolek).
5.2. Koostada reostuse likvideerimise tegevusplaan eeldatava ajakavaga ja rajatavate puuraukude (maapinda paigutatavate elektroodide) täpsete asukohakoordinaatidega (geoalusel). Kooskõlastada kava tellijaga.
5.3. Paigaldustööd ja pinnase töötlemine EKOGRID™ tehnoloogiat või samaväärset
tehnoloogiat kasutades (in situ).
5.4. Koostada proovivõtukava (seirekava) ning kooskõlastada see Tellijaga. Proovivõtukava sisaldab:
5
5.4.1. proovivõtu punktide asukohaskeemi (geoalusel), täpseid koordinaate ja arvu koos teabega proovivõtu sügavuse kohta. Maa-ala plaani mõõtkava valida selliselt, et kogu projektala mahuks ühele skeemile. Asukohaskeem peab sisaldama eksplikatsioone.
5.4.2. seletuskirja, mis sisaldab teavet reostusala kohta, proovivõtumeetodit, proovide arvu, sügavust ja paiknemist, analüüsimeetodeid ja analüüsitavad näitajad ja soovitud piirväärtusi vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 ja keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 toodule.
5.4.3. Pinnaseproovides tuleb analüüsida naftasaaduste sisaldust. Pinnaseanalüüse võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ tööstusmaa piirarvuga.
5.4.4. Põhjaveeproovides tuleb analüüsida vähemalt naftasaaduseid, Cu, Zn, Cd, Hg, Ni, Pb, Cr ja As. Põhjaveeanalüüse võrrelda keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ toodud põhjavee kvaliteedi piirväärtuste ja keskkonnaministri 01.10.2019 määruses nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ piirväärtustega.
5.5. Proovide võtmine vastavalt proovivõtukavale ja analüüsimine. Proovide võtja peab olema veeseaduse või pakkuja asukohamaa vastava seaduse tähenduses atesteeritud isik ning proovid peavad olema analüüsitud akrediteeritud laboris. Arvestada, et:
5.5.1. kaks kuud pärast puhastustööde algust tuleb võtta esimesed
pinnaseproovid reostustaseme määramiseks. Analüüside tulemustest lähtuvalt saab puhastusseadme töörežiimi reguleerida.
5.5.2. pinnast tuleb samal viisil seirata iga kuu aja tagant, valides iga kord uued proovivõtukohad, kuni kõik pinnaseanalüüsid näitavad, et pinnas ei ole enam reostunud (naftasaaduste sisaldus kõigis samal ajal võetud proovides jääb alla soovitud piirarvu). Siis võib puhastustööd lõpetada. Pinnaseproovide võtmise täpsed asukohad tuleb igakordselt kooskõlastada Tellijaga.
5.5.3. Tööala piirkonnas tuleb seirata ka põhjavett ja põhjaveeproovid võtta tööala piirkonnast naftasaaduste ja raskmetallide määramiseks. Analüüsitavad näitajad: naftasaadused, Cu, Zn, Cd, Hg, Ni, Pb, Cr, As.
5.5.4. Seire sagedus ja analüüsitavad näitajad võivad muutuda vastavalt reostuse puhastustulemustele. Muudatused lepitakse enne seire tegemist eelnevalt kokku Tellijaga.
5.6. Pinnasereostuse likvideerimise lõppedes tuleb puuraugud ja –torud demonteerida.
Kasvupinnast paigaldada vaja ei ole.
5.7. Töid tuleb dokumenteerida ja tööde lõppedes koostada detailne aruanne. Töövõtja esitab tööde tegemise aruande kooskõlastamiseks vähemalt 3 nädalat enne tööde üleandmise lõpptähtaega. Tellijale esitatavad materjalid:
6
5.7.1. analüüsitulemused ja –aktid, mis tõendavad, et objekt on ohutustatud ning ohtlike ainete sisaldus pinnases jääb alla keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ toodud piirväärtusi. Lisada põhjaveeproovide analüüsiaktid.
5.7.2. detailne lõpparuanne koos analüüsiaktidega, mis tõendab, et objekt on ohutustatud. Aruanne sisaldab detailset teavet tehtud tööde kohta, sh objekti maa-ala plaan, kuhu on kantud ohutustatud ala piirid, endiselt saastunud ala olemasolul selle arvatav piir.
5.7.3. aruanne (sh vajalikud lisad) esitada tellijale elektrooniliselt allkirjastatuna (pdf- ja doc-vormingus, tabelandmed xls-vormingus, kaardiandmed shp-vormingus).
5.8. Omanikujärelevalvega suhtlemine vajalikus töömahus. Omanikujärelevalve tööde
tegemise ajaks tagab tellija. 6. Nõuded töö tegemisele
6.1. Töö ajal vajalike pinnase- ja põhjaveeproovide võtja peab olema veeseaduse või pakkuja asukohamaa vastava seaduse tähenduses atesteeritud isik.
6.2. Pinnase- ja põhjaveeproove peab analüüsima akrediteeritud laboris.
7. Julgeolekutingimused Objekt asub osaliselt Kaitseväe julgeolekualal, mistõttu on eduka pakkumuse esitanud pakkuja kohustatud taotlema kaitseväe korralduse seaduse § 413 sätestatud nõuete alusel esimesel võimalusel, minimaalselt 7 (seitse) tööpäeva enne objekti külastust sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama sissepääsutaotluse vormil oma töötajate andmed ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku.
4/3
Lisa 3
02.01.2023 hankelepingu
nr 2-2/23/4-1 juurde
Julgeolekutingimused
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.
2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Täitja õigused ja kohustused
3.1. Täitjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.
3.2. Täitja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:
- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;
- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;
- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;
- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:
- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
1/1
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.
Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
1/1
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:
(ärinimi ja registrikood)
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);
4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);
7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).
( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal
8/8
Hankeleping
Tallinn 02.01.2023 nr 2-2/23/4-1
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn) ja Tartu Linnavalitsus (registrikood 75006546, asukoht Raekoja plats 1a, 50089 Tartu), mida esindab volituse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete osakonna juhataja Ivar Janson (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt
ja
Maves OÜ (registrikood 10097377, asukoht Marja tn 4d, 10617 Tallinn) ja EKOGRID Oy (registrikood 22602088, asukoht Hiomotie 10, 00380 Helsinki), mida esindab ühispakkuja EKOGRID Oy volikirja alusel Maves OÜ juhatuse liige Karl Kupits (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt, edaspidi tellija ja täitja üheskoos kui pool või pooled, sõlmisid alljärgneva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping):
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping sõlmitakse lähtudes riigihanke „Raatuse territooriumi jääkreostuse likvideerimine“ (viitenumber 254471) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest.
1.2. Tellija sõlmib lepingu täitjaga tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.
1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et:
1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.3.2. ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;
1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;
1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.
1.4. Lepingu esemeks on Raatuse territooriumi jääkreostuse likvideerimine, mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (edaspidi nimetatud töö).
2. Lepingu osad
2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus, poolte vahel edastatud teated, lepingu täitmise ajal lepingule lisatavad dokumendid ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused.
2.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. teostama tööd vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja õigeaegselt, valides tööde teostamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist;
3.1.2. teostama tööd tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja tähtaegselt vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ning tagama tööde vastavuse tehnilisele kirjeldusele ja pakkumusele;
3.1.3. vastutama tööde teostamise ja kvaliteedi, töötulemuste õige kajastamise ja kavandatud eesmärkide saavutamise eest;
3.1.4. tagama tööde teostamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu, vahendid, materjalid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;
3.1.5. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vms) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise;
3.1.6. teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.
3.2. Tellija kohustub:
3.2.1. tasuma lepinguga kooskõlas teostatud tööde eest kokkulepitud tasu lepingus sätestatud tingimustel;
3.2.2. andma täitjale informatsiooni, mis mõjutab tööde teostamist.
3.3. Tellijal on õigus:
3.3.1. jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist;
3.3.2. konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes;
3.3.3. teha täitjale ettepanekuid tööde organiseerimise ja muudatuste osas;
3.3.4. kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist;
3.3.5. täitja või tema poolt tööde tegemiseks kasutatavate alltöövõtjate poolt julgeolekutingimuste mittejärgimisel leping erakorraliselt etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda;
3.3.6. nõuda tööde katkestamist või lõpetamist, kui selgub, et tööd ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel tööde teostamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase töö. Nõuetekohase tööde osutamiseni tellijale, loetakse täitja tööde teostamisega viivitanuks.
3.4. Täitjal on õigus:
3.4.1. saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab tööde teostamist;
3.4.2. saada tellijalt tööde teostamise eest tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale;
3.4.3. teha tellijale kirjalikus vormis ettepanekuid tööde teostamise parema korraldamise kohta;
3.4.4. nõuda tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist tööde teostamisel;
3.4.5. taotleda lepingus ettenähtud tähtaja pikendamist, kui talle ei ole õigeaegselt tellija poolt üle antud tööde teostamiseks vajalikke lähteandmeid ja/või –materjale, kui täitja teeb tellija poolt tellitud lisa- ja/või muudatustöid, kui tellija viivitab oma kohustuste täitmisega või kui vääramatu jõu asjaolude tõttu ei ole lepingu tähtajaline täitmine võimalik. Nimetatud asjaolude esinemisel lepivad pooled kõikides ajaliselt hilisemates tähtaegades kokku kirjalikult, kuid tähtaeg lükkub edasi ainult nende päevade arvu võrra, mille tõttu ei saanud töid teostada käesolevas punktis nimetatud põhjustel;
3.4.6. taotleda lepingu tähtaja pikendamist kui ilmneb vajadus teha lisatöid, mida ei ole võimalik teha lepingus kokku lepitud tähtajaks. Täitja esitab lepingu pikendamise taotluse koos punktis 4.2 nimetatud lisatööde hinnakalkulatsiooniga ning lepingu muudatus sõlmitakse samas punktis toodud tingimustel.
4. Tööde maksumus ja maksetingimused
4.1. Tööde maksumus on määratud täitja pakkumuses. Lepingu kogumaksumus on 198 020,00 eurot käbemaksuta ja 237 624,00 eurot koos käibemaksuga.
4.2. Lepingu maksumust muudetakse vaid juhul, kui tekib vajadus teha lisatöid või kui lepingu täitmise käigus ilmneb, et töid ei ole vaja teostada riigihanke korraldamise ja pakkumuse esitamise ajal teada olnud mahus (mahud ja maksumus vähenevad). Lepingu maksumuse muutmiseks esitab täitja tellijale hinnakalkulatsiooni. Juhul, kui tellija nõustub pakutud maksumusega, vormistatakse kirjalik lepingu muudatus.
4.3. Täitja esitab e-arve (xml masintöödeldavas formaadis arve) pärast üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist tellija poolt, millele märgitakse:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn, registrikood 70009764
tellija kontaktisiku nimi;
lepingu nr 2-2/23/4-1;
tööde nimetus/kirjeldus, maht (ühik, kogus), ühiku hind ja maksumus ning muu vajalik info.
4.4. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava töö eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist.
4.5. Käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad võib tellija eest välja maksta Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, registrikood 90005946 (KIK).
4.6. KIK teeb maksed vastavalt keskkonnaministri 31.01.2020 määrusele nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ ning KIKi ja tellija vahel sõlmitavale sihtfinantseerimise lepingule, mis on avaldatud KIKi veebilehel, alusel.
4.6.1. Täitja kinnitab, et on tutvunud nimetatud tingimustega.
4.6.2. Täitja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK keeldub KIKi rahastamistingimuste rikkumise tõttu tellija eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija ja mitte KIKi vastu.
4.7. Tellijal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud töid vastu võtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust tööd üle kontrollida.
4.8. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija.
4.9. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.
4.10. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitjal maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.
5. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused
5.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.
5.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub täitja mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem tellija kirjaliku nõusolekuta tellija konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
5.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need pärast lepingu lõppemist tagastama.
5.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.
5.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Alltöövõtjate poolt julgeolekutingimuste täitmise eest vastutab täitja.
5.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
6. Poolte vastutus
6.1. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töö ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Töö loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita töö teostamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda tähtajaks üle, ei teosta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.
6.2. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt töö iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,25% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, mis oli kohustuste esialgne tähtaeg.
6.3. Kui täitja ületab ajagraafikus või tööde teostamisel või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 0,25% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Muu rikkumise eest, mis ei seisne tähtaja ületamises, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 500 eurot iga rikkumise juhtumi kohta.
6.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
6.5. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
6.6. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.
6.7. Pooltel on õigus lisaks lepingu(st) ülesütlemisele või taganemisele, nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.
6.8. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.
6.9. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.
6.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Täitjale esitatavate leppetrahvide kogusumma ei tohi ületada 50 % punktis 4.1 nimetatud maksumusest.
7. Vääramatu jõud
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.
7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
7.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale.
7.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.
7.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
7.6. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.
8. Üleandmine ja vastuvõtmine
8.1. Tööde üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) alusel.
8.2. Akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab täitja poolt tööde, sh täitja koostatud dokumentatsiooni, üleandmist tellijale ja tellija poolt nende vastuvõtmist.
8.3. Akti on täitja kohustatud koostama digitaalselt või paberkandjal ning esitama tellijale allkirjastamiseks vahetult pärast tööde üleandmist tellijale, kui ei lepita kokku teisiti.
8.4. Tellija ei allkirjasta akti, kui teostatud tööd ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Akti allkirjastamata jätmise korral esitab tellija kirjaliku pretensiooni, milles näitab ära töös esinevad puudused ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Pretensioon lisatakse aktile või märgitakse puudused aktis.
8.5. Kui tellija avastab lepingutingimustele mittevastavuse pärast akti allkirjastamist, siis on tellijal õigus esitada kirjalik pretensioon 1 (ühe) kuu jooksul vastava akti allkirjastamisest arvates ja täitja on kohustatud omal kulul mittevastavuse likvideerima hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul tellija kirjaliku pretensiooni esitamisest arvates. Varjatud puuduste ilmnedes eeldatakse, et need olid olemas enne tellijale tööde üleandmist.
8.6. Tööde omandiõigus ning juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad täitjalt tellijale üle tööde kohasel üleandmisel.
9. Lepingu lõpetamise alused
9.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
9.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.
9.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.
9.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:
9.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
9.4.2. täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
9.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;
9.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid seal hulgas huvide konflikti puudumise kohta;
9.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
9.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;
9.4.7. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega;
9.4.8. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid.
9.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ja lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.
9.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 päeva ette.
9.7. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.
10. Kontaktisikud
10.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu.
10.2. Tellija kontaktisik on Katrina Utsar, e-post [email protected], tel +372 5886 2258.
10.3. Täitja kontaktisik on Artto Pello, e-post [email protected], tel +372 5623 7394.
10.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
10.5. Kontaktisiku või tema andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.
11. Lõppsätted
11.1. Leping jõustub tellija poolsest allkirjastamisest, kui lepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Leping kehtib 12 kuud jõustumisest arvates või kuni lepinguga võetud kohustuste täitmiseni.
11.2. Täitja kohustub töö lõpetama ja tellijale kooskõlas lepingu punktiga 8 üle andma hiljemalt 12 kuud peale lepingu jõustumist olles eelnevalt esitanud töö aruande tellijale kooskõlastamiseks vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 5.7.
11.3. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et töö tegemise tähtaegu ei ole täitjast mitteolenevatel põhjustel võimalik järgida, siis on täitja kohustatud tellijat sellest viivitamatult kirjalikult informeerima. Arvestades viivitust tinginud asjaolusid, lepitakse kokku uus lepingu tähtaeg, mille jooksul töö tuleb tellijale üle anda.
11.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
11.5. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
11.6. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti.
11.7. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
11.8. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.
11.9. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.
11.10. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised.
11.11. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.
11.12. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel tööpäeval.
11.13. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele.
12. Lisad
12.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus;
12.2. Lisa 2. Pakkumus;
12.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused koos lisadega.
13. Poolte rekvisiidid
TELLIJA:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood 70009764
Järve tn 34a, 11314 Tallinn
TÄITJA:
Maves OÜ
Registrikood 10097377
Marja tn 4d, 10617 Tallinn
EKOGRID Oy
Registrikood 22602088
Hiomotie 10, 00380 Helsinki
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Janson
hangete osakonna juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Karl Kupits
Maves OÜ juhatuse liige
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Hankeleping | 13.06.2024 | 5 | 4 | Leping | rkik | |
Hankeleping | 22.03.2024 | 7 | 4 | Leping | rkik | |
Hankeleping | 22.12.2023 | 98 | 4 | Leping | rkik |