| Dokumendiregister | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Viit | 1-7/24-001-TI |
| Registreeritud | 29.02.2024 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Käskkiri |
| Funktsioon | 1 Juhtimine, asjaajamine, arhiivitöö korraldus, suhtekorraldus 2020 - ... |
| Sari | 1-7 Põhitegevusega seotud haldusaktid |
| Toimik | 1-7/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Margus Meius (Users, Ehitus- ja raudteeosakond, Raudteetalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
29.02.2024 nr 1-7/24-001-TI
Hoolduse eest vastutava üksuse
sertifitseerimisasutuse sertifitseerimise protseduuri
kinnitamine
Tulenevalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/779, 16. mai 2019, millega kehtestatakse
veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse
kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011, artikli 6 punkti 3 ning majandus- ja
taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
põhimäärus“ § 5 lg 3 punkti 1 alusel:
kinnitan
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui hoolduse eest vastutava üksuse
sertifitseerimisasutuse (tunnus (EE/30/0021/0001) sertifitseerimise protseduuri koos lisadega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Talving
peadirektor
Lisad:
1. Hoolduse eest vastutava üksuse ja hooldusfunktsioonide või nende osade sertifitseerimise
protseduur; 2. EL_2019_779_Lisa II_ nõuete_tabel.
Margus Meius
2
Lisa 1
KINNITANUD peadirektor 29.02.2024
käskkirjaga nr 1-7/24-001-TI
Hoolduse eest vastutava üksuse ja hooldusfunktsioonide või nende osade sertifitseerimise protseduur
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (EE/30/0021/0001)
3
1. ÜLDINE
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimisasutus (Euroopa Liidu viitenumber ERADIS süsteemis EE/30/0021/0001), kes tagab sertifitseerimise: korralduse; sõltumatuse; pädevuse; erapooletuse; vastutuse; avatuse; konfidentsiaalsuse; kaebustele reageerimise; kohustuse ja rahastuse. Ameti struktuur kinnitatakse TTJA peadirektori käskkirjaga ja see on leitav Tutvustus ja struktuur | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee). Sertifitseerimisprotsessi hindajad on ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse peaspetsialistide (raudteeveerem ja raudteeohutus) ametikohad. ECM sertifitseerimiskomitee on moodustatud käskkirjaga nr 3- 1/24-010 ja selle liige on ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse nõuniku ametikohta täitev ametnik. TTJA peadirektor on sertifitseerimisasutuse juht, kes allkirjastab hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi väljastamise otsuse. Otsuse on eelnevalt kooskõlastanud ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja ja osakonna juhataja. TTJA kui sertifitseerimisasutuse struktuur on toodud järgneval skeemil:
TTJA on nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt sõltumatu ametiasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Sertifitseerimise eest vastutavad ametnikud on sõltumatud ja erapooletud. Kõik sertifitseerimisasutuse otsused on avalikud ja taotlejaga seotud dokumentide osas järgime avaliku teabe seaduses kehtestatut. Kõik otsused on vaidlustamise viitega ja info leitav ka koduleheküljel: TTJA otsuste vaidlustamine | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
2. SERTIFITSEERIMISASUTUSE PÄDEVUS Hindamismeeskond TTJA hindamismeeskonna moodustavad ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse ametikohad:
1. peaspetsialist (raudteeveerem ja raudteeohutus)
2. peaspetsialist (raudteeveerem ja raudteeohutus)
Pädevus: teadmised Euroopa Liidu raudteesektorist (EL regulatsioon ja juhendid); teadmised ja
4
oskused raudteeveeremi hoolduse ja remondi osas; teadmised ja oskused, mis käsitlevad hindamise põhimõtteid, tavasid ja tehnikaid ning teadmised nendega seotud konkreetsetest standarditest; keelelised oskused. ECM sertifitseerimise komitee Ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse nõunik ametikoht on määratud ECM sertifitseerimise komitee liikmeks vastavalt TTJA peadirektori käskkirjaga nr 3-1/24-010. Pädevus: teadmised Euroopa Liidu raudteesektorist (EL regulatsioon ja juhendid); teadmised ja oskused raudteeveeremi hoolduse ja remondi osas; teadmised ja oskused, mis käsitlevad hindamise põhimõtteid, tavasid ja tehnikaid ning teadmised nendega seotud konkreetsetest standarditest; keelelised oskused.
3. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI KIRJELDUS
Sertifitseerimisprotsessi õiguslikud dokumendid ja juhendid a) Raudteeseadus;
b) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/779, 16. mai 2019, millega kehtestatakse
veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse
kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011;
c) Certification scheme for ECM and outsourced maintenance functions under Regulation (EU)
2019/779;
d) Sectorial scheme for accreditation and recognition of ECM certification bodies under
Regulation (EU) 2019/779;
e) standard EVS-EN ISO/IEC 17021-1:2015 „Vastavushindamine. Nõuded juhtimissüsteemide
auditit ja sertifitseerimist teostavale asutusele“;
f) Guide for the application of Article 14 of Directive (EU) 2016/798 and Commission
Implementing Regulation (EU) No 2019/779 on a system of certification of entities in charge
of maintenance for vehicles.
Nõuded ja hindamiskriteeriumid, mida kohaldame organisatsioonide suhtes, kes taotlevad hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaati või sertifikaati hoolduse eest vastutava üksuse allhangitud hooldusfunktsioonide jaoks (Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2019/779 lisa II):
a) juhtimisfunktsioon, et teostada järelevalvet punktides b–d osutatud hooldusfunktsioonide üle
ja neid koordineerida ning tagada veeremiüksuse ohutu seisukord raudteesüsteemis;
b) hoolduse arendamise funktsioon, millega vastutatakse hooldusdokumentide haldamise,
sealhulgas konfiguratsiooni juhtimise eest, lähtudes projekteerimis- ja käitamisandmetest ning
tööparameetritest ja kogemusest;
c) veeremipargi hoolduse juhtimise funktsioon, et hallata veeremiüksuse hoolduse eesmärgil
käigust mahavõtmist ja pärast hooldust uuesti käiku andmist;
d) hoolduse teostamise funktsioon, mille abil teostatakse veeremiüksuse või selle osade vajalikku
tehnilist hooldust, sealhulgas väljastatakse hooldusdokumendid.
Sertifitseerimisprotsessi ülesehitus
a) Taotleja esitab avalduse koos dokumentidega
b) Avalduse menetlemine
c) Sertifitseerimine
d) Sertifikaadi väljastamine
e) Järelevalve tegevused
f) Sertifikaadi uuendamine
5
Taotluse esitamine Taotlus koos dokumentidega tuleb esitada [email protected] aadressile. Avalduse menetlemine Menetlusaeg esitatud dokumentide komplekteeritusse hindamiseks ja täielikuks läbivaatamiseks on kuni 30 päeva. Vajadusel tuleb taotlust ja dokumente taotleja poolt täiendada. Mitteasjakohaste dokumentide korral on TTJA-l õigus taotlus tagasi lükata. Sertifitseerimine
1. ECM sertifikaadi taotleja esitab: kirjaliku taotluse; riigilõivu tasumist tõendava dokumendi
(riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 2132; korrektselt täidetud EL_2019_779_Lisa
II_nõuete_tabeli (Excel). Eelpool nimetatud dokumendid registreeritakse järelvalve
infosüsteemi JVIS.
2. EL_2019_779_Lisa II_nõuete_tabelis viidatud dokumentide komplekt salvestatakse TTJA
siseandmekandjale “X-ketas”.
3. X-kettale salvestatakse menetluse koosolekute memod.
4. X-kettale salvestatakse menetluse ajakava tabel (4-kuud), kuhu märgitakse tähtsamad
menetluskäigu punktid.
5. Peale taotluse esitamist toimub taotleja poolt esitatud dokumentide esialgne läbivaatamine
ning komplektsuse hindamine vastavalt ECM määruse 2019/779 Lisa II nõuetele.
Kui tuvastame esitatud dokumentatsiooni mittevastavuse, siis edastame päringu taotlejale
dokumentide paketi täiendamiseks.
6. Alustame ECM menetlust, kui taotleja poolt on dokumentatsioon täielikult esitatud ning
vastab ECM määruse 2019/779 Lisa II nõuetele.
7. Paneme kokku hindamismeeskonna.
8. Menetluse 1. kuu on dokumendi voor, kus toimub esitatud dokumentatsiooni täielik
läbivaatamine.
9. Menetluse ülejäänud 2.-4. kuu jooksul toimub peale dokumentide läbivaatust: auditeerimine
ettevõttes kohapeal; intervjueerime ECM taotleja töötajaid; koostame toimingute protokollid,
milles viitame tuvastatud leidudele ja tähelepanekutele; leitud puuduste kõrvaldamiseks
esitame meetmed ja tähtajad puuduste kõrvaldamiseks.
10. Peale auditeid võrdleme tulemuste vastavust taotleja poolt esitatud dokumentatsiooniga.
11. Vajadusel teostame täiendavaid auditi külastusi ettevõttesse.
12. Menetluse tulemuste põhjal võetakse kollektiivselt vastu otsus, kas ja mis tingimustel
väljastada ECM sertifikaat või mitte.
13. Positiivse otsuse vastu võtmisel edastatakse otsus lõppraportiga edasi ECM
sertifitseerimiskomiteele läbivaatuseks.
Taotleja esitab menetluse dokumendid ja viitab nende sisule antud dokumendi lisas 1
6
kirjeldatud tabelisse „EL_2019_779_Lisa II_ nõuete_tabel“.
Menetluse käigus tehtud toimingute kohta koostatakse ajakava.
Menetluse koosolekute kohta koostatakse memod, mis salvestatakse x-kettale.
Sertifitseerimise kestvus kuni 4 kuud. Dokumentide täielikkuses veendumisel algab hindamisprotsess. Ettevõtjat teavitatakse sellest. Kohapealsed auditid, mille läbiviimiseks koostatakse kontroll-leht vastavalt antud
sertifitseeritava ettevõtte iseloomule ja ulatusele.
Taotleja teavitamine Hindamismeeskonna lõppraport koos soovitustega koostatakse vastavalt sertifitseerimismenetluse käigus saadud leidudest ja parendustegevustest, millele peaks ettevõte tähelepanu pöörama ning millele paneb sertifitseerimisasutus rõhku edaspidistest ECM aastaaruannete menetlustes. Sertifikaadi väljastamine Lõppraporti ülevaatus ECM sertifitseerimiskomitee poolt. Menetlusaeg kuni 2 kuud.
1. ECM sertifitseerimiskomitee seisukoht-otsus edastatakse hindamismeeskonnale,
kelle liige vormistab haldusaktina otsuse.
2. Haldusakti kooskõlastavad ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja,
ehitus- ja raudteeosakonna juhataja. Haldusakti allkirjastab peadirektor.
3. Allkirjastatud sertifikaat sisestatakse peale allkirjastamist ERADIS süsteemi.
4. ECM sertifikaadi edastame ettevõttele tähitud postiga.
Järelevalve tegevused Võtame arvesse varasemad järelevalvete tulemused ja hoolduse eest vastutava üksuse aasta raporti. Kooskõlastame järelevalve tegevuse kuupäeva hoolduse eest vastutava üksusega ja lepime koosolekul kokku järelevalve tegevused ja hindamismeeskonna. Järelevalve tulemuse kohta koostame protokolli JVIS-es ja edastame ettevõtjale. Vajadusel täiendav tegevusplaan. Järelevalve viiakse läbi orienteeruvalt 1 kord aastas. Sertifikaadi uuendamine Olemas olevat sertifikaati uuendatakse, kui hoolduse eest vastutava üksuse muudatuse ulatus mõjutab välja antud sertifikaadi kehtivust, mille hulka kuulub tehnoloogilise võimekuse oluline muudatus või veeremipõhise ulatuse muudatus (ettevõte laiendab tegevust veeremitüübi põhiselt). Käesolev protseduur vaadatakse üle vähemalt 3 aastase intervalliga või olulise muudatuse korral.
ECM sertifikaati taotleva Ühinenud Depood taotluse juurde esitatud dokumentide esialgne ülevaatus vastavalt (KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/779) lisa 2 nõuetele.
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
1. Juhtimine – pühendumine organisatsiooni
hooldussüsteemi arendamisele ja
rakendamisele ning selle tulemuslikkuse
pidevale täiustamisele
Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega:
Hindamiskriteeriumid
2. Riskijuhtimine – struktureeritud
lähenemisviis veeremiüksuse hooldusega
kaasnevate riskide hindamiseks, sh selliste
riskide hindamiseks, mis tulenevad otseselt
tööprotsessidest ning muude
organisatsioonide või isikute tegevusest, ning
asjakohaste riskikontrollimeetmete
kindlaksmääramine
3. Seire – struktureeritud lähenemisviis, mille
abil tagatakse, et riskikontrollimeetmed on
kehtestatud, toimivad ja sobivad
organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
4. Pidev täiustamine – struktureeritud
lähenemisviis, mille abil analüüsitakse
korrapärase seire ja auditeerimise käigus või
muudest asjakohastest allikatest kogutud
teavet ning kasutatakse analüüsitulemusi
õppimiseks ja ennetus- või
parandusmeetmete võtmiseks eesmärgiga
ohutustaset säilitada või seda parandada
Organisatsioonil peavad olema menetlused,
millega tagatakse järgmine
5. Struktuur ja vastutus – struktureeritud
lähenemisviis, mille abil määratakse kindlaks
üksikisikute ja rühmade vastutus
organisatsiooni ohutuseesmärkide
saavutamise eest
6. Pädevuse juhtimine – struktureeritud
lähenemisviis, mille abil tagatakse, et
töötajatel on vajalik pädevus organisatsiooni
eesmärkide kindlaks, tulemuslikuks ja
tõhusaks saavutamiseks igas olukorras
7. Teavitamine – struktureeritud
lähenemisviis, mille abil tagatakse tähtsa
teabe kättesaadavus hinnangute andjatele ja
otsuste tegijatele organisatsiooni kõigil
tasanditel
8. Dokumenteerimine – struktureeritud
lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu
asjakohase teabe jälgitavus
9. Allhanketegevus – struktureeritud
lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu
allhanketegevuse asjakohane korraldamine
organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
1. Organisatsioonil peab olema menetlus,
mille eesmärk on teha kindlaks ja hallata:
2. Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega tagatakse koostalitluse põhinõuete
järgimine (sealhulgas ajakohastamised
kasutusea jooksul) järgmisel viisil:
3. Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega kavandatakse ja toetatakse
konkreetselt hoolduse teostamiseks vajalike
rajatiste, seadmete ja töövahendite
kasutamist. Organisatsioonil peab olema
menetlus, millega kontrollitakse, et
kõnealuseid rajatisi, seadmeid ja
töövahendeid kasutatakse, hoitakse ja
hooldatakse vastavalt nende
hooldusgraafikule ja kooskõlas nende
hooldusnõuetega.
4. Kui algab veeremiüksuste käitamine, peab
organisatsioonil olema menetlus seoses
järgmisega:
5. Hooldusraamatu ajakohastamiseks
veeremiüksuse kogu kasutusea jooksul peab
organisatsioonil olema menetlus:
6. Kui pädevuse juhtimise protsessi
kohaldatakse hoolduse arendamise
funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta
vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid
aspekte:
7. Kui dokumenteerimisprotsessi
kohaldatakse hoolduse arendamise
funktsiooni suhtes, tuleb tagada vähemalt
järgmiste elementide jälgitavus:
III. Vagunipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
1. Organisatsioonil peab olema menetlus
hoolduse teostamise eest vastutava üksuse
pädevuse, kättesaadavuse ja suutlikkuse
kontrollimiseks enne hooldustellimuste
esitamist. See eeldab, et hooldustöökojad on
nõuetekohaselt kvalifitseeritud, et otsustada
hoolduse teostamise funktsiooni tehnilise
pädevuse nõuete üle
2. Organisatsioonil peab olema menetlus
tööde nimekirja koostamiseks ning
hooldustellimuse koostamiseks ja
väljastamiseks
3. Organisatsioonil peab olema menetlus
veeremiüksuste õigeaegselt hooldusse
saatmiseks
4. Organisatsioonil peab olema menetlus
veeremiüksuste käigust mahavõtmiseks
hoolduse eesmärgil või juhul, kui ohutu
käitamine on häiritud, või juhul, kui
hooldustööde vajadus mõjutab tavapärast
käitamist
5. Organisatsioonil peab olema menetlus
teostatud hoolduse ja veeremiüksuste
hooldustõendi suhtes kohaldatud vajalike
kontrollimeetmete kindlaksmääramiseks
6. Organisatsioonil peab olema menetlus
uuesti käikuandmise teate väljastamiseks,
mis muu hulgas hõlmab kasutuspiirangute
kindlaksmääramist, et tagada ohutu töökord,
võttes arvesse hooldusdokumente
7. Kui pädevuse juhtimise protsessi
kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni suhtes, tuleb arvesse võtta
vähemalt uuesti käikuandmise teadet, mis
muu hulgas hõlmab kasutuspiirangute
kindlaksmääramist
8. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse
vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni
suhtes, tuleb hoolduse teostamise
funktsiooni puhul tagada vähemalt järgmine:
9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse
vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni
suhtes, tuleb huvitatud isikutele edastada
vähemalt uuesti käikuandmise teade, millele
on lisatud märge kasutajate (raudteeveo-
ettevõtjad ja taristuettevõtjad) suhtes
kohaldatavate asjakohaste kasutuspiirangute
kohta
10. Kui dokumenteerimisprotsessi
kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni suhtes, tuleb registreerida
vähemalt
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
1. Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega:
2. Organisatsioon peab kehtestama
menetlused, millega tagatakse, et
3. Organisatsioonil peab olema menetlus
sobivate ja piisavate rajatiste, seadmete ja
töövahendite kindlaksmääramiseks,
leidmiseks, tagamiseks, registreerimiseks ja
kättesaadavaks tegemiseks, et
organisatsioon saaks osutada
hooldusteenuseid vastavalt
hooldustellimustele ja muudele kehtivatele
spetsifikatsioonidele, ning millega tagatakse:
4. Kui see on kehtivate tulemuste tagamiseks
vajalik, peab organisatsioonil olema
menetlus, millega tagatakse
mõõtmisseadmete:
5. Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega tagatakse kõigi rajatiste, seadmete ja
töövahendite nõuetekohane kasutamine,
kalibreerimine, säilitamine ja hooldus
vastavalt dokumenteeritud korrale.
6. Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega kontrollitakse tehtud tööde vastavust
hooldustellimustele ja väljastatakse
hooldustõend. Hooldustõend peab sisaldama
kogu teavet, millest on abi kasutuspiirangute
kindlaksmääramisel.
7. Kui riskihindamisprotsessi (eelkõige I jao
punktid 2.2 ja 2.3) kohaldatakse hoolduse
teostamise funktsiooni suhtes, peab
töökeskkond hõlmama lisaks töökodadele,
kus hooldus toimub, ka töökohahoonetest
väljaspool paiknevaid rööbasteid ja kõiki
kohti, kus hooldust tehakse.
8. Kui pädevuse juhtimise protsessi
kohaldatakse hoolduse teostamise
funktsiooni suhtes, tuleb vajaduse korral
arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust
mõjutavaid toiminguid:
9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse
hoolduse teostamise funktsiooni suhtes,
tuleb vagunipargi hoolduse juhtimise ja
hoolduse arendamise funktsioonile anda
vähemalt järgmine teave:
10. Kui dokumenteerimisprotsessi
kohaldatakse hoolduse teostamise
funktsiooni suhtes, tuleb kõikide ohutust
mõjutavate hooldustoimingute puhul, millele
on osutatud II jaotise punkti 1 alapunktis a,
registreerida vähemalt järgmine:
ECM sertifikaati taotleva Ühinenud Depood taotluse juurde esitatud dokumentide esialgne ülevaatus vastavalt (KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/779) lisa 2 nõuetele.
a. kehtestatakse hoolduspoliitika, mis
sobib kokku organisatsiooni tüübi ja
teenuse ulatusega ning mille on kinnitanud
organisatsiooni tegevjuht või tema
esindaja
b. tagatakse ohutuseesmärkide seadmine
kooskõlas õigusraamistikuga ning vastavalt
organisatsiooni tüübile, ulatusele ja
asjakohastele riskidele
c. hinnatakse organisatsiooni üldiseid
ohutustulemusi seoses organisatsiooni
ohutuseesmärkidega
d. töötatakse välja ohutuseesmärkide
saavutamise kavad ja kord
e. tagatakse selliste ressursside
kättesaadavus, mis on vajalikud kõikide
käesoleva lisa nõuete täitmiseks vajalike
protsesside teostamiseks
f. tehakse kindlaks muu juhtimistegevuse
mõju hooldussüsteemile ja juhitakse seda
mõju
g. tagatakse, et tippjuhtkond on teadlik
tulemuslikkuse seire ja auditite
tulemustest ning et tal lasub üldine
vastutus hooldussüsteemi muutuste
rakendamise eest;
Hindamiskriteeriumid
h. tagatakse, et töötajad ja nende
esindajad on piisavalt esindatud ja
nendega konsulteeritakse küsimustes, mis
käsitlevad kõikide asjakohaste töötajaid
hõlmata võivate protsesside
ohutusaspektide kindlaksmääramist,
arendamist, seiret ja läbivaatamist.
2.1 Organisatsioonil peab olema menetlus
ja kord selleks, et tunnistada vajadust ja
kohustust teha koostööd valdajate,
raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate,
veeremiüksuste ja komponentide
projekteerijate ning tootjate või muude
huvitatud isikutega 2.2 Organisatsioonil peavad olema
riskijuhtimismenetlused, et hallata
hooldusraamatus tehtavaid muudatusi,
sealhulgas hoolduskavad, seadmed,
protseduurid, korraldus, personal või
liidesed, ja kohaldada
riskihindamismeetoditega seotud ühiseid
ohutusmeetodeid, mis on vastu võetud
kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6
lõike 1 punktiga a
2.3 Riski hindamiseks peab
organisatsioonile olema menetlus, millega
võetakse arvesse vajadust määrata
kindlaks, tagada ja säilitada asjakohane
töökeskkond, mis vastab ELi ja riigi
õigusaktidele, eriti nõukogu direktiivile
89/391/EMÜ
3.1 Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega korrapäraselt kogutakse,
seiratakse ja analüüsitakse asjakohaseid
ohutusandmeid, sealhulgas
a. asjaomaste protsesside toimimist
b. protsesside (sh kõigi allhangitud teenuste ja
toodete) tulemusi
c. riskikontrollimeetmete tulemuslikkust
d. kogemusi, talitlushäireid, defekte ja remonti
hõlmavad andmed, mis on saadud igapäevase
töö ja hoolduse käigus
3.2 Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega tagatakse õnnetus- ja
vahejuhtumitest, ohuolukordadest ning
muudest ohtlikest juhtumitest teatamine
ning nende registreerimine, uurimine ja
analüüsimine
3.3 Kõikide protsesside perioodiliseks
läbivaatamiseks peab organisatsioonil
olema siseauditi süsteem, mis on
sõltumatu, erapooletu ja toimib
läbipaistvalt. Kõnealune süsteem peab
hõlmama menetlust, millega
a. koostatakse siseauditi kava, mida saab läbi
vaadata olenevalt varasemate auditite ja
tulemuslikkuse seire tulemustest
b. analüüsitakse ja hinnatakse auditite tulemusi
c. tehakse ettepanekud konkreetsete
parandusmeetmete kohta ja rakendatakse need
meetmed
d. kontrollitakse varasemate meetmete
tulemuslikkust
3.4 Käesoleva jao punktides 3.1, 3.2 ja 3.3
nimetatud menetlused peavad olema
kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6
lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud
riskihindamismeetoditega seotud selliste
ühiste ohutusmeetoditega ning
ohutustaseme ja raudtee-ettevõtja
ohutustaseme hindamise meetoditega
siseriiklikul ja liidu tasandil, mis on vastu
võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798
artikli 6 lõike 1 punktiga d
a. avastatud puuduste kõrvaldamine
b. ohutuse uute arengusuundade
rakendamine
c. siseauditi tulemuste kasutamine
süsteemi täiustamiseks
d. vajaduse korral ennetus- või
parandusmeetmete rakendamine, et
tagada raudteesüsteemi vastavus
standarditele ja muudele nõuetele
seadmete kogu kasutusea ja käitustsükli
jooksul
e. õnnetus- ja vahejuhtumite,
ohuolukordade ja muude ohtlike
juhtumitega seotud asjakohase teabe
kasutamine õppimiseks ning vajaduse
korral meetmete võtmine ohutustaseme
tõstmiseks
f. riikliku ohutusasutuse, riikliku
uurimisasutuse ja tööstusharu või
sisemiste uurimiste tulemusena tehtud
soovituste hindamine ja vajaduse korral
rakendamine
g. raudteeveo-
ettevõtjate/taristuettevõtjate ja valdajate
ning muude asjakohaste allikate aruannete
või teabe kaalumine ja arvessevõtmine
5.1 Organisatsioonil peab olema menetlus
vastutuse jaotamiseks kõikide asjaomaste
protsesside eest kogu organisatsioonis
5.2 Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega määratakse selgelt kindlaks
ohutusega seotud vastutusalad ning
vastutuse jagunemine seoses konkreetsete
funktsioonide ja nende liidestega. Need
hõlmavad eespool punktis 2.1 osutatud
menetlusi organisatsiooni ja valdajate ning
asjakohasel juhul raudteeveo-ettevõtjate
ja taristuettevõtjate vahel
5.3 Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega tagatakse, et töötajatel, kellele on
organisatsioonis delegeeritud vastutus, on
oma töö tegemiseks vajalikud õigused,
pädevus ja ressursid. Vastutus ja pädevus
peaksid olema kooskõlas ja vastavuses
konkreetse rolliga ning delegeerimine
peab olema kirjalik
5.4 Organisatsioonil peab olema menetlus
asjaomaste protsessidega seotud tegevuse
koordineerimiseks kogu organisatsioonis
5.5 Organisatsioonil peab olema menetlus,
mille kohaselt ohutuse juhtimisega
tegelevatel töötajatel on oma
töötulemustega seoses aruandekohustus
6.1 Organisatsioon peab looma pädevuse
juhtimise süsteemi, mis hõlmab järgmist:
a. selliste ametikohtade kindlakstegemine, mille
täitjad vastutavad süsteemis kõigi käesoleva lisa
nõuete täitmiseks vajalike protsesside
teostamise eest
b. ohutusülesannete täitmist hõlmavate
ametikohtade kindlakstegemine;
c. töötajate määramine täitma neid ülesandeid,
milleks nad on pädevad.
6.1 Organisatsiooni pädevuse juhtimise
süsteem peab sisaldama töötajate
pädevuse juhtimise menetlust, mis hõlmab
vähemalt järgmist
a. töötajate ohutusalaste ülesannete täitmiseks
vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste
kindlaksmääramine
b. valikupõhimõtted, sh nõutav minimaalne
haridustase, vaimsed võimed ja füüsiline vorm
c. esialgne väljaõpe ja kvalifikatsioon või
omandatud pädevuste ja oskuste
sertifitseerimine
6.2. Organisatsiooni pädevuse juhtimise
süsteem peab sisaldama töötajate
pädevuse juhtimise menetlust, mis hõlmab
vähemalt järgmist:
a. töötajate ohutusalaste ülesannete täitmiseks
vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste
kindlaksmääramine;
b. valikupõhimõtted, sh nõutav minimaalne
haridustase, vaimsed võimed ja füüsiline vorm
c. esialgne väljaõpe ja kvalifikatsioon või
omandatud pädevuste ja
oskustesertifitseerimine;
d. tagatis, et kõik töötajad on teadlikud oma
tegevuse asjakohasusest ja tähtsusest ning
sellest, kuidas nad aitavad kaasa
ohutuseesmärkide saavutamisele
e. pidev koolitus ning olemasolevate teadmiste ja
oskuste korrapärane värskendamine
f. vajaduse korral pädevuse, vaimsete võimete ja
füüsilise vormi korrapärane kontrollimine
g. vastavalt vajadusele erimeetmed õnnetus-
/vahejuhtumite või pikaajalise töölt puudumise
korral
7.1 Organisatsioonil peab olema menetlus,
et määrata kindlaks aruandlusvahendid,
mille abil tagatakse, et üksusesiseselt ja
suhetes teiste osalistega, sh
taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate
ning veeremiüksuste või komponentide
valdajate või projekteerijatega (või
vajaduse korral mõlemaga) vahetatakse
nõuetekohaselt teavet kõigi asjakohaste
protsesside kohta ning see esitatakse kohe
ja arusaadavalt õigele isikule oma
organisatsioonis ja teistes
organisatsioonides.
7.2 Piisava teabevahetuse tagamiseks
peab organisatsioonil olema menetlus:
a. konkreetse teabe vastuvõtmiseks ja
töötlemiseks
b. konkreetse teabe leidmiseks, loomiseks ja
levitamiseks
c. usaldusväärse ja ajakohase teabe
kättesaadavaks tegemiseks
7.3 Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega tagatakse, et peamine
operatiivteave on:
a. asjakohane ja kehtiv
b. täpne
c. täielik
d. vastavalt vajadusele ajakohastatud
e. tõendatud
f. järjekindel ja lihtsasti mõistetav (sh kasutatava
keele poolest)
g. enne kasutamist töötajatele nende ülesandeid
silmas pidades teatavaks tehtud
h. töötajatele kättesaadav ning vajaduse korral
antakse neile koopiad
7.4 Punktides 7.1, 7.2 ja 7.3 sätestatud
nõudeid kohaldatakse eelkõige järgmise
operatiivteabe suhtes
a. riiklike raudteeveeremi registrite õigsuse ja
täielikkuse kontroll seoses organisatsiooni
hooldatavate veeremiüksuste identifitseerimise
(sh identifitseerimisvahendite) ja
registreerimisega
b. hooldusdokumendid
c. teave valdajatele ja asjakohasel juhul muudele
isikutele, sh raudteeveo-
ettevõtjatele/taristuettevõtjatele osutatud abi
kohta
d. teave töötajate kvalifikatsiooni kohta ja
edasine järelevalve hoolduse arendamisel
e. teave käitamise (sh läbisõidu, tegevuse liigi ja
ulatuse, vahe- või õnnetusjuhtumite) ning
raudteeveo-ettevõtjate, valdajate ja
taristuettevõtjate taotluste kohta
f. andmed tehtud hoolduse kohta, sh kontrolli
käigus avastatud puuduste ja raudteeveo-
ettevõtjate või taristuettevõtjate võetud
parandusmeetmete, nt enne rongi väljumist ja
teekonnal tehtava kontrolli ning seire kohta
g. hooldustõend ja uuesti käikuandmise teade
h. hooldustellimused
i. raudteeveo-ettevõtjatele/taristuettevõtjatele
ja valdajatele hooldusjuhisteks antav tehniline
teave
j. selliste olukordadega seotud
hädaolukorrateave, kus ohutu töökord on
häiritud, mis võib koosneda järgmisest:
k. kogu asjakohane teave või kõik asjakohased
andmed, mis on vajalikud iga-aastase
hooldusaruande esitamiseks
sertifitseerimisasutusele ja asjaomastele
klientidele (sh valdajatele); aruanne tuleb
nõudmise korral teha kättesaadavaks ka riiklikele
ohutusasutustele
8.1 Organisatsioonil peab olema
nõuetekohane menetlus, et tagada kõikide
asjaomaste protsesside nõuetekohane
dokumenteerimine.
8.2 Organisatsioonil peab olema
nõuetekohane menetlus:
a. kõikide asjakohaste dokumentide
korrapäraseks seireks ja ajakohastamiseks
b. kõikide asjakohaste dokumentide
vormindamiseks, koostamiseks, levitamiseks ja
neisse tehtavate muudatuste kontrollimiseks
c. kõikide asjakohaste dokumentide
vastuvõtmiseks, kogumiseks ja arhiveerimiseks
9.1 Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega tagatakse ohutusega seotud
toodete ja teenuste kindlakstegemine
9.2 Kui töövõtjaid või tarnijaid (või
mõlemaid) kasutatakse ohutusega seotud
toodete ja teenuste osas, peab
organisatsioon kehtestama menetluse,
millega valiku tegemise ajal kontrollitakse,
kas
a. töövõtjad, alltöövõtjad ja tarnijad on pädevad
b. töövõtjatel, alltöövõtjatel ja tarnijatel on
nõuetekohane ning dokumenteeritud hooldus- ja
juhtimissüsteem.
9.3 Organisatsioonil peab olema menetlus,
et määrata kindlaks nõuded, millele
töövõtjad ja tarnijad peavad vastama
9.4 Organisatsioonil peab olema menetlus,
millega jälgitakse tarnijate ja/või
töövõtjate teadlikkust riskidest, mida nad
organisatsiooni tegevusele põhjustavad.
9.5 Kui töövõtja või tarnija hooldus-
/juhtimissüsteem on sertifitseeritud, võib
punktis 3 kirjeldatud seireprotsess
piirduda punkti 3.1 alapunktis b osutatud
allhangitavate tegevusprotsesside
tulemustega
9.6 Järgmiste protsesside puhul peavad
vähemalt aluspõhimõtted olema selgelt
kindlaks määratud, teada ja
lepinguosaliste vahelise lepinguga jagatud:
a. raudteeohutuse küsimustega seotud
kohustused ja ülesanded
b. kohustused, mis on seotud asjakohase teabe
edastamisega lepinguosaliste vahel
c. ohutusega seotud dokumentide jälgitavus
a. kõiki ohutust mõjutavad
hooldustoimingud;
b. kõiki ohutuse seisukohast olulisi
komponente.
a. tagades vastavuse asjakohastes
koostalitluse tehnilistes kirjeldustes
sätestatud koostalitluse
põhiparameetritega seotud
spetsifikatsioonidele;
b. kontrollides kõigis olukordades
hooldusraamatu vastavust
veeremiüksusega seotud loale (sealhulgas
riikliku ohutusasutuse nõuetele) ning
vastavust tehnilisele toimikule ja lubatud
sõidukitüüpide Euroopa registris
(European Register of Authorised Types of
Vehicles, ERATV) ette nähtud
andmetetüübile;
c. hallates kõiki hoolduse käigus tehtud
asendamisi;
d. tehes kindlaks, kas asjaomase
muudatuse võimaliku mõju kohta
raudteesüsteemi ohutusele on vaja teha
riskihindamine, kohaldades ühiseid
ohutusmeetodeid, mis on seotud direktiivi
(EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a
kohaselt vastu võetud riskihindamise
meetoditega;
e. hallates kõikide veeremi süsteemset
terviklikkust mõjutavate tehniliste
muutuste konfiguratsiooni.
a. algdokumentatsioonis sisalduvatele
hooldusalastele soovitustele juurdepääsu
tagamine ja kavandatud käitamise kohta
piisava teabe kogumine;
b. algdokumentatsioonis sisalduvate
hooldusalaste soovituste analüüsimine ja
esimese hooldusraamatu esitamine,
kohaldades direktiivi (EL) 2016/798 artikli
6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud
riskihindamismeetoditega seotud ühiseid
ohutusmeetodeid, võttes muu hulgas
arvesse ka võimalikes garantiides
sisalduvat teavet;
c. esimese hooldusraamatu nõuetekohase
rakendamise tagamine.
a. asjakohaste andmete kogumiseks
vähemalt seoses järgmisega:
i. tegelikult teostatud toimingute liigid ja ulatus,
sealhulgas, kuid mitte ainult, õnnetusjuhtumid,
rasked õnnetusjuhtumid ja intsidendid, nagu on
määratletud direktiivis (EL) 2016/798;
ii. komponentide puhul kindlaks tehtud rikked;
iii. kavandatud käitamise liigid ja ulatus;
iv. tegelikult teostatud hooldus.
b. ajakohastamise vajaduse
kindlakstegemiseks, võttes arvesse
koostalitluse piirväärtusi;
c. muudatusettepanekute tegemiseks,
muudatuste heakskiitmiseks ja
rakendamiseks, et teha selgetel
kriteeriumidel põhinev otsus, võttes
arvesse sellise riskihindamise tulemusi,
mille tegemisel on kohaldatud direktiivi
(EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a
kohaselt vastu võetud
riskihindamismeetoditega seotud ühiseid
ohutusmeetodeid;
d. muudatuste asjakohase rakendamise
tagamiseks;
e. muudatuse tõhususe jälgimiseks
protsessi kaudu, mis on kooskõlas direktiivi
(EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti d
kohaselt vastu võetud meetoditega
ohutustaseme ja raudteeveo-ettevõtja
ohutustaseme hindamiseks siseriiklikul ja
liidu tasandil.
a. direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1
punkti a kohaselt vastu võetud
riskihindamismeetoditega seotud ühiste
ohutusmeetodite kohaldamine
hooldusraamatus tehtavate muudatuste
hindamise suhtes;
b. tehniline pädevus, mis on vajalik selleks,
et hallata hooldusraamatu avamise ja
muutmise ning hoolduse käigus tehtud
asendamiste arendamist, hindamist,
valideerimist ja heakskiitmist;
c. ohutuse seisukohast oluliste
komponentide hooldustööd;
d. ühendamistehnoloogiad (sh
keevitamine ja kokkuliitmine);
e. mittepurustav katsetamine.
a. dokumendid, mis on seotud hoolduse
käigus tehtud asendamise arenduse,
hindamise, valideerimise ja
heakskiitmisega;
b. veeremiüksuste konfiguratsioon,
sealhulgas, kuid mitte ainult ohutuse
seisukohast olulised komponendid ja
pardatarkvara muudatused;
c. teostatud hoolduse dokumendid;
d. kogemusi käsitlevate uuringute
tulemused;
e. kõik hooldusraamatu järjestikused
versioonid koos riskihindamisega;
f. hoolduse teostamist ning vagunipargi
hoolduse juhtimise pädevust ja
järelevalvet käsitlevad aruanded;
g. tehniline tugiteave, mida antakse
valdajatele, raudteeveo-ettevõtjatele ja
taristuettevõtjatele.
a. kehtivad eeskirjad ja tehnilised
kirjeldused
b. iga veeremiüksuse hoolduskava
c. varuosade loetelu, sh iga osa piisavalt
üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis
võimaldab varuosa asendamist identse
osaga, millel on sama garantii
d. materjalide loetelu, sh nende piisavalt
üksikasjalik kasutuskirjeldus ning vajalik
tervise- ja ohutusteave
e. ohutust mõjutava tegevuse
spetsifikatsioonide kaust, mis sisaldab
komponentide sekkumis- ja
kasutuspiiranguid
f. selliste komponentide või süsteemide
loetelu, mille suhtes kohaldatakse
õiguslikke nõudeid, ja kõnealuste nõuete
loetelu (sh õhupaagid ja ohtlike kaupade
veoks ettenähtud tsisternid)
g. direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1
punkti a kohaselt vastu võetud
riskihindamismeetoditega seotud ühiste
ohutusmeetodite kohaldamine selliste
muudatuste hindamiseks, mis mõjutavad
vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni
a. hooldustellimused
b. uuesti käikuandmise teade koos
raudteeveo-ettevõtjate ja
taristuettevõtjate suhtes asjakohaste
kasutuspiirangutega
a. kontrollitakse vagunipargi hoolduse
juhtimise funktsiooni poolt seoses tellitud
toimingutega edastatud teabe täielikkust
ja asjakohasust
b. kontrollitakse nõutavate asjakohaste
hooldusdokumentide ja hooldusteenuste
osutamise suhtes kehtivate muude
standardite kasutamist vastavalt
hooldustellimustele
c. tagatakse, et kõigile asjaomastele
töötajatele on kättesaadavad kõik
hooldustellimustes sisalduvates
kohaldatavates eeskirjades ja osutatud
standardites määratletud asjakohased
hooldusspetsifikatsioonid (st need
sisalduvad sisetöökorraldustes)
a. komponente (sh varuosasid) ja
materjale kasutatakse vastavalt
hooldustellimustele ja tarnija
dokumentatsioonile;
b. komponente ja materjale hoitakse,
käideldakse ja transporditakse viisil, mis
hoiab ära nende kulumise ja kahjustumise
ning vastab hooldustellimustes ja tarnija
dokumentatsioonis ettenähtule;
c. kõik komponendid ja materjalid, sh
need, mis on kliendi tarnitud, vastavad
asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele
eeskirjadele ning asjaomaste
hooldustellimuste nõuetele
a. hoolduse ohutu teostamine, sh
hooldustöötajate tervis ja ohutus;
b. ergonoomika ja tervisekaitse, sh ka
kasutajate ja IT-süsteemide või
diagnostikaseadmete vahelised liidesed.
a. kalibreerimine või kontroll ettenähtud
sagedusega või enne kasutamist vastavalt
rahvusvahelistele, riiklikele või
tööstusharu mõõtmisstandarditele; kui
selliseid standardeid ei ole, tuleb
kalibreerimise või kontrolli alus
registreerida;
b. reguleerimine või ümberreguleerimine
vastavalt vajadusele;
c. identifitseerimine nende
kalibreerimisstaatuse kindlakstegemiseks;
d. kaitsmine kohanduste eest, mis
muudaksid mõõtmistulemuse kehtetuks;
e. kaitsmine kahjustumise ja rikkumise
eest käsitsemise, hoolduse ja hoiu ajal.
a. ühendamistehnoloogiad (sh
keevitamine ja kokkuliitmine);
b. mittepurustav katsetamine;
c. veeremi lõplik katsetamine ja
hooldustõend;
d. pidurisüsteemide, rattapaaride ja
veoseadmete hooldustoimingud ning
ohtlike kaupade veoks ettenähtud
kaubavaguni komponentide, nt tsisternide,
klappide jm hooldustoimingud;
e.ohutuse seisukohast oluliste
komponentide hooldustööd;
f. kontrollisüsteemi ja signaalimissüsteemi
hooldustööd;
g. uste juhtimissüsteemi hooldustööd;
h. muud ohutust mõjutavad
kindlaksmääratud erivaldkonnad.
a. hooldustellimuste kohaselt tehtud tööd;
b. kõik organisatsiooni poolt
kindlakstehtud võimalikud vead või
defektid seoses ohutusega;
c. hooldustõend.
a. kõikide asjaomaste rajatiste, seadmete
ja töövahendite ühesed
identifitseerimisandmed;
b. kõik tehtud hooldustööd, sealhulgas
nende tegemiseks kasutatud töötajad,
töövahendid, seadmed, varuosad ja
materjalid ning arvestades järgmist:
i. organisatsiooni asutamiskohas kehtivad
asjaomased riiklikud eeskirjad;
ii. hooldustellimustes esitatud nõuded, sh
dokumenteerimisnõuded;
iii. lõplik katsetamine ja otsus hooldustõendi
kohta;
c. hooldustellimustega ja
hooldustõenditega nõutavad
kontrollimeetmed;
d. kalibreerimise ja kontrolli tulemused,
kusjuures ettenähtud nõuete seireks ja
mõõtmiseks kasutatava arvutitarkvara
puhul tuleb enne esmast kasutamist
kontrollida ja vajaduse korral uuesti
kontrollida tarkvara sobivust asjaomase
ülesande täitmiseks;
e. varasemate mõõtmistulemuste
kehtivus, kui leitakse, et mõõteriist ei vasta
nõuetele.
Olemas/Puudu või
täiendada vaja
Ühinenud Depoode
poolt määratud
puuduste täitmise
kuupäev
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Hindamiskriteeriumid
Olemas
Olemas
Korda ei ole, olemas üldine
kirjeldus 23.07.2021
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Vajab täpsustamist 23.07.2021
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas üldine kirjeldus
Vajab täpsustamist, kas on
arvestatud määruse
402/2013 art 5 ja lisa I ning
määruse 1078/2012
nõuetega 23.07.2021
Olemas üldine kirjeldus
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Menetlus puudu 23.07.2021
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Menetlus Puudu, ei
leidnud. 23.07.2021
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Osaline, vaimsed võimed ja
füüsiline vorm pole kaetud,
haridustase osaliselt
(kutsete nõue) 23.07.2021
Olemas
Olemas
Menetlus puudu 23.07.2021
Olemas
Olemas
Olemas
Osaliselt olemas 23.07.2021
Puudu 23.07.2021
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Vaja detailsemalt lahti
kirjutada 23.07.2021
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
i. kasutuspiirangute või
käitamise eritingimuste
kehtestamine organisatsiooni
hooldatavate veeremiüksuste
või muu sama seeria veeremi
suhtes, isegi kui neid
hooldavad teised hoolduse
eest vastutavad üksused;
kõnealust teavet tuleks jagada
ka kõikide osalistega Olemas
ii. kiireloomuline teave
hoolduse käigus avastatud
ohutusega seotud küsimuste
kohta, nt mitme kategooria
või mitme seeria veeremite
ühises komponendis
avastatud puudused Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
olemas
Ei ole seda lahti kirjutatud 23.07.2021
Osaliselt olemas 23.07.2021
Olemas
Ei ole seda lahti kirjutatud 23.07.2021
Ei ole seda lahti kirjutatud 23.07.2021
Pole esitatud 23.07.2021
Ei ole seda lahti kirjutatud 23.07.2021
Olemas, aga väga üldisel
kujul
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
Ei ole menetlust detailselt
lahti kirjutatud. 23.07.2021
Detailset menetlust pole
esitatud 23.07.2021
Detailset menetlust pole
esitatud 23.07.2021
Detailset menetlust pole
esitatud 23.07.2021
Detailset menetlust pole
esitatud 23.07.2021
Menetlus peab olema
konkreetselt lahti
kirjutatud 23.07.2021
Sama lause kopeeritud, aga
pole lahti kirjutatud, kuidas
tehakse 23.07.2021
Sama lause kopeeritud, aga
pole lahti kirjutatud, kuidas
tehakse 23.07.2021
Sama lause kopeeritud, aga
pole lahti kirjutatud, kuidas
tehakse 23.07.2021
Menetlusprotsess puudu 23.07.2021
Menetlusprotsess puudu 23.07.2021
Menetlusprotsess puudu 23.07.2021
Menetlusprotsess puudu 23.07.2021
Menetlusprotsess puudu 23.07.2021
Menetlusprotsess puudu 23.07.2021
Menetlusprotsess puudu 23.07.2021
Menetlusprotsess puudu 23.07.2021
Ei ole selgust, et lähtutakse
viidatud
riskihindamismeetoditest.
Protsessid vaja täpsemalt
lahti kirjutada. 23.07.2021
Olemas
Peab olema detailsem 23.07.2021
Peab olema detailsem 23.07.2021
Peab olema detailsem 23.07.2021
Lahti kirjutada, et
elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021
Lahti kirjutada, et
elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021
Lahti kirjutada, et
elemendid oleks jälgitavad
Sama lause kopeeritud, aga
pole täpsemalt lahti
kirjutatud. 23.07.2021
Lahti kirjutada, et
elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021
Lahti kirjutada, et
elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021
Lahti kirjutada, et
elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021
Lahti kirjutada, et
elemendid oleks jälgitavad 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Protsess puudu 23.07.2021
Protsess puudu 23.07.2021
Ei ole esitatutud teabe
edastamise korda 23.07.2021
Ei ole kirjeldust kuidas seda
tehakse 23.07.2021
Ei ole esitatud
sisetöökorraldust ega seda
kuidas hoitakse kõik
ajakohane 23.07.2021
Puudub menetluse
kirjeldus 23.07.2021
Kehtestatud menetlus
puudu 23.07.2021
Puudub menetluse
kirjeldus 23.07.2021
Kirjeldus puudub 23.07.2021
Kirjeldus puudu 23.07.2021
Ei ole avalduses esitatud
dokumentides kirjeldatud 23.07.2021
Ei ole avalduses esitatud
dokumentides kirjeldatud 23.07.2021
Ei ole avalduses esitatud
dokumentides kirjeldatud 23.07.2021
Ei ole avalduses esitatud
dokumentides kirjeldatud 23.07.2021
Ei ole avalduses esitatud
dokumentides kirjeldatud 23.07.2021
Korda ei ole esitatud 23.07.2021
Menetluse kirjeldus
puudub 23.07.2021
Ei ole kirjeldust 23.07.2021
23.07.2021
Ei ole esitatud ühendamise
thnoloogiaid 23.07.2021
Katsetuste juhend ja kord
puudu 23.07.2021
Veeremi katsetuse kord ja
hooldustõend puudu 23.07.2021
Hoolduse toimingute
kirjeldused puudu 23.07.2021
Komponentide
hooldustööde loetelu ja
kord puudu 23.07.2021
Puuduvad juhendid ja
korrad 23.07.2021
Puuduvad korrad/juhendid 23.07.2021
Kirjeldamata 23.07.2021
Teabe edastuse kirjeldus
puudub 23.07.2021
Teabe edastuse kirjeldus
puudub 23.07.2021
Esitamata on hooldustõend 23.07.2021
Puudu 23.07.2021
Puudub kirjeldus 23.07.2021
Ei ole esitatud 23.07.2021
Nõuded esitamata 23.07.2021
Kirjeldus puudub 23.07.2021
Kontrollmeetmed
esitamata 23.07.2021
Ei ole kirjeldust kuidas
fikseeritakse 23.07.2021
Kirjeldus puudub 23.07.2021
Faili nimi või asukoht
dokumendis
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_2.1
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_3.2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_3.4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_4_f
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_5.5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_6.1_b
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_6.2_b
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_6.2_f
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_6.2_g
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_7.3
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_9.1
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_9.2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_9.2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_9.3
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_9.4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt I_9.5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_3
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_6
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_6
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_6, lisad
II_6
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_6
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_7
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_7
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_7
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_7
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_7
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_7
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt II_7
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_1
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_3
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_6
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_7
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_9
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_10
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_10
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt III_10
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_1a
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_1b
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_1c
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_2
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_3
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_3
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_4
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_5
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_6
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_7
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_8
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_9
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_9
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_9
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_10
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_10
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_10
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_10
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_10
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_10
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_10
Lisatud lisade kausta
23072021_lisad:
Dokument: punkt IV_10
ECM sertifikaati taotleva Ühinenud Depood taotluse juurde esitatud dokumentide esialgne ülevaatus vastavalt (KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/779) lisa 2 nõuetele.
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
Hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
I Juhtimisfunktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
II. Hoolduse arendamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
III. Veeremipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni nõuded ja
hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
IV. Hoolduse teostamise funktsiooni
nõuded ja hindamiskriteeriumid
ECM sertifikaati taotleva Ühinenud Depood taotluse juurde esitatud dokumentide esialgne ülevaatus vastavalt (KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/779) lisa 2 nõuetele.
1. Juhtimine – pühendumine organisatsiooni hooldussüsteemi arendamisele ja rakendamisele ning
selle tulemuslikkuse pidevale täiustamisele
Organisatsioonil peab olema menetlus, millega:
2. Riskijuhtimine – struktureeritud lähenemisviis veeremiüksuse hooldusega kaasnevate riskide
hindamiseks, sh selliste riskide hindamiseks, mis tulenevad otseselt tööprotsessidest ning muude
organisatsioonide või isikute tegevusest, ning asjakohaste riskikontrollimeetmete
kindlaksmääramine
Hindamiskriteeriumid
3. Seire – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et riskikontrollimeetmed on
kehtestatud, toimivad ja sobivad organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
4. Pidev täiustamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil analüüsitakse korrapärase seire ja
auditeerimise käigus või muudest asjakohastest allikatest kogutud teavet ning kasutatakse
analüüsitulemusi õppimiseks ja ennetus- või parandusmeetmete võtmiseks eesmärgiga ohutustaset
säilitada või seda parandada
Organisatsioonil peavad olema menetlused, millega tagatakse järgmine
5. Struktuur ja vastutus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil määratakse kindlaks üksikisikute
ja rühmade vastutus organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise eest
6. Pädevuse juhtimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse, et töötajatel on vajalik
pädevus organisatsiooni eesmärkide kindlaks, tulemuslikuks ja tõhusaks saavutamiseks igas
olukorras
7. Teavitamine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse tähtsa teabe kättesaadavus
hinnangute andjatele ja otsuste tegijatele organisatsiooni kõigil tasanditel
8. Dokumenteerimine – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu asjakohase teabe
jälgitavus
9. Allhanketegevus – struktureeritud lähenemisviis, mille abil tagatakse kogu allhanketegevuse
asjakohane korraldamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks
1. Organisatsioonil peab olema menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks ja hallata:
2. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse koostalitluse põhinõuete järgimine
(sealhulgas ajakohastamised kasutusea jooksul) järgmisel viisil:
3. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kavandatakse ja toetatakse konkreetselt hoolduse
teostamiseks vajalike rajatiste, seadmete ja töövahendite kasutamist. Organisatsioonil peab olema
menetlus, millega kontrollitakse, et kõnealuseid rajatisi, seadmeid ja töövahendeid kasutatakse,
hoitakse ja hooldatakse vastavalt nende hooldusgraafikule ja kooskõlas nende hooldusnõuetega.
4. Kui algab veeremiüksuste käitamine, peab organisatsioonil olema menetlus seoses järgmisega:
5. Hooldusraamatu ajakohastamiseks veeremiüksuse kogu kasutusea jooksul peab organisatsioonil
olema menetlus:
6. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb
arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid aspekte:
7. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse arendamise funktsiooni suhtes, tuleb
tagada vähemalt järgmiste elementide jälgitavus:
1. Organisatsioonil peab olema menetlus hoolduse teostamise eest vastutava üksuse pädevuse,
kättesaadavuse ja suutlikkuse kontrollimiseks enne hooldustellimuste esitamist. See eeldab, et
hooldustöökojad on nõuetekohaselt kvalifitseeritud, et otsustada hoolduse teostamise funktsiooni
tehnilise pädevuse nõuete üle
2. Organisatsioonil peab olema menetlus tööde nimekirja koostamiseks ning hooldustellimuse
koostamiseks ja väljastamiseks
3. Organisatsioonil peab olema menetlus veeremiüksuste õigeaegselt hooldusse saatmiseks
4. Organisatsioonil peab olema menetlus veeremiüksuste käigust mahavõtmiseks hoolduse
eesmärgil või juhul, kui ohutu käitamine on häiritud, või juhul, kui hooldustööde vajadus mõjutab
tavapärast käitamist
5. Organisatsioonil peab olema menetlus teostatud hoolduse ja veeremiüksuste hooldustõendi
suhtes kohaldatud vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramiseks
6. Organisatsioonil peab olema menetlus uuesti käikuandmise teate väljastamiseks, mis muu hulgas
hõlmab kasutuspiirangute kindlaksmääramist, et tagada ohutu töökord, võttes arvesse
hooldusdokumente
7. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni
suhtes, tuleb arvesse võtta vähemalt uuesti käikuandmise teadet, mis muu hulgas hõlmab
kasutuspiirangute kindlaksmääramist
8. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb
hoolduse teostamise funktsiooni puhul tagada vähemalt järgmine:
9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes, tuleb
huvitatud isikutele edastada vähemalt uuesti käikuandmise teade, millele on lisatud märge
kasutajate (raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad) suhtes kohaldatavate asjakohaste
kasutuspiirangute kohta
10. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse vagunipargi hoolduse juhtimise funktsiooni suhtes,
tuleb registreerida vähemalt
1. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega:
2. Organisatsioon peab kehtestama menetlused, millega tagatakse, et
3. Organisatsioonil peab olema menetlus sobivate ja piisavate rajatiste, seadmete ja töövahendite
kindlaksmääramiseks, leidmiseks, tagamiseks, registreerimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, et
organisatsioon saaks osutada hooldusteenuseid vastavalt hooldustellimustele ja muudele
kehtivatele spetsifikatsioonidele, ning millega tagatakse:
4. Kui see on kehtivate tulemuste tagamiseks vajalik, peab organisatsioonil olema menetlus, millega
tagatakse mõõtmisseadmete:
5. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega tagatakse kõigi rajatiste, seadmete ja
töövahendite nõuetekohane kasutamine, kalibreerimine, säilitamine ja hooldus vastavalt
dokumenteeritud korrale.
6. Organisatsioonil peab olema menetlus, millega kontrollitakse tehtud tööde vastavust
hooldustellimustele ja väljastatakse hooldustõend. Hooldustõend peab sisaldama kogu teavet,
millest on abi kasutuspiirangute kindlaksmääramisel.
7. Kui riskihindamisprotsessi (eelkõige I jao punktid 2.2 ja 2.3) kohaldatakse hoolduse teostamise
funktsiooni suhtes, peab töökeskkond hõlmama lisaks töökodadele, kus hooldus toimub, ka
töökohahoonetest väljaspool paiknevaid rööbasteid ja kõiki kohti, kus hooldust tehakse.
8. Kui pädevuse juhtimise protsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb
vajaduse korral arvesse võtta vähemalt järgmisi ohutust mõjutavaid toiminguid:
9. Kui teavitamisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb vagunipargi
hoolduse juhtimise ja hoolduse arendamise funktsioonile anda vähemalt järgmine teave:
10. Kui dokumenteerimisprotsessi kohaldatakse hoolduse teostamise funktsiooni suhtes, tuleb
kõikide ohutust mõjutavate hooldustoimingute puhul, millele on osutatud II jaotise punkti 1
alapunktis a, registreerida vähemalt järgmine:
ECM sertifikaati taotleva Ühinenud Depood taotluse juurde esitatud dokumentide esialgne ülevaatus vastavalt (KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/779) lisa 2 nõuetele.
a. kehtestatakse hoolduspoliitika, mis sobib kokku
organisatsiooni tüübi ja teenuse ulatusega ning mille
on kinnitanud organisatsiooni tegevjuht või tema
esindaja
b. tagatakse ohutuseesmärkide seadmine kooskõlas
õigusraamistikuga ning vastavalt organisatsiooni
tüübile, ulatusele ja asjakohastele riskidele
c. hinnatakse organisatsiooni üldiseid
ohutustulemusi seoses organisatsiooni
ohutuseesmärkidega
d. töötatakse välja ohutuseesmärkide saavutamise
kavad ja kord
e. tagatakse selliste ressursside kättesaadavus, mis
on vajalikud kõikide käesoleva lisa nõuete täitmiseks
vajalike protsesside teostamiseks
f. tehakse kindlaks muu juhtimistegevuse mõju
hooldussüsteemile ja juhitakse seda mõju
g. tagatakse, et tippjuhtkond on teadlik
tulemuslikkuse seire ja auditite tulemustest ning et
tal lasub üldine vastutus hooldussüsteemi muutuste
rakendamise eest;
h. tagatakse, et töötajad ja nende esindajad on
piisavalt esindatud ja nendega konsulteeritakse
küsimustes, mis käsitlevad kõikide asjakohaste
töötajaid hõlmata võivate protsesside
ohutusaspektide kindlaksmääramist, arendamist,
seiret ja läbivaatamist.
Hindamiskriteeriumid
2.1 Organisatsioonil peab olema menetlus ja kord
selleks, et tunnistada vajadust ja kohustust teha
koostööd valdajate, raudteeveo-ettevõtjate,
taristuettevõtjate, veeremiüksuste ja komponentide
projekteerijate ning tootjate või muude huvitatud
isikutega
2.2 Organisatsioonil peavad olema
riskijuhtimismenetlused, et hallata hooldusraamatus
tehtavaid muudatusi, sealhulgas hoolduskavad,
seadmed, protseduurid, korraldus, personal või
liidesed, ja kohaldada riskihindamismeetoditega
seotud ühiseid ohutusmeetodeid, mis on vastu
võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6
lõike 1 punktiga a
2.3 Riski hindamiseks peab organisatsioonile olema
menetlus, millega võetakse arvesse vajadust määrata
kindlaks, tagada ja säilitada asjakohane töökeskkond,
mis vastab ELi ja riigi õigusaktidele, eriti nõukogu
direktiivile 89/391/EMÜ
3.1 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega
korrapäraselt kogutakse, seiratakse ja analüüsitakse
asjakohaseid ohutusandmeid, sealhulgas
a. asjaomaste protsesside toimimist
b. protsesside (sh kõigi allhangitud
teenuste ja toodete) tulemusi
c. riskikontrollimeetmete
tulemuslikkust
d. kogemusi, talitlushäireid, defekte
ja remonti hõlmavad andmed, mis
on saadud igapäevase töö ja
hoolduse käigus
3.2 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega
tagatakse õnnetus- ja vahejuhtumitest,
ohuolukordadest ning muudest ohtlikest juhtumitest
teatamine ning nende registreerimine, uurimine ja
analüüsimine
3.3 Kõikide protsesside perioodiliseks
läbivaatamiseks peab organisatsioonil olema
siseauditi süsteem, mis on sõltumatu, erapooletu ja
toimib läbipaistvalt. Kõnealune süsteem peab
hõlmama menetlust, millega
a. koostatakse siseauditi kava, mida
saab läbi vaadata olenevalt
varasemate auditite ja
tulemuslikkuse seire tulemustest
b. analüüsitakse ja hinnatakse
auditite tulemusi
c. tehakse ettepanekud
konkreetsete parandusmeetmete
kohta ja rakendatakse need
meetmed
d. kontrollitakse varasemate
meetmete tulemuslikkust
3.4 Käesoleva jao punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud
menetlused peavad olema kooskõlas direktiivi (EL)
2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu
võetud riskihindamismeetoditega seotud selliste
ühiste ohutusmeetoditega ning ohutustaseme ja
raudtee-ettevõtja ohutustaseme hindamise
meetoditega siseriiklikul ja liidu tasandil, mis on
vastu võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli
6 lõike 1 punktiga d
a. avastatud puuduste kõrvaldamine
b. ohutuse uute arengusuundade rakendamine
c. siseauditi tulemuste kasutamine süsteemi
täiustamiseks
d. vajaduse korral ennetus- või parandusmeetmete
rakendamine, et tagada raudteesüsteemi vastavus
standarditele ja muudele nõuetele seadmete kogu
kasutusea ja käitustsükli jooksul
e. õnnetus- ja vahejuhtumite, ohuolukordade ja
muude ohtlike juhtumitega seotud asjakohase teabe
kasutamine õppimiseks ning vajaduse korral
meetmete võtmine ohutustaseme tõstmiseks
f. riikliku ohutusasutuse, riikliku uurimisasutuse ja
tööstusharu või sisemiste uurimiste tulemusena
tehtud soovituste hindamine ja vajaduse korral
rakendamine
g. raudteeveo-ettevõtjate/taristuettevõtjate ja
valdajate ning muude asjakohaste allikate aruannete
või teabe kaalumine ja arvessevõtmine
5.1 Organisatsioonil peab olema menetlus vastutuse
jaotamiseks kõikide asjaomaste protsesside eest
kogu organisatsioonis
5.2 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega
määratakse selgelt kindlaks ohutusega seotud
vastutusalad ning vastutuse jagunemine seoses
konkreetsete funktsioonide ja nende liidestega. Need
hõlmavad eespool punktis 2.1 osutatud menetlusi
organisatsiooni ja valdajate ning asjakohasel juhul
raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vahel
5.3 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega
tagatakse, et töötajatel, kellele on organisatsioonis
delegeeritud vastutus, on oma töö tegemiseks
vajalikud õigused, pädevus ja ressursid. Vastutus ja
pädevus peaksid olema kooskõlas ja vastavuses
konkreetse rolliga ning delegeerimine peab olema
kirjalik
5.4 Organisatsioonil peab olema menetlus
asjaomaste protsessidega seotud tegevuse
koordineerimiseks kogu organisatsioonis
5.5 Organisatsioonil peab olema menetlus, mille
kohaselt ohutuse juhtimisega tegelevatel töötajatel
on oma töötulemustega seoses aruandekohustus
6.1 Organisatsioon peab looma pädevuse juhtimise
süsteemi, mis hõlmab järgmist:
a. selliste ametikohtade
kindlakstegemine, mille täitjad
vastutavad süsteemis kõigi
käesoleva lisa nõuete täitmiseks
vajalike protsesside teostamise eest
b. ohutusülesannete täitmist
hõlmavate ametikohtade
kindlakstegemine;
c. töötajate määramine täitma neid
ülesandeid, milleks nad on pädevad.
6.1 Organisatsiooni pädevuse juhtimise süsteem
peab sisaldama töötajate pädevuse juhtimise
menetlust, mis hõlmab vähemalt järgmist
a. töötajate ohutusalaste
ülesannete täitmiseks vajalike
teadmiste, oskuste ja kogemuste
kindlaksmääramine
b. valikupõhimõtted, sh nõutav
minimaalne haridustase, vaimsed
võimed ja füüsiline vorm
c. esialgne väljaõpe ja
kvalifikatsioon või omandatud
pädevuste ja oskuste
sertifitseerimine
6.2. Organisatsiooni pädevuse juhtimise süsteem
peab sisaldama töötajate pädevuse juhtimise
menetlust, mis hõlmab vähemalt järgmist:
a. töötajate ohutusalaste
ülesannete täitmiseks vajalike
teadmiste, oskuste ja kogemuste
kindlaksmääramine;
b. valikupõhimõtted, sh nõutav
minimaalne haridustase, vaimsed
võimed ja füüsiline vorm
c. esialgne väljaõpe ja
kvalifikatsioon või omandatud
pädevuste ja
oskustesertifitseerimine;
d. tagatis, et kõik töötajad on
teadlikud oma tegevuse
asjakohasusest ja tähtsusest ning
sellest, kuidas nad aitavad kaasa
ohutuseesmärkide saavutamisele
e. pidev koolitus ning olemasolevate
teadmiste ja oskuste korrapärane
värskendamine
f. vajaduse korral pädevuse,
vaimsete võimete ja füüsilise vormi
korrapärane kontrollimine
g. vastavalt vajadusele erimeetmed
õnnetus-/vahejuhtumite või
pikaajalise töölt puudumise korral
7.1 Organisatsioonil peab olema menetlus, et
määrata kindlaks aruandlusvahendid, mille abil
tagatakse, et üksusesiseselt ja suhetes teiste
osalistega, sh taristuettevõtjate, raudteeveo-
ettevõtjate ning veeremiüksuste või komponentide
valdajate või projekteerijatega (või vajaduse korral
mõlemaga) vahetatakse nõuetekohaselt teavet kõigi
asjakohaste protsesside kohta ning see esitatakse
kohe ja arusaadavalt õigele isikule oma
organisatsioonis ja teistes organisatsioonides.
7.2 Piisava teabevahetuse tagamiseks peab
organisatsioonil olema menetlus:
a. konkreetse teabe vastuvõtmiseks
ja töötlemiseks
b. konkreetse teabe leidmiseks,
loomiseks ja levitamiseks
c. usaldusväärse ja ajakohase teabe
kättesaadavaks tegemiseks
7.3 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega
tagatakse, et peamine operatiivteave on:
a. asjakohane ja kehtiv
b. täpne
c. täielik
d. vastavalt vajadusele
ajakohastatud
e. tõendatud
f. järjekindel ja lihtsasti mõistetav
(sh kasutatava keele poolest)
g. enne kasutamist töötajatele
nende ülesandeid silmas pidades
teatavaks tehtud
h. töötajatele kättesaadav ning
vajaduse korral antakse neile
koopiad
7.4 Punktides 7.1, 7.2 ja 7.3 sätestatud nõudeid
kohaldatakse eelkõige järgmise operatiivteabe
suhtes
a. riiklike raudteeveeremi registrite
õigsuse ja täielikkuse kontroll
seoses organisatsiooni hooldatavate
veeremiüksuste identifitseerimise
(sh identifitseerimisvahendite) ja
registreerimisega
b. hooldusdokumendid
c. teave valdajatele ja asjakohasel
juhul muudele isikutele, sh
raudteeveo-
ettevõtjatele/taristuettevõtjatele
osutatud abi kohta
d. teave töötajate kvalifikatsiooni
kohta ja edasine järelevalve
hoolduse arendamisel
e. teave käitamise (sh läbisõidu,
tegevuse liigi ja ulatuse, vahe- või
õnnetusjuhtumite) ning raudteeveo-
ettevõtjate, valdajate ja
taristuettevõtjate taotluste kohta
f. andmed tehtud hoolduse kohta,
sh kontrolli käigus avastatud
puuduste ja raudteeveo-ettevõtjate
või taristuettevõtjate võetud
parandusmeetmete, nt enne rongi
väljumist ja teekonnal tehtava
kontrolli ning seire kohta
g. hooldustõend ja uuesti
käikuandmise teade
h. hooldustellimused
i. raudteeveo-
ettevõtjatele/taristuettevõtjatele ja
valdajatele hooldusjuhisteks antav
tehniline teave
j. selliste olukordadega seotud
hädaolukorrateave, kus ohutu
töökord on häiritud, mis võib
koosneda järgmisest: i.
kasu
tuspi
iran
gute
või
käita
mise
eriti
ngim
uste
keht
esta
min
e
orga
nisat
sioo
ni
hool
data
vate
veer
emi
üksu
ste
või
muu
ii.
kiirel
oom
uline
teav
e
hool
duse
käig
us
avas
tatu
d
ohut
useg
a
seot
ud
küsi
mus
te
koht
a, nt
mit
me
kate
goor
ia
k. kogu asjakohane teave või kõik
asjakohased andmed, mis on
vajalikud iga-aastase
hooldusaruande esitamiseks
sertifitseerimisasutusele ja
asjaomastele klientidele (sh
valdajatele); aruanne tuleb
nõudmise korral teha
kättesaadavaks ka riiklikele
ohutusasutustele
8.1 Organisatsioonil peab olema nõuetekohane
menetlus, et tagada kõikide asjaomaste protsesside
nõuetekohane dokumenteerimine.
8.2 Organisatsioonil peab olema nõuetekohane
menetlus:
a. kõikide asjakohaste dokumentide
korrapäraseks seireks ja
ajakohastamiseks
b. kõikide asjakohaste dokumentide
vormindamiseks, koostamiseks,
levitamiseks ja neisse tehtavate
muudatuste kontrollimiseks
c. kõikide asjakohaste dokumentide
vastuvõtmiseks, kogumiseks ja
arhiveerimiseks
9.1 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega
tagatakse ohutusega seotud toodete ja teenuste
kindlakstegemine
9.2 Kui töövõtjaid või tarnijaid (või mõlemaid)
kasutatakse ohutusega seotud toodete ja teenuste
osas, peab organisatsioon kehtestama menetluse,
millega valiku tegemise ajal kontrollitakse, kas
a. töövõtjad, alltöövõtjad ja tarnijad
on pädevad
b. töövõtjatel, alltöövõtjatel ja
tarnijatel on nõuetekohane ning
dokumenteeritud hooldus- ja
juhtimissüsteem.
9.3 Organisatsioonil peab olema menetlus, et
määrata kindlaks nõuded, millele töövõtjad ja
tarnijad peavad vastama
9.4 Organisatsioonil peab olema menetlus, millega
jälgitakse tarnijate ja/või töövõtjate teadlikkust
riskidest, mida nad organisatsiooni tegevusele
põhjustavad.
9.5 Kui töövõtja või tarnija hooldus-/juhtimissüsteem
on sertifitseeritud, võib punktis 3 kirjeldatud
seireprotsess piirduda punkti 3.1 alapunktis b
osutatud allhangitavate tegevusprotsesside
tulemustega
9.6 Järgmiste protsesside puhul peavad vähemalt
aluspõhimõtted olema selgelt kindlaks määratud,
teada ja lepinguosaliste vahelise lepinguga jagatud:
a. raudteeohutuse küsimustega
seotud kohustused ja ülesanded
b. kohustused, mis on seotud
asjakohase teabe edastamisega
lepinguosaliste vahel
c. ohutusega seotud dokumentide
jälgitavus
a. kõiki ohutust mõjutavad hooldustoimingud;
b. kõiki ohutuse seisukohast olulisi komponente.
a. tagades vastavuse asjakohastes koostalitluse
tehnilistes kirjeldustes sätestatud koostalitluse
põhiparameetritega seotud spetsifikatsioonidele;
b. kontrollides kõigis olukordades hooldusraamatu
vastavust veeremiüksusega seotud loale (sealhulgas
riikliku ohutusasutuse nõuetele) ning vastavust
tehnilisele toimikule ja lubatud sõidukitüüpide
Euroopa registris (European Register of Authorised
Types of Vehicles, ERATV) ette nähtud
andmetetüübile;
c. hallates kõiki hoolduse käigus tehtud asendamisi;
d. tehes kindlaks, kas asjaomase muudatuse
võimaliku mõju kohta raudteesüsteemi ohutusele on
vaja teha riskihindamine, kohaldades ühiseid
ohutusmeetodeid, mis on seotud direktiivi (EL)
2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu
võetud riskihindamise meetoditega;
e. hallates kõikide veeremi süsteemset terviklikkust
mõjutavate tehniliste muutuste konfiguratsiooni.
a. algdokumentatsioonis sisalduvatele
hooldusalastele soovitustele juurdepääsu tagamine
ja kavandatud käitamise kohta piisava teabe
kogumine;
b. algdokumentatsioonis sisalduvate hooldusalaste
soovituste analüüsimine ja esimese hooldusraamatu
esitamine, kohaldades direktiivi (EL) 2016/798 artikli
6 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud
riskihindamismeetoditega seotud ühiseid
ohutusmeetodeid, võttes muu hulgas arvesse ka
võimalikes garantiides sisalduvat teavet;
c. esimese hooldusraamatu nõuetekohase
rakendamise tagamine.
a. asjakohaste andmete kogumiseks vähemalt seoses
järgmisega:
i. tegelikult teostatud toimingute
liigid ja ulatus, sealhulgas, kuid
mitte ainult, õnnetusjuhtumid,
rasked õnnetusjuhtumid ja
intsidendid, nagu on määratletud
direktiivis (EL) 2016/798;
ii. komponentide puhul kindlaks
tehtud rikked;
iii. kavandatud käitamise liigid ja
ulatus;
iv. tegelikult teostatud hooldus.
b. ajakohastamise vajaduse kindlakstegemiseks,
võttes arvesse koostalitluse piirväärtusi; c. muudatusettepanekute tegemiseks, muudatuste
heakskiitmiseks ja rakendamiseks, et teha selgetel
kriteeriumidel põhinev otsus, võttes arvesse sellise
riskihindamise tulemusi, mille tegemisel on
kohaldatud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1
punkti a kohaselt vastu võetud
riskihindamismeetoditega seotud ühiseid
ohutusmeetodeid;
d. muudatuste asjakohase rakendamise tagamiseks;
e. muudatuse tõhususe jälgimiseks protsessi kaudu,
mis on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6
lõike 1 punkti d kohaselt vastu võetud meetoditega
ohutustaseme ja raudteeveo-ettevõtja
ohutustaseme hindamiseks siseriiklikul ja liidu
tasandil.
a. direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a
kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega
seotud ühiste ohutusmeetodite kohaldamine
hooldusraamatus tehtavate muudatuste hindamise
suhtes;
b. tehniline pädevus, mis on vajalik selleks, et hallata
hooldusraamatu avamise ja muutmise ning hoolduse
käigus tehtud asendamiste arendamist, hindamist,
valideerimist ja heakskiitmist;
c. ohutuse seisukohast oluliste komponentide
hooldustööd;
d. ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja
kokkuliitmine);
e. mittepurustav katsetamine.
a. dokumendid, mis on seotud hoolduse käigus
tehtud asendamise arenduse, hindamise,
valideerimise ja heakskiitmisega;
b. veeremiüksuste konfiguratsioon, sealhulgas, kuid
mitte ainult ohutuse seisukohast olulised
komponendid ja pardatarkvara muudatused;
c. teostatud hoolduse dokumendid;
d. kogemusi käsitlevate uuringute tulemused;
e. kõik hooldusraamatu järjestikused versioonid koos
riskihindamisega;
f. hoolduse teostamist ning vagunipargi hoolduse
juhtimise pädevust ja järelevalvet käsitlevad
aruanded;
g. tehniline tugiteave, mida antakse valdajatele,
raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele.
a. kehtivad eeskirjad ja tehnilised kirjeldused
b. iga veeremiüksuse hoolduskava
c. varuosade loetelu, sh iga osa piisavalt üksikasjalik
tehniline kirjeldus, mis võimaldab varuosa
asendamist identse osaga, millel on sama garantii
d. materjalide loetelu, sh nende piisavalt üksikasjalik
kasutuskirjeldus ning vajalik tervise- ja ohutusteave
e. ohutust mõjutava tegevuse spetsifikatsioonide
kaust, mis sisaldab komponentide sekkumis- ja
kasutuspiiranguid
f. selliste komponentide või süsteemide loetelu, mille
suhtes kohaldatakse õiguslikke nõudeid, ja
kõnealuste nõuete loetelu (sh õhupaagid ja ohtlike
kaupade veoks ettenähtud tsisternid)
g. direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punkti a
kohaselt vastu võetud riskihindamismeetoditega
seotud ühiste ohutusmeetodite kohaldamine selliste
muudatuste hindamiseks, mis mõjutavad vagunipargi
hoolduse juhtimise funktsiooni
a. hooldustellimused
b. uuesti käikuandmise teade koos raudteeveo-
ettevõtjate ja taristuettevõtjate suhtes asjakohaste
kasutuspiirangutega
a. kontrollitakse vagunipargi hoolduse juhtimise
funktsiooni poolt seoses tellitud toimingutega
edastatud teabe täielikkust ja asjakohasust
b. kontrollitakse nõutavate asjakohaste
hooldusdokumentide ja hooldusteenuste osutamise
suhtes kehtivate muude standardite kasutamist
vastavalt hooldustellimustele
c. tagatakse, et kõigile asjaomastele töötajatele on
kättesaadavad kõik hooldustellimustes sisalduvates
kohaldatavates eeskirjades ja osutatud standardites
määratletud asjakohased hooldusspetsifikatsioonid
(st need sisalduvad sisetöökorraldustes)
a. komponente (sh varuosasid) ja materjale
kasutatakse vastavalt hooldustellimustele ja tarnija
dokumentatsioonile;
b. komponente ja materjale hoitakse, käideldakse ja
transporditakse viisil, mis hoiab ära nende kulumise
ja kahjustumise ning vastab hooldustellimustes ja
tarnija dokumentatsioonis ettenähtule;
c. kõik komponendid ja materjalid, sh need, mis on
kliendi tarnitud, vastavad asjakohastele riiklikele ja
rahvusvahelistele eeskirjadele ning asjaomaste
hooldustellimuste nõuetele
a. hoolduse ohutu teostamine, sh hooldustöötajate
tervis ja ohutus;
b. ergonoomika ja tervisekaitse, sh ka kasutajate ja IT-
süsteemide või diagnostikaseadmete vahelised
liidesed.
a. kalibreerimine või kontroll ettenähtud sagedusega
või enne kasutamist vastavalt rahvusvahelistele,
riiklikele või tööstusharu mõõtmisstandarditele; kui
selliseid standardeid ei ole, tuleb kalibreerimise või
kontrolli alus registreerida;
b. reguleerimine või ümberreguleerimine vastavalt
vajadusele;
c. identifitseerimine nende kalibreerimisstaatuse
kindlakstegemiseks;
d. kaitsmine kohanduste eest, mis muudaksid
mõõtmistulemuse kehtetuks;
e. kaitsmine kahjustumise ja rikkumise eest
käsitsemise, hoolduse ja hoiu ajal.
a. ühendamistehnoloogiad (sh keevitamine ja
kokkuliitmine);
b. mittepurustav katsetamine;
c. veeremi lõplik katsetamine ja hooldustõend;
d. pidurisüsteemide, rattapaaride ja veoseadmete
hooldustoimingud ning ohtlike kaupade veoks
ettenähtud kaubavaguni komponentide, nt
tsisternide, klappide jm hooldustoimingud;
e.ohutuse seisukohast oluliste komponentide
hooldustööd;
f. kontrollisüsteemi ja signaalimissüsteemi
hooldustööd;
g. uste juhtimissüsteemi hooldustööd;
h. muud ohutust mõjutavad kindlaksmääratud
erivaldkonnad.
a. hooldustellimuste kohaselt tehtud tööd;
b. kõik organisatsiooni poolt kindlakstehtud
võimalikud vead või defektid seoses ohutusega;
c. hooldustõend.
a. kõikide asjaomaste rajatiste, seadmete ja
töövahendite ühesed identifitseerimisandmed;
b. kõik tehtud hooldustööd, sealhulgas nende
tegemiseks kasutatud töötajad, töövahendid,
seadmed, varuosad ja materjalid ning arvestades
järgmist:
i. organisatsiooni asutamiskohas
kehtivad asjaomased riiklikud
eeskirjad;
ii. hooldustellimustes esitatud
nõuded, sh
dokumenteerimisnõuded;
iii. lõplik katsetamine ja otsus
hooldustõendi kohta;
c. hooldustellimustega ja hooldustõenditega
nõutavad kontrollimeetmed;
d. kalibreerimise ja kontrolli tulemused, kusjuures
ettenähtud nõuete seireks ja mõõtmiseks kasutatava
arvutitarkvara puhul tuleb enne esmast kasutamist
kontrollida ja vajaduse korral uuesti kontrollida
tarkvara sobivust asjaomase ülesande täitmiseks;
e. varasemate mõõtmistulemuste kehtivus, kui
leitakse, et mõõteriist ei vasta nõuetele.
Tõendusdokumendid Viide dokumendis (lehekülg, peatükk vms)