| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/25/9754 |
| Registreeritud | 16.09.2025 |
| Sünkroonitud | 17.09.2025 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Irina Tsugart (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted)) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 10.09.2025, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231552611
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, § 120 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx, ik xxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 30.06.2024, 31.08.2024
Kahtlustatavale xxx on kriminaalasjas 24231552611 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 (teise
inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud
lähisuhtes) ja KarS § 120 lg 1 (tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise
või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist) järgi
kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja
raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada
kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et
kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda
kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS
§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx teod
kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või
kuni viieaastane vangistus, ja KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline
karistus või kuni üheaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).
Arvestades tuvastatud asjaolusid, isikulisi ja kirjalikke tõendeid, tuleb prokuröri hinnangul lõpetada
menetlus KarS § 120 lg 1 järgi 30.06.2024 sündmuse osas KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on
avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku
karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse
lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja
teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,
valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud
tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja
just selle järele on tungiv vajadus.
Järgnevalt peatub prokurör asjaoludel, mida arvestab seisukoha kujundamisel kriminaalasja
lahendmaisel.
Prokurör proovis korduvalt saada ühendust kriminaalasjas kannatanuga xxx, kes lõpuks ei vastanud
enam prokuratuuri kõnedele ega kirjale. Sellest teeb prokurör järelduse, et kannatanu ei ole
huvitatud kriminaalmenetlusest ning kogutud tõenditest selgub, et nõudeid kahtlustatava vastu
kannatanul menetluse jooksul ei tekkinud.
Üldpreventiivsetel eesmärkidel ei ole ilmtingimata vajalik kahtlustatava karistamine
kriminaalkorras. Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval xxx ei ole kehtivaid
karistusi, samuti ei ole menetluses ühtegi uut kriminaalasja. Menetluses on kolm kuriteoepisoodi,
millest 30.06.2024 ähvardamise kuriteoepisoodi lõpetab prokurör KrMS 199 lg 1 p 1 alusel tõendite
puudumise tõttu. Viimane kuriteoepisood leidis aset rohkem kui aasta tagasi, mistõttu ei mõjuta
kriminaalasja lõpetamine negatiivselt ühiskonna usku kehtivasse õigusesse – xxx kuulati üle,
kohtueelne menetlus on lõpule viidud ning kriminaalasjas teeb otsustuse prokuratuur.
Eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul xxx määratud kohustused. Kahtlustatavale
etteheidetud kuritegude toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena sh rahalise karistuse.
Tuginedes eeltoodule jõuab prokurör seisukohale, et xxx määratavad rahaline kohustus ja
menetluskulude tasumine on piisavad vahendid tagamaks edaspidi tema hoidumise süütegude
toimepanemisest.
Pärast kriminaalasja materjalide edastamist vandeadvokaadile xxx suhtles prokurör korduvalt
telefoni teel xxx kaitsjaga, kes esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS 202 alusel ja
teatas kahtlustatava valmisolekust täita kohustused. xxx oli nõus kandma vajaliku summa üle
prokuratuuri deposiitkontole.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes on
võimalik ja ei ole ilmtingimata vajalik tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri hinnangul on
riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, xxx suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2
alusel määratud kohustused, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata
õiguskuulekat käitumist.
xxx kandis 09.09.2025 nõutava summa tulevikukohustuste täitmiseks Rahandusministeeriumi
prokuratuuri deposiitkontole.
Juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 abiprokurör määras:
Lõpetada kriminaalasjas nr 24231552611 menetlus xxx suhtes KarS § 120 lg 1 järgi 30.06.2024
kuriteoepisoodi osas.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231552611 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx on kohustatud
2.1. tasuma riigituludesse 800 eurot (määratud summa kandis xxx 09.09.2025 prokuratuuri
deposiitkontole üle);
2.2. tasuma menetluskulud summas 335 eurot (määratud summa kandis xxx 09.09.2025
prokuratuuri deposiitkontole üle).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole
kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 CD- ja 2 DVD-plaati jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud:
6.1. isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx) teostamise kulud summas 155 eurot;
6.2. määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 180 eurot.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kannatanutele xxx,
kahtlustatavale xxx ja kahtlustatava kaitsjale xxx. Samuti saadetakse määruse koopia
Riigiprokuratuuri finants- ja varahaldustalitusele.
9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda
kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
10. Kannatanul on õigus:
- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS §
206 lg 3);
- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle
teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;
- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).
Irina Tsugart