Kiri

Vabariigi Valitsus

KORRALDUS

22. veebruar 2024 nr 50

Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 183 „Hoonestusloa

menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmine

Korraldus kehtestatakse 14.03.–30.06.2015 kehtinud veeseaduse redaktsiooni § 227 lõike 8

alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25

lõikega 1.

Asjaolud ja menetluskäik

1. Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald,

Kuressaare linn, Tallinna tn 1, 93819; edaspidi SWE) esitas 7. aprillil 2015. a Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) hoonestusloa taotluse koos

ekspertarvamusega avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saaremaa läänerannikul

(edaspidi HL algatamise taotlus). HL algatamise taotluse kohaselt kavandatakse 100 tuulikuga

meretuuleparki koguvõimsusega 600 MW, üksiku avamere tuuliku võimsusega 6 MW.

Eeldatav tuuliku torni kõrgus on 102 m ning ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 m

merepinnast. Planeeritava meretuulepargi suurus on taotluses esitatud koordinaatidest

tulenevalt 166,5 km2 (edaspidi hoonestusloa ala) ja aastaseks elektritoodanguks on kavandatud

2800 GWh.

2. Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse 01.07.–31.08.2015

redaktsiooni (edaspidi EhSRS2015) § 25 lõike 1 lausest 1 menetletakse enne 1. juulit 2015. a

esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse 01.09.2015–15.06.2016

redaktsiooni § 25 lõike 2 alusel andis MKM 30. septembril 2015. a HL algatamise taotluse

menetlemise üle Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet; edaspidi TTJA). HL algatamise taotluse esitamise hetkel kehtinud

veeseaduse 14.03.–30.06.2015 redaktsiooni (edaspidi VeeS2015A) § 227 lõike 1 kohaselt otsustab

hoonestusloa algatamise Vabariigi Valitsus, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud

juhul (kui hoonestusluba taotletakse avaliku veekogu ala koormamiseks supelranda teenindava

kaldaga püsivalt ühendamata kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga spordi- või puhkerajatisega, siis

otsustab hoonestusloa menetluse algatamise majandus- ja kommunikatsiooniminister).

3. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korraldusega nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja

keskkonnamõju hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus) algatati hoonestusloa menetlus

SWE esitatud HL algatamise taotluse alusel. Sama korraldusega algatati avalikku veekogusse

meretuulepargi rajamiseks keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH), mille käigus tuleb välja

selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad

mõjud ja analüüsida neid ning teha asjakohased uuringud meretuulepargiga koormatava

2

mereala suhtes tervikuna. VV korraldusega määrati koormatavale merealale tehtavate uuringute

nimekiri ja uuringud kohustati tegema viie aasta jooksul KMH programmi heakskiitmisest

arvates.

4. Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) 18. oktoobri 2021. a kirjaga nr 7-12/20/2555-35

kiideti heaks SWE meretuulepargi KMH programm. KMH programmi järgi on kavandatavaks

tegevuseks maksimaalselt kuni 100 tuulikuga meretuulepargi võimsusega kuni 1400 MW

püstitamine ning ülekandesüsteemi kuni liitumiseni üldise elektrisüsteemiga (põhivõrguga)

rajamine. Tuuliku rootori diameeter on eeldatavalt 250–280 m, mis tingib tuuliku maksimaalse

kõrguse kuni 310 m.

5. SWE esitas 7. oktoobril 2022. a hoonestusloa alal ja seda ümbritseval alal tehtud uuringute

tulemustest lähtuvalt taotluse hoonestusloa ala korrigeerimiseks ja laiendamiseks summaarse

kogupindalaga kuni 197,5 km2, s.o suurenemine maksimaalselt ca 18,6% ulatuses (edaspidi

taotlus). Samuti tegi SWE ettepaneku kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni mitte algatada

taotletava ala ning sellega 3 km ulatuses piirneva puhverala suhtes hoonestusloa menetlusi teiste

TTJA-le esitatud ja esitatavate taotluste alusel. TTJA palus SWE-l 18. oktoobri 2022. a e-

kirjaga taotlust täiendada ja esitada geoloogiline merepõhja uuring koos geofüüsikalise

uuringuga ning kalastiku ja linnustiku uuringud, millele taotluses viidatud on.

5.1. Taotluse kohaselt asub laiendatav ala Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a korraldusega

nr 146 kehtestatud Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks

määratletud alal. Tehtud on kohapõhised geoloogilised, kalastiku ja linnustiku uuringud.

Hoonestusala laiendus ja korrektsioon tuleneb taotluse kohaselt objektiivsetest

ehitustehnilistest asjaoludest, mille mittearvestamine muudaks meretuulepargi realiseeritavuse

ebatõenäoliseks ega aitaks kaasa Eesti energeetikas väga teravaks muutunud probleemide

(varustuskindlus, mõistlik hinnatase, keskkonna- ja kliimasõbralikkus) lahendamisele.

5.2. Taotluse kohaselt on hoonestusloa ala korrigeerimine loode suunas kooskõlas põhimõttega

vältida võimalikku negatiivset mõju kalastikule ning linnustikule, mis oleks eeldatavasti

suurem kui hoonestusloa ala korrigeerida näiteks põhja või kirde suunas. Taotluses on välja

toodud, et enimkasutatavat merepõhja rammitavat vaivundamenti (monopile) ei saa

meretuulepargis lubjakivi kõvaduse tõttu kasutada. Seega on peamisteks valikuteks

puurimisega merepõhja paigaldatavad vaivundamendid (drilled monopole) või

gravitatsioonilised vundamendid (gravity foundation). Puurimisega paigaldatavate

vaivundamentide puhul on lubjakivi pealmise kihi sügavus merepinnalt olulisim parameeter

vundamendi mõõtmete ja reaalse kasutatavuse seisukohalt. Merepõhja geoloogilise ehituse

uuringu põhjal on järeldatud, et kuivõrd piirkonnad lubjakivi pealiskihiga sügavamal kui 40 m

on tehnilise lahenduse ja keskkonnamõju tõttu praktiliselt mittesobivad ning algsest VV

korraldusega määratletud hoonestusalast 25,8 km2 on lubjakivi lasuvussügavus suurem kui 40

m, ei ole seal eeldatavasti tuulikute paigaldamine mõistlik. Taotlusega taotletavast 197,5 km2

suurusest alast on 34,4 km2 ebasobiv. Gravitatsiooniliste vundamentide puhul tuleb lubjakivil

lasuv pealispinnas eemaldada ja asendada kruusapadjaga. Mida paksem on pehmete setete kiht,

seda suurem on keskkonnamõju. Taotluses on eeldatud, et üle 4 m paksuste lubjakivil lasuvate

setetega asukohti tuleb tehnilist lahendust ja keskkonnamõju arvestades pidada praktiliselt

mittesobivaks. Algsest VV korraldusega määratletud hoonestusloa alast umbes 55,9 km2 ning

taotlusega taotletavast alast 64,7 km2 on seetõttu tuulikute sel viisil rajamiseks ebasobiv.

Hoonestusloa ala tuleb korrigeerida, et tagada meretuulepargi realiseerimiseks vältimatult

vajalik koguvõimsus.

3

5.3. Lisaks on taotluses välja toodud, et Saaremaa läänerannikul paikneval

meretuuleenergeetika arendamise alal peab esimene meretuulepark olema piisavalt suur, et

ülekandesüsteemi rajamine oleks arukas. SWE leiab, et meretuuleparki ei ole võimalik seetõttu

rajada oluliselt väiksemana kui kavandatav 1400 MW ning hoonestusloa ala on vajalik

laiendada kõige realistlikumas suunas loodesse. Hoonestusloa lõplikul väljastamisel võib välja

arvata piirkonnad (nn orud merepõhjas), kuhu tuulikuid ehitustehnilistel põhjustel eeldatavasti

ei paigaldata.

5.4. Taotlusekohase laiendatud ala koordinaadid on (L-Est97):

Nurgapunkti nr

1) X1: 6456675 Y1: 349600

2) X2: 6456650 Y2: 353000

3) X3: 6453650 Y3: 358325

4) X4: 6450650 Y4: 362100

5) X5: 6450650 Y5: 368225

6) X6: 6449000 Y6: 370125

7) X7: 6445975 Y7: 372425

8) X8: 6442800 Y8: 373125

9) X9: 6442825 Y9: 353025

6. VeeS2015A § 227 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus hoonestusloa taotleja põhjendatud

taotlusel muuta hoonestusloa algatamisel määratud tingimusi ning taotlust menetleb ja

ettepaneku tingimuste muutmiseks teeb hoonestusloa menetleja. Praegusel juhul on taotluse

menetlejaks TTJA.

Asjaomaste asutuste seisukohad hoonestusloa ala laiendamise taotluse kohta

7. TTJA saatis 16. detsembri 2022. a kirjaga nr 16-7/20-06558-047 SWE 7. oktoobril 2022. a

esitatud hoonestusloa ala laiendamise taotluse asjakohastele asutustele seisukoha võtmiseks

ning küsis, kas ja millistel tingimustel on hoonestusloa ala laiendamine võimalik. Seisukohta

küsiti Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt, Terviseametilt, Keskkonnaametilt,

Kaitseministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt,

Rahandusministeeriumilt, Muinsuskaitseametilt, Liivi Lahe Kalanduskogult, Pärnu

Linnavalitsuselt, Transpordiametilt, Maaeluministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt,

Politsei- ja Piirivalveametilt, Siseministeeriumilt, Päästeametilt, Kihnu Vallavalitsuselt,

Lääneranna Vallavalitsuselt, Häädemeeste Vallavalitsuselt, Saarde Vallavalitsuselt,

Keskkonnaagentuurilt ning Põllumajandus- ja Toiduametilt.

7.1. Lääneranna Vallavalitsus (21.12.2022 kiri nr 2022/8-3/2359-2), Terviseamet (22.12.2022

kiri nr 9.3-1/22/9850-2), Päästeameti Lääne päästekeskus (27.12.2022 kiri nr 7.2-3.4/8040-2),

Pärnu Linnavalitsus (06.01.2023 kiri nr 8-5/4841-4), Keskkonnaamet (09.01.2023 kiri nr 6-

2/22/24667-2) ja Keskkonnaagentuur (12.01.2023 kiri nr 6-6/22/2179-2) oma vastuskirjades

hoonestusloa ala laiendamise kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitanud. Transpordiamet

selgitas 9. jaanuari 2023. a kirjas nr 7.2-4/22/28549-2, et ei esita veeliikluse ohutuse seisukohast

vastuväiteid hoonestusloa ala laiendamisele loode suunas, kuid tõi välja, et võib-olla on vajalik

kõnealuse ala kitsendamine edelaküljest, kui veeliikluse analüüsi tulemusena selgub, et

laevaliiklusele on vaja alles jääva koridori laiusest rohkem ruumi.

7.2. Rahandusministeerium (edaspidi RaM) palus 9. jaanuari 2023. a kirjas nr 15-1/9925-2

SWE-l esitada uuringud, millest tulenevalt on esitatud ala laiendamise taotlus, ning teavitas, et

arvamus hoonestusloa laiendamise taotluse kohta antakse peale nimetatud uuringutega

4

tutvumist. Lisaks märkis RaM, et vastavalt Maa-ameti avalike veekogude hoonestuslubade

kaardirakenduse andmetele on SWE hoonestusloa ala laiendatud alale oma hoonestusloa

taotlused esitanud ka teised arendajad. SWE hoonestusloa ala suurendamisel tuleb tagada

olukord, kus arendajaid koheldakse võrdselt. TTJA edastas RaM-ile 9. jaanuari 2023. a kirjaga

nr 16-7/20-06558-058 SWE poolt 24. oktoobril 2022. a esitatud geoloogilise merepõhja

uuringu, kalastiku uuringu ja linnustiku uuringu.

7.2.1. RaM tõi oma 19. jaanuari 2023. a vastuskirjas nr 15-1/9925-4 välja, et kalastiku ja

linnustiku uuringud toetavad hoonestusala laiendamist. Samas ei nähtu uuringutest, et esialgsel

taotletaval hoonestusloa alal oleks kavandatav tegevus takistatud. Geoloogilisest merepõhja

uuringust ja SWE taotlusest nähtub, et tulenevalt geoloogiast ja ehitustehnilistest tingimustest

eeldatakse, et osa alast ei sobi puurimisega paigaldatavatele vaivundamentidele ja/või

gravitatsioonivundamentidele. Esitatud materjalidest saab järeldada, et SWE poolt soovitud

tuulikute arvu, paigutuse ja võimsusega 1400 MW meretuuleparki soovitud tehnoloogiaga

rajada ei saa. Võttes arvesse, et VV korraldusega kavandati 100 tuulikuga meretuuleparki

koguvõimsusega 600 MW, siis tuulikute arvu vähenemist kompenseerivad oluliselt suurema

võimsusega tuulikud kui algselt 2015. aastal esitatud taotluses toodud. Samuti on võimalik

merepõhja geoloogiast tulenevat takistust tuulikute vundamentide rajamiseks lahendada

tuulikute paigutuse või vundamentide alternatiividega, arvestades sh ka näiteks rajamise

etapiviisilisust või innovatiivseid lahendusi ujuvvundamentide näol. Seega ei ole RaM-i

hinnangul põhjendatud hoonestusala laiendamine lähtuvalt merealal tehtud geoloogilisest

merepõhja uuringust, kalastiku uuringust ega linnustiku uuringust.

7.3. Maaeluministeerium tõi 9. jaanuari 2023. a kirjas nr 6.2-15/815-3 välja, et SWE poolt

taotletav meretuulepargi ala kattub kutselise kalapüügi aladega, mis asuvad Läänemeres

Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (ICES) alarajoonis 28-2 ja jäävad väikestesse

püügiruutudesse 355, 340, 356 ja 341. Kuna hoonestusloa ala laiendamine võib oluliselt

mõjutada traalpüüki neil aladel, siis peetakse oluliseks kaasata menetlusprotsessi ka

kalanduspiirkonna algatusrühma MTÜ Saarte Kalandus ja Eesti Kalurite Liitu. Lisaks andis

Maaeluministeerium teada, et kuivõrd ei ole veel taotluses nimetatud uuringutega saanud

tutvuda, ei võeta seisukohta ainult taotluses välja toodud lõigete alusel. TTJA edastas

9. jaanuaril 2023. a Maaeluministeeriumile SWE poolt 24. oktoobril 2022. a esitatud

geoloogilise merepõhja uuringu, kalastiku uuringu ja linnustiku uuringu. Maaeluministeerium

kinnitas 8. veebruaril 2023. a täiendavalt e-kirja teel, et on materjaliga tutvunud ning selles

etapis rohkem küsimusi tal ei ole.

7.3.1. TTJA edastas 10. jaanuaril 2023. a MTÜ-le Saarte Kalandus ja MTÜ-le Eesti Kalurite

Liit hoonestusloa ala laiendamise taotluse arvamuse andmiseks. Määratud tähtajaks arvamust

ei esitatud.

7.4. Siseministeerium andis 12. jaanuari 2023. a e-kirjas teada, et kui SWE soovib ala laiendada

ja on selle raames teinud vajalikud mõjuhinnangud (ennekõike mõju ESTER raadiosidele), siis

ei tohiks nende vaatest eraldi takistusi olla. Küll soovib Siseministeerium jätkuvalt, et

hoonestusloa taotlemise käigus oleks kirjeldatud nägemus ja plaan, kuidas tagatakse

mereohutus ja võimaliku reostuse vältimine tuulegeneraatori masti purunemise või kinnitustest

lahti tulemise korral.

7.5. MKM on 18. jaanuari 2023. a kirjas nr 1.10-17/2022/7681-2 seisukohal, et ala laiendamise

aluseks peab olema tõendatud materjal. See tähendab, et on tehtud vastav uuring või

keskkonnamõju hindamine, mille analüüsi põhjal saab teha järeldused, et kogu praegu SWE

menetlusega hõlmatud alale ei ole võimalik meretuuleparki rajada.

5

7.5.1. TTJA edastas 18. jaanuaril 2023. a MKM-ile SWE poolt 24. oktoobril 2022. a esitatud

geoloogilise merepõhja uuringu, kalastiku uuringu ja linnustiku uuringu.

7.5.2. MKM tõi 10. veebruari 2023. a vastuskirjas nr 1.10-17/2022/7681-4 välja, et esialgsel

taotletaval hoonestusloa alal ei ole kavandatav meretuulepargi rajamine takistatud. Ühestki

analüüsist ei ilmne, et sellel hoonestusalal oleks meretuulepargi rajamine välistatud või ei ole

soovitatav. Geoloogiline merepõhja analüüs sedastab, et ujuva poiga tehtud uuring ei ole täielik

ja suurimaid kattuvaid liivalaike ei saanud üksikasjalikult kaardistada. Esitatud on kaudne

hinnang, et nn pimedate laikude vahel on muda ning kõiki objekte ei suudetud tuvastada.

Geoloogiline merepõhja uuring annab peamised andmed merepõhja kohta, kuid selles ei jõuta

järeldusele, et sellele alale ei ole võimalik sobiva tehnoloogiaga tuulikuid püstitada.

Geoloogiast tulenevat takistust meretuulikute vundamentide rajamiseks saab lahendada nende

paigutuse või vundamentide tüüpide alternatiividega, arvestades sealhulgas näiteks rajamise

etapiviisilisust või innovatiivseid lahendusi ujuvvundamentide näol. MKM-i hinnangul ei ole

SWE 7. oktoobril 2022. a esitatud taotluses märgitud hoonestusloa ala laiendamine

põhjendatud.

7.6. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Muinsuskaitseamet, Liivi Lahe Kalanduskogu,

Keskkonnaministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Kihnu Vallavalitsus, Häädemeeste

Vallavalitsus, Saarde Vallavalitsus ega Põllumajandus- ja Toiduamet määratud tähtajaks oma

seisukohta ei esitanud. VeeS2015A § 227 lõike 2 kohaselt, kui arvamuse avaldaja nimetatud

tähtaja jooksul oma arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad hoonestusloa taotlusele

vastuväited. Seega saab SWE hoonestusloa ala laiendamise taotluse lahendada ilma eelmainitud

asutuste arvamuseta.

8. TTJA edastas 13. veebruari 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-068 asjaomaste asutuste

seisukohad SWE-le arvamuse avaldamiseks.

8.1. SWE andis 16. veebruari 2023. a e-kirjaga teada, et uuringutulemustest lähtuvalt ei

nõustuta RaM-i ja MKM-i seisukohtadega ning et viidatud asutused on hoonestusloa ala

laiendamise taotluse juurde kuuluvate uuringute tulemusi ja/või meretuulepargi ehitamise

spetsiifikat mõistnud ebatäpselt. Eeltoodust lähtuvalt taotleti TTJA määratud vastamise tähtaja

pikendamist kuni 9. märtsini 2023. a, kuna kõik RaM-i ja MKM-i püstitatud küsimused on

võimalik lahendada täiendavate selgitustega. SWE hinnangul on kõik alused laiendustaotluse

rahuldamiseks olemas ning see on vältimatult vajalik meretuulepargi realiseerumiseks.

9. Lähtudes asjaomaste asutuste poolt taotluse kohta esitatud seisukohtadest ning võttes arvesse

SWE ja asjaomaste asutuste esindajate vahel 23. veebruaril 2023. a toimunud kohtumisel

arutatut, esitas SWE 31. märtsi 2023. a e-kirjaga Pondera Consult

(https://ponderaconsult.com/en/) poolt 31. märtsil 2023. a koostatud ekspertarvamuse

nr 721034 „Expert opinion expansion SWE offshore windfarm“ (edaspidi Pondera analüüs)

hoonestusloa ala laiendamise taotluse juurde. Pondera analüüsis on välja toodud, et praegusel

hoonestusloa alal ei ole vaivundamentidele ehitamine teostatav, sest lubjakivi on kaetud

settekihtidega suurtes täidetud orgudes, mis toob kaasa kõrge riski puurimisel, suure

keskkonnamõju ja kulu. Projekti majanduslikult efektiivseks muutmiseks ja negatiivsete

keskkonnamõjude minimeerimiseks soovitab Pondera analüüsi koostaja hoonestusala

laiendada, et vältida kõrge riskiga kohti ja vähendada võrguga liitumise kulusid MW kohta.

Samas e-kirjas teatas SWE, et on valmis hoonestusloa lõplikul väljastamisel loobuma

meretuulikute paigaldamiseks mittesobivate alade taotlemisest.

6

9.1. TTJA edastas 4. aprilli 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-074 RaM-ile ja MKM-ile SWE

poolt 31. märtsil 2023. a esitatud Pondera analüüsi. Lisaks palus TTJA 12. aprilli 2023. a kirjaga

nr 16-7/20-06558-075 KeM-ilt seisukohta, kas olemasolevale hoonestusloa alale, kus on kohati

sügavad setetega täitunud orud, võib meretuulikute rajamine kaasa tuua ebamõistlikult suure

keskkonnamõju, mistõttu on ilmtingimata vajalik hoonestusloa ala laiendamine.

9.2. MKM tõi 16. aprilli 2023. a kirjas nr 1.10-17/2023/1899-2 välja, et esitatud Pondera

analüüsist nähtub, et neile aladele, mille puhul on esile toodud pinnase konditsiooni ebasobivus,

on siiski võimalik tuulikuid püstitada. Pondera analüüsis on välja toodud, et

gravitatsioonvundamendi rajamine põhjustaks suurt setete liikumist ning võimalik, et seeläbi

ka olulist keskkonnamõju. Samuti tooks see kaasa ebamõistlikult suure vundamendi vajaduse.

Küll aga ei kirjelda SWE vaivundamendi paigaldamise konkreetseid keskkonnamõjusid.

Pondera analüüsis mainitakse keskkonna kohta vaid, et osa pinnasest on vajalik eemaldada ja

kuna ei ole tehtud keskkonnamõjude hindamise analüüsi, siis ei saa ka praegu hinnata võimalike

leevendusmeetmete rakendamist reaalsetele keskkonnamõjudele. Seega vaivundamendi kohta

nähtub ainult, et tegemist oleks kuluka lahendusega, mis suure tõenäosusega mõjutab projekti

kulutõhusust negatiivselt, kuid on ebaselge, millisel määral. Tuginedes SWE esitatud Pondera

analüüsile, on MKM seisukohal, et SWE 7. oktoobril 2022. a esitatud taotluses märgitud

hoonestusloa ala laiendamine ei ole põhjendatud.

9.3. RaM-i 18. aprilli 2023. a kirjas nr 15-7/2498-2 on välja toodud, et Pondera analüüsis on

kokkuvõtvalt jõutud järeldusele, et taotletav hoonestusala laiendamine suurendab tuulepargi

kulutõhusust ning aitab vältida ja leevendada vundamentide rajamisega kaasnevat ehitusaegset

negatiivset keskkonnamõju. SWE hoonestusloa ala laiendamise taotluse kohane ala paikneb

kogu ulatuses Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks määratud

alal. Lähtudes oma pädevusest leiab RaM, et taotlus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

9.4. KeM vastas 7. aprilli 2023. a e-kirjaga, et ametliku seisukohta ei esitata. Keskkonna vaatest

ei ole KeM-i hinnangul oluline, milline arendaja kõrval oleval alal tuuleparke arendama hakkab,

ning lõplikud vastused, mis mahus mingile alale tuulikuid rajada saab, peab andma KMH.

10. TTJA edastas 28. aprilli 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-079 SWE-le asjaomaste asutuste

täiendavad arvamused seisukoha andmiseks tähtajaga 12. mai 2023. a. TTJA selgitas, et KeM-

i poolt 18. oktoobri 2021. a kirjaga nr 7-12/20/2555-35 kinnitatud KMH programmis on esitatud

kaks alternatiivi: 1. põhialternatiiv, milleks on hoonestusloa taotlusega algatatud maksimaalselt

kavandatav tegevus ehk 100 tuulikuga ja 600 MW koguvõimsusega meretuulepark; 2.

põhialternatiiv, milleks on SWE hoonestusloa taotluse ala ümbritsev ulatuslikum ala ca 33%

ulatuses ehk 100 tuulikuga ja 1400 MW koguvõimsusega meretuulepark. TTJA väljendas

arusaamatust, miks SWE on jätnud kõrvale 1. põhialternatiivi, ning leidis, et lähtuda tuleb

eelkõige VV korraldusest hoonestusloa ja KMH menetluse algatamiseks. Lisaks palus TTJA

SWE-lt infot, kui palju ja millise võimsusega tuulikuid mahub algatatud alale praeguste

teadmiste juures.

11. SWE pikendas 9. mail 2023. a TTJA 28. aprilli 2023. a kirjale nr 16-7/20-06558-079

vastamise tähtaega kuni 29. maini 2023. a ja andis tähtaegselt vastused MKM-i, RaM-i ja TTJA

seisukohtadele ning palus taotluse koormatava ala laiendamiseks täies ulatuses rahuldada.

11.1. SWE märkis oma 29. mai 2023. a vastuskirjas, et RaM on loobunud enda 19. jaanuari

2023. a kirjas esitatud seisukohast, justkui ei oleks koormatava ala laiendamine tehtud

uuringute põhjal põhjendatud. Enda 18. aprilli 2023. a kirjas ei ole RaM esile toonud ühtegi

sisulist vastuväidet koormatava ala laiendamisele ja on seega aktsepteerinud Pondera analüüsi

7

järeldusi. Seoses RaM-i menetluslike seisukohtadega taotlejate võrdse kohtlemise kohta märgib

SWE, et võrdselt on võimalik kohelda üksnes võrdses olukorras olevaid menetlusosalisi. SWE

taotluse alusel on algatatud hoonestusloa menetlus, mis tagab SWE-le õigustatud ootuse

menetluse läbiviimise ja mh veeseaduse 01.07.–07.07.2015 redaktsiooni (edaspidi VeeS2015B)

§ 229 lõike 31 rakendamise suhtes. Seejuures loob viidatud säte SWE-le sõnaselge õiguse

taotleda hoonestusala laiendamist esitatud taotluste arvelt, mille suhtes menetlust algatatud ei

ole – sätte sõnastus välistab koormatava ala laiendamise üksnes nendele aladele, mille suhtes

on hoonestusloa menetlus algatatud. SWE hinnangul ei ole põhjust tõlgendada sätet erinevalt

selle grammatilisest tähendusest. Koormatava ala nihutamise või suurendamise välistab ainult

vaadeldaval alal teise hoonestusloa menetluse algatamine, mitte hoonestusloa taotluse

esitamine. Hoonestusloa taotluse esitamine ei anna enne menetluse algatamist taotlejale

mistahes õiguslikult kaitstavat positsiooni ega loo taotlejale mistahes õigustatud ootust taotluse

menetlemise suhtes.

11.2. SWE ei nõustunud MKM-i väidetega ning tõi välja, et koormatava ala laiendamise

menetluses on SWE esitanud TTJA-le asjatundja arvamuse. Pondera on ligi 20 aasta pikkuse

kogemusega tunnustatud rahvusvaheline konsultatsioonibüroo, mis keskendub

energiaprojektide arendamisele. Pondera analüüsis on esile toodud, et tuulikute püstitamine

algsele alale on SWE taotluses nimetatud ulatuses ebarealistlik. Mitte kusagil ei ole Pondera

analüüsis väidetud, et tuulikuid oleks kindlasti võimalik või realistlik SWE poolt esile toodud

ebasobivale alale püstitada. Selle asemel on Pondera analüüsis rõhutatud, et SWE poolt

näidatud ebasobivatele aladele tuulikute püstitamine on võimatu või võimalik üksnes talumatult

kõrge finantsinvesteeringu puhul. Seega nende alade kasutamine on faktiliselt võimatu

tehnilistel ja/või majanduslikel põhjustel. SWE märgib ka, et koormatava ala laiendamise

taotluse rahuldamise eelduseks ei saa igal juhul olla ebasobiva ala kasutamise tehniline

võimatus. Arvestades tänapäevast teadus-tehnilist arengutaset, oleks tuulikuid põhimõtteliselt

võimalik rajada ka äärmiselt ebasobivatele aladele, mistõttu tuulikute rajamise „võimatus“ ei

saa olla asjakohane kriteerium. Praktikas seab sellele piirid kasutatavate tehniliste lahenduste

maksumus. Samamoodi oleks tehniliselt teoreetiliselt võimalik tuulikute rajamine nt lindude

rändekoridoridesse selliselt, et lindude lähenemisel tuulikud peatuvad, kuid seda ei tehta sellise

lahenduse ilmselgelt majandusliku ebamõistlikkuse tõttu. Samal põhjusel ei saa ka praegusel

juhul nõuda SWE-lt, et ta tõendaks tuulikute rajamise tehnilise võimatuse. Teiseks rõhutab

SWE, et Pondera analüüsis on esile toodud ebasobivale alale vaivundamentidega tuulikute

paigaldamise ulatuslikum keskkonnamõju, mistõttu on MKM-i kriitika asjakohatu. Kui

vundament rajatakse kohtadesse, kus on üle nelja meetri paksune katendi sete, on

keskkonnamõju palju suurem (eriti gravitatsioonilise vundamendi puhul) võrreldes olukorraga,

kus vundament rajatakse alale, kus see kiht on õhem või puudub sootuks. Seega on olemas

keskkonnaga seotud põhjused, miks mitte kasutada kogu esialgset ala ja miks laiendada

tuulepargi esialgset ala, et vältida suure keskkonnamõjuga alasid, ilma et peaks vähendama

tuuleturbiinide arvu. Teine võimalus on panna puur vaiade alla ja tõmmata need puuri abil alla.

See on aga keeruline ja kallis töömeetod. Kestas olev pinnas tuleb eemaldada ja see avaldab

lisamõju keskkonnale. Sügavamates kohtades on suur kogus pinnast, mis tuleb eemaldada.

Pehme pinnas võib kergesti kokku variseda, mistõttu on vaja pikki kallakuid (või

sulundkonstruktsioone), ning keskkonnamõju on väga suur, kuna sete resuspendeerub ja hajub

veesambas. Suuremate vaiade paigaldamise keskkonnamõju on samuti palju suurem ning

veealune müra, mis tekib suure läbimõõduga toruvaiade paigaldamisel, on märkimisväärne

probleem kogu meretuuleenergeetika sektoris. SWE on Pondera analüüsile tuginedes esile

toonud, et vaivundamentide kasutamine ebasobival alal ei ole majanduslikult realistlik

alternatiiv. Kui tuleb paigaldada puuritavad vaiad (vaivundamendid ja/või vaiad), on soovitatav

planeerida need ainult nendesse kohtadesse, kus pehmest settest katend on (väga) õhuke. Kui

see ei ole võimalik, peab puur olema puurimiseks ja langetamiseks suures teraskestas, mis

8

takistab puuraukude seinte kokkuvarisemist. Need kestad saab eemaldada alles pärast seda, kui

vaiad on paigaldatud ja tsementeeritud. See tähendab, et on vaja palju kesti või tuleb kavandada

integreeritud ja kulukat töömeetodit, mille korral paigaldatakse vaiad kohe pärast puurimist.

Seega on mõlemad alternatiivid väga suure maksumusega. Vundamendi paigaldamine

kohtadesse, kus on katend ja kus seda ei ole, tooks tõenäoliselt kaasa vajaduse kasutada kahte

eripuurikomplekti, mis seaks ohtu projekti elluviidavuse. Samuti kirjutas MKM, et uuring ei

anna alust järeldada, et sellel alal ei ole võimalik rajada sobiva tehnoloogiaga tuuleturbiine.

Tegelikult tuvastati uuringus alad, kus vundamentide rajamine on kas võimatu või teostatav

ainult vastuvõetamatute rahaliste investeeringute korral. Uuringu käigus tuvastati muu hulgas

kaks suuremahulist paleokanalit, mis on lõikunud lubjakivisse ja jäätekkelisse moreeni. Need

ei ole batümeetriliselt nähtavad, kuid seismiliste uuringute põhjal teame, et need on kuni 20

meetri sügavusel ja täidetud väga pehme peeneteralise settega. Selliste pinnasekihtide peale ei

saa paigaldada gravitatsioonilist ega vaivundamenti. Selle argumendi kaalumiseks võiks kuni

20 meetri paksust väga pehme pinnase kihti pidada täiendavaks veesügavuseks.

Vaivundamentide kaal ja suurus kasvavad oluliselt koos veesügavusega. Kui vesi on sügavam,

suureneb paratamatult vaivundamendi läbimõõt, mis ei lisa mitte ainult kaalu, vaid ka projekti

keerukust. Kus vähegi võimalik, tuleks tõsistel logistilistel kaalutlustel jääda vaia ühe

läbimõõdu juurde ja vältida olukorda, kus mõni vai peaks olema palju suurem ja raskem. See

teeb seadmete valiku palju tõhusamaks. SWE rõhutab, et olukorras, kus ka Pondera analüüsist

nähtuvalt eeldab vaivundamentide kasutamine ebasobivatel aladel projektipõhiste

erilahenduste väljatöötamist, ei ole praegu võimalik hinnata kulutuste täpset rahalist suurust.

11.3. SWE märgib vastusena TTJA seisukohtadele, et KMH menetluse raames kaalutakse

jätkuvalt nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 rakendamist. Samas märgib SWE, et kõik

menetlusse kaasatud isikud on andnud enda heakskiidu SWE KMH programmile, sh kõigile

selles sisalduvatele alternatiividele. SWE rõhutab, et aluseta on seisukoht, justkui tuleks lähtuda

eelkõige VV korraldusest. Taotletud koormatava ala laiendamist reguleerib VeeS2015B § 229

lõige 31, mis SWE hinnangul TTJA viidatud kitsendusi ei sisalda ning ei anna alust ega

kaalutlusõigust keelduda sättes ette nähtud eelduste täidetusel koormatava ala suurendamisest

või nihutamisest kui sellisest. TTJA on VeeS2015B § 229 lõikega 31 analoogse veeseaduse

01.01.2019–30.09.2021 redaktsiooni (edaspidi VeeS2021) § 222 lõike 4 kohaldamist käsitlenud

OÜ Utilitas Wind koormatava ala laiendamise puhul 9. märtsil 2023. a tehtud otsuses nr 1-7/23-

063, kus märkis, et kaalutlusõiguse piirid on konkreetsel juhul napid, sest kõnealune norm

annab suhteliselt täpsed tingimused ala muutmiseks. VeeS2015B § 229 lõikes 31 toodud eelduste

täitmine annab taotlejale subjektiivse õiguse nõuda koormatava ala laiendamist. Need eeldused

on SWE hinnangul praegusel juhul täidetud.

Lisaks on SWE seisukohal, et TTJA küsitud info selle kohta, kui palju ja millise võimsusega

tuulikuid mahub algatatud alale praeguste teadmiste juures, ei ole SWE taotluse lahendamisel

asjakohane, kuivõrd selle hindamine väljub pädeva asutuse kaalutlusruumist. Pondera

analüüsist ja SWE varem esitatud andmetest nähtuvalt on märkimisväärne osa algselt taotletud

koormatavast alast tuulikute rajamiseks mittesobilik. Üldjuhul on 1 km2 alale otstarbekas

ehitada 5–7 MW tuulikuid, mistõttu on kuni 1400 MW tuulepargi rajamiseks vältimatult vajalik

ala laiendamine. SWE on seisukohal, et Pondera analüüsi ja varasemate SWE esitatud asjaolude

ja tõenditega on veenvalt kinnitatud, et SWE koormatava ala laiendamise ajendiks on KMH

käigus teatavaks saanud asjaolud, mis takistavad olulises osas algselt taotletud ala kasutamist.

Veel rõhutab SWE, et TTJA etteheide, justkui viitaks laiendamise taotlus ärilistele

kaalutlustele, ei ole õige. Iga keskkonnaalase piirangu puhul on võimalik viidata sellega

kaasnevale ärilisele mõjule, kuid see ei tähenda, et muudatuse algpõhjus ei oleks

keskkonnaalane. SWE jaoks jääb arusaamatuks TTJA viide, et VeeS2015B § 229 lõike 31

kohaldamiseks peab olema projekti elluviimine võimatu. Viidatud regulatsioon ei sätesta

9

kriteeriumeid, mis peaksid olema täidetud selleks, et KMH leidude tulemusel koormatavat ala

laiendada. Regulatsiooni eesmärk on võimaldada SWE-l viia projekti ellu senistel tingimustel

(sh samas mahus ja sama suurel alal) ilma projekti tasuvust ja realiseeritavust kahjustamata.

SWE on seisukohal, et seadusandja eesmärk regulatsiooni kehtestamisel oli, et selle käigus ei

hakataks hindama projekti äriplaani teostamist erinevatel koormatavatel aladel, ja just seetõttu

on ala laiendamise eelduseks üksnes, et KMH on andnud uut teavet koormatava ala kohta.

12. TTJA edastas 31. mail 2023. a RaM-ile SWE täiendavad seisukohad ala laiendamise kohta.

RaM vastas 22. juuni 2023. a kirjaga nr 15-7/3968-2, et olles tutvunud SWE täiendavate

seisukohtadega ja arvestades, et hoonestusloa ala laiendamise taotluse kohane ala paikneb kogu

ulatuses Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks määratud alal,

ollakse seisukohal, et taotlus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

Teiste arendajate seisukohad hoonestusloa ala laiendamise taotluse kohta

13. TTJA palus 15. juuni 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-086 arendajatelt, kes on esitanud

hoonestusloa taotluse meretuulepargi rajamiseks Saaremaast läänes asuvale Eesti mereala

planeeringu kohasele tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale, arvamust SWE 7. oktoobril

2022. a esitatud hoonestusloa ala laiendamise taotlusele. Arvamust küsiti Sunly Wind OÜ-lt

(SW6 ja SW7 alade taotlused esitatud 19.05.2020 ning SW12 ja SW13 alade taotlused esitatud

15.07.2021), Eolus Offshore Estonia OÜ-lt (Vete-Ema I ala taotlus esitatud 28.12.2022), CI

NMF Estonia Sea I OÜ-lt (ka Copenhagen Offshore Partners A/S; ala Areng taotlus esitatud

15.08.2022) ja TotalEnergies Renewablesilt (ala WestBlock II taotlus esitatud 21.12.2022),

kuna SWE taotletava laienduse ala kattub nende taotletavate aladega ja nende taotluste kohta ei

ole tehtud hoonestusloa menetluse algatamise ega sellest keeldumise otsust. Siinkohal on

asjakohane märkida, et ka SWE ise on 25. juunil 2021. a esitanud Saare Wind Energy Ala 2

taotluse, mis katab täielikult SWE taotletava laienduse ala ja mis on seni lahendamata. Seega

enne SWE-d on laienduse alale esitatud üksnes Sunly Wind OÜ SW6 ja SW7 alade

hoonestusloa taotlused.

13.1. Sunly Wind OÜ on oma 5. juuli 2023. a vastuskirjas seisukohal, et SWE hoonestusloa ala

laiendamise taotluse rahuldamine on vastuolus kehtiva õigusega. Taotlusest nähtub, et SWE

tegelik motivatsioon ala muutmiseks on ajendatud soovist oma tuulepargi võimsust oluliselt

suurendada 600 MW-lt 1400 MW-ni ilma selleks ehitusseadustikus ettenähtud

menetlusreegleid ja taotlust esitamata ning ilma konkureerivate taotluste hindamise menetluses

ja enampakkumisel osalemata. Sunly Wind OÜ palub jätta tähelepanuta ka SWE väited selle

kohta, et väiksema tuulepargi rajamine ei ole majanduslikult või tehniliselt otstarbekas. Sellisel

juhul oleks SWE saanud juba oma algse hoonestusloa taotluse esitada suurema võimsusega

tuulepargi arendamiseks ning selle mitte tegemine oli teadlik valik ning äririsk. Sunly Wind

OÜ on seisukohal, et otsust ala laiendamise kohta ei saa teha enne KMH aruande heakskiitmist.

SWE hoonestusala laiendamise taotlus on esitatud pärast Sunly Wind OÜ alade SW6, SW7 ja

SW8 taotlusi, mis esitati 19. mail 2020. a, ja kehtiva õiguse kohaselt puudub mistahes reegel

või juhis selles kohta, et eelistada tuleb enne 1. juulit 2015. a esitatud hoonestuslubade taotlusi.

13.2. Copenhagen Offshore Partners A/S märgib oma 26. juuni 2023. a kirjas, et ei nõustu SWE

laienduse taotluse rahuldamisega, kuivõrd seadust tuleks tõlgendada nii, et see ei võimaldaks

arendajate ebavõrdset kohtlemist. Hoonestusala suurendamine oleks vastuolus õiguspärase

ootuse põhimõttega ja naabermerealadele kandideerinud arendajad ei tohiks oma taotluste

muutmisega teiste taotlejate menetlusprotsessi sekkuda. Tuuleenergia arendamiseks sobivad

merealad on piiratud avalik ressurss, mida tuleks jagada võrdselt ja läbipaistvalt. Copenhagen

Offshore Partners A/S leidis, et SWE-l on huvi korral võimalus esitada naabermerealadele

10

eraldi konkureeriv taotlus vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja osaleda avalikel

enampakkumistel teiste arendajatega võrdsetel tingimustel, ning näeb SWE taotluses võimalust

kuritarvitada hoonestusloa ala muutmise õigust, blokeerides sellega suuri alasid avalikult

enampakkumiselt, mis on kõige tõhusam ja läbipaistvam viis pindade jaotamiseks. SWE

põhjendused hoonestusala suurendamise vajaduse kohta on ebamäärased ning ei toetu

konkreetsetele andmetele ega dokumentidele. Lisaks leidis Copenhagen Offshore Partners A/S,

et hoonestusloa ala muutmise lubamist saab lugeda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107

alusel ebaseaduslikuks riigiabiks. SWE hoonestusloa ala muutmise lubamine oleks samuti

vastuolus avalike huvidega. Alade ümberkujundamine pidurdaks oluliselt meretuuleparkide

menetlusi ning taastuvenergiale üleminekut, mis on olulised eesmärgid nii Eestis kui ka

Euroopa Liidus.

13.3. Eolus Offshore Estonia OÜ soovis 28. juuni 2023. a kirjas rõhutada, et SWE viitab, et

EhSRS2021 § 25 lõike 1 järgi tuleb kohaldada taotluse menetlemisele ka VeeS2021 § 222 lõiget 4.

Praeguseks on nimetatud säte kehtetu, mistõttu saab kohaldada üksnes taotluse esitamise hetkel

kehtinud redaktsiooni, mis pelgalt viitas hoonestusloa taotluses esitatud ala muutmise

võimalusele üldiselt. Isegi kui vastab tõele väide, et VeeS2021 § 222 lõige 4 oleks kohaldatav, ei

nähtu piisavaid põhjendusi hoonestusloaga koormatava ala suurendamiseks. Taotluses on ala

suurendamise vajadus põhjendatud SWE majandusliku tasuvusega, koormates laiemat ala ja

seega teenides SWE-le suuremat tulu. Taotluse põhjal ei ole võimalik järeldada, et esialgsel alal

tuulepargi arendamine viidatud mahus oleks välistatud, sealjuures kasutades näiteks

alternatiivseid meetodeid. Eolus Offshore Estonia OÜ leidis, et SWE hoonestusloa ala

suurendamine vähendab huvitatud poolte võimalust saada hoonestusluba neile eelistatud aladel.

Koormatava ala suurendamisel väheneb mereala, millele on võimalik hoonestusloa taotlust

esitada. Elektriturul on rohkem konkurentsi juhul, kui meretuuleparkidega elektritootmine on

võimaldatud erinevatel tootjatel. Ühele tootjale eelise andmine, suurendades hoonestusloaga

koormatavat ala pelgalt tema majanduslikest huvidest lähtuvalt, paneb ülejäänud turuosalised

ning arendajad ebavõrdsesse positsiooni ning kahjustab elektrituru konkurentsi.

13.4. TotalEnergies Renewables ei esitanud määratud tähtajaks arvamust. TotalEnergies

Renewables teavitas 20. juuli 2023. a e-kirjaga TTJA-d, et võtab tagasi oma 21. detsembril

2022. a esitatud taotluse WestBlock II ala hoonestusloa menetluse algatamiseks. TTJA luges

TotalEnergies Renewablesi esitatud taotluse WestBlock II ala osas tagasivõetuks ja menetluse

20. juuli 2023. a seisuga lõppenuks.

Ärakuulamine

14. TTJA palus 30. juuni 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-092 SWE-l hiljemalt 14. juulil

2023. a esitada majanduslikku ebamõistlikkust tõendavad arvandmed, kuivõrd SWE ei olnud

oma 29. mai 2023. a kirjas ega sellele lisatud Pondera analüüsis välja toonud andmeid, mis

näitaks ebasobivate alade väljaarvamisega kaotatud tuulikute arvu või seda, kui palju väheneks

kavandatava meretuulepargi koguvõimsus megavattides.

15. SWE esitas 14. juulil 2023. a vastuskirja, milles kordas oma varasemat seisukohta, et

VeeS2015B § 229 lõige 31 ei näe ette koormatava ala laiendamisel TTJA õigust hinnata SWE

poolset tuulikute paigutust või seda, kas tuulikuid saaks paigutada kuidagi teisiti. SWE on

seisukohal, et küsitud teave ei ole taotluse lahendamisel asjakohane ja väljub TTJA

kaalutlusruumist. Lisaks rõhutas SWE, et ainuüksi ebasobiva ala pindala põhjal ei ole võimalik

tõsikindlalt välja arvutada alale mahtuvate tuulikute arvu ja võimsust, kuivõrd ebasobiva ala

mõju ulatus sõltub sellest, kuidas täpselt paiknevad ebasobivad alad võrreldes tuulikute

soovitud paigutusega. TTJA arvutus eeldab, et tuulikute paigutamisel on võimalik ala

11

perfektselt ära kasutada selliselt, et mistahes kasutuseta jäävaid alasid ei teki. Arvestades

keskkonnatingimusi, tuulikutevahelisi puhveralasid, pinnasetingimusi, tuulikute joondamise

nõudeid, koridore laevandusele jmt, tekib paratamatult koormatava ala sees asukohti, kus

mereala ei ole võimalik täielikult kasutusele võtta. Korrigeeritav hoonestusloa ala (197,5 km2,

millest sõltuvalt vundamenditüübist on sobivat ala 132,8 km2 või 163,1 km2) on minimaalne,

mille korral meretuulepargi realiseerumine võib osutuda tõenäoliseks.

16. TTJA saatis 16. augusti 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-095 SWE-le tutvumiseks ning

arvamuse ja vastuväidete esitamiseks Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 183

„Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmisest keeldumise

otsuse eelnõu. Eelnõus asuti seisukohale, et hoonestusloa ala laiendamine ei ole põhjendatud,

kuivõrd hoonestusalal paiknevate ebasobivate alade tõttu vähenevat tuulikute arvu

kompenseerib võimalus kasutada oluliselt suurema võimsusega tuulikuid, kui seda 2015. aastal

HL algatamise taotluses osati ette näha, ning VV korraldusega määratud hoonestusloa alal

soovitud meretuulepargi arendamise võimalik majanduslik otstarbekus on SWE äririsk. Lisaks

märgiti eelnõus, et SWE-l on võimalik merepõhja geoloogiast tulenevat takistust tuulikute

vundamentide rajamiseks lahendada tuulikute paigutuse või vundamentide alternatiividega,

arvestades muu hulgas näiteks rajamise etapiviisilisust või innovatiivseid lahendusi

ujuvvundamentide näol.

17. SWE esitas 16. augustil 2023. a TTJA-le e-kirjaga Saare Wind Energy OÜ 14. augusti 2023.

a töö „Saare Wind Energy Meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju

hindamise aruanne avalikustamisele“ (edaspidi KMH aruanne) edasiseks menetlemiseks ning

23.03.2014–30.06.2015 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) redaktsiooni § 21 kohaseks avaliku väljapaneku korraldamiseks. KMH

aruande koostamisel lähtuti 18. oktoobril 2021. a heakskiidetud KMH programmi

põhialternatiivist 2, mille kohaselt kavandatakse kuni 1400 MW võimusega ning 100

elektrituulikuga meretuulepargi rajamist. Tulenevalt täpsustunud informatsioonist uuriti ja

käsitleti mõjude hindamise käigus algsest hoonestusloa alast ulatuslikumat ala (ca 18,6%

suurem esialgsest alast). Läbivalt hinnati ruumilist põhialternatiivi 2, mis on laiendamise

taotluse alusel maksimaalne võimalik meretuulepargi ulatus ehk suurima võimaliku mõjuga

stsenaarium.

18. 30. augustil 2023. a toimus SWE ja TTJA kohtumine, kus anti SWE-le võimalus

hoonestusloa ala laiendamise vajalikkust tõendavaid seisukohti selgitada. Lisaks juba esitatud

KMH aruandele ning tehtud uuringutele esitas SWE oma 31. augusti 2023. a ja 7. septembri

2023. a kirjadega TTJA-le muu hulgas äriühingu Royal Van Oord ekspertide analüüsi „Input

for reply to TTJA’s draft negative decision“, milles antud selgitused ja lisatud tõendid toetavad

esialgse hoonestusloa ala laiendamist. SWE rõhutas oma kirjades, et keskkonnauuringute

tulemusel on selgunud, et algsel hoonestusloa alal on kavandatava tegevuse elluviimine olulises

osas võimatu.

18.1. Esimese asjana selgitas SWE, et uurimisala sügavamates piirkondades lääne-, kesk- ja

idaosas on savi ning saviliivaga täitunud nõod, mille põhjas on moreenikiht. Nõgude sügavus

(sh setete paksus) võib ulatuda kuni 20 meetrini merepõhjast allapoole. Sellise paksuse ja

koostisega merepõhja setetele ei saa paigaldada gravitatsioonilist ega vaivundamenti, kuna

materjal on väga pehme ja ebapüsiv. SWE märgib KMH aruandele tuginedes, et nii tehniliselt

kui ka majanduslikult on välistatud vaivundamendi rajamine, kui lubjakivi lasub sügavamal kui

40 meetrit merepinnast, ja gravitatsioonivundamendi rajamine, kui lubjakivil lasuvate pehmete

merepõhja setete paksus on üle 4 meetri või lubjakivi lasub sügavamal kui 40 meetrit

merepinnast. KMH aruandes on järeldatud, et tuulikute asukohtadena tuleb eelistada alasid, kus

12

väga peene fraktsiooniga setteid ei esine või neid leidub vaid õhukese kihina. KMH aruanne

kinnitab, et tuulikute rajamine asukohtadesse, kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus

on üle 4 meetri, on välistatud nii ehitustehniliselt kui ka keskkonnakaalutlustel setete

vabanemise ja leviku vähendamiseks. Arvestades ülaltoodut, on SWE seisukohal, et KMH

aruanne tõendab algse hoonestusloa ala osalist kasutamise võimatust.

18.2. Teiseks tõi SWE välja, et KMH menetluse käigus on selgunud täiendavad alad, kuhu

meretuulepargi rajamine ei ole võimalik. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut leidis kalastiku ja

merepõhja elupaikade uuringute alusel, et uuringualal esinevad kõrge ökoloogilise ja

looduskaitselise väärtusega loodusdirektiivi lisa 1 elupaigatüübid „karid“ ning sinna ei saa

tuulikuid paigutada, mistõttu tegi ka ehitamise välistamise ala ettepaneku. Ehitamise

välistamise ala pindala on algsest alast 8,1 km2. Sellest lähtuvalt on algsest hoonestusloa alast

vaivundamentidel tuulikute rajamiseks sobiv maksimaalselt vaid 133,2 km2. Võttes aluseks

Läänemere tuuleolud, on sellele alale võimalik arvutuslikult rajada teoreetilise maksimumina

650–900 MW võimsusega tuulepark (installeeritud võimsuse tihedus 5–7 MW/km2). Lisaks

selgitas SWE, et ebasobiva ala mõju ulatus sõltub ka sellest, kuidas täpselt paiknevad

ebasobivad alad võrreldes tuulikute soovitud paigutusega. Nii näiteks võib kahe ebasobiva ala

vahele jääda 1,5 tuuliku jaoks arvutuslikult sobiv mereala, mis on reaalsuses aga piisav vaid

ühe tuuliku ehitamiseks. Kui tuulikute joondamise nõuded seda ei võimalda, võib juhtuda, et

1,5 tuuliku jaoks sobivale alale ei saa rajada ühtegi tuulikut. See tähendab, et faktiliselt võib

olla võimalik SWE algsele hoonestusloa alale paigutada isegi vähem kui 600 MW võimsusega

meretuulepargi.

18.3. Kolmandaks märkis SWE vastusena asutuste arvamusele, et KMH aruandes on rõhutatud,

et vai- ja gravitatsioonivundamentide vahel ei ole võimalik varieerida, kuna logistilistel

kaalutlustel ja tööde tehnilise tegemise loogikast tulenevalt kasutatakse ühes tuulepargis vaid

ühte tüüpi tuulikute vundamente. Samal põhjusel ei ole võimalik teha ehitustöid etapi viisi.

Senises praktikas on mitut eri tüüpi vundamente kasutatud sama tuulepargi siseselt maailmas

vaid kolmel juhul, st 98,1% projektidest kasutab vaid ühte vundamenditüüpi. Projekti mitmesse

etappi jagamine ei aita lahendada merepõhja geoloogiast tulenevaid takistusi.

18.4. Neljandaks juhtis SWE tähelepanu asjaolule, et kavandatavas meretuulepargis

kasutatakse vaid merepõhja paigaldatavaid vundamente. Ujuvvundamentide kasutuselevõtt ei

ole SWE kavandatava projekti osa ja eeldaks uue KMH menetluse läbiviimist. SWE leiab, et

savi või saviliiva peale ujuvvundamendi rajamine ei ole ohutu, kuivõrd vundamenti ei saa

ankurdada savisse või saviliiva. Praegusel ajal on ujuvvundamentide näol tegemist sisuliselt

prototüüptehnoloogiaga, mille paigaldamine on olnud võimalik üksnes subsiidiumite alusel.

Lisaks tõi SWE välja, et faktiliselt puuduvad praegu ka toimivad tehnilised lahendused

ujuvvundamentidel meretuuleparkide suuremahuliseks kasutuselevõtuks, mistõttu ei saa seda

pidada lähiaastatel rajatava tuulepargi arendamisel realistlikuks alternatiiviks. Suurim

olemasolev ujuvvundamentidel meretuulepark maailmas on vaid 88 MW võimsusega. Kõigist

olemasolevatest meretuulikutest moodustavad ujuvvundamentidel tuulikud 0,4%. SWE on

seisukohal, et menetluses peab lähtuma realistlikult arendajale kättesaadavatest alternatiividest,

mitte sellest, kas mingi tegevus on majanduslikult mittetasuval viisil kitsalt ehitustehniliselt

võimalik.

18.5. Viimase asjana leidis SWE, et avalik huvi on suunatud selgelt ka sellele, et Eestis rajataks

meretuulepargid esimesel võimalusel ning riigil on eesmärk minna aastaks 2030 täies mahus

üle taastuvelektrile. SWE taotletud laiendatud hoonestusala suhtes on juba tehtud

keskkonnamõju hindamine ja ala kasutuselevõtmine on võimalik oluliselt kiiremini kui uue

menetluse algatamisel. See tagab ühelt poolt Eesti riigi keskkonnaeesmärkide saavutamise ja

13

energiastabiilsuse, teiselt poolt aga täiendava maksutulu ja töökohtade loomise Eestis. Seega

on SWE hoonestusloa ala laiendamine kooskõlas avaliku huviga. SWE hinnangul on

hoonestusloa menetluse eesmärgiks ennekõike Eesti mereala kui piiratud avaliku ressursi

tegelik kasutuselevõtt. Sama kinnitab ka planeerimisseaduse § 1 lõige 1, mis näeb ette, et

eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve

arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning

majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Õiguslik põhjendus

19. VeeS2015A § 227 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus hoonestusloa taotleja põhjendatud

taotlusel muuta hoonestusloa algatamisel määratud tingimusi.

20. VeeS2015A hoonestusloa regulatsioon ei reguleeri eraldi hoonestusloaga koormatava ala

suurendamist nagu hilisemad veeseaduse redaktsioonid ja SWE 7. oktoobri 2022. a taotluse

esitamise ajal kehtinud ehitusseadustiku 01.09.2022–16.03.2023 redaktsioon (edaspidi

EhS2022):

20.1. VeeS2015B § 229 lõige 31 sätestab: Hoonestusloa menetlemisel, tuginedes eelkõige

teostatud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, võib hoonestusloa andmisel

avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses

määratletud koormatava alaga maksimaalselt kuni 33 protsendi ulatuses nihutada või

suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti.

Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada ala suhtes, kus on algatatud mõne teise

hoonestusloa menetlus.

20.2. VeeS2019 § 222 lõige 4 sätestab: Hoonestusloa menetlemisel võib, tuginedes eelkõige

uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes

hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti

nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti.

Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise

hoonestusloa menetlus.

20.3. EhS2022 § 11312 lõige 3 sätestab: Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele

tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud

koordinaatide suhtes võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud

koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas

ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks

sama asukoha, kuhu on antud hoonestusluba või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlus,

ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik.

21. Vastavalt EhSRS2022 § 25 lõike 1 lausele 1 tuleb SWE 7. oktoobril 2022. a esitatud

hoonestusloa ala laiendamise taotlus lahendada VeeS2015A § 227 lõike 8 alusel, kuna VeeS2015B

§ 229 lõige 31, VeeS2019 § 222 lõige 4 ja EhS2022 § 11312 lõige 3 ei ole praegusel juhul

kohaldatavad. Nimetatud sätted ei kohaldu järgmistel kumulatiivsetel põhjustel:

1) hoonestusloa ala laiendamise taotlusega muudetakse HL algatamise taotlust, mis on esitatud

7. aprillil 2015. a (s.o enne EhSRS2015 ja VeeS2015B § 229 lõike 31 jõustumist 01.07.2015), kui

kehtis VeeS2015A § 227 lõige 8;

2) hoonestusloa ala laiendamise taotlus esitati 7. oktoobril 2022. a (s.o pärast VeeS2019 § 222

lõike 4 kehtetuks muutumist 07.05.2022);

14

3) EhSRS2022 § 25 lõike 1 lause 2 ei kohaldu hoonestusloa ala laiendamise taotluse

lahendamisel, kuna see viitab VeeS2019 sätetele (s.h § 222 lõige 4), mis alates 7. maist 2022. a

on kehtetud, ja kehtetutel sätetel ei ole tagasiulatuvat mõju;

4) EhSRS2022 ei näe ette EhS2022 § 11312 lõike 3 rakendamise kohustust.

Kuna SWE 7. oktoobril 2022. a esitatud hoonestusloa ala laiendamise taotlusega soovitakse

muuta 7. aprillil 2015. a esitatud HL algatamise taotlust, siis on hoonestusloa ala laiendamise

taotluse lahendamisel ainuvõimalik lähtuda EhSRS2022 § 25 lõike 1 lausest 1, mille kohaselt

menetletakse enne EhSRS-i jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise

ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Seda lähenemist toetab ka haldusmenetluse seaduse § 5

lõige 5, mille kohaselt, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse

ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.

HL algatamise taotluse lahendamise menetlus algas 7. aprillil 2015. a, mil kehtis VeeS2015A

§ 227 lõige 8, ja seetõttu tuleb HL algatamise taotlust muutev hoonestusloa ala laiendamise

taotlus lahendada VeeS2015A § 227 lõike 8 alusel.

22. Olgugi et VeeS2015B § 229 lõige 31, VeeS2019 § 222 lõige 4 ja EhS2022 § 11312 lõige 3 ei

kohaldu, on Vabariigi Valitsusel võimalik juhinduda seadusandja poolt nendes sätetes

väljendatud tahtest ja VeeS2015A § 227 lõikes 8 viidatud taotluse põhjendatust hinnata muu

hulgas tuginedes uuringute ja KMH tulemustele.

Hoonestusloaga koormatava ala laiendamise kaalutlused

23. Taotluse lahendamisel tuleb kaaluda, kas ja millises ulatuses on põhjendatud VV

korraldusega määratud hoonestusloaga koormatava ala laiendamine.

23.1. Tulenevalt punktist 22 on taotluse rahuldamise üheks tingimuseks, et KMH ja uuringute

tulemused kinnitaksid, et VV korraldusega määratud hoonestusloa alal on välistatud või olulisel

määral takistatud kavandatud tegevuse elluviimine. Vaatamata asjaolule, et KMH aruannet ei

ole heaks kiidetud, on võimalik selles toodud järeldustele tugineda, kuna need põhinevad

lõppenud uuringutes saadud andmetel. Samuti on võimalik tugineda KMH raames tehtud

uuringute tulemustele.

23.1.1. KMH aruandest selgub, et SWE esialgsel hoonestusloa alal paiknevad nõod, kus

lubjakivi lasuvussügavus on suurem kui -40 m ning lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus

on üle 4 m. KMH aruandes on jõutud järeldusele, et keskkonnauuringute tulemused näitavad,

et Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi esialgse koormatava ala sügavates savi ja saviliivaga

täitunud nõgudes lääne-, kesk- ja idaosas ei ole võimalik gravitatsioonilisel vundamendil

55,9 km2 ulatuses ega vaivundamendil 25,8 km2 ulatuses elektrituulikuid püstitada. Samuti ei

ole nimetatud aladel ohutu ujuvvundamentide rajamine.

23.1.2. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut tuvastas kalastiku ja merepõhja elupaikade uuringute

abil, et esialgsel hoonestusloa alal asuvad loodusdirektiivi elupaigatüüpide hulka kuuluvad

karid, ja tegi seetõttu ettepaneku esialgsel hoonestusloa alal 8,1 km2 ulatuses ehitamise

välistamiseks.

23.1.3. Eeltoodust tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et KMH raames tehtud uuringute

tulemustest ja KMH aruande järeldustest lähtuvalt on keskkonnakaalutlustel välistatud

tuulikute ehitamine esialgsel hoonestusloa alal asuvatel sügavate savi ning saviliivaga täitunud

15

nõgudega aladel ning karidega aladel (edaspidi ebasobivad alad), mille suurus kokku on

gravitatsiooniliste vundamentide puhul 64 km2 ning vaivundamentide puhul 33,9 km2.

23.2. SWE on menetluses esitanud mitmeid tõendeid, sh 7. septembril 2023. a esitatud

äriühingu Royal Van Oord ekspertide koostatud dokument „Input for reply to TTJA’s draft

negative decision“, millega on ümber lükanud MKM-i varem esitatud seisukoha, tõendades, et

VV korraldusega määratud hoonestusloa alal paiknevate ebasobivate alade tõttu vähenevat

tuulikute arvu ei ole võimalik kompenseerida võimsamate tuulikutega, kuna võimsamate

tuulikute paigutus on oluliselt erinev (senise praktika kohaselt on Läänemere tuuleoludest

tulenevalt võimalik elektrituulikute võimsuse jaotus 5,0–5,4 MW/km2).

23.3. Lisaks on SWE maailmas väljakujunenud praktikale tuginedes andnud asjakohase ning

põhjaliku selgituse, et aja- ja ressursimahukusest ning logistilistest, ehitustehnilistest (ehitamise

tehnoloogia, ehitusmaterjalid ja -seadmed jms) ja hilisema hoolduse keerukuse kaalutlustest

tulenevalt ei ole meretuulepark rajatav etapi viisi või kasutades erinevaid vundamenditüüpe (sh

ujuvvundamendid).

23.4. Hoonestusloa ala laiendamine ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ega teiste

arendajate õiguspärase ootuse põhimõttega. SWE menetluslik staatus erineb teiste arendajate

omast, kuna SWE taotluse alusel on algatatud hoonestusloa menetlus, mistõttu on võimalik

SWE-d teistest arendajatest erinevalt kohelda ja tema laiendamise taotlust ilma konkurssi

korraldamata lahendada. Teiste arendajate õiguspärast ootust ei ole riivatud, kuivõrd neil on

õiguspärane ootus üksnes nende taotluse lahendamisele, aga mitte hoonestusloa andmise

menetluse algatamisele nende taotletud alal.

23.5. SWE hoonestusloa ala korrigeerimine ja laiendamine taotletud ulatuses, s.o kokku 18,6%

ehk 31 km2 võrra, ei vähenda olulisel määral Eesti mereala planeeringuga tuuleenergeetika

arendamiseks sobival alal nr 2 teiste arendajate taotletud koormatavate alade suurusi. Sunly

Wind OÜ taotletud SW13 ala väheneb 29,7% ehk ligikaudu 25 km2 võrra; SW12 ala väheneb

13,3% ehk ligikaudu 10 km2 võrra; SW7 ala väheneb 10,7% ehk ligikaudu 5 km2 võrra ja SW6

ala väheneb 12,1% ehk ligikaudu 11,1 km2 võrra. Eolus Offshore Estonia OÜ taotletud Vete-

Ema I ala väheneb 19,1% ehk ligikaudu 44,5 km2 võrra ning CI NMF Estonia Sea I OÜ taotletud

ala Areng väheneb 19,2% ehk ligikaudu 44,5 km2 võrra. Kahe viimasena nimetatud taotletud

ala vähenemine ligikaudu 44,5 km2 võrra olukorras, kus hoonestusloa ala suureneb kokku 31

km2 võrra, on tingitud asjaolust, et algse hoonestusloa ala lõuna- ja idapiiri korrigeerimise

tulemusena vabaneb ligikaudu 23,2 km2 ulatuses mereala ja loodesuunal hõivatakse täiendavat

mereala ligikaudu 54,2 km2 ulatuses. Vaatamata sellele, et SWE hoonestusloa ala laiendamine

hõivab täiendavat mereala, ei muuda see oluliselt teiste arendajate võimalusi tuuleparkide

arendamiseks, kuna Saaremaa läänerannikul on suures mahus potentsiaalseid tuuleparkide

arendusalasid, mille suhtes ei ole hoonestusloa menetlusi algatatud. Samuti ei muuda see

võimatuks teiste arendajate, kes on alal esmataotlejad, taotluste alusel läbi viimast eelmenetlust

hoonestusloa menetluse algatamiseks. Oluline on märkida, et SWE taotluse alusel algatatud

hoonestusloa menetluse lõppemisel alles selgub, kas üldse või millises ulatuses mereala

koormamiseks SWE-le hoonestusluba antakse.

23.6. Hoonestusloa ala laiendamise taotluse esitamine algatatud hoonestusloa menetluses ei ole

käsitletav uue hoonestusloa taotluse esitamisena, mistõttu ei ole selle näol tegemist teiste

arendajate esitatud taotlustega konkureeriva taotlusega ja selle taotluse lahendamiseks ei ole

vajalik EhS2022 §-s 11310 sätestatud konkursi läbiviimine. Praegusel juhul on hoonestusloa ala

laiendamine tingitud algatatud hoonestusloa menetluse KMH käigus selgunud vajadusest

asendada olemasoleval hoonestusloa alal paiknevaid meretuulepargi rajamiseks ebasobivaid

16

alasid. Hoonestusloa ala laiendamise taotlust ei tule uue hoonestusloa taotlusena käsitleda ka

tulenevalt kavandatava meretuulepargi koguvõimsuse potentsiaalsest suurenemisest

600 MW-lt 1400 MW-le, kuna kehtiva planeeringuga alal hoonestusloa menetluse algatamisel

ei ole kavandataval koguvõimsusel tähtsust, kuna meretuulepargi tegelik koguvõimsus ilmneb

alles meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus, mil selgub tuulikute tegelik paigutus,

mis arvestab tuulikutevahelisi puhveralasid, joondamise nõudeid ning keskkonnaolusid jms.

23.7. Hoonestusloa ala laiendamine ei ole käsitletav riigiabina, kuna riigiabi andmise eeldused

ei ole täidetud. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on riigiabi riigi

meede, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) abi antakse majandustegevuseks;

2) tegemist on liikmesriigi poolt või liikmesriigi ressursside kaudu antava meetmega; 3) meede

on valikuline; 4) antakse majanduslik eelis; 5) tekib mõju liikmesriikide vahelisele

kaubandusele; 6) esineb konkurentsimoonutus või selle risk. Et nimetatud eelise, valikulisuse,

liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamise ning konkurentsi moonutamise tingimused

oleks täidetud, peaks hoonestusloa ala laiendamine andma SWE-le kehtiva õiguse väliselt

ligipääsu riigivarale ilma piisava turumääradele vastava tasuta. Hoonestusloa ala laiendamine

ei tähenda tasuta hoonestusloa andmist ehk hoonestusloa ala laiendamisega ei anna riik tasuta

õigust avaliku veekogu kui riigivara meretuulepargiga koormamiseks, mistõttu ei teki mõju ka

liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Hoonestusloa ala laiendamise võimaldamine ei ole

valikuline meede, kuna selline võimalus on kõigil arendajatel, kelle taotluse alusel on

hoonestusloa menetlus algatatud.

23.8. Hoonestusloa menetluse eesmärgiks on eelkõige Eesti mereala kui piiratud avaliku

ressursi otstarbekas kasutuselevõtt. Praegusel juhul on SWE kavandatud meretuulepargi

arendus kooskõlas Eesti riigi taastuvenergeetika eesmärkidega ning riigi ja avalikes huvides on

taastuvenergeetika võimalikult kiire kasutusele võtmine, mistõttu on mõistlik ja vajalik

soodustada oma hoonestusloa menetlusega kaugemale jõudnud SWE arendust, et varustada

avalikkust taastuvelektriga ja riigieelarvesse hakkaks võimalikult varakult laekuma

hoonestustasu. Kuivõrd SWE hoonestusloa menetlus algatati VV korraldusega 28. mail 2020.

a, on SWE arendus võrreldes teiste arendajatega ajaliselt vähemalt kolm aastat eespool ja

seetõttu on SWE arenduse realiseerumine aastaks 2030 ja seega panustamine Eesti riigi

taastuvenergeetika eesmärkide saavutamisse oluliselt tõenäolisem kui arendajatel, kelle

taotluste alusel alles hakatakse otsustama hoonestusloa menetluse algatamist. SWE

kavandatava meretuulepargi realiseerumise korral lisandub elektriturule 1400 MW võimsusega

taastuvelektri tootja, kes avalikkuse taastuvelektriga varustamisele lisaks tasub Eesti riigile ka

hoonestustasu. Näiteks juhul, kui eelneva aasta keskmine järgmise päeva elektrihind on 100

€/MWh, on 1400 MW võimsusega meretulepargi käitamise järgne hoonestustasu minimaalselt

5,9 miljonit eurot aastas ja käitamise eelne (periood ehitusloast kuni käitamiseni) hoonestustasu

on 8820 eurot aastas.

23.9. Eeltoodud kaalutlused lükkavad ümber teiste arendajate seisukohad, mis on toodud

punktides 13.1–13.3. Seetõttu on alusetud nende väited, mis puudutavad arendajate võrdse

kohtlemise põhimõtte eiramist, õiguspärase ootusega arvestamata jätmist, riigiabi andmist,

konkurentsi piiramist, alternatiivsete tehnoloogiate kasutamist jne.

24. Vaatamata sellele, et SWE on väljendanud valmidust ebasobivate alade hoonestusloa alast

välja arvamiseks, ei ole see hoonestusloa ala sisse jäävate ebasobivate alade puhul otstarbekas,

kuna need alad võimaldavad paindlikkust meretuulepargi tuulikute paigutamisel. Lisaks ei ole

ette näha, et ebasobivatele aladele soovitaks taotleda hoonestusluba, mille andmine oleks

meretuulepargi hoonestusloa tõttu välistatud. Paindlikkus tuulikute paigutamisel on oluline,

kuna mereala perfektse teoreetilise maksimumi alusel ärakasutamine ei ole alati võimalik.

17

Kuivõrd järgida tuleb nii tuulikutevahelisi puhveralasid, joondamise nõudeid kui ka võimalikke

täiendavaid keskkonnaolusid, annavad ebasobivad alad tarviliku lisapuhvri taotletava

võimsusega meretuulepargi rajamiseks.

25. Kõigest eeltoodust lähtuvalt ja keskkonnamõju hindamise tulemustele tuginedes on

põhjendatud Saare Wind Energy OÜ 7. oktoobri 2022. a taotluse rahuldamine ning

hoonestusloaga koormatava ala laiendamine taotletud ulatuses ja sellest tulenevalt VV

korralduse muutmine. VV korralduse muutmisega üksnes laiendatakse algatatud hoonestusloa

menetluses hoonestusloaga koormatavat ala ja korrigeeritakse selle piire. VV korralduse

muutmisega ei anta välja hoonestusluba. Kuivõrd VV korraldus, millega algatati hoonestusloa

menetlus, on menetlustoiming, on ka käesoleva korralduse näol tegemist menetlustoiminguga,

mille vaidlustamine ilma lõpliku haldusakti ehk hoonestusloa andmise korralduse

vaidlustamiseta on äärmiselt piiratud.

26. Korralduse on ette valmistanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Kliimaministeerium on korralduse lõppjäreldustega nõus ning seetõttu on teinud Vabariigi

Valitsusele ettepaneku Saare Wind Energy OÜ 7. oktoobri 2022. a taotluse rahuldamiseks ning

Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korraldusega nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja

keskkonnamõju hindamise algatamine“ algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu

koormatava ala korrigeerimiseks ja laiendamiseks.

27. Korralduse eelnõu on SWE-le saadetud TTJA 24. oktoobri 2023. a kirjaga nr 16-7/20-

06558-204. SWE teatas 25. oktoobri 2023. a kirjaga, et nõustub korralduse lõppjäreldustega.

Otsus

1. Rahuldada Saare Wind Energy OÜ 7. oktoobri 2022. a taotlus.

2. Muuta Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korraldust nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja

keskkonnamõju hindamise algatamine“, täiendades seda punktiga 3.11 järgmises sõnastuses:

„3.11. Hoonestusloa menetlusega hõlmatud meretuulepargi rajamiseks vajaliku avaliku

veekogu koormatava ala suurus tulenevalt Saare Wind Energy OÜ 7. oktoobri 2022. a taotlusest

on kokku 197,5 km2 ning koordinaadid on:

1) X1: 6456675 Y1: 349600

2) X2: 6456650 Y2: 353000

3) X3: 6453650 Y3: 358325

4) X4: 6450650 Y4: 362100

5) X5: 6450650 Y5: 368225

6) X6: 6449000 Y6: 370125

7) X7: 6445975 Y7: 372425

8) X8: 6442800 Y8: 373125

9) X9: 6442825 Y9: 353025“.

3. Hinnata Saare Wind Energy OÜ kavandatava meretuulepargi rajamiseks vajalikul täiendaval

avaliku veekogu koormataval alal keskkonnamõju Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a

korraldusega nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“

algatatud keskkonnamõju hindamise menetluses.

18

Korralduse vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Korralduse teatavaks tegemine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil teha korraldus teatavaks Saare Wind Energy

OÜ-le, Sunly Wind OÜ-le, Eolus Offshore Estonia OÜ-le ja CI NMF Estonia Sea I OÜ-le.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Vabariigi Valitsus

KORRALDUS

22. veebruar 2024 nr 50

Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 183 „Hoonestusloa

menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmine

Korraldus kehtestatakse 14.03.–30.06.2015 kehtinud veeseaduse redaktsiooni § 227 lõike 8

alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25

lõikega 1.

Asjaolud ja menetluskäik

1. Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald,

Kuressaare linn, Tallinna tn 1, 93819; edaspidi SWE) esitas 7. aprillil 2015. a Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) hoonestusloa taotluse koos

ekspertarvamusega avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saaremaa läänerannikul

(edaspidi HL algatamise taotlus). HL algatamise taotluse kohaselt kavandatakse 100 tuulikuga

meretuuleparki koguvõimsusega 600 MW, üksiku avamere tuuliku võimsusega 6 MW.

Eeldatav tuuliku torni kõrgus on 102 m ning ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 m

merepinnast. Planeeritava meretuulepargi suurus on taotluses esitatud koordinaatidest

tulenevalt 166,5 km2 (edaspidi hoonestusloa ala) ja aastaseks elektritoodanguks on kavandatud

2800 GWh.

2. Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse 01.07.–31.08.2015

redaktsiooni (edaspidi EhSRS2015) § 25 lõike 1 lausest 1 menetletakse enne 1. juulit 2015. a

esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse 01.09.2015–15.06.2016

redaktsiooni § 25 lõike 2 alusel andis MKM 30. septembril 2015. a HL algatamise taotluse

menetlemise üle Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet; edaspidi TTJA). HL algatamise taotluse esitamise hetkel kehtinud

veeseaduse 14.03.–30.06.2015 redaktsiooni (edaspidi VeeS2015A) § 227 lõike 1 kohaselt otsustab

hoonestusloa algatamise Vabariigi Valitsus, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud

juhul (kui hoonestusluba taotletakse avaliku veekogu ala koormamiseks supelranda teenindava

kaldaga püsivalt ühendamata kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga spordi- või puhkerajatisega, siis

otsustab hoonestusloa menetluse algatamise majandus- ja kommunikatsiooniminister).

3. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korraldusega nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja

keskkonnamõju hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus) algatati hoonestusloa menetlus

SWE esitatud HL algatamise taotluse alusel. Sama korraldusega algatati avalikku veekogusse

meretuulepargi rajamiseks keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH), mille käigus tuleb välja

selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad

mõjud ja analüüsida neid ning teha asjakohased uuringud meretuulepargiga koormatava

2

mereala suhtes tervikuna. VV korraldusega määrati koormatavale merealale tehtavate uuringute

nimekiri ja uuringud kohustati tegema viie aasta jooksul KMH programmi heakskiitmisest

arvates.

4. Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) 18. oktoobri 2021. a kirjaga nr 7-12/20/2555-35

kiideti heaks SWE meretuulepargi KMH programm. KMH programmi järgi on kavandatavaks

tegevuseks maksimaalselt kuni 100 tuulikuga meretuulepargi võimsusega kuni 1400 MW

püstitamine ning ülekandesüsteemi kuni liitumiseni üldise elektrisüsteemiga (põhivõrguga)

rajamine. Tuuliku rootori diameeter on eeldatavalt 250–280 m, mis tingib tuuliku maksimaalse

kõrguse kuni 310 m.

5. SWE esitas 7. oktoobril 2022. a hoonestusloa alal ja seda ümbritseval alal tehtud uuringute

tulemustest lähtuvalt taotluse hoonestusloa ala korrigeerimiseks ja laiendamiseks summaarse

kogupindalaga kuni 197,5 km2, s.o suurenemine maksimaalselt ca 18,6% ulatuses (edaspidi

taotlus). Samuti tegi SWE ettepaneku kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni mitte algatada

taotletava ala ning sellega 3 km ulatuses piirneva puhverala suhtes hoonestusloa menetlusi teiste

TTJA-le esitatud ja esitatavate taotluste alusel. TTJA palus SWE-l 18. oktoobri 2022. a e-

kirjaga taotlust täiendada ja esitada geoloogiline merepõhja uuring koos geofüüsikalise

uuringuga ning kalastiku ja linnustiku uuringud, millele taotluses viidatud on.

5.1. Taotluse kohaselt asub laiendatav ala Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a korraldusega

nr 146 kehtestatud Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks

määratletud alal. Tehtud on kohapõhised geoloogilised, kalastiku ja linnustiku uuringud.

Hoonestusala laiendus ja korrektsioon tuleneb taotluse kohaselt objektiivsetest

ehitustehnilistest asjaoludest, mille mittearvestamine muudaks meretuulepargi realiseeritavuse

ebatõenäoliseks ega aitaks kaasa Eesti energeetikas väga teravaks muutunud probleemide

(varustuskindlus, mõistlik hinnatase, keskkonna- ja kliimasõbralikkus) lahendamisele.

5.2. Taotluse kohaselt on hoonestusloa ala korrigeerimine loode suunas kooskõlas põhimõttega

vältida võimalikku negatiivset mõju kalastikule ning linnustikule, mis oleks eeldatavasti

suurem kui hoonestusloa ala korrigeerida näiteks põhja või kirde suunas. Taotluses on välja

toodud, et enimkasutatavat merepõhja rammitavat vaivundamenti (monopile) ei saa

meretuulepargis lubjakivi kõvaduse tõttu kasutada. Seega on peamisteks valikuteks

puurimisega merepõhja paigaldatavad vaivundamendid (drilled monopole) või

gravitatsioonilised vundamendid (gravity foundation). Puurimisega paigaldatavate

vaivundamentide puhul on lubjakivi pealmise kihi sügavus merepinnalt olulisim parameeter

vundamendi mõõtmete ja reaalse kasutatavuse seisukohalt. Merepõhja geoloogilise ehituse

uuringu põhjal on järeldatud, et kuivõrd piirkonnad lubjakivi pealiskihiga sügavamal kui 40 m

on tehnilise lahenduse ja keskkonnamõju tõttu praktiliselt mittesobivad ning algsest VV

korraldusega määratletud hoonestusalast 25,8 km2 on lubjakivi lasuvussügavus suurem kui 40

m, ei ole seal eeldatavasti tuulikute paigaldamine mõistlik. Taotlusega taotletavast 197,5 km2

suurusest alast on 34,4 km2 ebasobiv. Gravitatsiooniliste vundamentide puhul tuleb lubjakivil

lasuv pealispinnas eemaldada ja asendada kruusapadjaga. Mida paksem on pehmete setete kiht,

seda suurem on keskkonnamõju. Taotluses on eeldatud, et üle 4 m paksuste lubjakivil lasuvate

setetega asukohti tuleb tehnilist lahendust ja keskkonnamõju arvestades pidada praktiliselt

mittesobivaks. Algsest VV korraldusega määratletud hoonestusloa alast umbes 55,9 km2 ning

taotlusega taotletavast alast 64,7 km2 on seetõttu tuulikute sel viisil rajamiseks ebasobiv.

Hoonestusloa ala tuleb korrigeerida, et tagada meretuulepargi realiseerimiseks vältimatult

vajalik koguvõimsus.

3

5.3. Lisaks on taotluses välja toodud, et Saaremaa läänerannikul paikneval

meretuuleenergeetika arendamise alal peab esimene meretuulepark olema piisavalt suur, et

ülekandesüsteemi rajamine oleks arukas. SWE leiab, et meretuuleparki ei ole võimalik seetõttu

rajada oluliselt väiksemana kui kavandatav 1400 MW ning hoonestusloa ala on vajalik

laiendada kõige realistlikumas suunas loodesse. Hoonestusloa lõplikul väljastamisel võib välja

arvata piirkonnad (nn orud merepõhjas), kuhu tuulikuid ehitustehnilistel põhjustel eeldatavasti

ei paigaldata.

5.4. Taotlusekohase laiendatud ala koordinaadid on (L-Est97):

Nurgapunkti nr

1) X1: 6456675 Y1: 349600

2) X2: 6456650 Y2: 353000

3) X3: 6453650 Y3: 358325

4) X4: 6450650 Y4: 362100

5) X5: 6450650 Y5: 368225

6) X6: 6449000 Y6: 370125

7) X7: 6445975 Y7: 372425

8) X8: 6442800 Y8: 373125

9) X9: 6442825 Y9: 353025

6. VeeS2015A § 227 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus hoonestusloa taotleja põhjendatud

taotlusel muuta hoonestusloa algatamisel määratud tingimusi ning taotlust menetleb ja

ettepaneku tingimuste muutmiseks teeb hoonestusloa menetleja. Praegusel juhul on taotluse

menetlejaks TTJA.

Asjaomaste asutuste seisukohad hoonestusloa ala laiendamise taotluse kohta

7. TTJA saatis 16. detsembri 2022. a kirjaga nr 16-7/20-06558-047 SWE 7. oktoobril 2022. a

esitatud hoonestusloa ala laiendamise taotluse asjakohastele asutustele seisukoha võtmiseks

ning küsis, kas ja millistel tingimustel on hoonestusloa ala laiendamine võimalik. Seisukohta

küsiti Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt, Terviseametilt, Keskkonnaametilt,

Kaitseministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt,

Rahandusministeeriumilt, Muinsuskaitseametilt, Liivi Lahe Kalanduskogult, Pärnu

Linnavalitsuselt, Transpordiametilt, Maaeluministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt,

Politsei- ja Piirivalveametilt, Siseministeeriumilt, Päästeametilt, Kihnu Vallavalitsuselt,

Lääneranna Vallavalitsuselt, Häädemeeste Vallavalitsuselt, Saarde Vallavalitsuselt,

Keskkonnaagentuurilt ning Põllumajandus- ja Toiduametilt.

7.1. Lääneranna Vallavalitsus (21.12.2022 kiri nr 2022/8-3/2359-2), Terviseamet (22.12.2022

kiri nr 9.3-1/22/9850-2), Päästeameti Lääne päästekeskus (27.12.2022 kiri nr 7.2-3.4/8040-2),

Pärnu Linnavalitsus (06.01.2023 kiri nr 8-5/4841-4), Keskkonnaamet (09.01.2023 kiri nr 6-

2/22/24667-2) ja Keskkonnaagentuur (12.01.2023 kiri nr 6-6/22/2179-2) oma vastuskirjades

hoonestusloa ala laiendamise kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitanud. Transpordiamet

selgitas 9. jaanuari 2023. a kirjas nr 7.2-4/22/28549-2, et ei esita veeliikluse ohutuse seisukohast

vastuväiteid hoonestusloa ala laiendamisele loode suunas, kuid tõi välja, et võib-olla on vajalik

kõnealuse ala kitsendamine edelaküljest, kui veeliikluse analüüsi tulemusena selgub, et

laevaliiklusele on vaja alles jääva koridori laiusest rohkem ruumi.

7.2. Rahandusministeerium (edaspidi RaM) palus 9. jaanuari 2023. a kirjas nr 15-1/9925-2

SWE-l esitada uuringud, millest tulenevalt on esitatud ala laiendamise taotlus, ning teavitas, et

arvamus hoonestusloa laiendamise taotluse kohta antakse peale nimetatud uuringutega

4

tutvumist. Lisaks märkis RaM, et vastavalt Maa-ameti avalike veekogude hoonestuslubade

kaardirakenduse andmetele on SWE hoonestusloa ala laiendatud alale oma hoonestusloa

taotlused esitanud ka teised arendajad. SWE hoonestusloa ala suurendamisel tuleb tagada

olukord, kus arendajaid koheldakse võrdselt. TTJA edastas RaM-ile 9. jaanuari 2023. a kirjaga

nr 16-7/20-06558-058 SWE poolt 24. oktoobril 2022. a esitatud geoloogilise merepõhja

uuringu, kalastiku uuringu ja linnustiku uuringu.

7.2.1. RaM tõi oma 19. jaanuari 2023. a vastuskirjas nr 15-1/9925-4 välja, et kalastiku ja

linnustiku uuringud toetavad hoonestusala laiendamist. Samas ei nähtu uuringutest, et esialgsel

taotletaval hoonestusloa alal oleks kavandatav tegevus takistatud. Geoloogilisest merepõhja

uuringust ja SWE taotlusest nähtub, et tulenevalt geoloogiast ja ehitustehnilistest tingimustest

eeldatakse, et osa alast ei sobi puurimisega paigaldatavatele vaivundamentidele ja/või

gravitatsioonivundamentidele. Esitatud materjalidest saab järeldada, et SWE poolt soovitud

tuulikute arvu, paigutuse ja võimsusega 1400 MW meretuuleparki soovitud tehnoloogiaga

rajada ei saa. Võttes arvesse, et VV korraldusega kavandati 100 tuulikuga meretuuleparki

koguvõimsusega 600 MW, siis tuulikute arvu vähenemist kompenseerivad oluliselt suurema

võimsusega tuulikud kui algselt 2015. aastal esitatud taotluses toodud. Samuti on võimalik

merepõhja geoloogiast tulenevat takistust tuulikute vundamentide rajamiseks lahendada

tuulikute paigutuse või vundamentide alternatiividega, arvestades sh ka näiteks rajamise

etapiviisilisust või innovatiivseid lahendusi ujuvvundamentide näol. Seega ei ole RaM-i

hinnangul põhjendatud hoonestusala laiendamine lähtuvalt merealal tehtud geoloogilisest

merepõhja uuringust, kalastiku uuringust ega linnustiku uuringust.

7.3. Maaeluministeerium tõi 9. jaanuari 2023. a kirjas nr 6.2-15/815-3 välja, et SWE poolt

taotletav meretuulepargi ala kattub kutselise kalapüügi aladega, mis asuvad Läänemeres

Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (ICES) alarajoonis 28-2 ja jäävad väikestesse

püügiruutudesse 355, 340, 356 ja 341. Kuna hoonestusloa ala laiendamine võib oluliselt

mõjutada traalpüüki neil aladel, siis peetakse oluliseks kaasata menetlusprotsessi ka

kalanduspiirkonna algatusrühma MTÜ Saarte Kalandus ja Eesti Kalurite Liitu. Lisaks andis

Maaeluministeerium teada, et kuivõrd ei ole veel taotluses nimetatud uuringutega saanud

tutvuda, ei võeta seisukohta ainult taotluses välja toodud lõigete alusel. TTJA edastas

9. jaanuaril 2023. a Maaeluministeeriumile SWE poolt 24. oktoobril 2022. a esitatud

geoloogilise merepõhja uuringu, kalastiku uuringu ja linnustiku uuringu. Maaeluministeerium

kinnitas 8. veebruaril 2023. a täiendavalt e-kirja teel, et on materjaliga tutvunud ning selles

etapis rohkem küsimusi tal ei ole.

7.3.1. TTJA edastas 10. jaanuaril 2023. a MTÜ-le Saarte Kalandus ja MTÜ-le Eesti Kalurite

Liit hoonestusloa ala laiendamise taotluse arvamuse andmiseks. Määratud tähtajaks arvamust

ei esitatud.

7.4. Siseministeerium andis 12. jaanuari 2023. a e-kirjas teada, et kui SWE soovib ala laiendada

ja on selle raames teinud vajalikud mõjuhinnangud (ennekõike mõju ESTER raadiosidele), siis

ei tohiks nende vaatest eraldi takistusi olla. Küll soovib Siseministeerium jätkuvalt, et

hoonestusloa taotlemise käigus oleks kirjeldatud nägemus ja plaan, kuidas tagatakse

mereohutus ja võimaliku reostuse vältimine tuulegeneraatori masti purunemise või kinnitustest

lahti tulemise korral.

7.5. MKM on 18. jaanuari 2023. a kirjas nr 1.10-17/2022/7681-2 seisukohal, et ala laiendamise

aluseks peab olema tõendatud materjal. See tähendab, et on tehtud vastav uuring või

keskkonnamõju hindamine, mille analüüsi põhjal saab teha järeldused, et kogu praegu SWE

menetlusega hõlmatud alale ei ole võimalik meretuuleparki rajada.

5

7.5.1. TTJA edastas 18. jaanuaril 2023. a MKM-ile SWE poolt 24. oktoobril 2022. a esitatud

geoloogilise merepõhja uuringu, kalastiku uuringu ja linnustiku uuringu.

7.5.2. MKM tõi 10. veebruari 2023. a vastuskirjas nr 1.10-17/2022/7681-4 välja, et esialgsel

taotletaval hoonestusloa alal ei ole kavandatav meretuulepargi rajamine takistatud. Ühestki

analüüsist ei ilmne, et sellel hoonestusalal oleks meretuulepargi rajamine välistatud või ei ole

soovitatav. Geoloogiline merepõhja analüüs sedastab, et ujuva poiga tehtud uuring ei ole täielik

ja suurimaid kattuvaid liivalaike ei saanud üksikasjalikult kaardistada. Esitatud on kaudne

hinnang, et nn pimedate laikude vahel on muda ning kõiki objekte ei suudetud tuvastada.

Geoloogiline merepõhja uuring annab peamised andmed merepõhja kohta, kuid selles ei jõuta

järeldusele, et sellele alale ei ole võimalik sobiva tehnoloogiaga tuulikuid püstitada.

Geoloogiast tulenevat takistust meretuulikute vundamentide rajamiseks saab lahendada nende

paigutuse või vundamentide tüüpide alternatiividega, arvestades sealhulgas näiteks rajamise

etapiviisilisust või innovatiivseid lahendusi ujuvvundamentide näol. MKM-i hinnangul ei ole

SWE 7. oktoobril 2022. a esitatud taotluses märgitud hoonestusloa ala laiendamine

põhjendatud.

7.6. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Muinsuskaitseamet, Liivi Lahe Kalanduskogu,

Keskkonnaministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Kihnu Vallavalitsus, Häädemeeste

Vallavalitsus, Saarde Vallavalitsus ega Põllumajandus- ja Toiduamet määratud tähtajaks oma

seisukohta ei esitanud. VeeS2015A § 227 lõike 2 kohaselt, kui arvamuse avaldaja nimetatud

tähtaja jooksul oma arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad hoonestusloa taotlusele

vastuväited. Seega saab SWE hoonestusloa ala laiendamise taotluse lahendada ilma eelmainitud

asutuste arvamuseta.

8. TTJA edastas 13. veebruari 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-068 asjaomaste asutuste

seisukohad SWE-le arvamuse avaldamiseks.

8.1. SWE andis 16. veebruari 2023. a e-kirjaga teada, et uuringutulemustest lähtuvalt ei

nõustuta RaM-i ja MKM-i seisukohtadega ning et viidatud asutused on hoonestusloa ala

laiendamise taotluse juurde kuuluvate uuringute tulemusi ja/või meretuulepargi ehitamise

spetsiifikat mõistnud ebatäpselt. Eeltoodust lähtuvalt taotleti TTJA määratud vastamise tähtaja

pikendamist kuni 9. märtsini 2023. a, kuna kõik RaM-i ja MKM-i püstitatud küsimused on

võimalik lahendada täiendavate selgitustega. SWE hinnangul on kõik alused laiendustaotluse

rahuldamiseks olemas ning see on vältimatult vajalik meretuulepargi realiseerumiseks.

9. Lähtudes asjaomaste asutuste poolt taotluse kohta esitatud seisukohtadest ning võttes arvesse

SWE ja asjaomaste asutuste esindajate vahel 23. veebruaril 2023. a toimunud kohtumisel

arutatut, esitas SWE 31. märtsi 2023. a e-kirjaga Pondera Consult

(https://ponderaconsult.com/en/) poolt 31. märtsil 2023. a koostatud ekspertarvamuse

nr 721034 „Expert opinion expansion SWE offshore windfarm“ (edaspidi Pondera analüüs)

hoonestusloa ala laiendamise taotluse juurde. Pondera analüüsis on välja toodud, et praegusel

hoonestusloa alal ei ole vaivundamentidele ehitamine teostatav, sest lubjakivi on kaetud

settekihtidega suurtes täidetud orgudes, mis toob kaasa kõrge riski puurimisel, suure

keskkonnamõju ja kulu. Projekti majanduslikult efektiivseks muutmiseks ja negatiivsete

keskkonnamõjude minimeerimiseks soovitab Pondera analüüsi koostaja hoonestusala

laiendada, et vältida kõrge riskiga kohti ja vähendada võrguga liitumise kulusid MW kohta.

Samas e-kirjas teatas SWE, et on valmis hoonestusloa lõplikul väljastamisel loobuma

meretuulikute paigaldamiseks mittesobivate alade taotlemisest.

6

9.1. TTJA edastas 4. aprilli 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-074 RaM-ile ja MKM-ile SWE

poolt 31. märtsil 2023. a esitatud Pondera analüüsi. Lisaks palus TTJA 12. aprilli 2023. a kirjaga

nr 16-7/20-06558-075 KeM-ilt seisukohta, kas olemasolevale hoonestusloa alale, kus on kohati

sügavad setetega täitunud orud, võib meretuulikute rajamine kaasa tuua ebamõistlikult suure

keskkonnamõju, mistõttu on ilmtingimata vajalik hoonestusloa ala laiendamine.

9.2. MKM tõi 16. aprilli 2023. a kirjas nr 1.10-17/2023/1899-2 välja, et esitatud Pondera

analüüsist nähtub, et neile aladele, mille puhul on esile toodud pinnase konditsiooni ebasobivus,

on siiski võimalik tuulikuid püstitada. Pondera analüüsis on välja toodud, et

gravitatsioonvundamendi rajamine põhjustaks suurt setete liikumist ning võimalik, et seeläbi

ka olulist keskkonnamõju. Samuti tooks see kaasa ebamõistlikult suure vundamendi vajaduse.

Küll aga ei kirjelda SWE vaivundamendi paigaldamise konkreetseid keskkonnamõjusid.

Pondera analüüsis mainitakse keskkonna kohta vaid, et osa pinnasest on vajalik eemaldada ja

kuna ei ole tehtud keskkonnamõjude hindamise analüüsi, siis ei saa ka praegu hinnata võimalike

leevendusmeetmete rakendamist reaalsetele keskkonnamõjudele. Seega vaivundamendi kohta

nähtub ainult, et tegemist oleks kuluka lahendusega, mis suure tõenäosusega mõjutab projekti

kulutõhusust negatiivselt, kuid on ebaselge, millisel määral. Tuginedes SWE esitatud Pondera

analüüsile, on MKM seisukohal, et SWE 7. oktoobril 2022. a esitatud taotluses märgitud

hoonestusloa ala laiendamine ei ole põhjendatud.

9.3. RaM-i 18. aprilli 2023. a kirjas nr 15-7/2498-2 on välja toodud, et Pondera analüüsis on

kokkuvõtvalt jõutud järeldusele, et taotletav hoonestusala laiendamine suurendab tuulepargi

kulutõhusust ning aitab vältida ja leevendada vundamentide rajamisega kaasnevat ehitusaegset

negatiivset keskkonnamõju. SWE hoonestusloa ala laiendamise taotluse kohane ala paikneb

kogu ulatuses Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks määratud

alal. Lähtudes oma pädevusest leiab RaM, et taotlus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

9.4. KeM vastas 7. aprilli 2023. a e-kirjaga, et ametliku seisukohta ei esitata. Keskkonna vaatest

ei ole KeM-i hinnangul oluline, milline arendaja kõrval oleval alal tuuleparke arendama hakkab,

ning lõplikud vastused, mis mahus mingile alale tuulikuid rajada saab, peab andma KMH.

10. TTJA edastas 28. aprilli 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-079 SWE-le asjaomaste asutuste

täiendavad arvamused seisukoha andmiseks tähtajaga 12. mai 2023. a. TTJA selgitas, et KeM-

i poolt 18. oktoobri 2021. a kirjaga nr 7-12/20/2555-35 kinnitatud KMH programmis on esitatud

kaks alternatiivi: 1. põhialternatiiv, milleks on hoonestusloa taotlusega algatatud maksimaalselt

kavandatav tegevus ehk 100 tuulikuga ja 600 MW koguvõimsusega meretuulepark; 2.

põhialternatiiv, milleks on SWE hoonestusloa taotluse ala ümbritsev ulatuslikum ala ca 33%

ulatuses ehk 100 tuulikuga ja 1400 MW koguvõimsusega meretuulepark. TTJA väljendas

arusaamatust, miks SWE on jätnud kõrvale 1. põhialternatiivi, ning leidis, et lähtuda tuleb

eelkõige VV korraldusest hoonestusloa ja KMH menetluse algatamiseks. Lisaks palus TTJA

SWE-lt infot, kui palju ja millise võimsusega tuulikuid mahub algatatud alale praeguste

teadmiste juures.

11. SWE pikendas 9. mail 2023. a TTJA 28. aprilli 2023. a kirjale nr 16-7/20-06558-079

vastamise tähtaega kuni 29. maini 2023. a ja andis tähtaegselt vastused MKM-i, RaM-i ja TTJA

seisukohtadele ning palus taotluse koormatava ala laiendamiseks täies ulatuses rahuldada.

11.1. SWE märkis oma 29. mai 2023. a vastuskirjas, et RaM on loobunud enda 19. jaanuari

2023. a kirjas esitatud seisukohast, justkui ei oleks koormatava ala laiendamine tehtud

uuringute põhjal põhjendatud. Enda 18. aprilli 2023. a kirjas ei ole RaM esile toonud ühtegi

sisulist vastuväidet koormatava ala laiendamisele ja on seega aktsepteerinud Pondera analüüsi

7

järeldusi. Seoses RaM-i menetluslike seisukohtadega taotlejate võrdse kohtlemise kohta märgib

SWE, et võrdselt on võimalik kohelda üksnes võrdses olukorras olevaid menetlusosalisi. SWE

taotluse alusel on algatatud hoonestusloa menetlus, mis tagab SWE-le õigustatud ootuse

menetluse läbiviimise ja mh veeseaduse 01.07.–07.07.2015 redaktsiooni (edaspidi VeeS2015B)

§ 229 lõike 31 rakendamise suhtes. Seejuures loob viidatud säte SWE-le sõnaselge õiguse

taotleda hoonestusala laiendamist esitatud taotluste arvelt, mille suhtes menetlust algatatud ei

ole – sätte sõnastus välistab koormatava ala laiendamise üksnes nendele aladele, mille suhtes

on hoonestusloa menetlus algatatud. SWE hinnangul ei ole põhjust tõlgendada sätet erinevalt

selle grammatilisest tähendusest. Koormatava ala nihutamise või suurendamise välistab ainult

vaadeldaval alal teise hoonestusloa menetluse algatamine, mitte hoonestusloa taotluse

esitamine. Hoonestusloa taotluse esitamine ei anna enne menetluse algatamist taotlejale

mistahes õiguslikult kaitstavat positsiooni ega loo taotlejale mistahes õigustatud ootust taotluse

menetlemise suhtes.

11.2. SWE ei nõustunud MKM-i väidetega ning tõi välja, et koormatava ala laiendamise

menetluses on SWE esitanud TTJA-le asjatundja arvamuse. Pondera on ligi 20 aasta pikkuse

kogemusega tunnustatud rahvusvaheline konsultatsioonibüroo, mis keskendub

energiaprojektide arendamisele. Pondera analüüsis on esile toodud, et tuulikute püstitamine

algsele alale on SWE taotluses nimetatud ulatuses ebarealistlik. Mitte kusagil ei ole Pondera

analüüsis väidetud, et tuulikuid oleks kindlasti võimalik või realistlik SWE poolt esile toodud

ebasobivale alale püstitada. Selle asemel on Pondera analüüsis rõhutatud, et SWE poolt

näidatud ebasobivatele aladele tuulikute püstitamine on võimatu või võimalik üksnes talumatult

kõrge finantsinvesteeringu puhul. Seega nende alade kasutamine on faktiliselt võimatu

tehnilistel ja/või majanduslikel põhjustel. SWE märgib ka, et koormatava ala laiendamise

taotluse rahuldamise eelduseks ei saa igal juhul olla ebasobiva ala kasutamise tehniline

võimatus. Arvestades tänapäevast teadus-tehnilist arengutaset, oleks tuulikuid põhimõtteliselt

võimalik rajada ka äärmiselt ebasobivatele aladele, mistõttu tuulikute rajamise „võimatus“ ei

saa olla asjakohane kriteerium. Praktikas seab sellele piirid kasutatavate tehniliste lahenduste

maksumus. Samamoodi oleks tehniliselt teoreetiliselt võimalik tuulikute rajamine nt lindude

rändekoridoridesse selliselt, et lindude lähenemisel tuulikud peatuvad, kuid seda ei tehta sellise

lahenduse ilmselgelt majandusliku ebamõistlikkuse tõttu. Samal põhjusel ei saa ka praegusel

juhul nõuda SWE-lt, et ta tõendaks tuulikute rajamise tehnilise võimatuse. Teiseks rõhutab

SWE, et Pondera analüüsis on esile toodud ebasobivale alale vaivundamentidega tuulikute

paigaldamise ulatuslikum keskkonnamõju, mistõttu on MKM-i kriitika asjakohatu. Kui

vundament rajatakse kohtadesse, kus on üle nelja meetri paksune katendi sete, on

keskkonnamõju palju suurem (eriti gravitatsioonilise vundamendi puhul) võrreldes olukorraga,

kus vundament rajatakse alale, kus see kiht on õhem või puudub sootuks. Seega on olemas

keskkonnaga seotud põhjused, miks mitte kasutada kogu esialgset ala ja miks laiendada

tuulepargi esialgset ala, et vältida suure keskkonnamõjuga alasid, ilma et peaks vähendama

tuuleturbiinide arvu. Teine võimalus on panna puur vaiade alla ja tõmmata need puuri abil alla.

See on aga keeruline ja kallis töömeetod. Kestas olev pinnas tuleb eemaldada ja see avaldab

lisamõju keskkonnale. Sügavamates kohtades on suur kogus pinnast, mis tuleb eemaldada.

Pehme pinnas võib kergesti kokku variseda, mistõttu on vaja pikki kallakuid (või

sulundkonstruktsioone), ning keskkonnamõju on väga suur, kuna sete resuspendeerub ja hajub

veesambas. Suuremate vaiade paigaldamise keskkonnamõju on samuti palju suurem ning

veealune müra, mis tekib suure läbimõõduga toruvaiade paigaldamisel, on märkimisväärne

probleem kogu meretuuleenergeetika sektoris. SWE on Pondera analüüsile tuginedes esile

toonud, et vaivundamentide kasutamine ebasobival alal ei ole majanduslikult realistlik

alternatiiv. Kui tuleb paigaldada puuritavad vaiad (vaivundamendid ja/või vaiad), on soovitatav

planeerida need ainult nendesse kohtadesse, kus pehmest settest katend on (väga) õhuke. Kui

see ei ole võimalik, peab puur olema puurimiseks ja langetamiseks suures teraskestas, mis

8

takistab puuraukude seinte kokkuvarisemist. Need kestad saab eemaldada alles pärast seda, kui

vaiad on paigaldatud ja tsementeeritud. See tähendab, et on vaja palju kesti või tuleb kavandada

integreeritud ja kulukat töömeetodit, mille korral paigaldatakse vaiad kohe pärast puurimist.

Seega on mõlemad alternatiivid väga suure maksumusega. Vundamendi paigaldamine

kohtadesse, kus on katend ja kus seda ei ole, tooks tõenäoliselt kaasa vajaduse kasutada kahte

eripuurikomplekti, mis seaks ohtu projekti elluviidavuse. Samuti kirjutas MKM, et uuring ei

anna alust järeldada, et sellel alal ei ole võimalik rajada sobiva tehnoloogiaga tuuleturbiine.

Tegelikult tuvastati uuringus alad, kus vundamentide rajamine on kas võimatu või teostatav

ainult vastuvõetamatute rahaliste investeeringute korral. Uuringu käigus tuvastati muu hulgas

kaks suuremahulist paleokanalit, mis on lõikunud lubjakivisse ja jäätekkelisse moreeni. Need

ei ole batümeetriliselt nähtavad, kuid seismiliste uuringute põhjal teame, et need on kuni 20

meetri sügavusel ja täidetud väga pehme peeneteralise settega. Selliste pinnasekihtide peale ei

saa paigaldada gravitatsioonilist ega vaivundamenti. Selle argumendi kaalumiseks võiks kuni

20 meetri paksust väga pehme pinnase kihti pidada täiendavaks veesügavuseks.

Vaivundamentide kaal ja suurus kasvavad oluliselt koos veesügavusega. Kui vesi on sügavam,

suureneb paratamatult vaivundamendi läbimõõt, mis ei lisa mitte ainult kaalu, vaid ka projekti

keerukust. Kus vähegi võimalik, tuleks tõsistel logistilistel kaalutlustel jääda vaia ühe

läbimõõdu juurde ja vältida olukorda, kus mõni vai peaks olema palju suurem ja raskem. See

teeb seadmete valiku palju tõhusamaks. SWE rõhutab, et olukorras, kus ka Pondera analüüsist

nähtuvalt eeldab vaivundamentide kasutamine ebasobivatel aladel projektipõhiste

erilahenduste väljatöötamist, ei ole praegu võimalik hinnata kulutuste täpset rahalist suurust.

11.3. SWE märgib vastusena TTJA seisukohtadele, et KMH menetluse raames kaalutakse

jätkuvalt nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 rakendamist. Samas märgib SWE, et kõik

menetlusse kaasatud isikud on andnud enda heakskiidu SWE KMH programmile, sh kõigile

selles sisalduvatele alternatiividele. SWE rõhutab, et aluseta on seisukoht, justkui tuleks lähtuda

eelkõige VV korraldusest. Taotletud koormatava ala laiendamist reguleerib VeeS2015B § 229

lõige 31, mis SWE hinnangul TTJA viidatud kitsendusi ei sisalda ning ei anna alust ega

kaalutlusõigust keelduda sättes ette nähtud eelduste täidetusel koormatava ala suurendamisest

või nihutamisest kui sellisest. TTJA on VeeS2015B § 229 lõikega 31 analoogse veeseaduse

01.01.2019–30.09.2021 redaktsiooni (edaspidi VeeS2021) § 222 lõike 4 kohaldamist käsitlenud

OÜ Utilitas Wind koormatava ala laiendamise puhul 9. märtsil 2023. a tehtud otsuses nr 1-7/23-

063, kus märkis, et kaalutlusõiguse piirid on konkreetsel juhul napid, sest kõnealune norm

annab suhteliselt täpsed tingimused ala muutmiseks. VeeS2015B § 229 lõikes 31 toodud eelduste

täitmine annab taotlejale subjektiivse õiguse nõuda koormatava ala laiendamist. Need eeldused

on SWE hinnangul praegusel juhul täidetud.

Lisaks on SWE seisukohal, et TTJA küsitud info selle kohta, kui palju ja millise võimsusega

tuulikuid mahub algatatud alale praeguste teadmiste juures, ei ole SWE taotluse lahendamisel

asjakohane, kuivõrd selle hindamine väljub pädeva asutuse kaalutlusruumist. Pondera

analüüsist ja SWE varem esitatud andmetest nähtuvalt on märkimisväärne osa algselt taotletud

koormatavast alast tuulikute rajamiseks mittesobilik. Üldjuhul on 1 km2 alale otstarbekas

ehitada 5–7 MW tuulikuid, mistõttu on kuni 1400 MW tuulepargi rajamiseks vältimatult vajalik

ala laiendamine. SWE on seisukohal, et Pondera analüüsi ja varasemate SWE esitatud asjaolude

ja tõenditega on veenvalt kinnitatud, et SWE koormatava ala laiendamise ajendiks on KMH

käigus teatavaks saanud asjaolud, mis takistavad olulises osas algselt taotletud ala kasutamist.

Veel rõhutab SWE, et TTJA etteheide, justkui viitaks laiendamise taotlus ärilistele

kaalutlustele, ei ole õige. Iga keskkonnaalase piirangu puhul on võimalik viidata sellega

kaasnevale ärilisele mõjule, kuid see ei tähenda, et muudatuse algpõhjus ei oleks

keskkonnaalane. SWE jaoks jääb arusaamatuks TTJA viide, et VeeS2015B § 229 lõike 31

kohaldamiseks peab olema projekti elluviimine võimatu. Viidatud regulatsioon ei sätesta

9

kriteeriumeid, mis peaksid olema täidetud selleks, et KMH leidude tulemusel koormatavat ala

laiendada. Regulatsiooni eesmärk on võimaldada SWE-l viia projekti ellu senistel tingimustel

(sh samas mahus ja sama suurel alal) ilma projekti tasuvust ja realiseeritavust kahjustamata.

SWE on seisukohal, et seadusandja eesmärk regulatsiooni kehtestamisel oli, et selle käigus ei

hakataks hindama projekti äriplaani teostamist erinevatel koormatavatel aladel, ja just seetõttu

on ala laiendamise eelduseks üksnes, et KMH on andnud uut teavet koormatava ala kohta.

12. TTJA edastas 31. mail 2023. a RaM-ile SWE täiendavad seisukohad ala laiendamise kohta.

RaM vastas 22. juuni 2023. a kirjaga nr 15-7/3968-2, et olles tutvunud SWE täiendavate

seisukohtadega ja arvestades, et hoonestusloa ala laiendamise taotluse kohane ala paikneb kogu

ulatuses Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks määratud alal,

ollakse seisukohal, et taotlus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

Teiste arendajate seisukohad hoonestusloa ala laiendamise taotluse kohta

13. TTJA palus 15. juuni 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-086 arendajatelt, kes on esitanud

hoonestusloa taotluse meretuulepargi rajamiseks Saaremaast läänes asuvale Eesti mereala

planeeringu kohasele tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale, arvamust SWE 7. oktoobril

2022. a esitatud hoonestusloa ala laiendamise taotlusele. Arvamust küsiti Sunly Wind OÜ-lt

(SW6 ja SW7 alade taotlused esitatud 19.05.2020 ning SW12 ja SW13 alade taotlused esitatud

15.07.2021), Eolus Offshore Estonia OÜ-lt (Vete-Ema I ala taotlus esitatud 28.12.2022), CI

NMF Estonia Sea I OÜ-lt (ka Copenhagen Offshore Partners A/S; ala Areng taotlus esitatud

15.08.2022) ja TotalEnergies Renewablesilt (ala WestBlock II taotlus esitatud 21.12.2022),

kuna SWE taotletava laienduse ala kattub nende taotletavate aladega ja nende taotluste kohta ei

ole tehtud hoonestusloa menetluse algatamise ega sellest keeldumise otsust. Siinkohal on

asjakohane märkida, et ka SWE ise on 25. juunil 2021. a esitanud Saare Wind Energy Ala 2

taotluse, mis katab täielikult SWE taotletava laienduse ala ja mis on seni lahendamata. Seega

enne SWE-d on laienduse alale esitatud üksnes Sunly Wind OÜ SW6 ja SW7 alade

hoonestusloa taotlused.

13.1. Sunly Wind OÜ on oma 5. juuli 2023. a vastuskirjas seisukohal, et SWE hoonestusloa ala

laiendamise taotluse rahuldamine on vastuolus kehtiva õigusega. Taotlusest nähtub, et SWE

tegelik motivatsioon ala muutmiseks on ajendatud soovist oma tuulepargi võimsust oluliselt

suurendada 600 MW-lt 1400 MW-ni ilma selleks ehitusseadustikus ettenähtud

menetlusreegleid ja taotlust esitamata ning ilma konkureerivate taotluste hindamise menetluses

ja enampakkumisel osalemata. Sunly Wind OÜ palub jätta tähelepanuta ka SWE väited selle

kohta, et väiksema tuulepargi rajamine ei ole majanduslikult või tehniliselt otstarbekas. Sellisel

juhul oleks SWE saanud juba oma algse hoonestusloa taotluse esitada suurema võimsusega

tuulepargi arendamiseks ning selle mitte tegemine oli teadlik valik ning äririsk. Sunly Wind

OÜ on seisukohal, et otsust ala laiendamise kohta ei saa teha enne KMH aruande heakskiitmist.

SWE hoonestusala laiendamise taotlus on esitatud pärast Sunly Wind OÜ alade SW6, SW7 ja

SW8 taotlusi, mis esitati 19. mail 2020. a, ja kehtiva õiguse kohaselt puudub mistahes reegel

või juhis selles kohta, et eelistada tuleb enne 1. juulit 2015. a esitatud hoonestuslubade taotlusi.

13.2. Copenhagen Offshore Partners A/S märgib oma 26. juuni 2023. a kirjas, et ei nõustu SWE

laienduse taotluse rahuldamisega, kuivõrd seadust tuleks tõlgendada nii, et see ei võimaldaks

arendajate ebavõrdset kohtlemist. Hoonestusala suurendamine oleks vastuolus õiguspärase

ootuse põhimõttega ja naabermerealadele kandideerinud arendajad ei tohiks oma taotluste

muutmisega teiste taotlejate menetlusprotsessi sekkuda. Tuuleenergia arendamiseks sobivad

merealad on piiratud avalik ressurss, mida tuleks jagada võrdselt ja läbipaistvalt. Copenhagen

Offshore Partners A/S leidis, et SWE-l on huvi korral võimalus esitada naabermerealadele

10

eraldi konkureeriv taotlus vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja osaleda avalikel

enampakkumistel teiste arendajatega võrdsetel tingimustel, ning näeb SWE taotluses võimalust

kuritarvitada hoonestusloa ala muutmise õigust, blokeerides sellega suuri alasid avalikult

enampakkumiselt, mis on kõige tõhusam ja läbipaistvam viis pindade jaotamiseks. SWE

põhjendused hoonestusala suurendamise vajaduse kohta on ebamäärased ning ei toetu

konkreetsetele andmetele ega dokumentidele. Lisaks leidis Copenhagen Offshore Partners A/S,

et hoonestusloa ala muutmise lubamist saab lugeda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107

alusel ebaseaduslikuks riigiabiks. SWE hoonestusloa ala muutmise lubamine oleks samuti

vastuolus avalike huvidega. Alade ümberkujundamine pidurdaks oluliselt meretuuleparkide

menetlusi ning taastuvenergiale üleminekut, mis on olulised eesmärgid nii Eestis kui ka

Euroopa Liidus.

13.3. Eolus Offshore Estonia OÜ soovis 28. juuni 2023. a kirjas rõhutada, et SWE viitab, et

EhSRS2021 § 25 lõike 1 järgi tuleb kohaldada taotluse menetlemisele ka VeeS2021 § 222 lõiget 4.

Praeguseks on nimetatud säte kehtetu, mistõttu saab kohaldada üksnes taotluse esitamise hetkel

kehtinud redaktsiooni, mis pelgalt viitas hoonestusloa taotluses esitatud ala muutmise

võimalusele üldiselt. Isegi kui vastab tõele väide, et VeeS2021 § 222 lõige 4 oleks kohaldatav, ei

nähtu piisavaid põhjendusi hoonestusloaga koormatava ala suurendamiseks. Taotluses on ala

suurendamise vajadus põhjendatud SWE majandusliku tasuvusega, koormates laiemat ala ja

seega teenides SWE-le suuremat tulu. Taotluse põhjal ei ole võimalik järeldada, et esialgsel alal

tuulepargi arendamine viidatud mahus oleks välistatud, sealjuures kasutades näiteks

alternatiivseid meetodeid. Eolus Offshore Estonia OÜ leidis, et SWE hoonestusloa ala

suurendamine vähendab huvitatud poolte võimalust saada hoonestusluba neile eelistatud aladel.

Koormatava ala suurendamisel väheneb mereala, millele on võimalik hoonestusloa taotlust

esitada. Elektriturul on rohkem konkurentsi juhul, kui meretuuleparkidega elektritootmine on

võimaldatud erinevatel tootjatel. Ühele tootjale eelise andmine, suurendades hoonestusloaga

koormatavat ala pelgalt tema majanduslikest huvidest lähtuvalt, paneb ülejäänud turuosalised

ning arendajad ebavõrdsesse positsiooni ning kahjustab elektrituru konkurentsi.

13.4. TotalEnergies Renewables ei esitanud määratud tähtajaks arvamust. TotalEnergies

Renewables teavitas 20. juuli 2023. a e-kirjaga TTJA-d, et võtab tagasi oma 21. detsembril

2022. a esitatud taotluse WestBlock II ala hoonestusloa menetluse algatamiseks. TTJA luges

TotalEnergies Renewablesi esitatud taotluse WestBlock II ala osas tagasivõetuks ja menetluse

20. juuli 2023. a seisuga lõppenuks.

Ärakuulamine

14. TTJA palus 30. juuni 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-092 SWE-l hiljemalt 14. juulil

2023. a esitada majanduslikku ebamõistlikkust tõendavad arvandmed, kuivõrd SWE ei olnud

oma 29. mai 2023. a kirjas ega sellele lisatud Pondera analüüsis välja toonud andmeid, mis

näitaks ebasobivate alade väljaarvamisega kaotatud tuulikute arvu või seda, kui palju väheneks

kavandatava meretuulepargi koguvõimsus megavattides.

15. SWE esitas 14. juulil 2023. a vastuskirja, milles kordas oma varasemat seisukohta, et

VeeS2015B § 229 lõige 31 ei näe ette koormatava ala laiendamisel TTJA õigust hinnata SWE

poolset tuulikute paigutust või seda, kas tuulikuid saaks paigutada kuidagi teisiti. SWE on

seisukohal, et küsitud teave ei ole taotluse lahendamisel asjakohane ja väljub TTJA

kaalutlusruumist. Lisaks rõhutas SWE, et ainuüksi ebasobiva ala pindala põhjal ei ole võimalik

tõsikindlalt välja arvutada alale mahtuvate tuulikute arvu ja võimsust, kuivõrd ebasobiva ala

mõju ulatus sõltub sellest, kuidas täpselt paiknevad ebasobivad alad võrreldes tuulikute

soovitud paigutusega. TTJA arvutus eeldab, et tuulikute paigutamisel on võimalik ala

11

perfektselt ära kasutada selliselt, et mistahes kasutuseta jäävaid alasid ei teki. Arvestades

keskkonnatingimusi, tuulikutevahelisi puhveralasid, pinnasetingimusi, tuulikute joondamise

nõudeid, koridore laevandusele jmt, tekib paratamatult koormatava ala sees asukohti, kus

mereala ei ole võimalik täielikult kasutusele võtta. Korrigeeritav hoonestusloa ala (197,5 km2,

millest sõltuvalt vundamenditüübist on sobivat ala 132,8 km2 või 163,1 km2) on minimaalne,

mille korral meretuulepargi realiseerumine võib osutuda tõenäoliseks.

16. TTJA saatis 16. augusti 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-095 SWE-le tutvumiseks ning

arvamuse ja vastuväidete esitamiseks Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 183

„Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmisest keeldumise

otsuse eelnõu. Eelnõus asuti seisukohale, et hoonestusloa ala laiendamine ei ole põhjendatud,

kuivõrd hoonestusalal paiknevate ebasobivate alade tõttu vähenevat tuulikute arvu

kompenseerib võimalus kasutada oluliselt suurema võimsusega tuulikuid, kui seda 2015. aastal

HL algatamise taotluses osati ette näha, ning VV korraldusega määratud hoonestusloa alal

soovitud meretuulepargi arendamise võimalik majanduslik otstarbekus on SWE äririsk. Lisaks

märgiti eelnõus, et SWE-l on võimalik merepõhja geoloogiast tulenevat takistust tuulikute

vundamentide rajamiseks lahendada tuulikute paigutuse või vundamentide alternatiividega,

arvestades muu hulgas näiteks rajamise etapiviisilisust või innovatiivseid lahendusi

ujuvvundamentide näol.

17. SWE esitas 16. augustil 2023. a TTJA-le e-kirjaga Saare Wind Energy OÜ 14. augusti 2023.

a töö „Saare Wind Energy Meretuulepargi keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju

hindamise aruanne avalikustamisele“ (edaspidi KMH aruanne) edasiseks menetlemiseks ning

23.03.2014–30.06.2015 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) redaktsiooni § 21 kohaseks avaliku väljapaneku korraldamiseks. KMH

aruande koostamisel lähtuti 18. oktoobril 2021. a heakskiidetud KMH programmi

põhialternatiivist 2, mille kohaselt kavandatakse kuni 1400 MW võimusega ning 100

elektrituulikuga meretuulepargi rajamist. Tulenevalt täpsustunud informatsioonist uuriti ja

käsitleti mõjude hindamise käigus algsest hoonestusloa alast ulatuslikumat ala (ca 18,6%

suurem esialgsest alast). Läbivalt hinnati ruumilist põhialternatiivi 2, mis on laiendamise

taotluse alusel maksimaalne võimalik meretuulepargi ulatus ehk suurima võimaliku mõjuga

stsenaarium.

18. 30. augustil 2023. a toimus SWE ja TTJA kohtumine, kus anti SWE-le võimalus

hoonestusloa ala laiendamise vajalikkust tõendavaid seisukohti selgitada. Lisaks juba esitatud

KMH aruandele ning tehtud uuringutele esitas SWE oma 31. augusti 2023. a ja 7. septembri

2023. a kirjadega TTJA-le muu hulgas äriühingu Royal Van Oord ekspertide analüüsi „Input

for reply to TTJA’s draft negative decision“, milles antud selgitused ja lisatud tõendid toetavad

esialgse hoonestusloa ala laiendamist. SWE rõhutas oma kirjades, et keskkonnauuringute

tulemusel on selgunud, et algsel hoonestusloa alal on kavandatava tegevuse elluviimine olulises

osas võimatu.

18.1. Esimese asjana selgitas SWE, et uurimisala sügavamates piirkondades lääne-, kesk- ja

idaosas on savi ning saviliivaga täitunud nõod, mille põhjas on moreenikiht. Nõgude sügavus

(sh setete paksus) võib ulatuda kuni 20 meetrini merepõhjast allapoole. Sellise paksuse ja

koostisega merepõhja setetele ei saa paigaldada gravitatsioonilist ega vaivundamenti, kuna

materjal on väga pehme ja ebapüsiv. SWE märgib KMH aruandele tuginedes, et nii tehniliselt

kui ka majanduslikult on välistatud vaivundamendi rajamine, kui lubjakivi lasub sügavamal kui

40 meetrit merepinnast, ja gravitatsioonivundamendi rajamine, kui lubjakivil lasuvate pehmete

merepõhja setete paksus on üle 4 meetri või lubjakivi lasub sügavamal kui 40 meetrit

merepinnast. KMH aruandes on järeldatud, et tuulikute asukohtadena tuleb eelistada alasid, kus

12

väga peene fraktsiooniga setteid ei esine või neid leidub vaid õhukese kihina. KMH aruanne

kinnitab, et tuulikute rajamine asukohtadesse, kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus

on üle 4 meetri, on välistatud nii ehitustehniliselt kui ka keskkonnakaalutlustel setete

vabanemise ja leviku vähendamiseks. Arvestades ülaltoodut, on SWE seisukohal, et KMH

aruanne tõendab algse hoonestusloa ala osalist kasutamise võimatust.

18.2. Teiseks tõi SWE välja, et KMH menetluse käigus on selgunud täiendavad alad, kuhu

meretuulepargi rajamine ei ole võimalik. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut leidis kalastiku ja

merepõhja elupaikade uuringute alusel, et uuringualal esinevad kõrge ökoloogilise ja

looduskaitselise väärtusega loodusdirektiivi lisa 1 elupaigatüübid „karid“ ning sinna ei saa

tuulikuid paigutada, mistõttu tegi ka ehitamise välistamise ala ettepaneku. Ehitamise

välistamise ala pindala on algsest alast 8,1 km2. Sellest lähtuvalt on algsest hoonestusloa alast

vaivundamentidel tuulikute rajamiseks sobiv maksimaalselt vaid 133,2 km2. Võttes aluseks

Läänemere tuuleolud, on sellele alale võimalik arvutuslikult rajada teoreetilise maksimumina

650–900 MW võimsusega tuulepark (installeeritud võimsuse tihedus 5–7 MW/km2). Lisaks

selgitas SWE, et ebasobiva ala mõju ulatus sõltub ka sellest, kuidas täpselt paiknevad

ebasobivad alad võrreldes tuulikute soovitud paigutusega. Nii näiteks võib kahe ebasobiva ala

vahele jääda 1,5 tuuliku jaoks arvutuslikult sobiv mereala, mis on reaalsuses aga piisav vaid

ühe tuuliku ehitamiseks. Kui tuulikute joondamise nõuded seda ei võimalda, võib juhtuda, et

1,5 tuuliku jaoks sobivale alale ei saa rajada ühtegi tuulikut. See tähendab, et faktiliselt võib

olla võimalik SWE algsele hoonestusloa alale paigutada isegi vähem kui 600 MW võimsusega

meretuulepargi.

18.3. Kolmandaks märkis SWE vastusena asutuste arvamusele, et KMH aruandes on rõhutatud,

et vai- ja gravitatsioonivundamentide vahel ei ole võimalik varieerida, kuna logistilistel

kaalutlustel ja tööde tehnilise tegemise loogikast tulenevalt kasutatakse ühes tuulepargis vaid

ühte tüüpi tuulikute vundamente. Samal põhjusel ei ole võimalik teha ehitustöid etapi viisi.

Senises praktikas on mitut eri tüüpi vundamente kasutatud sama tuulepargi siseselt maailmas

vaid kolmel juhul, st 98,1% projektidest kasutab vaid ühte vundamenditüüpi. Projekti mitmesse

etappi jagamine ei aita lahendada merepõhja geoloogiast tulenevaid takistusi.

18.4. Neljandaks juhtis SWE tähelepanu asjaolule, et kavandatavas meretuulepargis

kasutatakse vaid merepõhja paigaldatavaid vundamente. Ujuvvundamentide kasutuselevõtt ei

ole SWE kavandatava projekti osa ja eeldaks uue KMH menetluse läbiviimist. SWE leiab, et

savi või saviliiva peale ujuvvundamendi rajamine ei ole ohutu, kuivõrd vundamenti ei saa

ankurdada savisse või saviliiva. Praegusel ajal on ujuvvundamentide näol tegemist sisuliselt

prototüüptehnoloogiaga, mille paigaldamine on olnud võimalik üksnes subsiidiumite alusel.

Lisaks tõi SWE välja, et faktiliselt puuduvad praegu ka toimivad tehnilised lahendused

ujuvvundamentidel meretuuleparkide suuremahuliseks kasutuselevõtuks, mistõttu ei saa seda

pidada lähiaastatel rajatava tuulepargi arendamisel realistlikuks alternatiiviks. Suurim

olemasolev ujuvvundamentidel meretuulepark maailmas on vaid 88 MW võimsusega. Kõigist

olemasolevatest meretuulikutest moodustavad ujuvvundamentidel tuulikud 0,4%. SWE on

seisukohal, et menetluses peab lähtuma realistlikult arendajale kättesaadavatest alternatiividest,

mitte sellest, kas mingi tegevus on majanduslikult mittetasuval viisil kitsalt ehitustehniliselt

võimalik.

18.5. Viimase asjana leidis SWE, et avalik huvi on suunatud selgelt ka sellele, et Eestis rajataks

meretuulepargid esimesel võimalusel ning riigil on eesmärk minna aastaks 2030 täies mahus

üle taastuvelektrile. SWE taotletud laiendatud hoonestusala suhtes on juba tehtud

keskkonnamõju hindamine ja ala kasutuselevõtmine on võimalik oluliselt kiiremini kui uue

menetluse algatamisel. See tagab ühelt poolt Eesti riigi keskkonnaeesmärkide saavutamise ja

13

energiastabiilsuse, teiselt poolt aga täiendava maksutulu ja töökohtade loomise Eestis. Seega

on SWE hoonestusloa ala laiendamine kooskõlas avaliku huviga. SWE hinnangul on

hoonestusloa menetluse eesmärgiks ennekõike Eesti mereala kui piiratud avaliku ressursi

tegelik kasutuselevõtt. Sama kinnitab ka planeerimisseaduse § 1 lõige 1, mis näeb ette, et

eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve

arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning

majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Õiguslik põhjendus

19. VeeS2015A § 227 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus hoonestusloa taotleja põhjendatud

taotlusel muuta hoonestusloa algatamisel määratud tingimusi.

20. VeeS2015A hoonestusloa regulatsioon ei reguleeri eraldi hoonestusloaga koormatava ala

suurendamist nagu hilisemad veeseaduse redaktsioonid ja SWE 7. oktoobri 2022. a taotluse

esitamise ajal kehtinud ehitusseadustiku 01.09.2022–16.03.2023 redaktsioon (edaspidi

EhS2022):

20.1. VeeS2015B § 229 lõige 31 sätestab: Hoonestusloa menetlemisel, tuginedes eelkõige

teostatud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, võib hoonestusloa andmisel

avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses

määratletud koormatava alaga maksimaalselt kuni 33 protsendi ulatuses nihutada või

suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti.

Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada ala suhtes, kus on algatatud mõne teise

hoonestusloa menetlus.

20.2. VeeS2019 § 222 lõige 4 sätestab: Hoonestusloa menetlemisel võib, tuginedes eelkõige

uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes

hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti

nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti.

Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise

hoonestusloa menetlus.

20.3. EhS2022 § 11312 lõige 3 sätestab: Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele

tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud

koordinaatide suhtes võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud

koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas

ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks

sama asukoha, kuhu on antud hoonestusluba või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlus,

ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik.

21. Vastavalt EhSRS2022 § 25 lõike 1 lausele 1 tuleb SWE 7. oktoobril 2022. a esitatud

hoonestusloa ala laiendamise taotlus lahendada VeeS2015A § 227 lõike 8 alusel, kuna VeeS2015B

§ 229 lõige 31, VeeS2019 § 222 lõige 4 ja EhS2022 § 11312 lõige 3 ei ole praegusel juhul

kohaldatavad. Nimetatud sätted ei kohaldu järgmistel kumulatiivsetel põhjustel:

1) hoonestusloa ala laiendamise taotlusega muudetakse HL algatamise taotlust, mis on esitatud

7. aprillil 2015. a (s.o enne EhSRS2015 ja VeeS2015B § 229 lõike 31 jõustumist 01.07.2015), kui

kehtis VeeS2015A § 227 lõige 8;

2) hoonestusloa ala laiendamise taotlus esitati 7. oktoobril 2022. a (s.o pärast VeeS2019 § 222

lõike 4 kehtetuks muutumist 07.05.2022);

14

3) EhSRS2022 § 25 lõike 1 lause 2 ei kohaldu hoonestusloa ala laiendamise taotluse

lahendamisel, kuna see viitab VeeS2019 sätetele (s.h § 222 lõige 4), mis alates 7. maist 2022. a

on kehtetud, ja kehtetutel sätetel ei ole tagasiulatuvat mõju;

4) EhSRS2022 ei näe ette EhS2022 § 11312 lõike 3 rakendamise kohustust.

Kuna SWE 7. oktoobril 2022. a esitatud hoonestusloa ala laiendamise taotlusega soovitakse

muuta 7. aprillil 2015. a esitatud HL algatamise taotlust, siis on hoonestusloa ala laiendamise

taotluse lahendamisel ainuvõimalik lähtuda EhSRS2022 § 25 lõike 1 lausest 1, mille kohaselt

menetletakse enne EhSRS-i jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise

ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Seda lähenemist toetab ka haldusmenetluse seaduse § 5

lõige 5, mille kohaselt, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse

ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.

HL algatamise taotluse lahendamise menetlus algas 7. aprillil 2015. a, mil kehtis VeeS2015A

§ 227 lõige 8, ja seetõttu tuleb HL algatamise taotlust muutev hoonestusloa ala laiendamise

taotlus lahendada VeeS2015A § 227 lõike 8 alusel.

22. Olgugi et VeeS2015B § 229 lõige 31, VeeS2019 § 222 lõige 4 ja EhS2022 § 11312 lõige 3 ei

kohaldu, on Vabariigi Valitsusel võimalik juhinduda seadusandja poolt nendes sätetes

väljendatud tahtest ja VeeS2015A § 227 lõikes 8 viidatud taotluse põhjendatust hinnata muu

hulgas tuginedes uuringute ja KMH tulemustele.

Hoonestusloaga koormatava ala laiendamise kaalutlused

23. Taotluse lahendamisel tuleb kaaluda, kas ja millises ulatuses on põhjendatud VV

korraldusega määratud hoonestusloaga koormatava ala laiendamine.

23.1. Tulenevalt punktist 22 on taotluse rahuldamise üheks tingimuseks, et KMH ja uuringute

tulemused kinnitaksid, et VV korraldusega määratud hoonestusloa alal on välistatud või olulisel

määral takistatud kavandatud tegevuse elluviimine. Vaatamata asjaolule, et KMH aruannet ei

ole heaks kiidetud, on võimalik selles toodud järeldustele tugineda, kuna need põhinevad

lõppenud uuringutes saadud andmetel. Samuti on võimalik tugineda KMH raames tehtud

uuringute tulemustele.

23.1.1. KMH aruandest selgub, et SWE esialgsel hoonestusloa alal paiknevad nõod, kus

lubjakivi lasuvussügavus on suurem kui -40 m ning lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus

on üle 4 m. KMH aruandes on jõutud järeldusele, et keskkonnauuringute tulemused näitavad,

et Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi esialgse koormatava ala sügavates savi ja saviliivaga

täitunud nõgudes lääne-, kesk- ja idaosas ei ole võimalik gravitatsioonilisel vundamendil

55,9 km2 ulatuses ega vaivundamendil 25,8 km2 ulatuses elektrituulikuid püstitada. Samuti ei

ole nimetatud aladel ohutu ujuvvundamentide rajamine.

23.1.2. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut tuvastas kalastiku ja merepõhja elupaikade uuringute

abil, et esialgsel hoonestusloa alal asuvad loodusdirektiivi elupaigatüüpide hulka kuuluvad

karid, ja tegi seetõttu ettepaneku esialgsel hoonestusloa alal 8,1 km2 ulatuses ehitamise

välistamiseks.

23.1.3. Eeltoodust tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et KMH raames tehtud uuringute

tulemustest ja KMH aruande järeldustest lähtuvalt on keskkonnakaalutlustel välistatud

tuulikute ehitamine esialgsel hoonestusloa alal asuvatel sügavate savi ning saviliivaga täitunud

15

nõgudega aladel ning karidega aladel (edaspidi ebasobivad alad), mille suurus kokku on

gravitatsiooniliste vundamentide puhul 64 km2 ning vaivundamentide puhul 33,9 km2.

23.2. SWE on menetluses esitanud mitmeid tõendeid, sh 7. septembril 2023. a esitatud

äriühingu Royal Van Oord ekspertide koostatud dokument „Input for reply to TTJA’s draft

negative decision“, millega on ümber lükanud MKM-i varem esitatud seisukoha, tõendades, et

VV korraldusega määratud hoonestusloa alal paiknevate ebasobivate alade tõttu vähenevat

tuulikute arvu ei ole võimalik kompenseerida võimsamate tuulikutega, kuna võimsamate

tuulikute paigutus on oluliselt erinev (senise praktika kohaselt on Läänemere tuuleoludest

tulenevalt võimalik elektrituulikute võimsuse jaotus 5,0–5,4 MW/km2).

23.3. Lisaks on SWE maailmas väljakujunenud praktikale tuginedes andnud asjakohase ning

põhjaliku selgituse, et aja- ja ressursimahukusest ning logistilistest, ehitustehnilistest (ehitamise

tehnoloogia, ehitusmaterjalid ja -seadmed jms) ja hilisema hoolduse keerukuse kaalutlustest

tulenevalt ei ole meretuulepark rajatav etapi viisi või kasutades erinevaid vundamenditüüpe (sh

ujuvvundamendid).

23.4. Hoonestusloa ala laiendamine ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ega teiste

arendajate õiguspärase ootuse põhimõttega. SWE menetluslik staatus erineb teiste arendajate

omast, kuna SWE taotluse alusel on algatatud hoonestusloa menetlus, mistõttu on võimalik

SWE-d teistest arendajatest erinevalt kohelda ja tema laiendamise taotlust ilma konkurssi

korraldamata lahendada. Teiste arendajate õiguspärast ootust ei ole riivatud, kuivõrd neil on

õiguspärane ootus üksnes nende taotluse lahendamisele, aga mitte hoonestusloa andmise

menetluse algatamisele nende taotletud alal.

23.5. SWE hoonestusloa ala korrigeerimine ja laiendamine taotletud ulatuses, s.o kokku 18,6%

ehk 31 km2 võrra, ei vähenda olulisel määral Eesti mereala planeeringuga tuuleenergeetika

arendamiseks sobival alal nr 2 teiste arendajate taotletud koormatavate alade suurusi. Sunly

Wind OÜ taotletud SW13 ala väheneb 29,7% ehk ligikaudu 25 km2 võrra; SW12 ala väheneb

13,3% ehk ligikaudu 10 km2 võrra; SW7 ala väheneb 10,7% ehk ligikaudu 5 km2 võrra ja SW6

ala väheneb 12,1% ehk ligikaudu 11,1 km2 võrra. Eolus Offshore Estonia OÜ taotletud Vete-

Ema I ala väheneb 19,1% ehk ligikaudu 44,5 km2 võrra ning CI NMF Estonia Sea I OÜ taotletud

ala Areng väheneb 19,2% ehk ligikaudu 44,5 km2 võrra. Kahe viimasena nimetatud taotletud

ala vähenemine ligikaudu 44,5 km2 võrra olukorras, kus hoonestusloa ala suureneb kokku 31

km2 võrra, on tingitud asjaolust, et algse hoonestusloa ala lõuna- ja idapiiri korrigeerimise

tulemusena vabaneb ligikaudu 23,2 km2 ulatuses mereala ja loodesuunal hõivatakse täiendavat

mereala ligikaudu 54,2 km2 ulatuses. Vaatamata sellele, et SWE hoonestusloa ala laiendamine

hõivab täiendavat mereala, ei muuda see oluliselt teiste arendajate võimalusi tuuleparkide

arendamiseks, kuna Saaremaa läänerannikul on suures mahus potentsiaalseid tuuleparkide

arendusalasid, mille suhtes ei ole hoonestusloa menetlusi algatatud. Samuti ei muuda see

võimatuks teiste arendajate, kes on alal esmataotlejad, taotluste alusel läbi viimast eelmenetlust

hoonestusloa menetluse algatamiseks. Oluline on märkida, et SWE taotluse alusel algatatud

hoonestusloa menetluse lõppemisel alles selgub, kas üldse või millises ulatuses mereala

koormamiseks SWE-le hoonestusluba antakse.

23.6. Hoonestusloa ala laiendamise taotluse esitamine algatatud hoonestusloa menetluses ei ole

käsitletav uue hoonestusloa taotluse esitamisena, mistõttu ei ole selle näol tegemist teiste

arendajate esitatud taotlustega konkureeriva taotlusega ja selle taotluse lahendamiseks ei ole

vajalik EhS2022 §-s 11310 sätestatud konkursi läbiviimine. Praegusel juhul on hoonestusloa ala

laiendamine tingitud algatatud hoonestusloa menetluse KMH käigus selgunud vajadusest

asendada olemasoleval hoonestusloa alal paiknevaid meretuulepargi rajamiseks ebasobivaid

16

alasid. Hoonestusloa ala laiendamise taotlust ei tule uue hoonestusloa taotlusena käsitleda ka

tulenevalt kavandatava meretuulepargi koguvõimsuse potentsiaalsest suurenemisest

600 MW-lt 1400 MW-le, kuna kehtiva planeeringuga alal hoonestusloa menetluse algatamisel

ei ole kavandataval koguvõimsusel tähtsust, kuna meretuulepargi tegelik koguvõimsus ilmneb

alles meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus, mil selgub tuulikute tegelik paigutus,

mis arvestab tuulikutevahelisi puhveralasid, joondamise nõudeid ning keskkonnaolusid jms.

23.7. Hoonestusloa ala laiendamine ei ole käsitletav riigiabina, kuna riigiabi andmise eeldused

ei ole täidetud. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on riigiabi riigi

meede, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) abi antakse majandustegevuseks;

2) tegemist on liikmesriigi poolt või liikmesriigi ressursside kaudu antava meetmega; 3) meede

on valikuline; 4) antakse majanduslik eelis; 5) tekib mõju liikmesriikide vahelisele

kaubandusele; 6) esineb konkurentsimoonutus või selle risk. Et nimetatud eelise, valikulisuse,

liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamise ning konkurentsi moonutamise tingimused

oleks täidetud, peaks hoonestusloa ala laiendamine andma SWE-le kehtiva õiguse väliselt

ligipääsu riigivarale ilma piisava turumääradele vastava tasuta. Hoonestusloa ala laiendamine

ei tähenda tasuta hoonestusloa andmist ehk hoonestusloa ala laiendamisega ei anna riik tasuta

õigust avaliku veekogu kui riigivara meretuulepargiga koormamiseks, mistõttu ei teki mõju ka

liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Hoonestusloa ala laiendamise võimaldamine ei ole

valikuline meede, kuna selline võimalus on kõigil arendajatel, kelle taotluse alusel on

hoonestusloa menetlus algatatud.

23.8. Hoonestusloa menetluse eesmärgiks on eelkõige Eesti mereala kui piiratud avaliku

ressursi otstarbekas kasutuselevõtt. Praegusel juhul on SWE kavandatud meretuulepargi

arendus kooskõlas Eesti riigi taastuvenergeetika eesmärkidega ning riigi ja avalikes huvides on

taastuvenergeetika võimalikult kiire kasutusele võtmine, mistõttu on mõistlik ja vajalik

soodustada oma hoonestusloa menetlusega kaugemale jõudnud SWE arendust, et varustada

avalikkust taastuvelektriga ja riigieelarvesse hakkaks võimalikult varakult laekuma

hoonestustasu. Kuivõrd SWE hoonestusloa menetlus algatati VV korraldusega 28. mail 2020.

a, on SWE arendus võrreldes teiste arendajatega ajaliselt vähemalt kolm aastat eespool ja

seetõttu on SWE arenduse realiseerumine aastaks 2030 ja seega panustamine Eesti riigi

taastuvenergeetika eesmärkide saavutamisse oluliselt tõenäolisem kui arendajatel, kelle

taotluste alusel alles hakatakse otsustama hoonestusloa menetluse algatamist. SWE

kavandatava meretuulepargi realiseerumise korral lisandub elektriturule 1400 MW võimsusega

taastuvelektri tootja, kes avalikkuse taastuvelektriga varustamisele lisaks tasub Eesti riigile ka

hoonestustasu. Näiteks juhul, kui eelneva aasta keskmine järgmise päeva elektrihind on 100

€/MWh, on 1400 MW võimsusega meretulepargi käitamise järgne hoonestustasu minimaalselt

5,9 miljonit eurot aastas ja käitamise eelne (periood ehitusloast kuni käitamiseni) hoonestustasu

on 8820 eurot aastas.

23.9. Eeltoodud kaalutlused lükkavad ümber teiste arendajate seisukohad, mis on toodud

punktides 13.1–13.3. Seetõttu on alusetud nende väited, mis puudutavad arendajate võrdse

kohtlemise põhimõtte eiramist, õiguspärase ootusega arvestamata jätmist, riigiabi andmist,

konkurentsi piiramist, alternatiivsete tehnoloogiate kasutamist jne.

24. Vaatamata sellele, et SWE on väljendanud valmidust ebasobivate alade hoonestusloa alast

välja arvamiseks, ei ole see hoonestusloa ala sisse jäävate ebasobivate alade puhul otstarbekas,

kuna need alad võimaldavad paindlikkust meretuulepargi tuulikute paigutamisel. Lisaks ei ole

ette näha, et ebasobivatele aladele soovitaks taotleda hoonestusluba, mille andmine oleks

meretuulepargi hoonestusloa tõttu välistatud. Paindlikkus tuulikute paigutamisel on oluline,

kuna mereala perfektse teoreetilise maksimumi alusel ärakasutamine ei ole alati võimalik.

17

Kuivõrd järgida tuleb nii tuulikutevahelisi puhveralasid, joondamise nõudeid kui ka võimalikke

täiendavaid keskkonnaolusid, annavad ebasobivad alad tarviliku lisapuhvri taotletava

võimsusega meretuulepargi rajamiseks.

25. Kõigest eeltoodust lähtuvalt ja keskkonnamõju hindamise tulemustele tuginedes on

põhjendatud Saare Wind Energy OÜ 7. oktoobri 2022. a taotluse rahuldamine ning

hoonestusloaga koormatava ala laiendamine taotletud ulatuses ja sellest tulenevalt VV

korralduse muutmine. VV korralduse muutmisega üksnes laiendatakse algatatud hoonestusloa

menetluses hoonestusloaga koormatavat ala ja korrigeeritakse selle piire. VV korralduse

muutmisega ei anta välja hoonestusluba. Kuivõrd VV korraldus, millega algatati hoonestusloa

menetlus, on menetlustoiming, on ka käesoleva korralduse näol tegemist menetlustoiminguga,

mille vaidlustamine ilma lõpliku haldusakti ehk hoonestusloa andmise korralduse

vaidlustamiseta on äärmiselt piiratud.

26. Korralduse on ette valmistanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Kliimaministeerium on korralduse lõppjäreldustega nõus ning seetõttu on teinud Vabariigi

Valitsusele ettepaneku Saare Wind Energy OÜ 7. oktoobri 2022. a taotluse rahuldamiseks ning

Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korraldusega nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja

keskkonnamõju hindamise algatamine“ algatatud hoonestusloa menetluses avaliku veekogu

koormatava ala korrigeerimiseks ja laiendamiseks.

27. Korralduse eelnõu on SWE-le saadetud TTJA 24. oktoobri 2023. a kirjaga nr 16-7/20-

06558-204. SWE teatas 25. oktoobri 2023. a kirjaga, et nõustub korralduse lõppjäreldustega.

Otsus

1. Rahuldada Saare Wind Energy OÜ 7. oktoobri 2022. a taotlus.

2. Muuta Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korraldust nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja

keskkonnamõju hindamise algatamine“, täiendades seda punktiga 3.11 järgmises sõnastuses:

„3.11. Hoonestusloa menetlusega hõlmatud meretuulepargi rajamiseks vajaliku avaliku

veekogu koormatava ala suurus tulenevalt Saare Wind Energy OÜ 7. oktoobri 2022. a taotlusest

on kokku 197,5 km2 ning koordinaadid on:

1) X1: 6456675 Y1: 349600

2) X2: 6456650 Y2: 353000

3) X3: 6453650 Y3: 358325

4) X4: 6450650 Y4: 362100

5) X5: 6450650 Y5: 368225

6) X6: 6449000 Y6: 370125

7) X7: 6445975 Y7: 372425

8) X8: 6442800 Y8: 373125

9) X9: 6442825 Y9: 353025“.

3. Hinnata Saare Wind Energy OÜ kavandatava meretuulepargi rajamiseks vajalikul täiendaval

avaliku veekogu koormataval alal keskkonnamõju Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a

korraldusega nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“

algatatud keskkonnamõju hindamise menetluses.

18

Korralduse vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Korralduse teatavaks tegemine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil teha korraldus teatavaks Saare Wind Energy

OÜ-le, Sunly Wind OÜ-le, Eolus Offshore Estonia OÜ-le ja CI NMF Estonia Sea I OÜ-le.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär