Harjumaa Kiili vald Lähtse küla Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 17.10.2023 korraldusele nr 484

Seletuskiri

Detailplaneeringu nimetus: Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneering.

Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab Optimal Projekt OÜ.

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas. Planeeringuala suurus on 6,23 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Tuuletoa 6,23 ha 30401:003:0229 Maatulundusmaa 100%

Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Olemasolev tehnovarustus Puuduvad.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Saare tänavalt ja 11115 Kurna-Tuhala maanteelt.

ÜVK kohustus ÜVK liitumised kohustuslikud.

2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Tuuletoa (30401:003:0229) kinnistu jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 8 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja kuni 8 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Lisaks elamumaadele moodustatakse ka planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade kinnistud ja üldkasutatavate alade kinnistud. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning paariskrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate

1/10

ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Transpordimaa, kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed, min laius peab olema vähemalt 17,0 m (planeeritavate sõiduteede katte laius vähemalt 5 m ja kõnniteede katte min laius 2 m). Juurdepääs lahendada 11115 Kurna-Tuhala teelt kuhu kavandada ristumiskoht vahemikus km 8,735-8,815. Juhul kui nähakse ette ligipääs läbi Voore tänava peab esitama lahendus Voore tänava ja 11115 Kurna-Tuhala tee ristmikule ja Saare tänavale. Planeeringuga näha ette ka perspektiivne juurdepääsu võimalus külgnevale Vainu kinnistule (30401:003:0269). Planeeringuga näha ette ka perspektiivne juurdepääsu võimalus külgnevale Vainu kinnistule (30401:003:0269). Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeringuala üldkasutatav ala peab olema ühendavaks lüliks Tamme maaüksuse detailplaneeringu (DP0094) üldkasutatava ala (Saare tn 10, kt 30401:001:1287) ja Vanatoa I detailplaneeringu (DP0101) üldkasutatava ala (Suure-Sahkari tee 2, kt 30501:001:0161). Üldkasutatavate alade ühendamisel ette näha ülekäigukoht 11115 Kurna-Tuhala teele. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt. Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

2/10 Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Tuuletoa katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega võimalik arenguala (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused: o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa; o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000

m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5

m; o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon,

metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele

kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad

olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Tuuletoa katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsioon elamu maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

3/10

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Elamu maa-alal on lubatud: o Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide

osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). o Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-,

teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.

o Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.

o Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

Ehitustingimused: o Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist. Moodustatavad

krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte.

o Tiheasustusega ala saab laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid eraldipaiknevaid elamugruppe asustamata aladele.

4/10

o Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs avalikult teelt, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

o Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad olemasolevaid teid ja taristuid.

5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.

Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne):

 ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid;

 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine;

 Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade

5/10

(spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

5.2. Elamumaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):

 atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;

6/10

 elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse

ja majandusliku arengu.

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.

Mõju Tulemus

elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused.

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev hooldatud (põllumaa) looduslik ala korrastatakse. 6,23 ha suurusest planeeritavast alast on kavandatud 15% avalikult kasutatavat sotsiaalmaad. Eraldi kinnistu moodustatakse mälestisele. Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halvenevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud.

majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: moodustatakse 24 uut elamuühikut ja majanduslik mõju on kohalikele ettevõtetele tuntav, samas Tallinna ligidus vähendab mõju kindlasti olulisel määral. Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid

Positiivne mõju: moodustatakse 24 uut elamuühikut ja majanduslik mõju on kohalikele ettevõtetele tuntav, samas Tallinna ligidus vähendab mõju kindlasti olulisel määral. Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

transpordi-ja infrastruktuuri paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet).

liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Pigem positiivne mõju: 24 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate põllumajanduslikukoosluste arvelt. Tegemist on põllumaaga mitte loodusmaastikuga. Põllumajandusliku maa puhul ei saa rääkida mitmekesisest looduskooslusest. 6,23 ha suurusest planeeritavast alast on kavandatud 15% avalikult kasutatavat sotsiaalmaad. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused, et säilitada väärtuslikku haljastust ja looduslikku reljeefi.

maastiku killustumine Pigem positiivne mõju: 24 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate

7/10

põllumajanduslikukoosluste arvelt. Tegemist on põllumaaga mitte loodusmaastikuga. Põllumajandusliku maa puhul ei saa rääkida mitmekesisest looduskooslusest. 6,23 ha suurusest planeeritavast alast on kavandatud 15% avalikult kasutatavat sotsiaalmaad. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused, et säilitada väärtuslikku haljastust ja looduslikku reljeefi. Maastiku killustumist planeeringu elluviimisel ei toimu.

põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Negatiivne mõju: Põllumajandusliku maa vähenemine.

maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Positiivne mõju: 24 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate põllumajanduslikukoosluste arvelt. Tegemist on põllumaaga mitte loodusmaastikuga. Põllumajandusliku maa puhul ei saa rääkida mitmekesisest looduskooslusest. 6,23 ha suurusest planeeritavast alast on kavandatud 15% avalikult kasutatavat sotsiaalmaad. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused.

ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Areng on jätkuv olemasolevale. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused.

sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohtadest.

võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone

võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud (6) kuid positiivsed mõjud (7) on mõningas ülekaalus. Mitmeid negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul omavalitsusele jõukohane. 20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr

8/10

on keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute kehtestamist piirama.

Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.

1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp.

2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

7. Detailplaneeringu menetlus 03.05.2021 – Kiri nr 8-1/541.

Taotluse esitamine. 18.06.2021 – Kiri nr 8-1/541-1.

Eskiislahenduse esitamine. 23.11.2021 – Kiri nr 8-1/541-2.

Eskiislahenduse esitamine. 04.01.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. 25.10.2022 – Kiri nr 8-1/541-3.

Eskiislahenduse esitamine. 25.10.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

Projektikomisjon kiitis eskiislahenduse heaks. 12.04.2023 – Kiili Vallavolikogu Keskkonna- ja planeerimiskomisjoni koosolek.

9/10

Komisjon kuulas ära puudutatud isikute ettepanekud eskiislahendusele.

Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt

10/10

1 TP 3

kl as

s

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v:

n or

m at

iiv ne

ja

k av

an da

tu d

arhitektuurinõuded kitsendusedPo s

nr

kr un

di a

ad re

ss

aa dr

es si

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

al un

e pi

nd m

²

m ax

k or

ru se

lis us

(v

aj ad

us el

m in

.) ho

on e

kõ rg

us (m

)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(d et

ai lp

la ne

er in

gu

liik id

e ka

up a)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(k at

as tri

ük su

se

liik id

e ka

up a)

su le

tu d

br ut

op in

d ka

ta st

riü ks

us e

liik id

e ka

up a

ho on

et e

ar v

kr un

di l (

el am

u/

m in

. t ul

ep üs

iv us

su ur

im e

hi tis

e-

Katusekalle: 0° – 30°

v õi

et te

pa ne

k

EHITUSÕIGUSE TABEL

E 100% Välisviimistlus: puit, vineer, betoon,

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

3016

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3 2 ; 2

E 100%

E 100%

E 100%

E 100%

E 100%

E 100%

E 100%

EE2 100%

E 100%

EE2 100%

E 100%

EE2 100%

E 100%

300

300

el am

u / a

bi ho

on e

TP 3 E 100%

E 100% TP 3

2 ;9 m/1;4,5m

2 ;9 m/1;4,5m

2 ;9 m/1;4,5m

ho on

es tu

sa la

su ur

us m

²

su ur

im h

oo ne

te kõ

rg us

- m

aa pi

nn as

t ( m

) / ab

so lu

ut ne

kõ rg

us (m

)

ab ih

oo ne

)

1/1

1/2

1/2

2 ; 2

2 ; 2

servituudi vajadus

Piire: tänavapoolsel krundi piiril võib olla puidust lattaed või võrkpiire hekiga kõrgusega 1,4 m ja võrkpiire kinnistute vahel, kõrgusega kuni 1,6 m.

Saare tn 12

EE 100%

14

15

16

17

18

19 Ü 100%

L 100%

Ü 100%

3002 1797

3004 1661

3001 1620

3006 1577

3001 1542

3014 1435

1470

3718 1195

2001 1339

2000 1324

2045 1189

2016 1265

2002 1141

2001 1178

2000 1199

2245 1320

949

1810

-

-

-

2 ;9 m/1;4,5m 9 m;4,5m/ 53,90 m; 49,40m

2 ;9 m/1;4,5m 9 m;4,5m/ 53,90 m; 49,40m

2 ;9 m/1;4,5m 9 m;4,5m/ 53,90 m; 49,40m

2 ;9 m/1;4,5m 9 m;4,5m/ 53,90 m; 49,40m

2 ;9 m/1;4,5m 9 m;4,5m/ 53,90 m; 49,40m

2 ;9 m/1;4,5m 9 m;4,5m/ 53,90 m; 49,40m

2 ;9 m/1;4,5m 9 m;4,5m/ 53,90 m; 49,40m

2 ;9 m/1;4,5m 9 m;4,5m/ 53,90 m; 49,40m

9 m;4,5m/ 53,30 m; 49,80m

1/2

2 ;9 m/1;4,5m

2 ;9 m/1;4,5m

2 ;9 m/1;4,5m

2 ;9 m/1;4,5m

2 ;9 m/1;4,5m

1/1 EE 100%9 m;4,5m/ 53,30 m; 49,80m

1/1 EE 100%9 m;4,5m/ 53,30 m; 49,80m

1/1 EE 100%9 m;4,5m/ 53,30 m; 49,80m

1/1 EE 100%9 m;4,5m/ 53,30 m; 49,80m

1/1 EE 100%9 m;4,5m/ 53,30 m; 49,80m

1/1 EE 100%9 m;4,5m/ 53,30 m; 49,80m

1/1 EE 100%9 m;4,5m/ 53,30 m; 49,80m

E 100%

E 100%

E 100%

4 ; 4

4 ; 4

4 ; 4

4 ; 4

4 ; 4

4 ; 4

4 ; 4

4 ; 4

EE2 100%

EE2 100%

EE2 100%

EE2 100%

EE2 100%

2 ; 2

2 ; 2

2 ; 2

2 ; 2

2 ; 2

400

400

400

400

400

400

400

400

300

300

300

300

300

300

800

800

800

800

800

800

800

800

600

600

600

600

600

600

600

600

TP 3

TP 3

TP 3

arheoloogiamälestis Kalmistu „Kabelimägi” reg nr 17918 kaitsevöönd 50 m (maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist)

tee kaitsevöönd 30 m tee äärmisest servast

-

-

-

1/2

1/2

1/2

1/2

1/2

tee kaitsevöönd 30 m tee äärmisest servast

tee kaitsevöönd 30 m tee äärmisest servast

tee kaitsevöönd 30 m tee äärmisest servast

tee kaitsevöönd 30 m tee äärmisest servast

tee kaitsevöönd 30 m tee äärmisest servast

tee kaitsevöönd 30 m tee äärmisest servast

arheoloogiamälestis Kalmistu „Kabelimägi” reg nr 17918 kaitsevöönd 50 m (maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist)

tee kaitsevöönd 30 m tee äärmisest servast

krohv, tellis

20 8623

Ü 100%9746

S

N

9m/4,5m 2

(2/1)

400 1797

3 (1/2)

EE2 100%

300 1324

2 (1/1)

EE 100% 9m/4,5m 2

(2/1)

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

19

400 1492

3 (1/2)

9m/4,5m 400 1370

3 (1/2)

EE2 100%

300 1339

2 (1/1)

EE 100% 9m/4,5m 2

(2/1)

300 1189

2 (1/1)

EE 100% 9m/4,5m 2

(2/1)

300 1265

2 (1/1)

EE 100% 9m/4,5m 2

(2/1)

300 1141

2 (1/1)

EE 100% 9m/4,5m 2

(2/1)

300 1178

2 (1/1)

EE 100% 9m/4,5m 2

(2/1)

300 1199

2 (1/1)

EE 100% 9m/4,5m 2

(2/1)

300 1320

2 (1/1)

EE 100% 9m/4,5m 2

(2/1)

Ü100% -

- -

-

-

L 100% -

- -

-

-

Ü100% -

- -

-

-

TEEKAITSEVÖ Ö

N D

TEEKAITSEVÖ Ö

N D

TEEKAITSEVÖÖND

18

20

9m/4,5m 2

(2/1)

400 1661

3 (1/2)

EE2 100%

9m/4,5m 2

(2/1)

400 1620

3 (1/2)

EE2 100%

9m/4,5m

(2/1)

400 1577

EE2 100% 3

2 (1/2)

9m/4,5m 2

(2/1)

400 1542

3 (1/2)

EE2 100%

9m/4,5m 2

(2/1)

400 1470

3 (1/2)

EE2 100%

9m/4,5m 2

(2/1)

400 1435

3 (1/2)

EE2 100%

9m/4,5m 2

(2/1)

400 1195

3 (1/2)

EE2 100%

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

MADALPINGE KAABEL

SIDEKAABEL

TULETÕRJEHÜDRANT

PLANEERITUD HALJASTUS

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAK

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD HOONESTUSALA

KIILI ALEVI PIIR

TEEKAITSEVÖÖND 30 M

PLANEERITUD KERGLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD JALGTEE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

JUUDREPÄÄS PLANEERINGUALALE

PLANEERINGUALA NÄITAJAD: Planeeringuala suurus 6,22 ha Kavandatud kruntide arv 20 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 16 41072 m² 67%

transpordimaa 1 8623 m² 13% üldkasutatav maa 3 12505 m² 20%

LÕIGE 1-1

kr un

di p

iir

kr un

di p

iir

pl an

.p iir

e

pl an

.p iir

e

5.5

R A

JA TA

V VE

E TR

A S

S R

A JA

TA V

K A

N A

LI TR

A S

S

2.5

P LA

N E

E R

IT A

V VA

LG U

S TU

S K

A A

B E

L P

LA N

E E

R IT

A V

M P

K A

A B

LI K

O R

ID O

R

P LA

N E

E R

IT A

V S

ID E

K A

N A

L

3.02.5 3.5

17.0

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Kiili Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht A. Anton

Tehnik

M 1:1000

Eskiis

05.10.2023

Töö nr 475

AS-04

Märkused: 1. detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostataud eelprojektiga; 2. topo-geodeetilise alusplaani koostas geodeesiakeskus OÜ AderGeo, 05.10.2021, töö nr M041021 (koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis).

KIILI VALD, LÄHTSE KÜLA

TUULETOA KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) (elamu/abihoone)

Korruste arv +/-

Hoonestusala suurus (m²)

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

1

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................ 2

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................. 2

3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ..................... 2

4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE .................................................................... 2

5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ..................................................... 4

6. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ..................................................................... 4

6.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ............................................................................ 4 6.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .......................................................................... 4 6.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ........................................... 4 6.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud .................................................................................. 5 6.5. Olemasolev tehnovarustus ................................................................................................. 5 6.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ..................................................................................... 5 6.7. Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal ............................................................. 5

7. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU ................................................................................ 5

7.1. Planeeritava ala kruntimine ................................................................................................ 5 7.2. Krundi ehitusõigus .............................................................................................................. 5 7.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ................................................................................................. 6 7.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .............................................. 7

7.4.1. Täiendavate uuringute vajadus .................................................................................... 7 7.4.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus ......................................... 7 7.4.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................ 7

7.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................ 7 7.6. Keskkonnakaitse ................................................................................................................ 8 7.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ..................................................................................... 8 7.8. Jäätmete käitlemine ........................................................................................................... 9 7.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ................................................................................ 9 7.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .................................................................................... 9 7.11. Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................... 9 7.12. Servituudi seadmise vajadus ............................................................................................ 9 7.13. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................. 10

7.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................. 10 7.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine .................................. 10 7.13.3. Elektrivarustus ......................................................................................................... 10 7.13.4. Sidevarustus ............................................................................................................ 10 7.13.5. Soojavarustus .......................................................................................................... 11

8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD .......................................... 11

9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .................................................................... 11

II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1:1000 2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:~ 4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000

III TEHNILISED TINGIMUSED IV KOOSKÕLASTUSED

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

2

I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26). 3. Kehtestatud detailplaneeringud: 3.1. Vanatoa kinnistu I detailplaneering (kehtestatud 28.01.2020 korraldusega nr 34). 4. Naaberalal kehtestatud detailplaneeringud: 4.1. Tamme maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 04.10.2005 otsusega nr 52). 5. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: 5.1. Maa-ala plaan tehnovõrkude trassidega, OÜ AderGeo, 05.10.2021. a, töö nr M041021; 5.2. Kiili valla Lähtse küla Tuuletoa maaüksuse detailplaneeringu mürahinnang, koostatud

Lemma OÜ poolt 13.02.2022. 6. Eesti standardid: 6.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 7. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 7.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri. 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili vallas, Lähtse külas Tuuletoa 6,22 ha suuruse katastriüksuse jagamine 16 elamumaa, 1 transpordimaa ja 3 üldkasutatava maa krundiks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse seadmine kuni 2-korruselise 9 meetri kõrguste üksikelamute, paariselamute ja igale elamumaa krundile ühe 1-korruselise kuni 4,5 m kõrguse abihoonete ehitamiseks. Heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate planeeringutega. Detailplaneeringu lahendusega antakse lahendid ja luuakse eeldused ebaefektiivse maakasutusega ja kõrghaljastuseta maaüksuse ümberkujundamiseks ümbritseva keskkonnaga sobivaks tervikuks. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised:

• kujundada planeeritud hoonestus nii, et tekiks Kurna-Tuhala tee ääres olemasolevate elamutega ühtlane hoonestus;

• elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine. Maaüksuse korrastamine ja sihtotstarbelisse kasutusse võtmine;

• keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust.

4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on väikeelamumaa (võimalikud arengualad) ning ei sisalda ettepanekut üldplaneeringu muudatuseks.

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

3

Väikeelamumaa (EV), kus võivad paikneda üksikelamud, ridaelamud, kahekorruselised korterelamud. Detailplaneeringu eskiislahendus näeb ette olemasolevale maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele paarismaju ja üksikelamuid. Koostatud detailplaneeringu eskiis ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused:

• valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000 m²;

• üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;

• üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitisealune pind lubatud kuni 300 m²;

• väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoone 4,5 m;

• eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust;

• teepoolsed piirdeaiad 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad 1,6 m;

• läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi);

• müratsoonis elamute ehitamisel on kohustuslik kasutada hoone piirdeelemente, mis vastavalt tehnilistele näitajatele tagaksid eluruumidele esitatavate nõuete täitmise ka avade müra pidavuse osas (nt kolmekordsed pakettklaasid, kahekordsed pakettklaasid koos lisaraamis ühekordse klaasiga vms).

• palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada;

• kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt;

• planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Antud detailplaneeringu eskiisis on arvestatud üldplaneeringus välja toodud nõuetega.

Planeeringuala

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

4

5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Lähtse külas. Planeeringuala külgneb Kiili alevi piiriga, jäädes alevist kagusuunda. Kiili vald on hea sotsiaalse ja majandusliku seisuga, kiire ruumilise arenguga vald. Arengut mõjutab eelkõige Tallinna linna lähedus ja strateegiline asukoht tugimaanteedega 15 Tallinn- Rapla-Türi tee ja 11 Tallinna ringtee. Kiili vald pakub uutele elanikele head transpordiühendust suurlinnaga, odavamat kinnisvara ja meeldivat elukeskkonda looduse lähedal. Elanikkonna kasv on pidev. Planeeritav ala piirneb läänesuunal 11115 Kurna-Tuhala teega, põhja- ja läänesuunal hoonestatud elamumaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Idas asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringuala asub väljakujunenud elamurajoonis, kuhu on rajatud üksikelamud, paariselamud ja korterelamud. Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega. Kortermajad on 2 – 5- korruselised lame- ja viilkatustega. Alale on planeeritud kaheksa paariselamu ja kaheksa üksikelamu, üks transpordimaa ja kolm üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti. Piirkond on sobilik elamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kinnistu põhjapiiril on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu (puhke- virgestusala, metsad). Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus, lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis. Lähim bussipeatus asub planeeringualast ~200 m kaugusel 11115 Kurna-Tuhala tee ääres. Planeeritavale alale on hea juurdepääs 11115 Kurna-Tuhala teelt ja põhjaküljel Saare tänavalt. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga. Lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist on planeeringuga kavandatavad üksik- ja paariselamud piirkonda sobiv:

• Kiili alevi lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (11 Tallinna ringtee);

• head ühendusteed lähimate küladega;

• arenev elukeskkond;

• Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond;

• lasteaia ja põhikooli lähedus;

• puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke- virgestusala, metsad). 6. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 6.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas, Lähtse külas, 11115 Kurna-Tuhala tee ääres ja piirneb põhjaküljel Kiili aleviga. Planeeringuala on looduslik rohumaa ning asub väljakujunenud elamurajooni kõrval, kuhu on rajatud üksikelamud, paariselamud ja korterelamud. Juurdepääs planeeritavale alale on 11115 Kurna-Tuhala teelt ja Saare tänavalt. 6.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Tuuletoa 30401:003:0229 6,22 ha Maatulundusmaa 100%

Planeeringuala on hoonestamata. 6.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

11115 Kurna-Tuhala tee 30401:003:0228 218393 m² Transpordimaa 100%

Vainu 30401:003:0269 9,65 ha Maatulundusmaa 100%

Tõnuri 30401:003:0365 11956 m² Elamumaa 100%

Saare tn 10 30401:001:1287 5762 m² Üldkasutatav maa 100%

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

5

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Paju tänav // Saare tänav 30401:001:1288 5964 m² Transpordimaa 100%

Saare tn 7 30401:001:1286 2061 m² Elamumaa 100%

Paju tn 6 30401:001:1285 2120 m² Elamumaa 100%

6.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Juurdepääs planeeringualale on Saare tänavalt ja 11115 Kurna-Tuhala teelt. 6.5. Olemasolev tehnovarustus Saare tänaval planeeringuala põhjaosas asuvad:

• sidekaabel;

• elektri madalpingekaabel;

• kanalisatsiooni- ja veetorustik;

• tänava valgustuskaabel;

• sademevee kanalisatsioonitorustik. 6.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeritav ala on looduslik rohumaa. Kõrghaljastust katastriüksusel ei kasva. 6.7. Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal Maa-alale kehtivad järgnevad piirangud:

• tee kaitsevöönd 30 m tee äärmisest servast;

• arheoloogiamälestis Kalmistu „Kabelimägi” (reg nr 17918) kaitsevöönd 50 meetrit (maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates).

7. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU 7.1. Planeeritava ala kruntimine Planeeringulahendusega muudetakse olemasolevat krundijaotust. Planeeringualale nähakse ette moodustada kakskümmend (20) krunti: pos 1 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 3002 m²; pos 2 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 3004 m²; pos 3 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 3001 m²; pos 4 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 3006 m²; pos 5 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 3001 m²; pos 6 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 3014 m²; pos 7 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 3016 m²; pos 8 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 3718 m²; pos 9 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 2001 m²; pos 10 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 2000 m²; pos 11 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 2045 m²; pos 12 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 2016 m²; pos 13 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 2002 m²; pos 14 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 2001 m²; pos 15 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 2000 m²; pos 16 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurusega 2245 m²; pos 17 ‒ sihtotstarbega üldkasutatav maa suurusega 949 m²; pos 18 ‒ sihtotstarbega üldkasutatav maa suurusega 9746 m²; pos 19 ‒ sihtotstarbega üldkasutatav maa suurusega 1810 m²; pos 20 ‒ sihtotstarbega transpordimaa suurusega 8623 m². 7.2. Krundi ehitusõigus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust uue hoonestuse rajamise näol. Planeeritava elamumaa kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

6

Pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 2 – paariselamu (2 korterit) ja abihoone Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 400 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus elamu 9 m; abihoone 4,5 m Pos 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 2 – eramu ja abihoone Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 300 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus elamu 9 m ; abihoone 4,5 m Pos 17, 18, 19, Krundi kasutamise sihtotstarve üldkasutatav maa Hoonete suurim arv krundil – Pos 20 Krundi kasutamise sihtotstarve transpordimaa 7.3. Ehitiste arhitektuurinõuded

• Hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt 5,0 m kaugusele;

• elamu suurim lubatud kõrgus on 9,0 m ja suurim lubatud korruste arv 2 korrust;

• hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 1,0 meetrit kõrgemal;

• katusekalle: 0 – 30°;

• katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;

• välisviimistlus: puit, vineer, betoon, krohv, tellis;

• vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;

• mitte projekteerida ümarpalkhooneid;

• abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga;

• hoone esimese korruse terrassid võivad ulatud hoonestusalast välja;

• puitaed kõrgusega 1,4 m, kinnistute vahel võib olla võrkpiire kõrgusega 1,6 m;

• välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis;

• ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili vallavalitsuse vallaarhitektiga eskiisi staadiumis. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Piirded Piirde kujunduses arvestada olemasolevate piiretega ning hoone arhitektuurse ilme ja materjalikäsitlusega. Piirdeaia rajamine ei ole kohustuslik. Teede poolsed piirdeaiad on lubatud rajada osaliselt läbipaistvad puitaiad ning ei tohi olla kõrgemad kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 meetrit. Võib rajada haljaspiirdeid. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Täpne piirdeaia lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis.

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

7

7.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded 7.4.1. Täiendavate uuringute vajadus Ehitusprojektide koostamiseks:

• Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tingimustega;

• Transpordiameti poolt väljastatud tingimustega. 7.4.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus Ehitusprojekt kooskõlastada:

• Päästeametiga;

• Transpordiametiga;

• Kiili vallavalitsusega;

• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga.

7.4.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Müra

• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

• keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;

• sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;

• atmosfääriõhu kaitse seadusega. Lemma OÜ poolt 13.02.2022 koostatud mürahinnangu, liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava hoone(te) Kurna-Tuhala kõrvalmaantee nr 11115 teepoolsel fassaadil võib päevaajal teeliikluse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 47,6 dB (joonis 2 punkt 15) ja öösel 37,6 dB (joonis 2 punkt 15). Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne mitte ühegi teega jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) 23,5 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) 13,5 dB (joonis 2 punkt 19). Seega hoonete teepoolsetel külgedel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud sihtväärtused. Samuti ei ületata müra piirväärtuseid. Planeeritavate hoonete sisehoovi poolsetel külgedel on siht- ja piirtaseme järgimine tagatud. Täpsemalt on teeliikluse müra modelleerimise tulemused esitatud lisatud mürahinnangus, joonis 2-l, joonis 3-l ja joonis 4-l. Insolatsioon Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes. Radooniohu vältimine Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vastavalt radoonitasemetele rakendada EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” nõudeid tagamaks hoonete siseruumides radooniohutu keskkond. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:

• hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases);

• kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem;

• tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.

7.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi.

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

8

Juurdepääs planeeringualale on planeeritud asfaltkattega Saare tänavalt. Parkimine on ette nähtud krundil. Detailplaneeringuga on kavandatud kaks parkimiskohta ühele korterile. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid. 7.6. Keskkonnakaitse

• Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud peavad piirduma planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõimega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja selle lähiala on juba inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale;

• detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastiku väärtuslikke või tundlikke alasid, mida detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

• kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust;

• kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, mõningast valgusreostust võib tekkida ala valgustamisest. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus;

• kavandataval alal asuva katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid;

• kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Keskkonnalubade taotlemise vajadus Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse kaheksa üksik- ja kaheksa paariselamut ning abihooned. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Õhusaasteluba ei ole vajalik, sest õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. 7.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Kinnistul ei kasva kõrghaljastust. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 tabel 10.2 nõuetele. Hoone ja juurdepääsu planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada istutatavate puude juurestiku kaitsevööndiga. Kõrghaljastus on planeeritud Tuhala tee äärde üldkasutatava maa kruntidele.

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

9

7.8. Jäätmete käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteinerid paigutatakse krundile soovituslikult sõidutee lähedusse. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Olmes tekkinud ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Kiili valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 7.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• nähtavus;

• juurdepääsuvõimalus;

• territoriaalsus;

• atraktiivsus;

• vastupidavus;

• valgustatus. Käesolev planeering soovitab:

• krundid valgustada ja heakorrastada;

• tagada hea nähtavus;

• parkida sõidukid oma krundile;

• kasutada vastupidavaid materjale;

• paigaldada selged viidad;

• selgelt eristatavad juurdepääsud. 7.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määratakse hoonete ehitusprojektides.

• Kasutusviis I kasutusviis, eluhooned Planeeritava hoone tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 7.11. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus 6,22 ha Kavandatud kruntide arv 20 elamumaa – 16 41072 m² 67% transpordimaa – 1 8623 m² 13% üldkasutatav maa – 3 12505 m² 20% 7.12. Servituudi seadmise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Servituudi seadmise vajadus moodustatavatele Tuuletoa kruntidele

• Planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• maakaabli- ja sidetrassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

10

• vee- ja kanalisatsiooni, sademevee trassile, äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.

7.13. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. 7.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Osaühing Kiili KVH poolt väljastatavad tehnilised tingimused. Planeeritud elamu ligikaudne olmevee vajadus on planeeritud 15 m3/kuus. Krundi piiril asub olemasolev maakraan, mis jääb ühtlasi krundi liitumispunktiks ühisveevärgiga. Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on planeeringuala kõrval Saare tänaval olemasolev kanalisatsiooni kaev. Planeeringualal juhitakse ligikaudu reovett ühiskanalisatsiooni 15 m3/kuus. Ühisveevärk ja ühiskanalisatsiooni torustikud ning moodustatavate kruntide liitumispunktid projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-1990, kuid mitte sõidutee alla. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse leping Kiili KVH OÜ kasuks. 7.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine Planeeringuala on reljeefilt suhteliselt tasane ala lõuna suunas langev. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 45.05 kuni 44.28. Vajadusel tasandatakse maapinda. Vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 129 tuleb sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses. Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele ja reovee kanalisatsiooni on keelatud ning planeeringualal immutatakse sademeveed pinnasesse kinnistu piirides. Planeeringualalt lahendada hoonete ehitusprojektide koostamisel sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonete katustelt ja kõvakattega aladelt. 7.13.3. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Tarbijateni on jaotuskilbist kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinile kui ka liitumiskilbile on määratud servituudi seadmise vajadusega. Krundi liitumiskilbi kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 7.13.4. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks võetaks Telia Eesti AS poolt väljastatavad telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused. Projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide piiridele on määratud liitumispunktid. Liitumispunktidest on kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale hoonele. Sidetrassid on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga.

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

11

7.13.5. Soojavarustus Planeeritava elamu soojavarustuse tagamiseks on kavandatud lokaalsed lahendused, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi, nt õhk-vesi soojuspumbad. Horisontaalse maaküttesüsteemi rajamisel teha eelnevalt kindlaks pinnase sobivus antud rajatisele. Maaküttesüsteemi torustik peab olema naaberkinnistust vähemalt 2 m kaugusel ja torustiku peale ei tohi rajada kõrghaljastust. Päikesepaneelide paigaldamisel järgida, et naaberkinnistutele ei tekiks ebamugavaid kontraste ja peegeldusräigust. Planeeringuga on antud võimalused kombineeritud soojavarustuse lahendusteks. Täpne kütte liik antakse järgnevas projekteerimise staadiumis. 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud elamute rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses asub arheoloogiamälestis Kalmistu „Kabelimägi” (reg nr 17918), mille kaitsevöönd on 50 meetrit (maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates). Detailplaneeringu lahendusega on sellega arvestatud ja hoonestust kaitsevööndisse ei ole planeeritud. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:

• planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega;

Kiili vald, Lähtse küla, Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiis

12

• juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;

• hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;

• planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Koostas: Ive Punger arhitekt 05.10.2023

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 17.10.2023 korraldusele nr 484

LÄHTSE KÜLAS TUULETOA KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneering.

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas. Planeeringuala suurus on 6,23 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Tuuletoa 6,23 ha 30401:003:0229 Maatulundusmaa 100%

Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering

2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Tuuletoa (30401:003:0229) kinnistu jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 8 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja kuni 8 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Lisaks elamumaadele moodustatakse ka planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade kinnistud ja üldkasutatavate alade kinnistud. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning paariskrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Transpordimaa, kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed, min laius peab olema vähemalt 17,0 m (planeeritavate sõiduteede katte laius vähemalt 5 m ja kõnniteede katte min laius 2 m). Juurdepääs lahendada 11115 Kurna-Tuhala teelt kuhu kavandada ristumiskoht vahemikus km 8,735-8,815. Juhul kui nähakse ette ligipääs läbi Voore tänava peab esitama lahendus Voore tänava ja 11115 Kurna-Tuhala tee ristmikule ja Saare tänavale. Planeeringuga näha ette ka perspektiivne juurdepääsu võimalus külgnevale Vainu kinnistule (30401:003:0269). Planeeringuga näha ette ka perspektiivne juurdepääsu võimalus külgnevale Vainu kinnistule (30401:003:0269).

1/4

Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeringuala üldkasutatav ala peab olema ühendavaks lüliks Tamme maaüksuse detailplaneeringu (DP0094) üldkasutatava ala (Saare tn 10, kt 30401:001:1287) ja Vanatoa I detailplaneeringu (DP0101) üldkasutatava ala (Suure-Sahkari tee 2, kt 30501:001:0161). Üldkasutatavate alade ühendamisel ette näha ülekäigukoht 11115 Kurna-Tuhala teele. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt. Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

4. Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid; 4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid; 4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta;

2/4

4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500. Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire;

4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.

5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute

tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise

sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);

5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega

lubatud hooneid ja rajatisi; 5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu

kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

5.2.12 määrata servituutide vajadus; 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused; 5.2.15 planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt. Maastikuarhitekti

ülesandeks on koostada juhised hea avaliku ruumi loomiseks, vajadusel juhised ka üksikelamute alale. Planeeringuala üldkasutatav ala peab olema ühendavaks lüliks Tamme maaüksuse detailplaneeringu (DP0094) üldkasutatava ala (Saare tn 10, kt 30401:001:1287) ja Vanatoa I detailplaneeringu (DP0101) üldkasutatava ala (Suure-Sahkari tee 2, kt 30501:001:0161). Üldkasutatavate alade ühendamisel ette näha ülekäigukoht 11115 Kurna- Tuhala teele.

6. Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus

määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada 11115 Kurna-Tuhala teelt kuhu kavandada

ristumiskoht vahemikus km 8,735-8,815. Vajadusel anda lahendus Voore tänava ja 11115 Kurna-Tuhala tee ristmikust koos Saare tänavaga. Juhul kui nähakse ette ligipääs läbi Voore

3/4

tänava peab esitama lahendus Voore tänava ja 11115 Kurna-Tuhala tee ristmikule ja Saare tänavale. Planeeringuga näha ette ka perspektiivne juurdepääsu võimalus külgnevale Vainu kinnistule (30401:003:0269). Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse ala spetsialist;

6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed.

8. Arvamuste küsimine 8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.1.1 Põhja päästekeskusega, 8.1.2 Transpordiametiga, 8.1.3 Terviseametiga, 8.1.4 Põllumajandus- ja Toiduametiga, 8.1.5 Muinsuskaitseametiga. 8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 8.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 8.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.

9. Detailplaneeringu koosseis Detailplaneering koostada vastavalt „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendis“ esitatud juhistele. Juhul kui juhend erineb detailplaneeringu eesmärgist võetakse aluseks algatamise korralduses esitatud detailplaneeringu eesmärgi kirjeldus.

10. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks Detailplaneering esitada Kiili Vallavalitsusele vastavalt „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise nõuetele“ (Kiili Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5).

11. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 11.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 11.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 11.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)

ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavalitsus.

12. Lähteseisukohtade kehtivus 12.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. 12.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat

detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

4/4

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

5/4

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 17. oktoober 2023 nr 484

Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 03.05.2021 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/541 ja 23.01.2023 sõlmitud halduslepingut nr 8- 15/241-22.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel 56983389). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]).

1. Algatada Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu koostamine (DP0358). Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 6,23 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Tuuletoa (30401:003:0229) kinnistu jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 8 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja kuni 8 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Lisaks elamumaadele moodustatakse ka planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade kinnistud ja üldkasutatavate alade kinnistud. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning paariskrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete,

ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Transpordimaa, kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed, min laius peab olema vähemalt 17,0 m (planeeritavate sõiduteede katte laius vähemalt 5 m ja kõnniteede katte min laius 2 m). Juurdepääs lahendada 11115 Kurna-Tuhala teelt kuhu kavandada ristumiskoht vahemikus km 8,735-8,815. Juhul kui nähakse ette ligipääs läbi Voore tänava peab esitama lahendus Voore tänava ja 11115 Kurna-Tuhala tee ristmikule ja Saare tänavale. Planeeringuga näha ette ka perspektiivne juurdepääsu võimalus külgnevale Vainu kinnistule (30401:003:0269). Planeeringuga näha ette ka perspektiivne juurdepääsu võimalus külgnevale Vainu kinnistule (30401:003:0269). Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeringuala üldkasutatav ala peab olema ühendavaks lüliks Tamme maaüksuse detailplaneeringu (DP0094) üldkasutatava ala (Saare tn 10, kt 30401:001:1287) ja Vanatoa I detailplaneeringu (DP0101) üldkasutatava ala (Suure-Sahkari tee 2, kt 30501:001:0161). Üldkasutatavate alade ühendamisel ette näha ülekäigukoht 11115 Kurna-Tuhala teele. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt. Lähtse külas Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5. Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6.

7. Mitte algatada Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel: 7.1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige planeeringualale ligipääs peab olema tagatud võimalusega, et ei koormataks kitsast Saare tänavat, müra, õhusaaste, vibratsiooniga) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Planeeringu koostamise käigus tuleb teostada kogu ala ja juurdepääsu tee ulatuses müra uuring ja planeeringus näha ette leevendusmeetmed ja nende seire. Elamurajooni rajamisel ei ole eeldada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevusi. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus.

7.2. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

7.3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

7.4. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendus- ja sademevee süsteemi projekteerimine ja selle välja ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist.

7.5. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida tegevuslubade (ehituslubade) menetlemise käigus.

7.6. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.

7.7. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke. Kasutada tuleb nn tarka valgustust ja kindlasti suunatud valgustust.

7.8. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

7.9. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, juhul kui detailplaneeringus nähakse ette kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk. Mälestist ümbritseva kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise säilimine ajalooliselt välja kujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärindavas keskkonnas, vältida mälestist ja ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi. Tagada kinnismälestisele ligipääs, säilimine ning mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimise.

7.10. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

7.11. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja toiduameti, Muinsuskaitseameti ja Transpordiameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige:

9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine; 9.2. Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad).

10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

11. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

12. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

13. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/ allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 17.10.2023 korraldusele nr 484; 2. Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri;

5. Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu osas.