Vaideotsus

Tartumaa Tervisekeskus OÜ

Supelranna tn 19

Elva linn

61505, Tartu Maakond

16.09.2025 nr 11.2-1/25/4312

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigetele 2 ja 3,

Tervise- ja tööministri 13.03.2018 määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi

meetme määrus) §-le 6 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punktile 4,

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või vaide lahendaja) otsustab:

jätta Tartumaa Tervisekeskus OÜ vaie rahuldamata ning Riigi Tugiteenuste Keskuse

09.07.2025 otsus 11.2-1/25/3242 finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta (edaspidi ka finantskorrektsiooni otsus) kehtetuks tunnistamata.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule haldusmenetluse

seaduse § 87 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul

vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskus vaatab vaide läbi STS § 51 lõigete 2 ja 3 ning meetme määruse

§ 6 alusel.

1.2. Tartumaa Tervisekeskus OÜ (edaspidi ka vaide esitaja või toetuse saaja) esitas 18.07.2025

rakendusüksusele vaide, milles palub tunnistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 09.07.2025 otsus nr

11.2-1/25/3242 õigusvastaseks ja jätta tegemata finantskorrektsioon summas 258 499,99 eurot.

2. Asjaolud

2.1. Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 25.05.2017 taotluse vastavaks

tunnistamise ja rahuldamise otsusega nr 049, mida on muudetud Riigi Tugiteenuste Keskuse

14.12.2020 otsusega nr 11.6-5/1412, 16.03.2022 otsusega nr 11.2-5/0279, 28.06.2022 otsusega nr

11.2-5/0600 ja 06.09.2022 otsusega nr 11.2-5/0864, rahuldati Tartumaa Tervisekeskus OÜ toetuse

taotlus nr 2014-2020.2.04.17-0063 projekti „Tartumaa esmatasandi tervisekeskuse rajamine“

(edaspidi projekt) tegevuste elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi

ERF).

Projekti taotluse kohaselt on projekti otseseks eesmärgiks Elva haigla hoone 1. korrusele ja selle

juurdeehitusse esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajaliku infrastruktuuri loomine, et tagada

kvaliteetne teenuse osutamise keskkond. Projekti tulemusena pidi olema renoveeritud ja ehitatud

esmatasandi põhi- ja teiseste teenuste osutamiseks vajalik taristu (kokku netopinnaga 1072,2 m2),

kus muuhulgas pakuvad teenust kuus perearsti.

2.2. Projekti esialgne abikõlblik kogukulu oli 1 636 084,00 eurot tulenevalt taotluses märgitust,

et projekti raames luuakse ruumid üheksa nimistuga perearstile. Sellest summast maksimaalne

toetuse suurus 1 227 063 eurot (toetuse määr 75%). 17.09.2020 esitas toetuse saaja taotluse

projekti muutmiseks, sh sooviga vähendada perearsti nimistute arvu üheksalt kuuele ning

14.12.2020 otsusega nr 11.6-5/1412 vähendati toetust ning uueks projekti abikõlblikuks

kogukuluks oli 1 356 666,67 eurot ja maksimaalseks toetuse suuruseks 1 017 500 eurot (toetuse

määr 75%).

2.3. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle meetme määruse § 26 lõike 1

punktiga 4 ja lõikega 7 pandud kohustust tagada projekti eesmärkide elluviimine ja tagada

tulemuste saavutamine, s.o luua kuue perearsti nimistuga tervisekeskus, hiljemalt kolme kuu

jooksul pärast kasutusloa väljastamist.

2.4. Vaide esitaja on vaide põhjendustena välja toonud 1) proportsionaalsuse ja otstarbekuse

põhimõtte rikkumise, 2) ärakuulamiskohustuse mittekohase täitmise; 3) funktsionaalse eesmärgi

täidetuse ning 4) taotlenud täitmata eesmärgi saavutamiseks täiendavat tähtaega.

3. RTK seisukohad

3.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane,

kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib

finantskorrektsiooni otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes toetuse saaja poolt vaides

esitatud argumentidest ja vastuväidetest.

3.2. RTK, olles tutvunud finantskorrektsiooni otsuses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ja

vaides esitatud vastuargumentidega, asub seisukohale, et finantskorrektsiooni otsus on seaduslik

ja põhjendatud ning ükski vaides esitatud väidetest ei anna alust viidatud otsuse tühistamiseks.

3.3. RTK hinnangul on vaidlustatud otsuses selgitatud selle andmise õiguslikke aluseid ning

täidetud põhjendamiskohustus vajalikul määral. Finantskorrektsiooni otsusest nähtub, et järgitud

on vorminõudeid. Finantskorrektsiooni otsus on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutusvigadeta. RTK tugineb

finantskorrektsiooni otsuses esitatud põhjendustele, täpsustades ja täiendades neid alljärgnevalt.

3.4. Käesolevas menetluses ei ole vaidlust selle osas, et vaide esitaja on RTK-le esitatud

taotlusega võtnud kohustuse tagada kuue nimistuga perearstide liitumise loodud tervisekeskuses

hiljemalt 3 kuu jooksul tervisekeskusele kasutusloa väljastamisest, kuid on käesolevaks hetkeks

on liitunud vaid neli nimistuga perearsti.

3.5. Vaide esitaja hinnangul ei ole finantskorrektsiooni otsusega rakendatud tagasinõue

proportsionaalne tegelike rikkumiste ega nende mõjuga.

Meetme määruse lisa 2 sätestab toetuse maksimaalsed summad vastavalt nimistuga perearstide

liitumise arvule tervisekeskusega. Toetuse saaja oli vastavatest toetuse piirsummadest ning nende

alustest teadlik juba toetuse taotlust esitades.

Selgitame lisaks finantskorrektsioonis märgitule, et kui hilisem tagasinõude summa ei oleks

võrdne lisas 2 sätestatud summaga, looks see põhjendamatult võimaluse esitada taotlus reaalsest

vajadusest suurema perearsti nimistute arvuga, saada tegelikust vajadusest erinevalt suurem

toetuse summa ning seeläbi ehitada ja/või rekonstrueerida meetme määrusega mitte kooskõlas

olevalt tervisekeskuse ruume reaalsest vajadusest suuremas mahus. Selline lahendus oleks

vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga, sest seaks ebavõrdsesse olukorda potentsiaalsed

taotlejad, kes jätsid taotluse esitamata just meetme määrusest tulenevate tähtaja kohustuste või

rahalise piirmäära tõttu ning toetuse saajad, kes on lähtunud taotlust esitades realistlikust

olukorrast ning saavutanud seatud eesmärgi vastavalt meetme määruses sätestatud tähtajale ja

piirmäärale.

Piirkondlike vajaduste ning meetme eesmärkide saavutamise võimaluste hindamise kohustus lasub

toetuse taotlejatel ja hiljem toetuse saajatel. Nagu finantskorrektsiooni otsuses mainitud, juhiti

korduvalt toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et perearsti nimistute hulk tuleks kriitilise pilguga üle

vaadata ja vajadusel projekti taotlust muuta. Toetuse saaja vastuse kohaselt arvestati kõiki riske

ning hinnati oma võimekust sõlmida lepingud 6 perearstiga realistlikuks. 06.11.2020 vastas RTK

toetuse saajale järgnevalt: „Kui toetuse saaja võtab riski ja jätkab projekti planeerimist kuuele

perearsti nimistule, palun aktiivselt tegeleda sellega, et tervisekeskuse valmimisel ja 3 kuu jooksul

kasutusloa saamisest oleks kõik kuus perearsti nimistut tagatud ja üldarstiabi tegevusload

taotletud, sh ei tohi ükski nimistu seotud olla ühegi teise ERF esmatasandi tervisekeskuse

projektiga.“ Riigi Tugiteenuste Keskusel ei ole võimalik ise toetuse saaja eest taotlust muuta, seega

lisaks tähelepanu juhtimisele ei olnud võimalik rohkemat teha.

Samuti on finantskorrektsioonis välja toodud, et toetuse maksimaalsed summad koostati

arvestusliku metoodika alusel, võttes aluseks just perearsti nimistute arv ning sellest tulenevalt

ülejäänud vajadused. Meetme väljatöötamisel on välja arvutatud, et nelja perearsti nimistuga

tervisekeskuse loomisel on maksimaalne toetuse summa 759 000 eurot ning seda ületav osa on

mitteabikõlblik ja sellest tulenevalt tuleb katta toetuse saaja oma vahenditest.

Vaide lahendaja peab oluliseks rõhutada, et olukorras, kus toetuse saajal oli teadmine, et nimistuga

perearstide liitmine võib olla keerukas (eellepinguid oli sõlmitud taotluse esitamise hetkeks vaid

kolm üheksast ning projekti elluviimise hetkel samuti täiendavaid eellepinguid ei sõlmitud), võeti

sellega teadlik risk võimalikuks tagasinõudeks.

Toetuse saajale oli teada, et kui väheneb nimistuga perearstide arv projektis, siis selle võrra

väheneb ka toetuse summa. Kui toetuse saaja esitas 17.09.2020 taotluse projekti muutmiseks ja sh

nimistuga perearstide liitmise eesmärgi vähendamiseks üheksalt kuuele, vähendas toetuse saaja

teadlikult ka eelarvet ja toetuse summat vastavalt meetme määruse lisale 2. Sellel hetkel ei

tekkinud toetuse saajal arvamust, et põhifunktsioon saab projektiga täidetud ning seeläbi ei peaks

toetuse summa nimistuga perearstide vähendamise võrra vähenema. Sellest nähtub, et toetuse

saajal olnud algusest peale teadmine, et toetuse summa on rangelt seotud liitunud perearstide

nimistute arvuga tervisekeskuses.

Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja juba taotlemise hetkest olnud teadlik toetuse ja sellest

tulenevalt ka eesmärgi mittetäitmisega kaasnevast võimalikust tagasinõude summast, mis on

seotud selgelt liitunud perearsti nimistute arvuga ning proportsionaalne meetme määruse lisas 2

sätestatud maksimaalsete toetuse summadega.

3.6. Vaide esitaja on seisukohal, et finantskorrektsiooni kohta esitatud seisukohti ole sisuliselt

arvestatud.

Toetuse saaja esitas 28.05.2025 seisukohad finantskorrektsiooni otsusele, milles on peamiste

vastuväidetena välja toodud, et: 1) lähtuti RAKE uuringust, mis näeb ette Elva tervisekeskusesse

10 perearsti; 2) sisuliselt on olemas ka 5. nimistu nr N0744, mille üheks tegevuskohaks on

Tartumaa Tervisekeskus OÜ ruumid Elvas ning teeninduspiirkonnaks mh Elva vald; 3)

tervisekeskus täidab põhifunktsiooni; 4) tuleks anda täiendav tähtaeg nimistuga perearstide

leidmiseks ning 5) ei ole võimeline tasuma tagasinõuet 60 kalendripäeva jooksul.

Lisaks finantskorrektsiooni otsuses juba välja toodule täiendame vastuväidete kohta antavaid

selgitusi:

1) Finantskorrektsiooni otsuses on RAKE uuringu tulemusi Tartumaa Tervisekeskuse

valguses põhjalikult kirjeldatud ning seejuures selgitatud, et muuhulgas asuvad mitmed

perearstid renoveeritud või rekonstrueeritud hoonetes ja ruumides ning sellest tulenevalt

on nende kolimine rajatavasse tervisekeskusesse vähetõenäoline. Uuringu läbiviimise

hetkel teenindati kogu piirkonnas küll kümmet perearsti nimistut, kuid kui eelkokkulepped

taotluse esitamise hetkel loodavasse tervisekeskusesse kolimise osas olid sõlmitud vaid

kolme perearstiga, lasus toetuse saajal kohustus hinnata taotluses märgitud eesmärgid

kriitiliselt üle ning teha vastavad korrektuurid. Taotlust koostades tuleb lisaks uuringus

sätestatule hinnata ka muud teadaolevat infot sellega koosmõjus. Näiteks oleks pidanud

lisaks uuringule hindama, kui suur on tõenäosus, et kogu piirkonna või kasvõi üle poolte

piirkonnas tegutsevate perearstide on valmis kolima sh väiksematest asulatest Elva linna

ning loobuma renoveeritud ja kohandatud ruumidest, arvestades mh ka asjaoluga, et

mitmed perearstid olid juba soliidses eas.

2) Ka nimistu nr N0744 Tartumaa Tervisekeskusega liitumise osas on nii finantskorrektsiooni

otsuses kui ka varasemalt toetuse saajale selgitatud (sh avaldatud ka rakendusasutuse

seisukohta), et kuivõrd nimetatud nimistu on seotud juba teise tervisekeskusega, mis on

samuti rahastatud ERF-i kaasabil, siis ei saa seda arvestada viienda nimistuna Tartumaa

Tervisekeskuses. Nimistuga perearstide liikumine ühest tervisekeskusest teise ning seeläbi

arvestamine erinevate projektide tulemustes oleks vastuolus meetme eesmärgiga, et

kõikides rajatavates tervisekeskustes tegutsevad põhikohaga projektis eesmärgina seatud

arv nimistuga perearste. Seepärast ei oma käesoleva projekti vaates tähtsust, kas nimistu

N0744 põhitegevuskoht on Otepää Tervisekeskuses või Tartumaa Tervisekeskuses, sest

Tartumaa Tervisekeskuse tulemuse saavutamisel seda arvestada sõltumata

põhitegevuskohast ei saa.

3) Loodava tervisekeskuse miinimumnõuded on sätestatud meetme määruse §-s 2, mille

kohaselt peab loodavas tervisekeskuses osutama perearstiabi vähemalt kolme nimistuga

perearsti poolt ning peavad olema tagatud muud loetletud teenused. Seega vaidlust ei ole

selles, et Tartumaa Tervisekeskus on täitnud miinimumnõuded ja sh täidab

põhifunktsiooni, vaid et eesmärgi saavutamiseks on saadud põhjendamatult ettenähtust ja

teiste sarnaste projektidega võrreldes rohkem toetust. Kui põhifunktsioon oleks jätkuvalt

täitmata, oleks nii tagasinõude alus kui tagasinõutav summa praegusest erinevad. Sama

argumendi, et põhifunktsioon on täidetud, saaks hüpoteetiliselt esitada ka taotleja, kes

esitas veelgi suurema eesmärgiga taotluse (nt 7-13 perearsti liitumine) ja sai veelgi suurema

toetuse summa, kuid saavutas vaid 3 nimistuga perearsti liitumise tervisekeskusega ehk

samuti täitis põhifunktsiooni. See ei oleks proportsionaalne ega ka põhjendatud ning nagu

eelnevalt selgitatud, oleks see ka teiste toetuse saajate suhtes ebavõrdne kohtlemine.

4) Täiendava tähtaja andmisest keeldumise põhjendused on toodud käesoleva otsuse punktis

3.7.

5) Toetuse tagasinõude tasumise ebareaalsuse osas on toetuse saajale finantskorrektsiooni

otsuses põhjalikult selgitatud tagasinõude täitmise ajatamise aluseid ja võimalusi ning neid

siin ei korda. Selgitame täiendavalt, et Riigi Tugiteenuste Keskuse soov ega eesmärk ei ole

asetada ühtegi toetuse saajat majanduslikult raskesse olukorda, kuid selliste rikkumiste

korral ei ole võimalik jätta ka tagasinõue kohaldamata.

3.7. Toetuse saaja taotleb täiendavat tähtaja pikendust kuni 01.06.2026, mille jooksul on suure

tõenäosusega võimalik tagada ka kahe puuduoleva nimistu liitumine.

Meetme määruse § 26 lõike 7 järgi on toetuse saajal kohustus tagada projektiga planeeritud

teenused hiljemalt 3 kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist. Kasutusluba väljastati Tartumaa

Tervisekeskusele 16. augustil 2022, seega pidi kohustus olema täidetud hiljemalt 16. november

2022.

Meetme määruse § 27 lõige 3 sätestab, et rakendusüksusel on mõjuva põhjuse korral õigus anda

täiendav tähtaeg, et tagada puuduolevad perearsti nimistud ja esmatasandi tervishoiu

kohustuslikud põhiteenused pärast projekti abikõlblikkuse lõppkuupäeva, kui kolme kuu jooksul

kasutusloa saamisest ei ole teenuste osutamine tagatud. Projekti abikõlblikkuse periood lõppes 17.

september 2022. a. Seletuskirja kohaselt antakse rakendusüksusele õigus mõjuvatel põhjustel anda

täiendav tähtaeg puuduolevate perearsti nimistute tagamiseks pärast projekti abikõlblikkuse

lõppkuupäeva (sh arvestades, et toetuse saajal on kohustus projektiga planeeritud teenused tagada

hiljemalt 3 kuu jooksul kasutusloa saamisest), seega rõhutatakse ka seletuskirjas teenuse osutamise

kiireloomulisust.

Kui meetme määruse järgi on toetuse saajatel kohustus tagada projektiga planeeritud tegevused

hiljemalt 3 kuu jooksul alates kasutusloa väljastamisest, siis Tartumaa Tervisekeskusel on olnud

aega kohustuste tagamiseks lisaks meetme määruses sätestatule veel täiendavalt rohkem kui 33

kuud. See on 11 korda rohkem kui meetme määrus on ette näinud. Tegelikkuses on toetuse saajal

olnud võimalus perearstidega eellepinguid sõlmides siduda neid loodava tervisekeskusega juba

enne taotluse rahastamist, seega rohkem kui 8 aastat. Kui toetuse saaja esitas 17.09.2020 taotluse

projekti muutmiseks, millega vähendas perearsti nimistute arvu üheksalt kuuele, siis hiljemalt

sellest hetkest pidi toetuse saaja hakkama veelgi aktiivsemalt otsima tervisekeskusega liituvaid

perearste. Vaatamata sellele, et sellest muudatustaotlusest on möödas juba 5 aastat, ei ole

planeeritud arvu perearste suudetud tervisekeskusega liita.

Vaide lahendajale ei ole teada kui aktiivselt on vaide esitaja perearstide leidmise nimel pingutanud,

kuid see ei muuda asjaolu, et meetme määruse tingimused olid kõikidele toetuse taotlejatele

algusest peale teada ning kehtivad kõikidele toetuse saajatele võrdselt. Käesolevaks ajaks on

Tartumaa Tervisekeskusele tuldud vastu ja antud täiendavaid tähtaegasid kohustuse täitmiseks

rohkem kui tavapäraselt mõistlik, sest tegemist on esmatasandi tervisekeskusega ning sotsiaalselt

vajaliku rajatisega ning teenuse osutamisega, kuid käesolevaks hetkeks on igasugune mõistlik aeg

tähtaja pikendamiseks möödunud, samas meetme määruses sätestatud nõue on jätkuvalt täitmata.

Juhime tähelepanu, et kuigi vaides on palutud pikendust kahe puuduva nimistu lisamiseks kuni

01.06.2026, siis on vaides kirjutatud ka, et nimistute täiendav suurendamine oleks reaalne

lähiaastatel. Sellest nähtuvalt ei ole ka vaide esitaja veendunud, et taotletud kuupäevaks suudetaks

projektiga seatud eesmärk täita.

Vaide lahendaja hinnangul on kõikidel piirkonnas töötavatel perearstidel olnud võimalus

tervisekeskusega liituda, sh tutvuda ruumidega ning saada teavet loodud tervisekeskusega

liitumise võimaluste ja kogemuste kohta, kuid ei ole oma meelt muutnud ning soovivad jätkata

senistes asukohtades ja ruumides. Toetuse saajal võib olla lootus, et mõni perearstidest on mingil

ajal meelt muutmas, kuid tõenäosus selleks on pigem väike ning sellist ootamist ei saa pidada

meetme määruse § 27 lõikega 3 kooskõlas olevaks. Selget teadmist või kirjalikku kokkulepet

liituva perearsti või poolelioleva menetluse kohta ei ole RTK-le esitatud. Seega ei ole vaide

esitajale teada, kes võiks olla need kaks nimistuga perearsti, kellega meetme määruses sätestatud

nõue täita. Vaide lahendaja hinnangul ei ole realistlik, et olemasolevad perearstid oleksid Tartumaa

Tervisekeskusega lähiajal liitumas, kui nad seda siiani teha ei ole soovinud.

Täiendava pikendamise põhjuseks on vaide esitaja toonud välja ka asjaolu, et iga täiendav tähtaeg

on toonud konkreetse tulemuse.

Vaide lahendaja hinnangul ei oma nimetatud asjaolu tähtsust, sest nagu eelnevalt selgitatud, on

täiendavad tähtajad andnud vaide esitajale juba praeguseks kordades pikema aja eesmärkide

saavutamiseks kui meetme määrus on ette näinud. Lisaks, kui meetme väljatöötajale ei oleks olnud

oluline nimistutega perearstide kohene liitumine, vaid perearstide liitmise eesmärgi saavutamiseks

võiks anda lõputult aega, ei oleks meetme määrusesse vastavat 3-kuulist tähtaega sisse kirjutatud.

Eeltoodust tulenevalt on Tartumaa Tervisekeskuse puhul igasugune täiendava tähtaja andmise

võimalus ammendunud, nimistuga perearstide liitmiseks on olnud aega rohkem kui 11 korda enam

kui meetme määrus ette näeb ning meetme määruses on selgelt välja toodud, et perearstide

nimistute liitmine ja teenuse osutamisega alustamine peab olema tagatud pigem lühiajaliselt peale

loodud tervisekeskuse kasutusele võtmist, mitte lähiaastatel.

3.8. Hoolsuskohustus ja sellest tulenevalt ka vastutus järgida meetme määruses sätestatud

nõudeid ning tähtaegasid lasub toetuse saajal. Toetuse saajal lasub ka kohustus hinnata taotlust

esitades ja projekti ellu viies kõiki võimalikke riske ning arvestada võimalike tagajärgedega

eesmärkide mittesaavutamisel. Vaide esitajale on korduvalt selgitatud eesmärgi mittesaavutamise

võimalikke tagajärgi. Võttes teadlikult vastu otsuse minna edasi kuue nimistuga perearsti

liitumisega, võttis vaide esitaja sellega ühtlasi teadliku riski võimaliku tagasinõude osas.

3.9. Eeltoodust tulenevalt on vaide esitaja rikkunud meetme määruse § 26 lõike 1 punktis 4 ja

lõikes 7 sätestatud kohustust tagada projekti eesmärkide elluviimine ja tulemuste saavutamine

meetme määruses sätestatud tähtajaks ning ka täiendavateks tähtaegadeks.

3.10. Eeltoodust tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et otsus on HMS § 54 mõttes

õiguspärane ning jätab vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kadi Saviir

5917 7395

[email protected]