Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

20250915 POE_Omnibus V (kaitsevalmidus).pdf

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. september 2025. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) kohta

1. Kiita heaks järgmised kaitseministri esitatud seisukohad Euroopa kaitsevalmiduse

koondpaketi (Omnibus V) kohta:

1.1 Eesti toetab Euroopa Komisjoni kaitsevalmiduse koondpaketi põhieesmärke: protsesside

lihtsustamist, regulatiivse koormuse vähendamist ja Euroopa Liidu õigusraamistiku

kohandamist kaitsevalmiduse vajadustega. Intensiivse sõjategevuse ärahoidmiseks ja

selleks valmisolekuks on oluline kiirendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja

tööstusliku baasi investeeringuid ning saavutada vajalik tootmisvõimekus. Seejuures

peab Eesti jätkuvalt oluliseks piiriülese koostöö edendamist, ühtset konkurentsipõhist

Euroopa Liidu kaitseturu arendamist ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate

huvidega arvestamist.

1.2 Eesti toetab kaitsevalmiduse projektide lubade menetlusprotsesside kiirendamist ning

ühtlustamist Euroopa Liidu üleselt. Toetame menetlustähtaegade kehtestamist, kuid

teeme ettepaneku, et määruses oleks selgemini kajastatud, milliseid lube on

kiirmenetluse all mõeldud. Oleme valmis toetama ka erandite selgemat määratlemist

olulise keskkonnamõjuga tegevuste loamenetluste puhul, kus ei pruugi olla võimalik

ettenähtud ajaperioodi jooksul vajalikke uuringuid läbi viia ja/või kus pikemad tähtajad

tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest.

1.3 Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua kaitsevalmiduse tegevustega seotud

lubade taotlemiseks keskne kontaktpunkt tingimusel, et sellel on koordineeriv

funktsioon. Oluline on, et kontaktpunkt oleks loodud sarnastel põhimõtetel nagu

Euroopa Liidu nullnetotehnoloogia määruse kontaktpunkt ning neid oleks võimalik

ühendada, vältides sellega täiendavate struktuuride loomist.

1.4 Eesti eelistab lahendust, kus kiirmenetluste kohaldamisalasse kuuluvad ehitised ja

tegevused oleksid selgemini defineeritud või liikmesriikide enda määrata. Juhul, kui

kaasatud haldusorgan ei ole talle antud tähtaja sees arvamust avaldanud või muul viisil

reageerinud, toetame antud menetlustoimingu vaikimisi sooritatuks lugemist. Eesti ei

nõustu, et kogu loamenetluse tulemust loetakse vaikimisi lõplikult otsustatuks.

1.5 Eesti toetab riiklike ja julgeolekuhuvide kaitsmise kaalutustel kemikaalivaldkonnas

ettenähtud kaitsevalmiduse tõstmise ning kaitsetööstuse arendamisega seotud erandite

kohaldamisala laiendamist (nt. liikmesriikidele võimaluse andmist lubada vajaduse

korral ulatuslikumaid erandeid kaitsevalmiduse kaalutlusel). Samuti toetame komisjoni

ettepanekut anda liikmesriikidele võimalus jätta püsivate orgaaniliste saasteainete

määruse raames koostatud aruannetes kaitsevaldkonda puudutav teave esitamata.

1.6 Eesti toetab kehtiva Euroopa Liidu kaitsehanke direktiivi tehtavaid

muudatusettepanekuid, millega muuhulgas tõstetakse rahvusvaheliste hangete

piirmäärade tõstmist kuni 900 000 euroni ning lubatakse kaitse- ja julgeoleku

riigihangetes rakendada tavahangete direktiivide lihtsustavaid vahendeid nagu

dünaamilised hankesüsteemid, Euroopa ühtne hankedokument ja

innovatsioonipartnerlus.

1.7 Eesti toetab kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise

direktiivi muudatusettepanekuid, mille eesmärgiks on lihtsustada sertifitseeritud

ettevõtjate kaupade ja teenuste liikumist siseturul ning laiendada üldiste veolubade

kohaldamisala (sealhulgas Euroopa kaitsetööstusprogrammide toel loodavatele

lahendustele). Samuti toetame teabenõuete kohaldamise vajaduse juhtumipõhist

hindamist.

1.8 Eesti toetab Euroopa Kaitsefondi määruse sätete laiendamist, et lihtsustada

hindamiskriteeriume, muuta tööprogrammid mitmeaastasteks ning võimaldada toodete

testimist ka väljaspool Euroopa Liitu, sealhulgas Ukrainas. Toetame

kommertskasutusele eelnevate hangete lihtsustamist ja kaasrahastavate liikmesriikide

juurdepääsu õigust arendusprojektide tulemustele. Eesti eelistab, et taotlusvoorude

väline otsefinantseerimine peab olema, sarnaselt kehtivale õigusele, lubatud vaid

erandjuhtudel.

1.9 Eesti toetab rahastuse paremat kättesaadavust Euroopa kaitsevalmiduse,

kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse arendamise jaoks. Sealhulgas toetame erasektori

kaasamise tingimuste lihtsustamist läbi programm InvestEU kaitsetööstusele

kohaldatava erandi.

1.10 Eesti toetab muudatusettepanekut, mille kohaselt kestlike investeeringute raamistikust

jäävad välistatuks vaid üldtunnustatud rahvusvaheliste relvakonventsioonidega keelatud

relvad. Selline lähenemine aitab tagada kaitsevõimekuse arendamise kooskõla Euroopa

Liidu strateegiliste eesmärkidega.

1.11 Eesti toetab Euroopa Komisjoni hinnangut, et kaitsetoodete ja -teenuste

tootmisvõimekuse suurendamisele suunatud riigiabi meetmed arvestavad

julgeolekuhuvidega ega kahjusta ühtse turu toimimist. Eesti peab vajalikuks, et Euroopa

Liidu riigiabi raamistik arvestaks praegust julgeolekuolukorda ja võimaldaks

liikmesriikidel kiiresti tugevdada oma kaitsetööstuse võimekust ohu- ja sõjaseisukorras.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Kaitseministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

teatise ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud

Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

20250915 Seletuskiri Omnibus V.pdf

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa kaitsevalmiduse koondpaketi (Omnibus V) kohta

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2025. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule

„Kaitsevalmiduse koondpaketi“. Koondpaketis sisalduvad ettepanekud viieks õiguslikuks

algatuseks eesmärgiga toetada kaitsevalmiduse tõstmist, ühtlustades, lihtsustades ja muutes

paindlikumaks Euroopa Liidu (edaspidi EL) kaitsehangete, loamenetluste ja kaitsetööstusega

seotud protsesse. Kaitsevalmiduse koondpakett ehk nn Omnibus V vastab otseselt Euroopa

Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta üleskutsele Euroopa Komisjonile kiirendada tööd oluliste

õigus- ja haldusraamistike lihtsustamisel kaitsevalmiduse seisukohast. Kaitsevaldkonna

reeglite lihtsustamise koondpakett kajastab Euroopa kaitsevalmiduse valges raamatus1

sätestatud prioriteete, ning seisukohta, et Euroopa Liidu praegust rahuajaks loodud regulatiivset

raamistikku tuleb kohandada, võimaldamaks kiiret võimete arendamist ja kasutuselevõttu, mis

vastaks muutunud julgeoleku vajadustele.

Eesti seisukoht antakse koondpaketis sisalduvate ettepanekute kohta:

• Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule Kaitsevalmiduse

koondpakett2;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse

kiirendamise kohta3;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr

1907/2006, (EÜ) nr 1272/2008, (EL) nr 528/2012, (EL) 2019/1021 ja (EL) 2021/697

seoses kaitsevalmidusega ning kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse tingimuste

lihtsustamisega4;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2009/43/EÜ

ja 2009/81/EÜ seoses kaitseotstarbeliste toodete ELi-siseste vedude lihtsustamise ning

julgeoleku- ja kaitsealaste hangete lihtsustamisega5;

• Komisjoni delegeeritud määrus, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

2021/1078 seoses programm InvestEU investeerimissuunistes sätestatud strateegiliste

investeeringutega kaitsevaldkonnas6;

• Komisjoni delegeeritud määrus, millega täiendatakse vastuoluliste relvade definitsiooni

määruses 2020/18187.

Paketis sisalduvate muudatusettepanekute eesmärk on kõrvaldada regulatiivsed tõkked,

hõlbustada ja kiirendada kaitsealaseid riigihankeid, lihtsustada eksportlubade saamist

kaitseotstarbelistele toodetele ja teenustele, vähendada aruandluskohustusi ning toetada

piiriülest koostööd ja selle kasvu. Konkreetsemalt tehakse ettepanek kiirendada

kaitsevalmiduse projektide lubade menetlemist kaitsevalmiduse edendamiseks koos

kaitseinvesteeringute ligipääsu parandamise kaitsetööstuse arendamise tingimuste

lihtsustamisega. Samuti kavandatakse muudatusi kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste

1 Ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“, JOIN(2025) 120 final, 19.3.2025. 2 Kaitsevalmiduse koondpakett COM(2025) 820 final 3 COM(2025) 821 final 4 COM(2025) 822 final 5 COM(2025) 823 final 6 C(2025) 3802 / 3 7 C(2025) 3801 / 3

2

kiiremaks liigutamiseks ELi-siseselt ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete läbiviimise

tõhusamaks muutmiseks. Eesti huvi on märkimisväärselt ja koheselt tugevdada ja suurendada

Eesti ja laiemalt ka ELi kaitsevalmidust ning reageerimiskiirust, et olla valmis ka kõige

halvemateks stsenaariumideks. Euroopa peab senisest enam võtma vastutuse enda julgeoleku

eest ning suunama tähelepanu kaitsele kui ühisele avalikule huvile. Eestile on oluline, et kaitse-

ja julgeolekuvaldkonna hangetes osalemise nõuded tagaksid võrdsed võimalused väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjatele. Soodustada tuleb ka kaitsetoodete ühishankeid ja parandada

nende koordinatsiooni. Liikmesriikidele peab jääma pädevus tulenevalt julgeolekuolukorrast

otsustada, kellelt kaitsetooteid ja -varustust hankida, et tagada varustuse õigeaegne

kättesaadavus8.

Koondpaketi peamiseks õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi

ELTL) artikkel 114, mille eesmärk on rajada ühtne siseturg või tagada selle toimimine, eelkõige

kogu Euroopa Liitu (edaspidi EL) hõlmava kaitseturu loomine ning selle edaspidine hea

toimimine.

Omnibus V koondpaketi menetlusprotsess on kiirmenetlus koos Euroopa parlamendiga ning

menetluskord ELi Nõukogus on kvalifitseeritud häälteenamus. Omnibus V koondpaketi

kiirmenetluse tõttu Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi ei koostatud, kuid viidi läbi avalik

konsultatsioon perioodil aprill-mai 2025. Konsultatsiooni eesmärgiks oli koguda sisendeid

kõikidelt olulistelt osapooltelt, keda koondpakett puudutab. Kaitseministeerium, kaasates

puutuvad ministeeriumid ja huvigrupid, vastas avalikule konsultatsioonile.

Seisukohad ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise

osakonna Euroopa kaitsetööstusprogrammide valdkonnajuht Ander Allas

([email protected]), kaitsetööstuspoliitika valdkonnajuht Enelin Tiiman

([email protected]), NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja asetäitja

Liivi Turk ([email protected]), NATO ja Euroopa Liidu osakonna nõunik

Ingvar Arst ([email protected]), õigusosakonna nõunikud ja kaitsenõunik

Eesti Vabariigi alalises esinduses ELi juures Hiie Marie Loovere

([email protected]). Valdkonna eest vastutav asekantsler Kaitseministeeriumis on

kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles ([email protected]).

2. Koondpaketi sisu ja võrdlev analüüs

2.1 Koondpaketi ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjoni sõnul on tõeliselt iseseisva Euroopa ülesehitamiseks hädavajalik töötada välja 21.

sajandiks uut tüüpi Pax Europaea – selline, mida kujundab ja juhib Euroopa ise. Seetõttu

võimaldab EL enneolematu meetmena liikmesriikidel järgmise nelja aasta jooksul ReArm

Europe'i kaitsevalmiduse plaan 20309 raames teha täiendavaid kaitsekulutusi kuni 800 miljardit

euro ulatuses, mida rahastatakse erinevate meetmete toel.

Euroopa Komisjoni teatise kohaselt on enam kui pooled liikmesriikidest taotlenud selle plaani

raames riigieelarvelise ajutise vabastusklausli aktiveerimist, kasutades ära paindlikkust oma

8 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025–2027 9 4. märtsil 2025 Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni esitatud kava eesmärk on anda ELi

liikmesriikidele rohkem finantspaindlikkust kaitsevaldkonna rahastamiseks, luua uus 150 miljardi eurone

laenumehhanism SAFE ja anda liikmesriikidele võimalused juba jaotatud ELi struktuurivahendite vabatahtlikuks

ümber tõstmiseks kahesuguse kasutusega projektidele.

3

kaitsekulutuste märkimisväärseks suurendamiseks. Lisaks on Euroopa Ülemkogu teinud

Euroopa Komisjonile üleskutse kiirendada tööd kõigis suundades, et järgneva nelja aasta

jooksul otsustavalt suurendada Euroopa kaitsevalmidust. Kaitsevalmiduse koondpakett toetab

liikmesriikide jõupingutusi tugevdada kaitsetööstuslikku baasi ja ELi üldist kaitsevalmidust

ning paindlikkust 2030. aastaks. See aitab luua vajalikud tingimused investeeringute

kiirendamiseks kaitsevõimesse, pakkudes tööstusele vajalikku prognoositavust toodete

arendamisel ja vähendades bürokraatiat.

Tõeliselt toimiv ELi-ülene kaitseotstarbelise varustuse turg, mis seab innovatsiooni ja

konkurentsivõime Euroopa uuendamise keskmesse, on liikmesriikide jaoks kõige tõhusam viis

oma arsenalide täiendamiseks ja valmisoleku suurendamiseks. See võimaldab liikmesriikidel

saavutada mastaabisäästu, hõlbustab juurdepääsu kõigile ELi tarnijatele, vähendades

märkimisväärse eelisena nende sõltuvust kolmandate riikide tarnijatest, ning tagab liidu

strateegilise iseseisvuse pikaajalise elujõulisuse. Samuti toetab see Euroopa

kaitsetehnoloogilise ja -tööstusliku baasi konkurentsivõimet, aidates kaasa tööstuse kasvule ja

arengule kogu Euroopas läbi suurenenud kaitsekulutuste.

Teatise kohaselt ei ole ELi praegune regulatiivne keskkond täielikult kohandatud eesmärgile

arendada vajalikke võimeid ja sõjalist valmisolekut ning hõlbustada suurte investeeringute

tõhusat ja kiiret elluviimist. Mitmed ELi õigusaktid ei soodusta Euroopa kaitsetehnoloogilise

ja -tööstusliku baasi pikaajaliste investeeringute tegemist kaitsevõime arendamisse, mis samas

on vajalikud julgeolekuohtudele reageerimiseks. Euroopa Komisjoni hinnangul peaks ELi

õigusraamistik toetama kaitsevalmiduse eesmärke, et liikmesriigid saaksid investeerida, teha

teadusuuringuid, arendada kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning anda projektidele kiiremini

lube ja korraldada hankeid paindlikumalt. Samal ajal tuleb jätkuvalt järgida teadus-, keskkonna-

ja sotsiaalseid standardeid, mis on teinud ELi nendes valdkondades maailmaliidriks.

Protsesside oluline lihtsustamine ning regulatiivse ja halduskoormuse kaotamine kõigis

sektorites on vajalik, et kiirendada Euroopa kaitsetööstuse tootmise suurendamist ning

saavutada seega ruttu tootmisvõimsuse tase, mis on vajalik, et väga intensiivseks konfliktiks

valmistuda ja seeläbi seda vältida.

Lisaks on see koondpakett ulatuslik võimalus liikmesriikide relvajõudude moderniseerimiseks

ning Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi investeeringute hõlpsamaks

suurendamiseks. Arvesse tuleb siinjuures võtta ka sõjatehnoloogia kiiret arengut ja

amortiseerumise efekti, mida näitab Venemaa käimasolev sõda Ukraina vastu ja murranguliste

tehnoloogiate levik kaitsevaldkonna tarneahelates. Selleks, et kaitseinvesteeringute ja Euroopa

kaitsesektori innovatsiooni potentsiaali ära kasutada ja tagada parem vastuvõtlikkus pidevale

arengule ja kiiretele muudatustele, on oluline edendada innovatsioonitsükleid, eelkõige

lihtsustades ja kiirendades Euroopa Kaitsefondi raames tehtava koostööl põhineva teadus- ja

arendustegevuse protseduure. Täiendavalt on kriitilise tähtsusega idufirmade ja kasvufirmade

toetamine innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamiseks ELis, eelkõige avades Euroopa

Innovatsiooninõukogu (EIC) kiirendi, Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja

Euroopa kasvufirmade fondi (Scale-Up Europe Fond) kaheotstarbelisele kaitsetehnoloogiale10.

2.2 Euroopa Liidu kaitsealased õigusaktid ja kaitsetööstuse programmid

10 Antud muudatusi olemasolevatesse kesksetesse ELi rahastusprogrammidesse ei ole antud seisukohtades

kajastatud, kuna on juba adresseeritud varem avaldatud määruse (KOM/2025/188) eelnõuga, mille kohta kiideti

seisukohad heaks 12.06.2025 VV istungil ja 20.06.2025 Riigikogu ELi asjade komisjoni istungil (Eesti

seisukohad kaitseinvesteeringute soodustamise kohta EL programmides ReArm Euroopa Plaani rakendamiseks)

4

2.2.1 Julgeoleku- ja kaitsealaste hangete lihtsustamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/81/EÜ muutmine)

Kaitse- ja julgeolekualaste riigihangete direktiivi11 eesmärk on tagada sobivad tingimused ELi-

ülese kaitsetoodete turu toimimiseks. Komisjoni läbiviidud avalikus konsultatsioonis osalenud

sidusrühmad peavad aga direktiivi kohaseid menetlusi sageli liiga keerukateks, mis nõuavad

liikmesriikidelt ebaproportsionaalselt palju ressursse. Seetõttu on vaja direktiivi sätteid

lihtsustada, tagades samal ajal selle eesmärkide saavutamise, eelkõige võimaldades selliste

riigihangete läbiviimiseks sujuvamaid ja tõhusamaid protsesse. See võimaldab liikmesriikidel

keskenduda kõige olulisematele lepingutele, jaotada ressursse tõhusamalt ja leevendada

tööstussektori halduskoormust.

Kuigi direktiivi täielik läbivaatamine on kavandatud 2026. aastaks, tuleks Euroopa Komisjoni

hinnangul hanke-eeskirju lihtsustada juba praegu, et tugevdada liikmesriikide kaitsevalmidust,

suurendada Euroopa iseseisvust ja parandada julgeolekut. Sealjuures arvestades ka vajadustega

reageerida kiireloomulistele olukordadele juba varem, et saavutada 2030. aastaks

kaitsevalmiduse koondpaketis väljatoodud eesmärgid.

Koondpaketiga teeb Euroopa Komisjon direktiivi 2009/81/EÜ ettepanekud järgmisteks

muudatusteks:

• Direktiivis 2009/81/EÜ sätestatud piirmäärasid tõstetakse, et võimaldada

liikmesriikidel keskenduda kriitilise tähtsusega hankelepingutele ja vähendada

väiksemate hankemenetluste puhul tööstusele pandavat halduskoormust.

• Ette nähakse direktiivil 2014/24/EL põhinev avatud hankemenetlus ja dünaamiline

hankesüsteem, et suurendada liikmesriikide käsutuses olevate vahendite valikut.

• Uuenduslike lahenduste hankimise toetamiseks nähakse ette muudetud ja paindlikum

direktiivil 2014/24/EL põhinev innovatsioonipartnerluse menetlus.

• Paralleelsetest konkureerivatest teadus- ja arendusprojektidest tulenevate uuenduslike

toodete või teenuste hankimiseks nähakse ette lihtsustatud menetlusega otsehanked.

• Ette nähakse ajutine erand, mis võimaldab liikmesriikidel ühishangete, sealhulgas

valmislahenduste hangete puhul kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlust12. Seda saab kasutada, kui vähemalt kolm liikmesriiki hangivad

kaitseotstarbelisi tooteid, mis on identsed või vaid väikeste erinevustega.

• Direktiivis 2009/81/EÜ kodifitseeritakse sätted, mis käsitlevad liikmesriikide ühinemist

teadus- ja arendustegevusel põhinevate koostööprogrammidega pärast teadus- ja

arendustegevuse etapi lõppu.

• Täpsustatakse riigihangete raamlepinguid reguleerivaid eeskirju ja raamlepingu

maksimaalset kehtivusaega pikendatakse seitsmelt aastalt kümnele (nagu on

kavandatud ka Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) määruses13).

• Kaitsealaste hangetega seotud statistilise aruandluse kohustusi vähendatakse, et

leevendada liikmesriikide halduskoormust.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate

kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute

sõlmimise kord ning muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76–136) 12 Direktiivi 2009/81/EÜ artikli 1 punktis 10 esitatud mõiste „kriis“ hõlmab stsenaariume, mille puhul „niisuguse

kahjustava sündmuse toimumist peetakse ilmseks“. 13 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsetööstuse programm

(EDIP) ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse kättesaadavuse ja tarnimise tagamiseks

(COM(2024) 150 final, 5.3.2024).

5

2.2.2 Kaitseotstarbeliste toodete Euroopa Liidu siseste vedude lihtsustamine (Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ muutmine)

Kaitseotstarbeliste toodete kiire liikumine ELis on oluline, mobiliseerimaks kogu tööstuslik ja

tehnoloogiline suutlikkus ning saavutamaks sünergia, mastaabisääst, innovatsioon ja tagamaks

varustuskindlus. Avalikus konsultatsioonis osalenud sidusrühmad osutasid liikmesriikide

kontrollisüsteemide ebapiisavale ühtlustamisele, täpsemalt üldlubade, koondlubade ja üksikute

veolubade (mis on direktiivis ette nähtud peamine lihtsustamisvahend14) ebapiisavale

kasutamisele ning kutsusid üles kõrvaldama ELi-sisese ülekande kontrolliga seotud keerukust

ja viivitusi. Samuti osutasid nad kitsaskohtadele, mis tulenevad õigeaegsete ülekandelubade

puudumisest Euroopa Kaitsefondi (edaspidi ka EDF) projektide rakendamisel, ning suurele

koormusele, mis kaasneb mitmete riiklike lõppkasutaja sertifikaatide või muude ELi-sisese

ülekande piirangute keelustamise vormide haldamisega.

Koondpaketis teeb Euroopa Komisjon direktiivi 2009/43/EÜ ettepanekud järgmisteks

muutusteks:

• Täiendatakse juhtumite loetelu, mille puhul liikmesriigid võivad teha erandeid

kohustusest taotleda eelnev luba kaitseotstarbeliste toodete veoks, et hõlmata ELi

kaitsetööstuse programmidest rahastatavate projektide rakendamiseks vajalikud veod,

struktureeritud piiriülese tööstuspartnerluse raames toimuvad veod (kooskõlas

kaitseotstarbeliste toodete ELi-siseste ülekannete direktiiviga15), ELi institutsioonidele

ja asutustele ning Euroopa Kaitseagentuurile tehtavad veod ning kriisist tingitud

hädaolukorras tehtavad veod.

• Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse

kindlaks vedusid käsitleva raamistiku teatavad mitteolemuslikud osad.

• Üldise veoloa kohaldamisala laiendatakse, et hõlmata lisaks sertifitseeritud Euroopa

kaitsetööstusettevõtjatele tehtavatele vedudele sertifitseeritud üksuste tehtavad veod.

• Liikmesriigid peavad nägema oma õigusaktidega ette võimaluse kehtestada muid kui

artikli 5 lõikes 2 nimetatud üldisi veolube.

• ELi kaitsetööstuse projektide, näiteks Euroopa Kaitsefondi tarvis nähakse ette üldised

veoload, millega hõlmatakse kõik kaitseotstarbelised tooted ja kõik projekti

elluviimiseks vajalikud veod.

• Muudetakse sätet, mis käsitleb kaitseotstarbeliste toodete tarnijate esitatavat teavet, et

tagada neile vajalik paindlikkus, säilitades samal ajal läbipaistvuse ja kontrolli.

2.2.3 Euroopa Kaitsefond (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 muutmine)

Euroopa Kaitsefond (EDF) on ainus ELi vahend, mis toetab koostööl põhinevat kaitsealast

teadus- ja arendustegevust. Komisjoni vahehindamine fondi kohta ja ulatuslikud

konsultatsioonid sidusrühmadega kinnitasid selle üldist tõhusust ja asjakohasust, rõhutades

samal ajal vajadust menetlusi veelgi lihtsustada ning halduskoormust vähendada.

14 Üldised veoload võimaldavad asendada eelkontrolli (veole eelnev kontroll) järelkontrolliga (veojärgne

kontroll). See muudatus võimaldab tavaliselt teha vedu ühe kuni kolme päeva jooksul. Seevastu keskmine aeg,

mis kulub kontrollivatel asutustel lihtsa individuaalse veoloa eelnevaks menetlemiseks, on hinnanguliselt

ligikaudu 6-7 nädalat, kusjuures lubade andmise protsessid võtavad sageli märkimisväärselt kauem aega. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete

ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELTL 146, 10.06.2009, lk 1-36) artikli 4 lõige 8.

6

Koondpaketis teeb Euroopa Komisjon määrusesse (EL) 2021/697 ettepanekud järgmisteks

muudatusteks:

• Selgitada ja lihtsustada lepingute sõlmimise kriteeriume, sh võimalust valida ainult

kõige asjakohasemad lepingu sõlmimise kriteeriumid ning rakendada Euroopa

Kaitsefondi iga-aastaste või mitmeaastaste tööprogrammide kaudu.

• Selgitada otselepingute sõlmimise suhtes kohaldatavaid eeskirju.

• Lihtsustada eelarve kaudse täitmise kasutamist.

• Lihtsustada kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja kaasrahastavate liikmesriikide

õigust saada juurdepääs arendusprojektide tulemustele (Euroopa strateegiliste

tehnoloogiate platvormi (STEP)16 raames).

• Muuta rahastamiskõlblikuks väljaspool liidu territooriumi (nt Ukrainas) tehtavate

testimiste kulud.

• Lihtsustada sidusrühmadel (Euroopa Komisjon, liikmesriigid, tööstus) konfidentsiaalse

ja tundliku teabe vahetamist. Selleks võetakse järkjärgult kasutusele SUE (Secret de

l’Union Europenne) süsteem.

2.3 Euroopa Liidu mittekaitsealased õigusaktid ja programmid

2.3.1 Kitsaskohtade kõrvaldamine ja kaitsevalmiduse suurendamise võimaluste parandamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kaitsevalmidusprojektide loamenetluse

kiirendamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 1907/2006, (EÜ) nr

1272/2008 muutmine, (EL) nr 528/2012, (EL) 2019/1021)

Kaitsetööstuse investeeringute ja kaitsevalmidusega seotud tegevus lubade andmise protsessid

on sageli liiga pikad ja keerukad. Kuigi lubade andmine on liikmesriikide vastutusel, sätestab

liidu õigus mitmed lubade andmisega seotud nõuded, sealhulgas näiteks keskkonnamõju

hindamised. Loamenetluste kiirendamiseks on oluline tagada, et keskkonnaalased õigusaktid

(nt linna-/maa planeerimise, keskkonnamõju hindamise, müra, elupaikade ja lindude kaitse,

vee- ja jäätmekäitluse kohta) võtaksid arvesse kaitsevalmiduse eesmärkide saavutamist

praeguses julgeolekuolukorras. Need rahuajal paika pandud protsessid peavad nüüd hõlmama

kiirendatud lubade andmise menetlusi, mis on kohandatud kiireloomulistele kaitsevalmiduse

vajadustele, hõlbustamaks kaitsetööstuse investeeringute ning kaitsevalmiduse tegevuste

ulatuslikku ja kiiret suurendamist, mis on olulised tekkivate julgeolekuvajaduste

rahuldamiseks. Sealjuures tuleb säilitada keskkonna ja inimeste tervise kaitse eesmärkide

saavutamise võimalus. Selleks tuleb sätestada prioriteetsed kaitsevalmiduse taset tõstvad

valdkonnad ning luua kiirendatud lubade andmise protsessid koos ühtse kontaktpunktiga, kelle

ülesanne on teabevahetust sujuvamaks muuta ja vähendada halduskoormust. Ühtse

kontaktpunkti loomine eeldab protsesside konsolideerimist. Liikmesriikide taotlusel on

komisjon valmis andma nõu ja toetama suutlikkuse suurendamist lubade andmise kiirkorra

kehtestamisel.

Koondpaketis teeb Euroopa Komisjon järgmised ettepanekud:

• Tehakse ettepanek uueks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks

kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta, milles muuhulgas:

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa

strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määrusi (EL) 2021/1058,

(EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL)

2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241 (ELTL 2024/795, 29.02.2024).

7

o kavatsetakse lühendada kaitsevalmidusprojektide puhul loamenetlust 60 päeva

peale (võimalus pikenduseks 30 või 60 päeva);

o tehakse ettepanek ühtse kontaktpunkti loomiseks tööstusele, et lihtsustada

lubade taotlemist puudutavaid protsesse ja teabevahetust.

• REACH-määruse17 muudatusega soovib komisjon selgesõnaliselt lisada

kaitsevalmiduse eesmärgi ja tagada, et kaitseküsimusi, sealhulgas kaudset mõju

kaitsevaldkonna tarneahelatele hinnatakse põhjalikult. Sellest tulenevalt asendatakse

määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõige 3 järgmisega:

o „3. Liikmesriigid võivad kehtestada ainete ning segu või toote koostises

esinevate ainete suhtes erandeid käesolevast määrusest, kui see on vajalik

riigikaitse huvides.“

• CLP-määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:

o „4. Liikmesriigid võivad konkreetsetel juhtudel kehtestada teatavate ainete

segude ja I lisa punktis 2.1 osutatud toodete suhtes erandeid käesolevast

määrusest, kui see on vajalik riigikaitse huvides.“

• ELi biotsiidimääruse (EL) nr 528/2012 artikli 2 lõige 8 asendatakse järgmisega:

o „8. Liikmesriigid võivad kehtestada biotsiidide või töödeldud toote koostises

esinevate biotsiidide suhtes erandeid käesolevast määrusest, kui see on vajalik

riigikaitse huvides.“.

• Püsivate orgaaniliste saasteainete muutmise määrust (EL) 2019/1021 muudetakse

järgmiselt:

o Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt 14:„kaitsevalmidus“ – ühe või mitme

liikmesriigi valmidus reageerida kaitsevaldkonna kriisile, mis on määratletud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ artikli 1 punktis 1018;

o Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige 4a: „Konventsiooni artikli 8 lõikes 7 ja

artikli 8 lõikes 8 osutatud riskijuhtimise hindamise otstarbel teabe kogumisel,

hindamisel ja esitamisel võtavad komisjon ja liikmesriigid nõuetekohaselt

arvesse kaitsevalmidust ja kaitsesektori eripärasid, sh mõju kaitsevaldkonna

tootmise tarneahelatele.“;

o Artikli 13 lõikesse 1 lisatakse järgmine teine lõik: „Vajaduse korral võivad

liikmesriigid teha käesolevast artiklist erandeid riiklike ja kaitsehuvide

kaitsmise kaalutlustel tundliku teabe kaitsmiseks, kui kõnealused erandid ei

õõnesta liidu või liikmesriikide poolset konventsioonist tulenevate

aruandluskohustuste täitmist, kui see on asjakohane.“

2.3.2 Kaitsevaldkonna avaliku ja erasektori investeeringute hõlbustamine (Delegeeritud

määrus, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/1078 seoses programm InvestEU

investeerimissuunistes sätestatud strateegiliste investeeringutega kaitsevaldkonnas (C(2025)

3802 ja LISA)

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb

kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), ning millega asutatakse Euroopa

Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93

ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid

91/55/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELTL 396, 30.12.2006, lk 1-850). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate

kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute

sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj).

8

Kaitsetööstuse laienemiseks ja ELi 2030. aasta kaitsevalmiduse eesmärkide saavutamiseks on

olulised märkimisväärsed avaliku ja erasektori investeeringud. Selle ettevõtmise osana saavad

liikmesriigid kasutada ühtekuuluvusfondi vahekokkuvõtte pakutavaid täiendavaid rahastamise

võimalusi kaitsetööstuse suutlikkuse ja sõjaväelise liikuvuse toetamiseks19. Samuti saavad nad

kasutada oma taaste- ja vastupidavuskavade ressursse riiklike tugipankade ja -asutuste

omakapitalisüstideks või panusteks ELi satelliitside programmidesse ja Euroopa kaitsetööstuse

programmi (EDIP), nagu on rõhutatud teatises „NextGenerationEU – teekond 2026. aastani“20.

Koondpaketis teeb Euroopa Komisjon ettepanekud järgmisteks muudatusteks:

• Selgem sõnastus kaitseinvesteeringute määratlustes – rohkem fikseeritust rakendajatele;

• Paindlikumad reeglid kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatele kontrolli teostamisel ELi

raamistikes koostöö tegemiseks ja kaasamiseks;

• Kehtivaid reegleid ajakohastatakse, et mitte takistada programm InvestEU kasutamist

kaitsesektoris.

2.3.3 Vastuoluliste relvade definitsiooni täiendamine (Komisjoni delegeeritud määrus, millega

täiendatakse vastuoluliste relvade definitsiooni määruses 2020/1818 (määrus seoses ELi

kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste

miinimumnõuetega) (C(2025) 3801 ja LISA)21

Muudatuse eesmärk on muuta kaitsetööstusesse investeerimine atraktiivsemaks, selgitades

relvade määratlust ja vältides sellega seonduvat segadust, mis on seni takistanud ettevõtjate

rahastust, täpsemalt lähtudes Pariisi kliima kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest.

Delegeeritud määruse 2020/2018 artikkel 1’s tehakse ettepanek järgmiseks muudatuseks:

• Artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: ‘vaidlusaluste relvadega seotud tegevus’

asendatakse ‘keelatud relvadega seotud tegevused;

• Keelatud relvade kohta koostati täpne loetelu:

Relva liiki keelustava lepingu või

konventsiooni nimetus

Keelatud relvaliik

Bioloogiliste relvade keelustamise

konventsioon (1972)

Bioloogilised relvad, nagu on määratletud

konventsiooni esimeses artiklis

Keemiarelvade keelustamise konventsioon

(1993)

Keemiarelvad, nagu on määratletud

konventsiooni teises artiklis

Jalaväevastaste miinide keelustamise

konventsioon (Ottawa leping – 1997)

Jalaväevastased miinid, nagu on määratletud

konventsiooni teises artiklis

Kobarpommide konventsioon (2008) Kobarpommid, nagu on määratletud

konventsiooni teises artiklis

3. Õiguslik alus, vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

19 Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/694,

(EL) 2021/695, (EL) 2021/697, (EL) 2021/1153, (EL) 2023/1525 ja (EL) 2024/795, et stimuleerida kava

„ReArm Europe“ rakendamise eesmärgil kaitseotstarbelisi investeeringuid ELi eelarvest (COM(2025) 188 final,

22.04.2025). 20 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Taasterahastu „NextGenerationEU“ – tee 2026. aastani“

(COM(2025) 310 final, 04.06.2025). 21 See muudatus täpsustab ja lihtsustab kestlikkuku rahastamise võrdlusaluseid käsitlevat delegeeritud määrust

(EL) 2020/2018, täpsustades nõudeid vastuoluliste relvadega seotud ettevõtjate avalikustamise kohta. Määrus

(EL) 2020/2018 täiendab määrust (EL) 2016/1011 vastavalt artikli 19 punktile a.

9

3.1 Õiguslik alus

Käesoleva kaitsevalmiduse koondpaketi ettepaneku õiguslikud alused on Euroopa Liidu

toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 53 lõige 2, artikkel 62, artikkel 114, artikkel 114 lõige

1, artikkel 173 lõige 3, artikkel 182 lõige 4, artikkel 183, artikli 188 teine lõik ja artikkel 192

lõige 1.

3.1.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse

kiirendamise kohta

Ettepanekukohase määruse õiguslik alus on ELTL artikkel 114, kuna selles kavandatud

meetmete eesmärk on säilitada siseturu, eelkõige kogu ELi hõlmava kaitseturu hea toimimine.

Kogu ELi hõlmava kaitseturu toimimise huvides on vaja investeerida kaitsevalmidusse (nt

tootmistehased, katserajatised ja vajalik taristu) ning seejuures on liikmesriikide või ELi

kaitsevalmidust suurendavate arendusprojektide jaoks vaja mitut luba. Olukord, kus siseturu

mõnes osas on ette nähtud palju lühem loamenetlus, kujutaks endast tõsist ohtu siseturu

tõrgeteta toimimisele. Ettepanekuga tagatakse, et kaitsevalmidusprojektide loamenetlus on

kõigis liikmesriikides kiire ja ühtlustatud.

3.1.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega muudetakse määrusi (EÜ) nr

1907/2006, (EÜ) nr 1272/2008, (EL) nr 528/2012, (EL) 2019/1021 ja (EL) 2021/697 seoses

kaitsevalmidusega ning kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse tingimuste lihtsustamisega

Ettepanekukohase määrusega muudetakse kehtivaid ELi määrusi, mistõttu on ettepaneku

õiguslik alus sama mis muudetavate määruste õiguslik alus. Kuivõrd määruse eelnõuga

muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, määrust (EÜ) nr 1272/2008 ja määrust (EL) nr

528/2012, on kõnealuste muudatuste õiguslik alus ELTL artikkel 114. Kuivõrd määruse

eelnõuga muudetakse määrust (EL) 2019/1021, on kõnealuste muudatuste õiguslik alus ELTL

artikli 192 lõige 1. Kuivõrd määruse eelnõuga muudetakse määrust (EL) 2021/697, on

kõnealuste muudatuste õiguslik alus ELTL artikli 173 lõige 3, artikli 182 lõige 4 ja artikkel 183

ja artikli 188 teine lõik.

3.1.3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive

2009/43/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses kaitseotstarbeliste toodete ELi-siseste vedude

lihtsustamise ning julgeoleku- ja kaitsealaste hangete lihtsustamisega

Ettepanekukohase direktiiviga muudetakse kehtivaid direktiive, mistõttu on selle õiguslik alus

sama mis muudetavate direktiivide õiguslik alus, nimelt ELTL artikli 53 lõige 2, artikkel 62 ja

artikli 114 lõige 1. ELTL artikkel 114 on üldine õiguslik alus, mille eesmärk on rajada ühtne

turg või tagada selle toimimine. Direktiivi õiguslik alus nende muudatuste osas, millega

muudetakse direktiivi 2009/43/EÜ, on ELTL artikkel 114. Käesoleva direktiivi õiguslik alus on

nende muudatuste osas, millega muudetakse direktiivi 2009/81/EÜ,3 ELTL artikli 53 lõige 2

ning artiklid 62 ja 114.

Kõnealusest direktiivi ettepanekust mõjutatud õigusaktid sisaldavad sarnaseid sätteid, mille

eesmärk on vähendada liikmesriikide ja tööstuse koormust või pakkuda neile abi kohustuste

täitmisel, mis neile on pandud asjakohaste õigusaktidega, eesmärgiga muuta selliste õigusaktide

kohaldamine lihtsamaks ja vähem koormavaks. Et suurendada seda proportsionaalsust

halduskoormuse osas, peetakse vajalikuks laiendada sätteid kogu ELi hõlmavale kaitseturule,

et toetada liikmesriikide kaitsevalmiduse suurendamist ning edendada konkurentsivõimelise ja

uuendusliku Euroopa kaitsetööstuse arengut.

10

3.1.4 Komisjoni delegeeritud määrus, millega täiendatakse vastuoluliste relvade

definitsiooni määruses 2020/2018

Delegeeritud määrust täiendatakse sihipäraselt, mis käsitleb säästva rahanduse võrdlusnäitajaid,

kasutades täpsemaid ja selgemaid nõudeid reeglite kohta, mis puudutavad säästva rahanduse

avalikustamist ettevõtjate puhul, kellel on kokkupuutuvus keelatud relvadega. Määrus (EL)

2020/1818 täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 vastavalt artikli

19 lõik a-le.

3.1.5 Delegeeritud määrus, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/1078

seoses programm InvestEU investeerimissuunistes sätestatud strateegiliste

investeeringutega kaitsevaldkonnas

Delegeeritud määrus on programm InvestEU investeerimisjuhiste täiendamine, mis on esitatud

Euroopa Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta delegeeritud määruse (EL) 2021/1078 lisana. See

määrus täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/523.

3.2 Subsidiaarsus

Liikmesriigid üksi ei suuda ettepaneku eesmärke saavutada, sest kaitsevõime tõstmist ja

kaitsetööstuse konkurentsiarengu soodustamist puudutavad probleemid on piiriülesed.

Kaitsetööstus on tihedalt integreeritud ja omavahel seotud ning ettevõtjad tegutsevad mitmes

liikmesriigis ja sõltuvad riigipiire ületavatest keerukatest tarneahelatest. Pakutud meetmed

keskenduvad valdkondadele, mille puhul annab liidu tasandil tegutsemine vajalike meetmete

ulatuse, kiiruse ja mastaabi tõttu tõendatava lisaväärtuse.

Kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamisega seoses:

- ELi tasandil kiirendatud loamenetluse kehtestamisega täidab ettepanek eesmärki luua

ELis tegutsevatele kaitsetööstusettevõtjatele võrdsed tingimused, tagades tööstusele

suutlikkus kiiresti ja tulemuslikult tootmist suurendada. ELi kollektiivsed kaitsealased

jõupingutused eeldavad koordineeritud lähenemisviisi ning kavandatud mehhanism

hõlbustab kaitsevalmidusprojektide kiiret kasutuselevõttu. Kui liikmesriigid

kaitsevalmidusprojektide loamenetluste käsitlemist omavahel ei koordineeri, võib see

viia regulatiivse võidujooksuni nõuete leevendamiseks või saavad suuremad ettevõtjad

ebaproportsionaalse konkurentsieelise. See oleks kaitseotstarbeliste toodete

varustuskindlusele avalduva negatiivse mõju tõttu ebasoovitav, potentsiaalselt

ohustades ELi suutlikkust tekkivatele julgeolekuohtudele reageerida. Kavandatud

mehhanism ei mõjuta asjaomaste lubade andmise faktilist alust, vaid loob

liikmesriikides ühtse kontaktpunkti22 ja teeb loataotluste käsitlemise paindlikumaks.

See teeb kaitsetööstusettevõtjatele asjakohaste lubade saamise sujuvamaks, tagades

samal ajal vajalike keskkonna-, tervishoiu- ja ohutusstandardite samaaegse järgimise.

Seoses direktiivide 2009/43/EÜ ja 2009/81/EÜ lihtsustamisega:

- Ettepaneku eesmärk on muuta ELi õigusakte, mis puudutavad otseselt kogu ELi

hõlmavat kaitseturgu. Sama eesmärki ei ole võimalik saavutada liikmesriikide tasandil,

22 Liikmesriikide põhine ühtne kontaktpunkt: Üks kindel kontaktpunkt (mis koondab erinevate ametkondade

vajaduste ühte kohta), kuhu ettevõtjad ja organisatsioonid saaksid pöörduda, kui nad vajavad kaitsevaldkonnaga

seotud lube (nt relvade, kaitsetehnoloogia, topelt kasutusega kaupade või tundliku info eksport, import jne). See

aitab vähendada tänast süsteemset killustatust.

11

eelkõige kui võtta arvesse ka vajadust tagada kõigis liikmesriikides ühtlustatud

lähenemisviis, mis on tulemusliku lihtsustamise seisukohast otsustava tähtsusega.

Seoses määruste (EÜ) nr 1907/2006, (EÜ) nr 1272/2008, (EL) nr 528/2012, (EL) 2019/1021 ja

(EL) 2021/697 lihtsustamisega:

- Liidu õiguse alusel otseselt ja kaudselt kehtestatud kohustusi ning erandeid saab muuta

ainult liidu tasandil. Liikmesriigid, tootmisharud ja komisjon saavad kasu pakutud

muudatustest, mille eesmärk on tagada kaitsevalmidus ja menetluste lihtsustamine.

3.3 Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest see ei lähe kaugemale, kui on vaja

Euroopa tasandil kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks. Võttes arvesse halvenenud

geopoliitilist olukorda, märkimisväärset ohtu liidu julgeolekule ja kaitseinvesteeringute

enneolematut ulatust järgmise nelja aasta jooksul, on kavandatud poliitiline lähenemisviis

proportsionaalne kindlaks tehtud probleemide ulatuse ja tõsidusastmega.

Ettepaneku eesmärk on tugevdada liikmesriikide kaitsevalmidust meetmetega, mille kaudu

tagada kaitsealase tootmisvõimsuse ulatuslikku ja kiiret kasvu, pidades silmas kogu ELi

hõlmava kaitseturu sujuv toimimine. Ettepanek piirdub seega nende muudatustega, mis on

vajalikud selle kindlustamiseks, et kaitsevõime tagatakse ühise õigusraamistiku alusel ELi eri

valdkondades. Direktiivide 2009/81/EÜ ja 2009/43/EÜ muudatust kontekstis on ettepaneku

eesmärk lihtsustada praegu kohaldatavat õigusraamistikku ja kodifitseerida Euroopa Liidu

Kohtu praktikaga kehtestatud riigihankeõiguse teatavad elemendid. Eesti hinnangul on eelnõu

kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse printsiipidega.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Tegu on kiireloomulise ettepanekuga, mis järgnes Euroopa Ülemkogu 6. märtsi üleskutsele

2025. aasta järeldustes kiirendama tööd kõigis tegevussuundades, et järgneva viie aasta jooksul

otsustavalt suurendada Euroopa kaitsevalmidust23.

Euroopa Komisjoni algatusel hõlmab koondpaketi ettepanek õigusaktide piiratud ja sihipärast

muutmist, mille eesmärk on toetada Euroopa kaitsetööstuse kiiret kohanemist uue geopoliitilise

keskkonnaga ja aidata seeläbi muuhulgas ka sõjas olevat Ukrainat. Kuna tegemist on

kiireloomulise koondpaketi ettepanekuga, tehti enne koondpaketi ettepaneku koostamist avalik

konsultatsioon, kuid põhjalikku mõjuanalüüsi ei teostatud. Vastavalt avaliku konsultatsiooni

ettepanekutele adresseeritakse ka omnibusi koondpaketis teataval määral mõjusid.

4.1 Kaitsevalmiduse koondpaketi esmane mõjude analüüs

4.1.1 Majanduslikud mõjud

Mõju sihtrühmaks on ettevõtjad, enim võib mõju avalduda kaitsetööstuse, IT, logistika ja

sisejulgeoleku valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele.

23 Euroopa Ülemkogu kordas palvet 20. märtsi järeldustes. 26. juuni 2025 järeldustes julgustati muuhulgas kiiresti

menetlema kaitsevalmiduse Omnibus ettepanekut.

12

Koondpakett toob eeldatavasti kaasa positiivsed majanduslikud mõjud, arvestades, et selle

eesmärgiks on edendada Euroopa kaitsetööstust. See pakub rahastamise võimalusi

kaitsevaldkonna koostöö hõlbustamisele (ekspordi suurenemisele) ning tehniliste tingimuste

loomisele, mis võimaldavad soodustada kaitseotstarbeliste toodete tootmist Eestis. See

omakorda avaldab positiivset majanduslikku mõju rahvusvaheliselt (majandusliku julgeoleku

tähenduses). Muudatusettepanekute eesmärk on suurendada riigi ja ettevõtjate koostööd

(hankelepingud, varude tagamine) ning see võib aidata kaasa uute koostöömehhanismide

loomele sektori sees (nt kriitilise taristu ehitus). Rahvusvahelises tähenduses võib oodata

kaitsevaldkonna kaubavahetuse ja investeeringute intensiivistumist ning ELi-välistest riikidest

pärit tarnijatest sõltuvuse vähenemist.

Kiirem lubade menetlus vähendab ettevõtjate ooteaegu ning seeläbi ka müügitsükleid.

Kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste ühtlustamine avaldab selget mõju ka

tarneahelatele, kiirendades tarneaegu erinevatele komponentidele ning ka lõpptoodetele. See

tähendab, et ettevõtjad saavad kiiremini kasvatada tootmist ning kiirendada tarneaegu ning

seeläbi ka kiiremini reageerida kriisidele. Lisaks aitab hanketingimuste lihtsustamine ning

uuenduslike lahenduste suurem hankimine suurendada väike ja keskmise suurusega ettevõtjate

võimalusi hangetes osaleda.

4.1.2 Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

Mõju sihtrühmadeks on valitsusasutused, kaitsetööstusettevõtjad ning Eesti ja ELi

liikmesriikide elanikud.

Koondpaketi ettepanekute on oluline positiivne mõju riigi kaitsevõime tugevdamisele ja

julgeolekule laiemalt. Tiheneks ja lihtsustuks liikmesriikide koostöö tarneahelate kindluses

ning varustuse ja kriisijuhtimise valdkonnas. Samuti loob koondpakett võimalused suurendada

ja kiirendada piiriülest koostööd kaitsevõime kasvatamise projektide elluviimiseks ELi

rahastuse toel (EL eelarve raamistik). Lisaks lihtsustatakse liikmesriikide võimalusi hankida

kaitseotstarbelisi tooteid, mis aitab olulisel määral kaasa kaitsevõime tõstmisele.

4.1.3 Mõju riigivalitsemisele ja –eelarvele

Sihtrühmaks on kaitseotstarbeliste toodete hankimisega tegelevad valitsusasutused (Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus), samuti valitsusasutused, kelle ülesandeks on erinevate

kaitsevalmiduse projektidega seotud lubade menetlemine (näiteks kohalik omavalitsus,

keskkonnaamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jne).

Kaitsevalmiduse koondpakett omab mõju riigiasutuste töökorraldusele. Ettepaneku

muudatused näevad ette nt ühtse kontaktpunkti loomise igas liikmesriigis, mille eesmärgiks

saab asjaajamisega seotud teenuste konsolideerimise (riigihangete, impordi- ja ekspordilubade

menetlused, erinevad standardiseerimised jne) ning seeläbi asjaajamise efektiivsemaks

muutmise, seeläbi vähendatakse administratiivkoormust. Vastava kontaktpunkti eesmärgiks

saab otsene suhtlus Euroopa Komisjoni ning teiste ELi liikmesriikidega, et koordineerida

erinevaid kaitsevalmidusega seotud ettevõtlusealaseid menetlusi, ningriigisiseselt

koordineerimine ja suhtlus asutustega, et uusi lühemaid menetlustähtaegasid otseselt jälgitaks.

Arvestades paketiga kavandatavat erinevate loamenetluste tähtaja olulist lühendamist, võivad

menetlusi läbiviivad valitsusasutused vajada tulevikus täiendavat ressurssi, et oma ülesandeid

tulemuslikult täita (tegelik mõju selgub pärast muudatuste rakendamist).

13

Koondpakett omab mõju riigieelarvele, kuna paketi rakendamisega võivad kaasneda kulud (mh

tööstuse jaoks ühtse kontaktpunkti määramine, võimalikud IT-arendused loamenetluste

kiirendamiseks, sh määruse kohaldamisalasse minevate projektide tuvastamiseks ja

menetlemiseks jne), mida menetletakse sõltuvalt kulude tekkimise ajast riigi eelarvestrateegias

ja/või aastases riigieelarves vastavalt riigi majanduslikele võimalustele või kaetakse vastava

valitsemisala eelarvest.

4.1.4 Mõju keskkonnale

Mõju sihtrühmaks on riigiasutused ja organisatsioonid, kes esindavad keskkonnavaldkonda,

ning Eesti ja ELi liikmesriikide elanikud.

Ettepaneku muudatustega, mis puudutavad kemikaalivaldkonna direktiive (kaitsevalmiduse

erandite laiendamine) ning kiirloamenetlust kaitsevalmiduse projektidele (sh kiiremad tähtajad

menetlustele), võib kaasneda keskkonnamõju. Kiirendatud menetluste puhul võib arvata, et

võib avalduda mõningane negatiivne keskkonnamõju, kuna näiteks mõne loa andmisel võivad

jääda olulised aspektid ja tingimused kaalumata. Selle minimeerimiseks on oluline rakendavas

faasis tagada nii riigi kui ka erasektori võimalikult tõhus töökorraldus lubade menetlusel ja

keskkonnaga seotud aspektide teadvustamine, muuhulgas et vältida tulevikus ilmnevaid

muresid (näiteks mõne kaitsevalmiduse projekti veevarustuse tagamine jms tegevused, mida

analüüsid võimaldavad tavamenetluses protsesside puhul tuvastada). .

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1 Eesti toetab Euroopa Komisjoni kaitsevalmiduse koondpaketi põhieesmärke:

protsesside lihtsustamist, regulatiivse koormuse vähendamist ja Euroopa Liidu

õigusraamistiku kohandamist kaitsevalmiduse vajadustega. Intensiivse sõjategevuse

ärahoidmiseks ja selleks valmisolekuks on oluline kiirendada Euroopa kaitsesektori

tehnoloogilise ja tööstusliku baasi investeeringuid ning saavutada vajalik

tootmisvõimekus. Seejuures peab Eesti jätkuvalt oluliseks piiriülese koostöö edendamist,

ühtset konkurentsipõhist Euroopa Liidu kaitseturu arendamist ning väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjate huvidega arvestamist.

Selgitus: Kriitiliselt oluline on, et Euroopa Liidu kaitseturgu reguleerivad kaitseotstarbelised-

ja mittekaitseotstarbelised sätted saaks kujundatud praegusele Euroopat ümbritseva

julgeolekustsenaariumiga vastavaks. Eesti toetab ettepanekute raameesmärki luua ettepanekute

toel sujuvam ja vähesemate bürokraatlike takistustega ELi kaitseturg, mis suudab pakkuda

paremaid vahendeid liikmesriikide kaitsevalmiduse toetamiseks ning konkurentsivõimelise

Euroopa kaitsetööstuse edendamiseks. Seejuures on Eestile oluline, et muudatused

soodustaksid ühisel turul osalemist väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes Eesti

kaitsetööstusettevõtjatest moodustavad üle 99%.

ELis on kaitsetööstus liikmesriikide valitsustega tihedalt seotud sektor. Eriti ilmestavad seda

suurriigid, kus on ajalooliselt välja kujunenud riigi osalusega tugevad ettevõtjad, kes käituvad

sageli oma tööstuse suhtes rohkem kaitsvamalt. Peamised kaitseinvesteeringutega seotud

protsessid alluvad liikmesriigipõhistele reeglitele ning seetõttu on piiriülene koostöö

raskendatud. Protsessid alates administratiivnõuetest ja lõpetades investeeringute

ligimeelitamisega takerduvad enamasti siseriiklike tõkendite taha, mistõttu ka kontinentaalselt

on kaitsetööstuse jalule aitamine olnud raskendatud. Tähtis on, et muudatused kohanduksid üle

ELi ühtselt, siis on ka ettevõtjatel lihtsam järgida protsesse teiste riikide seadusandlusi silmas

pidades.

14

5.2 Eesti toetab kaitsevalmiduse projektide lubade menetlusprotsesside kiirendamist ning

ühtlustamist Euroopa Liidu üleselt. Toetame menetlustähtaegade kehtestamist, kuid

teeme ettepaneku, et määruses oleks selgemini kajastatud, milliseid lube on kiirmenetluse

all mõeldud. Oleme valmis toetama ka erandite selgemat määratlemist olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loamenetluste puhul, kus ei pruugi olla võimalik ettenähtud

ajaperioodi jooksul vajalikke uuringuid läbi viia ja/või kus pikemad tähtajad tulenevad

rahvusvahelistest konventsioonidest.

Selgitus: Toetame ja tervitame määruse ettepaneku eesmärki, milleks on tagada, et

kaitsevalmidusprojektide loamenetlus oleks kõigis liikmesriikides kiire ja ühtlustatud, toetades

seeläbi siseturu, eelkõige kogu ELi hõlmava kaitseturu, tõrgeteta toimimist. Täiendavalt on

oluline, et lubade andmisel säiliks kõrge keskkonnakaitse tase ning menetlustähtajad oleksid

kooskõlas teiste Euroopa Liidu algatuste ja õigusaktidega ning rahvusvaheliste

konventsioonidega.

Soovime, et ettepanekus sätestatud tähtajad (60 päeva loamenetluseks + erandkorras võimalus

korra 30-päevaliseks või 60-päevaliseks pikenduseks)24 kohalduksid selgelt ja õiguskindlalt

määratletud kaitsevalmidusprojektidele ning jätaksid piisava paindlikkuse erijuhtudeks, kus

ELi keskkonnakaitse nõuete täitmine eeldab täiendavate uuringute (sh keskkonnamõju

hindamise) läbiviimist, mida ei ole võimalik kavandatud ajaraamistikus teostada. Samuti tuleb

arvestada, et ettepanekukohase regulatsiooni rakendamine võib eeldada täiendava inim- ja

rahalise ressursi kaasamist. Käesoleva seisukohaga toetame Eesti Vabariigi Valitsuse

koalitsioonileppes sõnastatud eesmärki, milleks on riigikaitseliste arenduste jaoks hangete,

planeeringute ja tegevuslubade kiirendamine ja lihtsustamine25.

Keskkonnavaldkonna menetlused on oma olemuselt üldiselt samas keerukad ja ajamahukad,

kuna need hõlmavad avalikkuse kaasamist, põhjalikke hindamisi ja laiapõhjalisi

konsultatsioone. Lühemad menetlustähtajad peavad arvestama menetluste sisulist ülesehitust,

ehk seni kehtiva tavapärase menetluse lühema tähtajaga (60 päeva + 30 päeva/60 päeva)

piiramine ei pruugi olla keskkonnavaldkonna lubade sisulisi toiminguid (avalikustamine,

kaasamine, keskkonnamõju hindamise teostamine) arvestades teostatav. Sealjuures tuleneb

avalikustamise kohustus Aarhusi konventsioonist26, mille osalised Eesti ja Euroopa Liit on,

ning määruse ettepanek ka ise näeb ette, et konventsiooniga vastuollu minna ei tohi, kuid

konventsioonis on ette nähtud ka kaitseerand, mille kasutamise võiks selguse huvides määruse

ettepanekus selgemalt välja tuua. Euroopa Komisjon on hinnanud, et liikmesriigid saavad

rakendada kaitsevaldkonna tegevuste puhul kriisideks ettenähtud erandeid, kuid erandeid saab

kasutada vaid piiratud juhtudel ning mahukate kaitsetööstuse projektide puhul on nende

kohaldamine tihti piiratud või välistatud. Menetluste tõhustamiseks ja õiguskindluse

tagamiseks on vajalik kaaluda täiendavate, selgete ja piiritletud erandite loomist asjakohastes

Euroopa Liidu õigusaktides, sealhulgas keskkonnamõju hindamise ja tööstusheite direktiivides,

lisaks juba kaitseomnibussis käsitletud õigusaktidele. See võimaldab keskkonnavaldkonna

24 Kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise määruse eelnõu kohaselt (artikkel 5) ei tohiks

loamenetlus, sh loa andmine, kesta kauem kui 60 päeva; erandjuhtudel, kui kavandatud kaitsevalmidusprojekti

olemus, keerukus, asukoht või suurus seda nõuab, võib liikmesriik tähtaega enne selle aegumist juhtumipõhiselt

korra kuni 30 päeva või suure terviseriski korral ka 60 päeva võrra pikendada.

25 Koalitsioonilepe 2025-2027

26 Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu

poole pöördumise konventsioon–Riigi Teataja

15

lihtsustatud menetlused kaitsevaldkonna tegevustele tagada Euroopa Liidu liikmesriikides

ühetaoliselt.

Kaitsevalmidust tõstvate tegevuste hulgas võib näiteks veevaldkonnas ette tulla mitmeid

olukordi, kus on vaja keskkonnakaitseluba. Näiteks võib osutuda vajalikuks rajada uued

veehaarded (puurkaevud või pinnaveevõtukohad) staapide või sõjaväelinnakute jaoks või

suurendada olemasolevate veehaarete tarbimismahtusid. Kui tarbimine ületab 500 m³ ööpäevas,

tuleb hinnata põhjaveevarude seisundit, mis võib võtta aega kuni 1–2 aastat. Samuti võib

tekkida vajadus rajada uusi reoveepuhasteid või heitvee väljalaskeid (sh ajutised käimlad ja

purgimiskohad) või suurendada olemasolevate puhastite võimsust. Lisaks võib kaitsevalmiduse

tagamiseks olla vajalik rajada jõgede ületamiseks sildu, truup või muid ületuskohti, mis

eeldavad tahkete ainete paigaldamist veekogusse või veekogude süvendamist. Samuti võivad

vajalikud olla (sõja)laevade remontimise, lastimise või lossimisega seotud tegevused. Teatud

juhtudel võib veekogude ületamine eeldada ka puude ja põõsaste raiet veekaitsevööndis.

Seetõttu ei pruugi loamenetluste puhul olla võimalik kõiki olukordi lahendada ühtse ja lühikese

tähtajaga (60 + 30 / 60 päeva). Keskkonnakaitse nõuete täitmine, sealhulgas vajalike uuringute

läbiviimine, võib suurema mõjuga tegevuste puhul nõuda oluliselt pikemat aega, näiteks kui

tegevus läheb tööstusheite direktiivi27 kohaldamisalasse.

Lisaks ei ole määruse ettepanekus välja toodud, milliseid lube kiirmenetluse all mõeldud on.

Seonduvalt 5.4 seisukohas välja tooduga, ei ole selge, mis tegevusvaldkonnad ja ehitised

kaitsetööstuse nime alla loetakse ning sellest johtuvalt ei ole ka võimalik lõpuni hinnata,

millised load erinevate määruse kohaldamisalasse kuuluvate taotlustega hõlmatud võivad olla.

Ettepanekus välja käidud 60+30/60 päeva kiirmenetluse juures peame võimalikuks

ehituslubade, keskkonnalubade ja registreeringute28 menetlust. Küll aga ei pea me võimalikuks

kompleksloa menetlust, mille kestus tööstusheite seaduse kohaselt on kuni 180 päeva (ilma

keskkonnamõju hindamiseks vajaliku ajata).

Täiendavalt, kuna määruse ettepanekust ei selgu, kas kõikide lubade menetlus peaks toimuma

paralleelselt (nt ehitusloa, keskkonnakaitseloa ja kemikaalide käitamisluba) või järjepanu

olenevalt tööstuse arendamise etapist, tekib küsimus lubade andmise järjestuse ning

väljaandmise loogilise ajastuse kohta. Kuna teatud load (nt kasutusluba) antakse tavaliselt

projektiarenduse lõpp-etapis, kui arendusobjekt on juba valmis, eelistame, et oleks selgemalt

välja toodud, mis load on määruse all arvestatud ja mida ei loetaks kiirmenetluse all

kohalduvaks. Määruse ettepaneku sõnastus ei luba ka erinevaid loastamisetappe nö tükeldada

menetlusprotsesside loogilise järjestuse eesmärgil, vaid ainult juhul kui ühe projektiarenduse

alla kuuluvad mitu ehitist.

5.3 Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua kaitsevalmiduse tegevustega seotud

lubade taotlemiseks keskne kontaktpunkt tingimusel, et sellel on koordineeriv funktsioon.

Oluline on, et kontaktpunkt oleks loodud sarnastel põhimõtetel nagu Euroopa Liidu

nullnetotehnoloogia määruse kontaktpunkt ning neid oleks võimalik ühendada, vältides

sellega täiendavate struktuuride loomist.

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010 , tööstusheidete kohta (saastuse

kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) 28 Kompleksload | Keskkonnaamet

16

Selgitus: Kaitsevalmiduse koondpakett näeb muude sätete seas ette ka ühtse kontaktpunkti

loomist kaitsetööstuse jaoks, et vähendada halduskoormust ja kiirendada

kaitsevalmidustegevusega seotud loamenetlust. Ühtse kontaktpunkti loomine lihtsustab

ettevõtjate jaoks asjaajamist. ELi nullnetotehnoloogiate määruse (NZIA)29 alusel on sarnane

kontaktpunkti ülesanne juba teatud tööstusprojektide puhul nõutud. Seetõttu peame

mõistlikuks, et kontaktpunkt laieneb ka teistele valdkondadele nagu kaitsetööstus. NZIA

kontaktpunkti rolli Eestis täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning kulu selle

jaoks on planeeritud. Kuna antud kontaktpunkti ülesanne on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis, siis tööstuste jaoks selguse säilitamiseks ning

halduskoormuse vähendamiseks võiks kaitsevalmiduse koondpaketis ette nähtud

loamenetlustega seotud kontaktpunkt olla ühendatud NZIA kontaktpunktiga. Ühtse

kontaktpunkti loomise ettepanekut saame toetada ainult siis kui kontaktpunkt toimib

koordineeriva funktsioonina ega võta üle ametkondade ülesandeid ega õigusi loamenetluste

protsessis. Hetkel ei ole komisjoni ettepanekus piisavalt selge, milline on täpselt kontaktpunkti

roll. Kuigi peamiselt nähakse seda lihtsustava, koordineeriva ja infot jagava funktsioonina, on

määruse kohaselt kontaktpunkt see, kelle otsusest taotluse terviklikkuse kohta sõltub

menetlustähtaja algamine. Kontaktpunkt on ka see, kes teeb taotlejale teatavaks lõpliku otsuse.

5.4 Eesti eelistab lahendust, kus kiirmenetluste kohaldamisalasse kuuluvad ehitised ja

tegevused oleksid selgemini defineeritud või liikmesriikide enda määrata. Juhul, kui

kaasatud haldusorgan ei ole talle antud tähtaja sees arvamust avaldanud või muul viisil

reageerinud, toetame antud menetlustoimingu vaikimisi sooritatuks lugemist. Eesti ei

nõustu, et kogu loamenetluse tulemust loetakse vaikimisi lõplikult otsustatuks.

Selgitus: Soovime, et õigusakti30 tasemel oleksid vastavad ehitised oluliselt täpsemalt

piiritletud. Praegune ettepanek viitab kaitseotstarbelise tootena direktiivi 2009/43/EC artikli 3

(1) ja selle lisas leiduvale definitsioonile31, st pikale loetelule erinevatest toodetest või ainetest

ning enamasti seotud sõjaliseks otstarbeks kohandatud tootega. Samas ei määrata

loamenetlustes (näiteks ehitusloa puhul) nii täpselt tulevases ehitises toodetava toote või aine

kasutajaskond. Väga laia toote või ainete nimekirja tõttu võivad osutuda võimalikuks ka

olukorrad, kus püstitatavasse hoonesse kavandatakse näiliselt vastava toote tootmise ruumid, et

saada soovitud leevendus, aga reaalselt hilisemas faasis vastavaid tooteid ei toodeta. Selliselt

saab ehitise omanik ebaõiglase konkurentsieelise, sest hilisemalt neid ehitisi lammutama ei

asuta. Alternatiivina peame võimalikuks ka lahendust, kus antaks liikmesriikidele võimalus

tõhusama loamenetluse saavate ehitiste ja tegevusvaldkondade piiritlemiseks, et hõlmatud

oleksid vaid kõige olulisemaid ja vajalikke tooteid tootvad tööstusehitised ja valdkonnad.

Samuti peame oluliseks, et määruse ettepanekus sisalduvad definitsioonid oleksid selged ja

üheselt mõistetavad.

Regulatsioon, kus luba loetakse vaikimis antuks, kui loa andja ei ole loa andmiseks määratud

tähtaja jooksul teavitanud projektiarendajat loamenetluste tulemustest, võib praktikas kaasa

tuua mitmeid probleeme. Lõpliku loa andmine võib tuua kaasa hoopis vastupidise olukorra, kus

nõuded on jäetud ajapuuduse tõttu haldusaktile lisamata. Selline regulatsioon võib tekitada

taotlejale ka täiendava rahalise koormuse näiteks ümberehitamise näol, kui vaikimisi antakse

nõuetele mittevastava ehitise ehitamiseks luba ja nõuetele mittevastavusele juhitakse

tähelepanu ehituse või kasutusloa taotlemise faasis. Samasugune risk on

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1075 Euroopa nullnetotehnoloogia

tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks 30 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta

(COM(2025) 821 final) 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ Lisa (LK 11-36) (Kaitseotstarbelist toodete nimekiri)

17

keskkonnakaitselubade puhul. Näiteks keskkonnakompleksloa andmine vaikimisi on riskantne,

kuna load antakse suure mõjuga käitistele ning kui sellise loa menetluses jäävad olulised

nõuded (näiteks vee või välisõhu seire, heitepiirväärtused, lubatud veevõtt, ohtlike jäätmete

käitlemise tingimused jms) loale kandmata võib see avaldada ulatuslikku mõju keskkonnale ja

seeläbi avalikkusele.

5.5 Eesti toetab riiklike ja julgeolekuhuvide kaitsmise kaalutustel kemikaalivaldkonnas

ettenähtud kaitsevalmiduse tõstmise ning kaitsetööstuse arendamisega seotud erandite

kohaldamisala laiendamist (nt. liikmesriikidele võimaluse andmist lubada vajaduse

korral ulatuslikumaid erandeid kaitsevalmiduse kaalutlusel). Samuti toetame komisjoni

ettepanekut anda liikmesriikidele võimalus jätta püsivate orgaaniliste saasteainete

määruse raames koostatud aruannetes kaitsevaldkonda puudutav teave esitamata.

Selgitus: Kaitsetööstussektor puutub kokku ka erinevate keemiliste ainete käsitlemisega,

mistõttu on lisaks kaitsevaldkonda ning kaitseturgu puudutavatele regulatsioonidele oluline

julgustada erandite kasutamist ka kemikaalivaldkonna õigusaktides (REACH nr 1907/2006,

CLP nr 1272/2008, biotsiidi nr 528/2012 määrused). Paljudes neist on juba kehtivad erandid,

mida saab rakendada ka riigikaitse huvides, kuid osades liikmesriikides on nende tõlgendamisel

tekkinud ebakindlust. Seetõttu on oluline, et erandite kohaldamisalasse oleks selgelt hõlmatud

ka kaitsevalmidus. REACH määruse sõnastust täiendatakse, et liikmesriigid võivad kehtestada

ainete ning segu või toote koostises esinevate ainete suhtes erandeid REACH määruse nõuetest,

kui see on vajalik riigikaitse huvides. CLP-määrust täiendatakse selliselt, et liikmesriigid

võivad konkreetsetel juhtudel kehtestada teatavate ainete segude ja I lisa punkti 2.1 toodete

(lõhkeained, segud, pürotehnilised ained ja segud, mittepüsivad lõhkeained, eriotstarbelised

lõhkeained) suhtes erandeid, kui see on vajalik riigikaitse huvides. ELi biotsiidimäärust

täiendatakse selliselt, et liikmesriigid võivad kehtestada biotsiidide või töödeldud toote

koostises esinevate biotsiidide suhtes erandeid, kui see on vajalik riigikaitse huvides. Samuti

peab erandite rakendamisel keskseks kaalutluseks jääma riiklik kaitsevajadus või laiemalt

Euroopa Liidu julgeolekuhuvid.

Toetame komisjoni ettepanekut anda liikmesriikidele võimalus jätta püsivate orgaaniliste

saasteainete määruse (2019/1021) raames koostatud aruannetes kaitsevaldkonda puudutav

teave esitamata. Seda selle tõttu, et määrus rakendab Stockholmi konventsiooni ning eraldi

kaitsevaldkonna erandit ei ole võimalik kehtestada, kuna ELi tasand ei saa kehtestada

leebemaid nõudeid kui konventsiooniga kokku lepitud. Samuti toetame edaspidi

erandivajadustega arvestamist juba konventsiooni ainete lisamise arutelude varajases etapis, et

hinnata kohe ka mõju kaitsetööstusele ja alternatiivide olemasolu. Määruse järgi peavad

liikmesriigid igal aastal esitama aruande infoga erinevate määruse rakendamisega seotud

teemade kohta. Siiani ei olnud eraldi kaitsevaldkonda puudutava info kohta selle protsessi

juures mingit erandit ette nähtud. Siin käsitletavas ELi määruste muutmise eelnõus on komisjon

teinud ettepaneku, et kaitsevaldkonna huvidest lähtuvalt oleks edaspidi liikmesriikidel võimalik

seda aruannet koostades kaitsevaldkonna detailsem info välja jätta.

Eesti toetab määrusesse (EÜ) nr 1907/2006 tehtud Euroopa Komisjoni poolt

muudatusettepanekut, mis sätestab uueks asjakohasuseks laiendada riiklike kaitseotstarbeliste

erandite kohandamisala, andes liikmesriikidele võimaluse lubada vajaduse korral

ulatuslikumaid erandeid, säilitades samas peamise kohustuse tasakaalustada kaitse- ja

julgeolekuvajadused tervise ja keskkonna kaitsega.

5.6 Eesti toetab kehtiva Euroopa Liidu kaitsehanke direktiivi tehtavaid

muudatusettepanekuid, millega muuhulgas tõstetakse rahvusvaheliste hangete

piirmäärade tõstmist kuni 900 000 euroni ning lubatakse kaitse- ja julgeoleku riigihangetes

18

rakendada tavahangete direktiivide lihtsustavaid vahendeid nagu dünaamilised

hankesüsteemid, Euroopa ühtne hankedokument ja innovatsioonipartnerlus.

Selgitus: Eestile on oluline, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked (Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ) oleksid ajakriitilistes olukordades paindlikud ja tõhusad, kuid

samas säilitaksid tasakaalu siseturu toimimisega ning väldiksid põhjendamatuid riske

läbipaistvusele ja ausale konkurentsile. Eestile on oluline rahvusvaheliste riigihangete

piirmäärade tõstmine kuni 900 000 euroni. Lisaks toetame muudatusi, mis lisaks piirmäära

korrigeerimisele annavad liikmesriikidele võimaluse rakendada kaitse- ja julgeolekuhangetes

ka tavahangete direktiivides sätestatud lihtsustavaid ja kiirendavaid vahendeid nagu

dünaamilised hankesüsteemid32, Euroopa ühtne hankedokument33 ja innovatsioonipartnerlus.

Muudatused, mis Omnibus V koondpaketi ettepanekutega ellu hakatakse viima, aitavad

Euroopal (sh Eestil) tagada kohanemise globaalse konkurentsi, julgeoleku olukorrast tingitud

muudatustega ning kaitsevaldkonna siseturu vajadustega (paindlikkusega) kooskõla.

5.7 Eesti toetab kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise

direktiivi muudatusettepanekuid, mille eesmärgiks on lihtsustada sertifitseeritud

ettevõtjate kaupade ja teenuste liikumist siseturul ning laiendada üldiste veolubade

kohaldamisala (sealhulgas Euroopa kaitsetööstusprogrammide toel loodavatele

lahendustele). Samuti toetame teabenõuete kohaldamise vajaduse juhtumipõhist

hindamist.

Selgitus: Eesti peab oluliseks, et kaitseotstarbeliste toodete siseturu toimimine (Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ) oleks sujuvam ja vähem koormav, eriti

sertifitseeritud ettevõtjate puhul, kelle tegevus on juba usaldusväärselt kontrollitud. See aitab

tugevdada Euroopa kaitsetööstuste konkurentsivõimet ja koostöövalmidust. Üleüldise

bürokraatia vähendamiseks kaitsevaldkonna toodete piiriülesel liikumisel toetab Eesti

ühtsemate ja paindlikumate loamenetluste tingimuste loomist kogu ELis (eelnõu ettepaneku

kontekstis). See aitab tagada kriitiliste komponentide kiirema jõudmise sinna, kus neid kõige

rohkem vajatakse. Eestile on ka võtmetähendusega, et regulatiivne paindlikkus ei tooks kaasa

põhjendamatuid kompromisse läbipaistvuses ja järelevalves. Paindlikumad teabenõuded

ettevõtjatele tuleks seetõttu üles ehitada viisil, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust, kuid

jätab riigiasutustele võimaluse saada informatsiooni detailide kohta, mis on otseselt seotud

julgeolekuga.

5.8 Eesti toetab Euroopa Kaitsefondi määruse sätete laiendamist, et lihtsustada

hindamiskriteeriume, muuta tööprogrammid mitmeaastasteks ning võimaldada toodete

testimist ka väljaspool Euroopa Liitu, sealhulgas Ukrainas. Toetame kommertskasutusele

eelnevate hangete lihtsustamist ja kaasrahastavate liikmesriikide juurdepääsu õigust

arendusprojektide tulemustele. Eesti eelistab, et taotlusvoorude väline

otsefinantseerimine peab olema, sarnaselt kehtivale õigusele, lubatud vaid erandjuhtudel.

Selgitus: Euroopa Kaitsefond (EDF, määrus (EL) 2021/697 on hetkel ainus töös olev ELi

kaitsetööstusprogramm, mille põhitähelepanu on teadus- ja arendustegevusel. Programm on

jõudnud poolele elutsüklile ning esile on kerkinud kitsaskohad, mida on oluline muuta.

Arvestada tuleb ka, et programmi määrus lepiti kokku enne Venemaa agressioonist tingitud

intensiivistunud julgeolekuolukorda 2022. aastal. Olulisemad muudatused seejuures on

hinnangute kriteeriumite lihtsustamine, alltöövõtu määra tõstmine, uuenduste turule toomise

32 Riigihanke vahend, mis võimaldab avaliku sektori asutustel sooritada pikema aja jooksul korduvaid oste ja

ettevõtjatel süsteemiga liituda selle kehtivusaja jooksul 33 Euroopa ühtne hankedokument on standardne vorm, millega ettevõte kinnitab riigihankest kõrvaldamise aluste

puudumist ja oma vastavust riigihankes sätestatud kvalifitseerimistingimustele.

19

kiirendamine (sh eelkommertshanked) ning loodavate lahenduste testimise võimaldamine

Ukrainas, mis aitab saada reaalajas tagasisidet tehnoloogiate toimivuse kohta sõjaoludes.

Eelkommertskasutusega hankimine ning liikmesriikidele juurdepääsu lihtsustamine

arendusprojektis loodavatele tulemustele on oluline muudatus, sest täna on see telg kõige

keerulisem väljakutse projektidesse kaasfinantseeringuga panustavate liikmesriikide ja

projektikonsortsiumite vahel. Nimelt, projektis loodav intellektuaalomand kuulub ettevõtetele,

kuid kaasfinantseeringuga projekti arenguid toetavad liikmesriigid teevad seda investeeringu

eesmärgil, et saada seeläbi eksklusiivne kasutusõigus vastutasuks tehtud investeeringu eest.

Selle vaidluskoha lihtsustamine on oluline mõlemale osapoolele, mida ka Eesti toetab.

Täiendavalt on meile oluline, et otselepingute puhul säilitataks direktiivis kehtivat eeskirja,

millega võib määruse kohaselt EL rahastada tööprogrammi projekte tavapärase

konkurentsipõhise taotlusvooru väliselt (ehk nö otsefinantseerimise teel) vaid erandjuhtudel. Sh

tuleb erandjuhtu hästi põhjendada, mille rakendamise üle otsustab eraldi Euroopa Komisjon.

Otselepingute34 kehtiva eeskirja muutmine (sh edaspidine laiemalt rakendamise soodustamine)

kitsendaks avatud konkurentsi ning annaks eelise pigem suurematele kaitsetööstusettevõtetele.

See omakorda pärsib aga Euroopa kaitsetööstuse laiemat arengut.

Kõige objektiivsem projektidele toetuste andmine saab toimuda läbi selge ja läbipaistva

hindamisprotseduuri, mille kriteeriumid on asjakohased ning haldamine nii hindajate

analüüsimise sisu kui ka ajamahu mõttes paindlik. Selle kõrval on otsetoetusega rahastuse

andmine küll kiirem ja väiksema halduskoormusega, kuid läbipaistmatum ning vähem

konkurentsi võimaldavam. Otsetoetuse rahastamist Eesti üldjuhul ei toeta, väljaarvatud juhul

kui tegu on erandjuhtumiga.

5.9 Eesti toetab rahastuse paremat kättesaadavust Euroopa kaitsevalmiduse,

kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse arendamise jaoks. Sealhulgas toetame erasektori

kaasamise tingimuste lihtsustamist läbi programm InvestEU kaitsetööstusele

kohaldatava erandi.

Selgitus: Toetame kaitsetööstusettevõtjate rahastuse kättesaadavuse parandamist läbi

programm InvestEU tingimuste kohandamise. See aitab kiirendada investeeringute mahtu ja

hoogustada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Innovatsiooni soodustamine ning koostöö

laiendamine aitab avardada võimalusi teadus- ja arendustegevustes rahastamiseks, sealhulgas

kaheotstarbeliste lahenduste puhul, mis võivad olla kasulikud nii riigikaitses kui ka

tsiviilsektoris.

5.10 Eesti toetab muudatusettepanekut, mille kohaselt kestlike investeeringute

raamistikust jäävad välistatuks vaid üldtunnustatud rahvusvaheliste

relvakonventsioonidega keelatud relvad. Selline lähenemine aitab tagada

kaitsevõimekuse arendamise kooskõla Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkidega.

Selgitus: Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu kestlike investeeringute raamistik arvestaks

muutunud julgeolekukeskkonna vajadustega ja kaitsetööstust nähtaks kestliku investeeringuna.

Piirangute sidumine vaid rahvusvaheliste relvakonventsioonidega keelatud relvadega on

tasakaalustatud lahendus, mis välistab keelatud relvasüsteemid, kuid ei takista ELi strateegiliste

eesmärkidega kooskõlas olevate kaitseinvesteeringute tegemist. Selline lähenemine toetab nii

34 Otseleping (ingl direct award) on Euroopa Kaitsefondi tööprogrammi taotlusvoorus rakendatav korraldus,

mille alusel ei konkureeri konsortsiumid Euroopa Komisjoni toetusrahastusele vaid selline õigus antakse otse

konsortsiumile, kellel on Euroopa Komisjoni hinnangul objektiivne vajadus (Euroopa võimearenduslikus

kontekstis)

20

Eesti kui Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet kui ka liikmesriikide võimekust reageerida

julgeolekuohtudele.

5.11 Eesti toetab Euroopa Komisjoni hinnangut, et kaitsetoodete ja -teenuste

tootmisvõimekuse suurendamisele suunatud riigiabi meetmed arvestavad

julgeolekuhuvidega ega kahjusta ühtse turu toimimist. Eesti peab vajalikuks, et Euroopa

Liidu riigiabi raamistik arvestaks praegust julgeolekuolukorda ja võimaldaks

liikmesriikidel kiiresti tugevdada oma kaitsetööstuse võimekust ohu- ja sõjaseisukorras.

Selgitus: Eesti jaoks on see lähenemine oluline, sest see võimaldab suunata riigi ressursse

otseselt kaitsevõime tugevdamisse ilma, et see tooks kaasa pikemaajalisi ja bürokraatlikke

heakskiidumenetlusi ELi tasandil. Arvestades meie piiririigi positsiooni, on kaitsetoodete ja -

teenuste tootmisvõimekuse kiire kasvatamine otseselt seotud riigi julgeolekusse panustamisega.

Riigiabi reeglite paindlikum käsitlemine annab Eesti ettevõtjatele võimaluse kaasata vahendeid

tootmisvõimsuse laiendamisse, kaitseotstarbelistesse arendusprojektidesse ja innovatsiooni,

suurendades nii meie kaitsetööstuse konkurentsivõimet kui ka panust liitlaste ühisesse

kaitsevõimesse. Tegu on Euroopa Komisjoni ettepanekuga koondpaketi teatises, kuid mida

Eesti ka muudatuste osana toetab.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja

Siseministeeriumiga. Arvamust on ja ettepanekuid on palutud täiendavalt Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstusliidult ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt. Esitatud arvamusi on

seletuskirja koostamisel arvesse võetud.

Avalik_20250916_KM_5-10_25_8-3_Väljaminev vastuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2025-09-16 07:13:25