Arvamus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 14.08.2025 nr 8-1/6805-1 Meie 16.09.2025 nr 2.3-4/25/2674-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (KrMS, VTMS ja ESS muutmise seadus) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS), väärteomenetluse seadustiku (VTMS) ja elektroonilise

side seaduse (EES) muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Meil on esitatud eelnõu osas järgmised

tähelepanekud.

1. Andmesubjekti õigus saada sideettevõtjalt isikuandmete töötlemise teavet

Eelnõuga luuakse menetlejale võimalus teha päring ESS § 102 alusel säilitatud andmete kohta

KrMS-s või VTMS-is sätestatud korras. AKI hinnangul vajab täiendavat selgust regulatsioon, mis

puudutab sideettevõtja poolt andmesubjekti IKÜM artiklist 15 tuleneva õiguse piiramist juhul, kui

tegemist on vastusega õiguskaitseasutuse päringule.

AKI praktikast tulenevalt on olukorra kitsaskoht selles, et kui andmesubjekt küsib sideettevõtjalt

isikuandmete töötlemise teavet, siis IKÜM artikli 15 järgi peaks sideettevõtja justkui sellise teabe

väljastama. Tänases regulatsioonis ei nähtu selgeid sätteid selle kohta, kuidas sideettevõtja peaks

inimese taotlusele reageerima juhul, kui sideettevõtja teab, et mingid isikuandmed on edastatud

süüteomenetluses õiguskaitseasutusele. Andmesubjekti õiguste piiramise aluseks on IKÜM art 23

(täpsemalt lg 1 punkt d) ja nii peaks ka andmesubjekti õiguste piiramisega seonduvad sätted

vastama IKÜM art 23 lg 2 tingimustele.

Kui isikuandmeid töödeldakse pädeva asutuse poolt nimetatud eesmärgil, on sellise tegevuse

aluseks õiguskaitseasutuste direktiiv (EL) 2016/680.1 Eestis on õiguskaitseasutuste direktiiv üle

võetud IKS-iga. Oluline on silmas pidada, et IKS 4. peatükile saab tugineda üksnes

õiguskaitseasutus süüteomenetlust läbi viies, mitte aga muud isikud. Seega sideettevõtja ei saa

tugineda IKS 4. peatüki sätetele.

Kuigi KrMS § 214 lg 1 näeb ette, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes

prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

tingimustel, vajab siiski andmesubjekti õiguste piiramise regulatsioon täpsustamist. Nimelt peaks

piirangu kohaldamise õigus olema ka andmeandja ehk sideettevõtja osas selgemini reguleeritud.

Kehtiv regulatsioon jätab lahtiseks näiteks küsimuse, kuidas realiseerub andmesubjektide õigus

olla piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada piirangu eesmärki,

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. – https://eur- lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=celex%3A32016L0680#ntr3-L_2016119ET.01008901-E0003.

2 (2)

täpsustamata on andmesubjekti õigustele seatud piirangu ulatus ja kestus, sh reguleerimata on

andmesubjekti ESS alusel andmete edastamisest teavitamise kord juhul, kui piirang on ära

langenud.

2. Kaotatakse ära lausaline andmete säilitamise kohustus, kuid sellega kaasnevad muud

seadusnormide edaspidise rakendamisega seotud küsimused

Päringute tegemisel soovitakse õigusliku alusena minna eelkõige KrMS või VTMS vastava sätte

peale. Samas on sideettevõtjale tehtava päringu puhul varasemalt tuginetud ka ESS §-le 112. Kuna

eelnõuga EES § 112 muudatusi ette ei nähta, küsitavaks jääb, kuidas suhestub muudatustega

edaspidi ESS § 112. Näiteks ESS § 112 lõige 3 võimaldab õiguskaitseasutusele mobiiltelefonivõrgus kasutatavate

terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas. Teisalt planeeritava muudatusega KrMS § 90¹

lõike 2¹ järgi tuleb menetlejal teha päring kirjalikult ja vastata tuleb sellele sõltuvalt päringu

kiireloomulisusest kas kümne tunni või kümne tööpäeva jooksul. Selgusetu on, kuidas need

omavahel suhestuvad ja kas ESS § 112 lõikes 3 nimetatud võimalus säilib.

Sarnaselt võimaldab ESS § 112 lõige 4 saada ESS § 112 lõikes 3 nimetatud teabe kirjaliku lepingu

alusel ning pideva elektroonilise ühendusega. See tähendab, et õiguskaitseasutusel võib andmete

saamiseks olla pidev elektrooniline ühendus. Tekib küsimus, kuidas see võimalus edaspidi toimib,

kui KrMS ütleb, et peab tegema päringuid.

Arvestades, et ESS § 112 lg 1 ja 2 ei laiene enam ESS § 1111 lõige 11 punktides 1 ja 3 nimetatud

asutustele, võiks eeldada, et ka § 112 lg 3 ja 4 võimaluse on soovitud võimaldada hetkel ainul

julgeolekuasutustele. Kui see on nii, siis peab siiski muutma ka § 112 lg 3 sõnastuse. Olukorrale

võib aidata selguse luua ka seletuskirja täiendamine, kuidas on sätete omavaheline suhestumine

edaspidi planeeritud olema.

3. Päringu vorminõue ja päringule vastamise tähtaeg

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KrMS § 90¹ lõikega 2¹, millega nähakse ette KrMS § 90¹ lõikes

1 või 2 nimetatud päringu tegemine kirjalikus või elektroonilises vormis. Seletuskirjas on

täpsustatud, et vormi juures on oluline paindlikkus ja et päring võidakse teha nii elektrooniliselt

(st mingi andmevahetuskeskkonna või liidese kaudu) kui ka muus kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, nt elektronposti teel. Peame vajalikuks pöörata tähelepanu, et kirjalik vorm

ei hõlma kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, mis on oma olemuselt leebem, kuna ei nõua

allkirjastamist. Palume seletuskirja täpsustada, et see oleks seaduses toodud vorminõudega

kooskõlas.

Päringule vastamise tähtaja osas on eelnõus märgitud, et päringule vastatakse kümne tööpäeva

jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisu arvestades

võimalik. Juhime tähelepanu, et selline sõnastuse juures jääb arusaamatuks, mis on maksimaalne

taotlusele vastamise tähtaeg. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 14.08.2025 nr 8-1/6805-1 Meie 16.09.2025 nr 2.3-4/25/2674-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (KrMS, VTMS ja ESS muutmise seadus) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS), väärteomenetluse seadustiku (VTMS) ja elektroonilise

side seaduse (EES) muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Meil on esitatud eelnõu osas järgmised

tähelepanekud.

1. Andmesubjekti õigus saada sideettevõtjalt isikuandmete töötlemise teavet

Eelnõuga luuakse menetlejale võimalus teha päring ESS § 102 alusel säilitatud andmete kohta

KrMS-s või VTMS-is sätestatud korras. AKI hinnangul vajab täiendavat selgust regulatsioon, mis

puudutab sideettevõtja poolt andmesubjekti IKÜM artiklist 15 tuleneva õiguse piiramist juhul, kui

tegemist on vastusega õiguskaitseasutuse päringule.

AKI praktikast tulenevalt on olukorra kitsaskoht selles, et kui andmesubjekt küsib sideettevõtjalt

isikuandmete töötlemise teavet, siis IKÜM artikli 15 järgi peaks sideettevõtja justkui sellise teabe

väljastama. Tänases regulatsioonis ei nähtu selgeid sätteid selle kohta, kuidas sideettevõtja peaks

inimese taotlusele reageerima juhul, kui sideettevõtja teab, et mingid isikuandmed on edastatud

süüteomenetluses õiguskaitseasutusele. Andmesubjekti õiguste piiramise aluseks on IKÜM art 23

(täpsemalt lg 1 punkt d) ja nii peaks ka andmesubjekti õiguste piiramisega seonduvad sätted

vastama IKÜM art 23 lg 2 tingimustele.

Kui isikuandmeid töödeldakse pädeva asutuse poolt nimetatud eesmärgil, on sellise tegevuse

aluseks õiguskaitseasutuste direktiiv (EL) 2016/680.1 Eestis on õiguskaitseasutuste direktiiv üle

võetud IKS-iga. Oluline on silmas pidada, et IKS 4. peatükile saab tugineda üksnes

õiguskaitseasutus süüteomenetlust läbi viies, mitte aga muud isikud. Seega sideettevõtja ei saa

tugineda IKS 4. peatüki sätetele.

Kuigi KrMS § 214 lg 1 näeb ette, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes

prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

tingimustel, vajab siiski andmesubjekti õiguste piiramise regulatsioon täpsustamist. Nimelt peaks

piirangu kohaldamise õigus olema ka andmeandja ehk sideettevõtja osas selgemini reguleeritud.

Kehtiv regulatsioon jätab lahtiseks näiteks küsimuse, kuidas realiseerub andmesubjektide õigus

olla piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada piirangu eesmärki,

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. – https://eur- lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=celex%3A32016L0680#ntr3-L_2016119ET.01008901-E0003.

2 (2)

täpsustamata on andmesubjekti õigustele seatud piirangu ulatus ja kestus, sh reguleerimata on

andmesubjekti ESS alusel andmete edastamisest teavitamise kord juhul, kui piirang on ära

langenud.

2. Kaotatakse ära lausaline andmete säilitamise kohustus, kuid sellega kaasnevad muud

seadusnormide edaspidise rakendamisega seotud küsimused

Päringute tegemisel soovitakse õigusliku alusena minna eelkõige KrMS või VTMS vastava sätte

peale. Samas on sideettevõtjale tehtava päringu puhul varasemalt tuginetud ka ESS §-le 112. Kuna

eelnõuga EES § 112 muudatusi ette ei nähta, küsitavaks jääb, kuidas suhestub muudatustega

edaspidi ESS § 112. Näiteks ESS § 112 lõige 3 võimaldab õiguskaitseasutusele mobiiltelefonivõrgus kasutatavate

terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas. Teisalt planeeritava muudatusega KrMS § 90¹

lõike 2¹ järgi tuleb menetlejal teha päring kirjalikult ja vastata tuleb sellele sõltuvalt päringu

kiireloomulisusest kas kümne tunni või kümne tööpäeva jooksul. Selgusetu on, kuidas need

omavahel suhestuvad ja kas ESS § 112 lõikes 3 nimetatud võimalus säilib.

Sarnaselt võimaldab ESS § 112 lõige 4 saada ESS § 112 lõikes 3 nimetatud teabe kirjaliku lepingu

alusel ning pideva elektroonilise ühendusega. See tähendab, et õiguskaitseasutusel võib andmete

saamiseks olla pidev elektrooniline ühendus. Tekib küsimus, kuidas see võimalus edaspidi toimib,

kui KrMS ütleb, et peab tegema päringuid.

Arvestades, et ESS § 112 lg 1 ja 2 ei laiene enam ESS § 1111 lõige 11 punktides 1 ja 3 nimetatud

asutustele, võiks eeldada, et ka § 112 lg 3 ja 4 võimaluse on soovitud võimaldada hetkel ainul

julgeolekuasutustele. Kui see on nii, siis peab siiski muutma ka § 112 lg 3 sõnastuse. Olukorrale

võib aidata selguse luua ka seletuskirja täiendamine, kuidas on sätete omavaheline suhestumine

edaspidi planeeritud olema.

3. Päringu vorminõue ja päringule vastamise tähtaeg

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KrMS § 90¹ lõikega 2¹, millega nähakse ette KrMS § 90¹ lõikes

1 või 2 nimetatud päringu tegemine kirjalikus või elektroonilises vormis. Seletuskirjas on

täpsustatud, et vormi juures on oluline paindlikkus ja et päring võidakse teha nii elektrooniliselt

(st mingi andmevahetuskeskkonna või liidese kaudu) kui ka muus kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, nt elektronposti teel. Peame vajalikuks pöörata tähelepanu, et kirjalik vorm

ei hõlma kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, mis on oma olemuselt leebem, kuna ei nõua

allkirjastamist. Palume seletuskirja täpsustada, et see oleks seaduses toodud vorminõudega

kooskõlas.

Päringule vastamise tähtaja osas on eelnõus märgitud, et päringule vastatakse kümne tööpäeva

jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisu arvestades

võimalik. Juhime tähelepanu, et selline sõnastuse juures jääb arusaamatuks, mis on maksimaalne

taotlusele vastamise tähtaeg. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108