KarS-i muutmise seaduse eelnõu esitamine VV-sse

1

EELNÕU

12.09.2025

Karistusseadustiku muutmise seadus (nõusolekupõhine

seksuaalvägivalla käsitlus)

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 141 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Suguühte eest inimesega tema vaba ja väljendatud nõusolekuta –

karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega.“;

2) paragrahvi 141 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Sama teo eest, kui see on toime pandud, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest, –

karistatakse ühe- kuni nelja-aastase vangistusega.

(12) Sama teo eest, kui see on toime pandud:

1) vägivallaga;

2) ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või

toimunust aru saama, –

karistatakse ühe- kuni kuueaastase vangistusega.“;

3) paragrahvi 141 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui selle on toime pannud täisealine isik noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;“;

4) paragrahvi 141 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 12, 2 või 21 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

5) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Vabaks ja väljendatud nõusolekuks käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta olukorda, kus:

1) isik ei ole sõnaliselt või muul viisil väljendanud, et ta osaleb suguühtes vabatahtlikult;

2) isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude,

hirmu, tardumise, mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu

võrreldava põhjuse tõttu ning toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis selle

eesmärgiks.“;

6) paragrahvi 1411 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1411. Nõusolekuta sugulise iseloomuga tegu“;

7) paragrahvi 1411 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„(1) Inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemise

eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud süüteokoosseis, –

karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.“;

8) paragrahvi 1411 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Sama teo eest, kui see on toime pandud, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest, –

karistatakse ühe- kuni kolmeaastase vangistusega.

(12) Sama teo eest, kui see on toime pandud:

1) vägivallaga;

2) ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või

toimunust aru saama, –

karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.“;

9) paragrahvi 1411 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui selle on toime pannud täisealine isik noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;“;

10) paragrahvi 1411 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 12, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.“;

11) paragrahvi 1411 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Vabaks ja väljendatud nõusolekuks käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta olukorda, kus:

1) isik ei ole sõnaliselt või muul viisil väljendanud, et ta osaleb sugulise iseloomuga teos

vabatahtlikult;

2) isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude,

hirmu, tardumise, mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu

võrreldava põhjuse tõttu ning toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis selle

eesmärgiks.“;

12) paragrahv 143 tunnistatakse kehtetuks.

13) paragrahvi 1432 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või

muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest

või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub käesoleva seadustiku § 141

lõikes 12 või § 1411 lõikes 12 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline

vastupanu osutama või toimunust aru saama, –

karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.“;

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

3

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn … ……………2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Lä h

em e

se ks

u aa

lk u

ri te

g u

d e

p u

h u

l ü le

n õ

u so

le ku

p õ

h is

el e

kä si

tl u

se le

1. Miks on muudatust vaja?

2. Mis muutub?

3. Mida on vaja muudatustest veel teada?

Eesti karistusseadustikus ei vasta seksuaalse enesemääramise vastased süüteod täiel määral Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile, aga soovime, et vastaksid. Tahame minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele. See tähendab seksuaalvägivalla õiguslikku reguleerimist nõnda, et nõusolekuta seksuaaltegevused on karistatavad. Praegu on nii, et kui inimesega astuti vastu tema tahtmist seksuaalvahekorda, aga selle käigus ei kasutatud vägivalda ning ta ei olnud abitusseisundis (ehk olukorras, kus inimene pole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru saama), siis kehtiva seaduse järgi ei ole vägistamise kuriteokoosseis täidetud. Ei ole õigustust sellele, et inimene kaasatakse seksuaalsuhtesse tema tahte vastaselt. Eelnõu toetab inimeste seksuaalse enesemääramise õigust ja vastab ühiskonna arusaamale vaba tahet austavast seksuaalsuhete kultuurist. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 punktiga 400: Võtame vastu nõusolekuseaduse jah-versiooni.

Läheme seksuaalkuritegude puhul üle nõusolekupõhisele käsitlusele

Eelnõuga muudetakse karistusseadustikku ning karistatav hakkab olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ilma, et nõusoleku puudumise kõrval peaksid täidetud olema lisatingimused: vägivald, abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine. Eelnõuga sätestatakse, millisel juhul ja millises olukorras ei saa olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Selleks on olukord, kus isik ei ole sõnaliselt või muul viisil väljendanud, et ta osaleb seksuaaltegevuses vabatahtlikult. Vaba ja väljendatud nõusolekuga ei saa olla tegemist ka olukorras, kus isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude, hirmu, tardumise, mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu ning toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis selle eesmärgiks. Muutub vägistamise ja nõusolekuta muu sugulise iseloomuga teo üldkoosseisu ehk lõike 1 karistusmäär.

Nõusolekupõhise lähenemise, täpsemalt jah-mudeli puhul tuleb seksuaaltegevuse osapoolel väljendada oma nõusolekut seksiks ehk anda n-ö aktiivne nõusolek. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt või muul viisil. Sõnaliselt tähendab väljendusviisi, kus kasutatakse sõnu – suuline, kirjalik, viipekeelne. Muul viisil tähendab sellist viisi, mis ei ole sõnaline, aga on piisavalt kommunikatiivne, näiteks kehakeel, žestid jms. Kuni nõusoleku väljendamiseni loetakse, et see puudub ja seda ei saa eeldada, st vaikimine ei ole nõusolek. Kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Nõusolek peab olema antud vaba tahte tulemusena.

1/3

5. Kelle jaoks seda tehakse?

6. Keda see veel puudutab?

Vabariigi Valitsuse programmi punkti 400 – Võtame vastu nõusolekuseaduse jah- versiooni – tähtaeg on III kvartal 2025 ehk eelnõu tuleb Vabariigi Valitsusele saata septembri lõpuks 2025. Rahvusvahelisel tasandil on vastava tungiva soovituse Eesti riigile andnud Istanbuli konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp GREVIO. Eestis tehtud hiljutised uuringud näitavad, et Eesti inimeste hoiakud seksuaalvägivalla ja vägistamisega seotud küsimustes kannavad endas valdavalt üksteise tahte austamist ja jõu kasutamise mittesallimist. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu andmete järgi peab 99% Eesti inimestest vägistamist raskeks vägivallaks. Justiitsministeeriumi tellitud uuringu (2024) andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus: 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri käest nõusolekut küsima; 26% vastanutest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vastanute arvates ei pea nõusolekus veenduma ning seni kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6% vastanutest ei osanud oma arvamust öelda.

Meie kõigi ehk Eesti ühiskonna jaoks – et ennetada seksuaalvägivalda ja vähendada ohvrite arvu. Seksuaalvägivald on väga varjatud vägivallatüüp. 2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu, millest 99 olid täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod ja nendest omakorda 88 olid vägistamised. 95% kannatanutest olid naised.

Lä h

em e

se ks

u aa

lk u

ri te

g u

d e

p u

h u

l ü le

n õ

u so

le ku

p õ

h is

el e

kä si

tl u

se le

2/3

4. Miks just nüüd?

Õigus seksuaalsele enesemääramisele jätkub ka seksuaaltegevuse ajal. Kuna nõusolek peab olema vaba, siis seksuaaltegevuse osapool saab oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning sellisel juhul tuleb pooleliolev seksuaaltegevus lõpetada. Seadusemuudatus on suunatud eeskätt seksuaalvägivalla ennetamisele ja tõkestamisele ning avaldab mõju paljudele eluvaldkondadele. Ometi ei saa panna lootust, et kavandatav seadusemuudatus iseenesest inimestele paremaid suhtlemisoskusi õpetab või inimesi üksteise inimõigusi paremini austama paneb. On selge, et karistusõiguse muutmisega üksi eelöeldut ei saavutata. Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest on seksuaalkuritegude puhul läinud üle nõusolekupõhisele käsitlusele. Jah-mudel on näiteks Belgias, Hispaanias, Hollandis, Horvaatias, Iirimaal, Kreekas, Küprosel, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rootsis, Sloveenias, Soomes ja Taanis.

Seaduse vastuvõtmine mõjutab kogu elanikkonda. Lisaks elanikkonnale mõjutab seadusemuudatus ka seksuaalkuritegude uurimise ja menetlemisega seotud asutusi (politsei, prokuratuur, kohus) ning kannatanutele abi pakkuvaid institutsioone.

7. Kui palju muudatus maksab?

Seksuaalvägivald on ühiskonnale väga kulukas. Lisaks otsestele kuludele, nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne, kaasnevad seksuaalvägivallaga kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult eemalejäämine või töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ja tõkestamine ülimalt olulised.

Seksuaalvägivalla ennetamine ja kiire abi seksuaalvägivalla ohvritele vähendab kulusid riigi tervishoiu-, sotsiaal- ja õigussüsteemis. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta inimeste ega ettevõtjate halduskoormust. Politsei- ja Piirivalveameti, prokuratuuri ning ohvrite abistamisega seotud asutuste töökoormus võib suureneda. Töökoormuse võimaliku kasvuga seotud kulu pole täpselt ennustatav. Kui seadusemuudatus aitab vähendada seksuaalvägivalda, võib tulevikus ressurssi hoopis vabaneda.

9. Mis on muudatusele eelnenud?

Eelnõu esitatakse 2025. aasta septembri lõpus Vabariigi Valitsusele. Eelnõu muudatused on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. juulil.

10. Millal muudatus tehakse?

3/3

Eelnõule on eelnenud lai ja põhjalik kaasamine ning seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine. VTK kohta anti palju tagasisidet ning see toetas jõuliselt jah-mudelit. Teema sõlmküsimuste üle on arutletud ajakirjanduses, konverentsidel, Arvamusfestivalil jne.

Lä h

em e

se ks

u aa

lk u

ri te

g u

d e

p u

h u

l ü le

n õ

u so

le ku

p õ

h is

el e

kä si

tl u

se le

8. Millised on muudatuse ohud ja riskid?

Vägistamise koosseisu muutumisest mitte teadlikud inimesed võivad eneselegi ootamatult toime panna seksuaalkuritegusid. Teadlikkuse parandamiseks kavandab Justiits- ja Digiministeerium koostöös teiste riigiasutustega teavitustööd ning korraldab koolitusi. Seetõttu on oluline jätta piisav aeg seadusemuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele. Vastav rahastus on kavandatud põhiliselt Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide rahastuse toel, ent perioodil, mis eelneb Norra rahastusele, kavandab Justiits- ja Digiministeerium koostöös eri (riigi)asutustega koolitusi ka sisemiste ressursside arvelt. Samuti on oluline teavitada avalikkust.

1

Karistusseadustiku muutmise seaduse (nn nõusolekuseaduse) eelnõu

seletuskirja juurde

Ettepanekute ja märkuste tabel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1 Karistusseadustiku muutmine, et viia

seksuaalse enesemääramise vastased

süüteod kooskõlla nõusoleku printsiibiga

(nn nõusolekuseadus), on vajalik soolise

võrdsuse ja seksuaalse

enesemääramisõiguse tagamiseks,

seksuaalvägivalla ohvrite tõhusaks kaitseks

ja Eesti õigusruumi vastavusse viimiseks

Istanbuli konventsiooniga. Valitud JAH-

mudel on MKM veendumusel selleks

asjakohane ja ainuvõimalik viis.

Arvestatud, teadmiseks võetud.

Siseministeerium

1 Täheldame, et eelnõu seletuskirjas

rõhutatakse, et tõendite usaldusväärsust

hindab lõplikult kohus. Sellest võib jääda

mulje, et sõna-sõna vastu olukorrad

jõuavad vältimatult kohtumenetlusse.

Samas on oluline, et seaduse rakendamisel

oleks menetlejatele selgelt määratletud

kriteeriumid ja tingimused, mille alusel

hinnatakse, millised asjaolud on piisavad

kriminaalasja kohtusse saatmiseks.

Arvestada tuleb, et tõendite kogumise ja

menetluse käivitamise kohustus lasub

politseil ning menetluspraktikas peab

olema üheselt mõistetav, millal on

menetluse jätkamine põhjendatud.

Teadmiseks võetud, antud selgitus.

Tõendite usaldusväärsust hindab

kohus. Nõustume, et otsuse

kriminaalasja kohtusse saatmiseks

langetab menetleja. Eelnõu ega

seletuskirjaga ei määratleta

kriteeriume ega tingimusi, mille

alusel hinnata, millised asjaolud on

piisavad kriminaalasja kohtusse

saatmiseks.

Eelnõu seletuskirjas (p 6.5., p 9) on

öeldud järgmist: „Kindlasti on

oluline, et karistusõiguse muutudes

muutuks senine asutustevaheline

koostöö ja infovahetus tihedamaks

ning ühised koolitused ja samas

infoväljas asumine toetaks

koostööd kuritegude uurimisel ja

ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste

vastuvõtmise ja jõustumise vahele on

oluline jätta piisav aeg, kuna

muudatuste eduka rakendumise

huvides tuleb korraldada koolitusi

politseinikele, prokuröridele,

kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja

mitmetele teistele huvirühmadele.

Samuti on oluline teavitada

avalikkust.“

2 KarS-i §-de 141 ja 141¹ täiendamine

lõigetega 5 ja 7 tekitab riski normide

Arvestatud osaliselt, muudetud

eelnõud ning täiendatud seletuskirja.

2

mitmeti mõistetavaks tõlgendamiseks.

Lõigetes toodud loetelud (nt tardumine,

võimupositsiooni kuritarvitamine) ei ole

ammendavad ega pruugi olla alati

rakendatavad.

Lõigete mõte on selgitada, millistel

juhtudel ja millistes olukordades ei

saa § 141 ja § 1411 tähenduses olla

tegemist vaba ja väljendatud

nõusolekuga. Samuti toetab selgitava

sätte lisamine nii praktikuid kui ka

tavakodanikke uue, nõusolekupõhise

käsitluse mõistmisel ja

tõlgendamisel.

3 Lõigetes 5 ja 7 toodud loetelud on

koosmõjus 141 ja 141¹ paragrahvi lõigetega

11 ja 12 mitmeti tõlgendatavad. Seetõttu

soovitame eelnõus selgemalt ja täpsemalt

sõnastada nõusoleku mõiste tõlgendamise

põhimõtted olukordades, kus nõusolek on

antud vägivalla või ähvarduse tingimustes.

Arvestatud osaliselt. Muudetud

eelnõud ja seletuskirja. Kustutatud

selgitava lõike punkt 2 ning

muudetud punkti 3 sõnastust. Ühtlasi

liikus punkt 3 punktiks 2. Seda nii §

141 lg 5 kui ka § 1411 lg 7 puhul. Vt

ka selgitust eelmises punktis.

4 Selgitame, et eelnõus esitatud KarS-i § 141

lõike 12 punktis 1 viidatakse samale teole,

mis on toodud KarS-i § 141 lõikes 1 ehk

kokku lugedes saab karistada inimese vaba

ja väljendatud nõusolekuta suguühtesse

astumise ees, kui see on toime pandud

vägivallaga. Ehk siis nõusolekut ei antud,

seksuaalsuhtesse asututi vägivallaga. Sama

paragrahvi lõike 5 punkti 2 kohaselt ei loeta

vabaks ja väljendatud nõusolekuks

olukorda, mil isik sunniti suguühtesse

vägivallaga või ähvardusega. Jääb mulje, et

sellisel juhul saaks sama sätte alusel

karistada juhul, kui inimene andis küll

nõusoleku, kuid tegi seda vägivallaga

ähvarduse mõjul – nagu seletuskirjas

öeldakse – isiku nõusolek ei olnud vaba.

Arvestatud. Eelnõu teksti on

muudetud, selgitava lõike algne

punkt 2 on kustutatud. Seda nii § 141

lg-st 5 kui ka § 1411 lg-st 7.

5 KarS-i § 141 lõike 12 punkti 2 puhul

viidatakse samale teole, mis on toodud

KarS-i § 141 lõikes 1 ehk kokku lugedes

saab karistada inimese vaba ja väljendatud

nõusolekuta suguühtesse astumise eest, kui

see on toime pandud, kasutades ära

kannatanu seisundit, milles ta ei olnud

võimeline vastupanu osutama või

toimunust aru saama. Kui inimene oli

minestanud või vaimse seisundi tõttu ei saa

aru enda ümber toimuvast, siis ta ei saa

nõusolekut anda. Jääb küsimus, kas siis

tuleb tõlgendada läbi lõike 5 selliselt, et

kirjeldatud juhtudel ei olnud tegemist vaba

ja väljendatud nõusolekuga? Palume seda

seletuskirjas selgitada.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 141 lg

5 iseloom on selgitav (vt ka tabeli

eelmistes punktides antud selgitusi).

Peale kooskõlastusringi on

seletuskirjas selgitavate lõigete osa

muudetud ja täiendatud.

Kui toimub suguühe ilma isiku

väljendatud nõusolekuta või kui

väljendatud nõusolek ei olnud vaba,

siis on täidetud eelnõu § 141 lg 1

koosseis. Kui kannatanu oli lisaks ka

abitusseisundis, siis on täidetud ka

eelnõu § 141 lg 12 p 2 koosseis.

3

6 KarS-i § 141 lõikes 11 ja § 141¹ lõikes 11

kasutatakse terminit „süüdlane“, mida ei

defineeri KarS ega kriminaalmenetluse

seadustik. Praegu kasutatakse seada

terminit kuriteokoosseisude puhul KarS-i

§-s 143, mis eelnõuga tunnistatakse

kehtetuks ning §-s 1432 , mida tuleks muuta

(vt kooskõlastuskirja punkt 5). Ülejäänud

eelnõus kasutatakse terminit „toimepanija“.

Ühtlustamise ja õigusliku selguse

tagamiseks teeme ettepaneku kogu eelnõus

kasutada järjekindlalt terminit

„toimepanija“.

Mittearvestatud. Eelnõu § 141 lg 11

ja § 1411 lg 11 sõnastused võetakse

üle kehtivast seadusest (KarS §-st

143) ning § 1432 lg 1 teksti puhul

muudetakse eelnõuga üksnes viiteid,

mitte sõnastust ennast. Eelnõus

võetud lähenemine on olnud sihilik –

kasutada nii palju kehtivate sätete

sõnastusi kui võimalik, st muuta

võimalikult vähe ning seeläbi

tekitada menetlejatele vähem

segadust.

7 Eelnõuga lisatakse KarS-i §-desse 141 ja

141¹ uued kvalifitseeritud koosseisud, kuid

vastavaid muudatusi juriidilise isiku

vastutust käsitlevates lõigetes (KarS § 141

lg 3 ja § 141¹ lg 4) ei ole tehtud. Palume

eelnõu selles osas täiendada, et tagada

juriidilise isiku vastutuse nõuetekohane

kajastamine ning vältida õigustühimikke.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on vastavalt täiendatud.

8 Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KarS-i §

143, kuid KarS-i § 143² jääb muutmata.

Paragrahvide 141 ja 141¹ uued koosseisud

ei eelda enam vägivalda või kirjeldatud

seisundit. Kvalifitseeritud koosseis, mille

kohaselt kasutatakse ära kannatanu

sõltuvust süüdlasest, on ette nähtud §-de

141 ja 1411 lõigetes 11 . Soovitame kaaluda

ka KarS-i § 1432 kehtetuks tunnistamist,

kuid sellisel juhul tuleks §-des 141 ja 1411

ette näha kvalifitseeritud koosseis, mis näeb

ette vastutuse alaealise usalduse

kuritarvitamise eest.

Kui seda paragrahvi kehtetuks ei tunnistata,

siis tuleks ühtlustada karistuste

proportsionaalsus – kui KarS-i § 1432 lõike

2 järgi saab korduva kuriteo eest karistada

kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega,

siis KarS-i § 141 lõike 2 punkti 6 alusel

saab korduva kuriteo eest karistada kuue-

kuni viieteistaastase vangistusega.

Arvestatud osaliselt. Eelnõud ja

seletuskirja on täiendatud § 1432 lg 1

muudatustega.

§ 1432 sisu on paljuski erinev eelnõu

§ 141 lg 11 ja § 1411 lg 11 sisust,

seega ei ole kuidagi põhjendatud §

1432 kehtetuks tunnistamine. Peale

kooskõlastusringi on § 1432 lg 1

teksti puhul muudetud viiteid, mitte

sõnastust ennast.

Karistusmäärade küsimus

lahendatakse eraldi eelnõuga,

millega võetakse üle laste seksuaalse

väärkohtlemise EL direktiivi

uusversioon.

9 Juhime tähelepanu eelnõu jõustumisel

tekkivale riskile seoses alaealiste

vastutusega. Kui alaealine astub

suguühtesse teise alaealisega või paneb

teise alaealise suhtes toime muu sugulise

iseloomuga teo, kuid tema kogenematust

arvestades ei suuda ta piisavalt hästi

nõusolekust või selle puudumisest aru

Arvestatud. Muudetud on eelnõud

ning täiendatud seletuskirja

(täpsemalt: muudetud on § 141 lg 2

punkti 1 ning § 1411 lg 2 punkti 1

selliselt, et toimepanijaks on

täisealine isik).

4

saada, karistatakse teda KarS-i § 141 lõike

2 punkti 1 alusel kuue- kuni viieteistaastase

vangistusega ning KarS-i § 1411 lõike 2

punkti 1 alusel kolme- kuni viieteistaastase

vangistusega. Eelnõu jõustumisel tekib

risk, et ka alaealisi, kes ei pruugi oma

kogenematuse tõttu nõusolekut

adekvaatselt hinnata, ähvardavad väga

ranged karistusmäärad. Soovitame kaaluda

alaealistele eraldi ja täpsemalt reguleeritud

karistusmäärade kehtestamist, mis

arvestaksid nende arengulisi eripärasid

ning võimaldaksid rakendada

adekvaatsemaid ja rehabiliteerivamaid

meetmeid. See aitab tagada õiguskindlust

ning proportsionaalsuse põhimõtte

järgimist kriminaalõiguses.

10 Meie hinnangul võib uue regulatsiooni

tulemuslikul rakendamisel kaasneda PPA-

le täienev ressursivajadus lisaametikohtade

loomiseks. Sellisel juhul vajab PPA

ülesande täitmiseks ka lisanduvaid

vahendeid riigieelarvest.

Teadmiseks võetud. Vastav selgitus

on esitatud eelnõu seletuskirjas (p 7,

vt ka Lisa 2).

Sotsiaalministeerium

1 Kooskõlastatud EIS-s märkusteta. Teadmiseks võetud.

Haridus- ja Teadusministeerium

1 Palume kaaluda, kas soovitav täiendus

karistusseadustiku § 141 lõikes 5 võiks

samuti rääkida "inimesest" (sarnaselt

üldsätte, st § 141 lõike 1 sõnastusega),

kuivõrd juriidiline isik ei saa olla

kirjeldatud süüteokoosseisu objektiks.

Mittearvestatud. KarS kasutab

mõlemat mõistet paralleelselt.

2 Lisaks teeme ettepaneku kaaluda

kannatanu sõltuvuse, sh majandusliku

sõltuvuse põhjalikumat avamist, kuivõrd

eelnõu seletuskirjas ei ole kannatanu

sõltuvussuhet teo toimepanijast

ammendavalt käsitletud.

Mittearvestatud. Tegemist on kehtiva

seadusesätte ehk § 143 kehtetuks

tunnistamisega ning sama sisu

toomisega § 141 lõikesse 11 ning §

1411 lõikesse 11. Sõltuvussuhte kohta

on olemas kohtupraktika, KarSi

kommentaarid ning selle kunagise

eelnõu seletuskirjas antud selgitused,

millega § 143 KarSi loodi.

Sotsiaalkindlustusamet

1 Leiame, et "Jah" mudeli kasutuselevõtmine

seaduses aitab muuta ka ühiskonnas

hoiakuid ja ennetada seksuaalvägivalda

laiemalt.

Teadmiseks võetud.

2 Tervitame, et KarS §-i 141 on täiendatud

uue selgitava lõikega 5, milles sisalduvad

olulised selgitava iseloomuga sätted võivad

olla oluliseks abiks menetlejatele

Teadmiseks võetud.

5

nõusolekupõhisuse mõistmisel ja

rakendamisel.

3 Samuti peame oluliseks välja tuua jätkuva

koolituste ja teavitustegevuste vajalikkust,

et seadusemuudatuse rakendamine sujuks

ohvrikeskselt ja tõhusalt ning oleme valmis

sellesse ressursside olemasolul samuti

panustama.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas (p

6.5., p 9) on öeldud järgmist:

„Kindlasti on oluline, et

karistusõiguse muutudes muutuks

senine asutustevaheline

koostöö ja infovahetus tihedamaks

ning ühised koolitused ja samas

infoväljas asumine toetaks

koostööd kuritegude uurimisel ja

ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste

vastuvõtmise ja jõustumise vahele on

oluline jätta piisav aeg, kuna

muudatuste eduka rakendumise

huvides tuleb korraldada koolitusi

politseinikele, prokuröridele,

kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja

mitmetele teistele huvirühmadele.

Samuti on oluline teavitada

avalikkust.“

Tartu Ülikool Kliinilise Meditsiini Instituut

1 Toetame Karistusseadustiku muutmise

seaduse eelnõud (nõusolekupõhine

seksuaalvägivalla käsitlus).

Tunnustame eelnõu seletuskirja- see on

põhjalik ja teaduspõhine.

Tervitatav on "jah"-mudeli valik - see

suurendab Eesti inimeste õigust seksuaalse

enesemääramise kaitsele.

Teadmiseks võetud.

2 Meie arvates on oluline nõusoleku

põhimõtte selgitamine § 141 lg 5, sest see

lisab õigusselgust ja vähendab riski

nõusoleku põhimõtte ebaühtlaseks

tõlgendamiseks.

Teeme ettepaneku lõige 3 loetellu lisada

veel "magamine".

Teadmiseks võetud. Mittearvestatud.

Oleme seisukohal, et magamise ajal

ei ole inimene täie teadvuse juures,

seega võib öelda, et magamine on

kaetud loetelus esineva

teadvushäirega. Ühtlasi on selgitava

lõike punkti 2 (endine punkt 3)

loetelu lahtine.

3 Seadusel on tasakaalustav mõju - riigis

oleme loonud heatasemelise abi

seksuaalvägivallaohvritele

(seksuaalvägivalla kriisiabikeskused), kuid

siiani on ohvrite seksuaalse

enesemääramise õigus olnud seaduses ja

menetluses ebapiisavalt toetatud. Loodame,

et seadus vähendab taasohvristamist

menetluses ja vähendab seega

seksuaalvägivallast tingitud (tervise)kahju.

Teadmiseks võetud.

Riigikohus

1 On andnud kirjalikult teada, et ei avalda

arvamust.

Teadmiseks võetud.

6

Tartu Ülikooli õigusteaduskond

1 Kuigi juba 20.01.2025 aasta arvamuses

nõusolekuseaduse VTK-le avaldasime

seisukohta, et seadusandja ei ole JAH-

mudeli valikul pakkunud veenvaid

põhjendusi, ei ole eelnõuga olukord

paranenud. Jätkuvalt puudub JAH- ja EI-

mudeli võrdlus (ja täiendavate

lahendusvariantide kaalumine).

Mittearvestatud. Poliitiline otsus

mudelieelistuse kohta tehti VTK-le

laekunud tagasiside pinnalt ning

eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

24. mail 2025 kinnitatud

koalitsioonileppe ehk valitsusliidu

programmi aastateks 2025–2027

punktiga 400, kus on kirjas: „Võtame

vastu nõusolekuseaduse “jah”

versiooni.“

2 Veelgi enam puudub argumenteeritud

selgitus selle kohta, miks kehtivat seadust

on vaja muuta.

Mittearvestatud. Eelnõu vajalikkust

ning eesmärki on seletuskirjas

selgitatud.

3 Eelnõus ei ole kohtupraktika ning juhtumite

analüüsi, millest nähtuks, millised on need

konkreetsed elulised olukorrad, mis

praegusel hetkel ei päädi

kriminaalkaristusega vägistamise eest,

kuigi peaksid. Oluline on seejuures tähele

panna, et need elulised olukorrad peaksid

olema lahendatavad just materiaalõiguse

muutmisega.

Arvestatud osaliselt. Peale

kooskõlastusringi on seletuskirja

lisatud täiendavaid näideteid.

Eelnõu vajalikkust ning eesmärki on

samuti seletuskirjas selgitatud. On

oluline, et EN Istanbuli

konventsiooniga oleks kooskõlas nii

Eesti seadused kui ka kohtupraktika.

Kehtivas Eesti karistusõiguses on

karistatav inimese tahte vastane

suguühe või muu sugulise

iseloomuga tegu vägivallaga või

kasutades ära inimese seisundit,

milles ta ei ole võimeline vastupanu

osutama või toimunust aru saama

(vastavalt karistusseadustiku §-d

141 ja 1411 ).

Olukorras, kus inimene pöördub

politsei poole ja teatab, et teda

vägistati, aga selle käigus ei

kasutatud vägivalda ning ta ei olnud

abitusseisundis, ent ometi ta ei

soovinud selles seksuaaltegevuses

osaleda, siis kehtiva seaduse järgi ei

ole vägistamise kuriteokoosseis

täidetud. Kui kriminaalmenetlust ei

alustata, ei ole võimalik uurida, kas

selline tegu toimus või mitte,

ammugi pole võimalik jõuda

kohtuotsuse tegemiseni. Kuivõrd

kriminaalmenetlust ei alustata, ei

teki ka andmeid, mida analüüsida.

4 Ümberpööratud tõendamiskoormise

kasutamine, millist plaani eelnõus küll

eitatakse, kuid millele JAH-mudeli

pooldajad sageli sisuliselt rõhuvad, ei saa

kriminaalmenetluses kõne alla tulla

Teadmiseks võetud.

Tõendamiskoormise

ümberpööramist käesoleva eelnõuga

ei toimu. Vastav selgitus on esitatud

seletuskirjas punktis 3.2.

7

lähtuvalt põhiseaduslikust printsiibist -

süütuse presumptsioonist.

5 Meie hinnangul peakski koosseis olema

sõnastatud selliselt, ja hetkel ta seda ka on,

et tõendada tuleb asjaolu, mille tõttu

vahekord vaatamata kannatanu nõusoleku

puudumisele aset leidis – olgu selleks siis

vägivald, abitusseisund, võimuseisund (mis

hetkel, tõsi, on kvalifitseeritav KarS § 143

järgi) vms. Võimalus on kehtivas

koosseisus toodud vastupanu murdmise

vahendite loetelu laiendada – lisadagi

võimuseisundi kuritarvitamine, sõltuvus

süüdlasest, tuua ära abitusseisundi täpsem

kirjeldus (kuigi Riigikohtu praktika järgi on

see lai mõiste, võib Riigikohtu praktikas

kirjeldatud abitusseisundit hõlmavad

asjaolud koosseisus ka eraldi ära nimetada)

ja teha muud vajalikud täiendused.

Mittearvestatud. Seaduseelnõu

eesmärk vastavalt seletuskirja

punktile 2.1. on minna

seksuaalkuritegude puhul jõu- ja

sunnipõhiselt käsitluselt üle

nõusolekupõhisele käsitlusele ning

viia karistusseadustiku sätted

vastavusse Istanbuli

konventsiooniga.

6 Meie ei ole siiani välja suutnud mõelda

elulist näidet olukorrast, kus isik ei anna

nõusolekut, suguühe ikkagi toimub ja mitte

ühtegi suguühet soodustavat muud asjaolu,

st kannatanu vastupanu murdvat asjaolu ei

esine. Seepärast ongi oluline, et

seadusandja ise tooks reaalsed näited, mis

ilmestaksid seda, et just materiaalõigus, st

KarS § 141 sõnastus on jätnud kannatanu

kaitseta.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on

vastavate näidetega täiendatud.

7 Eelnõu järgi on nõusolekut võimalik

väljendada ka "muul viisil". Ennast saab

väljendada verbaalselt (sõnaliselt,

kirjalikult, viipekeeles) või mitteverbaalselt

käitumuslikult nt žestikuleerides vms.

Seda, milline on kolmas ehk muu viis, ei ole

selgitatud. Kas selleks on eelnõu koostajate

hinnangul näiteks füsioloogiline

reaktsioon, mis võib toimuda isegi juhul,

kui nõusolek puudub? Selline lähenemine

ei ole kindlasti kannatanute huvidega

kooskõlas.

Osaliselt arvestatud. Täpsustatud

eelnõud ning täiendatud seletuskirja.

8 Eelnõuga jääb vastuseta, kas raske

psüühikahäirega isik üldse saab anda

nõusolekut suguühte toimumiseks.

Teadmiseks võetud. Nagu ka muude

lõike eelnõu § 141 lg 5 p 2 toodud

näidete puhul tuleb asjaolusid

hinnata kontekstis ning iga

üksikjuhtumi puhul eraldi. Võib ette

tulla olukordi, kus ei saa.

9 Normitehniliselt on problemaatiline vaba

nõusoleku selgitus plaanitava KarS § 141 lg

5 järgi. Plaanitava lg 1 kohaselt on

karistatav inimese vaba ja väljendatud

Arvestatud. Muudetud nii eelnõud

kui ka seletuskirja.

8

nõusolekuta temaga suguühtesse astumine.

Kui lg-s 1 kirjeldatule lisandub vägivald,

siis on tegu kvalifitseeritav juba lg 1-2 järgi.

Samas on lg-s 5 defineeritud, millal ei ole

tegemist vabalt väljendatud nõusolekuga

ning seal all on ka vägivald.

10 Viimaks märgime, et karistusseaduse

muudatust ei tohi põhjendada üksnes

rahvusvahelise õigusega ega ka

survegruppide tegevusega. Seadusandjal on

alati võimalus ja kohustus valida just

siseriiklikule karistusõigus- ja

kriminaalmenetlussüsteemile sobiv

lahendus ning esitada tasakaalukas

muudatustepakett. Käesoleval juhul ei ole

seadusandjal see meie hinnangul

õnnestunud.

Teadmiseks võetud.

Eelnõu tegemise kohta on olemas

poliitiline otsus Vabariigi Valitsuse

24. mail 2025 kinnitatud

koalitsioonileppe ehk valitsusliidu

programmi aastateks 2025–2027

punkti 400 näol, kus on kirjas:

„Võtame vastu nõusolekuseaduse

“jah” versiooni.“

Eelnõu vajalikkust ning eesmärki on

selgitatud seletuskirjas.

Eesti on vabatahtlikult ning

reservatsioonideta ratifitseerinud EN

Istanbuli konventsiooni.

Demokraatlik riik peab mh

tõsiseltvõetavuse huvides täitma

võetud rahvusvahelisi kohustusi ning

sõlmitud lepinguid.

Sisuline ja avatud kaasamine on

oluline osa kaasaegsest Eesti

õigusloomest.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

1 Eesti Pensionärid Ühenduste Liit leiab, et

meil on iseseisev riik ja meie võime ise

otsustada oma seaduste üle. Me ei peaks ka

kõiki Euroopa Liidu seadusi koheselt üle

võtma.

Teadmiseks võetud. Vt eelmist

punkti (ettepanekute ja märkuste

tabel, Tartu Ülikooli

õigusteaduskond; punkt 10 kohta

antud selgitus).

2 See seadusmuudatus võib kaasa tuua ka

väljapressimiste laine. Pikka aega abielus

inimesed otsustavad mõnikord ka lahku

minna. Pahatahtlikult on võimalik tagant

järele teist isapoolt süüdistada ahistamises

ja seksuaalses ärakasutamises. Juhul, kui

seadusemuudatus läheb vastuvõtmisele,

siis süüdistus teisele osapoolele tuleks

esitada mitte hiljem kui ühe nädala jooksul.

Mittearvestatud. Eelnõu seletuskirja

punktis 3.2. on selgitatud, et

õigusriigis on isiku süüdimõistmise

aluseks tõendid ning tõendite

usaldusväärsust hindab kohus.

Kannatanu ütlused koos muude

tõenditega peavad süüdimõistva

kohtuotsuse tegemiseks jätkuvalt

kinnitama süüdistatava süüd

väljaspool mõistlikku kahtlust.

3 Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ei

kooskõlasta Karistusseadustiku muutmise

seadus (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla

käsitlus) eelnõud.

Teadmiseks võetud.

Riigiprokuratuur

1 Prokuratuur peab oluliseks eesmärki viia

seksuaalse enesemääramise vastaste

süütegude regulatsioon vastavusse

Teadmiseks võetud.

9

Istanbuli konventsiooniga ning arvestada

nõusoleku põhimõtet tagamaks

seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse.

2 Eelnõu seletuskirjas on mainitud, et kehtiv

KarS § 143 kaotatakse, sest „KarS § 143

lähtub eeldusest, et KarS § 141 lõike 1 ja §

1411 lõike 1 koosseisulisteks elementideks

on vägivald ja abitusseisund. Kuna see

kõnealuse eelnõuga muutub, siis ei ole

enam põhjendatud ega loogiline, et § 143

praegusel kujul säiliks“. Samamoodi näeb

ka KarS § 1432 ette, et säte kohaldub siis,

„kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141

või 1411 sätestatud vägivald või seisund“, st

kõnealune koosseis kohaldub siis, kui

puuduvad kehtivas KarS §-s 141 või §-s

1411 sätestatud vägivald või abitusseisund.

Järelikult on vaja viia ka KarS § 1432

kooskõlla planeeritavate muudatustega.

Arvestatud.

Täiendatud nii eelnõud kui ka

seletuskirja.

3 Asjakohane ei ole planeeritavas KarS § 141

lg 5 p-s 2 mainida eraldi vägivalda ja

ähvardamist, kuivõrd ähvardamine on ka

vägivald ning sel juhul ei oleks sõnastus

kooskõlas ülejäänud karistusseadustikuga.

Arvestatud.

Muudetud nii eelnõud kui ka

seletuskirja.

4 Problemaatiliseks võib osutuda KarS § 141

lg 5 p 3 uus sõnastus, mille kohaselt puudub

vaba ja väljendatud nõusolek siis, kui

toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, et

ta kasutab ära võimupositsiooni. Sellisel

juhul on tegu kvalifitseeritav KarS § 141 lg

1 järgi vägistamisena. Kuidas peaks

olukorras, kus täisealine astub suguühtesse

alaealisega ära kasutades sõltuvust või

kuritarvitades mõjuvõimu/usaldust,

kõnealust tegu kvalifitseerima – kas KarS §

1432 järgi või KarS § 141 lg 2 p 1 järgi?

Tähele tuleks panna ka seda, et kui KarS §

1432 täielikult kaotada ja tegu

kvalifitseerida KarS § 141 lg 2 p 1 järgi, siis

karistusraam muutuks oluliselt (hetkel näeb

KarS § 1432 ette 2-8 aastat vangistust).

Arvestatud.

Muudetud nii eelnõud kui ka

seletuskirja.

5 KarS § 141 lg-s 3 sätestatud juriidilise isiku

vastutuse puhul on oluline lisada viide

planeeritavatele lõigetele 11 ja 12 , mille

puhul on samuti võimalik juriidilise isiku

vastutusele võtmine. Samasugune täiendus

tuleks teha ka KarS § 1411 lg-s 4.

Arvestatud.

Täiendatud nii eelnõud kui ka

seletuskirja.

6 Lisaks eelnevale peab prokuratuur

oluliseks rõhutada, et seoses eelnõus

ettenähtava täiendava tööjõuvajadusega

(arvestuslikult 4 prokuröri), tuleb

Teadmiseks võetud.

Vastav info on esitatud eelnõu

seletuskirja punktis 7.

10

prokuratuuri eelarvet vastavas ulatuses

suurendada. Olemasolevate eelarveliste

vahendite arvelt ei ole võimalik täiendavaid

ametikohti luua ja täita.

Tartu Ringkonnakohus

1 Tuleks selgelt näidata, millised on need

juhtumid, mis ei lange kehtivas

karistusseadustikus toodud mõne

seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo

koosseisu või ka seksuaalse ahistamise

väärteokoosseisu (KarS § 1531 ) alla, aga

mille karistatavust tahetakse ette näha.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu seletuskirja on lisatud näited.

2 Probleemsed on ka seletuskirja kaalutlused,

mis puudutavad süütuse presumptsiooni ja

tõendamiskohustust. Seletuskirja leheküljel

13 on mööndud, et mõnel juhul võib

eelnõukohane muudatus tuua kaasa Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 2

sätestatud süütuse presumptsiooni

intensiivse riive. Selle riive

tasakaalustamiseks pakutakse seletuskirjas

välja võimalus, et kohus nõuab

prokuratuurilt lisaks kannatanu ütlustele

veel mingeid tõendeid nõusoleku

puudumise kohta. Ringkonnakohus leiab,

et pakutud lahendus ei tasakaalusta süütuse

presumptsiooni riivet, vaid süvendab seda.

Võistlevas kohtumenetluses pole mõeldav,

et kohus hakkab prokuratuurilt nõudma

süüstavaid tõendeid, et saaks teha

süüdimõistvat kohtuotsust. Prokuratuuril

tuleb esitada kohtule kõik olemasolevad

süüstavad tõendid ja kui need pole piisavad

ning nende põhjal kerkib esile

kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg-s 3

toodud kõrvaldamata kahtlus süüdiolekus,

tuleb see süütuse presumptsiooni

põhimõttest juhindudes tõlgendada alati ja

igal juhul süüdistatava kasuks. Kohus ei

tohi hakata prokuratuurile andma juhiseid,

kas ja missuguseid tõendeid oleks veel

tarvis, selleks, et isikut oleks võimalik nt

vägistamises süüdi tunnistada.

Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja teksti on punktis 3.2.

muudetud.

3 Eelnõus plaanitakse KarS § 141 täiendada

lõikega, mis sätestab, et vabaks ja

väljendatud nõusolekuks ei loeta muu

hulgas olukorda, kus toimepanija seadis

eesmärgiks või teadis, et isik ei saa oma

tahet kujundada järgmistel põhjustel:

teadvushäire, haigus, puue, hirm

toimepanija ees, tardumine, mürgistus,

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu ja seletuskirja teksti on

muudetud ning täpsustatud.

11

võimupositsiooni kuritarvitamine

toimepanija poolt või muu võrreldav

põhjus. Ringkonnakohus peab märgitud

osas küsitavaks juba nõusoleku puudumise

sõnastamist ainult läbi toimepanija tahtluse.

Samuti kitsendab see muudatus

karistusnormi kohaldamisala, kuna praegu

kehtiva vägistamiskoosseisuga võrrelduna

eeldab eelnõukohane sõnastus

abitusseisundi ärakasutamise osas

vähemasti otsest tahtlust – kehtiva

sõnastuse järgi piisab vähemalt kaudsest

tahtlusest (KarS § 16 lg 4) ehk toimepanija

peab pidama võimalikuks ja möönma, et

kannatanu võib olla abitusseisundis.

4 Samuti ei loeta vabaks ja väljendatud

nõusolekuks olukorda, kus inimene sunniti

suguühtesse vägivalla või ähvardusega.

Eelnõus või seletuskirjas tuleks täpsustada,

kas „ähvardus“ on koosseisutunnusena

laiem kui KarS § 120 pärane tegu (vrd

väljapressimise koosseis KarS § 214 lg-s

1). See on oluline, sest „vägivalla“ alla saab

juba praegugi liigitada ähvarduse KarS §

120 lg 1 järgi.

Arvestatud.

Tartu Ringkonnakohtu kõnealuse

kommentaar puudutas eelnõu § 141

lg 5 punkti 2 ja § 1411 lg 7 punkti 2.

Eelnõu teksti on muudetud selliselt,

et eelnõu mõlemad kõnealused

punktid on kustutatud.

5 Praegune seksuaalse enesemääramise

vastaste süütegude jagu (karistusseadustiku

9. ptk 7. jg) järgib seisukohta, et

vägistamine on teistega võrreldes kõige

raskem seksuaalkuritegu. Kuna ilma

nõusolekuta suguühtesse astumine ei

pruugi oma raskusastmelt olla võrreldav

teoga, kus suguühe toimub vägivallaga või

abitusseisundi ärakasutamisega, tasuks

kaaluda võimalust kriminaliseerida

nõusolekuta suguühe ja muu sugulise

iseloomuga tegu eraldi paragrahvis – see

võiks olla praegusest vägistamise (KarS §

141) ja tahtevastase sugulise iseloomuga

teo (KarS § 1411 ) koosseisust leebema

karistusega seksuaalse enesemääramise

vastane kuritegu.

Mittearvestatud.

Kõnealune küsimus oli arutlusel,

kuid ei leidnud laialdast toetust.

6 Kohtupraktikas on osutunud

problemaatiliseks KarS § 141 lg 2

sanktsiooni rangus. Eeskätt olgu viidatud

kriminaalasjale nr 1-23-2431 ja sellega

seotud Riigikohtu üldkogu lahendile nr 5-

24-3/23. Arvestades tõsiasja, et edaspidi

võib tapmisega samasuguse sanktsiooni

endaga kaasa tuua isegi niisugune suguühe,

kus ei esinenud vägivalda ega

Arvestatud osaliselt.

Muudetud on eelnõud ning

täiendatud seletuskirja (täpsemalt:

muudetud on § 141 lg 2 punkti 1 ning

§ 1411 lg 2 punkti 1 selliselt, et

toimepanijaks on täisealine isik).

12

abitusseisundi ärakasutamist, võiks seda

enam kaaluda KarS § 141 lg 2

sanktsioonimäära leevendamist.

Eesti Advokatuur

1 Leiame, et seadusemuudatuse vajalikkus ei

ole praeguse eelnõu ega seletuskirjaga

veenvalt põhjendatud. Ei ole üheselt selge,

miks on kehtiv vägistamiskoosseis

seaduses ebapiisav või praktikas

ületamatuid rakendamisprobleeme tekitav.

On tõenäoline, et Eesti kohtupraktika juba

täidab Istanbuli konventsiooni nõudeid.

Mittearvestatud. Eelnõu vajalikkust

ning eesmärki on seletuskirjas

selgitatud. On oluline, et EN

Istanbuli konventsiooniga oleks

kooskõlas nii Eesti seadused kui ka

kohtupraktika.

2 Teiseks rõhutame, et karistusõiguse normid

tuleb määratletuse põhimõttest tulenevalt

sõnastada selgelt viisil, mis võimaldavad

igaühel ette näha, milline käitumine on

keelatud ja karistatav ning milline karistus

selle eest ähvardab, et isikul oleks võimalik

oma käitumist kujundada. Leiame, et

eelnõuga kavandatavad normid sellele

põhimõttele täiel määral ei vasta, kuna

sisaldavad üldsõnalisi, ebamääraseid või

lahtisi loetelusid (nt „muul viisil

väljendanud“, „muu võrreldav põhjus“).

Mittearvestatud. Üldised sõnastused

on meie õigusloomele omased.

Lahtisi loetelusid esineb Eesti

seadustes küllalt sageli. Näiteks

„muul viisil“ on ainuüksi

karistusseadustikus kasutatud 38

korral.

3 Muudatuste vajalikkus vajab täiendavat

analüüsi ning eelnõu sõnastus peab olema

üheselt mõistetav.

Teadmiseks võetud. Eelnõu

vajalikkuse osas on võetud vastu

poliitiline otsus, mis väljendub

Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025

kinnitatud koalitsioonileppe ehk

valitsusliidu programmi aastateks

2025–2027 punktis 400, kus on

kirjas: „Võtame vastu

nõusolekuseaduse “jah” versiooni.“

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

1 Arvestada tuleb, et vägistamise mõiste

muutmine puudutab absoluutselt kõiki

seksuaalselt aktiivseid inimesi Eestis,

seetõttu peab välja töötatavates

seadusemuudatustes väga täpselt ja kõigile

inimestele arusaadavalt kirjeldama, mis on

tulevikus keelatud ja mis on lubatud.

Arvestatud. Eelnõusse on

arusaadavuse parandamiseks lisatud

§ 141 lõige 5 ja § 1411 lõige 7, mida

on eelnõu seletuskirjas ka avatud.

Omakorda on selgitavate lisalõigete

tekste eelnõus peale

kooskõlastusringi muudetud ning

vastavalt on muudetud ning

täiendatud ka seletuskirja.

2 Vaadates eelnõus välja pakutud § 141 lõike

5 sõnastust, kus loetletakse vaba ja

väljendatud nõusoleku andmist takistavaid

tegureid, jääb täiesti arusaamatuks, miks

üldse on vaja ühiskonnas täiendavat

segadust tekitada ja kehtivat seadust muuta.

Käsitletakse ju loetelus toodud seisundeid

või olukordi juba praegu abitusseisundina

Arvestatud osaliselt. Kõnealused

lõiked on jätkuvalt eelnõu tekstis

sees, kuid täiendatud on seletuskirjas

nende kohta antud selgitusi. Lõigete

mõte on selgitada, millistel juhtudel

ja millistes olukordades ei saa § 141

ja § 1411 tähenduses olla tegemist

vaba ja väljendatud nõusolekuga.

13

ja nende ärakasutamist vägistamisena,

samuti nagu ka vahekorda astumist

vägivalla või ähvardusega.

Võimupositsiooni ehk kannatanu

süüdistatavast sõltuvuse ärakasutamist

käsitletakse aga suguühtele või muu

sugulise iseloomuga teole sundimisena, mis

on samuti kriminaliseeritud.

Lõikes toodud elemendid võivad, aga

ei pea tähendama ühtlasi

abitusseisundit. Samuti toetab

selgitava sätte lisamine nii praktikuid

kui ka tavakodanikke uue,

nõusolekupõhise käsitluse

mõistmisel ja tõlgendamisel.

3 Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas peaks

JAH-mudel ehk vaba ja väljendatud

nõusoleku küsimine ja selle andmine

erinevates elulistes olukordades

rakenduma. Et tegemist on väga

põhimõttelise muudatusega, sest seni on

Eestis sisuliselt vaikimisi kasutusel olnud

EI-mudel, nagu tõdeti ka

väljatöötamiskavatsuses, oleks tulnud

seletuskirjas muudatuste sisu nii

menetlejate kui tavainimeste jaoks

põhjalikult lahti seletada. Eriti põhjalikult

tulnuks näidete varal selgitada, mida

tähendab nõusoleku andmine käitumisega

või muul moel, et õiguskuulekad

kodanikud ei satuks kogemata seadusega

vastuollu. Seda aga tehtud ei ole.

Arvestatud osaliselt. Täiendatud

seletuskirja punkti 3.1.

4 Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ei toeta

Karistusseadustiku muutmist eelnõus

esitatud kujul.

Teadmiseks võetud.

5 Leiame, et ühiskondlikke hoiakute

muutmise esmaseks vahendiks ei peaks

olema karistusõigus. Et seksuaalvägivalda

ja igasugust muud vägivalda ennetada ja

kujundada ühiskonnas vastastikusel

hoolivusel ja austusel põhinevat

suhtluskultuuri, oleks Karistusseadustiku

muutmise asemel olulisem kiiresti viia

koolidesse põhjalik suhte- ja suhtlusõpetus.

Teadmiseks võetud. Vastav teema on

kajastatud eelnõu seletuskirja

punktis 6.1.

6 Samuti aitaks seksuaalvägivalda oluliselt

vähendada alaealistele netiporno

kättesaadavuse piiramine. Selline vägivald

saab meie hinnangul tuge just

pornograafiast, kust paljud tänapäeva

noored, eelkõige poisid, aga ka tüdrukud,

omandavad oma peamise ettekujutuse

seksuaalsusest.

Teadmiseks võetud.

Seksuaalhariduse ja ennetuse olulist

rolli on selgitatud seletuskirja

punktis 6.1.

Eesti Naiste Varjupaikade Liit

1 Leiame, et karistusõiguse muudatused

peaksid olema sõnastatud selgelt ja kõigile

ühiskonnaliikmetele üheselt mõistetavalt.

Olukorda, kus seaduse sisu selgub alles

Riigikohtus, ei tohiks tekitada, sest

Osaliselt arvestatud. Eelnõu sätteid

ning seletuskirja on

kooskõlastusringi järgselt muudetud

ning täiendatud, sh täpsustamise

huvides. Samas tuleb möönda, et

14

kriminaalmenetlus on väga raske nii

süüdistatava kui kannatanu jaoks.

teatud küsimusi sisustabki

kohtupraktika ja seadusandja ei saa

kõike seadusesse kirjutada.

2 Kuna nõusolekupõhine seksuaalvägivalla

käsitlus erineb seletuskirja sissejuhatuse

kohaselt oluliselt senisest käsitlusest, st

tegemist on sisuliselt uue

kuriteokoosseisuga, siis eeldasime, et

seletuskirjas selgitatakse eluliste näidete

varal põhjalikult lahti, mida mõeldakse

vaba ja väljendatud nõusoleku andmise all

käitumisega või muul moel. Samuti võiks

näidete varal selgitada, kas ka nõusoleku

küsimine või nõusoleku tagasivõtmine

võiks toimuda mitteverbaalselt jm

muudatusega kaasnevaid praktilisi

küsimusi. Et seksuaalvägivald on oluliselt

rängem kuritegu, peaks eelnõu seletuskiri

olema oluliselt praktilisem ja aitama nii

menetlejatel kui tavainimestel mõista

seadusemuudatuse sisu.

Arvestatud. Seletuskirja on

täiendatud, sh lisatud elulisi näiteid.

3 Praegu on seletuskirjas küll toodud

mõningaid elulisi näiteid § 141 lisanduva

lõike 5 kohta, kuid meie arusaamist mööda

kirjeldavad need sisuliselt kõik

abitusseisundit, mis sisaldub juba kehtivas

seaduses ja mis ka edaspidi on kavas

säilitada. Lõige 5 ja lõige 7 ise tekitavad

aga pigem suuremat segadust kui annavad

selgitusi, mida vaba ja väljendatud

nõusolekuna käsitleda saab. Seetõttu tuleks

need lõiked kindlasti eelnõust välja jätta.

Arvestatud osaliselt. Kõnealused

lõiked on jätkuvalt eelnõu tekstis

sees, kuid täiendatud on seletuskirjas

nende kohta antud selgitusi. Lõigete

mõte on selgitada, millistel juhtudel

ja millistes olukordades ei saa § 141

ja § 1411 tähenduses olla tegemist

vaba ja väljendatud nõusolekuga.

Lõikes toodud elemendid võivad, aga

ei pea tähendama ühtlasi

abitusseisundit. Samuti toetab

selgitava sätte lisamine nii praktikuid

kui ka tavakodanikke uue,

nõusolekupõhise käsitluse

mõistmisel ja tõlgendamisel.

4 Eesti Naiste Varjupaikade Liit ei toeta

eelnõus esitatud kujul Karistusseadustiku

muutmist. Nagu kirjutasime juba oma

arvamuses väljatöötamiskavatsuse kohta, ei

näe me seaduse muutmiseks tegelikku

vajadust, sest ka kehtiva seaduse alusel on

meie kogemuste kohaselt võimalik

vägistajad vastutusele võtta.

Teadmiseks võetud.

5 Kui seadust siiski täpsustada tahetakse,

pooldame me ei-mudelit, mis on meie

töökogemuste kohaselt Eesti ühiskonnale

sobivam.

Teadmiseks võetud. Poliitiline otsus

mudelieelistuse kohta tehti VTK-le

laekunud tagasiside pinnalt ning

eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

24. mail 2025 kinnitatud

koalitsioonileppe ehk valitsusliidu

programmi aastateks 2025–2027

15

punktiga 400, kus on kirjas: „Võtame

vastu nõusolekuseaduse “jah”

versiooni.“

6 Meie arvates ei peaks riik seksuaalvägivalla

vähendamiseks tegelema mitte

karistusõiguse muutmisega, vaid

panustama ennetustöösse. Noortele tuleks

koolides pakkuda terviklikku

suhteharidust, millest seksuaalharidus

moodustaks ühe osa.

Teadmiseks võetud. Vastav teema on

kajastatud eelnõu seletuskirja

punktis 6.1.

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu

1 Tallinna Naiste Kriisikodu toetab Tartu

Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti

Naiste Varjupaikade Liidu seisukohti.

Teadmiseks võetud.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

1 Positiivseks peame muudatust tuua

seadusesse eraldi alusena sõltuvussuhe ja

nimetada tahte kujundamise seisundite

näitlik loetelu jättes samas loetelu “muu

põhjuse” määratlusega lahtiseks.

Teadmiseks võetud.

2 Täiendada eelnõus toodud sõnastust

“toimepanija seadis eesmärgiks või teadis,

et isik ei saa oma tahet kujundada/..../”

sõnastusega “toimepanija seadis

eesmärgiks või teadis või pidi teadma /.../”.

Täiendava aluse lisamine loob täiendavat

selgust kattes ka sugulise iseloomuga teo

toimepanemise hooletusest (negligent rape

) olukorrad.

Mittearvestatud. Käesoleva eelnõuga

ei kaeta vägistamise või sugulise

iseloomuga teo toimepanemist

ettevaatamatusest (kergemeelsusest

ega hooletusest).

3 Lisada säte või põhimõte, mille kohaselt

peab olema kohustus astuda mõistlikke

samme (reasonable steps/belief), et

veenduda partneri nõusolekus.

Arvestatud osaliselt. See põhimõte

sisaldub iseenesest nõusolekupõhises

seksuaalvägivalla käsitluses ning

seda on avatud ka seletuskirjas.

4 Analüüsida, kas eelnõu praegune sõnastus

katab alternatiivsel viisil nagu viipekeel,

piktogrammid, abistatud suhtlus jms antud

nõustumuse. Lisaks tuleb arvestada ka

olukordadega, mil inimesel esinevad tikid,

sundliigutused, tahtmatud häälitsused jms,

mille puhul võivad reaalne nõusolek ja

väljendatu olla vastuolus.

Arvestatud. Seletuskirja on

täiendatud selgitusega, et puudega

inimeste puhul on oluline menetlejate

teadlikkus puude eripäradest, mis

võivad inimesel vaba tahte

kujundamist piirata. Samas tuleb

arvestada ka olukordadega, kus

inimesel esinevad tikid,

sundliigutused, tahtmatud

häälitsused jms, mille puhul võib

inimese tahe ja väljendatu olla

vastuolus. Ühtlasi on seletuskirjas

selgitatud, et nõusolekut on võimalik

väljendada sõnaliselt ning muul

viisil. Muu viis katab ära

kõikvõimalikud mittesõnalised

väljendusviisid. Seega on nii

viipekeel, piktogrammid kui ka

16

abistatud suhtlus eelnõuga sätestatud

väljendusviisidega kaetud.

5 Tagada erivajadusega inimestele politsei

poole pöördumisel, vastavas menetluses ja

ka kohtumenetluses vajalik tugi, so

teenused ja abivahendid. Lisaks peab olema

ligipääsetav (sh lihtsas keeles) ka

infomaterjal pöördumise võimaluste,

seksuaalkuriteo aluste ja olemuse kohta

selleks, et erivajadusega (puudega inimene)

teaks, kuhu pöörduda ja kuidas käsitleda

olukorda, mil on toimunud

seksuaalkuritegu.

Teadmiseks võetud. Käesoleva

eelnõuga ei käsitleta

menetlusõiguslikke küsimusi ega

muudeta menetlusõigust. Küll aga

saab ettepanekuga hõlmatud

teemasid käsitleda erinevate

koolituste raames.

6 Korraldada menetlejatele (prokurörid,

kohtunikud) koolitusi mõistmaks

erivajadusega (puudega) inimeste

eripärasid ja vajadusi, Eesti Puuetega

Inimeste Kojal koostöös liikmetega on

koolitusvalmidus olemas.

Teadmiseks võetud.

7 Liigne hirm või bürokraatlikkus võib

pärssida loomulike ja tervete intiimsuhete

algatamist ning luua ebavajalikku

umbusku. On ka mure, et valesüüdistuse

risk võib suhete konfliktide korral tõusta,

eriti kui suuline nõusolek on hiljem

keeruline tõendada. Eelneva tõttu

soovitame seaduse jõustumisel keskenduda

avalikule kommunikatsioonile eesmärgiga

rõhutada, et nõusolek tähendab eelkõige

elementaarset inimlikku usaldust ja

vastastikust austust.

Teadmiseks võetud.

8 Valdkonna üldine teadlikkus vajab samuti

tõstmist ning seda nii arstide,

sotsiaaltöötajate kui ka õpetajate hulgas.

Vaja on koolitusi ja infomaterjale selleks, et

spetsialistid oskaksid märgata ja oleksid

valmis teavet, sh infomaterjale jagama,

kannatanut vaimselt toetama.

Teadmiseks võetud. Eelnõu

seletuskirjas (p 6.5., p 9) on öeldud

järgmist: „Kindlasti on oluline, et

karistusõiguse muutudes muutuks

senine asutustevaheline

koostöö ja infovahetus tihedamaks

ning ühised koolitused ja samas

infoväljas asumine toetaks

koostööd kuritegude uurimisel ja

ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste

vastuvõtmise ja jõustumise vahele on

oluline jätta piisav aeg, kuna

muudatuste eduka rakendumise

huvides tuleb korraldada koolitusi

politseinikele, prokuröridele,

kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja

mitmetele teistele huvirühmadele.

Samuti on oluline teavitada

avalikkust.“

17

9 Ka teo toimepanija vajab tähelepanu ehk

lisaks karistamisele tuleb toimepanijat ka

harida ehk soovitame korraldada

toimepanijatele koolitusi, õppeprogramme

vms, mis aitaksid mõista teo iseloomu ja

hoida eelduslikult ära kuriteo korduse. Seda

eriti juhul kui tegu on pandud toime

erivajadusega (puudega) inimese suhtes,

mil peame koolitamisel vajalikuks ka eraldi

puude spetsiifika käsitlemist.

Teadmiseks võetud.

Ühendus Vägivallavaba Elu Kaitseks

1 Tervitame põhimõttelist muutust

vägistamise ja muu sugulise iseloomuga

tegude koosseisudes, mis edaspidi

defineerib neid süütegusid „inimese vaba ja

väljendatud nõusoleku“ puudumise kaudu,

ehk „jah-mudelit“.

Teadmiseks võetud.

2 Juhime tähelepanu, et lõige 5, milles

kirjeldatakse, mis ei ole vabast tahtest antud

nõusolek, jääb sättesse sisse. See ühtlustab

muudatusest arusaamist ning aitab

juhtumite menetlejatel, samuti üldsusel

juhtumite üle otsustada ja arutleda.

Arvestatud, kõnealune lõige on

jätkuvalt eelnõu tekstis sees.

MTÜ Feministeerium

1 Tervitame, et KarS § 141 ja § 141’ on

kirjutatud selgelt välja, et “inimese vaba ja

väljendatud nõusolekuta” on need süüteod

karistatavad.

Teadmiseks võetud.

2 Peame väga oluliseks, et lg 5, mis selgitab,

millal ei ole tegemist vabast tahtest antud

nõusolekuga, jääks sättesse sisse, sest see

ühtlustab muudatusest arusaamist, olles

teeviidaks nii laiemalt elanikkonnale kui ka

kitsamalt menetlejatele.

Teadmiseks võetud.

3 Sellegipoolest ei nõustu me lg 5 p 3 tekstiga

täiel määral. Lg 5 p 3. loetelu ees esinev

fraas “toimepanija seadis eesmärgiks või

teadis, et isik ei saa oma tahet kujundada

järgmistel põhjustel”, funktsioneerib

subjektiivse koosseisu kitsendusena.

Seletuskirjas ei ole aga põhjendatud, miks

jookseb kuriteo piir just kaudse ja otsese

tahtluse vahel. Teisisõnu, miks peaks olema

lubatud olukord, kus toimepanija kasutab

kaudse tahtlusega ära näiteks ohvri

mürgistust kui tema vaba tahte kujundamist

välistavat asjaolu? Leiame, et kaudne

tahtlus on õiglane lävend ka lg 5 p 3 loetelus

esinevate seisundite kuritarvitamise puhul.

Mittearvestatud. Eelnõus on

muudetud § 141 lg 5 punktide

sõnastusi. Punkt 2 on kustutatud ning

endine punkt 3 on liikunud punktiks

2. Ka selle punkti sõnastust on

muudetud, kuid punkti tekst sisaldab

endiselt seda, et toimepanijal oli

kannatanu vaba tahte puudumise

osas kavatsetus või otsene tahtlus ehk

toimepanija teadis, et isiku nõusolek

ei ole vaba, või seadis eesmärgiks, et

isiku nõusolek ei oleks vaba.

18

4 Meie hinnangul esineb eelnimetatud

probleemide näitel kategooriaviga sättes

oleva lg 5 liigenduse ja seletuskirja läinud

selle sama liigenduse selgituse vahel.

Pakume lahenduseks järgmise lg 5

sõnastuse:

Vabaks ja väljendatud nõusolekuks

käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta

olukorda, kus:

1) isik ei ole sõnaliselt, käitumisega ega

muul viisil väljendanud, et ta osaleb

sugulise iseloomuga teos vabatahtlikult;

2) isiku nõusolek on väljendatud, aga ei ole

vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude,

hirmu, tardumise, mürgistuse, toimepanija

võimupositsiooni kuritarvitamise või muu

võrreldava põhjuse tõttu.

Arvestatud. Eelnõu § 141 lg 5 punkti

2 kohta tehtud sõnastusettepanek on

eelnõu teksti sisse võetud, kuid selle

lõppu on lisatud järgmine lauseosa:

„ning toimepanija teadis, et isiku

nõusolek ei ole vaba, või seadis selle

eesmärgiks.“

MTÜ Lastekaitse Liit

1 Lastekaitse Liit tunnustab eelnõu § 1 punkti

3, millega täiendatakse KarS § 141 lõikega

5 ning sätestatakse selgelt olukorrad, kus ei

saa olla tegemist vaba ja väljendatud

nõusolekuga. Peame oluliseks, et

eristatakse juhtumeid, kus nõusolekut ei ole

väljendatud, kus see ei ole olnud vaba

vägivalla või ähvarduse tõttu, ning kus

isiku tahte kujundamine on välistatud

teadvushäire, tardumise, mürgistuse,

võimupositsiooni kuritarvitamise või muu

võrreldava põhjuse tõttu.

Teadmiseks võetud.

2 Peame vajalikuks rõhutada, et jah-mudelile

üleminek toob paratamatult kaasa vajaduse

tasakaalustada kaks keskset põhimõtet:

süütuse presumptsioon ja in dubio pro reo

ühelt poolt ning ohvri kaitse ja õigus

tõhusale õiguskaitsele teiselt poolt. Kui

tõendite kogumine osutub keerukaks või

neid on vähe, võib ohvritel tekkida kartus,

et nende ütlustest ei piisa ning seetõttu

jäetakse kuriteost teavitamata. See

süvendaks seksuaalvägivalla varjatust ja

ohvrite vaikimist. Seetõttu on oluline, et

kohtud ei seaks kannatanu ütlustele

ebaproportsionaalselt kõrgeid

tõendamiskriteeriume ning hindaksid neid

koos muude kaudsete tõenditega (nt

ekspertiisid, tunnistajate ütlused,

digitaalsed jäljed).

Teadmiseks võetud. Teemat on

käsitletud ka seletuskirja punktis

3.2.(põhiseaduspärasuse analüüs).

3 Samuti tuleb tagada menetlejatele põhjalik

väljaõpe ja traumateadlik küsitlemine, mis

aitab suurendada ütluste usaldusväärsust ja

Teadmiseks võetud. Teemat on

käsitletud eelnõu seletuskirjas (p

6.5., p 9), kus on öeldud järgmist:

19

vähendada kannatanu taasohvristamist.

Leiame, et seaduse rakendamise järel on

oluline seirata selle toimimist praktikas, et

hinnata, kas muudatused suurendavad

ohvrite valmisolekut kuriteost teavitada,

säilitades samas süütuse presumptsiooni

tegeliku kaitse.

„Kindlasti on oluline, et

karistusõiguse muutudes muutuks

senine asutustevaheline

koostöö ja infovahetus tihedamaks

ning ühised koolitused ja samas

infoväljas asumine toetaks

koostööd kuritegude uurimisel ja

ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste

vastuvõtmise ja jõustumise vahele on

oluline jätta piisav aeg, kuna

muudatuste eduka rakendumise

huvides tuleb korraldada koolitusi

politseinikele, prokuröridele,

kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja

mitmetele teistele huvirühmadele.

Samuti on oluline teavitada

avalikkust.“

4 Oleme nõus, et üksnes seadusemuudatusest

ei piisa - hädavajalik on laiapõhjaline ja

sihtrühmadele kohandatud

kommunikatsioon erinevates kanalites.

Oluline on selgitada nii seksuaalkuriteo

sisu kui ka nõusolekuseaduse JAH-mudeli

tähendust ning teavitada ühiskonda ohvrite

abivõimalustest ja julgustada kuritegudest

teada andma.

Teadmiseks võetud.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

1 Tunnustame justiits- ja digiministeeriumi

väljatöötatud eelnõu eest, mis toob Eesti

õigussüsteemi põhimõttelise muutuse

vägistamise ja muude seksuaalkuritegude

koosseisudesse. Leiame, et eelnõus

kavandatud KarS-i muudatused on

vastavuses Istanbuli konventsiooni

artikliga 36.

Teadmiseks võetud.

2 Teeme ettepaneku sõnastada kavandatav

KarS paragrahvi 141 täiendav lõige 5

järgmiselt:

„(5) Vabaks ja väljendatud nõusolekuks

käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta

olukorda, kus:

1) isik ei ole sõnaliselt, käitumisega ega

muul viisil väljendanud, et ta osaleb

suguühtes vabatahtlikult;

2) isik sunniti suguühtesse vägivallaga või

ähvardusega;

3) isikul on teadvushäire, haigus, puue,

hirm toimepanija ees, tardumine,

mürgistus, võimupositsiooni

kuritarvitamine toimepanija poolt või muu

võrreldav põhjus.“ Mitmed loetelus

Arvestatud osaliselt. Võrreldes

arvamuse avaldamiseks saadetud

versioonidega on eelnõus § 141 lg 5

ning 1411 lg 7 teksti muudetud ning

seletuskirjas muudatusi põhjendatud.

20

nimetatud olukorrad (nt teadvusekaotus)

või tunnused takistavad tõepoolest isikul

üldse tahet kujundada ja/või nõusolekut

väljendada, kuid mitmed neist on pigem

isiku abitust esile kutsuvad seisundid. Igal

juhul ei saa väita, et need tähendavad

automaatselt seda, et isik ei saanud oma

tahtet kujundada. Teeme ettepaneku

kustutada sättest lauseosa: "toimepanija

seadis eesmärgiks või teadis, et isik ei saa

oma tahet kujundada järgmistel põhjustel“.

Seda enam, et viidatud lauseosa toob

eeldatavasti kohtuliku arutelu keskmesse

vaba nõusoleku üle hoopis toimepanija

tahtluse.

3 Iga õigusnorm kujundab ühiskonna

liikmete käitumist ning arusaamist sellest,

milline on lubatud ja milline on lubamatu

käitumine. Karistusõiguselgi on teiste

eesmärkide seas ka see ülesanne. Värske

kirjanduse analüüs leidis, et vägistamiste

tõhusaks ennetamiseks on vaja

mitmekülgset lähenemisviisi, mis koosneb

kindlapiirilise sisuga õigusraamistikust,

põhjalikust nõusolekut käsitlevast

haridusest, üldsuse teadlikkuse tõstmise

kampaaniatest, sotsiaalsest kontrollist ning

kogukonna valvsusest. See tähendab, et ka

Eestis ei saa me piirduda vaid

karistusseadustiku muutmisega, kuid see on

vältimatu samm.

Teadmiseks võetud.

Eesti Naistearstide Selts

1 Meie hinnangul on eelnõus esitatud

muudatused täielikult vastavuses Istanbuli

konventsiooniga. Tervitame põhimõttelist

muutust vägistamise ja muu sugulise

iseloomuga teo koosseisudes, mis edaspidi

defineerib neid süütegusid “inimese vaba ja

väljendatud nõusoleku” puudumise kaudu

ehk nn jah-mudeli põhiselt.

Teadmiseks võetud.

2 Toetame mõtet lisada seadusesse selgitava

iseloomuga sätted, mis hõlbustavad

seaduse ellurakendamist. Sellised sätted

aitavad menetlejatel nõusolekupõhisust

paremini mõista ja kohtupraktikas

rakendada.

Teadmiseks võetud.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

1 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik toetab esitatud eelnõud,

mille eesmärgiks on viia karistusseadustiku

Teadmiseks võetud.

21

sätted vastavusse Euroopa Nõukogu

Istanbuli konventsiooniga, muutes

seksuaalvägivalda puudutavat õigust viisil,

et nõusolekuta seksuaaltegevused on

karistatavad.

2 Pean oluliseks eraldi välja tuua ja avaldada

toetust eelnõu § 1 punktile 3, mis ütleb

selgelt, millistel juhtudel ja milliseid

olukordi ei saa lugeda vabaks ja

väljendatud nõusolekuks.

Teadmiseks võetud.

3 Samas palun veelkord kaaluda kas eelnõu §

1 punktis 1 vägistamise lihtkooseisu

sanktsiooni määr on piisav, toetab seatud

eesmärke ja on vastavuses ka lähiriikide

regulatsioonidega. Samas käesoleva

eelnõuga muutub vägistamise lihtkoosseis

esimese astme kuriteost (raskem kuritegu)

teise astme kuriteoks (kergem kuritegu).

Juba ainuüksi see aspekt võib anda

ühiskonnale väära ja soovimatu sõnumi, et

riik näeb ja käsitleb vägistamist kui

vähemohtlikku „kergemat“ kuritegu.

Mittearvestatud. Kuivõrd § 141

lõikest 1 eemaldatakse raskendavad

koosseisuelemendid (vägivald ja

abitusseisund), siis on loogiline, et ka

karistusmäär muutub.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

1 Antud seadusemuudatus lähtub Istanbuli

konventsiooni täitmist hindava sõltumatu

ekspertgrupp GREVIO tungivast

soovitusest selliseks seadusemuudatusest ja

muudatus sellisel kujul on väga

kiiduväärne.

Teadmiseks võetud.

2 Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu

probleemile, mis on ka seletuskirjas välja

toodud - seadusemuudatus ei muuda

iseeneset ühiskonna suhtumist. Kõige

olulisem muudatus saab alguse laste

seksuaalkasvatuses, kuid oluline on tõsta

teadlikkust ka täiskasvanute seas.

Arvestatud. Sama teemat on

käsitletud eelnõu seletuskirja

punktides 6.11., 6.5. ja 9.

3 Julgustame suuremat arutelu ka nendes

ühiskonnagruppides, kes veel ei toeta seda

seadusemuudatust, et leida üles murekohad

ja saavutada suurem teadlikkus.

Teadmiseks võetud.

President Kaljulaidi Fond

1 President Kaljulaidi Fond tunnustab otsust

võtta Eestis kasutusele nõusolekupõhine

seksuaalvägivalla käsitlus ning selle nn.

jah-mudel.

Teadmiseks võetud.

2 Tervitatav on, et nõusolekuseaduse

eelnõusse on lisatud ka selgitavad sätted.

Teadmiseks võetud.

3 Kuigi hiljutine Riigikohtu lahend rõhutab

läbiva nõusoleku olulisust

seksuaalvahekorras, teeme ettepaneku

sõnastada see põhimõte ka eelnõus

Arvestatud. Eelnõu teksti § 1 punkti

1 sõnastust on muudetud ning

seletuskirja punktis 3.1. on

muudatust selgitatud.

22

selgesõnaliselt. Jah-mudeli rakendamisel

tuleb arvestada, et osapoolte nõusolek peab

kehtima kogu vahekorra vältel. See, et

inimene annab nõusoleku vahekorra

alguses, ei tähenda automaatselt, et ta

nõustub kõige järgnevaga, mille kohta tal ei

ole veel teavet ning mis võib teda vigastada,

kahjustada või hirmutada.

Eesti Arstide Liit

1 Toetame karistusseadustiku muudatusi,

millega minnakse üle seksuaalkuritegude

nõusolekupõhisele käsitlusele.

Teadmiseks võetud.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

1 Kooskõlastatud märkustega: Tuginedes

eelnõu esitaja kinnitusele, et mõjud

kohalikule omavalitsusele puuduvad,

kooskõlastame eelnõu.

Teadmiseks võetud.

MTÜ Eluliin

1 Leiame, et asjakohane on täiendada loetelu

usalduse kuritarvitamisega, sest meil

olemasolevate kogemuste ja teadmiste

põhjal kuritarvitavad toimepanijad sageli

kannatanute ning ohvrite usaldust.

Mittearvestatud. Arvamuskiri jõudis

12.09 ning selleks hetkeks olid

materjalid juba Riigikantseleile

esitanud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu esitamine Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) ning Vabariigi Valitsuse kabineti nõupidamisele samasisulise memorandumi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 2. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 3. Eelnõule laekunud ettepanekute ja märkuste tabel 4. Eelnõu põhipunktid 5. Memorandum

Andra Reinomägi 5484 0744 [email protected]

Meie 12.09.2025 nr 8-1/7497-1

MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

ESITATUD 18.09.2025 kabineti nõupidamisele (nõupidamise kuupäev)

ESITAJA: Liisa-Ly Pakosta; justiits- ja digiminister

ESITAMISE AEG: 12.09.2025; 8-1/7497-1 (esitamise kuupäev, registriindeks)

TEEMA: Karistusseadustiku muutmise seadus (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus)

SISUKOKKUVÕTE:

Seaduseelnõuga minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle

nõusolekupõhisele käsitlusele ning viiakse karistusseadustiku (KarS) sätted vastavusse Istanbuli

konventsiooniga ehk naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu

konventsiooniga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse (VV) 24. mail 2025 kinnitatud

koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 punktiga 400: „Võtame vastu

nõusolekuseaduse “jah”- versiooni. VV-sse esitamise tähtaeg III kvartal 2025.“

Rahvusvahelisel tasandil on vastava tungiva soovituse Eesti riigile andnud Istanbuli konventsiooni

täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp GREVIO. Eesti peab 2025. aasta lõpus andma Istanbuli

konventsiooni osaliste komiteele ülevaate vahepealsest arengust ehk konventsiooni rakendamise

parandamiseks võetud meetmetest.

Karistusseadustiku muudatuste eesmärk on kaitsta inimeste seksuaalautonoomiat ja õigust oma keha

üle otsustada ning toetada inimese vaba tahte ja seksuaalse enesemääramise õiguse austamist.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta inimeste ega ettevõtjate halduskoormust. Politsei- ja

Piirivalveameti, prokuratuuri ning ohvrite abistamisega seotud asutuste töökoormus võib suureneda.

Töökoormuse võimaliku kasvuga seotud kulu pole täpselt ennustatav.

Kehtivad KarSi sätted

Kehtivas Eesti karistusõiguses on karistatav inimese tahte vastane suguühe või muu sugulise

iseloomuga tegu vägivallaga või kasutades ära inimese seisundit, milles ta ei ole võimeline

vastupanu osutama või toimunust aru saama (vastavalt karistusseadustiku §-d 141 ja 1411).

Nõusoleku puudumist väljendavad mõlema kooseisu puhul sõnad „inimese tahte vastane“, samas

peab lisaks nõusoleku puudumisele / tahtevastasusele esinema ka vägivald või ohvri seisundi

ärakasutamine. KarS § 143 puhul ei pea esinema vägivalda ega seisundit, milles inimene ei ole

võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Küll aga peab toimepanija ja kannatanu

vahel olema sõltuvussuhe, kus toimepanijal on võimalus pakkuda kannatanule eeliseid või võtta ära

hüvesid, ning toimepanija panema seksuaalteo toime oma võimupositsiooni ära kasutades. Näiteks

saab siin tuua juhtumid, kui tegemist on pereliikmega, treeneriga, ülemusega või muu inimesega,

kellel on võim kannatanut kuidagi mõjutada, nii et viimane justkui nõustub vahekorraga, isegi, kui

ta sellega tegelikult muul juhul vabatahtlikult nõus ei oleks. Seega, üksnes nõusolekuta/tahtevastane

suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ei täida kehtiva KarS § 141, 1411 või 143 koosseisu.

2

Justiits- ja Digiministeeriumi analüüs näitas, et kehtivad karistusseadustiku seksuaalse

enesemääramise vastased süüteokoosseisud, täpsemalt KarS § 141, 1411 ja 143 ei vasta täiel määral

Istanbuli konventsiooni artiklile 36. Täielikuks vastavuseks peaksid nimetatud sätted lähtuma

nõusolekust. See tähendab, et karistatav peaks olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise

iseloomuga tegu, ilma et nõusoleku puudumise kõrval peaksid olema täidetud lisatingimused,

näiteks esinema vägivald või abitusseisund ehk võimetus vastupanu osutada või toimunust aru

saada.

Olulisemad eelnõuga tehtavad karistusseadustiku muudatused

Eelnõuga muudetakse KarS § 141 (vägistamine) lõike 1 sõnastust ja karistusmäära. KarS § 141 lõike

1 uus sõnastus kajastab kõige otsesemalt eelnõu eesmärki minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja

sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele. Lõike 1 sõnastusest on välja jäetud

varasemad vägistamise kuriteo koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund (ehk seisund, milles

kannatanu ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama) – ning vägistamise

koosseisu täidab eelnõu kohaselt suguühe inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta. Eelnõu kohaselt

on lõike 1 uueks karistusmääraks kuni nelja-aastane vangistus, mis tähendab, et lõige 1 ehk

vägistamise üldkoosseis muutub eelnõuga esimese astme kuriteost teise astme kuriteoks.

Varasemad lõike 1 koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund – on viidud uude lõikesse 12

ning karistusmäär on jäänud samaks nagu kehtivas seaduses (ühe- kuni kuueaastane vangistus).

Eelnõuga täiendatakse KarS § 141 lõikega 5, mis sätestab, millistel juhtudel ja millistes olukordades

ei saa § 141 tähenduses olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Selgitava sätte lisamine

toetab nii praktikuid kui ka tavakodanikke uue, nõusolekupõhise käsitluse mõistmisel ja

tõlgendamisel. Samasisulised muudatused tehakse ka KarS §-s 141-1 (nõusolekuta sugulise

iseloomuga tegu).

Jah-mudeli puhul väljendab seksuaalse tegevuse osaline oma nõusolekut seksiks ehk annab n-ö

aktiivse nõusoleku. Nõusolek tähendab tahte ja vabatahtlikkuse väljendamist. Nõusolekut saab

väljendada sõnaliselt või muul viisil (näiteks žestiga või aktiivselt seksuaaltegevuses osaledes). Kuni

nõusoleku väljendamiseni see puudub ja nõusolekut ei saa eeldada. Vaikimine ei ole nõusolek. Kuni

üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või

mitte. Õigus seksuaalsele enesemääramisele jätkub ka seksuaaltegevuse ajal. Kuna nõusolek peab

olema vaba, siis saab seksuaaltegevuse osapool oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning sellisel

juhul tuleb pooleliolev seksuaaltegevus lõpetada, isegi kui see on alanud mõlema poole nõusolekul.

Samas ei ole nõusolekupõhisuse eesmärk seada piire täisealiste seksuaalsele tegevusele, kui pooled

ei riku üksteise seksuaalse enesemääramise õigust.

Põhiseaduspärasuse analüüs

Süütuse presumptsioon ja tõendamislävend

Põhiseaduse (PS) kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks (PS § 22). Eelnõuga

tehtavate KarS-i muudatustega jääb süütuse presumptsioon püsima, seda ei pöörata ringi, seega peab

prokuratuur koostöös uurijatega tõendama isiku süüd, mitte isik ei pea ise tõendama oma süütust.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei pea süüdistatav politseiga koostööd tegema ega ütlusi

andma, kui ta seda ei soovi. Kohus ei vabane kannatanu ütluste usaldusväärsuse ja elulise usutavuse

hindamise kohustusest ka siis, kui süüdistatav kasutab oma õigust ütlusi mitte anda – ja just seetõttu

võibki väita, et isegi jah-mudeli puhul ei saa süüdistatava vaikimise põhjal üksnes kannatanu

süüstavate ütluste alusel automaatselt teha süüdimõistvat kohtuotsust. Kannatanu ütlused koos

muude tõenditega peavad süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks jätkuvalt kinnitama süüdistatava

süüd väljaspool mõistlikku kahtlust.

3

Valekaebused

Kui seadusemuudatused peaksid tooma kaasa kuriteokaebuste arvu kasvu, võib see tähendada

ühtlasi nii põhjendatud kaebuste kui ka valekaebuste arvu tõusu. Ainuüksi kellegi kuriteoteate alusel

ühtegi inimest süüdi mõista ei saa, õigusriigis on isiku süüdimõistmise aluseks tõendid. Jah-mudeli

valikuga ei kaasne lihtsamat süüdimõistmist. Tõendite usaldusväärsust hindab kohus.

Seksuaalvägivald on raske kuritegu. Seksuaalvägivalla ulatuslikku negatiivset mõju tervisele on

põhjalikult uuritud ja samuti on teada, et see võib ilmneda alles aastate jooksul pärast

seksuaalvägivalla toimumist. Seksuaalvägivald on ühiskonnale ka väga kulukas. Lisaks otsestele

kuludele nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne kaasnevad

seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult eemalejäämine/töövõimetus,

laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus

alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus

ning selle tõkestamine ülimalt olulised.

Justiits- ja Digiministeeriumi tellitud ohvriuuringu (2024) andmed näitavad, et üheksa inimest

kümnest toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et

partner on selle tegevusega nõus: 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks

partneri käest nõusolekut küsima; 26% vastanutest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle

tajub üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vastanute arvates ei pea nõusolekus

veenduma ning seni kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6%

vastanutest ei osanud oma arvamust öelda. Seega võib öelda, et uuringutulemused peegeldavad

ühiskonna hoiakuid nõusolekupõhise käsitlusega kaitstava seksuaalse enesemääramise õiguse

küsimuses ja eelnõuga kavandatavaid seadusemuudatusi saab pidada legitiimseks.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõukohane seadus on plaanitud jõustuma 2026.

aasta 1. juulil. Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna

muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele,

kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada

avalikkust.

ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSEKS:

1. Võtta teadmiseks karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõus toodud nõusolekupõhine

seksuaalvägivalla käsitlus.

2. Arvata karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu istungi päevakorda.

NÕUPIDAMISELE KUTSUTAVAD ISIKUD: (nimi, ametinimetus)

Tuuli Lepp, Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse

talituse nõunik

LISATUD DOKUMENDID: (nimetus, lehekülgede arv)

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) kaaskiri,

1 lk.

Karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu, 3 lk.

Karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu

seletuskiri, 36 lk.

Eelnõule laekunud kooskõlastuste ja arvamuste tabel, 22 lk.

4

Eelnõu põhipunktid, 3 lk.

KOOSTAJAD:

Tuuli Lepp, Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse

talituse nõunik.

Andra Reinomägi, Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna arenduse ja

kriminaalstatistika talituse nõunik.

1

Karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine

seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Lühikokkuvõte

Praegu on nii, et kui inimene pöördub politsei poole ja teatab, et teda vägistati, siis seaduse järgi

on vägistamisega tegemist vaid siis, kui kannatanu kallal kasutati vägivalda või ta oli

abitusseisundis (ehk olukorras, kus inimene pole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru

saama). Eesti on ühinenud Istanbuli konventsiooniga, mille järgi peaks karistatav olema juba see,

kui kellegagi ilma tema nõusolekuta vahekorda astutakse, olenemata sellest, kas vägivalda

tarvitati või kannatanu oli abitusseisundis. Sellist seadusemuudatust on Eestile tungivalt

soovitanud Istanbuli konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp GREVIO.

Edaspidi peab inimesega vahekorda astumiseks või tema kaasamiseks muudesse

seksuaaltegevustesse alati olema tema nõusolek. See nõusolek ei pea olema sõnaline, kuid peab

olema selgelt väljendatud ja vabatahtlik. Nõusolekuta seks on karistatav ka siis, kui ohvri kallal

vägivalda ei tarvitatud.

1.2. Sisukokkuvõte

Seaduseelnõuga minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle

nõusolekupõhisele käsitlusele ning viiakse karistusseadustiku (KarS) sätted vastavusse Euroopa

Nõukogu Istanbuli konventsiooniga.

Praegu on nii, et kui inimene pöördub politsei poole ja teatab, et teda vägistati, aga selle käigus ei

kasutatud vägivalda ning ta ei olnud abitusseisundis (ehk olukorras, kus inimene pole võimeline

vastupanu osutama ega toimunust aru saama), ent ometi ta ei soovinud selles seksuaaltegevuses

osaleda, siis kehtiva seaduse järgi ei ole vägistamise kuriteokoosseis täidetud. Kui

kriminaalmenetlust ei alustata, ei ole võimalik uurida, kas selline tegu toimus või mitte, ammugi

pole võimalik jõuda kohtuotsuse tegemiseni. Kuivõrd kriminaalmenetlust ei alustata, ei teki ka

andmeid, mida analüüsida.

Kehtiva seaduse ja eelnõu seksuaalvägivalla käsitlus on erinevad. Näiteks on suur erinevus selles,

kuidas käsitletakse kannatanu täielikku passiivsust. Kehtiva seaduse järgi tuleks tuvastada, kas

kannatanu oli seisundis, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama.

Eelnõu kohaselt tuleb tuvastada, kas kannatanu väljendas oma nõusolekut ning kas see nõusolek

oli vaba.

Kõnekas on näiteks järgmine väljavõte reaalsest otsusest kriminaalmenetluse lõpetamise kohta

(initsiaalid on asendatud sõnadega „kannatanu“ ja „toimepanija“):

”Vägistamise (KarS § 141) objektiivse koosseisu moodustab inimese tahte vastaselt temaga

suguühtesse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline

vastupanu osutama või toimunust aru saama. Vägivalla all mõistetakse tegusid, mis on kirjeldatud

KarS §-s 120-121 (§ 120 ähvardamine, § 121 kehaline väärkohtlemine).

Vägistamine eeldab, et suguühe toimuks kannatanu tahte vastaselt. Füüsilise vastupanu all

mõistetakse füüsilist kaitsetegevust nagu ärajooksmine, lahtirabelemine, süüdlase löömine, abi

kutsumine jne. Võimetuse all vastupanu osutada mõeldakse ka olukorda, kus kannatanu ei suuda

vastupanu osutada või loobub sellest objektiivselt esineva füüsilise allajäämuse või psüühilise

2

takistuse (nt hirmu) tõttu. /…/

Kuna kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et kannatanu on seksuaalvahekorra ajal kuidagi

väljendanud enda vastumeelsust või et toimepanija pidi aru saama, et vahekord on kannatanu

jaoks vastumeelne, samuti kuna ei ole tuvastatud, millel põhines kannatanu väidetav hirm, siis ei

saa lugeda tõendatuks toimepanija käitumises KarS § 141 lg 1 kuriteokoosseis ning menetlus

kriminaalasjas kuulub lõpetamisele.“

Ajal, mil ühiskonnas on registreeritud seksuaalkuritegude hulk jätkuvas tõusutrendis, on oluline

tagada karistusõiguses seksuaalse enesemääramise õiguse vastaste tegude karistamine ning viia

karistusseadustik vastavusse ühiskonnas valitsevate hoiakutega, mille kohaselt nõusolekuta

seksuaalvahekord on vägistamine ning seksuaaltegevuses peaksid mõlemad osapooled veenduma,

et partner on selle tegevusega nõus.

Karistusseadustikus sätestatud seksuaalkuritegude regulatsiooni muutmisele nõusolekupõhiseks

on toetust avaldanud mitmed seksuaalvägivalla ennetust ja ohvreid toetavad ühendused ja

organisatsioonid (vt ka karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

kohta laekunud tagasisidet1), aga ka seksuaalkuritegude menetlejad Eestis.

Rahvusvahelisel tasandil on vastava tungiva soovituse Eesti riigile andnud Istanbuli

konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp GREVIO2. Oluline on märkida, et Eesti

peab 2025. aasta lõpus andma Istanbuli konventsiooni osaliste komiteele ülevaate vahepealsest

arengust ehk konventsiooni rakendamise parandamiseks võetud meetmetest, st selgitama, kuidas

oleme olukorda parandanud, milliseid soovitusi arvesse võtnud jne. Kõnealune seadusemuudatus

on koostatud eeltoodut arvesse võttes.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta inimeste ega ettevõtjate halduskoormust. Politsei-

ja Piirivalveameti, prokuratuuri ning ohvrite abistamisega seotud asutuste töökoormus võib

suureneda. Töökoormuse võimaliku kasvuga seotud kulu pole täpselt ennustatav.

1.3. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik Tuuli Lepp (5866 8042; [email protected]) ning sama osakonna

arenduse ja kriminaalstatistika talituse nõunik Andra Reinomägi ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari

Koik ([email protected]).

1.4. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu

programmi aastateks 2025–20273 punktiga 400: „Võtame vastu nõusolekuseaduse

1 Eelnõude infosüsteem. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/400611f8-9bb7-45b7-842f-

9bf6ee8bc07e#kunTLEso, vaadatud 23.07.2025. 2 GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the

Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence

(Istanbul Convention) ESTONIA. https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on-

estoniapublication/1680a8fcc2; Recommendation of the Committee of the Parties. https://rm.coe.int/ic-cp-inf-2022-

9-cop-recommendationestonia-eng/1680a952f9, vaadatud 23.07.2025. 3 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti Vabariigi Valitsus, vaadatud

17.06.2025.

3

“jah”-versiooni. Tähtaeg III kvartal 2025.“

Eelnõu aitab ellu viia vägivalla ennetuse kokkuleppes4, Justiitsministeeriumi programmis

aastateks 2024–20275, pikaajalises riiklikus strateegias „Eesti 2035“, siseturvalisuse

arengukavas6, rahvastiku tervise arengukavas 2020–20307, valdkondlikus „Heaolu arengukavas

2023–2040“8, õigusloomepoliitika põhialustes aastani 20309 ja kriminaalpoliitika põhialustes

aastani 203010 seatud eesmärke.

Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 9 (KarS).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Seaduse muutmise eesmärgid

Seaduseelnõu koostamise eesmärk on minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt

käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning viia karistusseadustiku sätted vastavusse

Istanbuli konventsiooniga. See tähendab seksuaalvägivalda käsitleva regulatsiooni muutmist

nõnda, et nõusolekuta seksuaaltegevus on karistatav.

2.2. Seaduse muutmise laiem taust ja senine regulatsioon

Istanbuli konventsiooni ehk naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa

Nõukogu konventsiooni11 artikkel 36 käsitleb seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist, ja

kohustab konventsiooniosalisi võtma vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et

mistahes sugulise iseloomuga teod, milleks puudub nõusolek, oleks kriminaliseeritud. Artikli 36

lõige 2 sätestab, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena, mida

hinnatakse kaasnevate asjaolude kontekstis.

Eesti ratifitseeris Istanbuli konventsiooni 26.10.2017 reservatsioonideta. Konventsioon jõustus

Eestis 01.02.2018. Konventsioon sätestab riikidele miinimumnõuded, millest rangemaid nõudeid

võivad riigid luua, kuid millest leebemad normid lubatud ei ole. Sõltumatu ekspertgrupi GREVIO

hinnangutes12 ja Eestile tehtud soovitustes13 nõutakse tungivalt, et Eesti ametiasutused

reformiksid karistusseadustikus sisalduvaid seksuaalkuritegusid puudutavaid sätteid, et võtta

täielikult üle Istanbuli konventsiooni artikli 36 kohane vabatahtlikult antud nõusoleku mõiste ning

4 Vägivallaennetuse kokkulepe. https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/vagivallaennetuse-kokkulepe,

vaadatud 17.06.2025. 5 Justiitsministeeriumi programm aastateks 2024–2027. https://www.just.ee/strateegilised-alusdokumendid,

vaadatud 17.06.2025. 6 Siseturvalisuse arengukava. https://www.siseministeerium.ee/stak2030, vaadatud 17.06.2025. 7 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf, vaadatud 17.06.2025. 8 Heaolu arengukava 2023–2040. https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030, vaadatud 17.06.2025. 9 Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030. https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002, vaadatud

17.06.2025. 10 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030. https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/kriminaalpoliitika-

pohialused, vaadatud 17.06.2025. 11 Istanbuli konventsioon, tõlge eesti keelde. https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, vaadatud 17.06.2025. 12 GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the

Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence

(Istanbul Convention) ESTONIA. https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on-

estoniapublication/1680a8fcc2, vaadatud 23.07.2025. 13 Recommendation of the Committee of the Parties. https://rm.coe.int/ic-cp-inf-2022-9-cop-recommendationestonia-

eng/1680a952f9, vaadatud 23.07.2025.

4

tagada asjakohased sanktsioonid kõigi ilma ohvri nõusolekuta aset leidnud seksuaalaktide eest,

sealhulgas juhul, kui juhtumi asjaolud välistavad kehtiva nõusoleku.

Istanbuli konventsiooni artiklis 36 sätestatud teod on Eesti karistusseadustikus reguleeritud §-des

141, 1411 ja 143.

Kehtivas Eesti karistusõiguses on karistatav inimese tahte vastane suguühe või muu sugulise

iseloomuga tegu vägivallaga või kasutades ära inimese seisundit, milles ta ei ole võimeline

vastupanu osutama või toimunust aru saama (vastavalt karistusseadustiku §-d 141 ja 1411).

Nõusoleku puudumist väljendavad mõlema kooseisu puhul sõnad „inimese tahte vastane“, samas

peab lisaks nõusoleku puudumisele / tahtevastasusele esinema ka vägivald või ohvri seisundi

ärakasutamine. KarS § 143 puhul ei pea esinema vägivalda ega seisundit, milles inimene ei ole

võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Küll aga peab toimepanija ja kannatanu

vahel olema sõltuvussuhe, kus toimepanijal on võimalus pakkuda kannatanule eeliseid või võtta

ära hüvesid, ning toimepanija panema seksuaalteo toime oma võimupositsiooni ära kasutades.

Näiteks saab siin tuua juhtumid, kui tegemist on pereliikmega, treeneriga, ülemusega või muu

inimesega, kellel on võim kannatanut kuidagi mõjutada, nii et viimane justkui nõustub

vahekorraga, isegi, kui ta sellega tegelikult muul juhul vabatahtlikult nõus ei oleks. Seega, üksnes

nõusolekuta/tahtevastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ei täida kehtiva KarS § 141,

1411 või 143 koosseisu.

Justiitsministeerium koostas 2024. aastal analüüsi14 seksuaalse enesemääramise vastaste

süütegude koosseisude vastavuse kohta Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile15. Analüüsis

jõuti järeldusele, et seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud, täpsemalt KarS § 141,

1411 ja 143 ei vasta praegu täiel määral Istanbuli konventsiooni artiklile 36. Täielikuks

vastavuseks peaksid nimetatud sätted lähtuma nõusolekust. See tähendab, et karistatav peaks

olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma et nõusoleku puudumise

kõrval peaksid olema täidetud lisatingimused, näiteks esinema vägivald või abitusseisund ehk

võimetus vastupanu osutada või toimunust aru saada.

Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga liitunud riigina peame järgima konventsiooni

nõusolekupõhist seksuaalsuhete käsitlust, täpsemalt seksuaalvägivalla korral. Istanbuli

konventsiooni16 artikkel 36 käsitleb seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist, ja kohustab

konventsiooniosalisi võtma vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised

14 Justiitsministeerium (2024). Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavusest Euroopa

Nõukogu Istanbuli konventsioonile. Analüüs. https://www.just.ee/media/4774/download, vaadatud 28.07.2025. 15 Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon. RT II,

26.09.2017, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, vaadatud 28.07.2025. 16 Istanbuli konventsioon, tõlge eesti keelde. https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002; art 36 ingliskeelne

tekst: Article 36 – Sexual violence, including rape

1 Parties shall take the necessary legislative or other measures to ensure that the following intentional conducts

are criminalised:

a engaging in non-consensual vaginal, anal or oral penetration of a sexual nature of the body of another person

with any bodily part or object;

b engaging in other non-consensual acts of a sexual nature with a person;

c causing another person to engage in non-consensual acts of a sexual nature with a third person.

2 Consent must be given voluntarily as the result of the person’s free will assessed in the context of the surrounding

circumstances.

3 Parties shall take the necessary legislative or other measures to ensure that the provisions of paragraph 1 also

apply to acts committed against former or current spouses or partners as recognised by internal law.

5

tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud:

a) sugulise iseloomuga teona mingi kehaosa või eseme viimine teise isiku tuppe, pärakusse või

suhu ilma teise isiku nõusolekuta;

b) sugulise iseloomuga tegude toimepanemine teise isiku peal ilma tema nõusolekuta;

c) teise inimese sundimine sugulise iseloomuga tegudele kolmanda isikuga ilma tema

nõusolekuta.

Artikli 36 lõige 2 sätestab, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena,

mida hinnatakse kaasnevate asjaolude kontekstis. Sama artikli lõige 3 kohaselt peavad

konventsiooniosalised võtma vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et lõiget 1 kohaldataks

ka tegude suhtes, mis on toime pandud riigisisese õiguse kohaselt tunnustatud endiste või

praeguste abikaasade või partnerite vastu.

Artikli 36 olemust selgitavad konventsiooni seletuskirja punktid 189–19417. Seletuskirja punktis

192 selgitatakse, et vägistamise/seksuaalvägivalla kuritegude menetlemine nõuab tõendite

kontekstitundlikku hindamist, et teha juhtumipõhiselt kindlaks, kas ohver andis seksuaalseks

tegevuseks vabatahtliku nõusoleku. Niisuguse hindamise juures tuleb teadvustada mitmesuguseid

käitumuslikke reaktsioone seksuaalsele vägivallale ja vägistamisele, mida ohvritel võib esineda,

ning see ei tohi põhineda niisuguses olukorras tüüpiliseks peetava käitumise eeldamisel.

Samavõrra oluline on tagada, et vägistamist puudutavate seaduste tõlgendamist ja

vägistamisjuhtumite kohtulikku menetlemist ei mõjutaks soolised stereotüübid ning müüdid

meeste ja naiste seksuaalsuse kohta.

Seletuskirja punktis 193 rõhutatakse, et konventsiooni artikli 36 rakendamisel peavad

konventsiooniosalised sätestama kriminaalõigusnormid, mis hõlmavad vabatahtliku nõusoleku

puudumise kontseptsiooni kõigi punktides a kuni c loetletud seksuaalsete tegevuste puhul. Siiski

jäetakse konventsiooniosalise otsustada, millist konkreetset sõnastust õigusaktides kasutada ja

millised on tegurid, mida peetakse vabatahtliku nõusoleku andmist välistavaks. Artikli 36 lõige 2

täpsustab vaid, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult, isiku vaba tahte tulemusena, mida

hinnatakse ümbritsevate asjaolude kontekstis.

Punktis 194 selgitatakse, et seksuaalvägivald ja vägistamine peavad olema karistatavad sõltumata

toimepanija ja kannatanu vahelistest suhetest. Seksuaalvägivald ja vägistamine on

väärkohtlevates suhetes levinud võimu ja kontrolli väljendamise viisid ning neil on tõenäosus

ilmneda ka lahkumineku ajal ja järel. On äärmiselt oluline tagada, et niisuguste aktide

menetlemisel ja kriminaliseerimisel ei tehtaks erandeid juhtudel, kui need aktid on sooritatud

praeguse või endise abikaasa või partneri suhtes, nagu neid kirjeldab riigisisene õigus.

Konventsiooni seletuskirja kohaselt tohivad konventsiooniosalised sätestada konventsioonist

rangemaid, kuid mitte leebemaid õigusnorme18.

2.3. Eelnõule eelnenud tegevus

Justiitsministeeriumi 2024. aastal koostatud analüüsi19 valmimise järel otsustati, et

karistusseadustikku muudetakse selliselt, et seksuaalkuritegude puhul minnakse jõu- ja

sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning karistusseadustiku sätted viiakse

17 Explanatory Report to the Council of Europe Convention on preventing and combating violence against women

and domestic violence, lk 32-33. https://rm.coe.int/1680a48903 18 Ibid, lk 28, punkt 155. https://rm.coe.int/1680a48903 19 Justiitsministeerium (2024). Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavusest Euroopa

Nõukogu Istanbuli konventsioonile. Analüüs. https://www.just.ee/media/4774/download, vaadatud 23.07.2025.

6

vastavusse Istanbuli konventsiooniga. Samas peeti oluliseks, et otsus, kas Eesti täidab võetud

eesmärgi jah- või ei-mudeli kehtestamisega, selgub laiapõhjalise kaasamise käigus. Analüüsi

tutvustati huvirühmadele ja meediale märtsis 2024, huvirühmadega toimus ühtlasi sisuline

arutelu.

Justiits- ja Digiministeeriumis toimusid 2024. aastal nn nõusolekuseadust ettevalmistavad

kaasamiskohtumised 17.06.2024 ja 17.10.2024. Ühel ja/või teisel kaasamiskohtumisel osalesid

lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi kolleegidele ka Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli,

Tallinna Ülikooli, prokuratuuride, kohtute, Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti,

Tervise Arengu Instituudi, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Eesti

Inimõiguste Keskuse, Eesti Seksuaaltervise Liidu, SA Viljandi Haigla, Eesti Kohtupsühhiaatria

ja Kohtupsühholoogia Ühingu, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse,

Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, Eesti Naisteühenduste

Ümarlaua, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus, Eesti SV

Tugigrupid MTÜ, Tallinna Naiste Tugikeskuse, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, MTÜ Eesti

LGBT Ühing, MTÜ Oma Tuba ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.

Samuti toimus avalik arutelu 2024. aasta kevadel Tartus toimunud [Eel]arvamusfestivalil ja suvel

Paides toimunud Arvamusfestivalil.

Detsembris 2024 esitas Justiits- ja Digiministeerium nn nõusolekuseaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (VTK) valdkonna asutustele ja huvirühmadele arvamuse andmiseks. Nn

nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuses anti ülevaade Euroopa riikides toimunud arengust

Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise järel ning kirjeldati võimalikke nõusoleku regulatsioone eri

riikide näitel. Samuti kajastati Eesti inimeste hoiakuid ja kogemusi seksuaalvägivallaga seoses

ning esitati nn nõusolekuseaduse vastuvõtmisega kaasnev võimalik mõju Eesti ühiskonnale. Kuna

seksuaalkuritegude nõusolekupõhine käsitlus on mõtteliselt jagatav jah-mudeliks ja ei-mudeliks,

siis VTK eesmärk oligi küsida valdkonna asutuste ja huvigruppide mudelieelistust.

Jaanuaris 2025 tutvustas Justiits- ja Digiministeerium VTK-d Riigikogu õiguskomisjonile.

VTK kohta anti palju tagasisidet ning see toetas jõuliselt jah-mudelit. Jah-mudeli aluseks võtmine

nn nõusolekuseaduse ehk vastavasisuliste KarS-i muudatuste koostamiseks sai kirja ka 2025.

aasta mais kinnitatud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppesse ehk valitsusliidu programmi

aastateks 2025–2027.

Teema sõlmküsimuste üle on arutletud ajakirjanduses ja konverentsidel20.

Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise ja Eestiga seotud etappide ajajoon on esitatud

karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu VTK-s21.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse KarS-i ja §-s 2 sätestatakse

20 Näiteks President Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil 02.10.2024.

https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-

kasitlemiseks-nousolekupohiselt/ 21 Eelnõude infosüsteem. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/400611f8-9bb7-45b7-842f-

9bf6ee8bc07e#kunTLEso, vaadatud 23.07.2025.

7

seaduse jõustumine.

3.1. Karistusseadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse karistusseadustikku.

Eelnõu § 1 punktidega 1–5 muudetakse KarS § 141 sõnastust. Täpsemalt muudetakse lõike 1

sõnastust ja karistusmäära, lõike 2 punkti 1 sõnastust ja lõikes 3 sisalduvaid viiteid ning

paragrahvi täiendatakse uute lõigetega 11, 12 ja 5.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KarS § 141 lõike 1 sõnastust ja karistusmäära.

Nii KarS § 141 lõike 1 kui ka § 1411 lõike 1 uus sõnastus (eelnõu § 1 punktis 2) kajastavadki

kõige otsesemalt eelnõu eesmärki minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt

käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele. Lõike 1 sõnastusest on välja jäetud varasemad

vägistamise kuriteo koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund (ehk seisund, milles

kannatanu ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama) – ning vägistamise

koosseisu täidab eelnõu kohaselt suguühe inimesega ilma tema vaba ja väljendatud nõusolekuta.

Eelnõu kohaselt on lõike 1 uueks karistusmääraks kuni nelja-aastane vangistus, mis tähendab, et

lõige 1 ehk vägistamise üldkoosseis muutub eelnõuga esimese astme kuriteost teise astme

kuriteoks.

Kehtiva § 141 lõike 1 tekstis on sõnad „suguühtesse astumine“. Kuigi ka praegu ei tähenda

suguühtesse astumine või vahekorda astumine üksnes seksuaalse tegevusega alustamist, vaid

seksuaaltegevust laiemalt, muudetakse eelnõuga KarS § 141 sõnastust, rõhutamaks nõuet, et

nõusolek peab olema mitte üksnes seksuaaltegevuse alustamiseks, vaid ka selle jätkumiseks. Neil

põhjustel sõnastataksegi lõike 1 tekst järgmiselt: „suguühte eest inimesega tema vaba ja

väljendatud nõusolekuta /…/“.

On teada, et sõnu „suguühtesse astumine“ kasutatakse ka KarS §-des 1432, 144, 145, 1451 ja 179,

ent nendes sätetes ei ole muudatus vajalik, kuna neis paragrahvides sätestatud alaealiste

seksuaalse väärkohtlemise teod on karistatavad algusest peale, olenemata sellest, kas alaealine ise

on sellega nõus või mitte.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KarS § 141 lõigetega 11 ja 12.

Lõike 11 kohta on antud selgitus seletuskirja osas, kus selgitatakse eelnõu § 1 punkti 12 sisu ehk

KarS § 143 kehtetuks tunnistamist (vt lk 12-13).

Varasemad lõike 1 koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund – on viidud uude lõikesse 12

ning karistusmäär on jäänud samaks nagu kehtivas seaduses (ühe- kuni kuueaastane vangistus).

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse KarS § 141 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Punkti sõnastust

kitsendatakse selliselt, et see katab üksnes täisealise isiku poolt toime pandud tegusid noorema

kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Täpsustava muudatuse mõte on selles, et muudetud lõike 1

kohase teo eest, kui nii toimepanija kui ka kannatanu on alaealised, aga puuduvad vägivald,

abitusseisund, sõltuvussuhe jms, ei ole eesmärgiks jõuda automaatselt lõikesse 2 ning karistada

selles sätestatud karistusvahemiku alusel.

Laste ja noorte puhul on kriminaalpoliitika eesmärk hoida lapsi ja noori sattumast

kriminaaljustiitssüsteemi, vähendada nende õigusrikkumisi ning juhul, kui nad on süsteemi

sattunud, tagada nende eakohane kohtlemine. Alaealiste erikohtlemise põhimõtete kohaselt tuleb

õigusrikkumisi toime pannud laste ja noorte puhul rakendada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke

mõjutusvahendeid, sekkumise valik tuleb teha vastavalt lapse vajadustele ja riskidele ning

sealjuures sekkuda minimaalsel vajalikul määral. Laste süütegude lahendamisel on oluline hoida

8

ära edasist süütegude toimepanekut, aidata teo toimepanijal juhtunu tagajärgi ja selle mõjusid

mõista ning toetada teda seaduskuulekal teel püsimisel. Vanglakaristuse asemel on alaealiste

puhul tulemuslikumad tõenduspõhised rehabiliteerivad meetmed, mis aitavad süüteo toimepanijal

seaduskuulekalt ühiskonda naasta.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § 141 lõiget 3 viidetega sama sätte uutele lõigetele 11 ja 12

ehk juriidilise isiku vastutus järgneb edaspidi mitte üksnes § 141 lõigetes 1, 2 ja 21 sätestatud teo

toimepanemise eest, vaid ka lõigetes 11 ja 12 sätestatud teo toimepanemise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse KarS § 141 lõikega 5, mis sätestab, millistel juhtudel ja

millistes olukordades ei saa § 141 tähenduses olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga.

Lõike 5 punkti 1 kohaselt on selleks olukord, kus isik ei ole sõnaliselt või muul viisil väljendanud,

et ta osaleb suguühtes vabatahtlikult. „Sõnaliselt“ tähendab väljendusviisi, kus kasutatakse sõnu:

suuline, kirjalik, viipekeelne. „Muul viisil“ tähendab sellist viisi, mis ei ole sõnaline, aga on

piisavalt kommunikatiivne, näiteks kehakeel, žestid jms. „Muu viis“ võib tulevikus tähendada ka

mingite uute tehnoloogiate abil väljendumist, mida ei saa kategoriseerida sõnaliseks. Lõike 5

punkti 2 järgi ei saa vaba ja väljendatud nõusolekuga olla tegemist ka olukorras, kus isik on

nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude, hirmu,

tardumise (ehk toonilise liikumatuse), mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise

või muu võrreldava põhjuse tõttu ning toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis

selle eesmärgiks.

Lühidalt kokkuvõetuna käsitleb lõike 5:

- punkt 1 olukordi, kus isik ei ole nõusolekut väljendanud;

- punkt 2 olukordi, kus isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba, mistõttu ei saa

lugeda isiku nõusolekut legitiimseks. Ühtlasi oli toimepanijal kannatanu vaba tahte puudumise

osas kavatsetus või otsene tahtlus ehk toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis

eesmärgiks, et isiku nõusolek ei oleks vaba. Punkti 2 mõte ei ole välistada kõigi loetelus esinevate

elementide puhul automaatselt nõusolekuvabadust, vaid tegu on näidisloeteluga faktoritest, mis

võivad kõige sagedamini olla põhjuseks, miks väljendatud nõusolek ei ole vaba. Näiteks ei taha

eelnõu autorid kindlasti väita, et igasugune puue välistab vaba ja väljendatud nõusoleku andmise.

Nõusolekupõhisuse eesmärk ei ole seada piire täisealiste seksuaalsele tegevusele, kui pooled ei

riku üksteise seksuaalse enesemääramise õigust. Seda, et inimese tahe ei olnud vaba, peab

prokuratuur igal üksikul juhul tõendama ja kohus tuvastama.

Näiteid, illustreerimaks erinevusi kehtiva seaduse ja eelnõu käsitluse vahel:

 Kui toimepanija ähvardas kannatanut ja seetõttu lasi kannatanu suguühtel toimuda, siis on

toimepanija kannatanu suhtes tarvitanud vägivalda ning seega on täidetud § 141 lõike 12

koosseis.

 Kui isik on ära joonud klaasi veini ning kinnitab, et on suguühtega nõus, siis võib küll

väita, et ta on kergelt alkoholi mõju all ja seega kergelt mürgitatud, kuid eelduslikult saab

siiski asuda seisukohale, et see mürgistus ei takista tal oma tahet kujundada ja toimuvat

mõista, mistõttu on tema nõusolek vaba ja kehtiv ning § 141 lõike 1 koosseis ei ole

täidetud.

 Olukorras, kus kannatanu ütles „ei“ ja palus toimepanijal lahkuda, ent toimepanija eiras

seda ning astus kannatanuga suguühtesse ning kannatanu ei osutanud toimepanijale

füüsilist vastupanu, olles füüsiliselt täiesti passiivne, on eelnõu kohaselt täidetud

(vähemalt) § 141 lõike 1 koosseis, sest puudus kannatanu nõusolek. Samas, kehtiva

seaduse järgi ei pruugi olla § 141 lõike 1 koosseis täidetud, sest kannatanu suhtes pole

kasutatud vägivalda ning abitusseisundi tuvastamises ei saa sellise kaasuse puhul kindel

9

olla.

 Kannatanu osaleb rahvarohkel kontserdil, kus inimesed seisavad üksteisele väga lähedal,

ning temale võõras isik sisestab ootamatult oma sõrmed tema tuppe. Penetratsioonile ei

eelne mitte mingisugust suhtlust kannatanu ja toimepanija vahel. Vägivalda ei ole selles

situatsioonis kasutatud ja abitusseisundi esinemine on kahtlane, seega kehtiva seaduse

järgi ei pruugi § 141 lõike 1 koosseis olla täidetud. Eelnõu kohaselt on aga § 141 lõike 1

koosseis kindlasti täidetud, sest kannatanu pole nõusolekut väljendanud.

 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2012. a lahendi 3-1-1-34-12 punktis 11.1 on

kolleegium öelnud mh järgmist:

Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et ringkonnakohtu järeldused on kannatanu

ütluste usaldusväärsuse hindamise osas vastuolulised. Ühelt poolt sedastab

ringkonnakohus, et kannatanu ütlustes ei ole alust kahelda, kuna ta ei fantaseeri ega ilusta

toimunut, vaid kirjeldab adekvaatselt aset leidnud sündmusi. Teisalt leiab

ringkonnakohus, et P. R. kasutas kannatanuga seksuaalvahekorda astumiseks ära tema

abitusseisundit, mille tingis kannatanu vaimne alaareng, joodud alkohol ning sellest

tulenev arusaamisvõimetus ja ebaadekvaatne käitumine. Kolleegium osutab, et selliselt on

ringkonnakohus oma lahendi rajanud tõdemustele, mis on teineteist välistavad. Kui asuda

seisukohale, et kannatanu tajus temaga ööl vastu 2. veebruarit 2009. a toimunud sündmusi

adekvaatselt ja suudab neid sellisena ka meenutada, siis ei ole võimalik, et kannatanu oli

samal ajal ühtlasi abitusseisundis, mille süüdistuse kohaselt tingis tema mõõdukas vaimne

alaareng ja tarbitud alkohol, mistõttu ta polnud võimeline toimunust aru saama.

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, mil viisil võib kannatanu, kelle võime ümbritsevat

mõista oli süüdistuse kohaselt oluliselt piiratud, siiski anda toimunut õigesti kajastavaid

ütlusi.

Eelnõu kohaselt oleks antud kaasuses eelduslikult täidetud vähemalt § 141 lõike 1

koosseis, kuna sellise kirjelduse põhjal ei saa rääkida kannatanu vabast nõusolekust. Isiku

mälu ja vaba tahte kujundamine ning otsustamine on erinevad kognitiivsed funktsioonid,

mis tingimata ei kao samal ajal.

 Kehtiva seaduse järgi on hätta jäänud kannatanud, kelle joovet ei peeta abitusseisundi

vääriliseks. Näiteks on kohtupraktikas tõepäraseks peetud, et kannatanu joove oli nii suur

ja mitu päeva kestnud, et kannatanu hallutsineeris, ent ometi polnud see märk sellest, et

isegi kui ta väljendas nõusolekut, siis tema nõusolek oleks mittelegitiimne. Eelnõu

kohaselt ei saaks sellises olukorras olla tegemist vaba nõusolekuga.

Eelnõu esitab näitliku loendi nendest faktoritest, mis kõige sagedamini võivad põhjustada

kannatanul seisundi, kus ta ei ole vaba oma tahet kujundama. Suures plaanis tähendab see, et

kannatanu kas ei ole suuteline mõistma tema ümber toimuvat või oma tegusid, sh tahte avaldamist

juhtima. Lõikes nimetatud põhjustena on teiste hulgas toodud välja teadvushäire, mürgistus,

tardumine.

Teadvushäire on seisund, mille korral inimese teadvus on häiritud, teatud astmeni nõrgenenud –

see tähendab, et isiku võime olla teadlik iseendast ja ümbritsevast maailmast on ajutiselt või

püsivalt muutunud või kadunud. Meditsiiniliselt võib teadvushäire ulatuda kergest unisusest kuni

sügava teadvusetuseni (koomani). Teadvushäireid eristatakse ja hinnatakse nii tekkemehhanismi

kui ka ajalise kestuse ja sügavuse järgi. Teadvushäire võib olla põhjustatud muu hulgas aju

orgaanilisest kahjustusest (nt insult, ajutrauma), ainevahetushäirest (nt hüpoglükeemia,

maksapuudulikkus), infektsioonist (nt meningiit), peatraumast, hingamis- või vereringehäirest,

10

mürgistusest, psühhiaatrilisest seisundist jne.22

Mürgistus (ehk intoksikatsioon) on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab

tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistus

tekib siis, kui organism puutub kokku mürgise ainega – näiteks keemilise, bioloogilise või

füüsikalise päritoluga ainega – sellises koguses, mis põhjustab organismi normaalse talitluse

häireid, haigust või isegi surma. Mürgistus võib tekkida sissehingamisel (nt vingugaas,

kemikaalid), sissevõtmisel (nt alkohol, ravimid, mürgised seened), naha kaudu imendumisel (nt

pestitsiidid), süstimisel (nt narkootikumid) või füüsilise kontakti kaudu (nt mürkmao hammustus,

taimed).23 Mürgistus võib mõjutada isiku otsusevõimet või välistada isiku võime olukorda õigesti

hinnata (otsusevõimetus) või oma tegusid juhtida. Kerge mürgistus või mürgistus, mis põhjustab

ainult somaatilisi häireid, psüühikat mõjutamata, ei pruugi samas välistada tahte vaba kujunemist.

Näiteks võib inimene olla söönud saastunud toitu, mis põhjustab talle seedehäireid ja kõhuvalu,

psüühikat samas häirimata. Samuti ei põhjusta väikese koguse alkoholi tarbimine selliseid

kõrvalekaldeid isiku psüühikas, mis välistaksid temal vaba tahte kujundamise ja oma tahte

väljendamise võime.

Tardumisreaktsioon ehk tooniline liikumatus on tahtmatu ajutine motoorne pärssumine, mis tekib

inimesel ekstreemsena tajutavas ohuolukorras (nt füüsilise või seksuaalse rünnaku korral).

Tegemist on evolutsiooni jooksul välja kujunenud adaptiivse kaitsemehhanismiga olukorras, kus

vastupanu tajutakse võimatuna ja abi pole saadaval (Marx 200824). Toonilise liikumatusena

kirjeldatakse olukorda, kus tekib lihashalvatusena tajutav seisund (tardumine), suutmatus ennast

liigutada, keha värisemine, suutmatus rääkida või appi hüüda, välistele stiimulitele reageerida,

tuimus või valutundetus, külmatunne, hirm või paanika, kartus oma elu pärast, olukorrast või enda

kehast eraldumise tunne. Toonilise liikumatuse ajal on inimene teadvusel, kuid „tardunud“ ning

sageli hiljem mäletatakse elavalt ja taaskogetakse häirivana sellel ajal kogetud mõtteid, tajusid ja

tundeid, sh suutmatust ennast liigutada (Rubin ja Bell 202325). Häirituse põhjuseks on asjaolu, et

kannatanu ka ise ei mõista toonilise liikumatuse olemust – miks ta ei hakanud ründajale vastu –

millest omakorda tekib häbi ja süütunne (Rubin ja Bell 2023). Toonilise liikumatuse hindamiseks

on välja töötatud 12 küsimusest koosnev küsimustik nimetusega TIS-A (Forsyth jt 200026).

Toonilist liikumatust esineb vägistamisohvritel sageli. Näiteks Rootsi prospektiivses ehk

ettevaatavas uuringus27 leiti, et toonilist liikumatust esines 70%-l ohvritest. Samas uuringus leiti,

et haavatavamad on varasema psühholoogilise traumaga ja vaimse tervise probleemidega

inimesed, kellel tekib tooniline liikumatus tõenäolisemalt. Selle tekkimist seksuaalse rünnaku ajal

seostati hilisema suurema tervisekahjuga. Nimelt vägistamisohvritel, kellel esines rünnaku ajal

22 Tervisenõustamise keskkond kliinik.ee. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/teadvushaire/id-1802;

https://www.naiskodukaitse.ee/6_samm_4244;

https://karellkiirabi.ee/Dokumendid/Juhendid/Ravijuhised/ekl/tekst/t20.pdf 23 Tervisenõustamise keskkond kliinik.ee. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/murgistus/id-1149;

https://kogukond.kliinikum.ee/course/section.php?id=149&lang=et 24 Marx, B. P., Forsyth, J. P., Gallup, G. G., Fuse, T., Lexington, J. M. (2008). Tonic immobility as an evolved

predator defense: implications for sexual assault survivors. Clinical Psychology Science and Practice. 15 (1), lk 74–

90. DOI.10.1111/j.1468-2850.2008.00112.x 25 Rubin, D. C., Bell, C. F. (2023). Tonic immobility (freezing) during sexual and physical assaults produces stronger

memory effects than other characteristics of the assaults. Memory, 31 (5), lk 678–688. 26 Forsyth, J. P., Marx, B., Fuse, T. M. K., Heidt, J., Gallup, G. G. Jr. (2000). The Tonic Immobility Scale. Albany,

NY. 27 Möller, A., Söndergaard, H. P., Helström, L. (2017). Tonic immobility during sexual assault – a common reaction

predicting post-traumatic stress disorder and severe depressioon. Acta Obstetrica et Gynecologica Scandinavica, 96,

lk 932–938.

11

tooniline liikumatus, esines 6 kuud hiljem 2,75 korda tõenäolisemalt posttraumaatilist stressihäiret

ja 3,42 korda tõenäolisemalt rasket depressiooni võrreldes ohvritega, kellel rünnaku ajal toonilist

liikumatust ei tekkinud (Möller jt 201728). Seetõttu on oluline, et seksuaalvägivalla üleelanuga

tegelevad asjatundjad mõistaksid ja oskaksid ka kannatanule seletada toonilise liikumatuse

olemust – tegemist on tahtmatu reflektoorse kaitsemehhanismiga. Samuti on vaja arvesse võtta,

et nii vägistamise kui ka toonilise liikumatuse üle elanud inimese hilisem tervisekahju on

eeldatavasti suurem.

Teades ja võttes arvesse toonilise liikumatuse tekkimist ja võimalikku mõju kannatanule, ei peaks

eeldama seksuaalvägivalla olukorras kannatanult aktiivset vastupanu. Seejuures ei ole toonilise

liikumatuse tekkimise seisukohast oluline olukorra objektiivselt hinnatav ohuaste või

eluohtlikkus, vaid see, kuidas inimene seda subjektiivselt tajub. (Rubin ja Bell 2023; Möller jt

2017). Eriti aktuaalne on tooniline liikumatus nõusoleku vabadust välistava faktorina juhul, kui

näiteks esialgu kannatanu oli seksiga nõus, keset seksuaalakti küll soovis selle lõppemist, kuid ei

suutnud seda toonilise liikumatuse tõttu väljendada, mistõttu toimepanija jätkas suguaktiga juba

ilma teise osapoole nõusolekuta.

Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 5 kohaselt võib puue olla inimese anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millel on oluline

või pikaajaline ebasoodus mõju igapäevatoimingute sooritamisele. Puudega inimeste puhul on

oluline menetlejate teadlikkus puude eripäradest, mis võivad inimesel vaba tahte kujundamist

piirata. Samas tuleb arvestada ka olukordadega, kus inimesel esinevad tikid, sundliigutused,

tahtmatud häälitsused jms, mille puhul võib inimese tahe ja väljendatu olla vastuolus.

Eelnõu autorid on teadlikud, et selliste loomult selgitavate sätete lisamine KarS-i ei ole tavapärane

ja levinud, ometi kohtab seda kehtiva seadustiku eriosas paarikümnel korral29, mistõttu ei saa seda

pidada täiesti ebaharilikuks või sobimatuks. Samuti toetab selgitava sätte lisamine nii praktikuid

kui ka tavakodanikke uue, nõusolekupõhise käsitluse mõistmisel ja tõlgendamisel, võttes ühtlasi

arvesse, et eelnõu seletuskiri ei ole oma olemuselt siduv õiguslik dokument, mille sisuga peaks

kursis olema või mida arvestama. Muu hulgas toetati sellist lähenemist eelnõu

väljatöötamiskavatsuse kohta antud tagasisides (nt Siseministeeriumi arvamuse punkt 6;

prokuratuuri arvamus, milles tehakse viide Rootsi kehtivale sättele ning H. Uusi magistritöö

põhjal kirjutatud Juridica artiklile30). Ühtlasi aitab selline lähenemine kaasa määratletuspõhimõtte

järgimisele eelnõu §-s 1 ehk KarS §-des 141 ja 1411.

Eelnõu § 1 punktidega 6–11 muudetakse KarS § 1411. Täpsemalt muudetakse sätte pealkirja,

lõike 1 sõnastust ja karistusmäära, lõike 2 punkti 1 sõnastust ja lõikes 4 sisalduvaid viiteid ning

paragrahvi täiendatakse uute lõigetega 11, 12 ja 7.

Paragrahvi 1411 muudatuste ja täienduste eesmärk ning sisu on sama nagu § 141 puhul, erinevus

seisneb selles, et kui § 141 käsitleb nõusolekuta suguühet, siis § 1411 nõusolekuta muud sugulise

iseloomuga tegu. Samuti on sätete vahel erinevusi karistusmäärades.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse KarS § 1411 pealkirja.

Sätte pealkiri kehtivas KarS-is on “Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu”. Eelnõuga

asendatakse pealkirjas sõna “tahtevastane” sõnaga “nõusolekuta”, et sobitada see eelnõu

28 Ibid. 29 Näiteks KarS § 133 lg 5, § 1332 lg 5, 1381 lg 5, § 210, § 218 lg 4, § 288 lg 1, § 350, § 1191 lg 2, § 306 jne. 30 Uus, H., Istanbuli konventsiooni materiaalõigust käsitlevate nõuete ülekandmine Eesti seadustesse. Juridica

2023/1, lk 13–20.

12

eesmärgiga ning jah-mudeli põhise lähenemisega.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse KarS § 1411 lõike 1 sõnastust ja karistusmäära.

Sarnaselt § 141 lõike 1 muutmisele on § 1411 lõike 1 sõnastusest välja jäetud varasemad

koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund (ehk seisund, milles kannatanu ei ole võimeline

vastupanu osutama või toimunust aru saama) – ning § 1411 lõike 1 koosseisu täidab eelnõu

kohaselt inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta temaga sugulise iseloomuga teo

toimepanemine. Eelnõu kohaselt on lõike 1 uueks karistusmääraks kuni kolmeaastane vangistus.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KarS § 1411 lõigetega 11 ja 12.

Lõike 11 kohta on antud selgitus seletuskirja osas, kus selgitatakse eelnõu § 1 punkti 12 sisu ehk

KarS § 143 kehtetuks tunnistamist (vt lk 12-13).

Varasemad § 1411 lõike 1 koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund – on viidud uude

lõikesse 12 ning karistusmäär on jäänud samaks nagu kehtivas seaduses (ühe- kuni viieaastane

vangistus).

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse KarS § 1411 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Punkti sõnastust

kitsendatakse selliselt, et see katab üksnes täisealise isiku poolt toime pandud tegusid noorema

kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Täpsustava muudatuse mõte on selles, et muudetud lõike 1

kohase teo eest, kui nii toimepanija kui ka kannatanu on alaealised, aga puuduvad vägivald,

abitusseisund, sõltuvussuhe jms, ei ole eesmärgiks jõuda automaatselt lõikesse 2 ning karistada

selles sätestatud karistusvahemiku alusel.

Laste ja noorte puhul on kriminaalpoliitika eesmärk hoida lapsi ja noori sattumast

kriminaaljustiitssüsteemi, vähendada nende õigusrikkumisi ning juhul, kui nad on süsteemi

sattunud, tagada nende eakohane kohtlemine. Alaealiste erikohtlemise põhimõtete kohaselt tuleb

õigusrikkumisi toime pannud laste ja noorte puhul rakendada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke

mõjutusvahendeid, sekkumise valik tuleb teha vastavalt lapse vajadustele ja riskidele ning

sealjuures sekkuda minimaalsel vajalikul määral. Laste süütegude lahendamisel on oluline hoida

ära edasist süütegude toimepanekut, aidata teo toimepanijal juhtunu tagajärgi ja selle mõjusid

mõista ning toetada teda seaduskuulekal teel püsimisel. Vanglakaristuse asemel on alaealiste

puhul tulemuslikumad tõenduspõhised rehabiliteerivad meetmed, mis aitavad süüteo toimepanijal

seaduskuulekalt ühiskonda naasta.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse lõiget 4 viidetega sama sätte uutele lõigetele 11 ja 12 ehk

juriidilise isiku vastutus järgneb edaspidi mitte üksnes § 1411 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud teo

toimepanemise eest, vaid ka lõigetes 11 ja 12 sätestatud teo toimepanemise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse KarS § 1411 lõikega 7, mis sätestab, millistes olukordades

ei saa § 1411 tähenduses olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Lõike 7 punkti 1 kohaselt

on selleks olukord, kus isik ei ole sõnaliselt või muul viisil väljendanud, et ta osaleb sugulise

iseloomuga teos vabatahtlikult. „Sõnalise“ ja „muul viisil“ väljendamise kohta on antud selgitus

eelnõu § 1 punkti 5 selgitavas seletuskirja osas. Lõike 7 punkti 2 kohaselt on selleks ka olukord,

kus isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude,

hirmu, tardumise (ehk toonilise liikumatuse), mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni

kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu ning toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole

vaba, või seadis selle eesmärgiks. Lõike 7 lisamise vajalikkuse põhjendused on samad nagu

seletuskirja punktis, kus on avatud KarS § 141 lõike 5 lisamise tagamaid.

Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks KarS § 143.

13

KarS § 143 sätestab kuriteona suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimise,

täpsemalt inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo

toimepanemise, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest, kui puudub seadustiku §-s 141 või

1411 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei ole võimeline vastupanu osutama või

toimunust aru saama.

Seega lähtub kehtiv § 143 eeldusest, et KarS § 141 lõike 1 ja § 1411 lõike 1 koosseisulisteks

elementideks on vägivald ja abitusseisund. Kuna see kõnealuse eelnõuga muutub, siis ei ole enam

põhjendatud ega loogiline, et § 143 praegusel kujul säiliks.

Säilitamaks siiski § 143 olulist sisu, täiendatakse eelnõuga §-e 141 ja 1411 lõikega 11, mis käsitleb

vaba ja väljendatud nõusolekuta suguühtele (eelnõu 141 lg 1) või sugulise iseloomuga teole

(eelnõu § 1411 lg 1) sundimist, kui see on toime pandud, kasutades ära kannatanu sõltuvust

süüdlasest.

Eelnõu kohaselt on § 141 lõike 11 karistusmääraks ühe- kuni nelja-aastane vangistus ning § 1411

lõike 11 karistusmääraks ühe- kuni kolmeaastane vangistus. Seega hoitakse eelnõuga kehtiva

seaduse loogikat, kus § 141 karistusmäärad on kõrgemad kui § 1411 karistusmäärad.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse KarS § 1432 lõikes 1 sisalduvaid viiteid. Muudatuse loogika

on sama nagu eelnõu eelmise punkti puhul. KarS § 1432 lõige 1 sätestab kuriteona täisealise isiku

poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga

teo toimepanemise, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud

mõjuvõimu või usaldust, kui puudub seadustiku §-s 141 või 1411 sätestatud vägivald või seisund,

milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama.

Seega lähtub ka § 1432 lõige 1 eeldusest, et KarS § 141 lõike 1 ja § 1411 lõike 1 koosseisulisteks

elementideks on vägivald ja abitusseisund. Kuna see kõnealuse eelnõuga muutub, siis ei ole enam

põhjendatud ega loogiline, et § 1432 praegusel kujul säiliks. Samas on oluline säilitada § 1432

oluline sisu. Kuna eelnõuga täiendatakse §-e 141 ja 1411 lõikega 11, mis käsitleb vaba ja

väljendatud nõusolekuta suguühtele (eelnõu 141 lg 1) või sugulise iseloomuga teole (eelnõu §

1411 lg 1) sundimist, kui see on toime pandud, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest, siis

edaspidi hakkab § 1432 lõige 1 viitama just nendele uutele lõigetele.

Eelnõus on KarS §-de 141 ja 1411 muudatuste sõnastamisel lähtutud nõusolekupõhisuse

jah-mudelist. Jah-mudeli puhul väljendab seksuaalse tegevuse osaline oma nõusolekut seksiks

ehk annab n-ö aktiivse nõusoleku. Nõusolek tähendab tahte ja vabatahtlikkuse väljendamist.

Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt või muul viisil, näiteks kehakeeles. Kuni nõusoleku

väljendamiseni see puudub ja seni ei saa seda eeldada. Seksuaaltegevuses osalemist ei saa pidada

vabatahtlikuks, kui teise poole vabatahtlikkust ei ole võimalik märgata. Kuni üks osapool ei ole

nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Näiteks

kui teine seksuaaltegevuses osaleja on täiesti passiivne, siis tuleb veenduda, et passiivsuse

põhjuseks ei ole hirm, tardumine, teadvusetus vms. Kui isiku tahe on ebaselge, ei tohi tegevust

jätkata. Nõusolek peab olema vabatahtlik ehk antud vaba tahte tulemusena. Samas ei ole

nõusolekupõhisuse eesmärk seada piire täisealiste seksuaalsele tegevusele, kui pooled ei riku

üksteise seksuaalse enesemääramise õigust. Vabatahtlikkus võib olla ilmne näiteks poolte

varasema suhte ja suhtluse põhjal, samas üksnes poolte varasem suguühe ei tähenda

vabatahtlikkust hilisemas suguühtes või muus sugulise iseloomuga tegevuses. Jah-mudeli kohta

on pikemalt kirjutatud eelnõu väljatöötamiskavatsuses.

Õigus seksuaalsele enesemääramisele jätkub ka seksuaaltegevuse ajal. Kuna nõusolek peab olema

14

vaba, siis saab seksuaaltegevuse osapool oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning sellisel juhul

tuleb pooleliolev seksuaaltegevus lõpetada. Õigus seksuaalsele enesemääramisele hõlmab ka

õigust seksuaaltegevus igal ajal lõpetada, isegi kui see on alanud mõlema poole nõusolekul. Kui

üks osapooltest soovib seksuaaltegevuse käigus oma nõusoleku tagasi võtta (olukorras, kus algselt

kokkulepituga võrreldes ei ole seksuaaltegevuses midagi muutunud), siis ta peab oma soovi

kuidagi arusaadaval moel väljendama, et teisel osapoolel oleks võimalik tema tahtega arvestada.

Samuti on oluline märkida, et nt vaginaalseks suguühteks antud nõusolek ei tähenda, et isik on

nõus ka anaalse vahekorraga või vastupidi. Ehk siis, kui ühel seksuaaltegevuse osapoolel tekib

spontaanselt mõte lülituda ümber teistlaadi seksile, siis tuleb teise osapoole nõusolekus uuesti

veenduda.

3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

Karistusseadustiku muudatustega sätestatavate seksuaalse enesemääramise vastaste

süüteokoosseisude eesmärk on kaitsta inimeste seksuaalautonoomiat ja õigust oma keha üle

otsustada ning toetada soolist võrdõiguslikkust. Nimetatud põhimõtete kaitsmine on tänapäeva

kriminaalõiguses muutunud keskseks väärtuseks ning nõusolekupõhine käsitlus kaitseb

seksuaalautonoomiat jõu- ja sunnipõhisest käsitlusest paremini, kuivõrd kriminaalvastutus

kaasneb käitumisega, mis ei ole seotud jõu või sunniga, kuid mille puhul konsensus puudub

(Keiler 2024)31. Seega toetavad muudatused inimõiguste, inimese vaba tahte ja seksuaalse

enesemääramise õiguse austamist.

Ühiskonnas valitsevad hoiakud näitavad, et vägistamisega saab tegemist olla ka siis, kui ohver

füüsilist vastupanu ei osuta. Seda peegeldavad Sotsiaalkindlustusameti uuringu (2024)32

tulemused, kus seitse inimest kümnest Eesti elanikust ei nõustu üldse (46%) või pigem ei nõustu

(26%) väitega „Kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla vägistamisega“. Samas on

neid, kes nõustuvad täielikult (11%) või pigem nõustuvad (14%) väitega „Kui füüsilist vastupanu

ei osutata, ei saa tegemist olla vägistamisega“, pea veerand Eesti elanikest. Justiitsministeeriumi

tellitud ohvriuuringu (2024)33 andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest toetavad Eestis väidet,

et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus:

65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri käest nõusolekut

küsima; 26% vastanutest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub üldjuhul ära,

nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vastanute arvates ei pea nõusolekus veenduma ning seni

kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6% vastanutest ei osanud oma

arvamust öelda. Eesti naiste tervise uuringu (2024)34 andmed näitavad, et 16–59-aastastest

uuringule vastanud naistest nõustus 96% väitega „Nõusolekuta seksuaalvahekord on

vägistamine“.

Seega võib öelda, et viidatud uuringute tulemused peegeldavad ühiskonna hoiakuid

nõusolekupõhise käsitlusega kaitstava seksuaalse enesemääramise õiguse küsimuses ja eelnõuga

31 Keiler, J. (2024). From coercion to consent: Dutch rape law reform and the complexities of consent. Maastricht

Journal of European and Comparative Law, 30 (6). https://doi.org/10.1177/1023263X241232627, vaadatud

17.06.2025. 32 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse

valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimka

ubanduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 17.07.2025. 33 Justiitsministeerium (2024). Ohvriuuring. 34 Part, K., Laanpere, M., Ringmets, I., Eltermaa, M., Hein, M., Kond, K., Tõniste, G., Alafrange, M., Paju, K.,

Lõhmus, L., Karro, H. Eesti naiste tervis 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja

tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne. Tartu: Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise

uuringute keskus, 2025. https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/4/uurimus-1.pdf, vaadatud 22.07.2025.

15

kavandatavaid seadusemuudatusi saab pidada legitiimseks. Kahtlemata on ühiskonnagruppe,

kelle tõekspidamised on teised, mistõttu on oluline parandada avalikkuse teadlikkust seksuaalse

enesemääramise õigusest ja selle austamisest ja kujundada vägivallavaba ning inimese vaba tahet

austavat seksuaalsuhete kultuuri, mis aitab ennetada seksuaalrünnakuid ning toetab osapoolte

võrdsust, luues seeläbi ka soolist võrdõiguslikkust.

Süütuse presumptsioon ja tõendamislävend

Tõendamise keerukus on kriminaalmenetluse puhul süütuse presumptsioonist lähtuvalt oluline

küsimus, millele tähelepanu pöörata, seda nii kehtiva kui ka kavandatava õigusnormi

õiguskindluse kui ühe õigusselguse põhimõtte tõttu. Riigikohus on õigusselgust kui õiguskindluse

üht aluspõhimõtet sagedamini seostanud põhiseaduse § 13 lõikega 2, mis ütleb, et seadus kaitseb

igaühte riigivõimu omavoli eest (Lõhmus 2015)35.

Põhiseaduse (PS) kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks (PS § 22).

Seadusandja on kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise (in dubio pro reo) põhimõtte lugenud

süütuse presumptsiooni klassikalise määratlusega sedavõrd lahutamatult seotuks, et on selle

paigutanud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lõikesse 3 („Kriminaalmenetluses

kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.”)

(Sepp ja Kergandberg 2020)36. Iseenesest ei tähenda Sepa ja Kergandbergi (2020)37 arvates oma

süütuse tõendamise kohustuse puudumine (PS § 22 lg 2) otseselt ja vahetult, et isiku süü

tõendamise kohustus lasub riigil. Kummatigi pole süüteomenetluses alternatiive sellele, et isiku

õigusega mitte tõendada süüteomenetluses enda süü puudumist korreleerub riigi kohustus

tõendada tema süü olemasolu (Sepp ja Kergandberg 2020)38.

Sepa ja Kergandbergi (2020) järgi kuulub süütuse presumptsioon toimeala poolest

(kohtu)menetluslike põhiõiguse hulka, mis on sätestatud PS §-des 14, 15, 20–24, 76, 85, 101, 107,

138, 145 ja 152–153. Need on põhiõigused, mis toimivad (kehtivad) kohtumenetlustes ja millega

tuleb riigil (kohtu)menetluste kujundamisel arvestada.

Sepp ja Kergandberg (2020) selgitavad süütuse presumptsiooni materiaalset põhisisu käsitledes,

et mõistetavalt ei saa uurijale ette heita seaduslike meetmete võtmist leidmaks süüteokahtlusele

kinnitust ja suurendamaks kahtlust ning pole mingit alust väita, et süütuse presumptsioon oma

kaitseala klassikalistes piirides kuidagi takistaks uurijal, prokuröril või ka kohtul tegutsemast

kuriteokahtluse põhjal.

Õigus mitte olla käsitatud kuriteos süüdiolevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus,

on nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigus. Siiski tuleb PS § 19 lõike 2 kohaselt

sellegi õiguse kasutamisel silmas pidada kohustust austada ja arvestada teiste inimeste õigusi ja

vabadusi. Riigikohus on PS-i tõlgendades väljendanud seisukohta, et ka reservatsioonita

põhiõigust on äärmisel juhul võimalik piirata, kui piirang toetub kolmanda isiku kollideeruvale

põhiõigusele või mõnele muule põhiseaduslikku järku õigusväärtusele39.

Lisaks PS §-le 22 on süütuse presumptsioon sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

35 Lõhmus, U. (2015). Põhiseaduslik õigusselguse põhimõte. – Õiguskeel 4/2015, 1-4.

https://www.just.ee/media/257/download 36 Sepp, H., Kergandberg, E. (2020). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. II peatükk, paragrahv

22. https://pohiseadus.ee/sisu/3493 37 Ibid. 38 Ibid. 39 Vt nt RKÜKm 28.04.2004, 3-3-1-69-03, p 28; vt ka RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 28; RKÜKo 02.06.2008,

3-4-1-19-07, p 23.

16

konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikes 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 48 lõikes 1. Nii

EIÕK-i kui ka PS-i kohaselt on kriminaalmenetluses süü tõendamise ülesanne süüdistajal.

Eelnõuga tehtavate KarS-i muudatustega jääb süütuse presumptsioon püsima, seda ei pöörata

ringi, seega peab prokuratuur koostöös uurijatega tõendama isiku süü, mitte isik ei pea ise

tõendama oma süütust. Nii KrMS §-s 7, PS §-s 22 kui ka EIÕK artiklis 6 sätestatu jäävad kehtima.

Bettina Weißer, Kölni Ülikooli välis- ja rahvusvahelise kriminaalõiguse instituudi direktor, on

öelnud40, et jah-mudeliga riikide kohtupraktikas langeb tõenduskoorem justkui süüdistatavale,

aga tegelikult on ikkagi prokuratuur see, kes peab tõendama, kas ohver astus süüdistatavaga

suguühtesse vabatahtlikult.

Sellest hoolimata võib ka kavandatava regulatsiooni puhul tekkida olukordi, kus

tõendamiskoormus langeb sisuliselt süüdistatavale. Selleks, et isikut karistusseadustiku § 141

lõike 1 alusel süüdi mõista, peab prokuratuur tõendama: a) et aset leidis seksuaalvahekord; b) et

see toimus ilma teise isiku vaba ja väljendatud nõusolekuta. Nõusoleku puudumist on keeruline

tõendada, välja arvatud juhtudel, kus prokuratuuril on näiteks olemas täielik ja katkematu

videosalvestus kannatanu ja süüdistatava vahelisest suhtlusest kuni seksuaalvahekorrani ning

sellest nähtub, et nõusolekut ei antud. Reeglina sellist materjali prokuratuuri käsutuses ei ole,

mistõttu nõusoleku puudumist tõendatakse kannatanu sellesisulise ütlusega. Kui asjas leidub ka

muid tõendeid, saab kohus kõiki tõendeid kogumis hinnata. Kui aga kriminaalasjas on toimunu

kohta ainsaks tõendiks kannatanu ütlused nõusoleku puudumise kohta, võib süüdistatava ainsaks

võimaluseks end süüdistuse vastu kaitsta olla ise ütlusi anda. Ka kannatanu ütlus (küll otsene

tõend, mis samas on aga lihtsalt kannatanu väide) üksi oleks kehtiva Eesti kohtupraktika järgi

potentsiaalselt piisav tõend süüdimõistmiseks.41 See on iseäranis problemaatiline juhul, kui isik

on kahtlustatavaks sattunud nt valekaebuse või uurimisasutuse vea tõttu. Senine kohtupraktika ei

käsitle olukorda, kus süüteokoosseis sisaldab negatiivset tunnust (nõusoleku puudumine) ja selle

praktika jätkamine läheks vastuollu põhiseaduse § 22 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt ei ole

keegi kohustatud oma süütust tõendama. Teisisõnu, ehkki formaalselt süütuse presumptsiooni ja

enese mittesüüstamise privileegi eelnõukohase muudatusega ei piirata, võib materiaalõiguse

eelnõukohane muutmine teatud juhtumitel siiski kaasa tuua kesksete menetluspõhiõiguste

intensiivse riive: süütu süüdistatava ette seatakse põhiseadusevastane valik – kas ütluste

andmisega asuda ise oma süütust tõendama või riskida sellega, et saada alusetult süüdi mõistetud

kannatanu paljasõnaliste väidete põhjal. Selle riive tasakaalustamiseks tuleks kohtutel mõelda,

kas on võimalik süüdimõistvat kohtuotsust teha, tuginedes üksnes kannatanu ütlustele nõusoleku

puudumise kohta, või on nõusoleku puudumise tõendamiseks vajalikud ka mingid täiendavad

tõendid, mis kannatanu ütlusi kinnitaksid.

Reeglina pole kriminaalasjas siiski tegu n-ö puhta sõna-sõna-vastu-olukorraga, kuna peaaegu alati

leidub lisaks osapoolte ütlustele ka mingeid kaudseid tõendeid, mis toimunule valgust heidavad.

Kohus ei vabane kannatanu ütluste usaldusväärsuse ja elulise usutavuse hindamise kohustusest ka

siis, kui süüdistatav kasutab oma õigust ütlusi mitte anda – ja just seetõttu võibki väita, et isegi

jah-mudeli puhul ei saa süüdistatava vaikimise põhjal kannatanu süüstavate ütluste taustal

automaatselt teha süüdimõistvat kohtuotsust. Kannatanu ütlused koos muude tõenditega peavad

süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks jätkuvalt kinnitama süüdistatava süüd väljaspool

mõistlikku kahtlust.

40 Weißer, B. (2024). Sexual Assault in German Criminal Law. Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud

nõusolekuseaduse foorumil. https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-

kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-kasitlemiseks-nousolekupohiselt/ 41 RKKKo 1-15-10967 p 6.

17

Kriminaalmenetluse käigus tuleb küsida palju küsimusi ning mitmed neist küsimustest on

ebamugavad ja ebameeldivad, aga siinjuures on oluline, kuidas neid küsimusi küsitakse ning

seejuures ka traumateadlikult selgitatakse, miks selliseid küsimusi on vaja esitada. Menetleja

selgitused aitavad vähendada taasohvristamist ning vähendavad ohvri enesesüüdistusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei pea süüdistatav politseiga koostööd tegema ega ütlusi

andma, kui ta seda ei soovi. Juhul kui ta siiski on valmis omapoolse versiooni toimunust esitama,

tuleb politseil ka tema öeldut kontrollida ning tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt ei

tohi tema ütlusi aprioorselt ebausaldusväärseteks lugeda.

Kohtueelset menetlust juhib prokurör, kes peab tagama, et toimunud süütegu menetletakse piisava

põhjalikkusega. Praxise tehtud seksuaalvägivalla kohtueelse uurimise analüüsis42 (2024) tõdesid

menetlejad, et süüdistust ei esitata kergekäeliselt, sest süütuse presumptsioonist tulenevalt tuleb

kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava süüdiolekus tõlgendada tema

kasuks (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3). Sellega ka põhjendati, miks ei jõua

paljud juhtumid kohtueelsest menetlusest kohtusse. Tõendid võivad puudulikud olla eriti

vanemate juhtumite kohta, mille puhul need puuduvad või nende kogumine võib olla tavapärasest

veelgi keerulisem.

Uuringus (Tinn, Järviste, Teidla-Kunitsõn, Sepper 2024) osalenud politseinike ja prokuröride

silmis teeb vägistamisjuhtumite tõendamise keeruliseks see, et reeglina on tegemist kuriteoga, mis

ei toimu avalikus pealtnägijatega ruumis, vaid nelja silma all. Politseinike vaates on enamik

juhtumeid, millega nende poole pöördutakse, n-ö sõna-sõna-vastu-olukorrad ning seetõttu on

menetluse fookuses toimunu kohta antud ütluste usaldusväärsus. Lähisuhtes oleva ohvri ja

toimepanija puhul tõid prokurörid välja selle, et emotsionaalse seotuse tõttu võib ohver oma ütlusi

hiljem muuta. Kirjeldati juhtumeid, kus ohver jätab osa asju rääkimata, see muudab tema ütlused

ebausaldusväärseks ning juhtumi raskesti tõendatavaks. (Tinn, Järviste, Teidla-Kunitsõn, Sepper

2024)

Süüdistatava ja kannatanu ütluste usaldusväärsuse küsimuses tegi Riigikohus 31. oktoobril 2024.

aastal olulise lahendi43. Selles lahendis olid nii maakohus kui ka ringkonnakohus süüdistatava

vägistamise süüdistuses õigeks mõistnud, osutades, et kannatanu ütlused on detailides

vastukäivad ja ebatäpsed ega ole seetõttu piisavalt usaldusväärsed. Riigikohus tühistas alamastme

kohtute lahendid, juhtides tähelepanu, et kannatanu ütlustele ei tohi esitada ebarealistlikult

kõrgeid nõudmisi, nagu ei tohi süüdistatava ütlustes esinevaid vastuolusid tähelepanuta jätta.

Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel

kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid jah-mudeli võimalikkuse üle arutledes, et

vaidlused selle üle, kuidas vaidlusaluses olukorras nõusolekut väljendati ja kuidas sellest aru

saadi, jäävad alles ning nii on see ka praegu. Menetlejad tõid esile, et kehtiva seadusega sarnaselt

on tõendeid vaja hinnata sündmuse toimumise kontekstis, võttes arvesse mitmeid nüansse ja

tegureid – näiteks kas ja millised teod kõnealuses olukorras toimusid jne. Seejuures ei pea tahte

väljendamine olema sõnaline. Uurimine, kas väljendatud nõusolek oli antud vabatahtlikult või

mitte, jääb samuti.

Aruteludes osalenud nentisid, et jah-mudeli puhul aitab inimestel möödarääkimisi vähendada see,

kui nõusolek on selgelt defineeritud. Vastasel juhul ei pruugita omavahelises suhtluses üksteisega

konsensusele jõuda. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid olid seisukohal, et jah‑mudel ei too 42 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M.-L. (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine.

Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf 43 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-23-2872, 31. oktoober 2024.

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-23-2872/59

18

kaasa muutusi tõendamislävendis. Leiti, et jah‑mudeli puhul ei pea süüdistatav omalt poolt midagi

täiendavalt tõendama ega menetluses ütlusi andma hakkama – nõusoleku puudumise tõendamise

ülesanne jääb sarnaselt praegusega menetlejate kohuseks ning kogutud tõendite piisavuse

hindamine kohtute otsustada.

Valekaebused

Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu (2022) autorite44 hinnangul näitavad nii Euroopa kui ka

Angloameerika riikides tehtud uuringud, et valekaebused ahistamise ja seksuaalse vägivalla kohta

moodustavad vähem kui 10% kõikidest esitatud kuriteoteadetest (Kelly 2010; Weiser 2017).

Selline osakaal iseloomustab ka kõiki teisi kuriteoteateid, seega ahistamise ja seksuaalse vägivalla

kaebused ei erine teistest kuriteokaebustest. See osakaal on püsinud samal tasemel alates 1970.

aastatest (Ferguson ja Malouff 2016). (Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021)

Kuigi vägistamisega seoses räägitakse erialakirjanduses (Fansher jt 202345; Dewald ja Lorenz

202146; de Roos ja Jones 202247) murest valekaebuste pärast, leidsid kaasamiskohtumistel

osalenud Eesti eksperdid, et valekaebusi on ka praegu, kuid üldjuhul need avastatakse kohe

menetluse alguses, kõige hiljem aga kohtus. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid, sh

politseiuurijad, prokurörid ja kohtunikud, olid seisukohal, et kui peaks kasvama üldine

vägistamisega seotud pöördumiste arv, võib ka rohkem valekaebusi tulla, kuid nende proportsioon

kaebuste koguarvu suhtes jääb arvatavasti samaks.

Menetlejad nentisid, et kui on rohkem kaebusi, on selle võrra rohkem ka põhjendatud kaebusi.

Suurem pöördumiste arv ja kasvanud teadlikkus ühiskonnas julgustab järgmisi ohvreid pöörduma.

Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et oluline on avalikkusele suunatud

kommunikatsioonis selgitada, et ainuüksi kellegi kuriteoteate alusel ühtegi inimest süüdi mõistma

ei hakata, vaid kõiki kaebusi käsitletakse ülima põhjalikkusega. Õigusriigis on isiku

süüdimõistmise aluseks tõendid. Jah-mudeli valikuga ei kaasne ekspertide sõnul lihtsamat

süüdimõistmist. Eksperdid leidsid, et sõltumata mudelist on süüdistuse ja süüdi mõistmise jaoks

oluline leida vastus küsimusele, kas poolte ütlused on tõepärased, ning leida vastus küsimusele,

mis juhtus. Tõendite usaldusväärsust hindab kohus.

Eeltoodu põhjal on eelnõu autorid seisukohal, et eelnõuga karistusseadustikku tehtavad

muudatused on kooskõlas põhiseadusega. Muudatused on sobiv, vajalik ja mõõdukas viis

eesmärgi – minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle

nõusolekupõhisele käsitlusele – saavutamiseks ning on kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega.

Sarnaselt teiste riikidega (nt Soome48, Rootsi49) on ka Eestis oluline seirata seaduseelnõu

44 Hämmal, J., Meiorg, M., Varblane, A. (2022). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021. Lõpparuanne. Kantar

Emor. https://sm.ee/sites/default/files/documents/2022-

12/Soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20monitooring.%20L%C3%B5pparuanne.pdf 45 Fansher, A. K., Musamali, T., Self, M. (2023). Fear and Consent: An Exploratory Study of Fear of False

Accusations of Sexual Assault and Consent-Seeking Practices. Journal of School Violence, 22 (1), lk 75–88. 46 Dewald, S., Lorenz, K. (2021). Lying about sexual assault: a qualitative study of detective perspectives on false

reporting. International Journal of Research and Policy, 32 (2). https://doi.org/10.1080/10439463.2021.1893725 47 De Roos, M., Jones, D. N. (2022). Self-affirmation and False Allegations: The Effects on Responses to

Disclosures of Sexual Victimization. Journal of Interpersonal Violence, 37 (11-12), DOI:

10.1177/0886260520980387 48 Piha, O. (2024). The Limits of the New Finnish Consent-Based Rape Law: Miten uuden seksuaalirikoslain

vapaaehtoisuuskriteeriä tulisi tulkita? Revue internationale de droit pénal, 95(2), 55–77. 49 Holmberg, S. (2025). Application and consequences of the consent law. Renewed follow-up of the 2018

19

rakendamisega kaasnenud mõju nii ohvritega seotud spetsialistidele ja seksuaalvägivalla

menetlejatele kui ka ühiskonnale laiemalt.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Küll aga muutub eelnõuga vägistamise ja

tahtevastase/nõusolekuta sugulise iseloomuga teo sisuline karistusõiguslik tähendus. Selle kohta

on antud selgitus seletuskirja punktis 3.1.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõju

Justiits- ja Digiministeeriumi andmetel („Kuritegevus Eestis 2024“) on registreeritud

seksuaalkuritegude arv aastate jooksul kasvanud. 2024. aastal registreeriti Eestis 746

seksuaalkuritegu, millest vägistamisi oli 202. Suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest

moodustavad laste vastu toime pandud registreeritud seksuaalkuriteod (2024. aastal 87% kõigist

registreeritud seksuaalkuritegudest). Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest kontaktseid

seksuaalkuritegusid registreeriti kokku 472. („Kuritegevus Eestis 2024“)

Täiskasvanute suhtes toimepandud registreeritud kontaktsete seksuaalkuritegude arv on aastate

jooksul kasvanud (tabel 1). 2024. aastal registreeriti 99 täisealise kannatanuga kontaktset

seksuaalkuritegu. Vägistamised moodustavad kõigist täiskasvanute vastu toimepandud

kontaktsetest registreeritud seksuaalkuritegudest suure osa: 2024. aastal oli 88 vägistamisjuhtumit

(tabel 1, joonis 1).

Tabel 1. Täiskasvanute suhtes toime pandud registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod, sh

vägistamised, aastatel 2014–2024. Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Täisealise

kannatanuga

kontaktsed

seksuaalkuriteo

d kokku 57 80 48 42 75 94 88 90 83 94 99

neist

vägistamised 55 76 48 42 75 91 81 84 70 84 88

amendments to Swedish rape legislation. Brå (The Swedish National Council for Crime Prevention) Report 2025.3.

English translation of report:

https://bra.se/download/18.f3ee57c194d84be4e916238/1744111393667/2025_3_Application%20and%20conseque

nces%20of%20the%20consent%20law.pdf, vaadatud 12.08.2025; Wettergren, Å., Bladini, M., Uhnoo, S. (2025).

Challenging Legal Core Values. Consent-Based Rape Legislation in Practice. Bristol University Press. Bristol, UK.

https://bristoluniversitypressdigital.com/downloadpdf/monobook-oa/book/9781529237542/9781529237542.pdf,

vaadatud 13.08.2025.

20

Joonis 1. Täiskasvanute suhtes toime pandud registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod, sh

vägistamised, aastatel 2014–2024. Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeeriumi andmetel („Kuritegevus Eestis 2024“) moodustasid 2024. aastal

täisealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude puhul kannatanutest 95% naised.

Seksuaalvägivald on väga varjatud vägivallatüüp. Seksuaalkuritegude, sh vägistamiste hulka, mis

tegelikkuses täiskasvanute vastu toime pannakse, aitavad hinnata elanikkonna hulgas tehtud

uuringud. Statistikaameti 2023. aastal tehtud suhteuuringu50 andmed näitavad, et täiskasvanuna

on seksuaalset vägivalda kogenud iga viies naine (18%) ja 3% meestest. Intiimpartneri seksuaalset

vägivalda on kogenud 9% naistest ning 1% meestest. Seksuaalvägivald on üks osa laiemast

vägivalla mõistest51. Vägivalda on keskmisest rohkem kogenud noored naised, kes on vanuses

18–29 aastat, ja kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 aastat)52. Sama

vanuseproportsioon kehtib ka meeste puhul. Uuringu autori Jana Brunsi hinnangul peituvad

põlvkondlikud erinevused vägivaldse käitumise erinevas tajumises – see, mida 50–60 aastat tagasi

peeti justkui normaalseks, liigitub tänapäeval inimeste teadvuses vägivallaks.

Sotsiaalkindlustusameti 2021. aastal 15–74-aastase elanikkonna seas tehtud uuringu53 andmed

näitavad, et vähemalt üht tüüpi uuringus nimetatud seksuaalvägivalda oli viimase 12 kuu jooksul

kogenud ligi 4% inimestest, sh umbes 2% on kogenud seksuaalvägivalda korduvalt. Kõige

50 Statistikaameti statistikaandmebaasi rubriigi „Sotsiaalelu“ alarubriik „Õigus ja turvalisus“.

https://andmed.stat.ee/et/stat, vaadatud 17.07.2025. 51 Vt suhteuuringus kasutatud terminite määratlusi Statistikaameti kodulehelt. https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40616#3-Statistika-esitus-2, vaadatud 17.07.2025. 52 Statistikaamet (2023). Seni suurim ja terviklikum suhteuuring paljastab: Eesti inimene kogeb enim vägivalda

just paarisuhtes. Uudis 11.10.2023. https://www.stat.ee/et/uudised/seni-suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-

paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes, vaadatud 17.07.2025. 53 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vägivalla_kogemise_uuring (raport); vägivalla kogemise uuring (esitlus),

vaadatud 17.07.2025.

2 4 0 0 0 3 7 6 13 10 11

55

76

48 42

75

91 81 84 70 84

88

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Muud kontaktsed seksuaalkuriteod Vägistamised

21

sagedamini kogeti sundi seksuaalsele tegevusele või nõustuti seksuaalse tegevusega hirmust

võimalike tagajärgede ees. Seksuaalvägivalda olid kogenud nii naised kui ka mehed, kuid naiste

seas oli seda kogenuid veidi rohkem. Nii mehed kui ka naised olid kõige sagedamini viimast

seksuaalvägivalla tegu kogenud praeguse partneri toimepanduna – neljandik vastanutest märkis

toimepanijaks praeguse partneri. Seksuaalvägivalda kogenud naistest 23% märkis toimepanijaks

endise elukaaslase ja 19% võõra inimese. Mehed märkisid sagedamini toimepanijaks tuttava (21%

seksuaalvägivalda kogenud meestest). Seksuaalvägivalda olid sagedamini kogenud nooremad

vastajad. Viimase aasta jooksul seksuaalvägivalda kogenud olid sagedamini inimesed, kes olid

seksuaalset väärkohtlemist kogenud ka lapsena. (Sotsiaalkindlustusamet 2021).

2024. aastal toimunud Eesti naiste tervise uuringu (2024)54 andmed näitavad, et seksuaalset

vägivalda kogenute osakaal 16–44-aastaste vastajate hulgas on kasvanud tähelepanuväärselt:

2014. aastal 24%, 2024. aastal 35%. Uuringu andmetel esines seksuaalvägivalla kirjeldustest

kõigis eluetappides enim seksuaalset puudutamist („Kas keegi on vastu Teie tahtmist puudutanud

„seksuaalselt“ Teie kehaosi, mis pole suguelundid, või sundinud Teid oma kehaosi „seksuaalselt“

puudutama?“) ja suguelundite puudutamist („Kas keegi on vastu Teie tahtmist puudutanud Teie

suguelundeid, kasutanud Teie keha seksuaalse rahulduse saamiseks või sundinud Teid kellegi

teise suguelundeid puudutama?“). Kõige rohkem on kogetud seda lapseeas – enam kui iga kümnes

vastaja. Vägistamist („Kas keegi on vastu Teie tahtmist pannud oma peenise Teie tuppe, suhu või

pärakusse või püüdnud panna eset või mõnda muud kehaosa Teie tuppe, suhu või pärakusse?“)

on lapseeas kogenud kokku 5%, täiskasvanueas 8% ja nii lapse- kui ka täiskasvanueas 1% kõigist

vastanutest.

6.1. Sotsiaalne mõju

Teiste riikide kogemust arvesse võttes võib eeldada, et nõusolekuta sugulise iseloomuga tegude

kriminaliseerimise järel tehakse senisest rohkem seksuaalvägivallaga seotud pöördumisi nii

politsei kui ka abiorganisatsioonide poole (nt Taani, Rootsi; vt ka Andreseni ja Wingenderi

ettekanne 202455, samuti karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu VTK lisa 2). Ekspertide

hinnangul võib nõusolekuta seksuaaltegevuse kriminaliseerimise korral seksuaalvägivalla

ohvreid aidata varasemast julgemalt pöörduda ja paremini taastuda teadmine, et nemad ei pea

tundma süüd toimunu pärast, vastutus toimunu eest on toimepanijal (Andresen ja Wingender

202456). Taani kogemus näitab, et kui seksuaalvägivalla toimepanijat ei mõisteta tõendite

puudumise tõttu süüdi, on seksuaalvägivalla ohvril selle teadmisega kergem leppida, kui ta

mõistab, et teda usutakse ja temalt oleks pidanud enne teo toimepanemist selleks nõusolekut

küsima (Andresen ja Wingender 202457). Nõusolekupõhine seadus toetab ohvrit teadmises, et

enne sugulise iseloomuga teo toimepanemist peab toimepanija veenduma, et teine osapool soovib

seksi (Andresen ja Wingender 202458). See põhimõte võib mõjutada ohvreid julgemalt abi otsima

olukorras, kus polnud vägivalda ega abitusseisundit, kuid sugulise iseloomuga tegu pandi toime

54 Part, K., Laanpere, M., Ringmets, I., Eltermaa, M., Hein, M., Kond, K., Tõniste, G., Alafrange, M., Paju, K.,

Lõhmus, L., Karro, H. Eesti naiste tervis 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja

tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne. Tartu: Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise

uuringute keskus, 2025. https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/4/uurimus-1.pdf, vaadatud 22.07.2025. 55 Andresen, L. E., Wingender, A. M. (2024). Rape in Eastern Denmark before and after the consent-based rape

law. Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil.

https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-

kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 23.07.2025. 56 Ibid. 57 Ibid. 58 Ibid.

22

ohvri nõusolekuta (vt ka Möller 202459). Taani kogemus näitab, et pärast seadusemuudatust

julgesid ka rohkemad mehed abi otsida. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn

nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et

seadusemuudatus toetab ohvrite väärikust ja vähendab süütunnet, mistõttu võib neil olla lihtsam

abi küsida.

Seksuaalvägivald on raske kuritegu. Seksuaalvägivalla ulatuslikku negatiivset mõju tervisele on

põhjalikult uuritud ja samuti on teada, et see ilmneb aastate jooksul pärast seksuaalvägivalla

toimumist. Andmed60 näitavad, et seksuaalvägivalda kogenud inimestel esineb seksuaalvägivalda

mittekogenud inimestega võrreldes enam depressiooni, ängi, kroonilist väsimust,

posttraumaatilist stressihäiret ja enesetapukatseid. Seksuaalvägivalla mõjud võivad avalduda

käitumuslikes sümptomites61, emotsionaalsetes reaktsioonides62, kehalistes ja füsioloogilistes

reaktsioonides63, seksuaal- ja reproduktiivsüsteemi probleemides, traumaatilises psüühilises

kriisis64, dissotsiatiivsetes sümptomites65, sotsiaalsetes tagajärgedes66 jpm (Eesti Seksuaaltervise

Liit 201867). See mõjutab inimeste heaolu ja toimetulekut tervikuna. 2024. aastal toimunud Eesti

naiste tervise uuringu68 andmete kohaselt märkis seksuaalset väärkohtlemist kogenutest 15,6%, et

nad kannatavad69 kogetud seksuaalse väärkohtlemise tagajärgede käes praegu raskelt, ning

42,4%, et mõõdukalt. 59 Möller, A., (2024). Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil.

https://onedrive.live.com/view.aspx?resid=5023C2F524AEB90D!158118&cid=5023c2f524aeb90d&redeem=aHR0

cHM6Ly8xZHJ2Lm1zL2YvcyFBZzI1cmlUMXdpTlFpZE1razZhdm1FZmUwUWp0b3c_ZT1RNVFrYmQ&migra

tedtospo=true&app=PowerPoint&CT=1753273051841&OR=ItemsView, vaadatud 23.07.2025. 60 Carlsson, A. C., Owen, U, Rajan, G. (2022). Sexual violence, mental health, and suicidality—Results from a

survey in cooperation with idea-driven organizations and their social media platform followers Health Science

Reports. doi:10.1002/hsr2.973, vaadatud 17.07.2025. 61 Ohvritel ilmneb sageli ebatavalisi käitumuslikke sümptomeid, näiteks vältimiskäitumist, ülivalvsust (otsitakse

obsessiivselt ohumärke), kergesti ehmumist, sõltuvuskäitumist, une- ja söömishäireid, muutusi hügieeniharjumustes

(suurenenud hõivatus puhtusest või vastupidi, enese eest hoolitsemise vähenemine), ebatavalisi hoiakuid ja

kummalist käitumist. Riskikäitumine hõlmab peamiselt vähenenud haiguste ennetamist, suurenenud

alkoholitarvitamist, narkootiliste ainete tarvitamist, suitsetamist, regulaarse tervisekontrolli puudumist. 62 Nt hirm, ärevus, ängistus, depressioon, häbi, süütunne, viha, eufooria, apaatia. 63 Psühholoogilised kannatused võivad viia füsioloogiliste sümptomite tekkimiseni või vallandada somaatilisi

haigusi. Somatoformseid häireid iseloomustavad füüsilised kaebused, mis tunduvad olevat somaatilist päritolu, kuid

ei leia diagnostilist kinnitust. Teisisõnu, patsient kannatab füüsiliste vaevuste all ilma, et oleks tegemist mingi

füüsilise häirega. 64 Psüühiline tasakaaluseisund lööb kõikuma, kui tekib mingi ootamatu olukord, mille valitsemiseks tavapärastest

kohanemismehhanismidest ei piisa. Kriisiolukorrale on omane ebakindlus tuleviku suhtes, turvatunde seisukohalt

oluline tuleviku ennustatavus kaob. 65 Dissotsiatsiooni ehk reaalsusest irdumist võib näha kui inimese tahtmatut katset kaitsta end stiimuli eest, mis on

liiga valus või hirmutav. Isik võib kogeda subjektiivselt ka emotsionaalset tuimenemist või emotsionaalsete

reaktsioonide puudumist olukorras, kus emotsionaalsed reageeringud on tavapärased. 66 Traumast tingitud psühholoogiliste sümptomite tagajärjel on halvenenud inimese sotsiaalne toimetulek

(tegutsemine, suhtlemine, koostöö). Emotsionaalne kaugenemine või liigne sõltuvus pereliikmetest ja sõpradest,

ärrituvus, ründav käitumine, huvide ja entusiasmi vähenemine. Psühholoogilised tagajärjed võivad häirida või

takistada inimesel täita oma igapäevakohustusi ja tööülesandeid, mille tulemusel väheneb sissetulek. 67 Eesti Seksuaaltervise Liit (2018). Seksuaalvägivald. Teadlikkuseks, toimetulekuks ja ennetuseks.

https://seksuaaltervis.ee/wp-content/uploads/2021/01/2018_09_13_ESTL_Seksuaalv_givald.pdf, vaadatud

17.07.2025. 68 Part, K., Laanpere, M., Ringmets, I., Eltermaa, M., Hein, M., Kond, K., Tõniste, G., Alafrange, M., Paju, K.,

Lõhmus, L., Karro, H. (2025). Eesti naiste tervis 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja

tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne. Tartu: Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise

uuringute keskus. https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/4/uurimus-1.pdf, vaadatud 22.07.2025. 69 Kannatuste määra on hinnatud skaalal 0–10, kus 0 tähistab seda, et vägivallakogemus hilisemaid kannatusi ei

põhjusta, 1–5 tähendab mõõdukaid kannatusi, üle selle hinnatud kannatusi käsitletakse raskena.

23

Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel

kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et mida rohkem tegeleda seksuaalvägivalla

ennetamisega ja mida kiiremini seksuaalvägivalla ohver vägivalla kogemise järel vajalikku abi

saab, seda väiksemad on kulud nii riigi tervishoiu-, sotsiaal- kui ka õigussüsteemile. Sel moel on

võimalik vähendada kulusid, mis tekivad raskest traumast mõjutatud inimestel, kes ei pruugi

hakkama saada tööturul ega suhete loomisega ja kelle füüsilisele tervisele (sh lapsesaamine) võib

olla tekkinud pöördumatu kahju. Eksperdid märkisid, et oluline on õpetada inimestele

omavahelist lugupidavat suhtlemist ja vastastikust arvamuste austamist ning parandada inimeste

teadlikkust inimõiguste põhimõtetest, mida tegelikult juba varakult lasteaias õpetatakse – õigus

kehalisele puutumatusele, õigus oma arvamuse väljendamisele, õigus turvalisusele ja kaitsele.

Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu70 tulemustest lähtuvalt võib hinnata, et nooremate

põlvkondade esindajad on seksuaalvägivallast teadlikumad. Nimetatud uuringu andmetel leiab

valdav osa (86%) Eesti inimestest, et varajane eakohane seksuaalharidus aitab ennetada

seksuaalvägivalda. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et haridussüsteemil on

äärmiselt oluline roll inimeste teadlikkuse ja väärtusruumi kujundamisel, mistõttu tuleb sellele

kindlasti tähelepanu pöörata. See aitab parandada laste ja noorte teadlikkust ning seeläbi mõjutada

nende hoiakuid ka täiskasvanueas.

Eelnevat arvesse võttes võib nn nõusolekuseaduse rakendumise järel eeldada sotsiaalset mõju

eelkõige inimeste turvalisusele ja tervise kaitsele just seeläbi, et inimeste teadlikkus

seksuaalvägivallast paraneb ning ohvrid teevad varasemast rohkem pöördumisi abi ja toe

saamiseks. Samuti võib kavandatav seadusemuudatus anda heidutava signaali

seksuaalkurjategijatele, rõhutades vaba ja väljendatud nõusoleku olulisust seksuaalsuhetes ning

kriminaliseerides sugulised tegevused, milleks nõusolek puudub. Kui eeldada, et

seksuaalvägivalda kogenud pöördujate hulk nii politsei kui ka ohvreid abistavate

organisatsioonide poole seadusemuudatuse tulemusena kasvab, on ühiskonnas proportsionaalselt

ka rohkem vägistamise ohvreid, kes pöördumise kaudu vajalikku abi ja tuge saavad.

Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et on aeg kujundada inimeste vahel üksteisega

suhtlemist eeldav kultuuriruum, kus üksteise soovid ja arvamused välja selgitatakse nii enese kui

ka kaaslase õigustega arvestamiseks. See maandab võimalikku nõusoleku väljaselgitamisega

seotud ärevust ja vähendab ebakindlust seksuaalsuhetes. Üksteisega arvestav suhtluskultuur

toetab võrdsemaid suhteid inimeste vahel ja loob parema kaitse ka erivajadustega inimestele.

Sarnaselt laste kehalise karistamise keelustamisega seadustes (vt vastavad lastekaitseseaduse

muutmisega seotud arutelud Eestis71, kus muu hulgas peegeldati Põhjamaade kogemust, mille

kohaselt suurenes laste kehalise karistamise hukkamõist ühiskonna väärtushinnangutes pärast

selle selgesõnalist keelamist seaduses), kannab ka karistusseadustiku muutmine muu hulgas

ühiskondlike hoiakute kujundamise pikaajalist eesmärki. Kuna seksuaalvägivald puudutab

rohkem naisi, on seadusemuudatusel tugev seos ka soopõhise vägivallaga. Justiits- ja

Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel

kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et kui muutuvad hoiakud seksuaalvägivalda ning

70 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse

valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimka

ubanduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 17.07.2025. 71 Vt nt õiguskantsleri avalik pöördumine sotsiaalministri poole 2012. aastal laste kehalise karistamise

keelustamiseks. https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsleri-avalik-poordumine-

sotsiaalministri-poole-laste, vaadatud 23.07.2025.

24

naise objektistamisse laiemalt, muutuvad paremaks ka naiste võimalused ühiskonnaelus osaleda.

Samas tuleb meeles pidada, et seksuaalvägivalla ohvrid on ka mehed ning kavandatav

seadusemuudatus võiks julgustada ka mehi senisest rohkem abi otsima.

Sotsiaalkindlustusameti hinnangul pöördutakse praegu abi järele liiga vähe, kuigi

seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse72 pöördunute arv on aja jooksul kasvanud (alates 2016.

aastast, mil pöördus 43 ohvrit, 241 pöördujani 2024. aastal). Vajalik ja õigeaegne abi ohvritele

kindlustab kiirema taastumise ja parema tervise, pikendab kvaliteetselt elatud eluaastaid ning

suurendab inimeste heaolu.

Kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide hinnangul suunab nn nõusolekuseadus inimesi

omavahel suhtlema ja kujundab mõttemustrit, mille järgi tuleb ka paarisuhtes partneri nõusolekut

küsida ja sellega arvestada. Rõhutati põhimõtet, mille kohaselt võib nõusoleku andja selle igal

hetkel tagasi võtta sellest selgelt märku andes. Leiti, et jah-mudeli puhul rakendub inimese

põhiõiguste kaitse paremini olukorras, kus üks osapool ei ole toimuvaga nõus, kuid ei suuda seda

väljendada, kuna nüüd peab teine partner seadusest tulenevalt olema veendunud vaba ja

väljendatud nõusoleku olemasolus enne suguühtesse astumist või muu sugulise iseloomuga teo

toimepanemist. See võiks ekspertide hinnangul ennetada seksuaalrünnakuid ning muuta hoiakut,

nagu oleks kellelgi õigus seksi eeldada. Samuti aitab see muuta hoiakut, nagu tähendaks vaikimine

nõusolekut. Vaikimine ei tähenda nõusolekut. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid,

et vaidlused selle üle, kuidas vaidlusaluses olukorras nõusolekut väljendati ja kuidas sellest aru

saadi, jäävad alles ning nii on see ka praegu. Menetlejad tõid esile, et praegusega sarnaselt on

tõendeid vaja hinnata sündmuse toimumise kontekstis, võttes arvesse mitmeid nüansse ja tegureid

– näiteks kas ja millised teod kõnealuses olukorras toimusid jne. Seejuures ei pea tahte

väljendamine olema sõnaline. Uurimine, kas väljendatud nõusolek oli antud vabatahtlikult või

mitte, jääb samuti. Eksperdid tõid välja, et seksuaalkuritegude uurimise põhimõtted jäävad

kehtima ning on uurija ülesanne koguda tõendeid selle kohta, et sugulise iseloomuga tegu pandi

toime ohvri vaba ja väljendatud nõusolekuta. Sõna-sõna-vastu-olukorras hindab tõendite

usaldusväärsust kohus (vt ka karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu VTK).

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Istanbuli konventsiooni vägivalda vähendavate ja kuriteoohvreid toetavate eesmärkide kõrval

seati eesmärgiks vägivalla erinevate vormide kriminaliseerimine ja seeläbi parem inimõiguste

tagamine Eestis. Kõnealuse seadusemuudatuse eesmärk on võtta Eesti karistusõigusesse

täielikult üle Istanbuli konventsiooni artiklis 36 nõutud vabatahtlikult antud nõusoleku mõiste

ning tagada asjakohased sanktsioonid kõigi ohvri nõusolekuta toimuvate seksuaalaktide eest,

sealhulgas juhul, kui juhtumi asjaolud välistavad kehtiva nõusoleku. See tähendab, et karistatav

peaks olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma et nõusoleku

puudumise kõrval peaksid olema täidetud lisatingimused, näiteks esinema vägivald või

abitusseisund ehk võimetus vastupanu osutada või toimunust aru saada.

Kuivõrd kuritegude uurimise, menetlemise ja ohvrite abistamise süsteemis struktuurseid muutusi

seaduseelnõuga seoses ei tehta, ei ole suured struktuursed ümberkorraldused vajalikud. Siiski

kaasneb nn nõusolekuseaduse vastuvõtmisega eelduslikult uurimisasutuste ja abistavate

organisatsioonide poole pöördujate hulk, mistõttu tuleb arvestada vajadusega vastavaid

spetsialiste nendes valdkondades juurde värvata. See tähendab nii kasvavaid personalikulusid kui

ka suuremat tööhõivet kõnealustes valdkondades. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal

72 Tartu Ülikooli seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste andmekogu: https://sisu.ut.ee/suk/avaandmed/, vaadatud

11.08.2025

25

toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide

hinnangul kasvab seadusemuudatuse korral nii politsei kui ka prokuratuuri töömaht.

Kuigi KarS ja kohtusüsteem tegelevad eeskätt seksuaalvägivalla järelmõju ja tagajärgedega, ei

ole kõnealuse seadusemuudatuse eesmärk ometi võimalikult palju inimesi vanglasse saata, vaid

vägistamiskuritegusid tulemuslikumalt ennetada, mistõttu on nn nõusolekuseaduse vastuvõtmise

ja rakendamisega seotud ühiskondlikud arutelud ennetuse mõttes ehk olulisemadki (Hald 202473).

Aktiivne ühiskondlik arutelu ja kasvanud teadlikkus seksuaalvägivalla teemadel suurendab

eelduslikult ohvrite pöördumiste hulka, aga ka vähendab seksuaalvägivalda, sh vägistamisi.

Seeläbi võib pikemas perspektiivis oodata siseturvalisuse paranemist ja varjatud vägivalla

vähenemist. Kahtlemata ei toimu muutused kiiresti, vaid seksuaalvägivalla vähenemine

ühiskonnas on pikaajaline protsess. Seadusemuudatus on vaid üks tegur paljudest, mis

seksuaalvägivalla taset ühiskonnas mõjutavad. Siiski ei tohiks selle tähtsust alahinnata.

Rahvusvahelistele ja välissuhetele on nn nõusolekuseaduse vastuvõtmisel positiivne mõju, sest

selle otsusega astub Eesti riikide hulka, kes on otsustanud kriminaalõiguse Istanbuli

konventsiooniga kooskõlla viia, ning astub välja riikide hulgast, kus kehtivad vägistamisega

seoses sunni- või vägivallapõhisest käsitlusest lähtuvad seadused (nt Venemaa, Serbia, Ungari,

Rumeenia, Poola, Bulgaaria jmt). Nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel

osalenud eksperdid rõhutasid, et kuna Eesti inimesed liiguvad palju riikides, kus kehtib jah-mudel,

sh nt Põhjamaades, sobib Eestile kultuuriliselt jah-mudeli valik, et inimeste väärtusruumi

lähiriikidega ühtsena hoida. Nn nõusolekuseaduse vastuvõtmine avaldab üldist mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele eelkõige kuritegevusega, sh seksuaalvägivallaga võitlemise ning

sisejulgeoleku kujundamise kaudu. Mõju välissuhetele tuleneb rahvusvaheliste kohustuste

täitmisest. Nn nõusolekuseaduse vastuvõtmine aitab luua rahvusvahelist kuvandit Eestist kui

inimõigusi austavast kaasaegsest riigist.

6.3. Mõju majandusele

Seksuaalvägivald on ühiskonnale väga kulukas. Lisaks sellistele otsestele kuludele nagu

kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne kaasnevad seksuaalvägivallaga

ka kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu,

laste saamisest loobumine või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või

narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle

tõkestamine ülimalt olulised (Euroopa Komisjon 2022, lk 49–52)74. Paranenud teadlikkus ja

vajaliku toe saamine parandab ohvrite toimetulekut ning seeläbi võimet igapäevaelus, sh tööturul

paremini toime tulla, mis omakorda vähendab seksuaalvägivalla põhjustatud kaudseid kulusid.

Inimeste teadlikkuse parandamine seksuaalvägivalla ennetamisest aitab vähendada ka otseseid

kriminaalmenetlusega seotud kulusid. Inimeste teadlikkuse parandamiseks kavandab Justiits- ja

Digiministeerium koostöös teiste riigiasutustega teavitustööd ning korraldab koolitusi. Vastav

rahastus on kavandatud põhiliselt Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide

(edaspidi Norra rahastuse) toel, ent perioodil, mis eelneb Norra rahastusele, kavandab Justiits- ja

Digiministeerium koostöös eri riigiasutustega koolitusi ka sisemiste ressursside arvelt.

73 Hald, H. (2024). President Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumi ettekanne.

https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-

kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 17.07.2025. 74 Euroopa Komisjon (2022). Commission Staff Working Document Impact Assessment Report Accompaning

the Document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on combating violence

against women and domestic violence. 2022/0066(COD). https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52022SC0062, vaadatud 17.07.2025.

26

6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Kõnealustel karistusseadustiku muudatustel ei ole mõju looduskeskkonnale. Kui pidada

elukeskkonnaks laiemalt ühiskondlikke olusid, on eelduslikud mõjud kirjeldatud osas 6.1.

6.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Kuna kuritegude uurimise, menetlemise ja ohvrite abistamise süsteemis struktuurseid muutusi

seaduseelnõuga seoses ei tehta, ei ole ümberkorraldused riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

senises korralduses vajalikud. Asutuste senised ülesanded, koostöö ja töökorraldus jätkuvad

endisel kujul. Kindlasti on oluline, et karistusõiguse muutudes muutuks senine asutustevaheline

koostöö ja infovahetus tihedamaks ning ühised koolitused ja samas infoväljas asumine toetaks

koostööd kuritegude uurimisel ja ohvrite abistamisel. Vastav rahastus on kavandatud põhiliselt

Norra rahastuse toel, ent perioodil, mis eelneb Norra rahastusele, kavandab Justiits- ja

Digiministeerium koostöös eri riigiasutustega koolitusi ka sisemiste ressursside arvelt.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seadusemuudatuse eesmärk on viia seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud

kooskõlla Istanbuli konventsiooniga. Seadusemuudatus mõjutab ministeeriume ja teisi asutusi

ning organisatsioone, kes tegelevad seksuaalvägivalla ennetamisega ja sellevastase võitlusega.

Seadusemuudatus ei mõjuta otseselt halduskoormust, kuid võib suurendada osa asutuste

töökoormust.

Häirekeskuse andmetel on neile edastatud vägistamisteadete arv väikeses, kuid stabiilses

kasvutrendis (vt lisa 1). Häirekeskuse hinnangul ei too seadusemuudatuse sisu ja eelduslik

pöördumiste kasv kaasa muudatusi nende töökorralduses ega nõua lisaressurssi.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel menetlevad uurijad vägistamisjuhtumeid teiste

kuriteoliikidega paralleelselt, mistõttu ei ole võimalik öelda, kui palju kulub uurijal aega

konkreetse kuriteo menetlemiseks. PPA hinnangul võib eri riikide kogemusi arvesse võttes

eeldada, et seadusemuudatuse tulemusena võib vägistamisjuhtumitega seotud menetluste arv

kasvada umbes kaks korda. PPA hinnangul toob seadusemuudatuse sisu ja eelduslik pöördumiste

kasv kaasa vajaduse umbes 20 lisaametikoha järele (palga- ja majanduskulu on vastavalt 817 949

eurot; vt lisa 2).

Prokuratuuri andmetel menetleb vägistamisjuhtumeid umbes 30 prokuröri. Prokuratuuri

hinnangul ei ole võimalik vägistamisega seotud kuritegude menetlemisele kuluvat aega üldiselt

hinnata ega vastavaid kulusid välja tuua, kuna kuriteokoosseisud võivad olla väga erinevad. Lisas

3 on esitatud näited erinevate menetlustega seotud kuludest. Prokuratuuri hinnangul toob

seadusemuudatuse sisu ja eelduslik pöördumiste kasv ning PPA uurijaametikohtade arvu võimalik

suurenemine kaasa vajaduse nelja uue prokuröriametikoha järele. Kui kõik neli uut ametikohta

oleksid ringkonnaprokurörid, oleks kulu nendele koos maksudega 344 418 eurot aastas – vastavalt

86 105 eurot ühe ametikoha kohta. Kui aga kõik neli uut ametikohta oleksid abiprokurörid, oleks

kulu neile koos maksudega 206 651 eurot aastas – vastavalt 51 663 eurot ühe ametikoha kohta.

Seni kehtinud karistusõiguse põhimõtete alusel politseis ja prokuratuuris toimunud menetlusi,

nende kestust ja vastavaid kulusid ei ole võimalik üldistada, kuid näitlikustamise eesmärgil on

käesoleva seletuskirja lisades 2 (PPA) ja 3 (prokuratuur) toodud vägistamisjuhtumite

menetlemisel tekkiva arvestusliku kulu näited. Joonisel 2 on toodud KarS § 141 lõike 1 alusel

27

menetlemise kestus aastatel 2022–2024 eri menetlusastmetes. Menetluste kestus varieerub

menetluse asjaoludest sõltuvalt, mistõttu ei saa teha kestuse kohta seni ega ka kavandatavat

seadusemuudatust silmas pidades üheseid järeldusi (vt joonis 2). Sõltuvalt asjaoludest võib

menetluse kestus jätkuvalt väga palju erineda.

Joonis 2. Karistusseadustiku § 141 lõike 1 alusel menetlemise kestus eri menetlusastmetes aastatel

2022–2024. Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

Sotsiaalkindlustusameti andmetel ulatusid seksuaalvägivalla kriisiabi (SAK) teenuse osutamisega

seotud kulud 2024. aastal 175 646 euroni. Kuna pöördumiste arv seksuaalvägivalla kriisiabi

saamiseks on aasta-aastalt kasvanud, prognoosib Sotsiaalkindlustusamet seadusemuudatusega

seotud võimalikuks kulude kasvuks 25% ehk 43 912 eurot. Kuna kõigil SAK-i pöördujatel on

õigus saada tuge ohvriabitöötajalt ning vajadusel ka traumast taastumist toetavat vaimse tervise

abi (TTTVT), võib prognoosida seaduse jõustumise järel nii ohvriabitöötajate töökoormuse kasvu

15–20% kui ka TTTVT kasutamise kasvu kuni 5%. Samuti tuleb arvestada täiendkoolituse

vajadusega (vt lisainfo lisas 4). Kulude kasv võib seisneda õdede/ämmaemandate tasustatud

väljakutsete arvu kasvus, valvearstide lisatasus ning töövahendite, aga ka võimalikus

ametikohtade lisandumises. Sotsiaalkindlustusameti andmetel ulatus kulu naiste tugikeskustele

2024. aastal 1 070 000 euroni. Seksuaalvägivald on osa naistevastasest vägivallast, moodustades

naiste tugikeskuste poole tehtud pöördumistest umbes kümnendiku. 2024. aastal sai naiste

tugikeskustest abi 1893 naist (vt ka lisa 4). Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võib

seadusemuudatuse kaudse mõjuna prognoosida naiste tugikeskustes seksuaalvägivalla

juhtumitega tegelemise kasvu ja sellega seotud kulude suurenemist, kuid juhtumite arvu kasvu

täpsemalt prognoosida on raske.

Vahendid eelnimetatud võimalike lisakulude katteks leitakse asutuste sisemiste ressursside arvelt

või riigieelarvelistest vahenditest juhul, kui riigieelarve läbirääkimiste käigus nii otsustatakse.

Töökoormuse võimaliku kasvuga seotud kulu pole täpselt prognoositav.

Seadusemuudatus ei lisa ülesandeid kohalikele omavalitsustele. Kohalikud omavalitsused saavad

jätkuvalt aidata kaasa inimeste teadlikkusele parandamisele seksuaalvägivallast, sealhulgas

teavitada inimesi oma piirkonnas asuvatest ohvriabiteenustest ja jagada kontaktandmeid,

teavitada naiste tugikeskustest ja seksuaalvägivalla kriisiabi keskustest ning sealsetest

abistamisvõimalusest, samuti muudest üle riigi olemas olevatest riiklikult korraldatud abi saamise

võimalustest.

8. Rakendusaktid

28

Seaduse jõustumisega ei kaasne vajadust muuta ega kehtestada rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus on plaanitud jõustuma 2026. aasta 1. juulil. Muudatuste vastuvõtmise ja

jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb

korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele

teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning

saadeti arvamuse avaldamiseks kohtutele (Riigikohus, ringkonnakohtud ja maakohtud),

prokuratuurile (Riigiprokuratuur ja ringkonnaprokuratuurid), Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti

Advokatuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu

Instituudile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, ülikoolidele

(Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Sisekaitseakadeemia), Eesti Juristide

Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Arstiteadusüliõpilaste

Seltsile, MTÜ-le Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia

Ühingule, Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ-le, MTÜ-le Lastekaitse Liit, MTÜ-le Eesti

Noorteühenduste Liit, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ‑le Eesti Naisuurimus- ja

Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA-le,

MTÜ-le Eluliin, MTÜ-le Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ-le, MTÜ-le

Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Eesti SV Tugigrupid MTÜ-le,

MTÜ-le Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Inimõiguste

Instituut, MTÜ-le Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, President

Kaljulaidi Fond MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, MTÜ-le

Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA-le

Mõttekoda Praxis, SA-le Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning teadmiseks Riigikogu

Kantseleile.

Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkusteta. Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkustega.

Eelnõu kohta esitasid arvamuse Sotsiaalkindlustusamet, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini

instituut, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Ühendus Vägivallavaba Elu Kaitseks, MTÜ Oma

Tuba ehk Feministeerium, MTÜ Lastekaitse Liit, Tartu Ülikooli õigusteaduskond,

Riigiprokuratuur, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Naistearstide Selts, soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Tartu

Ringkonnakohus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Advokatuur, President Kaljulaidi Fond,

Eesti Arstide Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ

Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja MTÜ Eluliin.

Eelnõu kohta esitatud märkused, arvamused ja ettepanekud sisalduvad kooskõlastuste ja

arvamuste tabelis.

Algatab Vabariigi Valitsus …2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

29

(allkirjastatud digitaalselt)

30

LISA 1. Häirekeskuses registreeritud teated aastatel 2020–2024. Allikas: Häirekeskus

Häirekeskuse andmetel tuleb neile seksuaalvägivalla kohta teateid vägistamistest, mis

fikseeritakse andmekogumisel eraldi, kuid seksuaalvägivald võib olla ka osa lähisuhtevägivallast,

mille puhul aga seksuaalvägivalla andmeid eraldi ei registreerita (vt ka tabel 1). Seetõttu on

alltoodud tabelis esitatud vägistamisi puudutavate teadete kõrval ka lähisuhtevägivallaga seotud

registreeritud teated, millest seksuaalvägivallaga on seotud vaid osa, mille arvu pole siinkohal

võimalik kindlaks teha. Tähele tuleb panna, et esitatud andmetes ei ole eristatud lapsi

täiskasvanutest. Andmete lugemisel tuleb arvestada, et Häirekeskuse teave on esmane info, mis

ei ole samastatav toimunud sündmuse lõpliku kvalifikatsiooniga. Nii vägistamise kui ka

lähisuhtevägivalla juhtumite puhul selgitab juhtumi täpsemad asjaolud välja politsei. Statistika ei

kajasta juhtumeid, mis ei ole laekunud otse hädaabinumbrile 112 ning millest politseid on

teavitatud muul viisil.

Tabel 1. Häirekeskuse registreeritud lähisuhtevägivalla ja vägistamisega seotud sündmuste arv

aastatel 2020–2024. Allikas: Häirekeskus

2020 2021 2022 2023 2024

Häirekeskuse registreeritud

lähisuhtevägivallaga seotud

sündmused 12 777 12 619 12 161 12 946 13 689

Häirekeskuse registreeritud

vägistamisega seotud sündmused 100 122 134 140 138

31

LISA 2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) näide KarS § 141 alusel menetlemise kuludest

ning seadusemuudatusega seotud kulude kasvu ja personalivajaduse prognoos. Allikas:

PPA

2024. aastal registreeris PPA 441 vägistamiskahtlusega seotud juhtumit, millest KarS § 141 alusel

alustati 210 juhtumi puhul kriminaalmenetlust ja ülejäänud juhtumeid menetleti kas muu

koosseisuga või ei leidnud vägistamisjuhtum kinnitust. PPA hinnangul võib eri riikide kogemusi

arvesse võttes eeldada, et seadusemuudatuse tulemusena võib vägistamisjuhtumitega seotud

menetluste arv kasvada umbes kaks korda, s.o 210 kriminaalmenetluselt 420

kriminaalmenetluseni. Sama arvutuskäiku kasutades võib juhtumite arv, mis vajab reageerimist,

suureneda 441 juhtumilt 882 juhtumini. PPA andmetel jõuab üks uurija / eriasjade uurija saata

aastas prokuratuuri 21 kriminaalasja. Võttes aluseks menetluste arvu kasvu prognoosi 420

juhtumini, tekib vajadus umbes 20 lisaametikoha järele, millega seotud palga- ja majanduskulu

on 817 949 eurot (vt tabel 1 ja 2).

Tabel 1. Vägistamiskahtlusega seotud juhtumite arv ja menetlemine aastatel 2022–2024. Allikas:

PPA

2022 2023 2024

Kokku juhtumeid, kus vägistamine on

faabulas 471 427 441

neist menetlus KarS § 141 alusel

alustatud 101 191 210

neist prokuratuuri edastatud 58 69 71

neist menetlus KarS § 1411 alusel

alustatud 56 56 88

prokuratuuri edastatud 42 19 56

Tabel 2. Uurija ametikohaga seotud palga- ja majanduskulu 2024. ja 2025. aasta andmete alusel.

Allikas: PPA

Prefektuuri uurijate (põhitöö: uurija ja eriasjade uurija) aastapalk

(keskmine põhipalk 01.01.2025. a seisuga on 2186 eurot, s.o 2925 eurot

tööandja maksudega)

35 100

Ametikohaga (olemasolev töötaja) kaasnev majanduskulu kokku: 5 797

töötajapõhine arvestuslik kulu 2 320

töökoha (8 t) elukaar 105

IKT (ATK A3M2) elukaar 783

telefoni elukaare hoidmine (5 a) 105

vormiriietuse (V-2 komplekt) elukaar 200

relvastuse ja erivahendite (komplekt R-3.0) ülalpidamine; treeningute

laskemoon 84

(spetsiifilise) koolituse kulu 1 000

sõidukite (S-5, S-7, S-8) ülalpidamiskulu (2 ametniku kohta 1 sõiduk) 1 200

Keskmine kulu uurija / eriasjade uurija kohta kokku 40 897

32

PPA personaliaruannete andmetel on politseiuurijate arv viimasel viiel aastal vähenenud (vt

tabelid 3 ja 4).

Tabel 3. Politseijaoskonna uurijate arv aastatel 2020–2025 taandatuna täistööajale. Allikas: PPA

2020* +/– 2021 +/– 2022** +/– 2023 +/– 2024 +/– 2025

Muutus

vaadeldud

perioodil

KOKKU

Ametnike

arv 421 –6 415 –39 376 –8 368 +10*** 378 +4*** 382 –39

* 2020. a alustati PPA-s kärpekava elluviimisega, millega kaotati 53 uurija ametikoht

jaoskondadest.

** 2022. a nimetati väärteomenetlejad uurija põhitööle. Seega on nad arvestatud uurijate hulka,

kuigi tegelevad väärtegude menetlemisega.

*** Sisemise ressursi arvelt loodud ajutised kohad.

Tabel 4. Uurijate ametikohtade koguarv aastatel 2020–2025 taandatuna täistööajale. Allikas: PPA

2020* +/– 2021 +/– 2022** +/– 2023*** +/– 2024*** +/– 2025

Muutus

vaadeldud

perioodil

KOKKU

Ametnike arv 833 –8 825 –47 778 –41 737 +14 751 +13 764 –69

* 2020. a alustati PPA-s kärpekava elluviimisega, millega kaotati 89 uurija ametikoht kogu

PPA-st.

** 2022. a nimetati väärteomenetlejad uurija põhitööle. Seega on nad arvestatud uurijate hulka,

kuigi tegelevad väärtegude menetlemisega.

*** 2023. a tugevdati majanduskuritegude uurimist 10 ametikohaga, mille rahastus saadi

riigieelarvelistest vahenditest. Lisaks on sisemise ressursi arvelt loodud ajutised ametikohad

muude kuritegude menetlemiseks.

33

LISA 3. Prokuratuuri näited KarS § 141 alusel menetlemise kuludest 2024. ja 2025. aastal.

Allikas: prokuratuur

Järgmiste näidete aluseks on justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkonnast JAAK pärit andmed,

samuti juhtimistarkvara PlanPro platvormilt võetud tööajakaardistuse andmed. Oluline on tähele

panna, et prokuratuuris kaardistatakse tööaega vaid teatud tegevuste puhul (nt põhilised

tööülesanded), kuid võib juhtuda, et mõni viidatud kriminaalasjadega seotud tegevus ei kuulu

kaardistamisele. Kui töötaja ei ole tegevust ajaarvestuses kaardistanud või on jätnud kandele

kriminaalasja numbri lisamata, mõjutab see tööaja analüüsi tulemusi. Aega peavad kaardistama

konsultandid ja prokurörid, kes tegelevad etteantud tegevustega. Näidetes on kasutatud andmeid

ka referentide kohta. Sageli ei ole võimalik üksnes KarS § 141 lõike 1 alusel menetlemise andmeid

muude paragrahvidega seotud menetlustest eristada.

Näide 1. Kokkuleppemenetlus KarS § 141 lõike 1 alusel menetlemise näitel

Karistus:

- Ärakandmata karistus – 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus jäeti täielikult tingimisi

kohaldamata ja täitmisele pööramata tingimusel, et isik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja

kestel toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des

1–6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

- Isikut kohustati käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud

kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati käitumiskontrolli ajal

mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati osalema

kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.

- Tõkendit ei kohaldatud.

Menetluskulud:

- 2215 eurot (sundraha)

- 102,48 eurot (kaitsjatasu)

Prokuratuuris kaardistasid kriminaalasja peale kulunud aega (kokku 6,75 tundi) kaks abiprokuröri

(kokku 5,75 tundi) ja kaks referenti (kokku 0,67 tundi) järgmiselt:

Abiprokurörid:

Kohtueelse menetluse faasis:

- kohtueelse menetluse kestel kriminaalasja materjalidega tutvumine

– 0,75 tundi

- kohtueelses menetluses dokumentide koostamine – 1,25 tundi

- kohtueelse menetluse lõpuleviimisega seotud tegevused – 0,75

tundi

- menetlustoimingu teostamine – 2 tundi (märkinud üks prokurör

22.01.2025 ja 29.01.2025)

Kohtumenetluses:

- lihtmenetluse istungist osavõtt – 1 tund

Kokku 5,75 tundi

Referendid:

Töö toimikuga – kokku 0,67 tundi (märkinud kaks referenti)

Skaneerimine / vesimärgistamine / digitaalse koopia tegemine (digitaalsed

andmekandjad) – kokku 0,33 tundi (märkinud kaks referenti)

Kokku 1 tund

Arvestades abiprokuröri palgaks alates 01.04.2025 3217,66 eurot (jaanuari 176 töötunni juures

34

18 eurot tunnis) ja referendi palgaks 1882,31 eurot (11 eurot tunnis), tuli PlanPro andmetel selle

kriminaalasja menetlemise maksumuseks prokuröri puhul 103,50 eurot ja referendi puhul 11

eurot. Seega on kokku selle kriminaalasja menetlemise maksumus prokuratuuris teadaolevate

andmete alusel 114,50 eurot.

Näide 2. Üldmenetlus KarS § 141 lõike 1 alusel menetlemise näitel (otsus jõustumata)

Karistus:

- Vangistus 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

aeg, 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva

vangistust.

- Tõkendit ei kohaldatud.

Otsus 17.07.2025. a seisuga jõustumata.

Menetluskulud:

- 7975,29 eurot (joobeseisundi tuvastamine, ekspertiisid, määratud kaitsja tasu);

- 5985 eurot DNA-ekspertiisi kulu;

- 22,40 eurot tunnistaja sõidukulu, jäeti riigi kanda.

Prokuratuuris kaardistas aega (kokku 12,75 tundi) üks ringkonnaprokurör järgmiselt:

- istungiks ettevalmistamine – 9,50 tundi;

- üldmenetluse istungist osavõtt – 3,25 tundi.

Arvestades ringkonnaprokuröri palgaks alates 01.04.2025 5362,77 eurot (märtsi 168 töötunni

juures 32 eurot tunnis), tuli PlanPro andmetel selle kriminaalasja menetlemise maksumuseks

prokuröri puhul 408 eurot.

Näide 3. Üldmenetlus KarS § 141 lõike 1 ja § 121 lõike 2 punkti 2 alusel menetlemise näitel

Karistus:

- KarS § 64 lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks

mõisteti vangistus 3 aastat. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati kohesele ärakandmisele

1 kuu vangistust ja ülejäänud osa, s.o 2 aasta ja 11 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi

täitmisele pööramata, 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

- Kohustus täita KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ja § 75 lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid

ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati käitumiskontrolli ajal mitte omama või

tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, KarS § 75 lg 2 p 8 järgi kohustati

käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

- Tõkendit ei kohaldatud.

Menetluskulud:

- 3764,16 eurot (sundraha, ekspertiis, kaitsjatasu)

Prokuratuuris kaardistas aega (kokku 56,50 tundi) üks ringkonnaprokurör järgmiselt:

Kohtueelse menetluse faasis:

- dokumentidega tutvumine – 0,50 tundi;

- tutvumine toimikuga/materjalidega – 1,75 tundi;

- suhtlus menetlejaga – 0,75 tundi;

- suhtlus kahtlustatavaga – 0,75 tundi;

- kohtueelse menetluse kestel kriminaalasja materjalidega tutvumine

– 4,75 tundi;

35

- kohtueelse menetluse lõpuleviimisega seotud tegevused – 2,25

tundi;

- menetlustoimingu teostamine (siia alla kaardistatud mh

süüdistusakti koostamine, andmete sisestamine infosüsteemi) –

11,50 tundi.

Kohtumenetluses:

- istungiks ettevalmistamine – 19,75 tundi;

- üldmenetluse istungist osavõtt – 14,50 tundi.

Eelmärgitud kulule lisanduvad prokuratuuri tugipersonali (referendid, tõlgid) töötunnid, mida aga

selle kriminaalasja puhul kaardistatud ei olnud.

Arvestades ringkonnaprokuröri palgaks seisuga 01.04.2024 5211,63 eurot (arvestades keskmiseks

töötundide arvuks kuus 172 tundi75, teeb see 30 eurot tunnis), saadi PlanPro andmetel selle

kriminaalasja menetlemise maksumuseks ringkonnaprokuröri puhul 1695 eurot.

75 Arvutuseks liideti kokku 2024. aasta töötunnid, millal aega kaardistati (kokku 1549 töötundi), ja need jagati 9

kuuga.

36

LISA 4. Mõju ohvriabitööle, TTTVT-le ja naiste tugikeskuste teenusele. Allikas:

Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusameti andmetel võib pöördumiste hulk kasvada suurema

pöördumiskoormusega piirkondades, näiteks Põhja-Eestis. Samuti võib kasvada kõnede arv

ohvriabi kriisitelefonile 116006, mis võib vajada lisatööjõudu. Muutuda võib pöördumiste sisu,

mis toob omakorda kaasa nõustajate täiendkoolituse vajaduse seksuaalvägivalla ohvrite paremaks

toetamiseks ning esmaseks nõustamiseks õiguste ja abisaamise võimaluste kohta. Ohvriabitöö

puhul on oluline arvestada, et see ei piirdu ainult esmase vastuvõtuga – sageli vajab inimene

korduvat nõustamist, suunamist, toetavat kontakti ja võrgustikutööd. Sotsiaalkindlustusameti

andmetel võiks esialgne hinnanguline ohvriabitöötajate töökoormuse kasv jääda vahemikku 15–

20%, arvestusega, et mitte kõik seksuaalvägivalla kriisiabi keskustesse (SAK) pöördujad ei pruugi

jõuda ohvriabini ning ohvrid võivad ohvriabi poole pöörduda ka muud teed pidi kui läbi

seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste. Prognoositava töökoormuse kasvuga seotud kulude

näitlikustamiseks saab tuua järgmise näite: kui töömahu kasv toob kaasa lisavajaduse 0,25

koormusega ohvriabitöötaja järele, tähendaks see palga- ja personalikuludes ligikaudu 22 000

euro suurust lisakulu aastas (ühe täiskoormusega töökoha lisandumise korral 47 520,4 eurot

aastas). Kui vajadus kasvab ka edaspidi, võib tekkida lisavajadus järgnevatel aastatel tööjõudu

suurendada ka teistes piirkondades ja ohvriabi kriisitelefonil. Töömahu kasvust tingitud

otsekulude kõrval tuleb arvestada ka vajadusega koolitada ohvriabitöötajaid (sh ohvriabi

kriisitelefoni tarbeks) ja traumast taastumist toetava vaimse tervise abi (TTTVT) osutajaid ning

teavitada avalikkust seaduse sisust ja mõjust.

TTTVT vajadust juhtumiliigiti prognoosida on keeruline, kuna TTTVT puhul ei koguta

kuriteoliikide (nt seksuaalvägivald) kaupa statistikat. Varasem kogemus näitab, et ka suuremad

seadusemuudatused (nt ohvriabi seaduse regulatsiooni laiendamine laiemale abisaajate ringile) on

suurendanud teenuse kasutust pigem mõõdukalt – alla 5% aastas. Seetõttu võiks TTTVT puhul

jääda prognoosis ettevaatlikuks ning arvestada kuni 5% kasvuga, eriti lähiaastatel, mil mõju võib

avalduda eelkõige teadlikkuse kasvu kaudu.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel ulatus naiste tugikeskuste teenuse aastane lepingute eelarve

1 070 000 euroni, mis jaotus hanke korras proportsionaalselt maakondade peale. 2024. aastal sai

naiste tugikeskustest abi 1893 naist ja 1527 last (vt tabel 1).

Tabel 1. Naiste tugikeskustest abi saanud naised ja lapsed aastatel 2020–2024. Allikas:

Sotsiaalkindlustusamet

2020 2021 2022 2023 2024

Abi saanud

naisi

2156 2079 1917 1957 1893

Abi saanud

lapsi

1897 1637 1478 1489 1527

Seksuaalvägivald moodustas naiste tugikeskusele tehtud pöördumistest 2024. aastal kümnendiku

(vt joonis 1).

37

Joonis 1. Vägivallaliigid naiste tugikeskuste poole tehtud pöördumistes 2024. aastal. Allikas:

Sotsiaalkindlustusamet