Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova assotsieerimislepingute kohandamise kohta kaubandussuhete uuendamiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

17.09.2025 nr 6-1/3286-1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Ukraina

ning Euroopa Liidu ja Moldova

assotsieerimislepingute kohandamise kohta

kaubandussuhete uuendamiseks

Edastame Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025 istungile Välisministeeriumi koostanud ja

Koordinatsioonikogus esitanud „Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu

ja Moldova assotsieerimislepingute kohandamise kohta kaubandussuhete uuendamiseks“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel;

2) seletuskiri 6 lehel.

Märt Änilane

+372 5596 9641 [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 18. septembril 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova

assotsieerimislepingute kohandamise kohta kaubandussuhete uuendamiseks:

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa

Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova assotsieerimislepingute raames

kaubandussuhete uuendamiseks võetavate Euroopa Liidu Nõukogu otsuste

eelnõude COM(2025) 450 ja COM (2025) 454 kohta:

1.1 Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, millega määratakse kindlaks Euroopa

Liidu nimel võetav seisukoht Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise

assotsieerimislepinguga loodud assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude

vähendamise ja kaotamisega, eelnõu vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus.

1.2 Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, millega määratakse kindlaks Euroopa

Liidu nimel võetav seisukoht Euroopa Liidu ja Moldova vahelise

assotsieerimislepinguga loodud assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude

vähendamise ja kaotamisega, eelnõu vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu

juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova

assotsieerimislepingute kohandamise kohta kaubandussuhete uuendamiseks

I. Sissejuhatus

28. juulil 2025. aastal esitas Euroopa Komisjon ettepanekud Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa

Liidu ja Moldova assotsieerimislepingute raames kaubandussuhete uuendamiseks. Antud seletuskiri

puudutab Eesti seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu otsuste eelnõude kohta, millistega määratletakse

kindlaks Euroopa Liidu nimel võetavad seisukohad ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa

Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt

1) Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga (edaspidi ka „EL-Ukraina leping“) loodud

kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude vähendamist

ja kaotamist käsitleva otsuse kavandatava vastuvõtmise kohta (vastavalt lepingu artikli 29

lõikele 4).1

2) Moldova Vabariigi (edaspidi „Moldova“) vahelise assotsieerimislepinguga (edaspidi ka

„EL-Moldova leping“) loodud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees

seoses tollimaksude vähendamist ja kaotamist käsitleva otsuse kavandatava vastuvõtmise

kohta (vastavalt lepingu artikli 147 lõikele 4).2

Eesti toetab ettepanekuid, kuna sellega luuakse püsiv lahendus seniste ajutiste asemel EL-Ukraina

ja EL-Moldova jätkusuutlikeks kaubandussuheteks, toetades tulevaste ELi liikmesriikide

integratsiooni liiduga ning avaldades positiivset majanduslikku mõju.

Informatsiooni ELi koordinatsioonikogule ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks on koostanud

Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide

osakonna nõunik Natalja Luts ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik

([email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja

innovatsiooni asekantsler kohusetäitja Marie Allikmaa ([email protected]).

II. Taust ja sisu

EL-Ukraina assotsieerimisleping jõustus 1. septembril 2017. Osana sellest leppest kohaldatakse

alates 1. jaanuarist 2016 ELi ja Ukraina vahel põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda

(Deep and Comprehensive Free Trade Area). EL-Moldova assotsieerimisleping jõustus 1. juulil

2016 ning põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda ELi ja Moldova vahel

kohaldatakse ajutiselt alates 1. septembrist 2014. EL-Ukraina ja EL-Moldova

vabakaubanduslepingutes on sätestatud 10 aasta jooksul kaotada samm-sammult mõlemapoolselt

kõik tollimaksud ja kvoodid kaupadele. Eesti on järjekindlalt toetanud võimalikult alalist ja

vastastikust tollimaksude liberaliseerimist Ukrainaga ja Moldovaga, st vabakaubanduspiirkondade

lõplikult rakendamist Ukraina ja Moldovaga.

1 COM(2025) 450 final ja LISA otsuse eelnõule COM(2025) 450 final 2 COM (2025) 454 final ja LISA otsuse eelnõule COM(2025) 454 final

2

29. juunil teatas Euroopa Komisjon, et on viinud lõpule läbirääkimised Ukrainaga ELi ja Ukraina

põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbivaatamise üle. Assotsieerimislepingu

kaubanduse liberaliseerimise sätete läbivaatamise põhimõtteline kokkulepe tähistab uut etappi

pikaajalise, prognoositava ja vastastikuse raamistiku loomisel Ukraina ühinemisprotsessi laiemas

kontekstis. 24. juulil teatas komisjon, et kokkuleppele vabakaubanduspiirkonna ülevaatamise ja

uuendamise osas on jõutud ka Moldovaga. Õiguslikud ettepanekud mõlema kohta esitas komisjon

28. juulil.

Ettepanekute eesmärkideks on 1) luua Ukraina ja Moldovaga raamistik pikaajaliseks

majanduskindluseks ja stabiilseteks kaubandussuheteks; 2) lõimida Ukraina ja Moldova paremini

ELiga nende liitumisperspektiivi valguses; 3) võtta arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide ja

põllumajandustootjate tõstatatud teatavate põllumajandussektorite tundlikkust.

Ukraina puhul seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel kaubanduskoosseisus kokkutulnud

assotsieerimiskomitees, põhineb kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsuse

eelnõul, mis on väljatoodud nõukogu otsuse eelnõu lisas3. See on lepinguosaliste vahel lepingu

artikli 29 lõike 4 kohaselt peetud konsultatsioonide tulemus. Konsultatsioonid algatati 2021. aastal

Ukraina taotlusel. Seejärel peatati need pärast Venemaa ebaseaduslikku ja provotseerimata

täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning pärast seda, kui Euroopa Liit võttis 4. juunil 20224 vastu

ühepoolsed kaubanduse liberaliseerimise meetmed oma autonoomsete kaubandusmeetmete

(ATMid) kaudu, mida pikendati 2023.5 ja 2024.6 aastal. 6. juunist 2025. a hakkas ATMide asemel

kehtima ajutine lahendus võimaldamaks Ukrainal kaubavahetust Euroopa Liiduga, niinimetatud

7/12 vahelahendus, mille kohaselt võib seitse kuud sel aastal kasutada 7/12 DFCTA kvootidest.

Pooled jätkasid konsultatsioone püsiva lahenduse nimel 2025. aasta juunis. Konsultatsioonide

tulemusel jõuti kokkuleppele ajakohastatud lepingu järgmiste parameetrite osas:

 Suuremad kaubavood. Muudetud lepinguga luuakse tasakaal Ukraina ja Euroopa Liidu

vahelise kaubanduse toetamise ning teatavate ELi põllumajandussektorite ja sidusrühmade

tundlike küsimuste arvessevõtmise vahel. Kokkulepitud turulepääs on erinevate toodete

puhul erinev. Kõige tundlikumate kaupade (nagu suhkur, linnuliha, munad, nisu, mais ja

mesi) puhul on kaubavoo kasv põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu raames

piiratum kui autonoomsete kaubandusmeetmete raames. Muude toodete puhul on

kaubavooge suurendatud, mis toob ELi ja Ukraina üksteist täiendavatel turgudel kasu

3 LISA otsuse eelnõule COM(2025) 450 final: EELNÕU: ELi ja UKRAINA KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD

ASSOTSIEERIMISKOMITEE OTSUS nr …/2025 (kuupäev) tollimaksude vähendamise ja kaotamise kohta vastavalt ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu artikli 29 lõikele 4 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/870, mis käsitleb kaubanduse ajutist liberaliseerimist, millega täiendatakse

Ukraina toodete suhtes kohaldatavaid kaubanduskontsessioone ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu alusel (ELT L 152, 3.6.2022, lk 103). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1077, mis käsitleb kaubanduse ajutist liberaliseerimist, millega täiendatakse

Ukraina toodete suhtes kohaldatavaid kaubanduskontsessioone ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu alusel (ELT L 144, 5.6.2023, lk 1). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1392, mis käsitleb kaubanduse ajutist liberaliseerimist, millega täiendatakse

Ukraina toodete suhtes kohaldatavaid kaubanduskontsessioone ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu alusel (ELT L 2024/1392, 29.5.2024).

3

mõlemale poolele. Lõpuks lepiti teatavate mittetundlike toodete (näiteks piimatoodete)

puhul kokku täielikus liberaliseerimises.

 Vastavusse viimine Euroopa Liidu põllumajanduslike toiduainete

tootmisstandarditega. Uus turulepääs sõltub sellest, kuidas Ukraina suudab end viia

käesoleva otsuse lisas loetletud tähtaegade jooksul vastavusse teatavate ELi

põllumajanduslike toiduainete tootmisstandarditega, mis puudutavad loomade heaolu,

pestitsiidide ja veterinaarravimite kasutamist. Ukraina peab igal aastal esitama aruande oma

edusammude kohta selles valdkonnas. Selline lähenemisviis on vastavuses Ukraina Euroopa

Liidu ühinemise protsessi ja acquis’ vastuvõtmise loogikaga.

 Tugev kaitseklausel. Mõlemal lepinguosalisel on võimalus aktiveerida kaitsemehhanism,

mis võimaldab võtta asjakohaseid meetmeid olukordades, kus import teise lepinguosalise

riigist võib põhjustada või ähvardab põhjustada majanduslikke, ühiskondlikke või

keskkonnaalaseid probleeme lepinguosalise territooriumil. ELi puhul saab võimalikku

kaubandushäiret hinnata ühe või mitme liikmesriigi tasandil.

Mõlemad pooled on samuti kokku leppinud ka meetmete uurimises, et aidata Ukraina eksportijatel

jõuda oma traditsioonilistele turgudele kolmandates riikides. Lisaks on EL ja Ukraina leppinud

kokku vaadata lepingu toimimine läbi seoses Ukraina edusammudega majandusintegratsioonis ja

ühinemisväljavaadetega, eeldatavasti kahe-kolme aasta jooksul.

Euroopa Liit on teravalt hukka mõistnud Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu ja on astunud

enneolematuid samme, et Ukrainat selles erandlikus olukorras toetada. EL on andnud Ukrainale

finantsabi, sealhulgas makromajanduslikku finantsabi erakorralisteks meetmeteks ja

ülesehitustöödeks, tarninud sõjavarustust, kehtestanud Venemaa ja Valgevene vastu ulatuslikud

sanktsioonid ning hoogustanud lepingu kohast koostööd, mis on kindlaks määratud prioriteetses

tegevuskavas7. Ukrainale anti 2022. aasta juunis ELi kandidaatriigi staatus ja 2023. aasta detsembris

alustati temaga ühinemisläbirääkimisi. Kavandatav akt on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu

artikli 21 lõikest 3 tuleneva liidu kohustusega tagada kooskõla liidu välistegevuse eri valdkondade

vahel ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikega 1, milles on sätestatud, et ühist

kaubanduspoliitikat viiakse ellu kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega.

Moldova puhul seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel kaubanduskoosseisus kokkutulnud

assotsieerimiskomitees, põhineb kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsuse

eelnõul, mis on väljatoodud nõukogu otsuse eelnõu lisas 8. See on lepinguosaliste vaheliste arutelude

tulemus, pidades silmas, et Moldova suhtes kehtestatud Euroopa Liidu ühepoolsed kaubanduse

7 Priority Action Plan for enhanced implementation of the EU-Ukraine DCFTA 2025-2026, https://circabc.europa.eu/ui/group/09242a36-a438-40fd- a7af-fe32e36cbd0e/library/10d63ead-6bd4-4173-9986-d74c664e45e5/details?download=true 8 LISA otsuse eelnõule COM(2025) 454 final: EELNÕU ELi JA MOLDOVA KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD

ASSOTSIEERIMISKOMITEE OTSUS nr .../2025, (kuupäev) tollimaksude vähendamise ja kaotamise kohta vastavalt ühelt poolt Euroopa Liid, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu artikli 147 lõikele 4

4

liberaliseerimise meetmed (autonoomsed kaubandusmeetmed) aegusid 18. juulil 20229 ning neid

pikendati 2023.10 ja 2024. aastal11 seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu.

Konsultatsioonide tulemusel jõudis EL Moldovaga kokkuleppele ajakohastatud lepingu Ukrainaga

sarnaste parameetrite osas, mis puudutab kaitseklauslit, turulepääsu paranemist ja

vastavusse viimist Euroopa Liidu põllumajanduslike toiduainete tootmisstandarditega.

Kokkulepitud turulepääs on erinevate toodete puhul erinev:

 Õunte, ploomide, viinamarjade ja kirside tollikvoote suurendatakse oluliselt, et need

vastaksid viimaste aastate kaubamahtudele.

 Küüslaugu ja viinamarjamahla puhul on kokku lepitud täielik alaline liberaliseerimine,

samal ajal kui tomatite puhul on kokku lepitud alaline liberaliseerimine, kuid piiril kehtiva

hinna süsteemi kohane tollimaks jääb kehtima.

Euroopa Liit on teravalt hukka mõistnud Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu, millel on ka mõju

Ukraina naaberriigile Moldovale, ja on astunud enneolematuid samme, et Moldovat selles

erandlikus olukorras ja liiduga ühinemisel toetada. See hõlmab reformide ja majanduskasvu

pikaajalist toetamist Moldova uue majanduskasvu kava raames 1,9 miljardi euro ulatuses.

Moldovale anti 2022. aasta juunis ELi kandidaatriigi staatus ja 2023. aasta detsembris alustati

temaga ühinemisläbirääkimisi. Kavandatav akt on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 21

lõikest 3 tuleneva liidu kohustusega tagada kooskõla liidu välistegevuse eri valdkondade vahel ning

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikega 1, milles on sätestatud, et ühist

kaubanduspoliitikat viiakse ellu kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega.

III. Analüüs nõukogu otsuse eelnõu vastavuse kohta pädevuse andmise põhimõttele

Nõukogu otsuste eelnõud on seotud ühise kaubanduspoliitikaga ja sel põhjusel on mõlema otsuse

materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik (ühine

kaubanduspoliitika).

Akt, mille kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee peab vastu võtma, on õigusliku

toimega akt. Vastavalt lepingu artikli 438 lõikele 3 muutub kavandatud õigusakt rahvusvahelise

õiguse raames lepinguosaliste jaoks siduvaks. Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu

institutsioonilist raamistikku. Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise

lepingu artikli 218 lõige 9 (otsus, millega kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel

võetavad seisukohad).

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2022. aasta määrus (EL) 2022/1279, mis käsitleb ajutisi kaubanduse liberaliseerimise meetmeid, millega täiendatakse Moldova Vabariigi toodete suhtes kohaldatavaid kaubanduskontsessioone ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse

ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu alusel (ELT L 195, 22.7.2022, lk 6–12). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1524, mis käsitleb ajutisi kaubanduse liberaliseerimise meetmeid, millega täiendatakse kaubanduskontsessioone, mida kohaldatakse Moldova Vabariigi toodete suhtes ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa

Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu alusel (ELT L 185, 24.7.2023, lk

1–6). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1501, mis käsitleb ajutisi kaubanduse liberaliseerimise meetmeid, millega

täiendatakse kaubanduskontsessioone, mida kohaldatakse Moldova Vabariigi toodete suhtes ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa

Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu alusel (ELT L, 2024/1501, 29.5.2024).

5

IV. Nõukogu otsuste eelnõude mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju kaubandussuhetele ja ettevõtlusele. Lepinguosaliste eesmärk on veelgi laiendada

tollimaksude kaotamise ulatust, lisades veelgi suuremat dünaamilisust Euroopa Liidu ja Ukraina

ning Euroopa Liidu ja Moldova vaheliste kaubandussuhetele, kuna alates lepingutega ette nähtud

põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna ajutisest kohaldamisest12 on kaubandus

kasvanud rohkem kui 150 %. Ukraina ja Moldova ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga ja nende

järkjärguline integreerimine Euroopa Liidu ühtse turuga juba enne ühinemist tugevdavad

kahepoolseid kaubandussuhteid. EL on nii Ukraina kui Moldova suurim kaubanduspartner,

moodustades vastavalt 2024. aastal üle 50% mõlema riigi kogu kaubavahetusest. Ukraina on

Euroopa Liidu suuruselt 16. kaubanduspartner, moodustades 2024. aastal 1,3% Euroopa Liidu kogu

kaubavahetusest. Moldova on Euroopa Liidu kaubanduspartnerite seas 58. kohal, kaubanduse kogu

maht 2024. aastal moodustas umbes 7,5 miljardit eurot. Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline

kaubavahetus ulatus 2024. aastal 67,2 miljardi euroni, ehk alates EL-Ukraina lepingu jõustumisest

2016. aastal enam kui kahekordistunud. Euroopa Liidu kaupade import Ukrainast oli 2024. aastal

24,5 miljardit eurot. Ukraina peamised kaubaekspordi artiklid on teravili (18,1% kogu ekspordist),

loomsed või taimsed rasvad ja õlid (12,5%), õliseemned (10%), raud ja teras (7,8%) ning maagid,

räbu ja tuhk (7,8%). Euroopa Liidu kaubaeksport Ukrainasse ulatus 2024. aastal 42,7 miljardi euroni

ning peamised ekspordiartiklid Ukrainasse olid mineraalkütused ja mineraalõlid (16% kogu

kaubaekspordist), elektrimasinad (10%), masinad (9,7%), mootorsõidukid (9,5%) ning relvad ja

laskemoon (7,7%).

Lepingud avavad turulepääsuvõimalusi Euroopa Liidu ja Eesti ettevõtetele Ukraina ja Moldova

turgudele, kuna on saavutatud mitmete mittetundlike toodete täielik liberaliseerimine, näiteks

avatakse võimalusi Euroopa Liidu piimandussektorile, kus Ukraina on täielikult liberaliseerinud

turulepääsu.

Ukraina on Eesti äridiplomaatia üks prioriteetriike. Fookussektoriteks on infotehnoloogia,

kaitsetööstus, ehitus, haridus. Eesti ettevõtted tegutsevad täna Moldovas põhiliselt läbi

arengukoostöö.

Üldsuse teavitamiseks ja sidusrühmade arvamuste kogumiseks EL-Ukraina lepingu ajakohastamise

kohta korraldas Euroopa Komisjon tagasisidekorje, mis oli avatud 3. septembrist 2024 kuni 1.

oktoobrini 2024. Komisjonile laekus 111 vastust, millest 49 saadi eraisikutelt ning 62 ühendustelt

ja äriühingutelt. Enamikus ELi põllumajandusliku toidutööstuse sidusrühmade vastustes toetati

Ukrainast pärit impordi turulepääsu vähest või mõõdukat suurendamist ning juhiti tähelepanu

häiretele, mis tekkisid siis, kui import võis autonoomsete kaubandusmeetmete alusel vabalt

siseneda, samas kui mõned soovisid mõlemapoolset ambitsioonikat turulepääsu, rõhutades Euroopa

Liidu ekspordipotentsiaali ja vajadust hankida sisendeid Ukrainast. Ukraina põllumajandusliku

toidutööstuse sidusrühmad olid huvitatud suuremahulisest turulepääsust, rõhutades

12 ELi ja Ukraina vahelist põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda kohaldati ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016; ELi ja Moldova vahelist

põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda kohaldati ajutiselt alates 1. septembrist 2014.

6

põllumajandusliku toidutööstuse tähtsust Ukraina majanduse ja eksporditulu jaoks. Paljud

sidusrühmad nõudsid, et Ukraina viiks end järkjärgult vastavusse Euroopa Liidu

tootmisstandarditega ning soovisid tugevaid kaitsemeetmeid. Vaid vähesed olid kaubanduse

suurema liberaliseerimise poolt, rõhutades Ukraina liikumist Euroopa suunas.

Üldsuse teavitamiseks ja sidusrühmade arvamuste kogumiseks EL-Moldova lepingu ajakohatsamise

kohta korraldas Euroopa Komisjon tagasisidekorje, mis oli avatud 30. oktoobrist 2024 kuni

27. novembrini 2024. Komisjonile laekus 4 vastust, millest 1 saadi eraisikult ning 3 Euroopa Liidu

ühendustelt ja äriühingutelt. Nendes vastustes pooldati üldjoontes Euroopa Liidu toetust Moldovale,

rõhutades samas, kui oluline on sõlmida vastastikku kasulik leping, pidades silmas ELi

põllumajandusliku toidutööstuse jaoks tundlikke valdkondi. Esile tõsteti ka seda, et Moldova

tootjate ja eksportijate jaoks on tähtis viia oma tootmisstandardid vastavusse Euroopa Liidu

omadega ning vajadust kaitseklausli järele.

Mõju Euroopa Liidu eelarvele. Mõlemal ettepanekul on finantsmõju tuludele, mis seisneb

summas, mida kogutakse enamsoodustusrežiimi tollimaksudena lepingu läbivaatamise raames

antava lisakontsessiooniga hõlmatud impordimahult.

VI. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja selgitus

1. Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu

nimel võetav seisukoht Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga loodud

assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude vähendamise ja kaotamisega, eelnõu

vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus.

2. Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu

nimel võetav seisukoht Euroopa Liidu ja Moldova vahelise assotsieerimislepinguga loodud

assotsieerimiskomitees seoses tollimaksude vähendamise ja kaotamisega, eelnõu

vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus.

Selgitus: Eesti prioriteet on jätkuvalt toetada Ukraina ja Moldova kiiremat integreerimist Euroopa

Liidu ühisturuga. Selleks on oluline saavutada jätkusuutlik raamistik Euroopa Liidu ja Ukraina ning

Euroopa Liidu ja Moldovaga majandus- ja kaubandussuhetes, mis aitaks mõlema riigi majandust ja

võimaldaks neil kiiremini Euroopa Liidu majandusega lõimuda. Samuti peame oluliseks Euroopa

Komisjoni igakülgset tuge Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu tootmisstandardite ülevõtmisel,

millega seotakse edaspidine kaubanduse liberaliseerimine.

VII. Arvamuse saamine ning seisukoha kooskõlastamine

Eesti seisukoha koostamiseks on otsuse eelnõu tekst saadetud ministeeriumidele (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Rahandusministeerium) kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Ministeeriumidest laekunud

tagasiside on seisukoha ja seletuskirja koostamisel arvesse võetud.