Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 13-5/3279-1 |
Registreeritud | 17.09.2025 |
Sünkroonitud | 18.09.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
Sari | 13-5 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamise ja korraldamise kirjavahetus |
Toimik | 13-5 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Jõhvi Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Jõhvi Vallavalitsus |
Vastutaja | Antti Pääsukene (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
JÕHVI VALLAVALITSUS
nr 7-1.3/1861-18
Maa- ja Ruumiamet
Jõhvi valla üldplaneeringu kooskõlastamine
või arvamuse andmine
Jõhvi Vallavolikogu algatas 21.04.2022 otsusega nr 57 Jõhvi valla üldplaneeringu ja selle KSH
koostamise.
Üldplaneeringu ja KSH eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest valla territooriumi
ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste
määramine, luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks.
Planeeringuga tagatakse valla väärtuste säilimine, kuid samas võimaldatakse väärtuste otstarbekas
kasutamine ja vastutustundlik arendamine. Tähelepanu pööratakse olemasoleva ehitatud keskkonna
taaskasutusele võtmisele, tihendamisele või laiendamisele uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel.
KSH selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab
vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Jõhvi valla pindala on 124 km².
Üldplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise KSH programm esitati arvamuse esitamiseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitse ametile,
Politsei- ja piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile, Eesti Geoloogiateenistusele, Haridus- ja
teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Transpordiametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, Päästeametile,
Põllumajandus- ja toiduametile, Maa-ametile, Keskkonnaametile, naaber omavalitsustele ning
kaasatavatele. Omapoolsed ettepanekud esitasid Farmi Piimatööstus AS, RMK, Terviseamet,
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Enefit Solutions AS, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet,
Päästeamet, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Regionaalministeerium, Eesti Raudtee AS, IVIA,
Toila Vallavalitsus, Kliimaministeerium. Kõikide saabunud ettepanekutega arvestati ja täiendati
üldplaneeringu lahendust ja KSH eelnõud.
Jõhvi Vallavalitsuse 20.05.2025 korraldusega nr 3466 suunati Jõhvi linna üldplaneeringu KSH aruande
eelnõu ja üldplaneeringu eskiis avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek korraldati 26. maist kuni 20.
juulini 2025 Jõhvi Vallavalitsuses, Tammiku rahvamajas ja Jõhvi Keskraamatukogus. Avaliku
väljapaneku perioodil esitasid omapoolsed ettepanekud Transpordiamet, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Muinsuskaitse4amet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Eesti
Geoloogiateenistus. Kõikide esitatud ettepanekutega on võimalust mööda arvestatud ja
planeeringulahendust korrigeeritud. Vt lisa 1 Jõhvi ÜP eelnõu seisukohtade tabel
Üldplaneeringu KSH aruande eelnõu ja eskiisi avalikul väljapanekul esitatud arvamuste avalik arutelu
toimus Jõhvi Vallavalitsuses 03. septembril 2025. Avalikule arutelule ei ilmunud ühtegi huvitatud
isikut.
Lähtuvalt planeerimisseaduse §85 lõikest 1 esitame Jõhvi Valla üldplaneeringu kooskõlastamiseks või
arvamuse andmiseks.
Teavitame Teid, et Jõhvi valla praeguse volikogu koosseisu viimane istung toimub 16. oktoobril
2025. aastal, millal oleks võimalik esitatud üldplaneeringulahendus vastu võtta ja avalikule
väljapanekule esitada. Pärast 19. oktoobri kohalike omavalitsuste valimisi moodustatakse uus
Jõhvi vallavolikogu koosseis, mis koosneb ühinenud Jõhvi ja Toila valla vallavolinikest ja on
võimatu arvata milliseks kujuneb nende seisukoht koostatava planeeringu suhtes.
Seetõttu palume Teilt võimalikult operatiivset reageeringut ja esitame palve, et ehk oleks võimalik
esitada omapoolsed kooskõlastused ja ettepanekud hiljemalt 14. oktoobriks 2025.
Tulenevalt planeerimisseaduse §85 lõikest 2, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva
jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates
kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi
kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus
ei sätesta teisiti.
Planeeringu materjalid on kättesaadavad valla veebilehel www.johvi.ee / Ehitus ja planeerimine /
Üldplaneering / Uus üldplaneering
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Toos
Planeerimisspetsialist
5393 4531 [email protected]
Sama: Haridus- ja teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium,
Kultuuriministeerium, Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Muinsuskaitseamet, Politsei- ja piirivalveamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Päästeamet,
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tarbijakaitse ja
tehnilise järelevalve amet, Terviseamet, Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Toila
Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus.
Jõhvi valla üldplaneering
Jõhvi üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu
avalikustamise koostöötabel
seisuga 08.2024
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Transpordiamet 02.06.2025
nr 7.2-
2/25/3018-4
Tehnilise taristu joonisel on Ida-Viru maakonnaplaneeringut
täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu
trassikoridori määramine“ kohases trassikoridoris peale
kantud perspektiivse tee joon ja liiklussõlmede lahendused.
Maantee trassikoridor jääb teemaplaneeringu järgi kehtima,
aga tee joon on tänase seisuga oluliselt muutunud. Jõhvi-
Toila eelprojekti lahendus (vt lisa 1) on täna parim teadmine
perspektiivse tee paiknemisest. Pakume välja kaks varianti
taristu joonise kaasajastamiseks.
1.1 Taristu joonisele kantakse ainult teemaplaneeringu
kohane trassikoridor tingmärgina ja sõlmede asukohad
näiteks ringikujulise tingmärgiga, st teejooned
eemaldatakse, sest sõlmede geomeetria ja kogujateede
paiknemine on eelprojektiga muutunud. Sõlmedes
vananenud info on maaomanikele eksitav ning selle
kajastamine on varasemalt põhjustanud omavalitsustele
täiendavat halduskoormust, sest maaomanikud on ÜP
Arvestame Teie ettepanekut ettepandud
lahendusega 1.2 juhinduda eelprojektist
pigem kui maakonnaplaneeringust. Kuivõrd
eelprojekt on tänaseks päevaks juba
selgunud, on otstarbekas kasutada täpseimat
teadaolevat väljundit. Nõustume
ettepanekuga, et aegunud info kasutamine
võib põhjustada täiendavat halduskoormust
selgitamiste näol. Kasutame teie
ettepanekutest lahendust 1.2 kus uuendame
Tehnilise taristu ja maakasutuse joonistel
täpsustatud tee ja sõlmede paiknemist ilma
sõlmede ligikaudse maa-ala ringikujulise
ovaali kujutamiseta. Samuti kanname
Väärtuste ja piirangute joonisele peale
eelprojektiga kavandatud maantee
kaitsevööndi ning uuendame liiklusala
maakasutuse juhtotstarbe kihti.
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
raames küsinud selgitusi, kas õige on eelprojekti või ÜP
kohane lahendus.
1.2 Soovitame trassikoridori sees uuendada tee paiknemist
ja sõlmede lahendust vastavalt Jõhvi-Toila eelprojektile (vt
dwg-joonis kirja lisas nr 1). Eelprojektikohase täpse
lahenduse peale kandmisega saame vabastada suure hulga
maid, mis punkti 1.1 kohaselt jääks sõlme piirkonna
ligikaudsesse kitsenduste alasse.
2. Kuna vastavalt PlanS § 75 lg 1 punktile 10 on vaja
üldplaneeringus täpsustada rohevõrgustiku asukohta ja
toimimist tagavaid tingimusi ning määrata nendest
tekkivad kitsendused, siis on rohevõrgustiku toimimiseks
vajalik määrata üldplaneeringus ulukiläbipääsu
suudmeala maakasutus- ja ehitustingimused. Näiteks
Kose valla üldplaneeringu raames saavutati
keskkonnaekspertide toel riigiasutuste ja omavalitsuse
vahel kokkulepe ulukipääsudele kaitsevööndi
määramises ning kaitsevööndile maakasutus- ja
ehitustingimuste seadmises, mis on tänaseks sisse
kantud ka näiteks Saku, Põltsamaa, Märjamaa, Põhja-
Pärnumaa jt valdade 2 (5) üldplaneeringutesse.
Samaaegselt töötab Kliimaministeerium välja EhS
muutmise seadust, milles ulukipääsudele seatavad
kitsendused on analoogsed või mõnevõrra rangemad kui
üldplaneeringutega kehtestatavad maakasutus- ja
ehitustingimused. Kui vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on
maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku
ja muu taristu võimalike asukohtade määramine, siis
vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üldplaneeringu
ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri
Nõustume ettepanekuga määrata
üldplaneeringuga suuruluki läbipääsude
ümber piiranguvöönd – Planeeringusse
lisatakse sellekohane täiendav peatükk
4.10.2. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine
ulukiläbipääsude piirkonnas. Arvestame
teie ettepanekutega juhinduda juba
kehtivatele või läbi töötatud planeerignutele,
mis on teie kogemusel aktsepteeritavalt
lahendatud. Vastav ruumikuju lähtudes
eelprojektist on kantud maakasutuse ning
piirangud ja väärtused kaardile.
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste
määramine. Järgnevalt esitame ettepanekud
maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks
suurulukiläbipääsude piirkonnas.
2.1 Rohevõrgustiku toimivuse tagamine ulukiläbipääsude
piirkonnas.
2.1.1
Suuruluki läbipääsude asukohad on kavandatud
rohevõrgustiku koridoride ristumiste asukohtadesse või
vooluveekogude ristumiste asukohtadesse selleks, et
säilitada ühendused loomastiku elupaikade vahel ja rohelise
võrgustiku sidusus mõlemal pool maanteed. Jõhvi valla
territooriumile on kavandatud üks suuruluki läbipääs. Oleme
olemasolevad ja planeeritud suuruluki läbipääsud lisanud
Maa-ameti kaardirakendusse (vt joonis nr 1). Kaart on
kättesaadav asutusesiseseks kasutamiseks:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/sH4JOM3X
Joonis nr 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.
Perspektiivne suuruluki läbipääs tähistatud halli tingmärgiga
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
2.1.2
Suuruluki läbipääsu toimivuseks on vajalik moodustada
piiranguvöönd, mis on kantud maakasutusplaanile.
Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa kõlvikulist
jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri
raadiusega ala ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt
maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest võib
piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja
rohevõrgustiku eksperdi. Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei
ole tee ehitusprojekti valmimise ajal seni hoonestamata
katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid,
maaalused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste
püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et
olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad
kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada
kõrgpuistu jätkuv sidusus ulukiläbipääsude suudmeala ja
ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh
piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist
ulukiläbipääsudele.
2.1.3
Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe
tagamiseks tuleb ulukiläbipääsude piiranguvööndis
maaomanikel metsa majandades ja/või
metsamajandamiskava koostades arvestada, et
ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad
ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb
metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu
sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni
jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist
Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine
mahus ja viisil, mis tagab 3 (5) rohevõrgustiku metsalise
sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis
ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada
ulukiläbipääsu omanikuga. Soovitav on metsateatise
kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine
piirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud.
2.1.4
Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu
piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja
kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu
omanikuga.
2.2
Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude
piiranguvööndite ruumiandmestik edastatakse
Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie
kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise
kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. Maavara
geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses
saadab Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu
omanikule.
2.3
Tulenevalt eeltoodust peame vajalikuks suurulukipääsude
asukoha ja maakasutus- ja ehitustingimuste määramist
üldplaneeringus. Seda enam, et meil on kindel teadmine, et
analoogsed tingimused kehtestatakse EhS muutmise
seadusega. Ökodukt maksab ligikaudu 4–5 miljonit eurot
ning tegemist on rohe- ja teedevõrgustiku toimivuse (sh
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
liiklusohutuse) tagamisel kriitilise tähtsusega ehitisega, mille
rajamine selleks uuringute alusel väljavalitud asukohta on
ülekaalukas avalik huvi. Ökoduktile ei ole vaja valvet, vaid
ökoduktile planeeringu või projektiga määratavas
kaitsevööndis (see ei pruugi täpsustatult olla täieliku ringi
kujuline) on vaja tagada ulukite häirimatu ja takistusteta
liikumine maakasutuse planeerimise teel.
3
Oleme üldplaneeringu menetluses teinud ettepanekud 30 m
teekaitsevööndite määramiseks Tammiku alevikus. Me ei
nõustu Teie vastustega seletuskirjas punktis 5.1.2. Uue
arendustegevuse planeerimisel on kohapõhiselt ja vastavalt
tegevusele vaja arvesse võtta liiklussagedusest lähtuvalt
müra, vibratsiooni ja/või tolmu levikut, ristumiskohtade
vahekaugusi ja nähtavuskolmnurki, tehnovõrke,
kergliiklusteid, riigitee arenguperspektiive jms, seega
maantee kaitsevöönd 30 m meie hinnangul
liikluskeskkonnale vastav teeomaniku kaalutlusruumi ulatus
antud asukohas. Me anname nõusoleku hoonete
kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud
hoonestusjoonele. Muid ehitisi (nt parkla, abihoone,
kasvuhoone, tiik vms) lubame koha- ja lahenduspõhiselt ka
lähemale. Tee kaitsevöönd ei ole ehituskeeluvöönd ja
maaomanik saab oma maad senisel sihtotstarbel edasi
kasutada. Kaitsevööndit ei võõrandata ega omandata.
Kinnistut võib senisel otstarbel jätkuvalt edasi kasutada, kuid
Transpordiametit kaasatakse menetlustesse, mis võivad
avaldada mõju riigiteele ja vastupidi. Seejuures vastavalt
EhS § 70 lõikele 3 ei saa kitsendusega ehitise omanik
põhjendamatult keelduda nõusoleku andmisest kaitsevööndis
Selgitame oma seisukohta. Kokkuvõtlikult,
kõiki liikumisviise arvestavate
mobiilsuspõhimõtete volatiilse arengu juures
on laiem ootus, et sellel teelõigul
rakendataks, hoolimata kaitsevööndi laiusest
alandatud kiiruspiiriga tsoon arvestades
järgmisi asjaolusid:
Oponeerime Teie kaalutluspunktidele Kohtla-
Järve - Kukruse - Tammiku teelõigu
kaitsevööndi suurendamise osas mainitud
lõigus (Tammiku alevikus alates Jõhvi-Ereda
tee ringristmikust kuni Tamme tänavani).
Kuivõrd selles teelõigus olevad kehtivad
eluhoonete detailplaneeringud juba
arvestavad 30m laiuse tee kaitsevööndiga,
ei ole kaitsevööndi suurendamine
detailplaneeringute seisukohalt pärsiv
asjaolu, küll aga soovime rõhutada ja küsida
üle vajaduse kohta kas antud 1,5 km
pikkune teelõik, mis algab ringristmikuga ja
lõppeb 90 kraadise täispöördega kus
sõidukite kiirus on nii ehk naa alla viidud,
väärib 90 kiirusrežiimiga ala. Leiame, et
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Me jääme oma
seisukohtade juurde ning palume üldplaneeringus laiendada
tänava kaitsevööndeid 30 m-le järgnevalt.
3.1
Riigitee nr 93 Kohtla-Järve- Kukruse- Tammiku km 17,2-18,5
(riigitee nr 13101 ringristmikust kuni Tamme tänavani; vt
joonis nr 1): tugimaantee asub küll alevikus, aga antud
lõigul on tegemist asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel
teelõigul, kus kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on
kõrge ning puudub selge hoonestusjoon. Olemasolevad
hooned asuvad teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale
iseloomulikud elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga.
Teelt lähtuvate mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada
laiem kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna
loomiseks
sellisel lühikesel teelõigul olev sirge
asulavälise kiiruspiirangu ala soodustab
eelkõige kiirendamisest tulevate
mürahäiringute teket.
Seoses teie tähelepanekuga, et tegemist on
asulavälise ilmega teekeskkonnaga millel ei
ole ka kavandatud üldplaneeringuga ühtegi
tänavale omast elementi leiame, et päris nii
see ei ole. Omavalitsusele on teada, et
kehtivate elamute detailplaneeringutega on
kavandatud selle teelõigu ümbruses olulist
elamuhoonete tõusu mis omakorda
suurendavad oluliselt ka teele peale- ja
mahapöörete arvu ning kiirenduste ja
pidurdustega tekkivaid potensiaalselt
liiklusohtlikke olukordi. Oodatav
inimasustuse potensiaalne tõus piirkonnas
seab ootuspäraselt ka vajaduse kasutada
teed kergliiklusvahenditega ja ka jalgsi, mis
samuti ei ole 90 kiiruspiiranguga, ilma
laiendatud teepeenra või jalakäijatele
eraldatud teerajata asulavälisel teelõigul
inimmõõtmeline tegevus. Üldplaneeringu
raames tehtud liikuvusuuringuga on antud
soovitus ka sellele teelõigule rajada
tulevikus jalg- ja jalgrattatee ajendatuna
elamuperspektiivi ja jalgrattateede
võrgustiku täiustamises.
Hoolimata kaitsevööndil laiusest võime
nõustuda asulavälise kiirusrežiimiga selles
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Joonis nr 1. Riigitee km 17,2-18,5 vahemik tähistatud sinise
joonega.
lõigus seni kuni alale kavandatud
elamuarendused hakkavad realiseeruma.
Kuni vallal puuduvad võimalused/vahendid
antud lõigus välja ehitada jalg- ja
jalgrattateed (või asenduseks valgustada
teelõik täies ulatuses) leiame, et Tammiku
alevi ja tiheasustusala piiril asuv lühike
1,3km pikkune teelõik võiks siiski olla TRAM
poolt piiratud kiirusrežiimiga kuni 70km/h,
et suurendada piirkonnas liiklus-turvatunnet
ja luua paremad eeldused elamisväärsema
keskkonna loomisel.
3.2
Riigitee nr 13101 Jõhvi-Ereda km 2,57-3,4 (Tammiku aleviku
piirides) – riigitee asub aleviku piiril, aga tegemist on
asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel teelõigul, kus
kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on kõrge ning
puudub selge hoonestusjoon. Olemasolevad hooned asuvad
teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale iseloomulikud
elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga. Teelt lähtuvate
mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada laiem
kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna
loomiseks.
Juhime tähelepanu, et Teeregistri ja
Kitsenduste registri andmetel on sellel lõigul
juba 30m kaitsevöönd registri
andmekogudes kajastatud. Kuivõrd Tammiku
aleviku asustusüksuse piir ei lõiku Jõhvi-
Ereda maanteega vaid külgneb sellega, on
kehtiv seis kitsenduste kaardil ootuspärane.
Senine 30m kaitsevöönd ulatub kuni Jõhvi
linna piirini. Kuna Jõhvi üldplaneeringuga
kavandatakse liita Jõhvi küla Jõhvi linna
asustusüksusega, on sellest tekkinud
vaikimisi ka ettepanek 30m kaitsevööndi
piiri nihutada mainitud teel kuni Jõhvi küla
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Joonis nr 2. Riigitee km 2,57-3,4 vahemik tähistatud sinise
joonega.
piirini (orienteeruv koordinaat 692778.790
6584167.305). See puiestee algus on koht,
kust algab ka 50km/h kiiruspiirangu ala ning
millele järgneb kohe ka liiklust rahustav
šikaan. Allpool oleval skeemil on väljavõte
Jõhvi-Ereda maantee sissesõidust Jõhvi linna
(muudetud piiridega) koos ettepanekuga
muuta kaitsevöönd kitsamaks
tiheasustusalasse sisenemise ja Jõhvi
linnapiiri laiendamise tõttu.
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
25.06.2025
nr 4.1-
5/1280-1
Jaotises 4.13 toodud väärtuslike põllumajandusmaade
kaitse- ja kasutustingimused on meie arvates veenvad ja
nende täitmisel peaks olema väärtuslike
põllumajandusmaade säilimine ja keskkonnahoidlik
kasutamine tagatud, kuid samas on meil ka rida
Arvestame teie ettepanekuga märkida
boniteedipunkt seletuskirjas. Kasutame
aluskihiks METK 2015 aastasse
dateeritud väärtuslike põllumajandusmaade
uuringu kihti aluseks ja üle vaadata se
eolemasolevalt ka boniteedi mõistes. Samuti
vaatame üle definitsiooni seletuskirjas ning
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
tähelepanekuid, millega palume üldplaneeringu koostamisel
arvestada.
Tähelepanekud on järgmised:
Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+, mis on
üldplaneeringu koostamise aluseks, jaotises 3.2.1 „Väärtuslik
põllumajandusmaa“ on antud põhimõte, et väärtuslikuks
põllumajandusmaaks loetakse põllumajandusmaa massiivid,
mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest
ehk 38 boniteedipunktist. Jaotises 4.13 toodud väärtusliku
põllumajandusmaa mõistest ei selgu aga üheselt, millise
kaalutud keskmise boniteediga ja suurusega
põllumajandusmaa massiivid määratakse üldplaneeringuga
väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium palub üldplaneeringus
väärtusliku põllumajandusmaa mõiste sõnastada täpselt,
määrates väärtuslikeks põllumajandusmaadeks massiivid,
mille suurus on kaks hektarit või rohkem ning mille
mullastiku kaalutud keskmine boniteet on kooskõlas Ida-Viru
maakonnaplaneeringus seatuga ehk vähemalt 38
hindepunktini.
viitame Jõhvi üldplaneeringu väärtusliku
põllumajandusmaa puhul Ida-Viru
keskmisele boniteedile 38 hindepunkti. Küll
aga juhime tähelepanu, et kuivõrd on maa
viljakuse boniteedilise väärtuse
määratlemine ajas muutuv väärtus mis
ületab üldplaneeringu täpsusastme ning ka
riiklikus valdkonna eest registris peetavate
andmete ajakohasuse. Ei pruugi
üldplaneeringu koostamiseks saadaolev
andmekogu olla ajakohast seisu tõlgendav.
Jaotises 4.13 toodud väide, et üldplaneeringus kajastatud
väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on ajas muutuv ja
et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada
vastavalt omavalitsuse vajadustele, on mitmeti mõistetav
Arvestame teie tähelepanekut täpsustada
väidet “üldplaneeringus kajastatud
väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on
ajas muutuv ja et seda võib kaalutletud
asjaolude ilmnemisel täpsustada vastavalt
omavalitsuse vajadustele” ja korrigeerime
sõnastust selgemalt. Samuti täpsustame
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
tingimused, millistel juhtudel võib väärtuslik
põllumajandusmaa muutuda.
Kinnitame, et planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14
kohaselt on üldplaneeringu ülesanne väärtuslike
põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine. Sellest tuleneb eeldus ja
õiguskindlus, et üldplaneeringuga määratakse väärtuslikud
põllumajandusmaad täpselt kindlaks, et nii kohaliku
omavalitsuse üksusel endal kui ka riigil ja avalikkusel oleks
selgus, milliste põllumajandusmaade säilimine
põllumajanduslikul eesmärgil on üldplaneeringute kaudu
kaitse- ja kasutustingimustega tagatud.
Soovitame kõnealuse väite, et „üldplaneeringus kajastatud
väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on ajas muutuv ja
et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada
vastavalt omavalitsuse vajadustele“ , eemaldada või seda
korrigeerida, viidates võimalike muutuste puhul samas
jaotises väärtuslike põllumajandusmaade kohta seatud
tingimustele;
Arvestame tähelepanekuga. Korrigeerime
seletuskirja selliselt, et oleks selgemad
tingimused – millistel juhtudel võib
väärtuslik põllumajandusmaa muutuda.
Arvestame esiletoodud ettepanekutega.
KSH aruande eelnõu jaotises 8.10 „Meetmed väärtusliku
põllumajandusmaa kaitseks“ on hindaja rõhutanud, et mulla
viljakuse ja kohaliku toidujulgeoleku tagamiseks tuleb
väärtuslik põllumajandusmaa üldjuhul hoida sihtotstarbelises
kasutuses. Muude tegevuste kavandamine VPM-le peab
olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb
hinnata kaasnevaid mõjusid. Muu maakasutuse osas tuleb
eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtusliku
põllumajandusmaa olulist vähenemist, massiivide
põhjendamata tükeldamist ega kahjusta nende
Arvestame teie tähelepanekuga täpsustada
KSH aruannet väärtusliku
põllumajandusmaa mõjude hinnangu osas
ning samuti täiendame aruandes
konkreetset muutust kajastavad
arvväärtused võrrelduna
maakonnaplaneeringuga.
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
sihtotstarbelist kasutamist tulevikus, ja järeldanud, et
meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad säilitada
väärtuslike põllumajandusmaad maksimaalses ulatuses ning
tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hindaja toodud
väitega nõus. Samas ei ole aga välja toodud konkreetseid
arvandmeid, kui palju on üldplaneeringuga väärtuslikke
põllumajandusmaid määramisel ning kas või milline on
erinevus Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ väärtuslike
põllumajandusmaade kaardikihil kajastatud andmetega.
Lisaks, nagu ka seletuskirja jaotises 4.13 on tõdetud, et
väärtusliku põllumajandusmaa massiividest on lõigatud välja
õuealad, hooned ning vooluveekogud, puittaimestiku alad,
tehnovõrgud ja teed, samuti üldplaneeringuga määratud
maakasutuse ning kompaktse asustuse arenguks määratud
juhtotstarbega alad hajaasustuse piirkonnas, mis on muul
otstarbel ette nähtud, siis palume hindajal välja tuua
konkreetsete arvandmete alusel mõjud, 3 (3) mis kaasnevad
või võivad kaasneda maahõivega (mullastiku hävimine,
põllumajandusmaa vähenemine, mõju toidujulgeolekule,
põllumajandustootjale jms).
3
Jaotises 4.13 on tingimuste loetelus välja toodud, et
väärtusliku põllumajandusmaa puhul tuleb tähelepanu
pöörata põllumajanduspiirkonna bioloogilise mitmekesisuse
suurendamisele - säilitada põldude läheduses olev looduslik
taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel
jne.
Arvestame ettepanekuga. Tingimus lisatakse
väärtusliku põllumajandusmaa
tingimustesse peatükis 4.13.
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Üheselt mõistetavuse tagamiseks soovitame lisada jaotises
4.13 toodud tingimuste loetellu nõue, et väärtuslik
põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ega seda ei või
metsastada ja sinna ei tohi lubada rajada istandikke.
4
Seletuskirja jaotises 3.7 „Maakasutus“ on toodud
maakasutuse juhtotstarbed. Maalises piirkonnas üldjuhul
elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid määratud ei ole.
Muud juhtotstarbed (tootmine, äri, ühiskondlikud hooned,
mäetööstus, riigikaitse jm) on väljapoole suuremaid keskusi
määratud, kus see on otstarbekas.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvates tuleks
väärtuslikule põllumajandusmaale määrata selle maa
sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve.
Meie arvates tagab selline lähenemine väärtuslikule
põllumajandusmaale kindlama kaitse ning teeb selle muul
eesmärgil kasutusele võtmise korral keerulisemaks ja samas
läbikaalutumaks.
Ei nõustu arvamusega määrata väärtuslikule
põllumajandusmaale määrata selle maa
sihtotstarbelist kasutamist tagav
maakasutuse juhtotstarve. Leiame, et
maakasutuslikus plaanis väärtusliku
põllumajandusmaa kiht ise ongi
maakasutust määrav otstarve, mille
omakorda dubleerimine võib tekitada
segadust.
Täpsustamiseks rõhutame maakasutuse
peatükis hajaasustuse maakasutuse
määravaid üldisi tingimusi ja viitame
hajaasustuse olulistele arengut mõjutavatele
kriteeriumitele, sh väärtusliku
põllumajandusmaale. Väärtusliku
põllumajandusmaa peatükki saame samuti
lisada nentiva joonealuse märkuse, et juhul
kui hakkab kehtima vastav seadus
väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks,
kehtivad täiendavalt ka sealsed tingimused.
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Muinsuskaitseamet 30.06.2025
nr 5-10/1272-
1
Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3,
planeerimisseaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, edastab Jõhvi
valla üldplaneeringu eelnõu täpsustamiseks järgnevaid
kommentaarid:
• Lisada kultuurimälestised Joonisele 3. Väärtused ja
piirangud
Arvestame Teie ettepanekut ning täiendame
põhijoonist 3.
Küll aga märgime, et teie mainitud objektid
olid märgitud joonisel 3. Väärtused ja
Piirangud eraldiseisval 1:100 000 skeemil
(vt allolev sisselõige joonisest 3).Seega ei
saa nõustuda, et teie viide puudusele oleks
täielikult õigustatud.
Selgitame oma valikut, et kuivõrd
kultuurimälestiste puhul on tegu nähutstega
mida ei kehtesta planeering ning mille
päritolu on elav riiklik registriandmekogu, on
nende objektide olemasolu planeeringu
staatilise joonise abiskeemil üldplaneeringu
täpsusastet arvestades piisav. Samuti on
selguse huvides põhijoonisele 3 andmete
liigne kuhjamine joonise loetavusele
koormav.
Jõhvi valla üldplaneering
Terviseamet 02.07.2025
nr 9.3-
4/25/3723-2
Üldplaneeringu seletuskirjas lk 104 on viidatud standardile
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, juhime
tähelepanu, et standardit on uuendatud asjakohase teabega
ja alates 16.10.2023 on kehtiv EVS 840:2023.
Täname täpsustuse eest. Planeeringu
seletuskirjas pt 6.5 on viide ajakohastatud.
Üldplaneeringu seletuskirjas lk 106 on välja toodud „ÜP
kohane maakasutuse juhtotstarve puhke-,virgestus- ja
haljasmaa on soovitav eristada ka määrata eraldi
juhtotstarve virgestusalale ja haljasalale, et tagada selge
arusaam virgestusrajatistega aladest ja haljasaladest.“.
Joonisel 1. Maakasutus tuleks samuti eristada virgestusalasid
ja haljasalasid.
Arvestame teie ettepanekuga ning eristame
Maakasutuse juhtotstarvetena haljasalad
puhke- ja virgestusaladest.
Olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete
rajamisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021
"Päevavalgus hoonetes" nõuetega tagamaks piisav
insolatsiooni kestus.
Täname täpsustuse eest. Planeeringu
seletuskirja pt 3 on tingimus kajastatud
üldiste tingimuste all.
KSH aruandes peatükis 7.4 Mõju põhjaveele on viidatud
järgmistele määrustele: sotsiaalministri määrus 31.07.2001
nr 82 ja sotsiaalministri määrus 02.01.2003 nr 1. Juhime
tähelepanu, et 18.03.2023 hakkas kehtima uus määruse
redaktsioon pealkirjaga „Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe
esitamise nõuded1 “ ning sotsiaalministri 02.01.2003 määrus
nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada
kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded“ kaotas kehtivuse 30.09.2019.
Täname ajakohasusele viitamast - täpsustus
viiakse planeeringusse ja KSH’sse.
Jõhvi valla üldplaneering
Soovitame määrata üldplaneeringuga mürakategooria ka
hajaasustuses asuvatele maa-aladele, kus asuvad elamud.
Arvestame ettepanekuga ja toome välja
üldplaneeringu mürakategooriad ka
hajaasustuses asuvatele maa-aladele:
elamumaad ning eraõue õueala kõlvikud
maatulundusmaal. Täpsustame, et
hoolimata mütakategooriate määratlemisele
ei toeta me neid määratleda antud jubul
eraldiseisvate maa juhtotstarvetena vaid
vastavalt tingimustega, mis ühtivad ka
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 lisale 1 Müra normtasemed – s.o.
elamumaa-alad ja maatulundusmaa
õuealad.
Edise külas on Toominga kinnistutele (tunnused
25201:005:0050 ja 25101:001:0292) määratud
juhtotstarbeks tootmismaa. Kinnistute läheduses asuvad
ehitisregistri andmetel elamud, soovitame kaaluda, kas
tootmismaa paigutamine elamute lähedusse on vajalik.
Soovitame vältida tootmisalade paigutamist elamute
lähedusse, et vähendada tootmisest tulenevate
mürahäiringute teket.
Selgitame, et antud territooriumi
maakasutus on üldplaneeringusse kantud
lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringu järgi
mida siinkohal ei muudeta. Nõustume, et
ebasoodsate häiringute vältimiseks ei sobi
antud territooriumile kõiksugu
tootmistegevused, vaid tegevus peab
edasisel kavandamisel ja projekteerimisel
elamualadega arvestama. Leiame et antud
kaalutlusruumi vajavad tingimused on
üldplaneeringus kajastatud ning täiendavalt
arvestamist ei vaja.
Vältida olukordasid, kus müratundlikud hooned asuvad alal,
kuhu ei ole üldplaneeringuga määratud müra normtasemeid.
Näiteks joonise 1. Maakasutus kohaselt on osad kinnistud (nt
Edise külas Edise tee 53, Edise tee 55, Nõlva ja Kirka,
Pauliku külas põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga äärde jääv
äri maa-ala) juhtotstarbe järgi määratud äri maa-alaks, aga
ehitisregistri andmetel on seal asuvatele kinnistutele rajatud
Arvestame ettepanekut ja täpsutame
planeeringulahendust. Nõustume
tähelepanekuga, et elamualade müra ja
välisõhu normtasemete kategoriseerimine
kaitsmine lisaks seadusele ka
üldplaneeringus on olulisel kohal kuid juhime
tähelepanu, et üldplaneeringuga
Jõhvi valla üldplaneering
elamud. Samas üldplaneeringu seletuskirjas lk 39 on välja
toodud, et ärimaa juhtotstarbega maa-alale ei ole üldjuhul
eelistatud elamufunktsioon.
Kui kinnistud kasutatakse alaliseks elamiseks, siis tuleks
kaaluda juhtotstarbe muutmist elamu maa-alaks või
segafunktsiooniga maa-alaks, et kinnistutele oleks tagatud
müra normtasemed atmosfääriõhukaitse seaduse alusel ja
elanikud oleks kaitstud ülemäärase mürataseme eest.
Kui valla territooriumil on veel sarnaseid alasid, kus
maakasutus ja juhtotstarve ei ühti, siis soovitame viia sisse
vastavad muudatused, et tagada planeeringu ja tegeliku
olukorra kooskõla ning elanike tervise kaitse.
kavandatavad maa juhtotstarbed on
üldisemat arenguperspektiivi suunavad ning
ei tähenda, et seal olemasoleva hoonestuse
või olukorraga ei peaks arvestama.
Kavandatava tegevusega, eriti hajaasustuse
piirkonda tuleb kaalutletult arvestada
olemasoleva keskkonnaga. Leiame, et
üldplaneeringuga kajastatud maa
juhtotstarbed ei kirjutaks üle
atmosfääriõhukaitseseadusega kohaldatud
mürakategooriaid elamumaadel või
õueaadega maatulundusmaadel.
Kavandatava tegevusega, eriti hajaasustuse
piirkonda tuleb kaalutletult arvestada
olemasoleva keskkonnaga.
Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva
tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga tehti
ettepanek kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu muutmiseks,
planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva
tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks. Joonisel
1. Maakasutus on kinnistute juhtotstarbe puhke-, virgestus-
ja haljasala maa-ala, joonis tuleks viia vastavusse
planeeritava maakasutusega.
Arvestame ettepanekuga ja täpsustame
planeeringulahendust.
Jõhvi valla üldplaneering
Keskkonnaamet 07.07.2025
nr 6-
5/25/9166-2
1. Üldplaneeringuga on kavandatud Jõhvi vallas
Kotinuka küla alal põhja pool Tallinn–Narva
maanteed Pühajõe õgvendus uue 1,2 km pikkuse
sängi (kanali) kaevamise näol. Kanal on ehitis, mis
on kavandatud osaliselt Pühajõe kalda
ehituskeeluvööndisse. Ehitamisel ei kohaldu ükski
ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldav erand
(looduskaitseseadus § 38 lg 4 kuni lg 6).
Ehituskeeluvööndi vähendamist alal ei kavandata.
Keskkonnaamet ei anna ehituskeeluvööndi
vähendamise võimalikkuse kohta eelhinnangut, kuid
arvestades üldplaneeringu KSH-s kirjeldatuid
kavandatava tegevusega kaasnevaid ebasoodsaid
keskkonnamõjusid, siis on ehituskeeluvööndi
vähendamiseks Keskkonnaametilt nõusoleku
saamine käesoleva hetke hinnangu kohaselt
ebatõenäoline.
.1
KSH aruandes toodule põhjustaks jõe õgvendamine
ümbritsevale loodusele pöördumatut ja korvamatut kahju.
Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused Pühajõe
õgvendamiseks, kuid KSH aruandes on toodud, et tuleb
loobuda Pühajõe õgvendamisest. Seega antud juhul on
üldplaneeringu seletuskiri, sh ka ÜP joonis nr 3 ja KSH
aruande eelnõu omavahel vastuolus.
.2
Pühajõe õgvendamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus,
Seoses Teie ettepanekuga ja mitmete
argumentidega kaaluda pühajõe õgvenduse
kavatsusest loobumisest selgitame Teile, et
Pühajõe õgvenduse kavatsus ei ole
käesoleva üldplaneeringu järgi uudne
kavatsus vaid ületoodud kavatsus
maakonnaplaneeringust ja selle eelnevatest
üld- ja teemaplaneeringutest. Jõhvi vald on
siiani olnud veendunud, et Pühajõe
õgvenduse perspektiiviga on arvestatud ka
Transpordiameti kavandatud riigitee nr 1
Jõhvi-Toila 2+2 realiseerumises. Oleme
teadlikud, et KSH andis soovituse õgvenduse
kavatsusest loobuda. Teie käesoleva
pöördumise järgselt küsisime
Transpordiametilt täiendavat seisukohta
Pühajõe õgvenduse vajaduse kohta ning
01.09.2025 saime Transpordiametilt
kinnituse, et antud mastaabis oleva Pühajõe
õgvendusega ei ole riigitee
rekonstrueerimisprojektis arvestatud. Sellest
tulenevalt oleme planeeringu koostamisel
nõus arvestama Teie ettepanekut jätta välja
Pühajõe õgvenduse kavatsus. Korrigeerime
üldplaneeringu põhilahendust vastavalt.
Jõhvi valla üldplaneering
mille korral on keskkonnamõju hindamine kohustuslik
(KeHJS § 3 lg 1 p 2). Keskkonnaamet nõustub KSH aruandes
toodud seisukohaga, mille kohaselt tuleb Pühajõe
õgvendusest üldplaneeringus loobuda. Kuigi selles lõigus ei
ole registreeritud EELIS andmete järgi kaitsealuseid kalaliike
ega ei ole ka lõhilaste jõelõik, on tegevusel äärmisel oluline
negatiivne mõju allavoolu asuval lõhilaste jõelõigus.
.3
Pühajõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nt
73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistu” jõgede hulka, täpsemalt on nimetatud
Pühajõgi Voka teeristi juures asuvast Tallinn–Narva maantee
sillast suubumiseni merre (VEE1067000). Vastavalt Tartu
Ülikool Eesti Mereinstituudi 2024. a aruandele „EESTI
KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.-
2024. AASTAL (riigihange viitenumbriga 240365).
Töövõtulepingu nr 4-1/22/14 lõpparuanne 2024 aasta kohta.
Osa: Lõhe ja meriforell” ei ole Pühajões rändetõkkeid ning
hetkel on teada jões 4,22 ha koelmuid, mille potentsiaalne
laskujate hulk on 2991. Varasemal perioodil oli jõe
veekvaliteet halb ja forell jões ei siginud. Hilisemal perioodil
on forelli regulaarne sigimine taastunud ning tähnikute
asustustihedus on nõrgas kasvutrendis. Populatsiooni
toetamiseks asustati 2008. – 2015. a jõkke forelli noorkalu.
Sellest tulenevalt on oluline, et veekvaliteet ning jõe
hüdromorfoloogia ei halveneks, jõe õgvendamine seda aga
teeb, mistõttu seab see ohtu ka allavoolu asuvad lõhilaste
kude- ja elupaigad. Lisaks halvendab tegevus ka üldist jõelist
elupaika ning veemajanduskava hinnangut ning eesmärke.
.4
Lisaks juhime tähelepanu, et RMK plaanib Pühajões teostada
parendustöid ning on esitaud Keskkonnaametile 10.06.2025
Jõhvi valla üldplaneering
kirjaga nr 7-11/25/11776 lähteülesande arvamuse
andmiseks. Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade
taastamise eeluuringu eesmärk on ihtüoloogiliste uuringute
käigus välja selgitada Pühajõe ja suubuvate vooluveekogude
elupaikade seisund ning tuvastada vajadus ja võimalused
nende füüsilise kvaliteedi tõstmiseks selleks, et parandada
kalade ja muu vee-elustiku elupaikasid. Seega plaanitav
Pühajõe õgvendamine on vastuolus RMK Pühajõe
parandustöödega.
Üldplaneeringu niitude lõigus (lisa 2, lk 39) on kirjas, et
Jõhvi valla territooriumile jääb 62,5 ha niite. Keskkonnaamet
juhib tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi Natura 2000
elupaikade kihi järgi (seisuga 19.06.2025) jääb Jõhvi valla
territooriumile 53,05 ha pärandniite. Palume niitude pindalad
üle kontrollida.
Arvestame Teie tähelepanekuga ja
korrigeerime pindalasid vastavalt.
Huviliste olemasolul majandada pärandniite niitmise või
karjatamise teel. Täiendavat infot lammi- ja aruniitude
majandamise kohta saab luhtade ning aru- ja soostunud
niitude hoolduskavadest, mis on leitavad lehelt
Keskkonnaameti kodulehelt. Ükski pärandniit Jõhvi vallas ei
asu paraku kaitstaval loodusobjektil, mille taastamise ja
hooldamise korraldamisega tegeleks Keskkonnaamet. Küll,
aga on võimalik sobivuse korral väljaspool kaitsealasid
asuvate pärandniitude hooldamiseks taotleda PRIA-st
väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.
Täname informatsiooni eest. Üldplaneering
ei vaja muutmist/arvestamist.
Üldplaneeringu täpsusastmes ei saa, ega
pole asjakohane reguleerida või reklaamida
põllumajandustegevuste turgu ega
toetuseid.
Üldplaneeringus ei ole kordagi mainitud karuputke.
Arvestades laiaulatuslikke karuputke võõrliikide kolooniaid
Jõhvi valla territooriumil, peab ka karuputk olema
üldplaneeringus ja KSH aruandes käsitletud.
Karuputkekoloonia olemasolu võib tähendada piirangud ja
KSH aruannet ja üldplaneeringut
täiendatakse vastavalt esitatud märkusele ja
lisatakse hinnang ja tingimused
karuputkekoloonitatele Jõhvi vallas.
Jõhvi valla üldplaneering
tingimusi arenduste juures, kuna peab arvestama
looduskaitseseaduse §-s 57 sätestatud piiranguid.
Keskkonnaamet palub üldplaneeringut ja KSH aruannet
karuputke osas täiendada. Tõrjes ja hävinud kolooniad on
muuhulgas nähtavad vastavast Maa- ja Ruumiameti
kaardirakendusest. Rohkem infot karuputke vöörliikide ja
nende ohjamise kohta saab Keskkonnaameti kodulehelt.
Metsaraie (eriti lageraie) võib mõjutada rohevõrgustiku
toimimist, kuid antud juhul ei ole seda üldplaneeringus
analüüsitud. Rohevõrgustiku tingimused on väga üldised,
metsaraiet puudutavad konkreetsed ja üheselt arusaadavad
tingimused puuduvad.
.1
Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 10 kohaselt on
rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste
täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine
üldplaneeringu ülesanne. Ka Riigikohus tegi 18.12.2024
otsuse asjas nr 3-21-1658, milles on selgitatud kohaliku
omavalitsuse üldplaneeringuga rohevõrgustiku kaitseks
raiepiirangute seadmise põhimõtteid. Palume analüüsida
raiete teemat ning lisada vajalikud tingimused metsaraiele
või põhjendused, millest lähtuvalt on jõutud järeldusele, et
see ei ole vajalik.
Arvestame toodud tähelepanekuga ning raie
teemat analüüsitakse.
.2
KSH aruandes (lk 61) on toodud järgmine tingimus:
„Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja
vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest
rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest.” Selle
tingimuse täitmiseks on vajalik valla kõik RV elemendid
eraldi kaardil välja tuua ja seletuskirjas kirjeldada iga
elemendi eesmärk.
Üldplaneeringus ei ole määratud iga
rohevõrgustiku elemendi täpset eesmärki,
kuid on arvestatud rohevõrgustiku sidususe
ja toimivuse tagamisega. Kui
tekib konkreetne arendussoov, mis mõjutab
RV elementi, hinnatakse iga elemendi
eesmärki ja funktsiooni antud asukohas ja
antakse vajadusel leevendavad meetmed
Jõhvi valla üldplaneering
rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks ja
säilitamiseks.
.3
Võrreldes tugialadele ja koridorile seatud tingimusi võib
jääda ekslik mulje, et koridorides on tingimused rangemad.
Kõik tingimused, mis kehtivad tugialades kehtivad
üldplaneeringu järgi ka koridorides. Koridorides on lisaks
keeld loomade liikumist takistavaid piirdeaedade rajamiseks.
Tugialades seda ei ole. Palume tingimused üle vaadata ja
tugialades tuua välja tingimuste erisused, mis tagavad nende
reaalse toimimise.
Arvestame. Rohevõrgustiku tingimused
vaadatakse üle - kõik rohevõrgustiku
kaitsetingimused kehtivad nii koridorides kui
tugialadel, lisades vajadusel erisused, mis
tagavad tugialade toimimise.
.4
KSH aruandes (lk 61) tingimustes on toodud: „Rohelise
võrgustiku ja maardlate kattumisel tuleb arvestada rohelise
võrgustiku toimimise tagamisega kaevandamisloale
tingimuste seadmisel.” Palume seda punkti täpsustada.
Üldplaneeringu kaartide võrdlusel on näha, et palju on
selliseid konflikti alasid ja sellest lähtuvalt muuta RV või
seada konkreetsemad tingimused. Tingimustes on ka
järgmine punkt: „Rohelise võrgustiku tugevdamiseks
säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud
alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes
protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.”
Üldplaneeringu kaardilt pole arusaadav, kus seda tehakse ja
mida tähendab säilitamine, kas raadamise vältimist või
lageraie vältimist.
Vaatame tingimuste sõnastused üle.
Maavara kaevandamislubade taotlemine ja
väljaandmine rohevõrgustiku alal toimub
õigusaktides sätestatud korras ja
tingimustel, arvestades muuhulgas ka
rohelise võrgustiku toimivuse tagamise
vajadusega.
Metsade säilitamise all on silmas peetud
lageraie vältimist ning sellist metsa
majandamist mis tagab rohevõrgustiku
sidususe ja elupaikade püsimise
(püsimetsandus, väikesemahulised raied).
Lageraie vajaduse korral tuleb koridor peale
raiet vähemalt endises mahus uuesti
metsastada.
.5
Seletuskirja ptk-s „Rohevõrgustik Jõhvi linnas” soovitame ka
viidata metsaseaduse § 42 lg- le 3, mille kohaselt ei tohi
planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud
alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse
Arvestame, lisame viite metsaseadusele
ning märgime, et Jõhvi linna kui
asustusüksuses rohealadel on enne
Jõhvi valla üldplaneering
nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega
enne metsateatise esitamist. Seega, Jõhvi linna
territooriumile metsamaale jäävad rohealad on samuti
raieloa (metsateatise) kooskõlastamise kohustusega alad.
metsateatise esitamist raie kooskõlastamise
kohustus kohaliku omavalitsusega.
Keskkonnaamet saatis 03.04.2025 kirjaga nr 13-2/25/6789
kohalikele omavalitsustele (sh Jõhvi vallale) kirja, mille palus
üle kontrollida, kas üldplaneeringutega seotud
raietingimused kajastuvad metsaregistris kuvataval
piirangute kaardikihil. Palume kindlasti ka uue
üldplaneeringu jõustudes tagada, et kõik alad, kus kehtivad
mistahes piirangud metsaraiele (sh kooskõlastamise vajadus,
nt suvilapiirkondadega külgnevatel servaaladel), oleks
kantud korrektselt raiepiirangutega aladena PLANK
andmekogusse, kust andmed liiguvad ka metsaregistrisse.
Oleme kirjast teadlikud ja sellega
arvestanud. Planeeringulahenduse tulemina
valmib raiepiirangute kiht, mis kanda
andmekogusse.
Üldplaneeringu seletuskirja eelnõus on toodud, et tugialades
ja koridorides võib vastavalt metsakorralduskavadele
arendada majandustegevust ning mainitud on säästvat
majandamist. Kas metsakorralduskava alla mõeldakse
metsamajandamiskava või mingit muud eraldi kava?
Selgitame, et metsamajandamiskava annab soovitusi
edasisteks metsatöödeks inventeerimisandmete alusel ning
metsaseaduse kohaselt ei ole see kõigi raiete teostamiseks
kohustuslik. Olenemata metsamajandamiskavas toodud
raiesoovitustest, kontrollib Keskkonnaamet raiete lubatavust
vastavalt õigusaktide nõuetele. Seega, kas on mõeldud, et
metsade majandamisele üldplaneeringuga piiranguid ei
seata?
Metsakorralduskava all on mõeldud
metsamajandamiskava. Rohevõrgustiku
tugialade ja koridorides asuvate metsade
majandamisele kehtivad üldplaneeringuga
määratud piirangud, et tagamaks
rohevõrgustiku sidusus (nt lageraie keeld
tugialadel ja koridorides ulukite liikumise
tagamiseks).
Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s „Vääriselupaik” on toodud:
„Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku isiku omandis
olevas metsas ja riigimetsas asuva vääriselupaiga alal on
keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie
Keskkonnaameti nõusolekul.” Vastavalt keskkonnaministri
Arvestame tähelepanekuga ja muudame
kooskõlastava asutuse nimetuse.
Jõhvi valla üldplaneering
04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator,
valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga
kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise
täpsustatud alused” § 26¹ lg-le 2 tuleb sõnastada
„keskkonnaregistrisse” asemel „Eesti looduse infosüsteemi”.
Joonisel nr 3 toodud mäeeraldise teenindusmaa ja
mäeeraldis (taotletav) ei vasta praegustele andmetele, mis
on näha Maa- ja Ruumiameti maardlate rakenduses. Palume
andmed üle kontrollida.
Oleme kontrollinud teie tähelepanekut 28.
Juuli Maa- ja Ruumiameti WFS teenuse
alusel. 28.juuli seisuga ei ole muutuseid
Jõhvi valla alal. Muutused on Narva karjääri
alal, mis ei asu Jõhvis. Ruumiandmed on
põhijoonistele alla laetud 20.mai 2025.
Kuivõrd tegu on elava andmekoguga, millest
tehakse staatiline väljavõte on muutused
ajakohaste andmetega võrrelduna
ootuspärane ja paratamatu. Selguse huvides
täpsustame joonistel registriandmete
omistamise kuupäevad. Leiame, et
hoolimata ajalistest erinevustest
põhijoonistel ja registriandmekogude
hetkeseisul ei ole üldplaneeringu loomulikku
kulgemist takistav asjaolu kui puudus vaid
tähelepanek aja kulgemisest.
Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 62) on toodud: „Enne
kaevandamisloa taotlemist on soovitav viia läbi avalik
protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud
huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped
ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada
hilisemate kaebuste ja probleemide tekkimise võimalusi.”
Palume täpsustada, kes on ennetava koostöö läbiviimise
vastutavad osapooled. Täpsustada, kes algatab ja viib läbi
avaliku protsessi, kas see on kaevandaja?
Arvestame tähelepanekuga ja täpsustame
sõnastust: “Enne kaevandamisloa taotlemist
on huvitatud isiku poolt soovitav viia läbi
avalik protsess kohaliku elanikkonna ja
teiste puudutatud huvigruppide
kaasamiseks, leidmaks vajalikud
kokkulepped ja kompromissid. Ennetav
koostöö aitab vähendada hilisemate
kaebuste ja probleemide tekkimise
võimalusi.”
Jõhvi valla üldplaneering
Eesti Geoloogiateenistus 25.08.2025
nr 13-3/25-
1370
Saatsite Eesti Geoloogiateenistusele (edaspidi EGT)
(registreeritud dokumendihaldussusteemis DELTA numbriga
13-3/25-1307) Jöhvi valla üldplaneeringu KSH avalikul
väljapanekul esitatud ettepanekute avaliku arutelu teate.
Jõhvi valla üldplaneeringu keskkonnamöju strateegilise
hindamise aruande eelnöu ja üldplaneeringu eskiisi EGT-le
kooskölastamiseks ei edastatud. Jöhvi valla üldplaneering on
algatatud Jöhvi Vallavolikogu 21 04 2022 otsusega nr 57.
Jöhvi Valla üldplaneeringu eesmärgiks on planeerimisseaduse
75 sätestatud ülesannete lahendamine.
Selgitame Teile, et EGT’le esitati
üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku
teade 6 mai 2025 kirjaga 7-1.3/1861-1.
Jõhvi üldplaneeringu eskiisi avalik
väljapanek vastavalt PlanS § 82. Toimus 20.
mai kuni 20. juuli.2025 mille jooksul Teie
vastust ei laekunud. Selle järgi loeti, et teil
ei ole üldplaneeringulahendusele
ettepanekuid. 11.08.2025 saatis Jõhvi vald
EGT’le teate üldplaneeringu avalikul
väljapanekutel laekunud ettepanekute ja
arvamuste arutamise teate (vastavalt PlanS
§ 83.) millele EGT vastas käesoleva kirjaga
25.08.2025. Avalik arutelu toimus 27. Juuli
2028 Jõhvi vallavalitsuses. Mille käigus EGT
ettepanekuid ei arutatud kuivõrd nendele ei
oldud jõutud selleks ajaks seisukohti
kujundada. Kooskõlastamiseks esitatakse
planeeringulahendus Teile järgmise etapina
Küll aga vastame Teie kirjas olnud
asjakohastele ettepanekutele oma
seisukohtadega.
1. ÜldplaneeHngu seletuskirja peatükis 4.12. „Maavarad” on
selgitatud, et Tammiku kaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-
067 on tunnistatud kehtetuks Keskkonnaameti korraldusega
nr DM-126119-1. Kuid joonisel „Jõhvi Valla üldplaneeringu
Väärtused ja piirangud” maardla alade skeemil on Tammiku
kaevanduse ala märgitud taotletavaks mäeeraldiseks.
Märgime, et skeemil märgitud Tammiku kaevanduse taotlus
Juhtisite tähelepanu, et maardla alade
skeem ei ole ajakohane ja seda tuleks
uuendada Kuna Tammiku kaevanduse
taotletav mäeeraldise ala on andmekogust
eemaldatud. Oleme asjaolust teadlikud, et
avaliku arutelu järgselt on EGT mäeeraldiste
WFS teenuses toimunud muudatused ja
Jõhvi valla üldplaneering
ei ole menetluses ning kanne on lõpetatud. Palume
eelnimetatud skeemil kajastada üksnes taotletav ja
menetluses olev Ahtme liivakarjääri mäeeraldis (taotleja
Marina Minerals OÜ).
juhindume põhilahenduse koostamisel
ajakohastest registriandmetest.
2. KSH aruande eelnõu peatükis 8.9 „Meetmed maardlate ja
maavarade kaitseks" on selgitatud, maardla alale tegevuse
kavandamise eeldab juhtumipöhist koostööd
keskkonnaametiga.
Märgime, et maapõueseaduse 15 lõike 1 kohaselt on
maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks
vajalik Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel
riigiasutuse, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane
pädevus, luba. Palume Keskkonnaarneti asemel kirjutada
EGT.
Arvestame ettepanekuga ja muudame nii
KSH kui ka planeeringulahenduse
seletuskirjas maardla alade kooskõlastavaks
asutuseks EGT.
3. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu tabelis 3
„Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ja kavandatava
sihtotstarbe omavahelised seosed” on sõnastatud karmilt
maavara kaevandamise aspektis. Näiteks on eramaalist
elamumaad omaval kodanikul oma maale või
riigil riigikaitsemaal soovi korral vöimalik taotleda
kaevandamise luba. Kaevandamise luba eeldab maa
muutmist mäetööstusmaaks. Tabel 3 praegu aga sellist
võimalust ei anna. Palume „Mäe- vöi turbatootmismaa"
veeru lahtritesse lisada järgmine tekst „Vöimalik
kaevandamise loa alusel”.
Arvestame teie ettepanekuga ja lisame
tabelisse 3 leevendava tingimusega lubada
mäe või turbatootmismaa tegevused
kaevandamise loa alusel.
4. Üldplaneeringu peatükis 3.4 „Detailplaneeringu
koostamise kohustus" viites 12 on selgitatud, et
mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade
avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb
Arvestame ettepanekuga ja eemaldame
mäetööstusmaa määramisel või uute
kaevandamiskohtade avamisel ja
olemasolevate karjääride laiendamisel
Jõhvi valla üldplaneering
kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral
koostada detailplaneering"
Selgitame, et detailplaneeringu koostamist uue karjääri
avamisel vöi olemasolevate laiendamisel ei nõua ükski
õigusakt. Kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik
protsess, kuhu on kaasatud kohalik omavalitsus. Loa
andmise või sellest keeldumise osas annab arvamuse kohalik
omavalitsus, arvamuses on võimalus väljendada tingimusi,
millega kaevandamise korraldamisel peaks arvestama.
Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra
säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele
võtmine mäetööstusmaana vöi turbatööstusmaana ei nöua
detailplaneeringu koostamist.
detailplaneeringu kohustusega alade
juhtudest.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
JÕHVI VALLAVALITSUS
nr 7-1.3/1861-18
Maa- ja Ruumiamet
Jõhvi valla üldplaneeringu kooskõlastamine
või arvamuse andmine
Jõhvi Vallavolikogu algatas 21.04.2022 otsusega nr 57 Jõhvi valla üldplaneeringu ja selle KSH
koostamise.
Üldplaneeringu ja KSH eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest valla territooriumi
ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste
määramine, luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks.
Planeeringuga tagatakse valla väärtuste säilimine, kuid samas võimaldatakse väärtuste otstarbekas
kasutamine ja vastutustundlik arendamine. Tähelepanu pööratakse olemasoleva ehitatud keskkonna
taaskasutusele võtmisele, tihendamisele või laiendamisele uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel.
KSH selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab
vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Jõhvi valla pindala on 124 km².
Üldplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise KSH programm esitati arvamuse esitamiseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitse ametile,
Politsei- ja piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile, Eesti Geoloogiateenistusele, Haridus- ja
teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Transpordiametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, Päästeametile,
Põllumajandus- ja toiduametile, Maa-ametile, Keskkonnaametile, naaber omavalitsustele ning
kaasatavatele. Omapoolsed ettepanekud esitasid Farmi Piimatööstus AS, RMK, Terviseamet,
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Enefit Solutions AS, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet,
Päästeamet, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Regionaalministeerium, Eesti Raudtee AS, IVIA,
Toila Vallavalitsus, Kliimaministeerium. Kõikide saabunud ettepanekutega arvestati ja täiendati
üldplaneeringu lahendust ja KSH eelnõud.
Jõhvi Vallavalitsuse 20.05.2025 korraldusega nr 3466 suunati Jõhvi linna üldplaneeringu KSH aruande
eelnõu ja üldplaneeringu eskiis avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek korraldati 26. maist kuni 20.
juulini 2025 Jõhvi Vallavalitsuses, Tammiku rahvamajas ja Jõhvi Keskraamatukogus. Avaliku
väljapaneku perioodil esitasid omapoolsed ettepanekud Transpordiamet, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Muinsuskaitse4amet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Eesti
Geoloogiateenistus. Kõikide esitatud ettepanekutega on võimalust mööda arvestatud ja
planeeringulahendust korrigeeritud. Vt lisa 1 Jõhvi ÜP eelnõu seisukohtade tabel
Üldplaneeringu KSH aruande eelnõu ja eskiisi avalikul väljapanekul esitatud arvamuste avalik arutelu
toimus Jõhvi Vallavalitsuses 03. septembril 2025. Avalikule arutelule ei ilmunud ühtegi huvitatud
isikut.
Lähtuvalt planeerimisseaduse §85 lõikest 1 esitame Jõhvi Valla üldplaneeringu kooskõlastamiseks või
arvamuse andmiseks.
Teavitame Teid, et Jõhvi valla praeguse volikogu koosseisu viimane istung toimub 16. oktoobril
2025. aastal, millal oleks võimalik esitatud üldplaneeringulahendus vastu võtta ja avalikule
väljapanekule esitada. Pärast 19. oktoobri kohalike omavalitsuste valimisi moodustatakse uus
Jõhvi vallavolikogu koosseis, mis koosneb ühinenud Jõhvi ja Toila valla vallavolinikest ja on
võimatu arvata milliseks kujuneb nende seisukoht koostatava planeeringu suhtes.
Seetõttu palume Teilt võimalikult operatiivset reageeringut ja esitame palve, et ehk oleks võimalik
esitada omapoolsed kooskõlastused ja ettepanekud hiljemalt 14. oktoobriks 2025.
Tulenevalt planeerimisseaduse §85 lõikest 2, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva
jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates
kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi
kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus
ei sätesta teisiti.
Planeeringu materjalid on kättesaadavad valla veebilehel www.johvi.ee / Ehitus ja planeerimine /
Üldplaneering / Uus üldplaneering
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Toos
Planeerimisspetsialist
5393 4531 [email protected]
Sama: Haridus- ja teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium,
Kultuuriministeerium, Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Muinsuskaitseamet, Politsei- ja piirivalveamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Päästeamet,
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tarbijakaitse ja
tehnilise järelevalve amet, Terviseamet, Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Toila
Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus.
Jõhvi valla üldplaneering
Jõhvi üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu
avalikustamise koostöötabel
seisuga 08.2024
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Transpordiamet 02.06.2025
nr 7.2-
2/25/3018-4
Tehnilise taristu joonisel on Ida-Viru maakonnaplaneeringut
täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu
trassikoridori määramine“ kohases trassikoridoris peale
kantud perspektiivse tee joon ja liiklussõlmede lahendused.
Maantee trassikoridor jääb teemaplaneeringu järgi kehtima,
aga tee joon on tänase seisuga oluliselt muutunud. Jõhvi-
Toila eelprojekti lahendus (vt lisa 1) on täna parim teadmine
perspektiivse tee paiknemisest. Pakume välja kaks varianti
taristu joonise kaasajastamiseks.
1.1 Taristu joonisele kantakse ainult teemaplaneeringu
kohane trassikoridor tingmärgina ja sõlmede asukohad
näiteks ringikujulise tingmärgiga, st teejooned
eemaldatakse, sest sõlmede geomeetria ja kogujateede
paiknemine on eelprojektiga muutunud. Sõlmedes
vananenud info on maaomanikele eksitav ning selle
kajastamine on varasemalt põhjustanud omavalitsustele
täiendavat halduskoormust, sest maaomanikud on ÜP
Arvestame Teie ettepanekut ettepandud
lahendusega 1.2 juhinduda eelprojektist
pigem kui maakonnaplaneeringust. Kuivõrd
eelprojekt on tänaseks päevaks juba
selgunud, on otstarbekas kasutada täpseimat
teadaolevat väljundit. Nõustume
ettepanekuga, et aegunud info kasutamine
võib põhjustada täiendavat halduskoormust
selgitamiste näol. Kasutame teie
ettepanekutest lahendust 1.2 kus uuendame
Tehnilise taristu ja maakasutuse joonistel
täpsustatud tee ja sõlmede paiknemist ilma
sõlmede ligikaudse maa-ala ringikujulise
ovaali kujutamiseta. Samuti kanname
Väärtuste ja piirangute joonisele peale
eelprojektiga kavandatud maantee
kaitsevööndi ning uuendame liiklusala
maakasutuse juhtotstarbe kihti.
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
raames küsinud selgitusi, kas õige on eelprojekti või ÜP
kohane lahendus.
1.2 Soovitame trassikoridori sees uuendada tee paiknemist
ja sõlmede lahendust vastavalt Jõhvi-Toila eelprojektile (vt
dwg-joonis kirja lisas nr 1). Eelprojektikohase täpse
lahenduse peale kandmisega saame vabastada suure hulga
maid, mis punkti 1.1 kohaselt jääks sõlme piirkonna
ligikaudsesse kitsenduste alasse.
2. Kuna vastavalt PlanS § 75 lg 1 punktile 10 on vaja
üldplaneeringus täpsustada rohevõrgustiku asukohta ja
toimimist tagavaid tingimusi ning määrata nendest
tekkivad kitsendused, siis on rohevõrgustiku toimimiseks
vajalik määrata üldplaneeringus ulukiläbipääsu
suudmeala maakasutus- ja ehitustingimused. Näiteks
Kose valla üldplaneeringu raames saavutati
keskkonnaekspertide toel riigiasutuste ja omavalitsuse
vahel kokkulepe ulukipääsudele kaitsevööndi
määramises ning kaitsevööndile maakasutus- ja
ehitustingimuste seadmises, mis on tänaseks sisse
kantud ka näiteks Saku, Põltsamaa, Märjamaa, Põhja-
Pärnumaa jt valdade 2 (5) üldplaneeringutesse.
Samaaegselt töötab Kliimaministeerium välja EhS
muutmise seadust, milles ulukipääsudele seatavad
kitsendused on analoogsed või mõnevõrra rangemad kui
üldplaneeringutega kehtestatavad maakasutus- ja
ehitustingimused. Kui vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on
maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku
ja muu taristu võimalike asukohtade määramine, siis
vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üldplaneeringu
ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri
Nõustume ettepanekuga määrata
üldplaneeringuga suuruluki läbipääsude
ümber piiranguvöönd – Planeeringusse
lisatakse sellekohane täiendav peatükk
4.10.2. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine
ulukiläbipääsude piirkonnas. Arvestame
teie ettepanekutega juhinduda juba
kehtivatele või läbi töötatud planeerignutele,
mis on teie kogemusel aktsepteeritavalt
lahendatud. Vastav ruumikuju lähtudes
eelprojektist on kantud maakasutuse ning
piirangud ja väärtused kaardile.
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste
määramine. Järgnevalt esitame ettepanekud
maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks
suurulukiläbipääsude piirkonnas.
2.1 Rohevõrgustiku toimivuse tagamine ulukiläbipääsude
piirkonnas.
2.1.1
Suuruluki läbipääsude asukohad on kavandatud
rohevõrgustiku koridoride ristumiste asukohtadesse või
vooluveekogude ristumiste asukohtadesse selleks, et
säilitada ühendused loomastiku elupaikade vahel ja rohelise
võrgustiku sidusus mõlemal pool maanteed. Jõhvi valla
territooriumile on kavandatud üks suuruluki läbipääs. Oleme
olemasolevad ja planeeritud suuruluki läbipääsud lisanud
Maa-ameti kaardirakendusse (vt joonis nr 1). Kaart on
kättesaadav asutusesiseseks kasutamiseks:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/sH4JOM3X
Joonis nr 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.
Perspektiivne suuruluki läbipääs tähistatud halli tingmärgiga
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
2.1.2
Suuruluki läbipääsu toimivuseks on vajalik moodustada
piiranguvöönd, mis on kantud maakasutusplaanile.
Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa kõlvikulist
jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri
raadiusega ala ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt
maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest võib
piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja
rohevõrgustiku eksperdi. Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei
ole tee ehitusprojekti valmimise ajal seni hoonestamata
katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid,
maaalused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste
püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et
olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad
kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada
kõrgpuistu jätkuv sidusus ulukiläbipääsude suudmeala ja
ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh
piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist
ulukiläbipääsudele.
2.1.3
Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe
tagamiseks tuleb ulukiläbipääsude piiranguvööndis
maaomanikel metsa majandades ja/või
metsamajandamiskava koostades arvestada, et
ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad
ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb
metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu
sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni
jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist
Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine
mahus ja viisil, mis tagab 3 (5) rohevõrgustiku metsalise
sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis
ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada
ulukiläbipääsu omanikuga. Soovitav on metsateatise
kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine
piirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud.
2.1.4
Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu
piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja
kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu
omanikuga.
2.2
Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude
piiranguvööndite ruumiandmestik edastatakse
Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie
kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise
kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. Maavara
geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses
saadab Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu
omanikule.
2.3
Tulenevalt eeltoodust peame vajalikuks suurulukipääsude
asukoha ja maakasutus- ja ehitustingimuste määramist
üldplaneeringus. Seda enam, et meil on kindel teadmine, et
analoogsed tingimused kehtestatakse EhS muutmise
seadusega. Ökodukt maksab ligikaudu 4–5 miljonit eurot
ning tegemist on rohe- ja teedevõrgustiku toimivuse (sh
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
liiklusohutuse) tagamisel kriitilise tähtsusega ehitisega, mille
rajamine selleks uuringute alusel väljavalitud asukohta on
ülekaalukas avalik huvi. Ökoduktile ei ole vaja valvet, vaid
ökoduktile planeeringu või projektiga määratavas
kaitsevööndis (see ei pruugi täpsustatult olla täieliku ringi
kujuline) on vaja tagada ulukite häirimatu ja takistusteta
liikumine maakasutuse planeerimise teel.
3
Oleme üldplaneeringu menetluses teinud ettepanekud 30 m
teekaitsevööndite määramiseks Tammiku alevikus. Me ei
nõustu Teie vastustega seletuskirjas punktis 5.1.2. Uue
arendustegevuse planeerimisel on kohapõhiselt ja vastavalt
tegevusele vaja arvesse võtta liiklussagedusest lähtuvalt
müra, vibratsiooni ja/või tolmu levikut, ristumiskohtade
vahekaugusi ja nähtavuskolmnurki, tehnovõrke,
kergliiklusteid, riigitee arenguperspektiive jms, seega
maantee kaitsevöönd 30 m meie hinnangul
liikluskeskkonnale vastav teeomaniku kaalutlusruumi ulatus
antud asukohas. Me anname nõusoleku hoonete
kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud
hoonestusjoonele. Muid ehitisi (nt parkla, abihoone,
kasvuhoone, tiik vms) lubame koha- ja lahenduspõhiselt ka
lähemale. Tee kaitsevöönd ei ole ehituskeeluvöönd ja
maaomanik saab oma maad senisel sihtotstarbel edasi
kasutada. Kaitsevööndit ei võõrandata ega omandata.
Kinnistut võib senisel otstarbel jätkuvalt edasi kasutada, kuid
Transpordiametit kaasatakse menetlustesse, mis võivad
avaldada mõju riigiteele ja vastupidi. Seejuures vastavalt
EhS § 70 lõikele 3 ei saa kitsendusega ehitise omanik
põhjendamatult keelduda nõusoleku andmisest kaitsevööndis
Selgitame oma seisukohta. Kokkuvõtlikult,
kõiki liikumisviise arvestavate
mobiilsuspõhimõtete volatiilse arengu juures
on laiem ootus, et sellel teelõigul
rakendataks, hoolimata kaitsevööndi laiusest
alandatud kiiruspiiriga tsoon arvestades
järgmisi asjaolusid:
Oponeerime Teie kaalutluspunktidele Kohtla-
Järve - Kukruse - Tammiku teelõigu
kaitsevööndi suurendamise osas mainitud
lõigus (Tammiku alevikus alates Jõhvi-Ereda
tee ringristmikust kuni Tamme tänavani).
Kuivõrd selles teelõigus olevad kehtivad
eluhoonete detailplaneeringud juba
arvestavad 30m laiuse tee kaitsevööndiga,
ei ole kaitsevööndi suurendamine
detailplaneeringute seisukohalt pärsiv
asjaolu, küll aga soovime rõhutada ja küsida
üle vajaduse kohta kas antud 1,5 km
pikkune teelõik, mis algab ringristmikuga ja
lõppeb 90 kraadise täispöördega kus
sõidukite kiirus on nii ehk naa alla viidud,
väärib 90 kiirusrežiimiga ala. Leiame, et
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Me jääme oma
seisukohtade juurde ning palume üldplaneeringus laiendada
tänava kaitsevööndeid 30 m-le järgnevalt.
3.1
Riigitee nr 93 Kohtla-Järve- Kukruse- Tammiku km 17,2-18,5
(riigitee nr 13101 ringristmikust kuni Tamme tänavani; vt
joonis nr 1): tugimaantee asub küll alevikus, aga antud
lõigul on tegemist asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel
teelõigul, kus kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on
kõrge ning puudub selge hoonestusjoon. Olemasolevad
hooned asuvad teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale
iseloomulikud elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga.
Teelt lähtuvate mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada
laiem kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna
loomiseks
sellisel lühikesel teelõigul olev sirge
asulavälise kiiruspiirangu ala soodustab
eelkõige kiirendamisest tulevate
mürahäiringute teket.
Seoses teie tähelepanekuga, et tegemist on
asulavälise ilmega teekeskkonnaga millel ei
ole ka kavandatud üldplaneeringuga ühtegi
tänavale omast elementi leiame, et päris nii
see ei ole. Omavalitsusele on teada, et
kehtivate elamute detailplaneeringutega on
kavandatud selle teelõigu ümbruses olulist
elamuhoonete tõusu mis omakorda
suurendavad oluliselt ka teele peale- ja
mahapöörete arvu ning kiirenduste ja
pidurdustega tekkivaid potensiaalselt
liiklusohtlikke olukordi. Oodatav
inimasustuse potensiaalne tõus piirkonnas
seab ootuspäraselt ka vajaduse kasutada
teed kergliiklusvahenditega ja ka jalgsi, mis
samuti ei ole 90 kiiruspiiranguga, ilma
laiendatud teepeenra või jalakäijatele
eraldatud teerajata asulavälisel teelõigul
inimmõõtmeline tegevus. Üldplaneeringu
raames tehtud liikuvusuuringuga on antud
soovitus ka sellele teelõigule rajada
tulevikus jalg- ja jalgrattatee ajendatuna
elamuperspektiivi ja jalgrattateede
võrgustiku täiustamises.
Hoolimata kaitsevööndil laiusest võime
nõustuda asulavälise kiirusrežiimiga selles
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Joonis nr 1. Riigitee km 17,2-18,5 vahemik tähistatud sinise
joonega.
lõigus seni kuni alale kavandatud
elamuarendused hakkavad realiseeruma.
Kuni vallal puuduvad võimalused/vahendid
antud lõigus välja ehitada jalg- ja
jalgrattateed (või asenduseks valgustada
teelõik täies ulatuses) leiame, et Tammiku
alevi ja tiheasustusala piiril asuv lühike
1,3km pikkune teelõik võiks siiski olla TRAM
poolt piiratud kiirusrežiimiga kuni 70km/h,
et suurendada piirkonnas liiklus-turvatunnet
ja luua paremad eeldused elamisväärsema
keskkonna loomisel.
3.2
Riigitee nr 13101 Jõhvi-Ereda km 2,57-3,4 (Tammiku aleviku
piirides) – riigitee asub aleviku piiril, aga tegemist on
asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel teelõigul, kus
kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on kõrge ning
puudub selge hoonestusjoon. Olemasolevad hooned asuvad
teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale iseloomulikud
elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga. Teelt lähtuvate
mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada laiem
kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna
loomiseks.
Juhime tähelepanu, et Teeregistri ja
Kitsenduste registri andmetel on sellel lõigul
juba 30m kaitsevöönd registri
andmekogudes kajastatud. Kuivõrd Tammiku
aleviku asustusüksuse piir ei lõiku Jõhvi-
Ereda maanteega vaid külgneb sellega, on
kehtiv seis kitsenduste kaardil ootuspärane.
Senine 30m kaitsevöönd ulatub kuni Jõhvi
linna piirini. Kuna Jõhvi üldplaneeringuga
kavandatakse liita Jõhvi küla Jõhvi linna
asustusüksusega, on sellest tekkinud
vaikimisi ka ettepanek 30m kaitsevööndi
piiri nihutada mainitud teel kuni Jõhvi küla
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Joonis nr 2. Riigitee km 2,57-3,4 vahemik tähistatud sinise
joonega.
piirini (orienteeruv koordinaat 692778.790
6584167.305). See puiestee algus on koht,
kust algab ka 50km/h kiiruspiirangu ala ning
millele järgneb kohe ka liiklust rahustav
šikaan. Allpool oleval skeemil on väljavõte
Jõhvi-Ereda maantee sissesõidust Jõhvi linna
(muudetud piiridega) koos ettepanekuga
muuta kaitsevöönd kitsamaks
tiheasustusalasse sisenemise ja Jõhvi
linnapiiri laiendamise tõttu.
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
25.06.2025
nr 4.1-
5/1280-1
Jaotises 4.13 toodud väärtuslike põllumajandusmaade
kaitse- ja kasutustingimused on meie arvates veenvad ja
nende täitmisel peaks olema väärtuslike
põllumajandusmaade säilimine ja keskkonnahoidlik
kasutamine tagatud, kuid samas on meil ka rida
Arvestame teie ettepanekuga märkida
boniteedipunkt seletuskirjas. Kasutame
aluskihiks METK 2015 aastasse
dateeritud väärtuslike põllumajandusmaade
uuringu kihti aluseks ja üle vaadata se
eolemasolevalt ka boniteedi mõistes. Samuti
vaatame üle definitsiooni seletuskirjas ning
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
tähelepanekuid, millega palume üldplaneeringu koostamisel
arvestada.
Tähelepanekud on järgmised:
Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+, mis on
üldplaneeringu koostamise aluseks, jaotises 3.2.1 „Väärtuslik
põllumajandusmaa“ on antud põhimõte, et väärtuslikuks
põllumajandusmaaks loetakse põllumajandusmaa massiivid,
mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest
ehk 38 boniteedipunktist. Jaotises 4.13 toodud väärtusliku
põllumajandusmaa mõistest ei selgu aga üheselt, millise
kaalutud keskmise boniteediga ja suurusega
põllumajandusmaa massiivid määratakse üldplaneeringuga
väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium palub üldplaneeringus
väärtusliku põllumajandusmaa mõiste sõnastada täpselt,
määrates väärtuslikeks põllumajandusmaadeks massiivid,
mille suurus on kaks hektarit või rohkem ning mille
mullastiku kaalutud keskmine boniteet on kooskõlas Ida-Viru
maakonnaplaneeringus seatuga ehk vähemalt 38
hindepunktini.
viitame Jõhvi üldplaneeringu väärtusliku
põllumajandusmaa puhul Ida-Viru
keskmisele boniteedile 38 hindepunkti. Küll
aga juhime tähelepanu, et kuivõrd on maa
viljakuse boniteedilise väärtuse
määratlemine ajas muutuv väärtus mis
ületab üldplaneeringu täpsusastme ning ka
riiklikus valdkonna eest registris peetavate
andmete ajakohasuse. Ei pruugi
üldplaneeringu koostamiseks saadaolev
andmekogu olla ajakohast seisu tõlgendav.
Jaotises 4.13 toodud väide, et üldplaneeringus kajastatud
väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on ajas muutuv ja
et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada
vastavalt omavalitsuse vajadustele, on mitmeti mõistetav
Arvestame teie tähelepanekut täpsustada
väidet “üldplaneeringus kajastatud
väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on
ajas muutuv ja et seda võib kaalutletud
asjaolude ilmnemisel täpsustada vastavalt
omavalitsuse vajadustele” ja korrigeerime
sõnastust selgemalt. Samuti täpsustame
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
tingimused, millistel juhtudel võib väärtuslik
põllumajandusmaa muutuda.
Kinnitame, et planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14
kohaselt on üldplaneeringu ülesanne väärtuslike
põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine. Sellest tuleneb eeldus ja
õiguskindlus, et üldplaneeringuga määratakse väärtuslikud
põllumajandusmaad täpselt kindlaks, et nii kohaliku
omavalitsuse üksusel endal kui ka riigil ja avalikkusel oleks
selgus, milliste põllumajandusmaade säilimine
põllumajanduslikul eesmärgil on üldplaneeringute kaudu
kaitse- ja kasutustingimustega tagatud.
Soovitame kõnealuse väite, et „üldplaneeringus kajastatud
väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on ajas muutuv ja
et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada
vastavalt omavalitsuse vajadustele“ , eemaldada või seda
korrigeerida, viidates võimalike muutuste puhul samas
jaotises väärtuslike põllumajandusmaade kohta seatud
tingimustele;
Arvestame tähelepanekuga. Korrigeerime
seletuskirja selliselt, et oleks selgemad
tingimused – millistel juhtudel võib
väärtuslik põllumajandusmaa muutuda.
Arvestame esiletoodud ettepanekutega.
KSH aruande eelnõu jaotises 8.10 „Meetmed väärtusliku
põllumajandusmaa kaitseks“ on hindaja rõhutanud, et mulla
viljakuse ja kohaliku toidujulgeoleku tagamiseks tuleb
väärtuslik põllumajandusmaa üldjuhul hoida sihtotstarbelises
kasutuses. Muude tegevuste kavandamine VPM-le peab
olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb
hinnata kaasnevaid mõjusid. Muu maakasutuse osas tuleb
eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtusliku
põllumajandusmaa olulist vähenemist, massiivide
põhjendamata tükeldamist ega kahjusta nende
Arvestame teie tähelepanekuga täpsustada
KSH aruannet väärtusliku
põllumajandusmaa mõjude hinnangu osas
ning samuti täiendame aruandes
konkreetset muutust kajastavad
arvväärtused võrrelduna
maakonnaplaneeringuga.
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
sihtotstarbelist kasutamist tulevikus, ja järeldanud, et
meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad säilitada
väärtuslike põllumajandusmaad maksimaalses ulatuses ning
tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hindaja toodud
väitega nõus. Samas ei ole aga välja toodud konkreetseid
arvandmeid, kui palju on üldplaneeringuga väärtuslikke
põllumajandusmaid määramisel ning kas või milline on
erinevus Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ väärtuslike
põllumajandusmaade kaardikihil kajastatud andmetega.
Lisaks, nagu ka seletuskirja jaotises 4.13 on tõdetud, et
väärtusliku põllumajandusmaa massiividest on lõigatud välja
õuealad, hooned ning vooluveekogud, puittaimestiku alad,
tehnovõrgud ja teed, samuti üldplaneeringuga määratud
maakasutuse ning kompaktse asustuse arenguks määratud
juhtotstarbega alad hajaasustuse piirkonnas, mis on muul
otstarbel ette nähtud, siis palume hindajal välja tuua
konkreetsete arvandmete alusel mõjud, 3 (3) mis kaasnevad
või võivad kaasneda maahõivega (mullastiku hävimine,
põllumajandusmaa vähenemine, mõju toidujulgeolekule,
põllumajandustootjale jms).
3
Jaotises 4.13 on tingimuste loetelus välja toodud, et
väärtusliku põllumajandusmaa puhul tuleb tähelepanu
pöörata põllumajanduspiirkonna bioloogilise mitmekesisuse
suurendamisele - säilitada põldude läheduses olev looduslik
taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel
jne.
Arvestame ettepanekuga. Tingimus lisatakse
väärtusliku põllumajandusmaa
tingimustesse peatükis 4.13.
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Üheselt mõistetavuse tagamiseks soovitame lisada jaotises
4.13 toodud tingimuste loetellu nõue, et väärtuslik
põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ega seda ei või
metsastada ja sinna ei tohi lubada rajada istandikke.
4
Seletuskirja jaotises 3.7 „Maakasutus“ on toodud
maakasutuse juhtotstarbed. Maalises piirkonnas üldjuhul
elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid määratud ei ole.
Muud juhtotstarbed (tootmine, äri, ühiskondlikud hooned,
mäetööstus, riigikaitse jm) on väljapoole suuremaid keskusi
määratud, kus see on otstarbekas.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvates tuleks
väärtuslikule põllumajandusmaale määrata selle maa
sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve.
Meie arvates tagab selline lähenemine väärtuslikule
põllumajandusmaale kindlama kaitse ning teeb selle muul
eesmärgil kasutusele võtmise korral keerulisemaks ja samas
läbikaalutumaks.
Ei nõustu arvamusega määrata väärtuslikule
põllumajandusmaale määrata selle maa
sihtotstarbelist kasutamist tagav
maakasutuse juhtotstarve. Leiame, et
maakasutuslikus plaanis väärtusliku
põllumajandusmaa kiht ise ongi
maakasutust määrav otstarve, mille
omakorda dubleerimine võib tekitada
segadust.
Täpsustamiseks rõhutame maakasutuse
peatükis hajaasustuse maakasutuse
määravaid üldisi tingimusi ja viitame
hajaasustuse olulistele arengut mõjutavatele
kriteeriumitele, sh väärtusliku
põllumajandusmaale. Väärtusliku
põllumajandusmaa peatükki saame samuti
lisada nentiva joonealuse märkuse, et juhul
kui hakkab kehtima vastav seadus
väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks,
kehtivad täiendavalt ka sealsed tingimused.
Jõhvi valla üldplaneering
Ettepaneku/arvamuse
esitaja
kirja nr ja
kpv
Arvamus Omavalitsuse seisukoht
Muinsuskaitseamet 30.06.2025
nr 5-10/1272-
1
Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3,
planeerimisseaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, edastab Jõhvi
valla üldplaneeringu eelnõu täpsustamiseks järgnevaid
kommentaarid:
• Lisada kultuurimälestised Joonisele 3. Väärtused ja
piirangud
Arvestame Teie ettepanekut ning täiendame
põhijoonist 3.
Küll aga märgime, et teie mainitud objektid
olid märgitud joonisel 3. Väärtused ja
Piirangud eraldiseisval 1:100 000 skeemil
(vt allolev sisselõige joonisest 3).Seega ei
saa nõustuda, et teie viide puudusele oleks
täielikult õigustatud.
Selgitame oma valikut, et kuivõrd
kultuurimälestiste puhul on tegu nähutstega
mida ei kehtesta planeering ning mille
päritolu on elav riiklik registriandmekogu, on
nende objektide olemasolu planeeringu
staatilise joonise abiskeemil üldplaneeringu
täpsusastet arvestades piisav. Samuti on
selguse huvides põhijoonisele 3 andmete
liigne kuhjamine joonise loetavusele
koormav.
Jõhvi valla üldplaneering
Terviseamet 02.07.2025
nr 9.3-
4/25/3723-2
Üldplaneeringu seletuskirjas lk 104 on viidatud standardile
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, juhime
tähelepanu, et standardit on uuendatud asjakohase teabega
ja alates 16.10.2023 on kehtiv EVS 840:2023.
Täname täpsustuse eest. Planeeringu
seletuskirjas pt 6.5 on viide ajakohastatud.
Üldplaneeringu seletuskirjas lk 106 on välja toodud „ÜP
kohane maakasutuse juhtotstarve puhke-,virgestus- ja
haljasmaa on soovitav eristada ka määrata eraldi
juhtotstarve virgestusalale ja haljasalale, et tagada selge
arusaam virgestusrajatistega aladest ja haljasaladest.“.
Joonisel 1. Maakasutus tuleks samuti eristada virgestusalasid
ja haljasalasid.
Arvestame teie ettepanekuga ning eristame
Maakasutuse juhtotstarvetena haljasalad
puhke- ja virgestusaladest.
Olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete
rajamisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021
"Päevavalgus hoonetes" nõuetega tagamaks piisav
insolatsiooni kestus.
Täname täpsustuse eest. Planeeringu
seletuskirja pt 3 on tingimus kajastatud
üldiste tingimuste all.
KSH aruandes peatükis 7.4 Mõju põhjaveele on viidatud
järgmistele määrustele: sotsiaalministri määrus 31.07.2001
nr 82 ja sotsiaalministri määrus 02.01.2003 nr 1. Juhime
tähelepanu, et 18.03.2023 hakkas kehtima uus määruse
redaktsioon pealkirjaga „Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe
esitamise nõuded1 “ ning sotsiaalministri 02.01.2003 määrus
nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada
kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded“ kaotas kehtivuse 30.09.2019.
Täname ajakohasusele viitamast - täpsustus
viiakse planeeringusse ja KSH’sse.
Jõhvi valla üldplaneering
Soovitame määrata üldplaneeringuga mürakategooria ka
hajaasustuses asuvatele maa-aladele, kus asuvad elamud.
Arvestame ettepanekuga ja toome välja
üldplaneeringu mürakategooriad ka
hajaasustuses asuvatele maa-aladele:
elamumaad ning eraõue õueala kõlvikud
maatulundusmaal. Täpsustame, et
hoolimata mütakategooriate määratlemisele
ei toeta me neid määratleda antud jubul
eraldiseisvate maa juhtotstarvetena vaid
vastavalt tingimustega, mis ühtivad ka
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 lisale 1 Müra normtasemed – s.o.
elamumaa-alad ja maatulundusmaa
õuealad.
Edise külas on Toominga kinnistutele (tunnused
25201:005:0050 ja 25101:001:0292) määratud
juhtotstarbeks tootmismaa. Kinnistute läheduses asuvad
ehitisregistri andmetel elamud, soovitame kaaluda, kas
tootmismaa paigutamine elamute lähedusse on vajalik.
Soovitame vältida tootmisalade paigutamist elamute
lähedusse, et vähendada tootmisest tulenevate
mürahäiringute teket.
Selgitame, et antud territooriumi
maakasutus on üldplaneeringusse kantud
lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringu järgi
mida siinkohal ei muudeta. Nõustume, et
ebasoodsate häiringute vältimiseks ei sobi
antud territooriumile kõiksugu
tootmistegevused, vaid tegevus peab
edasisel kavandamisel ja projekteerimisel
elamualadega arvestama. Leiame et antud
kaalutlusruumi vajavad tingimused on
üldplaneeringus kajastatud ning täiendavalt
arvestamist ei vaja.
Vältida olukordasid, kus müratundlikud hooned asuvad alal,
kuhu ei ole üldplaneeringuga määratud müra normtasemeid.
Näiteks joonise 1. Maakasutus kohaselt on osad kinnistud (nt
Edise külas Edise tee 53, Edise tee 55, Nõlva ja Kirka,
Pauliku külas põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga äärde jääv
äri maa-ala) juhtotstarbe järgi määratud äri maa-alaks, aga
ehitisregistri andmetel on seal asuvatele kinnistutele rajatud
Arvestame ettepanekut ja täpsutame
planeeringulahendust. Nõustume
tähelepanekuga, et elamualade müra ja
välisõhu normtasemete kategoriseerimine
kaitsmine lisaks seadusele ka
üldplaneeringus on olulisel kohal kuid juhime
tähelepanu, et üldplaneeringuga
Jõhvi valla üldplaneering
elamud. Samas üldplaneeringu seletuskirjas lk 39 on välja
toodud, et ärimaa juhtotstarbega maa-alale ei ole üldjuhul
eelistatud elamufunktsioon.
Kui kinnistud kasutatakse alaliseks elamiseks, siis tuleks
kaaluda juhtotstarbe muutmist elamu maa-alaks või
segafunktsiooniga maa-alaks, et kinnistutele oleks tagatud
müra normtasemed atmosfääriõhukaitse seaduse alusel ja
elanikud oleks kaitstud ülemäärase mürataseme eest.
Kui valla territooriumil on veel sarnaseid alasid, kus
maakasutus ja juhtotstarve ei ühti, siis soovitame viia sisse
vastavad muudatused, et tagada planeeringu ja tegeliku
olukorra kooskõla ning elanike tervise kaitse.
kavandatavad maa juhtotstarbed on
üldisemat arenguperspektiivi suunavad ning
ei tähenda, et seal olemasoleva hoonestuse
või olukorraga ei peaks arvestama.
Kavandatava tegevusega, eriti hajaasustuse
piirkonda tuleb kaalutletult arvestada
olemasoleva keskkonnaga. Leiame, et
üldplaneeringuga kajastatud maa
juhtotstarbed ei kirjutaks üle
atmosfääriõhukaitseseadusega kohaldatud
mürakategooriaid elamumaadel või
õueaadega maatulundusmaadel.
Kavandatava tegevusega, eriti hajaasustuse
piirkonda tuleb kaalutletult arvestada
olemasoleva keskkonnaga.
Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva
tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga tehti
ettepanek kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu muutmiseks,
planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva
tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks. Joonisel
1. Maakasutus on kinnistute juhtotstarbe puhke-, virgestus-
ja haljasala maa-ala, joonis tuleks viia vastavusse
planeeritava maakasutusega.
Arvestame ettepanekuga ja täpsustame
planeeringulahendust.
Jõhvi valla üldplaneering
Keskkonnaamet 07.07.2025
nr 6-
5/25/9166-2
1. Üldplaneeringuga on kavandatud Jõhvi vallas
Kotinuka küla alal põhja pool Tallinn–Narva
maanteed Pühajõe õgvendus uue 1,2 km pikkuse
sängi (kanali) kaevamise näol. Kanal on ehitis, mis
on kavandatud osaliselt Pühajõe kalda
ehituskeeluvööndisse. Ehitamisel ei kohaldu ükski
ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldav erand
(looduskaitseseadus § 38 lg 4 kuni lg 6).
Ehituskeeluvööndi vähendamist alal ei kavandata.
Keskkonnaamet ei anna ehituskeeluvööndi
vähendamise võimalikkuse kohta eelhinnangut, kuid
arvestades üldplaneeringu KSH-s kirjeldatuid
kavandatava tegevusega kaasnevaid ebasoodsaid
keskkonnamõjusid, siis on ehituskeeluvööndi
vähendamiseks Keskkonnaametilt nõusoleku
saamine käesoleva hetke hinnangu kohaselt
ebatõenäoline.
.1
KSH aruandes toodule põhjustaks jõe õgvendamine
ümbritsevale loodusele pöördumatut ja korvamatut kahju.
Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused Pühajõe
õgvendamiseks, kuid KSH aruandes on toodud, et tuleb
loobuda Pühajõe õgvendamisest. Seega antud juhul on
üldplaneeringu seletuskiri, sh ka ÜP joonis nr 3 ja KSH
aruande eelnõu omavahel vastuolus.
.2
Pühajõe õgvendamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus,
Seoses Teie ettepanekuga ja mitmete
argumentidega kaaluda pühajõe õgvenduse
kavatsusest loobumisest selgitame Teile, et
Pühajõe õgvenduse kavatsus ei ole
käesoleva üldplaneeringu järgi uudne
kavatsus vaid ületoodud kavatsus
maakonnaplaneeringust ja selle eelnevatest
üld- ja teemaplaneeringutest. Jõhvi vald on
siiani olnud veendunud, et Pühajõe
õgvenduse perspektiiviga on arvestatud ka
Transpordiameti kavandatud riigitee nr 1
Jõhvi-Toila 2+2 realiseerumises. Oleme
teadlikud, et KSH andis soovituse õgvenduse
kavatsusest loobuda. Teie käesoleva
pöördumise järgselt küsisime
Transpordiametilt täiendavat seisukohta
Pühajõe õgvenduse vajaduse kohta ning
01.09.2025 saime Transpordiametilt
kinnituse, et antud mastaabis oleva Pühajõe
õgvendusega ei ole riigitee
rekonstrueerimisprojektis arvestatud. Sellest
tulenevalt oleme planeeringu koostamisel
nõus arvestama Teie ettepanekut jätta välja
Pühajõe õgvenduse kavatsus. Korrigeerime
üldplaneeringu põhilahendust vastavalt.
Jõhvi valla üldplaneering
mille korral on keskkonnamõju hindamine kohustuslik
(KeHJS § 3 lg 1 p 2). Keskkonnaamet nõustub KSH aruandes
toodud seisukohaga, mille kohaselt tuleb Pühajõe
õgvendusest üldplaneeringus loobuda. Kuigi selles lõigus ei
ole registreeritud EELIS andmete järgi kaitsealuseid kalaliike
ega ei ole ka lõhilaste jõelõik, on tegevusel äärmisel oluline
negatiivne mõju allavoolu asuval lõhilaste jõelõigus.
.3
Pühajõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nt
73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistu” jõgede hulka, täpsemalt on nimetatud
Pühajõgi Voka teeristi juures asuvast Tallinn–Narva maantee
sillast suubumiseni merre (VEE1067000). Vastavalt Tartu
Ülikool Eesti Mereinstituudi 2024. a aruandele „EESTI
KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.-
2024. AASTAL (riigihange viitenumbriga 240365).
Töövõtulepingu nr 4-1/22/14 lõpparuanne 2024 aasta kohta.
Osa: Lõhe ja meriforell” ei ole Pühajões rändetõkkeid ning
hetkel on teada jões 4,22 ha koelmuid, mille potentsiaalne
laskujate hulk on 2991. Varasemal perioodil oli jõe
veekvaliteet halb ja forell jões ei siginud. Hilisemal perioodil
on forelli regulaarne sigimine taastunud ning tähnikute
asustustihedus on nõrgas kasvutrendis. Populatsiooni
toetamiseks asustati 2008. – 2015. a jõkke forelli noorkalu.
Sellest tulenevalt on oluline, et veekvaliteet ning jõe
hüdromorfoloogia ei halveneks, jõe õgvendamine seda aga
teeb, mistõttu seab see ohtu ka allavoolu asuvad lõhilaste
kude- ja elupaigad. Lisaks halvendab tegevus ka üldist jõelist
elupaika ning veemajanduskava hinnangut ning eesmärke.
.4
Lisaks juhime tähelepanu, et RMK plaanib Pühajões teostada
parendustöid ning on esitaud Keskkonnaametile 10.06.2025
Jõhvi valla üldplaneering
kirjaga nr 7-11/25/11776 lähteülesande arvamuse
andmiseks. Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade
taastamise eeluuringu eesmärk on ihtüoloogiliste uuringute
käigus välja selgitada Pühajõe ja suubuvate vooluveekogude
elupaikade seisund ning tuvastada vajadus ja võimalused
nende füüsilise kvaliteedi tõstmiseks selleks, et parandada
kalade ja muu vee-elustiku elupaikasid. Seega plaanitav
Pühajõe õgvendamine on vastuolus RMK Pühajõe
parandustöödega.
Üldplaneeringu niitude lõigus (lisa 2, lk 39) on kirjas, et
Jõhvi valla territooriumile jääb 62,5 ha niite. Keskkonnaamet
juhib tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi Natura 2000
elupaikade kihi järgi (seisuga 19.06.2025) jääb Jõhvi valla
territooriumile 53,05 ha pärandniite. Palume niitude pindalad
üle kontrollida.
Arvestame Teie tähelepanekuga ja
korrigeerime pindalasid vastavalt.
Huviliste olemasolul majandada pärandniite niitmise või
karjatamise teel. Täiendavat infot lammi- ja aruniitude
majandamise kohta saab luhtade ning aru- ja soostunud
niitude hoolduskavadest, mis on leitavad lehelt
Keskkonnaameti kodulehelt. Ükski pärandniit Jõhvi vallas ei
asu paraku kaitstaval loodusobjektil, mille taastamise ja
hooldamise korraldamisega tegeleks Keskkonnaamet. Küll,
aga on võimalik sobivuse korral väljaspool kaitsealasid
asuvate pärandniitude hooldamiseks taotleda PRIA-st
väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.
Täname informatsiooni eest. Üldplaneering
ei vaja muutmist/arvestamist.
Üldplaneeringu täpsusastmes ei saa, ega
pole asjakohane reguleerida või reklaamida
põllumajandustegevuste turgu ega
toetuseid.
Üldplaneeringus ei ole kordagi mainitud karuputke.
Arvestades laiaulatuslikke karuputke võõrliikide kolooniaid
Jõhvi valla territooriumil, peab ka karuputk olema
üldplaneeringus ja KSH aruandes käsitletud.
Karuputkekoloonia olemasolu võib tähendada piirangud ja
KSH aruannet ja üldplaneeringut
täiendatakse vastavalt esitatud märkusele ja
lisatakse hinnang ja tingimused
karuputkekoloonitatele Jõhvi vallas.
Jõhvi valla üldplaneering
tingimusi arenduste juures, kuna peab arvestama
looduskaitseseaduse §-s 57 sätestatud piiranguid.
Keskkonnaamet palub üldplaneeringut ja KSH aruannet
karuputke osas täiendada. Tõrjes ja hävinud kolooniad on
muuhulgas nähtavad vastavast Maa- ja Ruumiameti
kaardirakendusest. Rohkem infot karuputke vöörliikide ja
nende ohjamise kohta saab Keskkonnaameti kodulehelt.
Metsaraie (eriti lageraie) võib mõjutada rohevõrgustiku
toimimist, kuid antud juhul ei ole seda üldplaneeringus
analüüsitud. Rohevõrgustiku tingimused on väga üldised,
metsaraiet puudutavad konkreetsed ja üheselt arusaadavad
tingimused puuduvad.
.1
Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 10 kohaselt on
rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste
täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine
üldplaneeringu ülesanne. Ka Riigikohus tegi 18.12.2024
otsuse asjas nr 3-21-1658, milles on selgitatud kohaliku
omavalitsuse üldplaneeringuga rohevõrgustiku kaitseks
raiepiirangute seadmise põhimõtteid. Palume analüüsida
raiete teemat ning lisada vajalikud tingimused metsaraiele
või põhjendused, millest lähtuvalt on jõutud järeldusele, et
see ei ole vajalik.
Arvestame toodud tähelepanekuga ning raie
teemat analüüsitakse.
.2
KSH aruandes (lk 61) on toodud järgmine tingimus:
„Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja
vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest
rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest.” Selle
tingimuse täitmiseks on vajalik valla kõik RV elemendid
eraldi kaardil välja tuua ja seletuskirjas kirjeldada iga
elemendi eesmärk.
Üldplaneeringus ei ole määratud iga
rohevõrgustiku elemendi täpset eesmärki,
kuid on arvestatud rohevõrgustiku sidususe
ja toimivuse tagamisega. Kui
tekib konkreetne arendussoov, mis mõjutab
RV elementi, hinnatakse iga elemendi
eesmärki ja funktsiooni antud asukohas ja
antakse vajadusel leevendavad meetmed
Jõhvi valla üldplaneering
rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks ja
säilitamiseks.
.3
Võrreldes tugialadele ja koridorile seatud tingimusi võib
jääda ekslik mulje, et koridorides on tingimused rangemad.
Kõik tingimused, mis kehtivad tugialades kehtivad
üldplaneeringu järgi ka koridorides. Koridorides on lisaks
keeld loomade liikumist takistavaid piirdeaedade rajamiseks.
Tugialades seda ei ole. Palume tingimused üle vaadata ja
tugialades tuua välja tingimuste erisused, mis tagavad nende
reaalse toimimise.
Arvestame. Rohevõrgustiku tingimused
vaadatakse üle - kõik rohevõrgustiku
kaitsetingimused kehtivad nii koridorides kui
tugialadel, lisades vajadusel erisused, mis
tagavad tugialade toimimise.
.4
KSH aruandes (lk 61) tingimustes on toodud: „Rohelise
võrgustiku ja maardlate kattumisel tuleb arvestada rohelise
võrgustiku toimimise tagamisega kaevandamisloale
tingimuste seadmisel.” Palume seda punkti täpsustada.
Üldplaneeringu kaartide võrdlusel on näha, et palju on
selliseid konflikti alasid ja sellest lähtuvalt muuta RV või
seada konkreetsemad tingimused. Tingimustes on ka
järgmine punkt: „Rohelise võrgustiku tugevdamiseks
säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud
alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes
protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.”
Üldplaneeringu kaardilt pole arusaadav, kus seda tehakse ja
mida tähendab säilitamine, kas raadamise vältimist või
lageraie vältimist.
Vaatame tingimuste sõnastused üle.
Maavara kaevandamislubade taotlemine ja
väljaandmine rohevõrgustiku alal toimub
õigusaktides sätestatud korras ja
tingimustel, arvestades muuhulgas ka
rohelise võrgustiku toimivuse tagamise
vajadusega.
Metsade säilitamise all on silmas peetud
lageraie vältimist ning sellist metsa
majandamist mis tagab rohevõrgustiku
sidususe ja elupaikade püsimise
(püsimetsandus, väikesemahulised raied).
Lageraie vajaduse korral tuleb koridor peale
raiet vähemalt endises mahus uuesti
metsastada.
.5
Seletuskirja ptk-s „Rohevõrgustik Jõhvi linnas” soovitame ka
viidata metsaseaduse § 42 lg- le 3, mille kohaselt ei tohi
planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud
alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse
Arvestame, lisame viite metsaseadusele
ning märgime, et Jõhvi linna kui
asustusüksuses rohealadel on enne
Jõhvi valla üldplaneering
nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega
enne metsateatise esitamist. Seega, Jõhvi linna
territooriumile metsamaale jäävad rohealad on samuti
raieloa (metsateatise) kooskõlastamise kohustusega alad.
metsateatise esitamist raie kooskõlastamise
kohustus kohaliku omavalitsusega.
Keskkonnaamet saatis 03.04.2025 kirjaga nr 13-2/25/6789
kohalikele omavalitsustele (sh Jõhvi vallale) kirja, mille palus
üle kontrollida, kas üldplaneeringutega seotud
raietingimused kajastuvad metsaregistris kuvataval
piirangute kaardikihil. Palume kindlasti ka uue
üldplaneeringu jõustudes tagada, et kõik alad, kus kehtivad
mistahes piirangud metsaraiele (sh kooskõlastamise vajadus,
nt suvilapiirkondadega külgnevatel servaaladel), oleks
kantud korrektselt raiepiirangutega aladena PLANK
andmekogusse, kust andmed liiguvad ka metsaregistrisse.
Oleme kirjast teadlikud ja sellega
arvestanud. Planeeringulahenduse tulemina
valmib raiepiirangute kiht, mis kanda
andmekogusse.
Üldplaneeringu seletuskirja eelnõus on toodud, et tugialades
ja koridorides võib vastavalt metsakorralduskavadele
arendada majandustegevust ning mainitud on säästvat
majandamist. Kas metsakorralduskava alla mõeldakse
metsamajandamiskava või mingit muud eraldi kava?
Selgitame, et metsamajandamiskava annab soovitusi
edasisteks metsatöödeks inventeerimisandmete alusel ning
metsaseaduse kohaselt ei ole see kõigi raiete teostamiseks
kohustuslik. Olenemata metsamajandamiskavas toodud
raiesoovitustest, kontrollib Keskkonnaamet raiete lubatavust
vastavalt õigusaktide nõuetele. Seega, kas on mõeldud, et
metsade majandamisele üldplaneeringuga piiranguid ei
seata?
Metsakorralduskava all on mõeldud
metsamajandamiskava. Rohevõrgustiku
tugialade ja koridorides asuvate metsade
majandamisele kehtivad üldplaneeringuga
määratud piirangud, et tagamaks
rohevõrgustiku sidusus (nt lageraie keeld
tugialadel ja koridorides ulukite liikumise
tagamiseks).
Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s „Vääriselupaik” on toodud:
„Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku isiku omandis
olevas metsas ja riigimetsas asuva vääriselupaiga alal on
keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie
Keskkonnaameti nõusolekul.” Vastavalt keskkonnaministri
Arvestame tähelepanekuga ja muudame
kooskõlastava asutuse nimetuse.
Jõhvi valla üldplaneering
04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator,
valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga
kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise
täpsustatud alused” § 26¹ lg-le 2 tuleb sõnastada
„keskkonnaregistrisse” asemel „Eesti looduse infosüsteemi”.
Joonisel nr 3 toodud mäeeraldise teenindusmaa ja
mäeeraldis (taotletav) ei vasta praegustele andmetele, mis
on näha Maa- ja Ruumiameti maardlate rakenduses. Palume
andmed üle kontrollida.
Oleme kontrollinud teie tähelepanekut 28.
Juuli Maa- ja Ruumiameti WFS teenuse
alusel. 28.juuli seisuga ei ole muutuseid
Jõhvi valla alal. Muutused on Narva karjääri
alal, mis ei asu Jõhvis. Ruumiandmed on
põhijoonistele alla laetud 20.mai 2025.
Kuivõrd tegu on elava andmekoguga, millest
tehakse staatiline väljavõte on muutused
ajakohaste andmetega võrrelduna
ootuspärane ja paratamatu. Selguse huvides
täpsustame joonistel registriandmete
omistamise kuupäevad. Leiame, et
hoolimata ajalistest erinevustest
põhijoonistel ja registriandmekogude
hetkeseisul ei ole üldplaneeringu loomulikku
kulgemist takistav asjaolu kui puudus vaid
tähelepanek aja kulgemisest.
Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 62) on toodud: „Enne
kaevandamisloa taotlemist on soovitav viia läbi avalik
protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud
huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped
ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada
hilisemate kaebuste ja probleemide tekkimise võimalusi.”
Palume täpsustada, kes on ennetava koostöö läbiviimise
vastutavad osapooled. Täpsustada, kes algatab ja viib läbi
avaliku protsessi, kas see on kaevandaja?
Arvestame tähelepanekuga ja täpsustame
sõnastust: “Enne kaevandamisloa taotlemist
on huvitatud isiku poolt soovitav viia läbi
avalik protsess kohaliku elanikkonna ja
teiste puudutatud huvigruppide
kaasamiseks, leidmaks vajalikud
kokkulepped ja kompromissid. Ennetav
koostöö aitab vähendada hilisemate
kaebuste ja probleemide tekkimise
võimalusi.”
Jõhvi valla üldplaneering
Eesti Geoloogiateenistus 25.08.2025
nr 13-3/25-
1370
Saatsite Eesti Geoloogiateenistusele (edaspidi EGT)
(registreeritud dokumendihaldussusteemis DELTA numbriga
13-3/25-1307) Jöhvi valla üldplaneeringu KSH avalikul
väljapanekul esitatud ettepanekute avaliku arutelu teate.
Jõhvi valla üldplaneeringu keskkonnamöju strateegilise
hindamise aruande eelnöu ja üldplaneeringu eskiisi EGT-le
kooskölastamiseks ei edastatud. Jöhvi valla üldplaneering on
algatatud Jöhvi Vallavolikogu 21 04 2022 otsusega nr 57.
Jöhvi Valla üldplaneeringu eesmärgiks on planeerimisseaduse
75 sätestatud ülesannete lahendamine.
Selgitame Teile, et EGT’le esitati
üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku
teade 6 mai 2025 kirjaga 7-1.3/1861-1.
Jõhvi üldplaneeringu eskiisi avalik
väljapanek vastavalt PlanS § 82. Toimus 20.
mai kuni 20. juuli.2025 mille jooksul Teie
vastust ei laekunud. Selle järgi loeti, et teil
ei ole üldplaneeringulahendusele
ettepanekuid. 11.08.2025 saatis Jõhvi vald
EGT’le teate üldplaneeringu avalikul
väljapanekutel laekunud ettepanekute ja
arvamuste arutamise teate (vastavalt PlanS
§ 83.) millele EGT vastas käesoleva kirjaga
25.08.2025. Avalik arutelu toimus 27. Juuli
2028 Jõhvi vallavalitsuses. Mille käigus EGT
ettepanekuid ei arutatud kuivõrd nendele ei
oldud jõutud selleks ajaks seisukohti
kujundada. Kooskõlastamiseks esitatakse
planeeringulahendus Teile järgmise etapina
Küll aga vastame Teie kirjas olnud
asjakohastele ettepanekutele oma
seisukohtadega.
1. ÜldplaneeHngu seletuskirja peatükis 4.12. „Maavarad” on
selgitatud, et Tammiku kaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-
067 on tunnistatud kehtetuks Keskkonnaameti korraldusega
nr DM-126119-1. Kuid joonisel „Jõhvi Valla üldplaneeringu
Väärtused ja piirangud” maardla alade skeemil on Tammiku
kaevanduse ala märgitud taotletavaks mäeeraldiseks.
Märgime, et skeemil märgitud Tammiku kaevanduse taotlus
Juhtisite tähelepanu, et maardla alade
skeem ei ole ajakohane ja seda tuleks
uuendada Kuna Tammiku kaevanduse
taotletav mäeeraldise ala on andmekogust
eemaldatud. Oleme asjaolust teadlikud, et
avaliku arutelu järgselt on EGT mäeeraldiste
WFS teenuses toimunud muudatused ja
Jõhvi valla üldplaneering
ei ole menetluses ning kanne on lõpetatud. Palume
eelnimetatud skeemil kajastada üksnes taotletav ja
menetluses olev Ahtme liivakarjääri mäeeraldis (taotleja
Marina Minerals OÜ).
juhindume põhilahenduse koostamisel
ajakohastest registriandmetest.
2. KSH aruande eelnõu peatükis 8.9 „Meetmed maardlate ja
maavarade kaitseks" on selgitatud, maardla alale tegevuse
kavandamise eeldab juhtumipöhist koostööd
keskkonnaametiga.
Märgime, et maapõueseaduse 15 lõike 1 kohaselt on
maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks
vajalik Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel
riigiasutuse, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane
pädevus, luba. Palume Keskkonnaarneti asemel kirjutada
EGT.
Arvestame ettepanekuga ja muudame nii
KSH kui ka planeeringulahenduse
seletuskirjas maardla alade kooskõlastavaks
asutuseks EGT.
3. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu tabelis 3
„Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ja kavandatava
sihtotstarbe omavahelised seosed” on sõnastatud karmilt
maavara kaevandamise aspektis. Näiteks on eramaalist
elamumaad omaval kodanikul oma maale või
riigil riigikaitsemaal soovi korral vöimalik taotleda
kaevandamise luba. Kaevandamise luba eeldab maa
muutmist mäetööstusmaaks. Tabel 3 praegu aga sellist
võimalust ei anna. Palume „Mäe- vöi turbatootmismaa"
veeru lahtritesse lisada järgmine tekst „Vöimalik
kaevandamise loa alusel”.
Arvestame teie ettepanekuga ja lisame
tabelisse 3 leevendava tingimusega lubada
mäe või turbatootmismaa tegevused
kaevandamise loa alusel.
4. Üldplaneeringu peatükis 3.4 „Detailplaneeringu
koostamise kohustus" viites 12 on selgitatud, et
mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade
avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb
Arvestame ettepanekuga ja eemaldame
mäetööstusmaa määramisel või uute
kaevandamiskohtade avamisel ja
olemasolevate karjääride laiendamisel
Jõhvi valla üldplaneering
kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral
koostada detailplaneering"
Selgitame, et detailplaneeringu koostamist uue karjääri
avamisel vöi olemasolevate laiendamisel ei nõua ükski
õigusakt. Kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik
protsess, kuhu on kaasatud kohalik omavalitsus. Loa
andmise või sellest keeldumise osas annab arvamuse kohalik
omavalitsus, arvamuses on võimalus väljendada tingimusi,
millega kaevandamise korraldamisel peaks arvestama.
Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra
säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele
võtmine mäetööstusmaana vöi turbatööstusmaana ei nöua
detailplaneeringu koostamist.
detailplaneeringu kohustusega alade
juhtudest.