Kiri

1

Draft ID: 2070edd7-7857-497b-b1a8-9d9c38c286df

Date: 01/09/2025 15:50:51

EUROPEAN INNOVATION ACT Public Consultation Questionnaire

Introduction

This public consultation forms an integral part of the preparation of the European Innovation Act.

The overall objective of the European Innovation Act is to create cross-sectoral framework conditions

conducive to bringing innovative ideas to market in all sectors. Improving the commercialisation of innovation

is important as the uptake and diffusion of innovative solutions in the EU Single Market is suboptimal

compared to the EU’s main global competitors. The European Innovation Act aims to address the key

challenges faced by all innovative companies in the EU, both large ones and smaller ones, that are affected by

this problem. However, it will also address specific needs of smaller companies, in particular start-ups and

scale-ups, as they face additional hurdles that make it more difficult for them to access the market and grow.

The purpose of this public consultation is to collect feedback on the key challenges faced by innovative

companies in the EU in the context of the preparation of the European Innovation Act. This includes six

categories of challenges related to access to finance, talents, markets, infrastructures, commercialisation of

publicly funded research and innovation, as well as regulatory complexity and red tape. The public

consultation is divided into separate sections for these six categories, plus an additional Section 7, where you

can provide us with information on other additional challenges that make it difficult for innovations to reach the

market. It is not mandatory to respond to all sections of the consultation, so if you are only affected by one of

the six categories of challenges and want to reply only to questions about that one field, it is possible to

navigate directly to the questions for that specific section. It is only mandatory to complete the information in

the “About you” section.

The results of this public consultation will be summarised in a factual report, which will be published on the

Have Your Say website within eight weeks of the deadline for the consultation. The results will also be

analysed together with other data collected through targeted stakeholder consultations and the impact

assessment. At the end of the survey, you can upload a file with a more detailed contribution and find our

contact details if you wish to submit additional confidential information that you wish to share only with the

European Commission.

A separate public consultation is also being launched simultaneously on the 28th Regime, with focus on EU

corporate legal framework, which also looks at the challenges faced by companies in other areas including

access to finance, tax and labour law, as well as insolvency.

About you

Fields marked with * are mandatory.

2

* Language of my contribution

Bulgarian

Croatian

Czech

Danish

Dutch

English

Estonian

Finnish

French

German

Greek

Hungarian

Irish

Italian

Latvian

Lithuanian

Maltese

Polish

Portuguese

Romanian

Slovak

Slovenian

Spanish

Swedish

* I am giving my contribution as

Academic/research institution

Business association

Company/business

Consumer organisation

3

EU citizen

Environmental organisation

Non-EU citizen

Non-governmental organisation (NGO)

Public authority

Trade union

Other

* First name

* Surname

* Email (this won't be published)

* Country of origin

Please add your country of origin, or that of your organisation.

This list does not represent the official position of the European institutions with regard to the legal status or policy of

the entities mentioned. It is a harmonisation of often divergent lists and practices.

Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin

Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and

Miquelon

Albania Dominican

Republic

Lithuania Saint Vincent

and the

Grenadines

Algeria Ecuador Luxembourg Samoa

American Samoa Egypt Macau San Marino

Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and

Príncipe

Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia

Anguilla Eritrea Malaysia Senegal

Evelin

TONISSON

[email protected]

4

Antarctica Estonia Maldives Serbia

Antigua and

Barbuda

Eswatini Mali Seychelles

Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone

Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore

Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten

Australia Fiji Mauritania Slovakia

Austria Finland Mauritius Slovenia

Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands

Bahamas French Guiana Mexico Somalia

Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa

Bangladesh French Southern

and Antarctic

Lands

Moldova South Georgia

and the South

Sandwich Islands

Barbados Gabon Monaco South Korea

Belarus Georgia Mongolia South Sudan

Belgium Germany Montenegro Spain

Belize Ghana Montserrat Sri Lanka

Benin Gibraltar Morocco Sudan

Bermuda Greece Mozambique Suriname

Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and

Jan Mayen

Bolivia Grenada Namibia Sweden

Bonaire Saint

Eustatius and

Saba

Bosnia and

Herzegovina

Guadeloupe Nauru Switzerland

Guam Nepal Syria

Botswana Guatemala Netherlands Taiwan

Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan

5

Brazil Guinea New Zealand Tanzania

6

British Indian

Ocean Territory

British Virgin

Islands

Guinea-Bissau Nicaragua Thailand

Guyana Niger The Gambia

Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste

Bulgaria Heard Island and

McDonald Islands

Niue Togo

Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau

Burundi Hong Kong Northern Mariana

Islands

Tonga

Cambodia Hungary North Korea Trinidad and

Tobago

Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia

Canada India Norway Türkiye

Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan

Cayman Islands Iran Pakistan Turks and

Caicos Islands

Central African

Republic

Iraq Palau Tuvalu

Chad Ireland Palestine Uganda

Chile Isle of Man Panama Ukraine

China Israel Papua New

Guinea

United Arab

Emirates

Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom

Clipperton Jamaica Peru United States

Cocos (Keeling)

Islands

Japan Philippines United States

Minor Outlying

Islands

Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay

7

Comoros Jordan Poland US Virgin Islands

Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan

Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu

8

Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City

Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela

Croatia Kuwait Romania Vietnam

Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and

Futuna

Curaçao Laos Rwanda Western Sahara

Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen

Czechia Lebanon Saint Helena

Ascension and

Tristan da Cunha

Zambia

Democratic

Republic of the

Congo

Lesotho Saint Kitts and

Nevis

Zimbabwe

Denmark Liberia Saint Lucia

The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would

prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. For the

purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer

association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its transparency

register number, are always published. Your e-mail address will never be published. Opt in to select

the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected

I agree with the personal data protection provisions

Your experience with topics in this consultation

Do you / your organisation have experience with designing or implementing innovation

policies or programmes?

Yes

No

Don't know

Do you / your organisation have experience with providing access to finance or

assisting companies in accessing finance?

9

Yes

10

No

Don't know

Do you / your organisation have experience with public procurement or private

procurement?

Do you / your organisation have experience with managing or using research

infrastructures or technology infrastructures?

Yes

No

Don't know

Do you / your organisation have experience with commercialisation of publicly funded

research and innovation?

Yes

No

Don't know

Do you own any of the following IPR rights: Patent, Copyright, Trade Secret, Designs,

Trademarks, Geographical Indications?

Yes

No

Don't know

If you own patents, under which IPC classification are they registered:

Human necessities

Performing operations; transporting

Yes No

I / my organisation has experience as a supplier of innovative solutions with applying for

private and/or public procurement.

I / my organisation has experience as a buyer with organising private and/or public

procurement.

I / my organisation has other type(s) of experience with private and/or public procurement (e.g.

I have helped suppliers or buyers to engage in such procurement).

11

Chemistry; metallurgy

Textiles; paper

Fixed constructions

Mechanical engineering; lighting; heating; weapons; blasting

Physics

Electricity

Don’t know

If you represent a company, please give an estimate of your company’s total

(auditing) value comparing the ratio of ‘tangible vs intangible (IPR, reputation, etc)’.

Predominantly intangible value

Predominantly tangible value

No intangible value

No tangible value

Approximately equal intangible and tangible values

Don't know

1. Access to an easier, more coordinated framework

1.1. EU definition for innovative companies, startups & scaleups

There are currently no EU level definitions for ‘innovative company’, ‘start-up’ and ‘scale-up’ that apply across

EU legislation. (There are definitions of start-ups and scale-ups in the EU General Block Exemption Regulation

but those are tailored solely for the purpose of State Aid control.) This makes it difficult for both large and small

companies like start-ups and scale-ups that want to innovate in the EU to obtain equal recognition of their

status and to make full use of the associated rights and benefits. This also makes it difficult for the European

Union to propose tailored policies in support of these types of companies and to evaluate the impact that such

policies have achieved once they are in place.

Establishing such definitions in EU law could benefit these companies in their journey across the innovation

landscape in the EU, by, for instance, improving legal certainty on their status under EU law and on the related

rights and obligations. Having these definitions could also make it possible to bring about targeted

simplifications of the EU regulatory requirements for these companies (for other company types, such as

SMEs, certain simplifications already exist). This could, for example, result in (i) a lower administrative and

regulatory burden (for example, by creating exemptions from regulatory obligations for these types of

companies), (ii) an easier framework for doing business across the EU, (iii) easier access to finance and to

research and technology infrastructures, (iv) easier access to information about relevant support opportunities

or (v) a richer innovation through better collaboration synergies between such companies across the EU.

12

Current situation

Different EU Member States use different definitions of ‘start-up', ‘scale-up’ or

‘innovative company’. The difference between these definitions typically lies in the

elements that they use to construct the definition (e.g. company age, company

turnover, company expenditure on research and development, etc.). Has your

company / organisation experienced concrete benefits or problems associated with

the way in which such definitions are used in the country(ies) in which you operate?

Please share your views on what we could learn from the benefits or problems that

you have experienced when creating EU-wide definitions for what is a ‘start-up’, a

‘scale-up’ and an ‘innovative company’. Please also share the lessons you have

learned about what elements ‘should’ or ‘should not’ be used to create EU-

wide definitions. (200 words maximum)

One of the greatest advantages of having a unified definition is the ability to conduct analyses and comparisons between countries on equal terms. In addition, having similar definitions makes it much easier to assess companies' eligibility for support measures or exemptions under state aid rules. The main challenge lies in the fact that it is not possible to summarize the definition of a startup, scale-up, or innovative company in a single sentence. Rather, it is a description of various aspects/conditions that a company must partially or fully meet in order to fall under the definition.

Possible way forward

To what extent do you agree that the establishment of EU-level definitions for

'innovative company', 'start-up' and 'scale-up' could bring the following benefits:

Yes

No

Not

applicable

I find the way in which my country applies such definitions beneficial

I find the way in which my country applies such definitions problematic

I have experienced problems because different countries in which my

organisation operates are using different definitions

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

Easier to operate my business

in more than one country in the

EU

Simpler, clearer and better

targeted national and EU support

mechanisms for the community of

innovative companies, start-ups

and scale-ups

13

Improved legal certainty on the

status of the company across the

EU and its associated rights and

obligations

Enhanced collaborations

leading to a richer innovation-

driven ecosystem

Easier access to research and

technology infrastructures

Easier access to finance

Better options for lowering the

administrative and regulatory

burden on start-ups, scale-ups

and innovative companies

Once EU definitions of start-ups, scale-ups and innovative companies are created,

which existing requirements under EU law should be simplified for these

categories of companies? (400 words maximum)

The main objective should be to amend regulations related to state aid and other mechanisms that affect how these companies gain access to capital. In addition, it may be worth considering a review of regulations related to hiring and employee mobility (including rules that would encourage the inflow of talent).

1.2. Innovation stress test

Current situation

Well-designed regulatory frameworks can serve as catalysts for innovation. However,

the role of regulation in fostering innovation is often insufficiently considered during

the legislative processes, resulting in unintended barriers to technological

advancement and economic growth. Responses received by the European

Commission in the public consultation on the EU Start-up Scale-up Strategy and

studies on the link between legislation and emerging technologies indicate that there

is both EU and national legislation that makes it difficult for companies to bring their

innovative solutions to the market. Assessing the potential impact of upcoming

legislation on innovation when it is being drawn up could help ensure that new rules

do not place disproportionate restrictions on innovation and that, where possible, they

make optimal use of available mechanisms to actively stimulate innovation. An

14

innovation stress test could provide a checklist of questions to help legislators assess

impact of this kind in a structured way. An innovation stress test could thus help make

legislation more innovation-friendly in line with public interests.

To what extent do you agree with the following statements?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

There is currently legislation in

place in the EU that hinders my

organisation in developing and

testing innovative solutions and/or

easily placing them on the market.

Legislators need to more carefully

assess the potential impact

that legislation can have on

innovation, both when they

prepare new legislation and when

they revise existing legislation.

Possible way forward

To what extent do you agree that, when assessing the potential impact of legislation

on innovation...

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

legislators should consider if it

makes sense to introduce a

regulatory ladder that increases

regulatory requirements in line with

the increasing size of companies

and their impact on the market, to

check if the regulatory burden can

be relieved on innovative start-ups.

legislators should consider if it

makes sense to introduce a fast-

track procedure for companies

to obtain regulatory advice.

15

legislators should consider if

makes sense to make provision

for regulatory sandboxes in their

legislation.

legislators should consider if it

makes sense to introduce a fast-

track procedure for obtaining

permits for innovative

technologies that are strategic for

safeguarding EU economic

security.

What potential impact on innovation do you think should be considered in an

innovation stress test?

Note: Legislators could assess different types of potential impact on different steps

and different stakeholders involved in innovation., e.g. impact that the legislation

could have on hampering or stimulating the development, testing, deployment and

daily use of innovation, impact on innovators, financial investors in and potential

customers of the innovation, etc.

(200 words maximum) As part of the innovation stress test, at least the following aspects should be assessed: - Is the proposed legislation technology-neutral? - Has a long-term perspective been considered, including potential technological

developments? - Could the legislation have a clearly negative impact on a specific sector? - What are the costs associated with the regulation for companies, and are these

proportional to the potential benefits? - Does the proposed legislation allow for exceptions to support the development,

testing, and deployment of new technologies?

1.3. Regulatory sandboxes

Regulatory sandboxes provide opportunities to enable companies to test innovative solutions (including

innovative ideas, processes, products, business models and services) in a safe and controlled real-life

environment under the supervision of competent regulatory authorities. They also stimulate regulatory

authorities’ policy learning (e.g. potential impact of innovative solutions on legislation), which can help them

design and/or adjust regulations that support the smoother market introduction of innovative solutions.

EU Member States use different definitions of what is a regulatory sandbox, what it can support and how

different companies and regulators can benefit from it. This can create a complex landscape for companies to

navigate. This may also make it more difficult for regulatory authorities from different countries to join forces

16

and implement cross-border regulatory sandboxes together. Establishing an EU-wide legal definition of

regulatory sandboxes could help achieve a more commonly shared understanding of them and foster their

wider implementation across the EU.

Current situation

17

Yes

No

Don't

know

Do you / your organisation have experience with participating in or setting up a

regulatory sandbox in the EU?

If you answered ‘Yes’ to the first question, did you / your organisation experience

any problems when involved in regulatory sandboxes in the EU?

If you answered ‘Yes’ to the first question, did you / your organisation experience

concrete benefits from being involved in regulatory sandboxes in the EU?

If your reply to any of the last two questions was ‘Yes’:

Please let us know what specific problems or benefits you experienced from your

participation in regulatory sandboxes in the EU.

Note: Examples of benefits that you experienced could be: reduced regulatory

barriers/burden and/or shorter time to market for your innovation, enhanced

collaboration with competent authorities that regulate market access requirements

for your innovation, etc.

Examples of problems that you experienced could be: with respect to sandboxes in

different EU countries, the competent authorities in different EU countries gave you

different replies regarding the regulations applicable to the same solution, you

received slow or unclear feedback on regulations, not all companies involved were

given equal access to the regulatory sandbox, there were insufficient safeguards in

place for experimentation (e.g. regarding safety / consumer protection), etc.

(200 words maximum)

Possible way forward

In your opinion, how important is it to address the following aspects to facilitate the

wider implementation of regulatory sandboxes?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

18

There should be regulatory

sandboxes for newly emerging

technologies.

There should be regulatory

sandboxes for existing

technologies that are evolving.

There should be more possibilities

for regulatory sandboxes at

national level.

There should be more possibilities

for cross-border EU-level

sandboxes.

There is a need for a better

common understanding across

Europe on regulatory sandbox

implementation to foster their wider

implementation.

An EU-level definition of

‘regulatory sandbox’ would help to

achieve a better common

understanding across Europe.

Regulatory sandboxes should

enable all types of companies

from across Europe to test their

innovations efficiently.

There is a need for tailored

initiatives to facilitate the

participation of SMEs, start-ups

or scale-ups in regulatory

sandboxes (e.g. awareness

campaigns, guidance).

1.4. Coordination of innovation policies and programmes

Efforts to improve the performance and impact of innovation policies are largely uncoordinated across the EU.

A European Parliamentary Research Service (EPRS) study has found that a coordinated approach at EU level

could boost gross domestic product (GDP) by 0.9% by 2035, while a more ambitious integrated approach

could increase GDP by 2.6% by 2035.

The EU has an informal European Innovation Council Forum (EIC Forum), which brings together

representatives of Member States’ and Associated Countries’ public authorities and bodies in charge of

innovation policy and programmes. Its main role is to promote collaboration and dialogue on the development

19

of the EU’s innovation ecosystem. However, the EU lacks a formal platform for coordinating innovation

policies, programmes and investments between the EU and national authorities, and among the different

countries themselves.

Current situation

To what extent do you agree with the following statement?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

The insufficient coordination of

innovation policies* between the

EU and the national authorities as

well as among the different

countries themselves makes

investments in innovation less

effective.

There is a need for better

alignment of innovation

programmes and investments

between the EU national

authorities as well as among the

different countries themselves.

*innovation policies, in this context, means policies for non-R&D innovation

Are there any other key challenges regarding the coordination of innovation

policies, programmes and investments that you would like to highlight? Has your

organisation experienced specific problems because of the current situation of largely

uncoordinated innovation policies across the EU that should be addressed in the

future? (200 words maximum)

Two major practical problems can be identified. First, even when the European Union has established programs or initiatives to enhance cooperation between Member States and improve coordination of innovation policy (such as the European Innovation Ecosystems and its sub-initiative Regional Innovation Valleys), co-financing such projects often proves problematic. In smaller countries, regions essentially represent the entire country, while in larger countries, the ability of regions to fund and shape innovation policy depends heavily on the internal governance structure of the respective state. The second issue is that national innovation policies tend to focus on domestic objectives. Due to limited resources, countries rarely initiate joint programs with others on their own initiative.

20

Possible way forward

To what extent do you agree that the following approach is well-suited to improving

coordination between innovation policies and programmes?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

21

Turning the existing European

Innovation Council Forum into an

official innovation forum at EU

level – which would be composed

of national high-level

representatives responsible for

innovation policy and programmes

and the Commission – with a

mandate to coordinate innovation

policies, programmes and

investments between the EU and

national authorities, as well as

among the different counties

themselves.

2. Access to finance

2.1. Access to sufficient financing for bringing innovations to the market

Underinvestment in innovation and commercialisation is a challenge for Europe across various technology

sectors, in particular also for strategic technologies. This manifests itself in difficulties to bring innovative

products and services to the market. To square this circle, innovative companies need access not only to

financing for R&D. They also need access to financing for innovation activities that support the

commercialisation, market uptake and diffusion of innovative solutions. Such financing can take vari

ous forms (such as tax incentives, grants, loans, acquisition contracts, equity investments, guarantees and

risk-sharing schemes). To reach sufficient critical mass of investments, EU and national public financing could

be combined in a smarter way and act as a leverage to crowd in additional private financing.

Current situation

To what extent do you agree with the following statements?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

To bring R&D successfully to the

market, it is important to increase

not only public investment in

R&D but also simultaneously

public investments in

innovation.

22

Raising investments in

strategic technologies is

particularly needed, due to their

economic importance and high up-

front costs and risks

Public investment in innovation

needs to be strengthened in order

to close the innovation gap with

other parts of the world.

Raising public investment in

innovation would have a positive

effect on raising private

investment in innovation.

What are the most important barriers that you are facing to raise sufficient public

and private investment to bring innovative solutions to the market? (400 words

maximum)

The main challenges in Estonia are: – Innovation policy has so far focused on grant-type support or venture capital. Loan and guarantee instruments are underutilized, and there are no tax incentives. – Public sector investments in private sector R&D and innovation are low compared to other EU countries (although they are increasing). – The private sector’s capacity to invest in R&D and innovation is limited. Companies are mostly micro and small enterprises, and many large companies tend to invest in production and exports rather than innovation. – Attracting additional private capital (e.g. commercial bank loans) is expensive and complicated. Often, unsuitable conditions are imposed, making companies either ineligible for financing or, for example, after receiving venture capital investment, less attractive for subsequent investors.

Possible way forward

To what extent do you agree with the following statements? Good steps forward are:

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

Develop an EU action plan or

roadmap to raise the level of

innovation investment across the

EU.

23

Develop national action plans or

roadmaps, in conjunction with the

EU, for raising innovation

investment in Member States.

Monitor the level of innovation

investment in the EU, and

benchmark this against

investments in other parts of the

world.

Ensure that there is an appropriate

balance between supply- and

demand-driven innovation, in

public innovation investment.

Cooperate/align with the

private sector to raise the level of

public and private innovation

investment in the EU.

Develop specific innovation

investment pathways to

accelerate time it takes for

strategic technologies to reach

the market.

Move to more agile governance

structures to combine national,

EU and private financing for

opening these innovation

investment pathways.

Are there any other concrete actions that could be taken to raise public or

private investment in innovation across the EU? Please share any good practices or

lessons learned from inside or outside the EU. (200 words maximum)

Continue with various EU-level loan instruments (such as those offered by the EIB), while ensuring that all EU companies have access to them. Expand EU-level venture capital funds capable of making investments in the range of €50–150 million. It is important that the risk appetite and patience of such funds are comparable to those of U.S. funds. Mobilize the savings and pension funds of EU citizens, which currently often remain unused or are invested in very low-risk products—or even outside the EU altogether.

2.2. Access to IPR-backed financing

24

Start-ups and scale-ups that achieve not only successful protection but also successful valuation of their IPRs,

are considerably more likely than others to obtain financing from investors and to successfully exit via an initial

public offering or a sale to another company. However, there are various obstacles that block start-ups and

scale-ups from obtaining IPR financing. Removing these obstacles at EU level could help start-ups and scale-

ups across the EU to use their IPRs as a means of securing more financing from investors.

Current situation

Do you / your organisation have any experience with IPR-backed financing?

Yes

No

Don't know

25

If so, were you able to successfully provide or receive financing?

Yes

No

Don't know

If not, in your experience, what were the main obstacles to successfully completing

IPR-backed financing? (200 words maximum)

This concept is relatively new and is currently not used in Estonia, making it difficult to assess what the potential obstacles might be.

The most challenging aspect is likely related to IPR (intellectual property rights), as it is particularly difficult to assess the value and "liquidity" of intellectual property in the context of financing. Similar to R&D grant funding, this approach would require explanations from the applicant and expert evaluations.

Since any type of funding also requires clearly defined activities (and a related budget), a question may arise as to how much this approach actually differs from the current logic of grant-based funding.

It is important that if it is a matter of state aid, the corresponding state aid rules would also allow for financing (currently, e.g., Article 22 of the GBER, etc.), i.e., state aid rules should be amended if necessary.

To what extent do you agree with the following statements?

Key barriers preventing start-ups and scale-ups from obtaining IPR-backed financing

in the EU are:

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

The prudent attitude of banks

and institutional investors to

engage in IPR-backed financing.

There are regulatory barriers

that hamper wider implementation

of IPR-backed financing in the EU.

Lack of experience with IPR

valuation among banks and/or

institutional investors in the EU.

The costs of IPR valuation for

start-ups and scale-ups in the EU.

Lack of trustworthy, widely

accepted standard practices for

valuing IPRs.

Lack of experience with IPR

26

Lack of secondary markets with

sufficient critical mass and liquidity

for resale of IP rights by lenders.

If you strongly agree or disagree with any of the above statements, please explain

your answers by, where applicable, referring to your own experience in IPR-backed

financing. If you strongly agree or disagree with more than one of the above

statements, please explain whether you think that any of those barriers are more or

less critical than others. (200 words maximum)

The previous comment actually summarizes an important point. Today, financiers lack experience and expertise in assessing the value of IP, and IP is not a liquid asset.

If you think that there are other barriers, in particular specific regulatory barriers

, please explain why they constitute a barrier and how critical they are to obtaining

IPR-backed financing. (200 words maximum)

Nothing to add.

27

Possible way forward

To what extent do you agree with the following statements?

The following measures are important for the wider implementation of IPR-backed financing in the EU:

Strongly

agree

Agree

Neutral

Strongly

disagree

Disagree

No

opinion

Introduce clearer rules for banks and institutional investors in the area of IPR-backed

financing.

Establish or appoint an institution or facility to take on part of the risk in individual IPR-

financing instruments e.g. by providing public financial guarantees for individual loans.

Create EU guidance and training for banks/institutional investors on how to

implement start-up/scale-up-friendly IPR valuation in line with the principles of sound

financial management.

Foster the creation of a pool of qualified professionals, e.g. by establishing certification

criteria and training programs for IPR-valuation professionals, building an expert network

of IPR valuators, creating a centralised IPR valuation assessment centre.

Create a trustworthy EU wide accepted methodology, for IPR valuation and provide

templates and guidance on how to apply it.

Provide an IPR-valuation tool to simplify the IPR-valuation processes.

Introduce a specific reporting category for IPR in annual accounting/financial reports

across the EU and raise awareness among start-ups/scale-ups of how important this is in

terms of attracting financing.

28

Provide more guidance and training for start-ups on IPR valuation and on reporting on

IPRs in annual accounts.

Provide financial support, at reduced rates, to start-ups/scale-ups for IPR valuation.

Establish a maximum price for IPR valuation in the EU for start-ups/scale-ups

(depending on the type of IPR).

Create an IPR marketplace with sufficient critical mass and liquidity (EU wide, and

possibly connected to others around the world).

If you agree with the previous statement, please also respond to this one:

This IPR marketplace should be established by private actors (e.g. IPR auctioneers) with

the support of public institutions.

29

If you strongly agree or disagree with any of the above statements, please explain

your answers by, where applicable, referring to your own experience in the area of

IPR-backed financing. (200 words maximum)

If you have any other solutions that could help remove the barriers that hamper IPR-

backed financing in the EU, please explain what those solutions are and why they

could be effective. Feel free to provide information on good practices or lessons

learnt from unsuccessful experience in this area. (200 words maximum)

We strongly agreed on two points, which also serve as fundamental principles. First, the public sector must intervene when risks are high—that is, it should help the private sector mitigate and share risks, which will hopefully encourage the private sector to engage more in similar activities. The second principle is that the initiative must also come from the private sector, and the secondary market should definitely be private-led. It would not be reasonable for the public sector to intervene directly in that space.

3. Access to Talent

3.1. Talent attraction and retention

Innovative companies rely on highly skilled workers to develop their innovative solutions and scaling.

Employee ownership schemes, such as employee stock options, are a powerful tool that can help innovative

companies attract and retain talent. However, innovative companies in the EU face hurdles when it comes to

offering such schemes to their employees.

The public consultation on the 28th regime includes questions on employee stock options. However, this tool

can also work for other innovative companies that do not have the 28th regime company statute but could

benefit from provisions on stock options under the European Innovation Act. The Commission will therefore

take into account the replies to both consultations in its future work on this topic.

Current situation To what extent do you agree that the following challenges are preventing innovative

companies in the EU from attracting and retaining talent?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

The difficulties to offer globally

competitive benefits and

remuneration, including

employee ownership schemes

(such as employee stock options).

30

The lack of harmonised

conditions for employee stock

option schemes across EU

Member States (for example, in

terms of taxation and employee

and company eligibility).

The lack of mutual recognition of

employee stock option

schemes across EU Member

States.

Are there any other key challenges as regards talent attraction and retention

through employee stock options that you would like to highlight? (200 words

maximum)

Hiring labor is fragmented across Member States, creating unequal conditions and hindering business growth. Simplifying cross-border labor hiring and registration is crucial to support the growth of startups and scale-ups – currently, startups face difficulties hiring talent from other EU Member States due to significant differences in labor laws. For example, in some EU countries, hiring requires becoming a local tax resident, which is complex and costly. Possible ways forward To what extent do you agree that the following solutions would be positive steps

towards tackling the challenges identified?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

Develop a harmonised

framework with common

standards on the scope of

national employee stock option

regimes (for example, covering

taxation, employee and company

eligibility, and shareholder and

dividend rights).

Develop a safety net that protects

employees in the case of

unforeseen events (e.g. where the

employee is made redundant

because the company goes out of

business, or where employees are

asked to move to another EU

country due to company

restructuring).

31

Align tax regimes across the

Member States as regards the

point and type of taxation for

employee stock options.

Adopt a common EU valuation

mechanism to determine the

value of the employee stock option.

Ensure the mutual recognition of

employee stock option

schemes between Member States.

Are there any other possible solutions for talent attraction and retention through

employee stock options that you would like to highlight? (200 words maximum)

Same as pervious comment e.g. though aligning labor and tax laws

4. Access to Markets

4.1. Accessing the private procurement market

Private buyers can be significant customers for innovative companies. A first customer reference from a well-

known industry player can help to raise the profile of an innovative solution and attract other customers.

However, it can be challenging for innovative companies to find private buyers for their innovative solutions in

the EU. The evolving international landscape also makes it challenging for EU companies to ensure that their

supply chains are resilient and to contribute to EU technological sovereignty.

Current situation

To what extent do you agree with the following statements about the private

procurement market in the EU?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Strongly

disagree

Disagree

No

opinion

It is difficult for innovative

companies to find private buyers in

the EU for their innovative

solutions.

Private buyers in the EU are still

too risk-averse to buy solutions

from smaller innovative companies.

32

There is a need to ensure a level

playing field so that innovative

EU suppliers can compete with

non-EU suppliers on the private

procurement market.

EU companies are facing supply

chain dependencies, including

the risk of over-reliance on non-

EU products, especially

concerning products that rely on

strategic technologies that are key

to safeguarding EU resilience and

EU technological sovereignty.

There are legal barriers or a lack

of regulatory incentives or

simplifications that hold back

private buyers from buying in a

more innovation-friendly way and

/or to increase their resilience.

Please let us know if, as a supplier, you have experienced any other barriers to

bringing innovative solutions to the private procurement market in the EU, and

please provide any suggestions you may have on how to overcome such barriers. (20

0 words maximum)

Not a supplier

Please let us know if, as a private buyer, you have experienced regulatory or

other barriers that deter you/your company to procure in a more innovation-friendly

way and to improve the resilience of your operations/supply chains. In particular,

please tell us if there are specific regulatory simplifications or legal incentives that

could be introduced to make it easier for your company to procure in a more

innovation-friendly/resilient way. (200 words maximum)

Not a private buyer Possible way forward

33

To what extent do you agree with the following statements about the private

procurement market in the EU?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

Private buyers in the EU that

receive public funding to

procure solutions (e.g. from

public R&I or deployment funding

programmes), should adopt

procurement practices that

promote innovation and support

the participation of start-ups and

innovative companies.

In general, also when private

buyers in the EU procure solutions

without public funding, they

should adopt procurement

practices that promote innovation

and support the participation of

start-ups and innovative

companies.

Private buyers that own

/operate critical infrastructure*

should take special care to procure

in a way that safeguards the

resilience of their supply chains

, preventing blackouts in essential

services and ensuring that public

security is not compromised.

Private buyers that own

/operate critical infrastructures

should adopt procurement

practices that enable access to

innovative solutions and

facilitate participation by startups.

These should support the

development of strategic

technologies** within national or

European ecosystems and help

reduce dependencies on external

suppliers.

34

* Some private buyers own or operate critical infrastructure that offer essential services that underpin functions or economic activities that

are vital to society in the EU (e.g. telecom operators, airline operators etc.)

** Technologies that are of strategic importance to EU economic security (such as microchips and AI). These tend to be high-tech,

innovative technologies that are often building blocks or enablers for many other products/systems that are used by critical infrastructure.

Private buyers need to be able to incorporate innovations that they buy from other

smaller innovative companies in the solutions that they will sell to private or public

customers. However, private buyers may experience difficulties in doing this, when

there are conflicts between the IPR policy of their customers and the IPR policy

governing their supply chain (e.g. when customers require the private buyer to

transfer IPR or require broad, exclusive licenses). As a result, fewer suppliers may be

willing to deliver innovations to a private buyer.

Private buyers often also need to be able to cooperate with universities and/or their

spinoffs or to use their IPR when working for private or public customers. However,

private buyers may experience difficulties in doing this when there are conflicts

between the IPR policy of their customers conflicts and that of the university (e.g.

when the university requires full IPR ownership or exclusive licensing rights that are in

conflict with IPR rights/licenses required by the customers of the private buyer). As a

result, private buyers may not be able to cooperate with universities or their spinoffs

to deliver innovations to their customers.

To what extent do you agree with the following statements?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

Private buyers in the EU face

challenges in commercializing

innovations from their supply chain

due to misalignments between the

intellectual property rights (IPR)

policies of their suppliers and

those of their customers

Private buyers in the EU are

hampered in commercialising

innovations from universities due to

conflicts between the IPR policies

of universities and that the IPR

policies of their customers.

35

4.2. Accessing the public procurement market

Public procurement has great potential to drive the development and deployment of innovative solutions from

the demand side. However, EU benchmarking of national innovation procurement investments shows that

while healthy economies around the world invest at least 20% of public procurement in innovation

procurement, in the EU this figure is much lower - a little over 10%.

Current situation

A group of experts appointed by the EC analysed legislative barriers in Europe that prevent innovative

companies from accessing public procurement and from growing their businesses across the EU market.

Such barriers may appear in public procurement processes that fall under the EU public procurement

directives, and those outside them.

Possible way forward

The upcoming revision of the EU public procurement directives will seek ways of

making the public procurements that fall under those directives more innovation-

friendly. Accordingly, this public consultation does not focus on those type of

procurements.

However, 70% of public procurement, including often R&D services procurements

and other types of procurements of innovative solutions, are implemented outside of

those directives. In this context, the EU European Innovation Act may provide a fast-

track procedure for public procurement of R&D services falling outside the public

procurement directives, including pre-commercial procurement as a leverage to

increase total investment in public innovation procurement. Such procurement of R&D

services may procure only R&D activities, or a combination of R&D activities and first

innovative solutions resulting from R&D.

To what extent do you agree with the following expert recommendations for

addressing the barriers faced by innovative companies in such public procurement?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

Public buyers should carry out

open market consultations

36

before public procurements that

buy R&D and/or innovative

solutions, so that buyers are well

informed about the most recent

developments and innovations

when drafting tender specifications.

Suppliers sometimes miss

important business opportunities

because announcements for

upcoming open market

consultations and the resulting

public procurement for R&D and/or

innovative solutions are not always

transparently publicised. Public

buyers should therefore make it

easier for suppliers to become

aware of such business

opportunities.

In order to ensure that IPR

conditions used in public

procurement that buy R&D and/or

innovative solutions do not deter

suppliers from protecting and

commercialising their innovations,

public buyers should buy only

those IPR rights that they really

need. (studies show that usage

rights and some licensing rights

tend to be sufficient, and that full

transfer of IPR ownership to the

buyer is only needed in limited

situations).

To ensure that public buyers give

suppliers sufficient room to

offer innovative solutions, such

public procurements that buy R&D

and/or innovation solutions should

make wider use of functional or

performance-based

specifications.

Such specifications do not

prescribe the solution to be

delivered but, rather, the problem

to be solved, and leave it to

37

suppliers to propose the best

solution to meet the required

functionalities or performance

levels.

In public procurements for buying

R&D and/or innovative solutions

, contracts should be awarded

based not only on lowest price,

but also on other criteria.

For this type of procurements, it

would be helpful to create a set of

EU innovation procurement

criteria that provide legal certainty

on how public buyers can take into

account factors other than price,

such as i) the quality of different

types of innovative solution and of

various strategic technologies that

the solutions may rely on, ii) the EU

added value, iii) innovation impact

and iv) the total cost of ownership

of an innovative solution.

The EU should provide legal clarity

on how value engineering can be

used in such public procurements

that buy R&D and/or innovative

solutions.

This would enable public buyers i)

to accept proposals from their

suppliers to incorporate new

technological improvements that

become available only during

contract implementation (e.g. to

improve quality/performance at the

same cost or lower cost) and ii) to

provide contractors financial

incentives for engaging in such an

approach.

Payment methods used in public

procurements that buy R&D and/or

innovative solutions should be

made more suitable for start-ups

and scale-ups: e.g. by increasing

the use of pre-financing

38

payments and accelerated

payments to start-ups and scale-

ups (e.g. within 15 days)

A template subcontracting

agreement should be created that

protects the rights of

subcontractors in public

procurements that buy R&D and/or

innovative solutions (such as the

right to proper payment, respect of

their IPR and the rights that

financial investors may have in

such innovative companies) in

order to help such companies

avoid financial difficulties.

Unjust disqualification of

bidders in procurements for R&D

and/or innovative solutions should

be prevented.

This could be facilitated e.g. by

clearly defining when financial

requirements are disproportionate,

by ensuring that bidders can prove

their financial capacity by means

other than just turnover (e.g.

backing from financial investors /

banks), and by discouraging

disqualification of bidders based

solely on lack of performance

history or purely on administrative

omissions that could be rectified.

To make it easier for new players

to enter the market, public buyers

should have a simpler way to

implement multiple sourcing in

procurements for R&D and/or

innovative solutions.

Legal hurdles that make it difficult

for public buyers from different EU

countries to procure R&D and/or

innovative solutions

collaboratively should be

removed so that such

procurements can create sufficient

39

critical mass of demand that

enables innovative companies to

grow across the EU.

Clear legal provisions should be

provided for how public buyers can

reinforce EU technological

sovereignty in procurements that

buy R&D and/or innovative

solutions.

Public buyers that own/operate

critical infrastructure* should

take special care to procure in a

more innovation-friendly way.

Why? Firstly, the procurement of

R&D and/or innovative solutions

can help upgrade their critical

infrastructure with cutting edge

solutions that are essential for

them to deliver high quality, safe

and robust essential services to

society, and, secondly, it can help

them to diversify their supply

chains with innovative

companies and prevent over-

reliance on non-EU suppliers that

could have a detrimental effect on

the security of supply of strategic

technologies.

Public buyers that own/operate

critical infrastructure* should

award public contracts for R&D and

/or innovative solutions that rely on

strategic technologies not only

based on the lowest price, but

also on other criteria.

* Some public buyers own or operate critical infrastructure that offer essential services that underpin

functions or economic activities that are vital to society in the EU (e.g. government data networks, energy

and water utilities)

40

Please let us know if, as public buyer or as supplier of R&D services and/or

innovative solutions, you have experienced other barriers in the EU, and we

would ask you to provide any suggestions you may have as to how to overcome such

barriers. (200 words maximum)

Nothing to add

Are there any other aspects not mentioned above that should be looked at for the

procurements that could be covered by European Innovation Act, that you think need

clarification? (200 words maximum)

As regards the question of whether public procurement for R&D and innovative solutions should be based not only on the lowest price but also on other criteria. In general, open public procurement where the price component is very important is excluded from State aid (see point 96 of the Commission's State aid notice). It is therefore advisable to clarify whether such a solution (where other criteria are important in addition to price) may constitute State aid.

4.3. Stimulating innovation procurement through R&I policies

R&I policies in Europe are gradually shifting towards supporting demand-driven R&I, rather than focusing

solely on the supply side. EU benchmarking shows that so far 22 EU Member States have recognised that

fostering innovation procurement is a strategic priority in their national R&I policies. However, innovative

companies are still struggling to bring their innovative solutions to the public and private procurement market.

The Draghi report and EU expert reports highlighted that there is still a lack of EU and national action plans for

innovation procurement and that innovation procurement is still insufficiently rooted in R&I policies to help

companies bring their innovative solutions to the procurement market and to support and encourage buyers to

buy in a more innovation-friendly way. Therefore, as highlighted in the May 2024 EU Council conclusions on

knowledge valorisation, there is a need to better anchor support for innovation procurement in research and

innovation policies across Europe.

To what extent do you agree with the following expert recommendations for improving

strategic planning and anchoring of innovation procurement in research and

innovation policies?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree Strongly

disagree

No

opinion

Innovation procurement should

be better anchored into R&I

policies.

This could include encouraging

innovation procurement through

R&I policies for specific sectors

and strategic technologies, and

41

R&I policies and programmes

should provide better support

and incentives for innovation

procurement.

For example, i) financial support

for lighthouse innovation

procurement projects, including for

strategic technologies to enable

public and private buyers to use

publicly funded research and

technology infrastructure for

testing high-tech innovations for

their procurements, ii) training and

support for SMEs in applying for

innovation procurement, and iii)

training and support for R&I

/technical staff of public and

private buyers in emerging

innovative technologies and in

drafting technical and IPR

requirements in tender

specifications in an innovation-

friendly way.

In the context of increasing overall

public and private R&I investment

in the EU: An EU roadmap or

action plan should be created to

reinforce public and private

innovation procurement investment

across the EU with a view to

making Europe competitive with

other major economies in this field.

In tandem with national roadmaps

and action plans for increasing

overall public and private R&I

investments: National roadmaps

or action plans for innovation

procurement should be drawn up

, with clear goals, a timeline and

monitoring of progress.

It would be useful to create a clear

EU definition for innovation

procurement in line with

definitions already used in R&I

42

policies, in order to facilitate i) the

anchoring of innovation

procurement in R&I policies, ii) the

creation of innovation procurement

action plans or roadmaps, iii) the

monitoring of progress and iv) the

creation of innovation procurement

incentives for public and private

buyers.

The EU should make

procurement of EU institutions

and EU agencies more

innovation-friendly, so as to

enable the monitoring of innovation

procurement investment of EU

institutions and EU agencies, thus

enabling this aspect to reflected in

total EU-wide R&I investment.

Above is mentioned the possibility that R&D and innovation policies and programmes should better support and stimulate innovation procurement, including, for example, providing financial support for targeted innovation procurement projects, etc. Again, it would be necessary to clarify under which state aid rules this can be done. 5. Access to infrastructures

5.1. Access to research and technology infrastructures

Research Infrastructures and technology infrastructures* can provide resources (such as advanced

equipment, infrastructure and data collection) and services (such as R&D and testing services, consulting on

experimental design and business-acceleration services). This can prove helpful for both companies and end-

users in terms of i) conducting R&D, including testing of innovative solutions, and ii) fostering innovation.

However, small innovative companies and potential buyers of innovative solutions may find it difficult to find

and access suitable research and technology infrastructure to support their innovation, technology

development and testing.

*Examples of research infrastructure include high-performance computing centres, biobanks, and climate and air-quality databases. Examples of

technology infrastructure include biogas plants, clean-room facilities for chip production and test areas for road traffic safety solutions.

43

Current situation

To what extent do you agree with the following statements about the relevance of access to research and technology

infrastructure for your organisation.

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

Accessing a research or technology infrastructure is an important part of the R&D

operations of my organisation.

I do not usually have sufficient financial resources in my organisation to access the

necessary research and technology infrastructure.

I do not have sufficient expertise and experience in my organisation to collaborate

effectively with research and technology infrastructure.

I am not sufficiently aware of the services of research and technology infrastructure that

could help me scale-up my innovations.

The conditions for accessing research and technology infrastructure are often complex

and unclear.

The models for working with research and technology infrastructure are not suited to the

needs of my organisation.

The services and facilities of the research or technology infrastructures that I know match

my expectations compared to how they promote themselves.

Infrastructure staff are generally aware of the needs of companies such as mine and

sufficiently tailor their standard experimental services to the specific needs of industrial

users.

44

The research and technology infrastructures that I am familiar with are NOT sufficiently

open to small innovative companies or prepared to work with them.

Research and technology infrastructures that I am familiar with are NOT sufficiently open

to public sector organisations (e.g. to public buyers that want to test solutions) or

prepared to work with them.

Legal, cultural or language barriers deter me from using research and technology

infrastructure available in another EU country.

Research and technology infrastructures offer sufficient non-technological services

other than experimentation (such as consultation on experimental design and business-

acceleration services).

45

What are the most significant challenges your organisation has faced when

accessing research and technology infrastructure in the EU?

Limited availability of facilities,

High access costs,

Complex administrative procedures,

Lack of information regarding available infrastructure and the services offered,

Fragmented IPR management frameworks and confidentiality concerns,

Legal barriers in terms of access to research and technology infrastructure in

other EU countries.

No need for accessing research and technology infrastructure.

The issue of granting preferential access to innovative companies. If such

opportunities are foreseen in the future innovation regulation, it would also be

necessary to clarify what kind of state aid can be provided for this.

Feel free to provide more information on any difficulties, in particular legal

barriers, that you have experienced in accessing research and technology

infrastructure in the European Union, how critical they were and how to overcome

them. (200 words maximum)

No need for accessing research and technology infrastructure

Possible way forward

To what extent do you agree with the following statements about the possible way

forward?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

Public financing for research and

technology infrastructure should be

subject to their openness to

users across the EU.

The EU should have in place

dedicated access schemes for

start-ups and scale-ups for

using research and technology

infrastructure.

Innovative companies should be

given discounted access to

research and technology

46

The EU should have in place

dedicated schemes for public

buyers to access research and

technology infrastructures, in order

to test solutions in the context of

innovation procurement.

Access schemes should include

both technological and non-

technological services.

Industry access to research and

technology infrastructures

should be simplified, for

example by proposing an EU

blueprint for collaboration

agreements with these

infrastructures that clarifies

specific contractual provisions

such as IPR management and

liability.

The EU should aim for greater

alignment of conditions

governing access to research

and technology infrastructure

across Europe.

6. Encouraging commercialisation of publicly funded research and innovation

In Europe, only a third of the inventions patented by universities and research technology organisations

(RTOs) are commercialised. SMEs and large companies are equally active as commercialisation partners.

There is thus still significant untapped potential to commercialise the knowledge / IPR that is created in

publicly funded research and innovation. This requires to foster the commercialisation of academic research

results and to enable better collaboration between industry, academia and the public sector.

IPR policies in universities and RTOs are not always designed to incentivise academic researchers to become

entrepreneurs themselves, or to transfer or license academic IPR efficiently to other companies on the market.

Collaboration between industry, academia and public organisations can also be hampered when there are

conflicts between the IPR policies of these different stakeholders. Standardisation, certification and permits

are often a key requirement for placing a product on the market. However, academic researchers and small

innovative companies such as university spinoffs and start-ups face difficulties with these processes due to

their limited resources and pressure to start selling their products as early as possible.

Current situation

47

To what extent do you agree with the following statements?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

IPR policies in European

universities and RTOs are not

sufficiently geared to fostering the

commercialisation of academic

research results.

Standardisation policies in

European universities and RTOs

are not sufficiently developed to

fostering the commercialisation of

academic research results.

There are still barriers to

research and innovation

collaboration between industry,

academia and public sector

organisations.

6.1 Commercialisation of academic research results

Possible way forward

To what extent do you agree with the following statement about improving the

framework conditions for commercialisation of academic research results?

To what extent do you agree with the following statements about overcoming IPR-

related barriers that hamper the commercialisation of academic research results?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

Member States should adopt, if not

yet in place, strategies

promoting commercialisation

of publicly funded research

results generated in

universities and RTOs, including

intellectual asset management,

spin-off creation, and go-to-market

strategies.

48

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

European universities and RTOs

should have an IPR policy in

place that clearly outlines how they

handle not only the protection, but

also licensing and transfer of

intellectual assets.

For all their publicly financed

research, European universities

and RTOs should pursue

adequate protection and

commercialisation of academic

research results. To this end, every

university/RTO should have their

own transfer office or set up

joint transfer offices between

networks of universities / RTOs.

Incentives and reward

mechanisms, both financial and

non-financial, should be put in

place to motivate researchers and

universities/RTOs to pursue robust

IPR protection and to enable them

to benefit from successful

commercialisation of academic

IPRs.

IPR transfer and licensing

processes should mitigate

liquidity issues for start-ups

/spinoffs, while allowing

universities and researchers to

benefit from the economic success

of the commercialisation of

academic research results.

Templates should be made

available for organising the IPR

transfer/licensing process based

on e.g. virtual shares or licensing

conditions that draw liquidity out of

the company only when it starts

making profits from successfully

49

selling the solution to customers on

the market or when co-investors [e.

g. Venture Capitalists] exit.

Capacity building (which

includes technology scouting,

identifying and assessing the

appropriate technology transfer

routes, IPR valuation, venture

building, teaming up with investors

and/or industry partners etc.) for

staff in universities and RTOs

should be strengthened to ensure

that their technology transfer

offices operate at high quality

standards and facilitate the cross-

border exploitation of knowledge.

A Europe-wide platform should

be available to researchers and

universities and RTOs where they

can list their IPR assets. This

would make it easier for them to

contact companies interested in

exploiting their IPRs and for

investors to assess, value and

invest in innovative projects.

To what extent do you agree with the following statements about overcoming barriers

relating to standardisation and certification and obtaining permits for

innovative solutions that hamper the commercialisation of academic research

results?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

European universities and RTOs

should adopt a standardisation

policy, closely linked to their

research and innovation and IPR

policies, that clearly outlines how

they will pursue standardisation

and certification to foster market

uptake of their innovations.

European universities and RTOs

should pursue adequate

50

standardisation and

certification activities in

cooperation with their transfer

offices. This involves identifying

standardisation and certification

objectives from the early research

stages and pursuing them

throughout the research and

innovation cycle.

Training, advisory and support

services should be put in place to

help researchers understand how

standardisation and certification

works and to support them in

taking part in standardisation and

certification processes.

Incentives should be provided to

encourage researchers to carry out

standardisation and certification

activities (e.g. stronger career

recognition and potential

secondments of academic

researchers to spinoffs/start-ups

for standardisation and product

certification activities).

Processes for standardisation,

certification and permitting of

strategic technologies should be

shortened (fast-track procedure).

It should become the norm in the

EU that start-ups and scale-ups

pay reduced prices for

certification and permitting

processes.

6.2 Facilitating collaboration between industry, academia and the public sector

Current situation

To what extent do you agree with the following statement?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

51

Collaboration between industry,

academia, other public sector

organisations and buyers can be

difficult when they work under

incompatible IPR policies (e.g. if

there is a conflict between a

university’s IPR licensing

requirements for a spinoff conflict

and the IPR requirements of IPR-

backed financers or those of public

buyers, then the spinoff may have

difficulty obtaining financing or

taking part in public procurements).

Possible way forward

To what extent do you agree with the following statement?

Strongly

agree

Agree

Neutral

Disagree

Strongly

disagree

No

opinion

To get innovations out of the lab

into the market, IPR policies

should be better aligned across

different forms of public

financing for research and

innovation, so that innovators are

not blocked from commercialising

their IPR when using different

types of public R&I financing,

either in sequence or in

combination.

Feel free to provide information on any difficulties you have experienced in the

commercial exploitation of publicly funded research and innovation, and please

provide any suggestions you may have on how to overcome those difficulties. (200

words maximum)

Submitting additional files

52

Thank you for your contribution. Please feel free to provide further comments or to

attach a file. You may use this opportunity to provide us with further comments on

specific questions raised by this consultation or any information on other innovation

barriers that you think the European Innovation Act should address. You may also

upload a paper summarising your view on the European Innovation Act or a backgrou

nd document with evidence that may help provide further grounds for EU action (e.

g. evidence of specific innovation barriers that you have experienced or of different

types of positive impacts that could be achieved by removing certain barriers). (500

words maximum)

Please upload your file(s)

Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed

When you upload your files, please note that the only permitted file types are pdf, txt, doc, docx, odt and rtf.

Please note that all files that you upload will be published on the portal. Should you wish to submit a

confidential file, please use the email address below.

[email protected]

Contact

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 23.07.2025 nr 12.1.1/25-0419/-1T

Meie 17.09.2025 nr 6-1/2766-2

Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile

Euroopa innovatsioonimääruse kohta

Esitame Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile Euroopa innovatsioonimääruse kohta

Vabariigi Valitsuse istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus;

2) seletuskiri;

3) kaasamistabel;

4) avaliku konsultatsiooni küsimustik

Evelin Tõnisson

+372 625 6353 [email protected]

1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Haridus- ja

Teadusministeerium

1. Juurdepääs avaliku rahastusega tehnoloogiataristutele. Tehnoloogiataristu ei

tohi olla pelgalt kommertstegevuse toetamiseks. EIA näeb ette lihtsustatud

ligipääsu kõrgetasemelisele tehnoloogiataristule ettevõtete, sh VKEde ja

iduettevõtete, jaoks. Kui aga kommertskasutusele antakse esmaprioriteet, võib

tekkida oht, et teadlastel väheneb juurdepääs just nendele taristutele, mis on

hädavajalikud teadustöö skaleerimiseks. Seetõttu peab igasugune õigusloome

tagama, et teadlastel on tagatud juurdepääs tehnoloogiataristutele ning et

kommertsialiseerimist käsitletakse täiendava, mitte esmatähtsa funktsioonina, eriti

avaliku raha eest.

Teadmiseks võetud, mitte arvestatud.

Tehnoloogiat skaleeritakse ettevõtetes,

kaasates vajadusel selleks teadlasi ja

teadusasutusi. Tehnoloogiataristu

kliendiks peab olema ettevõte.

Haridus- ja

Teadusministeerium

2. Avaliku rahastusega saadud tulemuste ja intellektuaalomandi

kommertsialiseerimine. EIA rõhutab vajadust paremini ära kasutada riikliku ja

EL-i rahastusega teadustöö kaudu loodud akadeemiliste teadmiste ja IO

majanduslikku potentsiaali. Kuigi see eesmärk on konkurentsivõime seisukohalt

mõistetav, võib see sattuda konflikti teaduse põhiväärtustega, nagu avatud teadus

ja teadmiste vaba levik. On oht, et IO rahaks tegemise surve tulemusel eelistavad

ülikoolid ja teadusasutused lühiajaliste tururakendustega projekte

uudishimupõhiste ja kõrge mõjuga uuringute, mis loovad pikaajalist

innovatsioonivõimekust, asemel. TA-asutuste rahastamise mehhanismid võiksid

arvestada teadustulemuste kommertsialiseerimise (nt litsentsid, spin-off’id,

koostöölepingud) mahu mõju. Peaks looma stiimuleid, mis seoks akadeemilise töö

ettevõtlusmõjuga.

Arvestatud osaliselt seisukohas 3.

Konkurentsvõimeraportid on välja

toonud, et Euroopa suurim probleem on

teadmiste muutmine rahaks, mitte

vastupidiselt. Seega peab

innovatsioonimäärus aitama lahendada

just seda väljakutset. Uudishimupõhist

(alt-üles) teadust rahastavad nii riigid kui

EL raamprogramm, mistõttu ei ole

kuidagi põhjendatud hirm, et selline

teadus võiks kaduda. Küll aga nõustume,

et TA-asutuste rahastamisel võiks

arvestada enam teadustulemuste

kommertsialiseerimise ja tuleks

soodustada ettevõtluse ja teaduse

koostööd.

Haridus- ja

Teadusministeerium

3. Oluline on tugevdada piirkondlikku innovatsiooni - Euroopa innovatsiooniakt

võiks tunnustada vajadust arendada piirkondlikke innovatsioonikeskusi ja pakkuda

väikeriikidele suunatud tuge. Seda just innovatsioonilõhe suurenemise vältimiseks

äärealade ja suurtõmbekeskuste/ vanade olijate vahel.

Arvestatud osaliselt seisukohas 5.

Innovatsioonilõhe vähendamine on

oluline eesmärk, samas tuleb silmas

pidada et innovatsioonimäärus ennekõike

tegeleb regulatiivsete küsimustega ja üle

2

EL soodsamate tingimuste loomisega

innovaatilise ettevõtluse arendamiseks,

mitte konkreetsete toetustega, mis on

raamprogrammi osa.

Haridus- ja

Teadusministeerium

4. Avalik sektor peab muutuma innovatsiooni eestvedajaks - Innovatsiooni

veduri rolli ei saa pidevalt veeretada eraettevõtluse õlgadele, vaid lükkama rohkem

avaliku sektori ülesandeks. Nende roll innovatsioonis on olnud läbi ajaloo väga

oluline (vaatame nt külma sõja aegset USAt). Seega peaks soodustama ja nõudma

avalikult sektorilt tegelike innovatsiooniülesannete küsimist, suurendama avaliku

sektori rolli innovatsiooni testimisel ja piloteerimisel (nt digiteenused, rohe vms).

Võiks luua mehhanisme, mis aitavad avalikul sektoril olla innovaatiliste lahenduste

ellukutsujad ja esmakasutajad.

Arvestatud seisukohas 7.

Haridus- ja

Teadusministeerium

5. Piiriülese koostöö süvendamine lähiregioonides - Innovatsiooniakt peaks seega

toetama regioonidevahelist koordineeritud innovatsioonipoliitikat ja jagatud

infrastruktuuri arendamist.

Arvestatud seisukohas 5.

Haridus- ja

Teadusministeerium

6. Euroopa Teadusruumi (ERA) seisukohalt, mis edendab nii teaduse tipptaset kui ka

avatust, peab säilitama hoolika tasakaalu kommertsialiseerimise võimaldamise ja

teaduse aluspõhimõtete kaitsmise vahel. Raamistikud peaksid võimaldama

teadmussiiret ja intellektuaalomandi ärakasutamist viisil, mis ei kahjusta

teadmistele avatud juurdepääsu poliitikat. Kõigi eelduste kohaselt käsitleb ERA

määrus samuti IO küsimusi ning siin peab olema omavaheline kooskõla.

Arvestatud osaliselt seisukohas 3.

Haridus- ja

Teadusministeerium

7. Eelmise punti jätkuks on innovatsioonipoliitika ja teaduspoliitika koordineerimine

kriitiline küsimus. EIA seab eesmärgiks EL-i konkurentsivõime ja innovatsiooni

edendamise, kuid ei ole selge oma seotuses ERA määrusega ning kus jookseb piir

nende kahe vahel. Kui määrus loob paralleelprotsessi ilma sisulise joondumiseta

ERA eesmärkidega, võib tulemuseks olla killustunud juhtimine, dubleerivad

algatused ja sünergiate alakasutamine.

Arvestatud seisukohas 5.

Haridus- ja

Teadusministeerium

8. Oskuste ja inimeste osas on taustapaberis praegu viide ainult talentidele. Võiks

rõhuda ka hariduse olulisusele, mis toetaks innovatiivset mõtlemist, ettevõtlust jne,

ja järelkasvu loomisele. Talentide ligimeelitamise ja hoidmise juures peaks

hindama seda, kas odavam talent kolmandast riigist ei varjuta ära ELi siseseid

võimalikke (kallimaid) talente. Oskuste kontekstis tekkis küsimus, kas samad

valdkonnad, mis on konkurentsivõime tõstmise kontekstis toodud välja

prioriteetsetena saavad olema ka innovatsiooniaktis või nähakse

innovatsioonipõldu ikkagi laiemana?

Arvestatud seisukohas 4.

3

Justiits- ja

Digiministeerium

Mõisteid "start-up" ja "innovative company" võib küll EL tasemel paremini defineerida,

kuid nende kasutamist regulatsioonides võiks pigem vältida. Ka põhjalikuma definitsiooni

korral jätavad need mõisted palju erinevaid tõlgendusvõimalusi, mis ei aita kaasa ühtse turu

sujuvale toimimisele. Mõiste "scale-up" on siiski mõõdetavalt defineeritud ja selle

kasutusega on segadust ilmselt vähem.

On ebaselge, kas EL tasandil eraldi definitsiooni loomine „start-up“’ile või „innovatiivsele

ettevõttele“ on ka tegelikult kasulik. Ühetaoline defineerimine tähendab, et erandite skoop

on väga jäik ning ei pruugi saavuta eesmärki konkreetse õigusakti nõudeid kõige

optimaalsemal viisil lihtsustada.

Mitte arvestatud. Paljudel riikidel on

tekkinud juba oma definitsioon mõistetele

“start-up” ja “innovative company”,

samas on need üpris erinevad ja ei

võimalda üle-euroopalist seiret. Kuna

Euroopa Komisjonil on plaan hakata

iduettevõtete osas eraldi seiret

(tulemustabelit) läbi viima ning lisama ka

sobivad indikaatorid Euroopa

innovatsiooni tulemustablisse, siis ühtsete

definitsioonide loomine on

möödapääsmatu. Nõustume, et sellise

ühtse definitsioonini jõudmine ei saa

olema lihtne.

Justiits- ja

Digiministeerium

Liivakastide teemal võiks eelkõige Komisjon hoida ühtset joont, lähtuda õigusaktide

ettevalmistamisel juba kokkulepitust ja mitte leiutada uusi definitsioonide variante. Abiks

saavad olla Nõukogu järeldused - Council Conclusions on Regulatory sandboxes pdf,

‘Better regulation’ toolbox ja ka OECD Regulatory Sandbox Toolkit.

Võtame teadmiseks.

Justiits- ja

Digiministeerium

Õigusraamistikus loodavad erandid ei pea üksnes sõltuma ettevõtte iseloomust või

suurusest, vaid oluliselt rohkem fookust tuleks panna sellele, et tekitada erandeid teadus- ja

arendustegevuse faasiks. Seejuures võimaldamaks tehnoloogiaid, teenuseid ja tooteid

valideerida päriselu tingimustes, ilma kohustuseta täita kõiki õigusaktis nimetatud nõudeid.

Seda saaks saavutada näiteks õigusaktidesse sellise mehhanismi loomisega, mille kohaselt

võivad järelevalveasutus ja ettevõtja sõlmida halduslepingu, millega lepitakse kokku, et

teatud õigusakti nõudeid ajutiselt ei kohaldata, kuid lepitakse kokku konkreetsetes

riskijuhtimise meetmetes, millega nõude mittetäitmisega kaasnevad ohud maandatakse.

Arvestatud seisukohas 6.

Justiits- ja

Digiministeerium

Oluline väljakutse, mis vajab adresseerimist, ei seondu üksnes ettevõtjale seatud kohustuste

täitmise kulukuse ja halduskoormusega, vaid ka õiguskindluse puudumisega. Uute

tehnoloogiate ja ärimudelite pakkujad ei oska hinnata, kas nende lahendus vastab õigusaktis

sätestatud nõuetele, mis koheselt tekitab ettevõtjale õigusliku riski ja kujuneb barjääriks

innovatiivsete lahenduste pakkumisel. Seega innovatsiooni edendamiseks tuleb fookusesse

võtta ka selliste mehhanismide loomine, mis tekitaksid ettevõtete jaoks kiire õigusselguse.

Näiteks võtta laialdasemalt kasutusele AI määrusega analoogseid liivakasti-teenuseid,

mille raames suunatakse EL või liikmesriikide asutusi võtma selgeid positsioone selle osas,

Arvestatud seisukohas 6.

4

mida peaks ettevõte konkreetse lahenduse osas tegema, et tema tegevust käsitletakse

õiguspärasena.

Oluline on ka märkida, et väljakutse regulatiivsete liivakastidega ei ole nende ühetaolises

defineerimises. Väljakutse on selles, et õigusaktid ei anna liivakasti pakkuja jaoks selget

mandaati anda hinnang õiguspärasuse osas viisil, mida ka järelevalveasutus hiljem peaks

(vähemalt teatud määral) arvestama. Selle puudumisel jääb liivakasti pakkujale

teisejärguline nõustamisfunktsioon, mis ettevõtja jaoks piisavat õiguskindlust ei tekita.

EELNÕU

………

VABARIIGI VALITSUS

Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile Euroopa innovatsioonimääruse kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud Eesti seisukohad avalikule

konsultatsioonile Euroopa innovatsioonimääruse kohta.

1.1 Eesti peab oluliseks Euroopa Liidus innovatsiooni soodustava ettevõtluskeskkonna

loomist. Selleks on vaja Euroopa Liidu äritegevust reguleeriv õigusraamistik muuta

ettevõtjatele selgemaks ja lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ning võimaldada ettevõtetel,

sealjuures innovaatilistel ettevõtetel, kiiremini piiriüleselt laieneda ja areneda. Euroopa Liidu

siseselt uutele turgudele laienemiseks tuleb erinevad menetlused (tegevusload, lepingud,

sertifitseerimised) muuta lihtsamaks ja kiiremaks.

1.2 Peame oluliseks, et innovaatiliste ettevõtete konkurentsivõime ja kasvu toetamiseks

tagatakse lihtne, kiire ja paindlik ligipääs kapitalile ning toetustele kogu ettevõtte arengutsükli

vältel, arvestades valdkonnaspetsiifilisi vajadusi ja soodustades erakapitali kaasamist. Kui

Euroopa innovatsioonialgatuses nähakse ette teatud ettevõtete avalikest vahenditest toetamine

või neile tagatakse soodusjuurdepääs taristule, siis peab olema ka selge, millised Euroopa Liidu

riigiabi reeglid või erandid kohalduvad.

1.3 Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega teadustulemuste kommertsialiseerimise

võimaldamist, keskendudes standardimisele, sertifitseerimisele ja intellektuaalomandi

väärindamisele. Seejuures on oluline tagada, et intellektuaalomandi väärindamise põhimõtted

on sarnased Euroopa Liidu üleselt, avaliku raha toel loodud intellektuaalomandi väärindamisel

ei ole regulatiivseid takistusi (sealjuures riigiabi) ning kommertsialiseerimise tegevusi

võetakse arvesse teadlaste ja teadusasutuste hindamisel ja teadusrahastuse jagamisel.

1.4 Peame oluliseks Euroopa innovaatiliste ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime

kasvatamiseks keskenduda kõrgelt kvalifitseeritud talentide ligimeelitamisele ja hoidmisele,

sealhulgas piiriülese tööjõu registreerimise lihtsustamisele ja osalusoptsioonide pakkumisele.

1.5 Peame oluliseks, et innovatsiooniökosüsteemi arendamiseks ja innovatsioonilõhe

vähendamiseks suurendatakse koostööd erinevate Euroopa Liidu regioonide vahel, mistõttu

Euroopa innovatsioonimääruse alusel elluviidavad tegevused peavad toetama regioonide

vahelist koordinatsiooni ja jagatud taristu arendamist. Lisaks peavad need olema kooskõlas

teiste Euroopa Liidu konkurentsivõime kasvu ja üle-Euroopalist koostööd reguleerivate

algatustega (näiteks Euroopa Teadusruum, puhta tööstuse kokkulepe, tehisintellekti määrus,

biotehnoloogia määrus, ringmajanduse määrus).

1.6 Peame oluliseks, et innovaatiliste lahenduste eksperimenteerimine regulatiivliivakastides

oleks kõikidele ettevõtetele kättesaadav. Selleks tuleb Euroopa innovatsioonimääruses lisaks

ühtsete mõistete ja põhimõtete sätestamisele kaaluda Euroopa Liidu õigusaktidesse erandite

lisamist, mis võimaldavad uudsete tehnoloogiate testimiseks vastaval Euroopa Liidu

järelevalveasutustel ja ettevõtetel kokku leppida eksperimenteerimise raamistik.

1.7 Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega innovaatiliste riigihangete laialdasema

kasutamise võimaldamist, suunates nii liikmesriikide ostujõudu läbi riigihangete innovatsiooni

toetamisse ja pakkudes innovaatilistele ettevõtetele võimalust oma tooteid ja teenuseid

arendada ning saada referentskliente. Seejuures on oluline, et Euroopa Liidu õigusraamistik

soodustaks ja proaktiivselt suunaks innovatsiooni hankima.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile Euroopa innovatsioonimääruse kohta”

Lühikokkuvõte

Euroopa Komisjon (komisjon) on palunud osaleda avalikul konsultatsioonil, mille raames oodatakse

sidusrühmade tagasisidet Euroopa innovatsioonimääruse1 kohta. Uuenduslikud ettevõtted on Euroopa Liidu

(EL) konkurentsivõime ja majandusjulgeoleku jaoks üliolulised. Siiski on nende ees mitmeid kasvu piiravaid

takistusi nagu fragmenteeritud õigusruum, kapital ja turg: sealhulgas halduskoormus ja raskendatud juurdepääs

rahastamisele, talentidele, taristule ja turule. Algatuse eesmärk on luua innovatsioonisõbralik keskkond, mis

toetab uuenduslike ettevõtete kasvu ELis.

Konsultatsioon on suunatud üksikisikutele ja äriühingutele, tööstusharu esindajatele, VKEde esindajatele,

idufirmade kogukonna esindajatele, akadeemiliste ringkondade ja teadusasutuste liikmetele, finantssektori

esindajatele, avaliku sektori asutustele, sealhulgas avaliku sektori hankijatele, teadus- ja tehnoloogiataristu

esindajatele ning muudele sidusrühmadele. Tagasisidekorje raames toimuv konsultatsioon annab

sidusrühmadele võimaluse jagada oma seisukohti, eelkõige võimalike meetmete ja selle kohta, kuidas algatus

aitaks kaasa uuenduslike ettevõtete asutamisele ja kasvule ELis ning uuenduslike lahenduste leviku

edendamisele ELi ühtsel turul.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitab komisjonile sisendi, tuginedes järgmistele Eesti

seisukohtadele:

 Eesti seisukohad ELi ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024.a

istungil ja Riigikogu ELi asjade komisjoni 4. novembri 2024. a istungil);

 Eesti ELi poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a

istungil).

 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE)

(kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil);

 Eesti seisukohad järgmise EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kohta (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuses 21. novembri 2024. a istungil ning kinnitatud Riigikogu EL asjade komisjoni 6.

detsembri 2024. a istungil);

 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava1 (Startup Estonia

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös valminud 7. märtsil 2025.a ).

Eesti rõhutab seisukohtades järgmist:

 Eesti peab oluliseks ELis innovatsiooni soodustava ettevõtluskeskkonna loomist. Selleks on vaja ELi

äritegevust reguleeriv õigusraamistik muuta ettevõtjatele selgemaks ja lihtsamaks, vähendada

bürokraatiat ning võimaldada ettevõtetel, sealjuures innovaatilistel ettevõtetel, kiiremini piiriüleselt

laieneda ja areneda. ELi siseselt uutele turgudele laienemiseks tuleb erinevad menetlused

(tegevusload, lepingud, sertifitseerimised) muuta lihtsamaks ja kiiremaks.  Peame oluliseks, et innovaatiliste ettevõtete konkurentsivõime ja kasvu toetamiseks tagatakse lihtne,

kiire ja paindlik ligipääs kapitalile ning toetustele kogu ettevõtte arengutsükli vältel, arvestades

valdkonnaspetsiifilisi vajadusi ja soodustades erakapitali kaasamist. Kui Euroopa

innovatsioonialgatuses nähakse ette teatud ettevõtete avalikest vahenditest toetamine või neile

tagatakse soodusjuurdepääs taristule (või muule sarnasele), siis peab olema ka selge, millised Euroopa

Liidu riigiabi reeglid või erandid kohalduvad.

 Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega teadustulemuste kommertsialiseerimise võimaldamist,

keskendudes standardimisele, sertifitseerimisele ja intellektuaalomandi väärindamisele. Seejuures on

oluline tagada, et intellektuaalomandi väärindamise põhimõtted on sarnased ELi üleselt, avaliku raha

toel loodud intellektuaalomandi väärindamisel ei ole regulatiivseid takistusi (sealjuures riigiabi) ning

1 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14593-European-Innovation-Act_en

2

kommertsialiseerimise tegevusi võetakse arvesse teadlaste ja teadusasutuste hindamisel ja

teadusrahastuse jagamisel.

 Peame oluliseks Euroopa innovaatiliste ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamiseks

keskenduda kõrgelt kvalifitseeritud talentide ligimeelitamisele ja hoidmisele, sealhulgas piiriülese

tööjõu registreerimise lihtsustamisele ja osalusoptsioonide pakkumisele.

 Peame oluliseks, et innovatsiooniökosüsteemi arendamiseks ja innovatsioonilõhe vähendamiseks

suurendatakse koostööd erinevate ELi regioonide vahel, mistõttu Euroopa innovatsioonimääruse

alusel elluviidavad tegevused peavad toetama regioonide vahelist koordinatsiooni ja jagatud taristu

arendamist. Lisaks peavad need olema kooskõlas teiste ELi konkurentsivõime kasvu ja üle-

Euroopalist koostööd reguleerivate algatustega (näiteks Euroopa Teadusruum, puhta tööstuse

kokkulepe, tehisintellekti määrus, biotehnoloogia määrus, ringmajanduse määrus).

 Peame oluliseks, et innovaatiliste lahenduste eksperimenteerimine regulatiivliivakastides oleks

kõikidele ettevõtetele kättesaadav. Selleks tuleb Euroopa innovatsioonimääruses lisaks ühtsete

mõistete ja põhimõtete sätestamisele kaaluda ELi õigusaktidesse erandite lisamist, mis võimaldavad

uudsete tehnoloogiate testimiseks vastaval ELi järelevalveasutustel ja ettevõtetel kokku leppida

eksperimenteerimise raamistik.

 Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega innovaatiliste riigihangete laialdasema kasutamise

võimaldamist, suunates nii liikmesriikide ostujõudu läbi riigihangete innovatsiooni toetamisse ja

pakkudes innovaatilistele ettevõtetele võimalust oma tooteid ja teenuseid arendada ning saada

referentskliente. Seejuures on oluline, et ELi õigusraamistik soodustaks ja proaktiivselt suunaks

innovatsiooni hankima.

Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile tagasiside esitamise tähtaeg on 3. oktoober 2025.

Jätkutegevused

Euroopa innovatsioonimäärus on kavas avaldada 2026. aasta I kvartalis.

Koostajad

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja

tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus (625 6389; [email protected]) ja EL ja

rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625 6353; [email protected]). Justiits-

ja Digiministeeriumi sisendi koondas Kristiina Krause (5556 1425; [email protected]) ja Haridus- ja

Teadusministeeriumi ettepanekud ELi ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt

([email protected]; 735 4046); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekud koondas Maarika Gross,

välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja asetäitja ([email protected]; 625 6565). Valdkonna

eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna juhataja

Marie Allikmaa majanduse ja innovatsiooni asekantsleri ülesannetes ([email protected]; 5885 1163).

Taust

President von der Leyeni 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes Euroopa Komisjonile esitati prioriteedid,

millega seada teadusuuringud ja innovatsioon majanduse keskmesse, lihtsustada õigusraamistikku ja vähendada

bürokraatiat uuenduslike ettevõtete jaoks ning tagada, et EL idufirmad pääseksid ligi kapitalile, mida nad

vajavad oma tegevuse laiendamiseks Euroopas, et nad ei peaks oma tegevust välismaale viima. Ka idufirmade,

teadusuuringute ja innovatsiooni voliniku missioonikirjas kutsuti üles töötama välja Euroopa innovatsiooniakti,

et ühtlustada õigusraamistikku, hõlbustada Euroopa uuenduslike idu-ja kasvufirmade juurdepääsu

riskikapitalile, toetada neid katsetamisel, nt testkeskkondadega, ning lasta turule uued lahendused ja

tehnoloogiad. ELi konkurentsivõime kompassis märgiti, et Euroopa innovatsiooniakt on üks peamisi algatusi,

et kaotada ELi ja tema ülemaailmsete konkurentide vahelist innovatsioonilõhe. Selles märgiti, et Euroopa

innovatsiooniaktiga edendatakse ka uuenduslike ettevõtete juurdepääsu Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristule

ning riiklikult rahastatud teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse käigus loodud intellektuaalomandile.

Innovatsioonimäärus täiendab järgmisi hiljuti vastu võetud ELi algatusi ja on nendega tihedalt seotud: ELi idu-

3

ja kasvufirmade strateegia2 (idu- ja kasvuettevõtete strateegia sisaldab muuhulgas ülevaadet erinevatest

algatustest, regulatsioonide muudatustest ja tegevustest ning selles on innovatsioonimäärus vaid üks osa

tervikpaketist), EL ühtse turu strateegia, oskuste liit ning Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu teatis. Samuti

täiendab see ka järgmisi tulevasi algatusi: Euroopa teadusruumi käsitlev õigusakt, ettevõtete 28. režiim, ELi

riigihankedirektiivide ja ELi standardimismääruse läbivaatamine. Euroopa innovatsiooniakt tugineb ka

varasematele algatustele, mille eesmärk on tugevdada Euroopa innovatsioonimaastikku, sh 2022. a Euroopa

innovatsioonikavale. Samuti võetakse sellega arvesse Euroopa Ülemkogu 2024. a järeldusi, milles soovitati

siduda innovatsioonihanked teadus- ja innovatsioonipoliitikaga. Euroopa innovatsiooniaktis võetakse ka

arvesse EL juhtide järjepidevat üleskutset (nt 2024. aasta Budapesti deklaratsioon uue konkurentsivõime

kokkuleppe kohta) vallandada ELi ühtse turu potentsiaal.

Euroopa innovatsioonimääruse eesmärk on lahendada peamised probleemid, millega seisavad silmitsi kõik ELi

uuenduslikud ettevõtted, nii suured kui ka väiksemad. See hõlmab ka mõningaid erimeetmeid väiksemate

ettevõtete, idu- ja kasvufirmade jaoks, kuna nad seisavad silmitsi mitmete täiendavate takistustega, mis

raskendavad nende turulepääsu ja kasvu.

Probleemid, mida komisjon soovib Euroopa innovatsioonimäärusega lahendada, on järgmised.

 Õiguslik killustatus.

 Vajadus innovatsioonisõbralikumate õigusraamistike järele: reguleerimine võib edendada

innovatsiooni, kui see on hästi kavandatud. Poliitikakujundajad ei pruugi aga alati piisavalt hinnata

tulevaste õigusaktide võimalikku mõju innovatsioonile, mis võib põhjustada regulatiivset koormust.

 Vähe võimalusi uuenduslike lahenduste katsetamiseks: kuigi katsekeskkondi ja eluslaboreid

kasutatakse Euroopas juba laialdaselt, et katsetada uuenduslikke lahendusi osana laiemast teadus- ja

arendustegevusest, on regulatsiooni testkeskkonnad ELi ja liikmesriikide tasandil vähem levinud.

Koostöö pädevate reguleerivate asutuste ja novaatorite vahel, et vastastikku õppida uuenduslike

tehnoloogiate võimaliku regulatiivse mõju kohta, ei ole veel saavutanud oma täielikku potentsiaali.

 Piiratud juurdepääs rahastamisallikatele: ELi idu- ja kasvufirmadel on keeruline kasutada oma

intellektuaalomandi õigusi tagatisena, et tagada finantsinvestoritelt rahastamine. Juurdepääs riiklikele

ja ELi vahenditele on jätkuvalt piiratud, kuna ei ole eraldatud piisavalt avaliku sektori vahendeid,

millega saaks toetada uuenduslike lahenduste turustamist ja uuenduslike idufirmade kasvu. Samuti ei

ole endiselt valdavalt toetustel või võlal põhinevad avaliku sektori rahastamismudelid piisavad

uuenduslike ettevõtete kasvuks.

 Ebapiisav kommertskasutus: riiklikult rahastatavate teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse käigus

loodud teadmiste ja intellektuaalomandi õiguste kommertskasutuse võimalused on kasutamata. Selle

potentsiaali ärakasutamist pidurdavad standardimise, sertifitseerimise ja uuenduslike lahenduste jaoks

ELi liikmesriikides lubade saamisega seotud takistused ja killustatus. Need takistused pidurdavad

akadeemiliste teadusuuringute tulemuste turustamist ning tööstuse, akadeemiliste ringkondade ja

avaliku sektori koostööd.

 Piiratud juurdepääs teadus- ja tehnoloogiataristule: väiksematel uuenduslikel ettevõtetel ei ole sageli

vahendeid selliste rajatiste ehitamiseks või kallite seadmete ostmiseks. Sageli on sellise juurdepääsu

saamine halduslikult tülikas või taristuomanikud kehtestavad piirangud eraettevõtjate juurdepääsule.

 Alakasutatud innovatsioonihanked: avaliku ja erasektori innovatsioonihanked pakuvad uuenduslikele

ettevõtetele võimalust saada oma esimesed suured tellimused ja laiendada oma äritegevust.

Innovatsioonihanked on ELis hetkel alakasutatud ja uuenduslikud ettevõtted seisavad silmitsi

takistustega oma uuenduslike lahenduste toomisel era- ja riigihanketurule kogu ELis.

 Talentide ligimeelitamine ja hoidmine: ELi liikmesriikide erinevate normide, eeskirjade ja

maksueeskirjade keerulisus võib takistada töötajate omandiõiguse skeemide, näiteks aktsiaoptsioonide

laialdasemat kasutamist, kuigi need võivad olla oluline stiimul uuenduslikele ettevõtetele meelitamaks

ligi ja säilitada vajaolevaid talente.

2 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/2f76a0df-b09b-47c2-949c- 800c30e4c530_en?filename=ec_rtd_eu-startup-scaleup-strategy-communication.pdf

4

 Innovatsioonipoliitika puudulik koordineerimine: innovatsioonipoliitika on liikmesriikide vahel ja ELis

suures osas koordineerimata, hetkel puudub ametlik mehhanism riikliku ja ELi innovatsioonipoliitika

tõhusaks koordineerimiseks.

Euroopa innovatsioonimäärusega soovib komisjon käsitleda innovatsiooni ökosüsteemi eri osaliste ees seisvaid

probleeme, mis on seotud ka juurdepääsuga rahastamisele, talentidele või taristutele ja turgudele. Euroopa

innovatsiooniaktiga soovitakse kõrvaldada ka tõkked ja puudused, mis takistavad Euroopat tööstuse

konkurentsivõime taastamist ja majanduskasvu. Mitmed neist probleemidest tulenevad otseselt või kaudselt ELi

ühtse turu killustatusest, sealhulgas kapitali, töötajate ning kaupade ja teenuste liikumisega seotud killustatusest.

Lisaks on mõned uuenduslike ettevõtete ees seisvad probleemid seotud halduskoormusega, mis tuleneb nii ELi

kui ka liikmesriikide tasandi õigusnormidest. Muud probleemid tulenevad tõketest, mis vähendavad tööstuse,

akadeemiliste ringkondade ja avaliku sektori koostöö kaudu loodud akadeemiliste teadusuuringute ja

uuenduslike lahenduste turustamise võimalusi. Seega võimaldaksid uue innovatsiooniakti raames võetavad

võimalikud meetmed avada ELi ühtse turu täieliku potentsiaali ja aidata uuenduslikel ettevõtetel kasvada üksnes

siis, kui neid meetmeid kavandatakse ELi tasandil. Samamoodi oleks tõhusate koordineerimismehhanismide

loomine ELi ja selle liikmesriikide vahel võimalik vaid ELi tasandi meetmetega.

Euroopa innovatsioonimäärusega soovib komisjon edendada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja luua

innovatsioonisõbralikud võrdsed tingimused uuenduslikele ettevõtetele, sealhulgas VKEdele, idu- ja

kasvufirmadele, et nad saaksid ELi ühtsel turul kasvada. Nende eesmärkide saavutamiseks kaalub Euroopa

Komisjon järgmist:

 Lihtsustada olemasolevat õigusraamistikku ja muuta see innovatsioonisõbralikumaks, et vähendada

uuenduslike ettevõtete haldus- ja regulatiivset koormust.

 Kergendada juurdepääsu rahastamisele - avatakse võimalus kasutada intellektuaalomandi õigusi

tagatisena uuenduslikele ettevõtetele rahastamise tagamisel, misläbi antakse täiendav juurdepääs

rahastamismeetmetele hoiuste ja investeeringute liidu raames.

 Innovaatiliste ettevõtete juurdepääsu toetamine ELi ja riiklikele vahenditele.

 Innovaatiliste ettevõtete toetamine uuenduslike lahenduste arendamisel ja katsetamisel nii tipptasemel

teadus- ja tehnoloogiataristutes, misläbi täiendatakse Euroopa teadusruumi käsitleva õigusakti

meetmeid, kui ka turutingimustes, näiteks regulatsiooni testkeskkondades, on olulised sammud

uuenduslike toodete ohutu turule laskmise suunas.

 Hõlbustada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja levitamist turul, muuhulgas muutes avaliku ja

erasektori hanked innovatsioonisõbralikumaks sealjuures täiendatakse ELi riigihankedirektiivide

läbivaatamise raames kavandatud meetmeid.

 Võimaldada innovaatilistel ettevõtetel talente paremini ligi meelitada ja hoida (näiteks kasutades

atraktiivseid töötajate omandiõiguse skeeme, misläbi täiendatakse ettevõtete 28. režiimi ja oskuste

liitu).

 Parandada riiklikult rahastatud akadeemiliste teadusuuringute ja innovatsioonitegevuses saadud

tulemuste turustamist, tõhustades intellektuaalomandi õiguste kasutamist, standardimist ja

sertifitseerimist, seeläbi täiendatakse Euroopa teadusruumi käsitleva õigusakti ja ühtse turu strateegia

meetmeid.

 Raamistiku loomine innovatsioonipoliitika paremaks koordineerimiseks nii liikmesriikide vahel kui ka

liikmesriikide ja ELi vahel.

Eesti vaates saab esile tuua, et Eesti Statistikaameti andmetel tegeleb innovatsiooniga 53% ettevõtetest, kõige

innovaatilisemad on põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmisega tegelevad ettevõtted. Ettevõtete

2020.–2022. aasta innovatsiooniuuringu tulemustel on innovaatilisus kahanenud 11 protsendipunkti võrra.

Samas on kasvanud innovatsioonile tehtavad kulutused, seda peamiselt teadus- ja arendustegevuse kulutuste

arvelt. Uuenduskulud olid 2022. aastal 921 miljonit eurot, millest pea pool suunati teadus- ja arendustegevusele.

Need jagunesid vastavalt 377 miljonit eurot ettevõttesisesele ja 72 miljonit eurot sisseostetud teadus- ja

arendustegevusele.

Statistikaameti viimati avaldatud andmetel olid 2023. aastal Eestis kulutused teadus- ja arendustegevusele 702

miljonit eurot, mis on läbi aegade suurim summa ja 9% võrra enam kui aasta varem. Kulutustest üle poole ehk

5

406 miljonit eurot panustas ettevõtlussektor. Ligi pool (47%) teadus- ja arendustegevuse kulutustest tuli suurte

ettevõtete arvelt, kokku raporteeris teadus- ja arendustegevuse kulusid 468 ettevõtet.

Suurim osa ehk 60% teadus- ja arendustegevuse kuludest läks tööjõule, mis oli 2023. aastal 423 miljonit eurot.

Tööjõukulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 7%, mille taga on eelkõige valdkonna töötajate arvu suurenemine.

Investeeringute maht oli 85 miljon eurot, mis moodustab teadus- arendustegevuse kuludest enam kui

kümnendiku. Jooksevkulude maht oli 194 miljon eurot, mille alla lähevad näiteks väiksemate seadmete,

instrumentide, materjali ja muu käibevara soetus, samuti taristu ülalpidamine ning ettevõttesiseste projektide

jaoks ostetud teadus- ja arendustegevuse tööd ning teenused.

Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe SKP-sse oli 2023. aastal 1,84%, mis on läbi ajaloo üks

kõrgemaid. 2022. aastal oli see 1,78%. ELi teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe SKP-sse oli 2,25%, mis

jäi samale tasemele nagu aasta varem.

Euroopa innovatsioonitegevuse 2025. a tulemustabeli kohaselt on Eesti tugev innovaator ning Eesti

innovatsiooninäitaja viimase 7 aastaga kasvanud 30 protsenti, mis on ELi liikmesriikide seas suurim kasv.

Tulemustabeli järgi on Eesti tugevusteks riskikapitali investeeringute hulk, kaubamärkide arv ning tööjõu

liikuvus teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas. Peamisteks väljakutseteks on madal tööjõu- ja ressursitootlikkus,

kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete ning teadusmahukate teenuste eksport ning avaliku sektori tugi erasektori

teadus- ja arendustegevusele (TA).

Avaliku konsultatsiooni tagasiside on Lisas 1.

Õiguslik alus

Komisjon on avaliku konsultatsiooni kutses välja toonud, et sõltuvalt sellest, kuidas kehtestatakse võimaliku

Euroopa innovatsiooniakti eesmärgid, võidakse kaaluda mitut õiguslikku alust. Nende hulka kuuluvad

muuhulgas i) ELi toimimise lepingu artikkel 114, mis käsitleb meetmete võtmist siseturu rajamise ja toimimise

tagamiseks, ii) ELi toimimise lepingu artikli 173 lõige 3, millega toetatakse liikmesriikides võetavaid meetmeid,

et tagada liidu konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse jaoks vajalikud tingimused ning tööstuse

kohanemine kiiretest innovatsioonitsüklitest tulenevate struktuurimuutustega, ning iii) ELi toimimise lepingu

artikli 182 lõige 5 Euroopa teadusruumi rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmise kohta. Seetõttu

sõltuvalt käesoleva algatuse lõplikust reguleerimisalast võib komisjon kaaluda muid õiguslikke aluseid.

Eesti seisukohad ja põhjendus avalikule konsultatsioonile Euroopa Liidu innovatsiooniakti kohta

1. Eesti peab oluliseks Euroopa Liidus innovatsiooni soodustava ettevõtluskeskkonna loomist.

Selleks on vaja Euroopa Liidu äritegevust reguleeriv õigusraamistik muuta ettevõtjatele

selgemaks ja lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ning võimaldada ettevõtetel, sealjuures

innovaatilistel ettevõtetel, kiiremini piiriüleselt laieneda ja areneda. Euroopa Liidu siseselt uutele

turgudele laienemiseks tuleb erinevad menetlused (tegevusload, lepingud, sertifitseerimised) muuta lihtsamaks ja kiiremaks.

Selgitus: Innovatsiooni soodustava ettevõtluskeskkonna loomine eeldab ELi õigusraamistiku põhjalikku

reformimist, keskendudes lihtsusele, selgusele ja rakendatavusele. Praegune regulatiivne killustatus,

dubleerimine ja liigne halduskoormus takistavad ettevõtete kasvu, eriti teadus ja tehnoloogiamahukate (idu)

ettevõtete puhul, kelle ressursid on piiratud ja kellele iga lisanduv menetlus (nt tegevusload, sertifitseerimised)

tähendab ajakulu ja kulusid. Seetõttu tuleb vähendada uute õigusaktide mahtu ning keskenduda kehtivate

regulatsioonide tõhusamale rakendamisele. Rõhutasime Eesti seisukohtades ELi ühtse turu tuleviku kohta, et

ELi ühtse turu edasiarendamise eesmärgiks peab olema selge õigusliku regulatsiooniga innovatsiooni soosiva

ettevõtluskeskkonna loomine. Tuleb vähendada õigusloome mahtu ja keskenduda kehtiva õiguse paremale

rakendamisele ning ELi õigusaktidest tuleneva bürokraatia, killustatuse, dubleerimise ja aruandluskohustuse

vähendamisele. Ennekõike innovatsioonimääruse vaates tähendab see ühtsete põhimõtete ja

6

raamregulatsioonide kehtestamist, mis võimaldab uudsete tehnoloogiate katsetamist olemasolevate

regulatsioonide raames või luues nendes erisusi (st eksperimenteerimise raamistik ja regulatiivliivakastid,

täpsemalt seisukohas 6). Seejuures on oluline, et ka uute tehnoloogiate puhul jälgitaks nende mõju ja ohutust

inimestele, loomadele ja laiemalt keskkonnale.

Avalikus konsultatsioonis räägitakse vajadusest defineerida ELi õiguses terminid nagu idufirma ja uuenduslik

ettevõte. Peame oluliseks, et kui neid termineid, mida praegu kasutatakse üldises riigiabi grupierandi määruses3,

hakatakse laiemalt kasutama, siis on vajalik, et terminid oleksid üle ELi õiguse samasisulised. St nendest tuleks

lähtuda ka üldises riigiabi grupierandi määruses jm asjakohastes riigiabi andmise reeglites (kui vaja, siis ka neid

muuta).

Oluline on, et iga uus regulatsioon oleks tehnoloogianeutraalne, pikaajalise vaatega ning seoks olemasoleva

õiguse ühtseks tervikuks. Õigusaktide mõjuanalüüsid peavad olema põhjalikud, sisaldades konkurentsivõime

kontrolli ja kulude hinnangut, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) vaates. Lisaks tuleb

arvestada ka riigi halduskoormuse kasvuga, mis kandub edasi ettevõtjatele.

Letta4 ja Draghi5 raportid ELi ühtse turu ja konkurentsivõime kohta ning Euroopa Komisjoni asepresident

Valdis Dombrovskis on rõhutanud vajadust lihtsustada õigusraamistikku ja vähendada aruandluskoormust.

Toetame seisukohta, et uute regulatsioonide kehtestamisel tuleb hinnata olemasolevat regulatsioonikogumit

ning vajadusel teha ulatuslikke muudatusi, mitte piirduda üksikute täiendustega. Selline lähenemine aitab kaasa

läbipaistvamale ja tõhusamale otsustusprotsessile ning loob innovatsiooni toetava keskkonna, kus ettevõtted

saavad kasvada ja areneda.

2. Peame oluliseks, et innovaatiliste ettevõtete konkurentsivõime ja kasvu toetamiseks tagatakse

lihtne, kiire ja paindlik ligipääs kapitalile ning toetustele kogu ettevõtte arengutsükli vältel,

arvestades valdkonnaspetsiifilisi vajadusi ja soodustades erakapitali kaasamist. Kui Euroopa

innovatsioonialgatuses nähakse ette teatud ettevõtete avalikest vahenditest toetamine või neile

tagatakse soodusjuurdepääs taristule (või muule sarnasele), siis peab olema ka selge, millised

Euroopa Liidu riigiabi reeglid või erandid kohalduvad.

Selgitus: ELPOL raamdokumendis 2025-2027 rõhutasime, et innovaatiliste tehnoloogiate arendamisel tuleb

ettevõtjatele ELi toetusfondidest pakkuda rahastust terve tegevustsükli vältel arendusest turule minekuni.

Samuti rõhutasime ELPOL raamdokumendis, et riigiabi menetlused peavad olema palju lühemad, et kiirendada

nii uute tehnoloogiate turule jõudmist kui ka oluliste olemasolevate tehnoloogiate piisava tootmisvõimsuse

tagamist.

Avalikus konsultatsioonis tuuakse välja eesmärk soodustada innovatsioonitegevuste rahastamist sh

rahastusmudelid, mis põhinevad intellektuaalomandil, innovatsiooni toetamine läbi innovatsioonihangete ning

lihtsustatud ligipääsu teadus- ja tehnoloogiataristule. Peame oluliseks, et kui rahastamisel on tegemist riigiabiga,

siis vastavad riigiabi reeglid ka seda võimaldaks või vajadusel tuleks innovatsioonimääruse raames

riigiabireeglid üle vaadata.

Innovaatiliste ettevõtete, sealhulgas idu- ja kasvuettevõtete, arenguks on kriitilise tähtsusega ligipääs kapitalile

ja toetustele, mis katavad kogu ettevõtte elutsükli alates teadus- ja arendustegevusest kuni toimiva ärimudelini.

Ettevõtted seisavad silmitsi nn „surmaoruga“, kus rahastuse puudumine takistab turule jõudmist. Seetõttu on

oluline, et toetusmeetmed oleksid kohandatud ettevõtte arenguetapile ja valdkonnale, kus vajadused on väga

erinevad. ELi toetuste menetlusprotsessid sageli aeglased ja bürokraatlikud, mistõttu võib rahastus laekuda alles

3 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014 , ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks EMPs kohaldatav tekst Määrus - 651/2014 - EN - EUR-Lex 4 Enrico Letta raport Euroopa ühtse turu tulevikust Enrico Letta's Report on the Future of the Single Market - European Commission 5 Draghi raport Euroopa konkurentsivõimest The Draghi report on EU competitiveness

7

märgatavalt hiljem (kuni 12 kuud) pärast positiivset otsust. See seab eriti alustavad ettevõtted keerulisse

olukorda ja pärsib innovatsiooni.

Kapitali kättesaadavuse parandamiseks tuleb arendada kapitaliturgu ja luua mitmekesiseid rahastusallikaid,

sealhulgas alternatiive riskikapitalile. Euroopa börsi loomine või olemasolevate börside lõimimine,

pensionifondide ja suurkorporatsioonide investeeringute aktiveerimine ning füüsilise kohaloleku ja notariaalse

tõestamise nõuete lihtsustamine aitaksid vähendada investeerimistakistusi ELis.

Draghi raporti ja Euroopa Investeerimispanga hinnangute kohaselt on ELi investeeringute puudujääk üks

suurimaid konkurentsivõime takistusi. Innovatsioonilõhe vähendamiseks tuleb suurendada investeeringuid

kõrgtehnoloogiasse ja tugevdada Euroopa teadusruumi (ERA), soodustades koostööd avaliku, era- ja

akadeemilise sektori vahel. Soovitati, et kavandatav Euroopa Konkurentsivõime Fond võiks koondada erinevad

rahastusvõimalused loogilisse järjekorda, et ettevõtted ei peaks rahastuse saamiseks EList lahkuma.

Konkurentsivõime Fondi ettepanek on esitatud, tegemist on ühe reeglistiku alusel toimiva fondiga, mis peaks

pakkuma taotlejatele ühtset juurdepääsu rahastamisele, lihtsustab ja kiirendab ELi rahastamist ning hoogustab

era- ja avaliku sektori investeeringuid.

Kapitaliturgude liidu arendamine, sealhulgas noteerimisnõuete ühtlustamine ja kohalike kapitaliturgude

tugevdamine, on oluline, et tagada stabiilne ja kriisikindel finantssüsteem. Eesti puhul mõjutab kapitali hinda

ka geograafiline asukoht ja kapitalituru väiksus, mistõttu on oluline luua soodsad tingimused kapitali

kaasamiseks ja investeeringute tegemiseks.

3. Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega teadustulemuste kommertsialiseerimise

võimaldamist, keskendudes standardimisele, sertifitseerimisele ja intellektuaalomandi

väärindamisele. Seejuures on oluline tagada, et intellektuaalomandi väärindamise põhimõtted on

sarnased Euroopa Liidu üleselt, avaliku raha toel loodud intellektuaalomandi väärindamisel ei

ole regulatiivseid takistusi (sealjuures riigiabi) ning kommertsialiseerimise tegevusi võetakse

arvesse teadlaste ja teadusasutuste hindamisel ja teadusrahastuse jagamisel.

Selgitus: Euroopa Komisjon on välja toonud, et standardimine, sertifitseerimine ja load on toote turule toomise

põhialuseid. Akadeemilistel teadlastel ja väikestel innovaatilistel ettevõtetel, näiteks ülikoolide

kõrvalettevõtetel ja idufirmadel, on nende protsessidega aga raskusi piiratud ressursside ja surve tõttu hakata

oma tooteid võimalikult varakult müüma. Draghi ja Heitori6 on välja toonud, et EL-i üheks suurimaks

väljakutseks on teadustulemuste kommertsialiseerimine. Seetõttu on tervitatav, et innovatsioonimäärus rõhutab

vajadust paremini ära kasutada riikliku ja EL-i rahastusega teadustöö kaudu loodud akadeemiliste teadmiste ja

intellektuaalomandi majanduslikku potentsiaali rakendamist. Eesti VKEde seas läbiviidud uuring tõi välja, et

intellektuaalomandi kaitse ja väärindamise takistavateks teguriteks on madal teadlikkus nii intellektuaalomandi

väärindamise õiguste ja võimaluste osas, aga ka7 selle kaitsmise osas. Seetõttu on oluline selgitada

intellektuaalomandi väärindamisega seotud aspekte, soodustada erinevate riikide parimate praktikate

vahetamist ning ühtlustada praktikaid üle Euroopa ning vajadusel eemaldada regulatiivseid takistusi.

Näiteks ühtse toimega patendi süsteemis võiksid osaleda kõik ELi liikmesriigid. Ka Eesti on üks nendest 18-st

liikmesriigist, kes alates 01.06.2023 kehtima hakanud süsteemis osalevad (vastav regulatsioon võeti vastu 2012

ning jõustus 2023)8. Taotlejatele, kes soovivad saada oma leiutisele kaitset paljudes liikmesriikides, on selline

süsteem odavam kui Euroopa Patendikonventsiooni alusel välja antava nn klassikalise Euroopa patendi süsteem,

kus taotleja tasutavad summad sõltuvad sellest, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Samuti on

intellektuaalomandiga seonduv tekitanud erinevaid tõlgendusi innovatsioonihangete puhul, kus ühepoolt on

eesmärk jätta intellektuaalomand hanke läbiviijale, sest vaid nii on võimalik hanke tulemusel tekkivat

toodet/teenust hanke läbiviijal skaleerida, samas hankijad nõuavad intellektuaalomandi õiguste üleandmist

kartuses, et vastasel juhul on antud ebaseadusliku riigiabi.

6 Manuel Heitori raport „Align, act, accelerate“ Align, act, accelerate - Publications Office of the EU 7 Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete loomevarauuring, Kantar Emor 2024 8 https://www.epa.ee/patendid-kasulikud-mudelid/patent/uhtse-toimega-euroopa-patent

8

Teadlaste hindamisel ning teadus- ja arendusasutuste rahastamise mehhanismid võiksid arvestada

teadustulemuste kommertsialiseerimise (nt litsentsid, spin-off’id, koostöölepingud) tegevusi. Nii tekiks

teadlastel suurem motivatsiooni tegeleda kommertsialiseerimistegevustega ja aitaks proaktiivselt leida

võimalusi ettevõtetega koostööks.

4. Peame oluliseks Euroopa innovaatiliste ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime

kasvatamiseks keskenduda kõrgelt kvalifitseeritud talentide ligimeelitamisele ja hoidmisele, sealhulgas piiriülese tööjõu registreerimise lihtsustamisele ja osalusoptsioonide pakkumisele.

Selgitus: Praegune EL-i ühtne turg ei toimi täielikult ka kõrgelt kvalifitseeritud välismaalaste ehk talentide

vaates. Kõrgelt kvalifitseeritud talentide ligimeelitamiseks väljapool EL-i võiks kaaluda ühtset lähenemist üle

EL-i, sealhulgas keskenduda konkreetsetele elementidele nagu näiteks piiriülese tööjõu registreerimise

lihtsustamine iduettevõtetele tagades samaaegselt tööjõuturu kestlikkus ja konkurentsivõime ning vältides

välismaise odavtööjõu massilist ärakasutamist. Samuti optsioonide pakkumine on idufirmade jaoks kriitilise

tähtsusega, et konkureerida rahvusvahelisel talenditurul, kuid praegu on optsioonide maksustamine ja

kasutamine riigiti väga erinev. See teeb keeruliseks ühtsete ja atraktiivsete optsioonipakettide loomise

töötajatele. Idufirmad on oma tagasisides välja toonud muuhulgas näiteks vajadust idufirmadele selgeteks ja

konkurentsivõimelisteks tingimusteks optsioonide andmiseks. See aitaks vähendada ebavõrdsust ja lihtsustada

talentide motiveerimist kogu EL-is. Seega toetame optsioonide osas ühtse lähenemise loomist.

Talentide ligimeelitamise ja hoidmise kõrval tuleb keskenduda ka uute talentide kasvatamisele, mis tähendab,

et olulisel kohal peaks olema ka haridus ja järelkasv, et Euroopa tuleks uus põlvkond ettevõtlike ja

innovaatiliselt mõtlevaid inimesi. Oluline, et kolmandast riigist talentide ligimeelitamise tulemusel ei jääks

varju Euroopa enda talentide kasvatamine. Seetõttu peame oluliseks, et innovatsioonimäärus soodustab ja toetab

piirkondlike talendi- ja järelkasvuprogrammide arendamist (sarnaselt nagu EIT süvatehnoloogia talendi algatus,

mille eesmärgiks oli 1 miljoni süvatehnoloogia valdkonna spetsialisti väljaõpe).

5. Peame oluliseks, et innovatsiooniökosüsteemi arendamiseks ja innovatsioonilõhe vähendamiseks

suurendatakse koostööd erinevate Euroopa Liidu regioonide vahel, mistõttu Euroopa

innovatsioonimääruse alusel elluviidavad tegevused peavad toetama regioonide vahelist

koordinatsiooni ja jagatud taristu arendamist. Lisaks peavad need olema kooskõlas teiste

Euroopa Liidu konkurentsivõime kasvu ja üle-Euroopalist koostööd reguleerivate algatustega

(näiteks Euroopa Teadusruum, puhta tööstuse kokkulepe, tehisintellekti määrus, biotehnoloogia

määrus, ringmajanduse määrus).

Selgitus: Draghi raport rõhutab vajadust vähendada innovatsioonilõhet EL ning USA ja Hiina vahel, mis seisneb

investeeringutes teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning võimekuses arendada strateegilisi

tehnoloogiad, mille tulemusel EL jääb oma lähimates konkurentidest järjest enam maha. Innovatsioonilõhe ei

ole aga vaid EL-i ja lähimate konkurentide vahel vaid ka EL-i sees liikmesriikide vahel. Seetõttu tuleb tagada,

et innovatsioonimääruse ja teiste EL-i algatustega arendataks innovatsiooniökosüsteemi ja suunataks

investeeringuid üle Euroopa.

Kuigi sageli tehakse lähinaabritega koostööd, et parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile, taristule ja

teadmistele, siis koostöömehhanismid ei ole riikide vahel selgelt välja kujunenud. Näiteks „Regional Innovation

Valley“ ei ole täna end veel lõpuni tõestanud, sest see soodustab eelkõige liikmesriikide väiksemate regioonide

vahelist koostööd, aga mitte ilmtingimata riikide ülest koostööd iduettevõtluse toetamisel. Siiski oleks vaja

riikidevaheliselt oluliselt suurendada vertikaalset teadmust ja toetada innovaatilisi ettevõtteid, sest Euroopas on

ka täna teatud valdkondades (näiteks süvatehnoloogiad, biotehnoloogiad, kosmosetehnoloogiad,

kaitsetehnoloogiad) vähe eksperte ja teadmisi.

Taristu, sealjuures tehnoloogiataristu, arendamisel ja ligipääsu soodustamisel tuleb tagada, et tegevused

toimuksid üle EL-i ning kõigil ettevõtetel oleks võrdne ligipääs taristule sh võttes arvesse taristu füüsiline

asukoht. Samuti on kriitiline, et teadlastel oleks tagatud ligipääs kõrgtehnoloogilisele taristule, mis on vajalik

teadustöö skaleerimiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime hoidmiseks. Juhul, kui füüsiline taristu asub

9

Euroopa äärealade riikidest tuhandete kilomeetrite kaugusel, siis tegelikkuses pole taristu (võrdsetel alustel)

ligipääsetav, sest kaasnevad täiendavad kulud (lähetuskulud, transpordikulud) muudavad taristu ligipääsmatuks.

Seega peame oluliseks, et taristu loodaks ühtlaselt üle Euroopa (sh Ida- ja Põhja-Euroopasse) ja oleks tagatud

piiriülene ristkasutus.

Euroopa innovatsioonimäärus peab olema kooskõlas teiste EL-i algatustega, mis samuti toetavad laiemalt

konkurentsvõime kasvu ja üle-Euroopalist koostööd. Nii näiteks on oluline, et Euroopa innovatsiooniakt oleks

tihedas kooskõlas kavandatava Euroopa teadusruumi määrusega. Innovatsiooni- ja teaduspoliitika

koordineerimine on vältimatu, et vältida killustatud juhtimist, dubleerivaid algatusi ja sünergiate alakasutamist.

Lisaks ei ole hetkel arusaadav, kuivõrd innovatsioonimäärus arvestab näiteks ERA tegevustega ning millistes

tegevustes nähakse sünergiaid. Lisaks on mitmeid valdkondlike algatusi (näiteks tehisintellekti, biotehnoloogia,

kvanttehnoloogiate strateegia, puhta tööstuse kokkulepe, ringmajanduse määrus jne), millel on otsene seos

innovatsioonimäärusega.

6. Peame oluliseks, et innovaatiliste lahenduste eksperimenteerimine regulatiivliivakastides oleks

kõikidele ettevõtetele kättesaadav. Selleks tuleb Euroopa innovatsioonimääruses lisaks ühtsete

mõistete ja põhimõtete sätestamisele kaaluda Euroopa Liidu õigusaktidesse erandite lisamist, mis

võimaldavad uudsete tehnoloogiate testimiseks vastaval Euroopa Liidu järelevalveasutustel ja

ettevõtetel kokku leppida eksperimenteerimise raamistik.

Selgitus: Õigusaktidest tulenevad piirangud pärsivad sageli mitte ainult innovaatiliste lahenduste turule tulekut,

vaid ka nende lahenduste testimist-katsetamist enne turul lansseerimist. Innovatsiooni toetamiseks on vaja luua

võimalused tehnoloogiaid, teenuseid ja tooteid valideerida turvaliselt piiritletud keskkonnas, aga päriselu

tingimustes, ilma kohustuseta täita kõiki õigusaktis nimetatud nõudeid, mis kehtivad turul toimivatele

lahendustele Regulatiivliivakastid peavad koosnema kontrollitud testkeskkondadest, mis hõlbustavad

uuenduslike lahenduste arendamist, väljatöötamist ja testimist. Seega tuleks lisaks algatuses välja pakutud

ühistele mõistetele, põhimõtetele ja juhenditele kaaluda võimalust lisada EL õigusaktidesse sellised erandid,

mis võimaldavad vastaval EL järelevalveasutusel ja ettevõtjal kokku leppida, et tehnoloogia valideerimiseks ei

pea teatud õigusakti nõudeid täitma ja riskid maandatakse muul moel. Õigusraamistikus loodavad erandid ei

pea üksnes sõltuma ettevõtte iseloomust või suurusest, vaid fookus peaks olema erandeite loomisel teadus- ja

arendustegevuse faasiks. Seejuures tuleks võimaldada tehnoloogiaid, teenuseid ja tooteid valideerida päriselu

tingimustes, kohustuseta täita kõiki õigusaktis nimetatud nõudeid. Seda saaks saavutada näiteks õigusaktidesse

sellise mehhanismi loomisega, mille kohaselt võivad järelevalveasutus ja ettevõtja sõlmida halduslepingu,

millega lepitakse kokku, et teatud õigusakti nõudeid ajutiselt ei kohaldata, kuid lepitakse kokku konkreetsetes

riskijuhtimise meetmetes, millega nõude mittetäitmisega kaasnevad ohud maandatakse (nn

regulatiivliivakastid). See omakorda tagab võimaluse tulevikus regulatiivliivakasti raames ka EL õigusaktidest

tulenevate piirangute all olevaid lahendusi testida ning toetaks innovatsioonisõbraliku regulatsiooni loomist.

Oluline väljakutse seondub õiguskindluse puudumisega. Uute tehnoloogiate ja ärimudelite pakkujad ei oska

hinnata, kas nende lahendus vastab õigusaktis sätestatud nõuetele, mis koheselt tekitab ettevõtjale õigusliku

riski ja kujuneb tõkkeks innovatiivsete lahenduste pakkumisel. Seega innovatsiooni edendamiseks tuleks luua

selliseid mehhanisme, mis tekitaksid ettevõtete jaoks kiire õigusselguse. Näiteks võtta laialdasemalt kasutusele

EL tehisintellekti määrusega analoogseid liivakasti-teenuseid, mille raames suunatakse EL või liikmesriikide

asutusi võtma selgeid positsioone selle osas, mida peaks ettevõte konkreetse lahenduse osas tegema, et tema

tegevust käsitletakse õiguspärasena. Väljakutse regulatiivliivakastide loomise osas ei ole seotud nende

ühetaolises defineerimises, vaid selles, et õigusaktid ei anna liivakasti pakkuja jaoks selget mandaati anda

hinnang õiguspärasuse osas viisil, mida ka järelevalveasutus hiljem peaks (vähemalt teatud määral) arvestama.

Selle puudumisel jääb liivakasti pakkujale teisejärguline nõustamisfunktsioon, mis ettevõtja jaoks piisavat

õiguskindlust ei tekita ning ainult nõustamisfunktsioonist koosnedes ei ole tegelikult tegu regulatiivliivakastiga

selle algses tähenduses. Regulatiivliivakast peab võimaldama ettevõtjatel testida turvalises keskkonnas

lahendusi, mis võivad olla konfliktis hetkel kehtiva regulatsiooniga. Abiks saavad olla Nõukogu järeldused

10

regulatiivsete liivakastide kohta (Council Conclusions on Regulatory sandboxes)9, parema õigusloome

tööriistakast10 ja ka OECD regulatiivse liivakasti vahendid (OECD Regulatory Sandbox Toolkit)11.

7. Toetame Euroopa innovatsioonimäärusega innovaatiliste riigihangete laialdasema kasutamise

võimaldamist, suunates nii liikmesriikide ostujõudu läbi riigihangete innovatsiooni toetamisse ja

pakkudes innovaatilistele ettevõtetele võimalust oma tooteid ja teenuseid arendada ning saada

referentskliente. Seejuures on oluline, et Euroopa Liidu õigusraamistik soodustaks ja

proaktiivselt suunaks innovatsiooni hankima.

Selgitus: Euroopa Komisjon on pikalt edendanud innovatsioonihangete laialdasemat kasutuselevõttu, kuid seni

pole innovaatilisi riigihangete erinevatel põhjustel leidnud laialdast kasutust. Mitmed riigid, sh Eesti, on võtnud

eesmärgiks suurendada innovaatiliste riigihangete mahtu ja selle toetamiseks loonud erinevad tegevuskavad.

Tänased regulatsioonid otseselt innovaatiliste riigihangete läbiviimist ei takista, samas on osad riigid loonud

oma seadusandluses erisusi, mis proaktiivselt soodustavad innovaatiliste riigihangete läbiviimist. Samuti pakub

Euroopa Komisjoni liikmesriikidele tuge innovaatiliste riigihangete läbiviimisel ning loodud on

seiremehhanism, mis võimaldab erinevate riikide edenemist ja parimaid praktikaid jagada.

Sellele vaatamata on mitmeid väljakutseid. Näiteks intellektuaalomandi puhul tulenevalt erinevatest seadustest

kehtib põhimõte, et intellektuaalomandi õigused kuuluvad selle loojale ning nende õiguste üleminek tuleb

valdavalt kokku leppida kirjalikus lepingus. Hankijal on vabadus otsustada, millistel tingimustel ja ulatuses ta

neid selle intellektuaalomandi kasutamiseks õigusi tal vaja on. Enamusel juhtudest piisaks selleks varaliste

õiguste lihtlitsentsist, näiteks, hanke tehnilises kirjelduses ette nähtud eesmärgil ja ulatuses. Praktikas aga on

hankijad hanke tingimustes senimaani vaikimisi valdavalt nõudnud intellektuaalomandi varaliste õiguste

loovutamist, mis vähendab ettevõtete motivatsiooni hangetes osalemiseks ning sellistesse hangetesse olulise

innovatsiooni panustamist.

Teiseks väljakutseks on kvaliteedikriteeriumi rakendamine ja alakasutamine. Kehtiva riigihangete seaduse

kohaselt on põhiline kriteerium majanduslikult soodsam hanke hind ning juhul, kui kasutatakse muud

kriteeriumit, tuleb see põhjendada. Juhul, kui eesmärk oleks soodustada innovatsiooni, tuleks loogika pöörata

vastupidiseks, see tähendab nõuda hankijalt põhjendamiskohustus, juhul kui hankija kasutab

hindamiskriteeriumina ainult hinda. See aitaks hankijal läbi mõelda, miks ei kasutata hankes

kvaliteedikriteeriumeid ning teisalt muudaks lihtsamaks innovaatilised riigihanked. Nimetatud väljakutsete

lahendamine on võimalik riiklikul tasemel aga selleks, et ühtlustada regulatsioone üle Euroopa, võiks

probleemkohad lahendada uue Euroopa innovatsioonimääruse kaudu.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jagas avaliku konsultatsiooni tagasisidekutset Eesti Asutajate

Seltsile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioonile,

Eesti Äriinglite Assotsiatsioonile, Teaduspargile, Tehnopolile, ning Garage 48le omapoolse soovitusega vastata

ka otse konsultatsioonile, et tagada Eesti huvide parem nähtavus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on seisukohtade ettevalmistamiseks edastanud tagasiside

Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ning Siseministeerium.

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.

9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=oj:JOC_2020_447_R_0001 10 https://commission.europa.eu/law/law-making-process/better-regulation/better-regulation-guidelines-and- toolbox_en 11 https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2025/06/regulatory-sandbox- toolkit_cc8d3e50/de36fa62-en.pdf