Politseiteenistujate AÜ pöördumine

Igor Taro

Siseministeerium

Lugupeetud siseminister

Eesti sisejulgeolekut ähvardab kriis, mille tõsiduse eiramine pole enam võimalik. Uued vahendid,

olgu need siis tankide või droonide tõrjumiseks, loovad päris turvalisust vaid siis, kui on inimesi, kes

neid kasutavad.

Ootused politseile järjest kasvavad ning lisandub ka uusi ülesandeid. Me oleme ennast tõestanud

mitme Eestit tabanud tsiviilkriisi lahendamisel, aga anname endale aru, kui palju rohkem töötunde

nõuab sõjaliseks kriisiks valmistumine. Ressursi vabastamiseks tööde ümber korraldamisele

reageeritakse üldjuhul väga valulikult. Järjest suureneb tehnoloogiline mahajäämus ja kaasaegsete

lahenduste turvalisuse nimel rakendamine takerdub nii raha kui seadusloome tõttu.

Politseinike töötasu pole kunagi käinud nende muutustega ühte jalga ning praeguseks oleme eesliini

töötasuga sügavas kriisis. Varasem praktika palkade korrigeerimisel on olnud paariprotsendised lisad

palgafondi aastatel 2014-2020. Need üksikud miljonid ei ole toonud oodatud mõju.

Viimati otsustas riik politsei palku tõsta 2022. aastal, kui palgafondi lisati märkimisväärsed 17% koos

lubadusega, et vahet palgaeesmärgiga hakatakse aasta aastalt vähenema. Selle otsuse ja PPA enda

pingutustega saime eesliini palga Eesti keskmise tasemele ja vahe palgaeesmärgiga oli 350 eurot kuus.

Kolme aasta jooksul on hüppeliselt kasvanud nii elukallidus kui Eesti keskmine palk, kuid politseinike

palgad on jäänud samale tasemele. Selle tõttu on eesliini politseiniku töötasu ja palgaeesmärgi vahel

praegu 700 eurot. Ehk oleme palkadega tunduvalt halvemas seisus kui kolm aastat tagasi.

Ametiühingu esinaisena vahendan politseinike ja piirivalvurite seisukohta, et eesliini töötasu peab

tuntavalt tõusma. Ärgem unustagem, et 2018. aastal otsustati eripensionite kaotamine ilma

politseinike suurema vastuseisuta, sest muutusega kaasnes lubadus, et politseiametnike töötasu

võimaldab ära elada ja ka pensioniks säästa. See lubadus ei ole realiseerunud, kuid viimasel viiel

aastal alustanud ametnikel on üks väga oluline sotsiaalne garantii vähem.

Praeguseid ühiskondlikke pingeid ja julgeolekuolukorda arvestades on kriitiliselt tähtis mitte ainult

see, et oleks piisav hulk politseinikke, vaid ka töötavate ametnike kaitsetahe, motivatsioon ja

tipptasemel professionaalsus. Neid ei ole võimalik säilitada, kui töötasu toob pettumuse või vajaduse

armastatud ametist lahkuda.

Järgmise viie aasta jooksul kaotame üle 1500 politseiniku ja piirivalvuri, kes jõuavad pensioniikka.

Juba praegu on PPA ridades ca 600 inimest, kellel on eripension välja teenitud. Nende inimeste asemel

on vaja värvata ja koolitada uued mehed ja naised, kellel läheb aega, et tuleks oskused ja vajalik

vilumus. Aga seda aega ei ole, kui kahe aasta pärast tuleb kodulaenu võtmiseks juba tööd vahetama

hakata.

Politseiteenistujate ametiühingu seisukoht on, et eesliini politseinike palgatõus 2026. aastal peab

olema selgelt palgaeesmärgiga kooskõlas ning andma ka perspektiivi, kuidas eesmärgi täieliku

täitmiseni jõutakse. Eesti inimesed väärivad turvalist riiki ja see turvalisus nõuab praegu tuntavat

investeeringut.

Austusega

(allkirjastatud digitaalselt)

Enel Kuiv

Politseiteenistujate Ametiühingu esinaine