Kiri

Peaminister Kristen Michal [email protected] Kultuuriminister Heidy Purga [email protected] Koopia: [email protected] [email protected]

16.09.2025

Eesti jalgpalliklubide pöördumine treeneri tööjõukulu toetuse tõstmise toetuseks

Pöördume teie poole murega, mis puudutab otseselt Eesti ühiskonna tulevikku ja heaolu. Oleme veendunud, et Eesti Vabariigi pikaajaline edu on lahutamatult seotud inimeste vaimse ja füüsilise tervisega. Paraku seisame täna silmitsi süvenevate probleemidega: rahva tervisliku seisundi halvenemine, istuv eluviis ning kasvav digitaalne sõltuvus, mis mõjutavad eeskätt noori. Need nähtused toovad kaasa järjest suuremaid kulutusi meie tervishoiusüsteemile, mille koormus demograafiliste muutuste tõttu paratamatult kasvab. See omakorda mõjutab otseselt ka Eesti riigi kaitsevõimet.

Treeneri roll ühiskonnas

Sellises olukorras on treeneri roll erakordselt tähtis. Treener ei ole pelgalt spordiõpetaja, vaid kasvataja, mentor ja eeskuju, kes suunab noori tervisliku eluviisi poole ning aitab kujundada neist vastutustundlikke ja enesekindlaid ühiskonnaliikmeid. Ta õpetab meeskonnatööd, distsipliini ja sihikindlust – oskusi, mis saadavad inimest kogu elu. Treeneri igapäevane töö panustab otseselt rahvatervise edendamisse ja aitab ennetada haigusi, mille ravi läheks ühiskonnale tulevikus kordades kallimaks.

Ebaõiglane palgavahe

Kahetsusväärselt ei peegeldu treenerite töö tegelik väärtus nende töötasus. Riiklik statistika näitab, et treenerite (kõigil spordialadel) keskmine brutopalk on ligikaudu 1400 eurot. Samal ajal on see kultuuritöötajatel 1600 ja õpetajatel 1820 eurot. See erinevus on põhjendamatult suur, arvestades, et treeneri panus on olemuselt samaväärne õpetaja omaga. Treenereid võib õigustatult käsitleda haridustöötajatena, kelle roll meie laste arengus ja ühiskonna tulevikus on hindamatu.

Eestis on ametlikel andmetel üle 4200 treeneri, kes igapäevaselt teevad tööd enam kui 130 000 noore ja 55 000 täiskasvanu vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks.

Riigi panus on ebapiisav

Pikaajalise ja jätkusuutliku arengu nimel tuleb tegutseda kohe. Riiklik treeneritoetus on püsinud samal tasemel alates 2023. aastast, kuid selle aja jooksul on hinnad tõusnud ligi 14% ning keskmine palk ligi 12%. See tähendab, et riigi panus treenerite elamisväärse sissetuleku tagamisse on selgelt alla vajaduste.

Treenerite töötasu tõstmine on vältimatu, et andekad ja motiveeritud noored spetsialistid jääksid ametisse ning panustaksid järjepidevalt oma valdkonna ja iseenda arengusse. See suurendab treeneriameti atraktiivsust ning tagab, et meie lapsed saavad igas vanuses parima võimaliku juhendamise.

Treenerid on ka õpetajad

Treenerite toetamine ei ole pelgalt spordiklubide või alaliitude kohustus, vaid kogu ühiskonna ja riigi vastutus. Panustades treeneritesse, panustame otseselt laste tervisesse ja haridusse – ning seeläbi Eesti tulevikku.

Hiljutistes esinemistes on valitsuse liikmed toonud esile erinevaid ametirühmi, kellel on suurim tõenäosus palgatõusuks – õpetajad, päästjad ja politseinikud –, kuid treenerid on sellest loetelust välja jäänud. See on jätnud mulje, et nende panust ei väärtustata piisavalt, kuigi just nemad kujundavad igapäevaselt meie laste väärtushinnanguid, aitavad luua eeskujusid ja hoiavad rahva tervist.

Pöördumine

Palume peaministril ja kultuuriministril eelarveläbirääkimistel tõstatada treenerite palgatingimuste parandamise vajalikkus ning teemat prioriseerides leida selleks ka vajalikud vahendid.

Lugupidamisega

Ragnar Klavan JK Tallinna Kalevi president Veiko Veskimäe Paide Linnameeskonna president Kalmar Liiv Harju JK Laagri tegevjuht Martin Reim Viimsi JK president Mart Raamat Tartu JK Welco nõukogu esimees Kuno Tehva Nõmme Kalju JK president