NÕUKOGU DIREKTIIVI 2025/0580 (CNS) muudatusettepanekute tagasiside

Lugupeetav Rahandusministeeriumi esindaja

Olles tutvunud tubakaaktsiisi direktiivi muudatusettepanekutega, toome järgnevalt välja meie

tähelepanekud ja ettepanekud esitatud muudatuste osas.

1. Valed lähte-eeldused

a) Muudatusettepanekute koostamisel on lähtutud valest tõendamata eeldusest, mille kohaselt

kehtib uute toodete (e-sigareti vedelikud, nikotiinipadjad ja muud nikotiinitooted) puhul oht, et

nende kasutamine võib viia traditsioonilise suitsetamiseni, mille tõttu tehakse ettepanek ühtlustada

alates direktiivi viimatisest läbivaatamisest ELi turgudele ilmunud uusi tooteid, et tagada võrdsed

tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja uutele asendustoodetele (seletuskiri lk 10).

Käesoleval hetkel ei ole võimalik esitada teavet teiste liikmesriikide statistika osas, ent Eestis

kogutud teabe (TAI statistika) põhjal ei ole võimalik järeldada, et uued tooted võiksid viia

traditsioonilise suitsetamiseni. TAI statistika kohaselt on igapäevasuitsetajate arv läbi aegade kõige

madalaim ning noorte (16-24) aastaste seas on suitsetamine asendunud veipimisega (e-sigareti

tarvitamisega). Kõik andmed viitavad sellele, et tubakatoodete tarvitamine väheneb ning asendub

osaliselt vähemkahjulike alternatiividega ehk tubakakahjude vähendamise perspektiivist vaadatuna

näitab statistika, et üldine olukord liigub püstitatud eesmärkide suunas.

Juhul, kui eesmärgiks võetakse tagada võrdsed tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja

uutele asendustoodetele, siis kujutab see endast suurt sammu tagasi tubakakahjude vähendamise

osas, mis ei haaku ei EL-i ega WHO eesmärkidega. Kuigi e-vedelike tarvitamise osas puuduvad

pikaajalised uuringud nende tervisekahjude osas, siis ei anna sellest lähtuv ettevaatusprintsiip alust

toodete samale pulgale seadmiseks traditsiooniliste tubakatoodetega. On igati õiglane järeldada, et

juhul kui toode ei sisalda tubakat ning selles ei toimu põlemist, siis on see tervisele vähem kahjulik

kui tubaka kasutamine.

Enne, kui kehtestada reeglid, mille aluseks on eeldus, et traditsioonilised tubakatooted ja uued

tubakavabad asendustooted kahjustavad tervist võrdväärselt, tuleb tõendada, et e-vedelikel on

inimese tervisele sama kahjulik toime kui tubaka tarvitamisel. Juhul, kui tõendamise käigus selgub, et

e-vedelike tarvitamine on rahvatervise seisukohast siiski vähemkahjulik kui tubaka kasutamine, siis

on oluline kehtestada reeglid ka sellest teadmisest lähtudes.

b) Eelnevalt käsitletud vastuolu süvendab veelgi asjaolu, et muudatusettepanekute koostamisel on

täheldatud üksnes ebaseaduslikku kauplemist tubakatoodetega (seletuskiri lk 1), ent jäetud

tähelepanuta ulatuslik e-sigarettide salaturg, mis käesolevate muudatusettepanekute taustal

süveneks veelgi.

Käesoleval aastal avalikustati Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lõputöö, milles uuriti tühja paki

meetodil illegaalsete e-sigarettide tarvitamiste ulatust Eestis. Lõputöö tulemusena jõuti järeldusele,

et kogu e-sigarettide tarbimisest Eestis moodustab salaturult soetatud toodete osakaal 50-60%.

Selline trööstitu vaatepilt on saavutatud läbimõtlematute ja rutakate regulatsioonidega, mille

loomisesse ei ole kaasatud sektorit ega teisi olulist teavet omavaid instantse või isikuid. Eelkõige on

säärase kõrge salaturu osakaalu põhjuseks 2019. aastal jõustunud maitsetega e-vedelike keeld, mis

sundis tarvitajaid soetama endale meelepäraseid tooteid kas välisriikidest või salaturult.

Kõrvale ei saa jätta ka aspekte, mis puudutavad toodete omadusi ja hinda. Nimelt tohib Euroopa

Liidus turustada üksnes e-sigarette või täitekapsleid, mille mahutavus on 2ml ning maksimaalne

nikotiini osakaal sellest 2% ehk 20mg/ml. Eestis on selliste toodete jaemüügihind 6.00 - 7.50 eurot,

ent samal ajal on võimalik illegaalselt turult soetada tooteid, mis sisaldavad 60ml e-vedelikku ning

mis sisaldavad 5% ehk 50mg/ml nikotiini ning sellise toote eest tuleb välja käia 20 - 25 eurot. See

tähendab, et salaturult e-sigaretti soetades saad sa sama raha eest pea 10 korda rohkem toodet.

Sellist illegaalse turu vohamist toetavad ka asjaolud, et üksikisikut ei ole võimalik nõuetele

mittevastava e-sigareti soetamise ega kasutamise eest vastutusele võtta ning selliste toodetega

kauplemist soosivad ka madalad karistusmäärad ning liialt leebed kriminaalmenetluse algatamise

sätted.

Euroopa Liidu liikmesriikide poliitika kujundajate seas on säärane e-vedelike maitsete keelamine üha

enam pead tõstnud ning mitmetes riikides on järjepanu ka e-vedelike maitsed keelustatud. Paraku

annab keelustamine ja piiramine endaga üksnes hoogu juurde illegaalsele turule ning õnnetumal

juhul suunab tarbijaid, kes olid e-sigareti näol leidnud endale vähemkahjulikuma alternatiivi

suitsetamisele, tagasi traditsiooniliste tubakatoodete tarvitamiseni. Samuti piirab see kaupade vaba

liikumist ning suurendab piirikaubandust. Nii kaua kuni nõudlust jagub, leidub alati pakkujaid ning

viise soovitud toodete kättesaamiseks.

2. Ettepanekud

Ülalpool esitatud probleemide tasandilt vaadatuna ei aita nikotiinidetoodete (e-sigaretid ja

nikotiinipadjad) osas esitatud muudatusettepanekud kaasa direktiivi seletuskirjas välja toodud

eesmärkide saavutamisele.

Lähtudes kõnealuse direktiivi seletuskirjast (seletuskiri lk 2) on tarvis norme reformida, et tagada

siseturu nõuetekohane toimimine, vähendada tubakakahjusid ja kaitsta rahvatervist ning tugevada

võitlust pettuste ja maksudest kõrvalekaldumise vastu ning kaitsa liikmesriikide tulu.

Traditsiooniliste tubakatoodetele ja uutele vähem kahjulikele asendustoodetele võrdsete tingimuste

loomine ei aita kaasa mainitud eesmärkide saavutamisele, vaid pigem kujutab endas tagurlikku

traditsiooniliste tubakatoodete tarbimist soodustavat poliitikat.

Järgnevalt toon välja ettepanekud nõukogu direktiivi 2025/0580 (CNS) osas:

a) hetkel tubakatootega seonduvate toodetena määratletud tooted peaksid olema määratletud kui

nikotiinitooted, kuivõrd kõnealuste toodete peamine koostisosa, millest on tingitud ka toote

reguleerimine sellisel kujul, on nikotiin ning toodetel puudub kokkupuude tubakataimega.

b) e-sigarettide ja nikotiinipatjade puhul tuleks välistada väärtuselise aktsiisi (seotud maksimaalse

tarbijahinnaga või jaemüügihinnaga) kehtestamine ning piirduda üksnes minimaalse koguselise

(EUR/kg, EUR/ml) aktsiisimääraga, et soodustada vähemkahjulike asendustoodete kättesaadavust

ning vähendada seeläbi tubakatoodete tarvitamist ja tubakakahjusid;

c) mitte kehtestada e-vedelikele nikotiinisisaldusest sõltuvat koguselist aktsiisi, kuivõrd see toob

endaga kaasa olulise kasvu halduskoormuses nii kõigile tarneahelaga seotud ettevõtetele, kui ka

riigile. Samal ajal loob see võimaluse maksudest kõrvale kaldumiseks ning soosib suurema

nikotiinisisaldusega toodete kõrge määra tõttu illegaalse turu toimimist ehk on vastupidise toimega

liikmesriikide tulu, aga ka rahvatervise kaitsmisel;

d) mitte siduda nikotiinitoodete minimaalse aktsiisimäära tõstmist tarbijahinna harmoneeritud

indeksiga, et säilitada vähemkahjulikele asendustoodetele paindlikum maksuruum ning jätta

liikmesriikidele endale suurem otsustusõigus olenevalt muutustest turul ja tarbijakäitumistes.

Lugupidamisega

Henri Elias

Lugupeetav Rahandusministeeriumi esindaja

Olles tutvunud tubakaaktsiisi direktiivi muudatusettepanekutega, toome järgnevalt välja meie

tähelepanekud ja ettepanekud esitatud muudatuste osas.

1. Valed lähte-eeldused

a) Muudatusettepanekute koostamisel on lähtutud valest tõendamata eeldusest, mille kohaselt

kehtib uute toodete (e-sigareti vedelikud, nikotiinipadjad ja muud nikotiinitooted) puhul oht, et

nende kasutamine võib viia traditsioonilise suitsetamiseni, mille tõttu tehakse ettepanek ühtlustada

alates direktiivi viimatisest läbivaatamisest ELi turgudele ilmunud uusi tooteid, et tagada võrdsed

tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja uutele asendustoodetele (seletuskiri lk 10).

Käesoleval hetkel ei ole võimalik esitada teavet teiste liikmesriikide statistika osas, ent Eestis

kogutud teabe (TAI statistika) põhjal ei ole võimalik järeldada, et uued tooted võiksid viia

traditsioonilise suitsetamiseni. TAI statistika kohaselt on igapäevasuitsetajate arv läbi aegade kõige

madalaim ning noorte (16-24) aastaste seas on suitsetamine asendunud veipimisega (e-sigareti

tarvitamisega). Kõik andmed viitavad sellele, et tubakatoodete tarvitamine väheneb ning asendub

osaliselt vähemkahjulike alternatiividega ehk tubakakahjude vähendamise perspektiivist vaadatuna

näitab statistika, et üldine olukord liigub püstitatud eesmärkide suunas.

Juhul, kui eesmärgiks võetakse tagada võrdsed tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja

uutele asendustoodetele, siis kujutab see endast suurt sammu tagasi tubakakahjude vähendamise

osas, mis ei haaku ei EL-i ega WHO eesmärkidega. Kuigi e-vedelike tarvitamise osas puuduvad

pikaajalised uuringud nende tervisekahjude osas, siis ei anna sellest lähtuv ettevaatusprintsiip alust

toodete samale pulgale seadmiseks traditsiooniliste tubakatoodetega. On igati õiglane järeldada, et

juhul kui toode ei sisalda tubakat ning selles ei toimu põlemist, siis on see tervisele vähem kahjulik

kui tubaka kasutamine.

Enne, kui kehtestada reeglid, mille aluseks on eeldus, et traditsioonilised tubakatooted ja uued

tubakavabad asendustooted kahjustavad tervist võrdväärselt, tuleb tõendada, et e-vedelikel on

inimese tervisele sama kahjulik toime kui tubaka tarvitamisel. Juhul, kui tõendamise käigus selgub, et

e-vedelike tarvitamine on rahvatervise seisukohast siiski vähemkahjulik kui tubaka kasutamine, siis

on oluline kehtestada reeglid ka sellest teadmisest lähtudes.

b) Eelnevalt käsitletud vastuolu süvendab veelgi asjaolu, et muudatusettepanekute koostamisel on

täheldatud üksnes ebaseaduslikku kauplemist tubakatoodetega (seletuskiri lk 1), ent jäetud

tähelepanuta ulatuslik e-sigarettide salaturg, mis käesolevate muudatusettepanekute taustal

süveneks veelgi.

Käesoleval aastal avalikustati Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lõputöö, milles uuriti tühja paki

meetodil illegaalsete e-sigarettide tarvitamiste ulatust Eestis. Lõputöö tulemusena jõuti järeldusele,

et kogu e-sigarettide tarbimisest Eestis moodustab salaturult soetatud toodete osakaal 50-60%.

Selline trööstitu vaatepilt on saavutatud läbimõtlematute ja rutakate regulatsioonidega, mille

loomisesse ei ole kaasatud sektorit ega teisi olulist teavet omavaid instantse või isikuid. Eelkõige on

säärase kõrge salaturu osakaalu põhjuseks 2019. aastal jõustunud maitsetega e-vedelike keeld, mis

sundis tarvitajaid soetama endale meelepäraseid tooteid kas välisriikidest või salaturult.

Kõrvale ei saa jätta ka aspekte, mis puudutavad toodete omadusi ja hinda. Nimelt tohib Euroopa

Liidus turustada üksnes e-sigarette või täitekapsleid, mille mahutavus on 2ml ning maksimaalne

nikotiini osakaal sellest 2% ehk 20mg/ml. Eestis on selliste toodete jaemüügihind 6.00 - 7.50 eurot,

ent samal ajal on võimalik illegaalselt turult soetada tooteid, mis sisaldavad 60ml e-vedelikku ning

mis sisaldavad 5% ehk 50mg/ml nikotiini ning sellise toote eest tuleb välja käia 20 - 25 eurot. See

tähendab, et salaturult e-sigaretti soetades saad sa sama raha eest pea 10 korda rohkem toodet.

Sellist illegaalse turu vohamist toetavad ka asjaolud, et üksikisikut ei ole võimalik nõuetele

mittevastava e-sigareti soetamise ega kasutamise eest vastutusele võtta ning selliste toodetega

kauplemist soosivad ka madalad karistusmäärad ning liialt leebed kriminaalmenetluse algatamise

sätted.

Euroopa Liidu liikmesriikide poliitika kujundajate seas on säärane e-vedelike maitsete keelamine üha

enam pead tõstnud ning mitmetes riikides on järjepanu ka e-vedelike maitsed keelustatud. Paraku

annab keelustamine ja piiramine endaga üksnes hoogu juurde illegaalsele turule ning õnnetumal

juhul suunab tarbijaid, kes olid e-sigareti näol leidnud endale vähemkahjulikuma alternatiivi

suitsetamisele, tagasi traditsiooniliste tubakatoodete tarvitamiseni. Samuti piirab see kaupade vaba

liikumist ning suurendab piirikaubandust. Nii kaua kuni nõudlust jagub, leidub alati pakkujaid ning

viise soovitud toodete kättesaamiseks.

2. Ettepanekud

Ülalpool esitatud probleemide tasandilt vaadatuna ei aita nikotiinidetoodete (e-sigaretid ja

nikotiinipadjad) osas esitatud muudatusettepanekud kaasa direktiivi seletuskirjas välja toodud

eesmärkide saavutamisele.

Lähtudes kõnealuse direktiivi seletuskirjast (seletuskiri lk 2) on tarvis norme reformida, et tagada

siseturu nõuetekohane toimimine, vähendada tubakakahjusid ja kaitsta rahvatervist ning tugevada

võitlust pettuste ja maksudest kõrvalekaldumise vastu ning kaitsa liikmesriikide tulu.

Traditsiooniliste tubakatoodetele ja uutele vähem kahjulikele asendustoodetele võrdsete tingimuste

loomine ei aita kaasa mainitud eesmärkide saavutamisele, vaid pigem kujutab endas tagurlikku

traditsiooniliste tubakatoodete tarbimist soodustavat poliitikat.

Järgnevalt toon välja ettepanekud nõukogu direktiivi 2025/0580 (CNS) osas:

a) hetkel tubakatootega seonduvate toodetena määratletud tooted peaksid olema määratletud kui

nikotiinitooted, kuivõrd kõnealuste toodete peamine koostisosa, millest on tingitud ka toote

reguleerimine sellisel kujul, on nikotiin ning toodetel puudub kokkupuude tubakataimega.

b) e-sigarettide ja nikotiinipatjade puhul tuleks välistada väärtuselise aktsiisi (seotud maksimaalse

tarbijahinnaga või jaemüügihinnaga) kehtestamine ning piirduda üksnes minimaalse koguselise

(EUR/kg, EUR/ml) aktsiisimääraga, et soodustada vähemkahjulike asendustoodete kättesaadavust

ning vähendada seeläbi tubakatoodete tarvitamist ja tubakakahjusid;

c) mitte kehtestada e-vedelikele nikotiinisisaldusest sõltuvat koguselist aktsiisi, kuivõrd see toob

endaga kaasa olulise kasvu halduskoormuses nii kõigile tarneahelaga seotud ettevõtetele, kui ka

riigile. Samal ajal loob see võimaluse maksudest kõrvale kaldumiseks ning soosib suurema

nikotiinisisaldusega toodete kõrge määra tõttu illegaalse turu toimimist ehk on vastupidise toimega

liikmesriikide tulu, aga ka rahvatervise kaitsmisel;

d) mitte siduda nikotiinitoodete minimaalse aktsiisimäära tõstmist tarbijahinna harmoneeritud

indeksiga, et säilitada vähemkahjulikele asendustoodetele paindlikum maksuruum ning jätta

liikmesriikidele endale suurem otsustusõigus olenevalt muutustest turul ja tarbijakäitumistes.

Lugupidamisega

Henri Elias

Lugupeetav Rahandusministeeriumi esindaja

Olles tutvunud tubakaaktsiisi direktiivi muudatusettepanekutega, toome järgnevalt välja meie

tähelepanekud ja ettepanekud esitatud muudatuste osas.

1. Valed lähte-eeldused

a) Muudatusettepanekute koostamisel on lähtutud valest tõendamata eeldusest, mille kohaselt

kehtib uute toodete (e-sigareti vedelikud, nikotiinipadjad ja muud nikotiinitooted) puhul oht, et

nende kasutamine võib viia traditsioonilise suitsetamiseni, mille tõttu tehakse ettepanek ühtlustada

alates direktiivi viimatisest läbivaatamisest ELi turgudele ilmunud uusi tooteid, et tagada võrdsed

tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja uutele asendustoodetele (seletuskiri lk 10).

Käesoleval hetkel ei ole võimalik esitada teavet teiste liikmesriikide statistika osas, ent Eestis

kogutud teabe (TAI statistika) põhjal ei ole võimalik järeldada, et uued tooted võiksid viia

traditsioonilise suitsetamiseni. TAI statistika kohaselt on igapäevasuitsetajate arv läbi aegade kõige

madalaim ning noorte (16-24) aastaste seas on suitsetamine asendunud veipimisega (e-sigareti

tarvitamisega). Kõik andmed viitavad sellele, et tubakatoodete tarvitamine väheneb ning asendub

osaliselt vähemkahjulike alternatiividega ehk tubakakahjude vähendamise perspektiivist vaadatuna

näitab statistika, et üldine olukord liigub püstitatud eesmärkide suunas.

Juhul, kui eesmärgiks võetakse tagada võrdsed tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja

uutele asendustoodetele, siis kujutab see endast suurt sammu tagasi tubakakahjude vähendamise

osas, mis ei haaku ei EL-i ega WHO eesmärkidega. Kuigi e-vedelike tarvitamise osas puuduvad

pikaajalised uuringud nende tervisekahjude osas, siis ei anna sellest lähtuv ettevaatusprintsiip alust

toodete samale pulgale seadmiseks traditsiooniliste tubakatoodetega. On igati õiglane järeldada, et

juhul kui toode ei sisalda tubakat ning selles ei toimu põlemist, siis on see tervisele vähem kahjulik

kui tubaka kasutamine.

Enne, kui kehtestada reeglid, mille aluseks on eeldus, et traditsioonilised tubakatooted ja uued

tubakavabad asendustooted kahjustavad tervist võrdväärselt, tuleb tõendada, et e-vedelikel on

inimese tervisele sama kahjulik toime kui tubaka tarvitamisel. Juhul, kui tõendamise käigus selgub, et

e-vedelike tarvitamine on rahvatervise seisukohast siiski vähemkahjulik kui tubaka kasutamine, siis

on oluline kehtestada reeglid ka sellest teadmisest lähtudes.

b) Eelnevalt käsitletud vastuolu süvendab veelgi asjaolu, et muudatusettepanekute koostamisel on

täheldatud üksnes ebaseaduslikku kauplemist tubakatoodetega (seletuskiri lk 1), ent jäetud

tähelepanuta ulatuslik e-sigarettide salaturg, mis käesolevate muudatusettepanekute taustal

süveneks veelgi.

Käesoleval aastal avalikustati Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lõputöö, milles uuriti tühja paki

meetodil illegaalsete e-sigarettide tarvitamiste ulatust Eestis. Lõputöö tulemusena jõuti järeldusele,

et kogu e-sigarettide tarbimisest Eestis moodustab salaturult soetatud toodete osakaal 50-60%.

Selline trööstitu vaatepilt on saavutatud läbimõtlematute ja rutakate regulatsioonidega, mille

loomisesse ei ole kaasatud sektorit ega teisi olulist teavet omavaid instantse või isikuid. Eelkõige on

säärase kõrge salaturu osakaalu põhjuseks 2019. aastal jõustunud maitsetega e-vedelike keeld, mis

sundis tarvitajaid soetama endale meelepäraseid tooteid kas välisriikidest või salaturult.

Kõrvale ei saa jätta ka aspekte, mis puudutavad toodete omadusi ja hinda. Nimelt tohib Euroopa

Liidus turustada üksnes e-sigarette või täitekapsleid, mille mahutavus on 2ml ning maksimaalne

nikotiini osakaal sellest 2% ehk 20mg/ml. Eestis on selliste toodete jaemüügihind 6.00 - 7.50 eurot,

ent samal ajal on võimalik illegaalselt turult soetada tooteid, mis sisaldavad 60ml e-vedelikku ning

mis sisaldavad 5% ehk 50mg/ml nikotiini ning sellise toote eest tuleb välja käia 20 - 25 eurot. See

tähendab, et salaturult e-sigaretti soetades saad sa sama raha eest pea 10 korda rohkem toodet.

Sellist illegaalse turu vohamist toetavad ka asjaolud, et üksikisikut ei ole võimalik nõuetele

mittevastava e-sigareti soetamise ega kasutamise eest vastutusele võtta ning selliste toodetega

kauplemist soosivad ka madalad karistusmäärad ning liialt leebed kriminaalmenetluse algatamise

sätted.

Euroopa Liidu liikmesriikide poliitika kujundajate seas on säärane e-vedelike maitsete keelamine üha

enam pead tõstnud ning mitmetes riikides on järjepanu ka e-vedelike maitsed keelustatud. Paraku

annab keelustamine ja piiramine endaga üksnes hoogu juurde illegaalsele turule ning õnnetumal

juhul suunab tarbijaid, kes olid e-sigareti näol leidnud endale vähemkahjulikuma alternatiivi

suitsetamisele, tagasi traditsiooniliste tubakatoodete tarvitamiseni. Samuti piirab see kaupade vaba

liikumist ning suurendab piirikaubandust. Nii kaua kuni nõudlust jagub, leidub alati pakkujaid ning

viise soovitud toodete kättesaamiseks.

2. Ettepanekud

Ülalpool esitatud probleemide tasandilt vaadatuna ei aita nikotiinidetoodete (e-sigaretid ja

nikotiinipadjad) osas esitatud muudatusettepanekud kaasa direktiivi seletuskirjas välja toodud

eesmärkide saavutamisele.

Lähtudes kõnealuse direktiivi seletuskirjast (seletuskiri lk 2) on tarvis norme reformida, et tagada

siseturu nõuetekohane toimimine, vähendada tubakakahjusid ja kaitsta rahvatervist ning tugevada

võitlust pettuste ja maksudest kõrvalekaldumise vastu ning kaitsa liikmesriikide tulu.

Traditsiooniliste tubakatoodetele ja uutele vähem kahjulikele asendustoodetele võrdsete tingimuste

loomine ei aita kaasa mainitud eesmärkide saavutamisele, vaid pigem kujutab endas tagurlikku

traditsiooniliste tubakatoodete tarbimist soodustavat poliitikat.

Järgnevalt toon välja ettepanekud nõukogu direktiivi 2025/0580 (CNS) osas:

a) hetkel tubakatootega seonduvate toodetena määratletud tooted peaksid olema määratletud kui

nikotiinitooted, kuivõrd kõnealuste toodete peamine koostisosa, millest on tingitud ka toote

reguleerimine sellisel kujul, on nikotiin ning toodetel puudub kokkupuude tubakataimega.

b) e-sigarettide ja nikotiinipatjade puhul tuleks välistada väärtuselise aktsiisi (seotud maksimaalse

tarbijahinnaga või jaemüügihinnaga) kehtestamine ning piirduda üksnes minimaalse koguselise

(EUR/kg, EUR/ml) aktsiisimääraga, et soodustada vähemkahjulike asendustoodete kättesaadavust

ning vähendada seeläbi tubakatoodete tarvitamist ja tubakakahjusid;

c) mitte kehtestada e-vedelikele nikotiinisisaldusest sõltuvat koguselist aktsiisi, kuivõrd see toob

endaga kaasa olulise kasvu halduskoormuses nii kõigile tarneahelaga seotud ettevõtetele, kui ka

riigile. Samal ajal loob see võimaluse maksudest kõrvale kaldumiseks ning soosib suurema

nikotiinisisaldusega toodete kõrge määra tõttu illegaalse turu toimimist ehk on vastupidise toimega

liikmesriikide tulu, aga ka rahvatervise kaitsmisel;

d) mitte siduda nikotiinitoodete minimaalse aktsiisimäära tõstmist tarbijahinna harmoneeritud

indeksiga, et säilitada vähemkahjulikele asendustoodetele paindlikum maksuruum ning jätta

liikmesriikidele endale suurem otsustusõigus olenevalt muutustest turul ja tarbijakäitumistes.

Lugupidamisega

Henri Elias

Lugupeetav Rahandusministeeriumi esindaja

Olles tutvunud tubakaaktsiisi direktiivi muudatusettepanekutega, toome järgnevalt välja meie

tähelepanekud ja ettepanekud esitatud muudatuste osas.

1. Valed lähte-eeldused

a) Muudatusettepanekute koostamisel on lähtutud valest tõendamata eeldusest, mille kohaselt

kehtib uute toodete (e-sigareti vedelikud, nikotiinipadjad ja muud nikotiinitooted) puhul oht, et

nende kasutamine võib viia traditsioonilise suitsetamiseni, mille tõttu tehakse ettepanek ühtlustada

alates direktiivi viimatisest läbivaatamisest ELi turgudele ilmunud uusi tooteid, et tagada võrdsed

tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja uutele asendustoodetele (seletuskiri lk 10).

Käesoleval hetkel ei ole võimalik esitada teavet teiste liikmesriikide statistika osas, ent Eestis

kogutud teabe (TAI statistika) põhjal ei ole võimalik järeldada, et uued tooted võiksid viia

traditsioonilise suitsetamiseni. TAI statistika kohaselt on igapäevasuitsetajate arv läbi aegade kõige

madalaim ning noorte (16-24) aastaste seas on suitsetamine asendunud veipimisega (e-sigareti

tarvitamisega). Kõik andmed viitavad sellele, et tubakatoodete tarvitamine väheneb ning asendub

osaliselt vähemkahjulike alternatiividega ehk tubakakahjude vähendamise perspektiivist vaadatuna

näitab statistika, et üldine olukord liigub püstitatud eesmärkide suunas.

Juhul, kui eesmärgiks võetakse tagada võrdsed tingimused traditsioonilistele tubakatoodetele ja

uutele asendustoodetele, siis kujutab see endast suurt sammu tagasi tubakakahjude vähendamise

osas, mis ei haaku ei EL-i ega WHO eesmärkidega. Kuigi e-vedelike tarvitamise osas puuduvad

pikaajalised uuringud nende tervisekahjude osas, siis ei anna sellest lähtuv ettevaatusprintsiip alust

toodete samale pulgale seadmiseks traditsiooniliste tubakatoodetega. On igati õiglane järeldada, et

juhul kui toode ei sisalda tubakat ning selles ei toimu põlemist, siis on see tervisele vähem kahjulik

kui tubaka kasutamine.

Enne, kui kehtestada reeglid, mille aluseks on eeldus, et traditsioonilised tubakatooted ja uued

tubakavabad asendustooted kahjustavad tervist võrdväärselt, tuleb tõendada, et e-vedelikel on

inimese tervisele sama kahjulik toime kui tubaka tarvitamisel. Juhul, kui tõendamise käigus selgub, et

e-vedelike tarvitamine on rahvatervise seisukohast siiski vähemkahjulik kui tubaka kasutamine, siis

on oluline kehtestada reeglid ka sellest teadmisest lähtudes.

b) Eelnevalt käsitletud vastuolu süvendab veelgi asjaolu, et muudatusettepanekute koostamisel on

täheldatud üksnes ebaseaduslikku kauplemist tubakatoodetega (seletuskiri lk 1), ent jäetud

tähelepanuta ulatuslik e-sigarettide salaturg, mis käesolevate muudatusettepanekute taustal

süveneks veelgi.

Käesoleval aastal avalikustati Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lõputöö, milles uuriti tühja paki

meetodil illegaalsete e-sigarettide tarvitamiste ulatust Eestis. Lõputöö tulemusena jõuti järeldusele,

et kogu e-sigarettide tarbimisest Eestis moodustab salaturult soetatud toodete osakaal 50-60%.

Selline trööstitu vaatepilt on saavutatud läbimõtlematute ja rutakate regulatsioonidega, mille

loomisesse ei ole kaasatud sektorit ega teisi olulist teavet omavaid instantse või isikuid. Eelkõige on

säärase kõrge salaturu osakaalu põhjuseks 2019. aastal jõustunud maitsetega e-vedelike keeld, mis

sundis tarvitajaid soetama endale meelepäraseid tooteid kas välisriikidest või salaturult.

Kõrvale ei saa jätta ka aspekte, mis puudutavad toodete omadusi ja hinda. Nimelt tohib Euroopa

Liidus turustada üksnes e-sigarette või täitekapsleid, mille mahutavus on 2ml ning maksimaalne

nikotiini osakaal sellest 2% ehk 20mg/ml. Eestis on selliste toodete jaemüügihind 6.00 - 7.50 eurot,

ent samal ajal on võimalik illegaalselt turult soetada tooteid, mis sisaldavad 60ml e-vedelikku ning

mis sisaldavad 5% ehk 50mg/ml nikotiini ning sellise toote eest tuleb välja käia 20 - 25 eurot. See

tähendab, et salaturult e-sigaretti soetades saad sa sama raha eest pea 10 korda rohkem toodet.

Sellist illegaalse turu vohamist toetavad ka asjaolud, et üksikisikut ei ole võimalik nõuetele

mittevastava e-sigareti soetamise ega kasutamise eest vastutusele võtta ning selliste toodetega

kauplemist soosivad ka madalad karistusmäärad ning liialt leebed kriminaalmenetluse algatamise

sätted.

Euroopa Liidu liikmesriikide poliitika kujundajate seas on säärane e-vedelike maitsete keelamine üha

enam pead tõstnud ning mitmetes riikides on järjepanu ka e-vedelike maitsed keelustatud. Paraku

annab keelustamine ja piiramine endaga üksnes hoogu juurde illegaalsele turule ning õnnetumal

juhul suunab tarbijaid, kes olid e-sigareti näol leidnud endale vähemkahjulikuma alternatiivi

suitsetamisele, tagasi traditsiooniliste tubakatoodete tarvitamiseni. Samuti piirab see kaupade vaba

liikumist ning suurendab piirikaubandust. Nii kaua kuni nõudlust jagub, leidub alati pakkujaid ning

viise soovitud toodete kättesaamiseks.

2. Ettepanekud

Ülalpool esitatud probleemide tasandilt vaadatuna ei aita nikotiinidetoodete (e-sigaretid ja

nikotiinipadjad) osas esitatud muudatusettepanekud kaasa direktiivi seletuskirjas välja toodud

eesmärkide saavutamisele.

Lähtudes kõnealuse direktiivi seletuskirjast (seletuskiri lk 2) on tarvis norme reformida, et tagada

siseturu nõuetekohane toimimine, vähendada tubakakahjusid ja kaitsta rahvatervist ning tugevada

võitlust pettuste ja maksudest kõrvalekaldumise vastu ning kaitsa liikmesriikide tulu.

Traditsiooniliste tubakatoodetele ja uutele vähem kahjulikele asendustoodetele võrdsete tingimuste

loomine ei aita kaasa mainitud eesmärkide saavutamisele, vaid pigem kujutab endas tagurlikku

traditsiooniliste tubakatoodete tarbimist soodustavat poliitikat.

Järgnevalt toon välja ettepanekud nõukogu direktiivi 2025/0580 (CNS) osas:

a) hetkel tubakatootega seonduvate toodetena määratletud tooted peaksid olema määratletud kui

nikotiinitooted, kuivõrd kõnealuste toodete peamine koostisosa, millest on tingitud ka toote

reguleerimine sellisel kujul, on nikotiin ning toodetel puudub kokkupuude tubakataimega.

b) e-sigarettide ja nikotiinipatjade puhul tuleks välistada väärtuselise aktsiisi (seotud maksimaalse

tarbijahinnaga või jaemüügihinnaga) kehtestamine ning piirduda üksnes minimaalse koguselise

(EUR/kg, EUR/ml) aktsiisimääraga, et soodustada vähemkahjulike asendustoodete kättesaadavust

ning vähendada seeläbi tubakatoodete tarvitamist ja tubakakahjusid;

c) mitte kehtestada e-vedelikele nikotiinisisaldusest sõltuvat koguselist aktsiisi, kuivõrd see toob

endaga kaasa olulise kasvu halduskoormuses nii kõigile tarneahelaga seotud ettevõtetele, kui ka

riigile. Samal ajal loob see võimaluse maksudest kõrvale kaldumiseks ning soosib suurema

nikotiinisisaldusega toodete kõrge määra tõttu illegaalse turu toimimist ehk on vastupidise toimega

liikmesriikide tulu, aga ka rahvatervise kaitsmisel;

d) mitte siduda nikotiinitoodete minimaalse aktsiisimäära tõstmist tarbijahinna harmoneeritud

indeksiga, et säilitada vähemkahjulikele asendustoodetele paindlikum maksuruum ning jätta

liikmesriikidele endale suurem otsustusõigus olenevalt muutustest turul ja tarbijakäitumistes.

Lugupidamisega

Henri Elias