Kiirabi arengusuundade kinnitamine

KINNITATUD sotsiaalministri … . a .{reg. kpv}

käskkirjaga nr {viit} „Kiirabi arengusuunad aastani 2035“ heakskiitmine

Lisad 1-2

Kiirabi

arengusuunad

aastani 2035

2

Sissejuhatus

Kiirabi arengusuunad aastani 2035 (edaspidi arengusuunad) on kooskõlas rahvastiku tervise arengukavaga

2020–20301 (edaspidi RTA). Arengusuundade koostamisel on arvesse võetud teiste valdkondlike

arengukavade2 ja -suundade3 põhimõtteid ning valdkondlike ekspertide ettepanekuid. Arengusuunad töötati

välja koostöös Eesti Kiirabi Liiduga.4 Arengusuundade koostamisel arvestati kiirabi ja tervisevaldkonna seniste

arengutendentsidega ning need võtavad arvesse muutuvat demograafilist olukorda ja tulevikutrende nii

tervishoiuvaldkonnas kui ka ühiskonnas laiemalt.

Arengusuundade rakendamine toimub kooskõlas Sotsiaalministeeriumi prioriteetse projektiga „Teenuste

ostmise ja rahastamise mudelid tervishoius“, mille raames vaadatakse üle tervishoiu rahastamise põhimõtted,

uuendatakse haiglavõrgu haiglate teenusepakette ning luuakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste

integratsioonimudelid.

Arengusuundade põhimõtted viiakse ellu lisas 1 oleva tegevuskava alusel, mille rakendamise eest vastutab

Sotsiaalministeerium koos haldusala asutuste ja Tervisekassaga ning mis võetakse aluseks valdkonna iga-

aastase tööplaani ja riigieelarve planeerimisel. Arengusuundade elluviimisel tehakse koostööd kiirabiteenuse

osutajatega ja haiglavõrgu haiglatega, kaasates esmatasandi tervishoiu ja teisi seotud partnereid.

Dokument tugineb valdkonna varasematele arengukavadele ja analüüsile „Inimkeskne ja integreeritud

haiglavõrk 2040“5, võttes arvesse analüüsis toodud olukorra ülevaadet ja soovitatud põhimõtteid, ning on

kooskõlas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidega.

Arengusuunad ei hõlma teadlikult järgmisi teemasid, et vältida kattuvust teiste arendustegevustega:

• Esmaabioskused, terviseharitus ja ennetus, mida arendatakse vastavalt RTA prioriteetsetele

sekkumistele. Esmaabi valdkonna arendamine toetub Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Punase Risti koostatud

esmaabi õppe pikaajalisele plaanile6 ja selle tegevuskavale. Koduses keskkonnas traumade arvu

vähendamiseks vajalikke tegevusi kirjeldatakse koduohutuse tegevuskavas.7

• Tööjõuvajaduse prognoosimine toimub ühistegevuse projekti „Joint Action on HEalth woRkfOrce to

meet health challEngeS (HEROES)“8 Eestile kohandatud SANDEM9 mudeli kaudu alates 2027. aastast.

Arengusuundade koostamiseks analüüsiti kiirabiasutuste edastatud personaliandmeid 31.12.2022 ja

31.12.2023 seisuga.

• Kiirabiressursi vajaduse prognoosimine toimub süsteemselt tervishoiu hädaabiteenuste strateegilise

juhtimise platvormi (LifeSaver)10 arendamise käigus, mis annab võimaluse korraldada kiirabivõrgustikku

dünaamiliselt vastavalt muutuvatele oludele. Arengusuundade koostamisel lähtuti Tervisekassa tehtud

kiirabikaartide analüüsist.11

• Kiirabi kvaliteedi indikaatorid – rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid lepitakse kokku 2025. aastal

raporti „Nordic and Baltic EMS data, quality indicators, and benchmarking“12 koostamise käigus. Eesti

tervishoiule vajalikud indikaatorid lepitakse kokku tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistiku13

alusel. Ühine kiirabi kvaliteedi indikaatorite kogum koostatakse arengusuundade rakendamise käigus.

Kiirabi arengusuunad

3

Nimetatud projektide elluviimisel ja dokumentide koostamisel on arvestatud

kiirabi arengusuundadega.

Käesolevas dokumendis käsitatakse kiirabibrigaadi pidajatena (edaspidi kiirabiasutus) üksnes neid asutusi, mis

pakuvad kiirabiteenust Tervisekassaga sõlmitud halduslepingu alusel. Asutusi ja ettevõtteid, kelle

põhitegevuseks on meditsiiniline transport, ürituste meditsiiniline julgestamine jms ja kes annavad olulise

panuse tervisevaldkonna tugevdamisse, käsitatakse valdkonna partneritena.

Peamised kiirabi arengusuunad

Peamised kiirabi arengusuunad on senisest süsteemsem ja kaasavam juhtimine ning ühtsetel

põhimõtetel toimiva kiirabi tervikteenuse (kirjeldatud allpool) tagamine üle riigi. Kiirabisüsteemi tõhusaks

ja süsteemseks juhtimiseks rakendatakse teenusepõhist juhtimismudelit13. Osapoolte kaasamiseks luuakse

kiirabi juhtrühm, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervisekassa ja vajaduse korral

Siseministeeriumi haldusala esindajad. Juhtrühm määrab kindla isiku, kelle poole võib kõigis kiirabi

puudutavates küsimustes pöörduda, sõltumata asutuste ülesannete jaotusest. Kiirabiasutuste ja valdkonna

ekspertide kaasamine ning neilt sisendi saamine toimub kiirabi arendusnõukogu kaudu, mille koosseisu ja

töökorda ajakohastatakse vastavalt vajadusele.

Kiirabivõrgustik korraldatakse seniste teeninduspiirkondade asemel nelja regiooni alusel ümber. Igas regioonis

tagatakse tervikteenus, mis lisaks kiirabibrigaadidele hõlmab ka muud vajalikku võimekust. Selline regioonide

arv tagab tasakaalu kohalike eripäradega arvestamise ja ühtlaselt hea kvaliteediga teenuse osutamise vahel ning

soodustab koostööd Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveametiga. Regioonisisest töökorraldust ja vajalikku

võimekust arendatakse vastavalt vajadustele ja tervishoiusüsteemi üldistele muutustele, et tagada teenuse

kättesaadavus ja tõhusus.

Kiirabi tervikteenus hõlmab alljärgnevat:

Joonis. Kiirabi juhtrühma ja arendusnõukogu koosseis.

4

1. Brigaadide töökorraldus – brigaadide paiknemine, arv, koosseis, varustus ja töökorraldus vastab

kehtestatud nõuetele.

2. Regiooni ressursijuhtimine – välijuhid tagavad operatiivse juhtimise sündmuskoha staabi tasandil.

Regioonis on tagatud võimalused operatiivselt juhtida ressursse vastavalt olukorra muutustele.

3. Teenuse kvaliteedi süsteemne tagamine – võetakse meetmeid organisatsiooni kvaliteedijuhtimise

süsteemi arendamiseks ja rakendamiseks vastavalt riiklikult kehtestatud nõuetele.

4. Telemeditsiini võimekus – igal üksikul brigaadil on võimalus konsulteerida arstiga, kellele on tagatud

ligipääs terviseandmetele sündmuskohalt ja tervise infosüsteemist.

5. Kiirabialane täiendõpe koolituskeskuses – töötajatel on ligipääs täiendõppele oma regioonis.

Koolituskeskus tagab koos partneritega koostöökoolituste ja -õppuste korraldamise regioonis. Väljaõppe

sisu ja kvaliteet on ajakohased ja üle riigi ühtlustatud.

6. Toimepidevus ja kriisivarud – igas regioonis luuakse lisaks toimepidevuse varudele mobiilne varu, mida

saab vajaduse korral sündmuskohale teisaldada. Iga kiirabiasutus peab olema kriisiolukorras valmis oma

brigaadide arvu suurendama, lisades ühe brigaadi iga kolme olemasoleva kohta. Täiendavate brigaadide

töövõimekus on täielikult tagatud.

7. Erivõimekusega brigaadid – igasse regiooni luuakse valmidus reageerida haruldastele ohtudele nagu

CBRN*.

8. Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö – kiirabiasutus teeb oma regioonis koostööd teiste

teenusepakkujatega, et tagada patsiendile inimkeskne teenus ning suunata edasist abi vajavad inimesed

sobiva teenusepakkuja juurde.

Eespool kirjeldatud töökorralduse ja võimekuse loomine eeldab teenuseosutajatelt märkimisväärseid ja

pikaajalisi investeeringuid, mis on vajalikud kiirabiteenuse kvaliteedi ja toimepidevuse tagamiseks. Praegune

kiirabilepingute kestus ja konkursikorraldus14 ei paku teenuseosutajatele piisavat kindlust, et teha vajalikke

arendusi ja investeeringuid. Seetõttu on arengusuundade elluviimisel kavandatud kiirabi korralduse

põhimõtted, sealhulgas konkursikorraldus üle vaadata ning kohandada lepingute sisu nii, et need toetaksid

arengusuundades kirjeldatud vajadusi ja tervishoiusüsteemi üldist arengut.

* Meditsiini- ja päästevaldkonnas levinud akronüüm, mis koosneb sõnadest chemical, biological, radiological, nuclear

(keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuuma [kaitse]).

Hetkeolukord, kitsaskohad ja meetmed nende lahendamiseks

Kvaliteediraamistik

Kvaliteediraamistiku loomisel lähtuti RTA inimkeskse tervishoiu alaeesmärgi lahendusteedest. Kvaliteedi

arendamist toetavad tegevussuunad on käesolevas dokumendis esitatud järgmiselt.

Inimene – inimeste terviseharituse taseme tõstmiseks, iseseisva

toimetulekuvõime suurendamiseks ja teenuse mõjususe parandamiseks viiakse ellu RTA-s loetletud

prioriteetsed sekkumised ning rakendatakse esmaabiõppe ja koolituste pikaajalist terviklikku plaani. Samal

ajal kehtestatakse meetmed, et patsienti tema raviteekonnal tõhusamalt toetada.

5

Kiirabitöötaja – töötajaid võimestatakse välja- ja täiendõppe nõuete ajakohastamise kaudu, sealhulgas

pädevushindamise süsteemi loomisega. Koosseisu kuuluvad eriväljaõppega

tervishoiutöötajad, kes osutavad kiirabiteenust, muu hulgas on neil laialdased teadmised patsiendi käsitlusest

ja nõustamisest. Luuakse võimalused töötajate ja patsientide vaimse tervise toetamiseks. Kriisiolukordades

tegutsemise tõhustamiseks arendatakse juhtimisoskusi.

Kiirabiteenus – süsteemne ja järjepidev juhtimine on tagatud kiirabi juhtrühma kaudu. Kiirabi

arendusnõukogu koosseisu ja töökorda uuendatakse, et suurendada valdkonna ekspertide rolli. Teenuse

inimkeskset arendamist toetab tõhus ja vajaduspõhine andmevahetus, mis hõlmab lisaks haiglatele teisi

partnereid (nt perearstid ja sotsiaaltöötajad). Kiirabivõrgustikku (st brigaadide arvu, asukohta, koosseisu jm)

arendatakse dünaamiliselt ja vajaduspõhiselt, tuginedes tõenduspõhistele andmetele. Luuakse patsiendi

raviteekonna toetamise süsteem, et tagada kiirabi kättesaadavus vastavalt patsiendi tegelikule vajadusele.

Piirkondlikke eripärasid arvestatakse eesmärgiga tagada vältimatu abi igas piirkonnas. Süsteemi valmisolek

reageerida kriisiolukordadele tagatakse toimepidevus- ja katastroofivarude ning erivõimekuse brigaadide

loomisega.

Kvaliteeti toetavad tegevused – kiirabi väljakutsete menetlemise süsteemi arendamine Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalas muutub sisulisemaks ja sellesse kaasatakse senisest suuremal määral Häirekeskuse esindajaid.

Kiirabis säilitatakse arstlik kompetents telemeditsiinilise toetuse, reanimobiilide ja arstlike toetusbrigaadide

kaudu. Tulenevalt piirkonna erakorralise meditsiini korraldusest tagatakse vajaduse korral arstibrigaadide

olemasolu. Kvaliteedi seire hõlmab andmete kogumist ja analüüsi nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, et

toetada teenuse arengut. ITsüsteemide arendamisel võetakse kasutusele uudsete funktsioonidega e-kiirabi

lahendused. Kiirabitöö kvaliteedi parandamiseks luuakse võimalusi tagasiside kogumiseks, analüüsides

patsiendi edasist ravikäiku. Tegevusjuhendite15 regulaarse ajakohastamisega luuakse alus automaatse

otsusetoe süsteemi väljatöötamiseks.

Võrdsuse tagamine – kiirabiteenus on ühtlaselt ja omaosalustasuta kättesaadav kõigile Eesti Vabariigi

territooriumil viibivatele inimestele ning kriitilises seisundis patsiendi juurde jõudmise aeg on ühesugune

sõltumata maakonnast.

Juhtimine

Ekspertide hinnangul on kiirabi juhtimine killustunud – puudub juhtimine, mis vaatleks süsteemi kui tervikut.

Eestis puudub keskne asutus, kelle ülesanne oleks kiirabisüsteemi terviklik juhtimine ja arendamine. Statistilisi

andmeid kogutakse riigiasutuste kaupa üksteisest sõltumatult, mistõttu ei ole alati selge, milline teave on

partneritel juba olemas. Eksperdid leiavad, et Terviseamet peaks võtma suurema juhtrolli kiirabi korraldamises.

Järelevalve peaks senisest enam keskenduma kogu süsteemi toimimisele, mitte vaatlema üksikuid näitajaid

tervikust eraldiseisvana.

Tõhus juhtimine on kiirabis võtmeteguriks nii riiklikul, piirkondlikul kui ka sündmuskoha tasandil. Praegune

kiirabivõrgustik koosneb mitmest eraldiseisvast teenuseosutajast, kelle tegevust ei seo ühtne ega selgelt

määratud juhtimisahel. Möödunud kriisid on näidanud, et Terviseameti võimalused kriisiolukorras kiirabi

operatiivselt juhtida ei ole alati olnud piisavad. Kuigi Terviseameti kriisistaap vastutab kiirabi üleriigilise

operatiivse juhtimise eest, piiravad seda võimekust mitmed tegurid – eelkõige asjaolu, et kiirabiasutuste

õiguslikud ja omandivormid on erinevad ning süsteem koosneb mitmest sõltumatust osapoolest. Kuigi kiirabi

väljasõiduplaani kehtestab Terviseamet, ei allu ressursside vahetu korraldamine (nt väljakutsetele saatmine)

Terviseametile, vaid see on Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva Häirekeskuse ülesanne. Kehtiv õigusruum

ei toeta piisavalt ka Terviseameti poolt välja töötatud regionaalsete kriisistaapide süsteemi rakendamist

praktikas.

6

Regionaalse mõõtmega kriisi korral võib osutuda vajalikuks kiirabiressursid ümber korraldada. Lähimuse

põhimõtte16 tagamiseks peab selline ümberkorraldus toimuma võimalikult madalal juhtimistasemel. Praeguses

süsteemis puuduvad aga regionaalsetel juhtidel selleks piisavad volitused ja õigused. Eestis kasutusel oleva

MIMMS17 metoodika kohaselt juhib kiirabiressurssi sündmuskohal välijuht või tema puudumise korral kiirabi

brigaadijuht, kuid praegune õigusruum ja juhtimismudel vajavad ülevaatamist seoses välijuhtide arvu ja rolli

suurendamisega Eestis.

Meetmed

› Kiirabisüsteemi juhtimine muudetakse teenusepõhiseks18, keskendudes teenuse kvaliteedile,

kättesaadavusele ja vajaduspõhisele planeerimisele. Selle tagamiseks luuakse juhtrühm, kuhu

kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervisekassa esindajad, kes kaasavad

otsustusprotsessi valdkonna eksperte. Juhtrühma ülesanne on koordineerida kiirabisüsteemi arengut,

tagada pidev ülevaade teenuse vajadustest ning jaotada vastutusvaldkonnad nii, et kõik olulised

aspektid saaksid arvesse võetud ja arendused oleksid omavahel seotud. Juhtrühma juhib

Sotsiaalministeerium, et tagada arengusuundade elluviimine ning pakkuda partneritele ühtset

kontaktpunkti kõikides kiirabi puudutavates küsimustes. Juhtrühma töökorraldus, koosseis ja

juhtimine vaadatakse üle vajaduspõhiselt. Juhtrühma töösse kaasatakse vajaduse korral ka teisi

partnereid.

› Sotsiaalministeeriumi loodud arendusnõukogu koosseisu uuendatakse, et tagada valdkonna

sisuekspertide suurem esindatus. Arendusnõukogu kaasatakse kiirabisüsteemi arenduse planeerimise

ja elluviimise kõikides etappides, et tagada sisuekspertide pidev osalemine otsustusprotsessides.

Lisaks luuakse selged koostöömehhanismid kiirabi juhtrühmaga, et tagada järjepidev infovahetus ja

strateegiliste otsuste parem koordineerimine.

› Olukorrateadlikkuse parandamiseks määratakse kindlaks ühtsed kvaliteedimõõdikud ja nende seire

korraldus kogu Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Seejuures arvestatakse osapoolte vajadusi,

planeeritud arengusuundi ja võimalust võrrelda tulemusi rahvusvaheliste standarditega. Samuti

lepitakse kokku, kuidas mõõdikute tulemusi teenuse arendamiseks kasutatakse.

Tallinna kiirabi. Allikas: Kaitsevägi pildid.mil.ee

7

› Terviseameti järelevalveprotsessi arendatakse, et tagada kiirabiteenuse parem kvaliteedikontroll ja

süsteemne analüüs. Selleks kaasatakse partnerasutuste esindajaid ja sõltumatuid sisueksperte, kes

aitavad hinnata teenuse toimivust, tuvastada kitsaskohti ja teha arendusettepanekuid. Eesmärk on

muuta järelevalve andmepõhisemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

› Terviseametile luuakse senisest tõhusamad operatiivse juhtimise võimalused kriisi- ja ohuolukordades

reageerimiseks, muu hulgas luuakse juurdepääs hädaabiteadete andmekogule. Samuti tagatakse

senisest parem ja ajakohasem ülevaade tervishoiuvaldkonna, Häirekeskuse ja partnerasutuste tööst, et

võimaldada sisulist ja andmepõhist kriisijuhtimist.

› Kiirabi juhtimine toimub senisest suuremal määral koostöös Häirekeskusega. Terviseamet suunab

Häirekeskuses kiirabi väljakutsete menetlemise protsessi väljasõiduplaani ja muude juhiste

arendamise kaudu.

› Igas regioonis luuakse operatiivjuhtimise võimekus, mis võimaldab kriisiolukorras juhtida

kiirabiressursse regiooni piires. Operatiivjuhil on ligipääs kiirabi ressursihaldustarkvarale, et näha

reaalajas andmeid brigaadide, sündmuste ja ressursside kohta ning tal on volitused teha

töökorralduslikke muudatusi oma piirkonnas. Selline regionaalne juhtimismudel sarnaneb politsei ja

pääste teenistusstruktuurile. Kõigis regioonides on tagatud välijuhi valvering ning välijuhtide

omavaheline koostöö on reguleeritud.

Kiirabivõrgustik ja personal

Kiirabi kättesaadavuse erinevused tulenevad geograafilistest (brigaadi kaugus abivajajast) ning olemasolevate

brigaadide koosseisu ja varustuse erinevustest. Ekspertide hinnangul ei toeta praegune kiirabiteenuse ostu

protsess pikaajaliste investeeringute tegemist, mis pidurdab teenuse arengut ja takistab süsteemi

jätkusuutlikkust. Samal ajal ei taga sõlmitud lepingud piisavat paindlikkust, et kiirabiressurssi (brigaadide arv,

paiknemine, personal) kiiresti kohandada vastavalt tegelikele vajadustele, mis sõltuvad aastaajast,

rahvaüritustest, tervishoiuteenuste korraldusest ja muudest teguritest.

2024. aasta seisuga tegutsevad Eestis üldjuhul kolmeliikmelised kiirabibrigaadid. Arvestades eespool viidatud

tööjõuprognoosi, võib sellise koosseisu säilitamine tulevikus kujuneda järjest keerulisemaks.

Narva kiirabi. Allikas: Kaitsevägi pildid.mil.ee

8

Kolmeliikmelistel kiirabibrigaadidel on mitmeid eelised, eriti elustamisel ja hulgitraumaga patsientide

käsitlemisel, brigaadi turvalisuse tagamisel agressiivsete patsientide korral ja olukordades, kus tuleb samal ajal

abistada mitut kannatanut.19 Rahvusvahelise kogemuse põhjal20 on kaheliikmeliste brigaadide teenuse kvaliteet

võrreldav kolmeliikmeliste brigaadidega. Eestis on kaheliikmelisi brigaade rakendatud näiteks COVID-19

kriisi ajal hädaolukorra lahendamise meetmena21 ning Iisakus tegutseb alaliselt kaheliikmeline brigaad. Esmase

abi brigaadide puhul jõuab sündmuskohale samuti vaid kaks liiget. Seevastu võimaldavad kolmeliikmelised

brigaadid lisaks patsientide abistamisele tagada ka brigaadijuhtide järelkasvu ning luua personalireservi

kriisiolukordadeks. Praegu puudub üldõdedel võimalus töötada kaheliikmelises brigaadis mittejuhtivas rollis,

kuid brigaadijuhi ülesannete täitmine eeldab varasemat praktilist kogemust kiirabis.

Brigaade juhivad tervishoiutöötajad, eeskätt õed. Selline korraldus on vajalik, kuna õed suudavad pakkuda

vanemaealistele ja kroonilise haigusega patsientidele laiemat, inimkeskset abi (sh nõustamine)22, mis aitab

teatud juhtudel vältida ebavajalikku hospitaliseerimist23. See lähenemine on eriti oluline Eesti elanikkonna

vananemise kontekstis.24 Kiirabivaldkonda iseloomustavad personali ristkasutus nii tervishoiusektori sees kui

ka väljaspool seda ning osakoormusega töötamine on levinud. 2022. aasta lõpu seisuga töötas kiirabis 11%

kõigist tervishoius töötavatest õdedest, kuid nende keskmine töökoormus oli vaid 0,81 ametikohta.

Eksperdid on rõhutanud, et teatud väljakutsete korral on lisaks õe pädevusele oluline tagada ka arstliku

kompetentsi kättesaadavus. Seda saab tagada paindlikult erinevate lahendustega nagu kaugkonsultatsiooni,

reanimobiili, arstibrigaadi või arstliku toetusbrigaadi (nn randevuu-brigaad) kaasamisega ebastabiilse

terviseseisundiga patsiendi käsitlemisel.

Nii nagu tervishoiusüsteemis laiemalt, seisab ka kiirabi väljakutse ees tagada piisav arv töötajaid, et osutada

kvaliteetset teenust.25, 26, 27 Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2021– 203028 pakub lahendusi

tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks iseseisvate õendusteenuste arendamise kaudu. Kiirabis on

õebrigaadide suunas liigutud juba aastakümneid ning nende osakaalu suurendamine on teadlik ja vältimatu

arengusuund, mida tuleb jätkata. Seetõttu tuleb kiirabi tippvõimekust, sealhulgas arstiabi, planeerida vastavalt

tegelikule vajadusele, tagades kiireima abi seal, kus väljakutsete arv on suurem. Samal ajal tuleb arendada

lahendusi, mis parandavad esmareageerijate kättesaadavust hajaasustusega piirkondades – eelkõige

õebrigaadide kaudu ning vajaduse korral esmase abi brigaadide ja muude kohalike lahenduste rakendamisega.

Lisaks tuleb arendada kaugemate piirkondade ja saarte jaoks täiendavalt õhutranspordi võimalusi, et parandada

kõrgema etapi erakorralise abi kättesaadavust.

Selleks et paremini toetada patsiendi käsitlust olukorras, kus valdav osa kiirabibrigaadidest on õdede juhitud,

on oluline tagada süsteemid, mis toetavad brigaadijuhtide otsustusvõimet ja ravikvaliteeti. Toetavad meetmed

võivad hõlmata näiteks telemeditsiini konsultatsiooni kasutamist keerukamate juhtumite korral, kiirabikaartide

regulaarset analüüsi, ajakohaste tegevusjuhiste kättesaadavust ja rakendamist praktikas ning võimalust töötada

aeg-ajalt arsti kõrval, et täiendada kliinilisi oskusi ja toetada kogemuse kaudu õppimist.

Kiirabis töötamine eeldab spetsiifilist väljaõpet. Ekspertide hinnangul vajavad uued töötajad enne tööle asumist

lisaks diplomieelsele väljaõppele täiendavat ettevalmistavat koolitust. Samuti leiavad eksperdid, et praegu

kehtivad täiendõppe nõuded ei ole piisavad ega ajakohased.

Erialase väljaõppe läbinud spetsialistide kiirabis püsimise soodustamiseks on oluline tagada töötasu vastavus

oskusnõuetele ja vastutuse ulatusele, sealhulgas brigaadijuhi kõrgendatud vastutust ja pädevusnõudeid kajastav

eristuv töötasu. Lisaks tuleks kaaluda lihtsustatud võimaluste loomist Kaitseväes ja Kaitseliidus parameediku

erialakursuse läbinud inimeste kaasamiseks kiirabi töösse, et toetada tööjõu juurdevoolu.

Kiirabis pööratakse endiselt liiga vähe tähelepanu töötajate ja patsientide vaimse tervise hoidmisele, kuigi

traumeerivad sündmused ja läbipõlemine on valdkonnas sagedased.29 Nii Inter-Agency Standing Commitee

(IASC)30 kui ka vaimse tervise tegevuskava 2023–202631 rõhutavad vajadust õpetada kiirabitöötajatele

erakorralise abi psühholoogilisi aspekte. Oluline on mõista, et vaimse tervise esmaabi oskuste arendamine ei

9

tähenda kiirabile uute ülesannete lisandumist, vaid see toetab inimkeskset käsitlust ja aitab ühtlasi hoida

töötajate vaimset heaolu.

Meetmed

› Kiirabi juhtrühmas töötatakse välja kiirabiteenuse rahastamise põhimõtted, mis toetavad pikaaegsete

investeeringute tegemist. Väljatöötatavad põhimõtted hõlmavad ka senise konkursikorralduse ja

lepinguperioodide analüüsi ning võimalike muudatuste kaalumist, et tagada teenuse jätkusuutlikkus.

› Kiirabiteenuse korralduses nähakse ette võimalus kohandada brigaadide arvu, koosseisu, paiknemist

ja muud korraldust, et reageerida paindlikult olukorra muutustele ilma vajaduseta sõlmida uut kiirabi

rahastamise lepingut.

› Arendatakse IT-lahendusi, mis võimaldavad koguda ja analüüsida kiirabiteenuse andmeid, et

prognoosida ressursside vajadust ja teha teadlikke otsuseid võrgustike muutmiseks nii lühi- kui

pikaajalises vaates. Süsteemid toetavad näiteks brigaadide paiknemise optimeerimist, väljakutsete

jaotust ja teenuse kättesaadavuse tagamist eri piirkondades.

› Kiirabivõrgustiku arendamiseks hinnatakse erinevateks tööprotsessideks (kohale sõitmine, patsiendi

üleandmine haiglas, haiglast oma piirkonda naasmise aeg jm) kuluvat aega ja kogu brigaadi hõivatuse

aega, et tuvastada võimalikud kitsaskohad ja parandada ressursside kasutust.

› Võimaldatakse kaheliikmeliste kiirabibrigaadide moodustamist linnades, kus on vaja brigaadide arvu

suurendada, ja maapiirkondades, kus ei ole tervishoiutöötajate nappuse tõttu võimalik tagada

kolmeliikmelise brigaadi koosseisu. Otsuseid tehakse, arvestades piirkondliku kiirabibrigaadi pidaja

sisendiga.

› Arendatakse võimalusi kaasata arst väljakutsete teenindamisse, pakkudes õebrigaadi juhile tuge

kaugkonsultatsiooni teel või kaasates reanimobiili (arsti- või arstlik toetusbrigaad).

› Luuakse täiendavad esmase abi brigaadid piirkondades, kus kiirabi saabumine nõuaks nende

puudumise korral keskmisest oluliselt rohkem aega.

› Arendatakse meditsiiniliste lendude võimekust koostöös Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga,

võimaluse korral ka teiste partneritega.

› Tagatakse telemeditsiiniline võimekus kõigile kiirabibrigaadidele ning luuakse lahendused, mis

võimaldavad telemeditsiini arstile reaalajas juurdepääsu sündmuskohalt edastatavatele patsiendi

andmetele (sh elulised näitajad) ja tervise infosüsteemi andmetele, et toetada tõhusat konsultatsiooni

ja otsustamist. Arendatakse välja konsultatsioonide dokumenteerimise süsteem.

› Kiirabi tegevusjuhendit ajakohastatakse regulaarselt valdkonna sisuekspertide eestvedamisel, et see

kajastaks kaasaegseid teadmisi ja praktilisi vajadusi.

› Kõikide kiirabitöötajate tööeelse ja regulaarse täiendõppe nõudeid ajakohastatakse ja ühtlustatakse üle

riigi, samuti luuakse pädevuse regulaarse hindamise süsteem.

› Kiirabikaartide seire protsessi ühtlustatakse üle riigi. Vajalikud IT-arendused viiakse ellu etervise

strateegia32 raames, kus peamisteks suundadeks on erinevate infosüsteemide omavaheline liidestumine

ja otsusetoe süsteemide arendamine. Tagatakse kvaliteediindikaatorite andmete hõlbus kättesaadavus.

10

› Kaitseväes ja Kaitseliidus parameediku erialakursuse läbinutele luuakse võimalused, et soodustada

kiirabisse tööle asumist.

› Kiirabiteenuse hinda ja selles sisalduvat palgakomponenti kujundatakse vastavalt Tervisekassa

rahalistele võimalustele, arvestades vajadust tagada tööandjatele võimalus maksta kiirabitöötajatele

motiveerivat töötasu, mis peegeldab töötaja vastutust ja oskusnõudeid ning atraktiivset töökeskkonda.

› Luuakse süsteemne täiendõppeprogramm kiirabitöötajatele vaimse tervise esmaabi andmiseks,

keskendudes üksnes esmase abi pakkumisele sündmuskohal ning välistades psühhoterapeutilise

nõustamise ja muud kiirabiteenusega mitteseonduvad tegevused.

› Kõigile kiirabitöötajatele tagatakse professionaalse vaimse tervise toetuse kättesaadavus.

Kiirabi ohuhinnangud

Terviseameti kehtestatud tüüpjuhtumid ja juhised, mida Häirekeskus kasutab, mõjutavad oluliselt kiirabi tööd,

kuna nende alusel prioriseeritakse hädaabikutseid ja saadetakse kiirabibrigaad välja. Kiirabi ohuhinnagud ja

väljasõiduplaan kinnitatakse Terviseameti peadirektori käskkirjaga, kuid need vajavad pidevat, süstemaatilist

ja koordineeritud ajakohastamist, lähtudes reaalsest olukorrast ja Häirekeskuse tagasisidest. Väljasõidu

prioriteedi ülehindamine on suur risk. Kehtivad ohuhinnangud põhjustavad sageli olukordi, kus kiirabi

väljasõidu prioriteeti ülehinnatakse, mistõttu võib abi jõuda kiiremini kergemate terviseprobleemidega

patsientideni, samal ajal kui raskes seisundis patsiendid ei pruugi saada abi esimesena. Samas võib ka

prioriteedi alahindamine põhjustada olukordi, kus eluohtlikus seisundis patsient ei saa vajalikku abi õigel ajal.

Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et hädaabiteadete menetlemisel suudetaks täpselt eristada rasked

terviseprobleemid kergematest ning suunata kiirabiressursse vastavalt tegelikule ohutasemele. Selle

tagamiseks tuleb võtta arvesse ekspertide tagasisidet hädaabiteadete menetlemise kohta, kiirabisüsteemi seire

tulemusi, meditsiiniteaduse arengut, tervishoiukorraldust Eestis, Häirekeskuse ettepanekuid ja muid olulisi

tegureid.

Ekspertide hinnangul on praegused juhised koostatud viisil, mis viib sageli ohu ülehindamiseni, kuna need ei

ole kohandatud ilma meditsiinilise hariduseta päästekorraldajatele. Sarnaseid trende on täheldatud ka teistes

riikides, mida on kirjeldatud raportis „The Nordic Prehospital Emergency Medical Services (Nordic-EMS)“.33

Kiirabi ohuhinnangute ja väljasõiduplaani koostamisel tuleb arvestada tervishoiuteenuste arengut,

piirkondlikke erisusi kiirabi väljasõiduplaani koostamisel ja päästekorraldajate koolitusvajadust, et vältida

väljakutsete üle- või alahindamist ning tagada kiirabiressursside optimaalne kasutamine. Kehtivad

ohuhinnangud ja väljasõiduplaan vajavad regulaarset ajakohastamist, et need peegeldaksid reaalset olukorda

ning oleksid kooskõlas tervishoiusüsteemi muutustega.

Seda protsessi juhib kiirabi juhtrühm, kes kaasab otsustamisse vähemalt järgmised osapooled:

› sisueksperdid, et arvestada meditsiiniteaduste arenguga;

› Tervisekassa, et arvestada teenuse mõju teistele tervishoiuteenustele;

› Terviseameti kiirabiteenuste korraldajana;

› kiirabiasutused, et hinnata ohuhinnangute rakendamise tõhusust;

› Häirekeskuse ohuhinnangute kasutajana;

› Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi poliitikakujundajatena.

11

Meetmed

› Ohuhinnangute koostamine on pidev protsess, mida veab kiirabi juhtrühm, kaasates eespool loetletud

osapooli. Selle käigus võetakse arvesse ekspertide tagasisidet hädaabiteadete menetlemise kohta,

kiirabisüsteemi seire tulemusi, meditsiiniteaduse arengut, tervishoiukorraldust Eestis ja muid olulisi

tegureid. Terviseamet seirab regulaarselt kiirabi väljakutsete menetlemist ja annab asjakohast

tagasisidet osapooltele süsteemi arendamiseks.

Valmisolek kriisideks ja erisündmusteks

Kriisivalmiduse ja toimepidevuse tagamine on kiirabi korraldamisel esmatähtis. Valmisoleku tagamiseks on

vaja eelkõige asjakohast väljaõpet ja varustust personalile. Käesoleva alapeatüki fookuses on harva esinevad,

kuid suure ohupotentsiaaliga sündmused: CBRN (chemical, biological, radiological, nuclear), terroristlik

tegevus, tehnogeensed ja looduslikud katastroofid ning muud sarnased sündmused.

Töötajate praegune väljaõpe ei toeta piisavalt kiirabitööd erisündmuse korral, kuigi olukord on viimastel

aastatel mõnevõrra paranenud. 2022. aastal ilmus CBRN käsiraamat esmareageerijale34 ning brigaadidel on

võimalus konsulteerida mürgistusteabekeskusega35. CBRN koolituste ja õppuste arv on küll suurenenud, kuid

see toimub valdavalt projektipõhiselt, mitte süsteemsete tegevuste abil. Kiirabivarustuse nomenklatuuri

kuuluvad vaid need erisündmuse lahendamist toetavad vahendid, mis on kasutusel ka igapäevastel

väljakutsetel, näiteks isikukaitsevahendid nakkushaiguste puhul ja

mõned ravimid. Spetsiifilist varustust CBRN-sündmusteks on vähe. Riigikaitse arengukava 2022– 203136

suunab kiirabi valmistuma ka laiemateks julgeolekukriisideks. Kiirabi tugevaks küljeks on MIMMS metoodika

laialdane kasutamine kõikidel juhtimistasanditel.

Arvestades spetsiifilise kriisivarustuse vähesust ning vajadust valmistuda julgeoleku- ja erisündmusteks, tuleb

kiirabi kriisivarusid süsteemselt arendada.

Kriisivarud võib jagada kolmeks:

1. tegevusvaru hoitakse kiirabiasutuses ning see võimaldab jätkata tegevust tarnehäirete korral;

Sündmuskoha meedik MIMMS metoodikat rakendamas. Allikas: Kaitsevägi pildid.mil.ee

12

2. mobiilne kriisivaru on olemas neljal kiirabiasutusel ja seda saab transportida sündmuskohale

suurõnnetuse korral;

3. reservvõimekus on korraldatud selliselt, et iga kiirabiasutus tagab töökorras lisavarustuse vähemalt ühe brigaadi ulatuses iga kolme brigaadi kohta.37

Meetmed

› Kõikidele kiirabitöötajatele tagatakse väljaõpe ja varustus CBRN-sündmuse äratundmiseks ja

esmaseks reageerimiseks. Määratud brigaadidele luuakse täiendav võimekus tegutsemiseks CBRN- ja

muude erisündmuste lahendamisel.

› Töötajatele tagatakse ballistiline kaitsevarustus ja täiendõpe selle kasutamiseks.

› Igas regioonis tagatakse ühetaoline mobiilne kriisivaru, mille sisu vastab MIMMS metoodikale.

Täiendav varu on suursaartel. Töötajatele korraldatakse väljaõpe kriisivaru liigutamiseks ja

kasutamiseks.

› Kõikidele kiirabitöötajatele tagatakse väljaõpe masskannatanute käsitlemiseks vastavalt MIMMS

metoodikale.

Koostöö haiglatega

Haiglad on kiirabi olulisemad koostööpartnerid tervishoiusüsteemis. 2023. aastal hospitaliseeris kiirabi 39,1%

patsientidest piirkondlikesse haiglatesse, 38,3% keskhaiglatesse ja 22,4% üld- või kohalikku haiglasse.

Statistikale tuginedes saab väita, et suur osa patsientidest suunatakse ravile kodukohast kaugemale. Tõhusa

koostöö tagamiseks on vajalik kiirabi ja haiglate partnerlus kahel tasandil, mille raames arvestatakse

inimkeskse lähenemise põhimõttega.

Kohalik tasand hõlmab piirkondlikku koostööd kiirabibaasi ja üldhaigla vahel, milles keskendutakse

konkreetse piirkonna vajadustele ja võimalustele. Piirkonnaülesel tasandil luuakse ühtsed koostööreeglid

kiirabiasutuste ja piirkondlike või keskhaiglate vahel, et hõlbustada koostööd üle Eesti, eriti ebastabiilse

terviseseisundiga patsientide käsitlemisel.

Omavahelisel koostööl on võtmeküsimuseks inimkeskne lähenemine. Sellest tulenevalt on oluline patsientide

hospitaliseerimisel varakult planeerida nende edasine liikumine koju või teise tervishoiuteenuse osutaja juurde,

tehes koostööd erinevate tasanditega ning tagades vajaduse korral sotsiaalse abi või ambulatoorse jälgimise.

Kohalikul tasandil peavad olema kokku lepitud üldhaiglasse hospitaliseeritavate patsientide profiilid,

arvestades üldhaigla teenuste paketti, ning patsiendi üleandmise ja vastuvõtmise täpsem kord.

Piirkonnaülesel tasandil peavad olema kokku lepitud kõikide haiglate ja kiirabiasutuste ühtsed koostööreeglid.

Kesk- ja piirkondlikku haiglasse saabuvad brigaadid erinevatest piirkondadest üle Eesti ja ühtsete reeglite

puudus raskendab koostööd, eelkõige ebastabiilse patsiendi üleandmise korral.

Patsiendikeskse lähenemise tagamiseks peab olema läbi mõeldud nii hospitaliseerimine kui ka patsiendi

edasine liikumine – koju naasmine või suunamine teise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Selleks on vaja, et

igas maakonnas oleks tagatud meditsiiniline transport. Töökorraldus ja teenuse maht lepitakse kokku koostöös

kohalike partneritega, eeskätt üldhaiglate ja rahastajaga, lähtudes piirkondlikust vajadusest. Meditsiinilise

transpordi teenust võivad osutada nii kiirabiasutused kui ka teised teenusepakkujad, et tagada vajalik teenuse

maht kogu Eestis. Meditsiinilise transpordi teenuse arendamisel tuleb selgelt kindlaks määrata, millistes

olukordades on meditsiinilise transpordi pakkumine põhjendatud ja millistel juhtudel on otstarbekam kasutada

alternatiivseid lahendusi, näiteks sotsiaal- või taksoteenust. Samuti tuleb kokku leppida, millises olukorras

hüvitab transpordikulud Tervisekassa, tervishoiuteenuse osutaja või patsient ise.

13

Kiirabi ja haiglate koostöö parandamiseks ning patsiendi käsitluse tõhustamiseks on vaja tagasisidesüsteemi,

mis võimaldaks kiirabi ligipääsu teabele patsiendi edasise raviteekonna kohta.

Meetmed

› Kiirabilepingute ülesehitus toetab koostööd haiglatega enda teeninduspiirkonnas, et optimeerida

patsiendi raviteekonda. Koostöölepped hõlmavad muu hulgas patsiendi üleandmise ja vastuvõtmise

täpsemat korda ning kohalikku või üldhaiglasse hospitaliseeritavate patsientide profiile.

› Sotsiaalministeerium ajakohastab ja täiendab dokumente, millega kehtestatakse ühtsed haiglate ja

kiirabi koostöö alused, hõlbustades patsientide liikumist üle teeninduspiirkondade.

› E-tervise strateegia elluviimise raames ühendatakse kiirabi ja haiglate infosüsteemid, et parandada

andmevahetust ja tagada kiirabile tagasiside patsiendi edasise raviteekonna kohta.

›

Meditsiinilise transpordi valdkonna korraldust korrastatakse, vajaduse korral muudetakse õigusakte.

Ajakohastatakse teenuse sisulisi nõudeid ja rahastamise mudelit, et motiveerida osapooli eelistama

meditsiinilise transpordi kasutamist ning tagada teenuse pakkumine. Kiirabi operatiivsed brigaadid

täidavad üksnes need transportkutsed, mille puhul on brigaadi kaasamine meditsiiniliselt põhjendatud.

Koostöö teiste partneritega

Peamine partnerasutus, kellega kiirabi kõige rohkem kokku puutub, on Häirekeskus. Lisaks hädaabiteadete

menetlemisele tagab Häirekeskus telefoni teel esmaabijuhiste andmise kuni brigaadi saabumiseni.

Häirekeskusel ei ole põhimäärusest tulenevat ülesannet edastada esmaabijuhiseid38, mistõttu on koosseisu

kuuluvate meedikute arv väike. Ekspertide hinnangul ei ole päästekorraldajate oskused kiirabi väljakutsete

menetlemiseks piisavad. Häirekeskus ei saada brigaadi välja iga sündmuse puhul – teatud kriteeriumite korral,

mis kiirabi väljakutset ei vaja, suunatakse kõne perearsti nõuandeliinile (1220). Teatud kõned suunatakse siiski

1220 liinilt Häirekeskusesse tagasi, kui nõuandeliin näeb vajadust meditsiiniliselt sekkuda.

Olulisimad koostööpartnerid sündmuskohal on Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Mõlemad ametid

arendavad oma esmaabivõimekust ja -varustust, mis muu hulgas toetab kiirabisündmusel tehtavat koostööd.

Sotsiaalministeerium ja Terviseamet teevad selles protsessis tihedat koostööd Päästeameti ning Politsei- ja

Piirivalveametiga. Kiirabi võimekuse planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et Päästeamet ning Politsei- ja

Piirivalveamet kaasatakse kiirabi väljakutsete teenindamisse eeskätt juhul, kui see on seotud nende

põhiülesannete täitmisega. Samas tuleb teatud olukordades – eelkõige hajaasustusega piirkondades –

olemasolevaid ressursse kasutada paindlikult ja otstarbekalt ning planeerida võimekust koostöös

Päästeametiga. Nii saab tagada parema abi kättesaadavuse piirkondades, kus ressursid on kõige enam piiratud.

Operatiivteenistused reageerivad sageli koos sotsiaalprobleemidele, mille puhul nende abi ei ole tegelikult

vajalik. Kiirabi tegutseb inimese elukeskkonnas ja on sageli esimene sotsiaalse probleemi avastaja. Praegu on

reguleeritud teavitamine abivajavast lapsest. Sotsiaalset abi vajavast täiskasvanust teavitamise protsess ei ole

kõigile osapooltele üheselt arusaadav. Kiirabi ja sotsiaalvaldkonna koostööd on kirjeldatud koduohutuse

tegevuskavas ja teistes Sotsiaalministeeriumi dokumentides.

Kui tegemist on meditsiinilise, kuid mitte erakorralise probleemiga, soovitab kiirabi pöörduda patsiendil oma

perearstikeskusesse. Mõned patsiendid seda ei tee, mistõttu terviseprobleemid süvenevad ja kiirabi

14

korduvkutsete arv kasvab. Üks põhjus, miks inimesed eelistavad pöörduda kiirabi poole teiste

tervishoiuteenuse osutajate asemel, võib olla ka sotsiaalse ja meditsiinilise transpordi puudus.

Lisaks eeltoodule mõjutab kiirabi koormust ka suurürituste ebapiisav meditsiiniline julgestamine, kuna Eestis

puuduvad selged juhised ja reeglid selle korraldamiseks. Ebapiisav meditsiiniline valmisolek suure või

kõrgema riskitasemega sündmustel toob kaasa kiirabile ennustatavat ja välditavat lisakoormust.

Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Kaitseväe esindajad rõhutavad, et kriisivalmiduse tagamiseks on

vaja süstemaatilist koostööd nii väljakutsetel kui ka regulaarsetel õppustel ja koostöökoolitustel.

Meetmed

› Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala asutusi kaasatakse Häirekeskuse ülesannete ja töökorralduse

ülevaatamisse seoses kiirabiväljakutsete menetlemise ning esmaabijuhiste andmisega. Koostöös

Häirekeskusega kujundatakse valitsemisaladeülene ühtne arusaam selle rollist ja arenguvajadustest.

Arendatakse praktikavõimalusi kiirabi ja Häirekeskuse töötajatele, et nad saaksid üksteise tööga

tutvuda ja et tugevdada koostööd.

› Kiirabi juhtrühma eestvedamisel ühtlustatakse Häirekeskuse ja perearsti nõuandeliini põhimõtteid selle

kohta, millised terviseseisundid vajavad kiirabi sekkumist.

› Kooskõlas e-tervise strateegia elluviimisega luuakse võimalus, et kiirabi saaks sotsiaaltöötajat abi

vajavast inimesest teavitada, ning leitakse sobivaim kanal teabe jagamiseks.

› Kohalike omavalitsustega lepitakse kokku kuidas teavitusele reageerida. Teisi kiirabi ja

sotsiaalvaldkonna lõimimise tegevusi tehakse integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonna korraldus- ja

rahastusmudeli rakendamise käigus.

› Hinnatakse kohalike omavalitsuste ja teiste partnerite rolli ning osalemissagedust kiirabi ja

operatiivteenistuste töös, mille alusel arendatakse välja vajalik võimekus.

› Kiirabiasutused lepivad kohalike omavalitsuste ja vajaduse korral teiste sotsiaalvaldkonna

esindajatega kokku tegevustes, mis on suunatud sotsiaalset abi vajavate inimeste abistamisele.

› Luuakse perearsti teavitamise süsteem tema nimistus oleva patsiendi kiirabivisiidi toimumise kohta,

et perearst ja tema meeskond saaksid vajaduse korral patsiendiga proaktiivselt ühendust võtta.

› Tugevdatakse kiirabi koostööd piirkondlike integreeritud teenuseosutamise võrgustikega (sh

tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajad), et toetada inimkeskset teenusekorraldust, tagada asjakohane

infovahetus ja leppida kokku optimaalsed teenuselahendused. Rahastusmudelit ja

kvaliteediindikaatoreid arendatakse viisil, mis võimaldab ja motiveerib kiirabiasutusi osalema

integreeritud raviteenuste39 osutamises koostöös teiste teenuseosutajatega.

› Kehtestatakse nõuded avaliku ürituse korraldajale meditsiinilise julgestuse tagamiseks vastavalt ürituse

riskitasemele.

15

› Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium koos oma valitsemisaladega

korraldavad koostöökoolitusi ja -õppusi, kaasates proaktiivselt seotud partnereid. Kiirabiasutused

vastutavad selle eest, et nad osalevad aktiivselt oma piirkonnas partnerite koostöötegevustes.

› Kiirabi rahastamise leping näeb ette koostöö kohalike partneritega igas väljasõidupiirkonnas ja

sellekohase aruandluse.

Arengusuundadega seotud dokumendid

Arengusuundade põhimõtted kattuvad rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 välja toodud

põhimõtetega ja on peamiselt seotud RTA alaeesmärgi „inimkeskne tervishoid“ elluviimisega. Dokument

koostati paralleelselt esmatasandi arengukava 2035 ja haiglavõrgu arengusuundade 2040 koostamisega.

Kõik kolm dokumenti on koostatud koordineeritult ja need on omavahel kooskõlas, võttes arvesse iga

valdkonna arengutendentse ja eripärasid.

Arengusuunad toetavad strateegia Eesti 2035 järgmiste sihtide saavutamist: arukas, tegus ja tervist hoidev

inimene; avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond; kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond. Dokumendi koostamisel lähtuti strateegia Eesti 2035 eesmärgist lõimida tervishoiu- ja

sotsiaalteenuseid. RTA arvestab tervisepoliitika kujundamisel ÜRO säästva arengu eesmärkidega.

Arengusuunad aitavad saavutada kahte sellist eesmärki: tagada inimestele hea tervis ja heaolu kogu elukaare

jooksul ning luua tõhus institutsioon kiirabisüsteemi näol. Tõhusaks lõimimiseks sotsiaalvaldkonnaga arvestati

arengusuundade koostamisel heaolu arengukava 2023– 2030 väärtuste ja põhimõtetega, millest peamised on

partnerlus ja innovaatilisus.

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise alaeesmärk on

vähendada raskete tervisekahjustuste või surmaga lõppenud õnnetuste arvu ja edendada inimeste

ohuteadlikkust. Sarnased eesmärgid on ka strateegias Eesti 2035: suurendada inimeste teadlikkust enda rollist

ja vastutusest, et nad suudaksid erinevate õnnetuste korral (sh kriisiolukordades) arukalt käituda ning

vähendada nii riski oma elule ja tervisele. Kiirabi arengusuundades on inimeste terviseharituse ja

esmaabioskuste arendamise olulisus samuti välja toodud.

Vaimse tervise tegevuskavas 2023–2026 on välja toodud vajadus toetada vaimset tervist vahetult pärast

traumeerivat sündmust. Kiirabi- ja teised eesliinitöötajad on need, kes puutuvad inimesega sel hetkel kokku ja

peavad oskama teda toetada, sest see aitab vältida või minimeerida hilisemaid vaimse tervise häireid.

Riigikaitse arengukavas 2022–2031 on välja toodud rohkete kannatanutega sündmusteks valmisoleku

olulisus, milles on kiirabil oluline roll. Kiirabi arendamine ühtib riigikaitse arengukava eesmärkidega

kriisivalmidusega seotud tegevustes nagu tegevusvarude suurendamine, personali olemasolu tagamine,

olukorrateadlikkuse ja juhtimisvõimekuse loomine.

Arengukava Eesti digiühiskond 2030 annab selged suunad e-kiirabi arendamiseks. Tähtsamad põhimõtted,

mida kiirabivaldkonnas järgida, on kasutajakesksus, andmete taaskasutamine, avatus uuenduste suhtes ja

ettevaatav õigusruum.

Keskkonnaministeeriumi koostatud kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 alaeesmärk on tagada

valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks. Arengukavas on välja toodud, et Eesti arstidel

ja õdedel, sealhulgas kiirabitöötajatel, on puudulikud teadmised kiirgusohtudest ja sellest, kuidas käituda

kiirgussündmuse lahendamisel.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 toob esile, et kliimamuutuste tagajärjel võib

oodata suuremate loodusõnnetuste sagenemist, millel on otsene mõju elanike tervisele, tervishoiule ja kiirabile.

Kuumalained ja lokaalsed loodusõnnetused on vastavalt arengukavale peamised kiirabikoormuse mõjutajad,

16

teistel teguritel nagu ultraviolettkiirgusega kokkupuutumise suurenemine, looduslike nakkushaiguste levitajate

hulga suurenemine ja õietolmu hooaja pikenemine võib olla kiirabile kaudne mõju.

h toob välja peamised valdkonna kitsaskohad ja sisaldab lahendusettepanekuid. Auditiaruanne ja arengusuunad

koostati samal ajal ning see tagab sisendi aktuaalsuse.

Tegevuskava kiirabi arengusuundade elluviimiseks aastatel 2025–2027

Tegevuskavas on loetletud ainult prioriteetsed tegevused arengusuundade elluviimisel aastani 2027.

Tegevuskava uuendatakse igal aastal.

1. Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Tervisekassa loovad 2025. aastal kiirabi juhtrühma, et tagada

kiirabisüsteemi süsteemne juhtimine.

2. Sotsiaalministeerium uuendab 2025. aastal kiirabi arendusnõukogu koosseisu ja töökorraldust.

3. Sotsiaalministeerium koostab 2026. aastal kiirabi kvaliteediindikaatorite ja -mõõdikute, sealhulgas

sihttasemete kogumi. Need kehtestatakse andmepõhiselt, kaasates valdkonna eksperte. Koostatud kogum

kinnitatakse käesoleva dokumendi lisana.

4. Sotsiaalministeerium analüüsib 2026. aastal koostöös partneritega võimalusi kaasata sotsiaalvaldkonna

esindajaid kiirabikutsele, kui esineb sotsiaalabi vajadus.

5. Sotsiaalministeerium ajakohastab 2026. aastal meditsiinilise transpordiga seotud õigusaktid.

6. Terviseamet uuendab 2026. aastal koostöös partneritega kiirabi ohuhinnanguid.

7. Terviseamet korraldab hiljemalt 2026. aasta II kvartali lõpus välijuhtide valveringi neljas regioonis üle

Eesti.

8. Terviseamet arendab 2027. aasta jooksul koostöös osapooltega välja tervishoiu hädaabiteenuste

strateegilise juhtimise platvormi ning seejärel teeb ettepaneku teeninduspiirkondade optimeerimiseks.

9. Terviseamet koostab hiljemalt 2026. aasta lõpus juhendi avaliku ürituse korraldajatele meditsiinilise

julgestuse tagamiseks vastavalt ürituse riskitasemele.

10. Terviseamet koostöös Häirekeskuse ja kaasatavate partneritega analüüsib, kuidas luua Häirekeskusesse

varasemast suuremat meditsiinilist pädevust kiirabikutsete menetlemisel. Analüüs valmib hiljemalt 2026.

aasta lõpus.

11. Tervisekassa alustab 2025. aastal kiirabi konkursikorraldamist, et kujundada ümber kiirabivõrgustik viisil,

mis toetab sujuvalt arengusuundade elluviimist. Konkursi ettevalmistamine, sealhulgas regioonide

kindlaks määramine toimub tihedas koostöös valdkonna ekspertide ja partnerasutustega, otsused võetakse

vastu andmepõhiselt.

12. Tervisekassa analüüsib hiljemalt 2026. aasta lõpus meditsiinilise transpordi rahastamise võimalusi

eesmärgiga soodustada selle laialdast kasutamist.

Kiirabi arengusuunad Lisa 1

17

13. Tervisekassa uuendab 2027. aasta jooksul koostöös Sotsiaalministeeriumiga kiirabi ja sellega seotud

tervishoiuteenuste rahastusmudeleid, et soodustada erinevate teenusepakkujate koostööd ning tagada

teenuste areng kooskõlas tervisepoliitika ja strateegiliste suundadega.

Osapoolte vastutuse maatriks (2025)

Osapooled AN SoM TerK TA EKL

Arengusuundade elluviimise tagamine C RA R R C

Juhtrühma töö tagamine I RA R R I

Õigusloome C RA R R C

Kiirabisüsteemi lõimumine teiste tervishoiuvaldkondadega C RAC RC RC C

Kiirabisüsteemi lõimumine teiste sektoritega C RA R R C

Riiklik järelevalve C C C RA I

Kriisijuhtimine CI R C RA CI

Väljasõiduplaani ja tüüpjuhtumite arendamine C C C RA RC

Hinnastamine ja ostmine CI R RA C CI

Teeninduspiirkondade kehtestamine C C RC RA C

Kiirabi tegevusjuhendi arendamine C I I I RA

E-kiirabi haldamine ja arendamine C R RA C C

Kiirabi arengusuunad Lisa 2

18

Kvaliteedi seire R RA R R C

Väljaõppe ja pädevushindamise arendamine C C I RAC RC

R – responsible (elluviija)

A – accountable (eestvedaja)

C – consulted (kaasatud)

I – informed (teavitatud)

AN – arendusnõukogu

SoM – Sotsiaalministeerium

TerK – Tervisekassa TA

– Terviseamet

EKL – Eesti Kiirabi Liit

HK – Häirekeskus

Dokumendi viited

1 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030.

2 Esmatasandi arengukava tegevuskava.

3 Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040.

4 Eesti Kiirabi Liidu sisend Eesti kiirabi arengukavasse. 5 https://www.sm.ee/haiglavork-ja-haiglavorgu-arengukavad

6 Esmaabi õppe ja koolituste pikaajaline terviklik plaan.

7 Koduohutuse tegevuskava 2025-2030.

8 Joint Action on HEalth woRkfOrce to meet health challEngeS (HEROES).

9 Supply AND DEMand model for the healthcare workforce in the EU27.

10 LifeSaver – hädaabiteenuste strateegilise juhtimise platvormi arendamine.

11 Kiirabikaartide analüüs 2023.

12 Fourth Nordic-Baltic EMS Data Workshop in Tallinn: A Fruitful Collaboration.

13 Tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistik.

14 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus, § 173 kiirabi avalik konkurss.

15 Tervisekassa, 2025. Kiirabi tegevusjuhend. Kolmas trükk.

16 Siseministeerium, 2014. Hädaolukorra seaduse käsiraamat, lk 8.

17 Major Incident Medical Management and Support.

18 Raid-Lelov, A. Teenusepõhise juhtimise rakendamine Tervisekassa näitel. 2023.

19 Coleman, M., 2015. White Paper: Effective Staffing of Emergency Medical Calls. Auburn Fire Rescue Department.

Krzyżanowski, K., et al., 2021. Comparative Analysis of the Effectiveness of Performing Advanced Resuscitation

Procedures Undertaken by Two- and Three- Person Basic Medical Rescue Teams in Adults under Simulated Conditions.

Int. J. Environ. Res. Public Health.

19

Robakowska, M., et al., 2022. Management Decisions: The Effectiveness and Size of the Emergency Medical Team. Int.

J. Environ. Res. Public Health.

20 Brown, L., H., et al., 2012. Does Ambulance Crew Size Affect On-Scene Time or Number of Prehospital Interventions?

Cambridge University Press.

21 Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määrus nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded

hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks

kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja

hädaolukorra ajal“ § 4 lg 3 p 2.

22 Vidar, M. and Assumpta, R., 2005. Caring for older people in prehospital emergency care: can nurses make a difference?

Journal of Clinical Nursing.

23 Machen, I., et al., 2007. Nurses and paramedics in partnership: Perceptions of a new response to low-priority ambulance

calls. Accident and Emergency Nursing.

24 Tartu Ülikool, 2023. Trendide ruumilise mõju analüüs. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2040“ alusuuring.

25 OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast

koolitusvajadusest.

26 Kiivet et al. Eestis töötavad õed ja arstid vananevad. Eesti Arst 2022.

27 Global strategy on human resources for health: Workforce 2030. WHO, 2017.

28 Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2021–2030.

29 Wagner., S., L., et al., 2020. Ambulance personnel: Systematic review of mental health symptoms. Traumatology.

Alexander., D., A. and Klein, S., 2018. Ambulance personnel and critical incidents. Cambridge University Press

3030 Inter-Agency Standing Commitee, 2007. Mental Health And Psychosocial Support in Emergency Settings.

31 Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026.

32 E-tervise strateegia 2025-2030.

33 The Nordic Prehospital Emergency Medical Services (Nordic-EMS) 2021. Project on data collection and

benchmarking report 2.

34 Kaitsepolitseiamet, 2022. CBRN käsiraamat esmareageerijale.

35 Mürgistusteabekeskus.

36 Riigikaitse arengukava 2022–2031.

37 Tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määrus nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning

tööjuhend“ § 6 lõiked 5 ja 7.

38 Häirekeskuse põhimäärus.

39 Integreeritud tervishoiuteenuseid osutatakse koordineeritult nii tervishoiusüsteemi tasandite ja raviasutuste vahel kui

ka koostöös osapooltega, kes on väljastpoolt tervishoiusektorit, arvestades inimese vajadusi kogu elukaare vältel.

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030.

MINISTRI KÄSKKIRI

01.07.2025 nr 57

Kiirabi arengusuundade kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1, § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 7 alusel kinnitan kiirabi arengusuundi aastani 2035 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister