Leping

1

Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saanute toetamise teenus Sotsiaalkindlustusametile“ viitenumbriga 285414 tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Eesti Punane Rist MTÜ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Leping eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Mõisted 2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses

sätestatust. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused:

3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest

2

vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest, sh:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3

3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et: 3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet,

andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada

isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest

või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

4

6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

Raamleping nr 5.2-9/5158-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn 15092 (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja

Eesti Punane Rist MTÜ, registrikood 80064706, asukoht Eha 8, Tallinn (edaspidi raamlepingu

partner/teenuseosutaja), mida esindab juhatuse liige Arvi Perv

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas:

1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke „Rahvusvahelise kaitse taotlejate

ja saanute toetamise teenus Sotsiaalkindlustusametile“ viitenumbriga 285415 (edaspidi riigihange) osa 1/ osa 2/ osa 3/ osa 4 tulemusena.

1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses.

1.3 Teenust rahastatakse riigieelarvest või välisvahenditest. 1.4 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke

alusdokumendid), raamlepingu partneri pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.5 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.5.1 Lisa 1 – Andmetöötlusleping; 1.5.2 Lisa 2 – Aruandluse vorm.

1.6. Hankelepingute sõlmimisel lähtuvad pooled raamlepingust tulenevatest tingimustest. Kui raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad hankelepingu tingimused olema tellija jaoks soodsamad, eelkõige võib hankelepingus teenuse maksumus olla madalam raamlepingus sätestatud maksumusest.

1.7. Raamlepingu partneritena käsitletakse riigihanke menetluses edukaks tunnistatud pakkujaid, kellega sõlmitakse raamlepingud. Juhul, kui vastavaks on tunnistatud ainult üks pakkumus, sõlmib tellija raamlepingu ainult ühe pakkujaga.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks, kuidas toimub lepingu esemeks oleva teenuse

tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellija ning raamlepingu partnerite vahel. 2.2 Lepingu esemeks on vastavalt tellija vajadustele rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saanute

toetamise teenus osas 1/ osas 2/ osas 3/ osas 4 (edaspidi teenus). Lepingu esemeks oleva teenuse täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides (sh lepingu lisaks olevas teenuse tehnilises kirjelduses) ja raamlepingu partneri pakkumuses.

2.3 Hanke alusdokumentides toodud tellitava teenuse mahud on ligikaudsed. Tellijal on õigus neid lepingu täitmise käigus vastavalt vajadusele muuta.

2.4 Lepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline tähtaegselt osutama hanke alusdokumentides määratud teenust vastava tellimuse saamisel.

3. Tellimuse esitamine raamlepingu alusel 3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. Tellija esitab tellimusi

vajaduspõhiselt. 3.2 Tellijal on õigus esitada lisatellimus juba tellimust täitvale raamlepingu partnerile, kui teenust

saavate isikute arv vastavas teenuse osutamise majutusasutuses suureneb vastavalt

tehnilise kirjelduse punktis 1.4 märgitud vajadusele. Lisatellimuse maht ja kaasatavate

meeskonnaliikmete hulk lähtub lisanduvate teenust vajavate isikute arvust ja tehnilises

kirjelduses toodud nõuetest teenust osutavate meeskonnaliikmete arvule.

3.3 Tellimuses esitatakse teenuse lähteülesanne, milles märgitakse muuhulgas teenust vajajate isikute arv, teenuse osutamise asukoht ja muu teenuse osutamiseks vajalik oluline info.

3.4 Tellimus esitatakse raamlepingu partneri e-posti aadressil või telefoni teel. 3.5 Tellimuse kättesaamisest teavitab raamlepingu partner tellijat hiljemalt kahe tunni jooksul

tellija volitatud esindaja e-posti aadressil.

3.6 Tellimus ja tellimuse kinnitus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Telefoni teel esitatud tellimus kinnitatakse e-kirjaga hiljemalt 24 tunni jooksul.

4. Tellimuse täitmise tingimused 4.1 Teenuse osutamine toimub tehnilises kirjelduses määratud korras vastavalt tellimuses

esitatud tingimustele. 4.2 Teenuseosutaja kohustub osutama hankelepingu alusel osutatavat teenust tähtaegselt,

kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide, tellimuse ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides ja/või tellimuses määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Teenuseosutaja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad hankelepingu alusel osutatavate teenuste hulka.

4.3 Raamlepingu partner peab tagama, et teenust osutavad pakkumuses nimetatud isikud

vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.3.1. Kui raamlepingu käigus tekib vajadus meesliikmete vahetuseks, peab raamlepingu

partner selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Liikmete vahetumise korral peab olema

tagatud, et teenust osutavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes

olid nimetatud riigihanke alusdokumentides. Tellija nõuab raamlepingu partnerilt sellise

meeskonnaliikme vahetamist, kes ei vasta tehnilises kirjelduses punktis 2 esitatud nõutele.

Tellijal on õigus nõuda sellise meeskonnaliikme vahetamist, kelle teenuse osutamiseks

sobivate isikuomaduste või teenust vajavate isikutega käitumise suhtes on esitatud

põhjendatud kaebusi.

4.4 Suhtlemine raamlepingu partneri ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui raamlepingu partneri esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab raamlepingu partner tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks raamlepingu partneri ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

4.5 Raamlepingu partner tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud kooskõlastused, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava teenuse puhul nende olemasolu eeldatakse.

4.6 Raamlepingu partner kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse.

4.7 Vajadusel annab tellija esindaja teenuseosutajale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni teenuse osutamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates teenuseosutaja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.

4.8 Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel teenuseosutajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

4.9 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.9.1 Teenuseosutaja on kohustatud kontrollima tellija poolt teenuse osutamiseks antud

juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab teenuseosutaja osutatud teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest.

4.9.2 Kui teenuseosutaja tugineb teenuse osutamisel kolmandatelt isikutelt saadud andmetele, on ta kohustatud kontrollima kasutatud andmete sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab teenuseosutaja osutatud teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest.

5. Üleandmine 5.1 Teenuse üleandmine toimub vastavalt hankelepingu sõlmimiseks esitatud tellimusele. 5.2 Teenuse üleandmine toimub aruandega. Aruanne on aluseks tasu maksmisel. Teenuse

osutaja esitab tellijale aruande eelmisel kalendrikuul osutatud teenuse kohta hiljemalt järgneva kuu 10.ks kuupäevaks.

5.3 Tellija kontrollib osutatud teenuse vastavust riigihanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule ning hankelepingu tellimuses esitatud tingimustele. Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest ja esitada pretensioon, kui see ei vasta hanke alusdokumentides, tellimuses ja pakkumuses sätestatule.

5.3.1. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates.

5.3.2. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teenuse parandamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata teenuseosutajale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui teenuseosutaja rikub hankelepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

5.3.3 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada hankelepingu hinda. 5.3.4 Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse kvaliteedis olid

tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning teenuseosutaja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

5.4 Kui tellija keeldub teenust vastu võtmast, on teenuseosutajal õigus tellida teenuse vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui teenuse vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija teenuseosutajale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab teenuse mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud teenuseosutaja kanda.

6. Lepingu hind ja tasumise tingimused 6.1 Tellija tasub raamlepingu partnerile osutatud nõuetekohase teenuse eest vastavalt

pakkumuses fikseeritud hindadele ja tegelikult osutatud teenuse eest iga kuu. Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras.

6.2 Tellija tasub lisatellimuse puhul raamlepingu partnerile iga lisanduva meeskonnaliikme eest

vastavalt pakkumuse eelarve vormil esitatud ühikule spetsialisti töötasu (ühes kuus)

proportsionaalselt tegelikult osutatud teenuse ajaga.. Vormil kajastatud kulud lähetus ja

supervisioon ühe isiku kohta tasutakse, kui neid teenuse osutamisel esineb.

6.2.1. Kui tellimuse maht ületab tellimuse esitamisel eelarve vormil esitatud

miinimummeeskonna koosseisu, tasutakse alates neljandast meeskonnaliikmest vastavalt

punktis 6.2 kajastatud lisatellimuse regulatsioonile.

6.3 Lepingu alusel raamlepingu partnerile makstav tasu sisaldab kõiki kulusid, mis raamlepingu

partner on teinud teenuse osutamiseks.

6.4 Tellimuse maksumus hankelepingu tähenduses on tellimuses esitatud teenuse komponentide summa.

6.5 Raamlepingu eeldatav kogumaksumus on maksimaalselt 13 400 000 eurot (käibemaksuta). 6.6 Tellija tasub teenuse osutamise eest üks kord kuus pärast aruande kinnitamist ja selle alusel

esitatud arve saamist. Raamlepingu partner esitab arve vastavalt esitatud tellimustele. 6.7 Raamlepingu partner esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke

viitenumber 285415 ja 15-kohaline lepingu viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu andmete juurest) ja tellija ja teenuseosutaja kontaktisikute andmed.

6.8 Tellija tasub teenuseosutajale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik.

7.2 Raamlepingu partner vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus on

jäänud osutamata, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta hankelepingus

sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte

alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka

kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi

nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet

mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel või kohaldamata jätmisel ja

leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud põhimõtteid ja

regulatsiooni.

7.3 Lisaks hankelepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% tellimuse maksumusest iga rikkumise eest, kui teenuseosutaja ei ole

teenust osutanud või teenuseosutaja poolt üle antud teenus ei vasta hankelepingu tingimustele.

7.4 Hankelepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast, tellimuses määratud tähtajast või hankelepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda teenuseosutajalt leppetrahvi kuni 0,05% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest.

7.5 Kui teenuseosutaja ei täida hankelepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega teenust või ei osuta uut teenust puudustega teenuse asemel ja teenuseosutaja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus teenus kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud teenusele kulunud summa ning hankelepingu hinna vahe hüvitamist teenuseosutaja poolt ja/või hankeleping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

7.6 Kui tellija viivitab hankelepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on teenuseosutajal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest.

7.7 . Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel raamlepingu partneri või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ja/või lepingust taganeda.

7.8 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest raamlepingu partnerile kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 asjaoludel. 7.8.1 Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse, kui rohkem kui kolmel korral ei vasta

raamlepingu partneri poolt osutatud teenus lepingutingimustele või raamlepingu partner on rohkem kui kolmel korral hilinenud teenuse üleandmisega rohkem kui seitse kalendripäeva.

7.9 Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui raamlepingu partneril puuduvad teenuse

osutamiseks vajalikud kooskõlastused, load, õigused ja nõusolekud.

7.10 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa hankelepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

7.11 Hankelepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta hankelepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7.10.1 Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud ja keelud olid hankelepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavaid piirangud või keelde, mis takistavad hankelepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7.10.2 Kui hankelepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad hankelepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8. Teadete edastamine 8.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis (5) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

9. Poolte kontaktisikud

9.1 Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Liis Paloots, tel 58706922, e- post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9.2 Raamlepingu partneri kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kirill Badikin, tel 5911 0050, e-post [email protected]. Raamlepingu partneri kontaktisikul on õigus esindada raamlepingu partnerit kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on raamlepingu partneri kontaktisikul õigus esindada raamlepingu partnerit ainult raamlepingu partneri esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

10.1 Raamlepingu partner kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning

muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse

tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10.2 Lepingu täitmisel raamlepingu partnerile või temaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist raamlepingu partneri või temaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult teenuse osutamisega tellija kohta raamlepingu partnerile teatavaks saanud teave. Raamlepingu partneril ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

10.3 Raamlepingu partner võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on raamlepingu partner kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

10.4 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Raamlepingu partneril ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10.5 Raamlepingu partner kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

10.6 Raamlepingu partneril ega temaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames

teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb

raamlepingu partneri vastus kooskõlastada tellijaga.

11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni 48 kuud. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste

kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Leping lõppeb mh ka siis, kui raamlepingu maksimaalne rahaline maht punktis 6.5 sätestatud mahus on täitunud.

11.2 Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal raamlepingu partneri nõusolekul õigus pikendada lepingut kuni kolm (3) kuud.

11.3 Tellijal on õigus muuta lepingu täitmise käigus lepingu lisas olevat aruande vormi, mida ei loeta raamlepingu muutmiseks.

11.4 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.5 Pooled võivad hankelepingut muuta riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 2 sätestatud tingimustel: 11.5.1 kui hankelepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna

tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks teenuse osutamine (näiteks kontaktkohtumised majutusasutustes jms) hankelepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta hankelepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada hankelepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt hankelepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra;

11.5.2 teenuseosutaja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks või hankelepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega;

11.5.3 tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku viie (5) tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest.

11.6 Tellija võib lepingu mõjuva põhjuse olemasolul enneaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Tellija teatab raamlepingu partnerile sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

11.7 Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 11.7.1 raamlepingu partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 11.7.2 raamlepingu partneril on maksuvõlg mis tahes lepingu täitmise ajal riigihangete

seaduse § 95 lg 1 punkti 4 tähenduses ning raamlepingu partner ei ole maksuvõlga tasunud või ajatanud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet.

12. Lõppsätted 12.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.

12.2 Raamlepingu partner on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

12.4 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Arvi Perv peadirektor juhatuse liige