Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Tõnis Stamberg

Turu-uuringute AS

[email protected]

Teie 03.09.2025 Meie 17.09.2025 nr 2.2-9/25/2856-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite AKI hinnangut

sellele, kas Turu-uuringute AS-l on võimalik teostada Statistikaametist rahvastikuandmete päring,

viidates õigusliku alusena õigustatud huvile. Uuringuid tehakse erinevatele riigiasutustele, sh

ministeeriumitele.

Pöördumisest tulenevalt selgitan, et Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse § 3 ütleb küll, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab

tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks

olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta, kuid välistab selgelt

õigusnõu andmist. Õigusalase selgituse all tuleb mõista üldise info andmist, mis seadus mingit

olukorda reguleerib, kuidas asutus oma praktikas seda kohaldab, millised on isikute

õigused/kohustused. Õigusnõu seevastu tähendab aga konkreetse (juriidilise)isiku huvide ja

asjaolude põhjal antavat soovitust. Seda, kas selliseks andmepäringuks on alust, tulebki Teil välja

selgitada koostöös uuringu tellija ja Statistikaametiga. Kuna olete kirjeldanud erinevaid uuringute

tellijaid, siis võivad mõnevõrra ka alused andmete saamiseks olla erinevad.

Pean lisaks vajalikuks selgitada, et AKI teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ja

selle alusel kehtestatud õigusaktides, isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud nõuete

ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle. 1

Isikuandmeteks on sellised andmed, mille kaudu on võimalik konkreetset füüsilist isikut otseselt

või kaudselt tuvastada.

Tähtis ongi meeles pidada, et isikuandmetega tehtava uuringu läbiviimisel tuleb järgida

kõiki IKÜM tulenevaid nõudeid, ka artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, muu hulgas

seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid2.

Isikuandmete töötlemise seaduslikkus nõuab isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse

olemasolu. Teadusuuringutes isikuandmete töötlemiseks on üldjuhul kolm alternatiivset alust:

informeeritud nõusolek, seadus või eraõiguslike isikute puhul õigustatud huvi. Seda, millist tüüpi

uuringuga on tegemist, tuleb hinnata eelkõige uuringu tellijal.

1 Isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõige 1. 2 IKÜM art 5 lg 1 punktid a-c

2 (2)

Isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks

andmesubjekti nõusolekuta reguleerib IKS § 6. IKS § 6 lõike 5 järgi loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu poolt poliitika kujundamise eesmärgil tehtavad uuringud ja analüüsid.

Justiitsministeeriumi selgituse kohaselt tuleb sätet tõlgendada kitsalt ning selle alusel saavad

poliitika kujundamise analüüse ja uuringuid teha üksnes valitsusasutused. IKS § 6 lõikes 5 on

sätestatud, et teadusuuringuks loetakse ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis

tehakse poliitika kujundamise eesmärgil, st välja on toodud kaks tingimust, mis peavad olema

täidetud. Esmalt analüüsid ja uuringud teostatakse täidesaatva riigivõimu poolt ning teisalt,

uuringud ja analüüsid on vajalikud poliitika kujundamiseks. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 3

kohaselt on valitsusasutused ministeeriumid, kaitsevägi ja Riigikantselei, samuti ametid ja

inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused, samuti

muud seadusega ette nähtud valitsusasutused.3

IKÜM eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtte kohaselt võib isikuandmeid töödelda

konkreetse eesmärgi täitmiseks minimaalses vajalikus ulatuses. Seetõttu on oluline uuringu

eesmärgi võimalikult selge ja ammendav määratlemine, kuna töödeldavate isikuandmete koosseis

peab olema uuringu eesmärgiga kooskõlas. Seega tasub uuringut planeerides põhjalikult läbi

mõelda, millistele uurimisküsimustele soovitakse uuringu abil vastused leida, milliseid andmeid

selleks täpselt (minimaalselt) vaja on ning millisel alusel täpselt andmeid töödeldakse.

IKS § 6 sätestab teatud juhtudel nõude uuringu läbiviimise kooskõlastamiseks eetikakomitee ja/või

Andmekaitse Inspektsiooni poolt. Juhin tähelepanu, et kooskõlastamise nõuded muutuvad

mõnevõrra 01.10.2025 jõustuvate muudatustega, mistõttu neid siin täpsemalt ei kirjelda.

Soovitan tutvuda ka AKI veebilehel oleva informatsiooniga: Isikuandmed uuringutes |

Andmekaitse Inspektsioon ja Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon. Ühtlasi

soovitan konkreetse uuringuga seotud küsimustes konsulteerida lisaks konkreetsete vastutava

töötlejate (teil on erinevad uuringu tellijad) andmekaitsespetsialistidega.

Lõpliku otsuse, kas andmetöötluseks on õiguslik alus, tuleb vastu võtta andmetöötlejal, kellel

siis lasub ka vastutus tehtud andmetöötluse toimingute eest. Seda, kas selline andmepäring

on kohane saab hinnangu anda ka Statistikaamet, kellel peab samuti olema õiguslik alus

andmete edastamiseks. Selgitusi saavad nemad samuti siis jagada kui neil on olemas põhjalik

teave (taotlus), milliseid andmeid ja millisel eesmärgil soovitakse.

Loodan, et selgitustest ning viidetest on abi ning lisaküsimuste korral võtke ühendust.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist

peadirektori volitusel

3 Justiitsministeeriumi 22.01.2024 vastus selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2