Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231700150

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 15.09.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna-Elise Rähni

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231700150

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25231700150, milles xxx kahtlustatakse

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 2024.

aasta juulis kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajal aadressil xxx tungis kallale oma

elukaaslasele xxx. Nimelt lähenes xxx selja tagant xxx, haaras tema kaela omale küünarvarde

haardesse ja hakkas sellisel viisil teda kägistama. xxx tundis valu xxx teo tagajärjel, samuti tundis

õhupuudust.

Samuti kahtlustatakse xxx selles, et tema 25.05.2025 xxx aadressil xxx kell 01.25 paiku tungis kallale

oma elukaaslasele xxx. Nimelt lõi xxx ühe korra labakäega xxx paremale poole vastu nägu ja seejärel

kägistas kaelast. xxx tundis xxx teo tagajärjel valu ja sai tervisekahjustused: kaelal verevalumid ja

hematoomid.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

ajaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal on

isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa

öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10, p 34, EIKo 21.06.2016

Lähteenmäki vs Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:

1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja

on tasunud (tasub) kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatava nõusolek.

Käesoleva kriminaalasja esemeks on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg

2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuriteod, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Isiku süü suuruse kindlaks määramisel tuleb

lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis puudutavad konkreetset süütegu. Riigi peaprokuröri

oportuniteedi juhise kui ka KrMS § 202 kommentaaride kohaselt tuleb süü suuruse hindamisel võtta

aluseks KarS-s toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatut. Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü

2

suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud

vangistuse alammäära.

Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Samuti puudusid

kriminaalmenetluses menetluskulud.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemise xxx poolt. Isikul puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ja tema suhtes

rohkem pooleliolevaid kriminaalmenetlusi käimas ei ole. Samuti ei ole õiguskaitseorganitele

laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Samuti ei

ole tema suhtes varasemalt kohaldatud KrMS §-e 202, 203 või 2031, st menetlust oportuniteedi korras

lõpetatud. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul esiteks kriminaalmenetlus kui

selline ning teiseks isikule asetatud kohustused, s.o mitte toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid

ja osaleda vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustamisel. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava

menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

kahtlustatav kuulati üle ning isik on võtnud eripreventiivse mõjuga kohustuse. Riik on niisiis isiku

käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt reageerinud ja suunanud ta õiguskuulekale teele

tagasi. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse

osas mingeid negatiivseid signaale.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline

vajadus puudub.

Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et kahtlustatava süüd võib pidada väikseks ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi puudub. Üldpreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt ei ole isiku kohtulik karistamine vajalik ja tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei

3

ole vajalik rakendada kohtulikku karistust ning piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasneva

kohustuse määramisest. Seega on antud kriminaalasjas võimalik lõpetada xxx suhtes menetlus

oportuniteedi põhimõtte alusel, pannes talle kohustuseks mitte toime panna uusi isikuvastaseid

kuritegusid ja osaleda vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustamisel.

Juhindudes KrMS §-dest § 202 lg 2, 7 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231700150 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx on kohustatud:

• mitte toime panema uusi isikuvastaseid kuritegusid. Tähtajaks määrata 15.03.2026.

• ennast registreerima hiljemalt 22.09.2025 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast

loobumise toetamise teenuse nõustamisele (tel 660 6077;

[email protected]) ja osalema nimetatud nõustamisel

kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt ette nähtud

arv kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib nõustatava

edasi suunata individuaalsele nõustamisele. Nõustamine lõpetatakse nõustaja või

individuaalse nõustaja kinnituse alusel.

Tähtajaks määrata 15.03.2026.

xxx kohustub teavitama prokuröri Hanna-Elise Rähni kirjalikult e-posti aadressil hanna-

[email protected] või telefonil xxx hiljemalt 22.09.2025 nõustajaga ühenduse

võtmisest.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale xxx, kannatanule xxx.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Hanna-Elise Rähni

abiprokurör

(allkirjastatud digitaalselt)

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud määratud kohustuste

mittetäitmise tagajärgi:

xxx

kahtlustatav

(allkirjastatud digitaalselt)