Kiri

1(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

Tellija: Jaanus Tilk Objekt: Üksikelamu (kood 11101) Asukoht: Laine mü. (67401:006:0075), Kolu küla, Haapsalu linn, Lääne maakond Fail: 0425_EP_AR-3-01_seletuskiri ÜKSIKELAMU Eelprojekti staadium

Töö nr SNP-04-25

Projekteerija Kontrollis

Pr. Pavel Nekras Arh. Ants Rajando

Haapsalu, 2025 =======================================================

SNP Projekt OÜ, MTR 11393557 Registreering EEP001206 Jaagu talu, Kolu küla, Haapsalu linn, Läänemaa Tel. 056 672016 , [email protected]

2(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI II LISAD

- MAANTEEAMETI näidis mahasõit - MAANTEEAMETI ristumiskoha asukoht

III JOONISTE NIMEKIRI 1. ASENDISKEEM M 1:5000 4-01 2. ASENDIPLAAN M 1:500 4-02 3. VAATED M 1:100 6-01 4. LÕIGE M 1:50 6-02 5. PÕHIPLAAN M 1:100 5-01 6. VUNDAMENDI PLAAN M 1:100 5-02

ÜLDANDMED Töö nimetus: Üksikelamu

Ehitusprojekti tellija: Jaanus Tilk, isikukood 38712014223, Toomeri, Vaiki küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa 87630 , t. 5655657, [email protected] Projekteerija: Pavel Nekras - projekteerija, SNP Projekt OÜ, (Jaagu talu, Kolu küla, Haapsalu linn,

Läänemaa, [email protected], tel. 56672016, MTR 11393557, Registreering EEP001206

Kontrollis: Arhitektibüroo Ants Rajando (isikukood 36002024713) - arhitekt ( J.Köleri 22-7,

Tallinn, tel. 5187957, E-post [email protected] ) MTR reg nr EP-00286 FIE -0001

Projekti lähteandmed:

- Olemasolev olukord Ehitusgeoloogiliste uurimistööde andmed: Puuduvad Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed:

- ATGeo, töö nr 7-2024, 26.01.2025 Projekteeritud hoone eluiga:

Projekteeritud hoone eluiga on kande- ja kandepiirdetarinditele ning konstruktsioonis kasutatavatele toodetele vähemalt 100 aastat ( klass C ). Projekteeritud hoonesiseste tehnovõrkude eluiga on 10 aastat ( klass F ), välistrasside, kõnniteede ja parkimisplatsi eluiga on 20 aastat ( klass E ).

3(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

I SELETUSKIRI

1. ÜLDISED ALUSED 1.1.Ehitusprojekti koostamise alused 1.1.1. Leping Projekti koostamise aluseks on Jaanus Tilga soov püstitada Laine kinnistule üksikelamu. 1.1.2. Ehitusel täitmisele kuuluvad eeskirjad ja määrused

Ehituse käigus tuleb kinni pidada - projektdokumentatsioonist. - Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatest normidest ja eeskirjadest - ametiisikute ettekirjutustest - projekteerija juhtnööridest - kvaliteedinõuetest RYL-i järgi - juhul kui on erinevusi plaanides ja spetsifikatsioonides, lähtuda plaanidest. -vigadest informeerida projekteerijat koheselt ning tagastada joonised

parandamiseks.

1.1.3. Projekteerija poolt kasutatud ehitusnormid ja eeskirjad

- Eesti Vabariigi Ehitusseadustik - Eesti Vabariigi valitsuse ja ministeeriumite õigusaktid (Määrused) - kehtivad normid (EPN) ja standardid (EVS) 2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS 2. 1. Olemasolev olukord

Laine mü. (67401:006:0075), Kolu küla, Haapsalu linn, Lääne maakond on elamumaa sihtotstarbega 6472 m2 suurune hoonestamata kinnistu. Krunt piirneb lõunast hoonestatud kinnistuga, põhjast põllumaaga ja läänest hoonestamata kinnistuga. Idast piirneb krunt 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala teega. Maapinna absoluutkõrgused on ca 6,3...6,5 m. 2.2. Ehitusplatsi ettevalmistamine

Kinnistul olev kõrghaljastus säilib. Olemasolevat pinnast krundilt ära ei viida. 3. ARHITEKTUUR 3.1 Hoone asendiplaaniline lahendus

Ehitatav hoone paikneb krundi keskel, katusehari ida-lääne suunaline. 3.1.1. Teed

Juurdepääs mhasõiduna riigimaanteelt 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala tee.

4(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

3.1.2. Hoone sissepääsud

Hoone sissepääsud välisuksest põhjapoolsest pikiaseinas ja lõunapoolsest pikiseinast terrassile. 3.1.3. Sadevete ärajuhtimine

Hoone katuselt ja kõvakattega teedelt kogunev sademevesi on planeeritud juhtida hajutatult hoonet ümbritsevatele haljasmaa-aladele. 3.2. Arhitektuurne lahendus

Lahendus lähtub tellija soovist. Hoonel on viilkatus katusekaldega 20°, katusekatteks valtsprofiilis teraplekk. Välisseinad soojustusega puitkarkass kaetud vertikaalse laudisega. 3.3. Hoone üldandmed

Projekteeritud hoone on ühekorruseline, korruse kõrgustega 2,60 m. Hoones on 5 tuba, suurtub/köök, pesuruum/WC, WC, tehniline abiruum ja esik. Hoone kõrgus 5,2 m maapinnast, ~ 11,0 m merepinnast, laius 9,7 m ja pikkus 16,3 m. 3.4. Hoone tehnilised näitajad

KORRUS RUUM PIND M² PIND M² arvestusli

k pind põrandapind

ELURUUMIDE PIND I KORRUS Suurtuba/köök 49,1 Tuba 11,4 Tuba 11,4 Tuba 11,4 Tuba 17,2 Tuba 13,7 Dush/WC 11,9 WC 1,8 Esik 5,8 Tehniline abiruum 4,2 ELURUUMIDE PIND 137,9 MITTEELURUUMIDE PIND KÖETAV PIND 137,9 KASULIK PIND (SULETUD NETOPIND 137,9 AVATUD PIND

5(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

EHITISEALUNE PIND 157,6 KRUNDI PIND 6472 m2 HOONE RUUMALA 624 m³ KORRUSTE ARV 1 TUBADE ARV 6 RUUMIDE PÕRANDAPIND 137,9 KRUNDI SIHTOTSTARVE elamumaa 100% ELUIGA 100a TULEPÜSIVUS KLASS TP3 Koordinaadid 3.5. Välisviimistlus Välisseinad – termotöödeldud fassaadilaudis Aknad –puitalumiinium aknad, värv valge - soojajuhtivus 0,6-1,1 W/(m2.K). Aknad on avatavad lähtudes ruumide tuulutamise ja suitsuärastamise nõuetest. Välisuks – KÜLGAKANAGA ,,DIPLOMAAT" - Haapsalu uksetehas, alumiiniumvineeril tekapuspoon- soojajuhtivus 0,6-1,1 W/(m2.K). Aknaplekid – akna plekk tumehall Vihmaveetorud - värv tumehall Katus – valtsitud terasplekk- tumehall toon 3.6. Siseviimistlus Põrandad - keraamiline plaat, parkett Märgades ruumides keraamiline plaat, kasutada pestavaid ja niiskuskindlaid siseviimistluse materjale. Seinad – pahtel, viimistletud tapeedi või värvi alla. Laed – sisevoodrilaud või kipsplaat viimistletud vesialuselise värviga. 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID Külalistemaja projekti koostamisel on arvestatud, et hoone projekteerimisele ja ehitamisele tehtav kulutus on ühekordne, ekspluateerimise kulud aga pidevad ja pikaajalised. Keskkonnanõuded betoon- ja raudbetoontarinditele vastavalt standardile EVS 1992-1-1:2003:

a) kuivad siseruumid -keskkonnaklass XC1, b) väljas olevad kandetarindid, samuti niisked siseruumid – keskkonnaklass XC3, c) välistrepid, platvormid – keskkonnaklass XF3, d) soklid – keskkonnaklass XF1, e) vundamendid – keskkonnaklass XC2, f) külmakindluse klass ( standard EVS 814:2003 järgi ): - sokkel KK1, - välistrepid, platvormid KK3.

Keskkonna nõuded terastarinditele vastavalt ISO/FDIS 12944: a) siseruumid – keskkonnaklass C1, b) väljasolevad kandetarindid – keskkonnaklass C3.

6(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

Täpsusklass betoon- ja raudbetoontarindite ehitusel, kivikonstruktsioonide ehitusel ∆t =5mm ning teraskonstruktsioonidel ∆t =3mm. 4.1 Vundamendid ja taldmikud

Plaatvundament, ümber vundamendi välisperimeetri 1m laiuselt 100mm polüstüreenist soojusplaat külmakergete vältimiseks. Sokli osas kaetakse vundamendi välisküljed 100mm vahtplastsoojustusega mis krohvitakse võrgul. Terrassipostidele rajatakse raudbetoonist taldmik millel Fibo plokist postid. Taldmik tuleb pealtpoolt soojustada 100mm polüstüreenplaadiga. 4.2 Hüdroisolatsioon

Horisontaalne hüdroisolatsioon rajada soklijoonel (2 kihti bituumenmaterjali), samuti peavad kõik puitpinnad olema isoleeritud (2 kihti bituumenmaterjali) kivipinnast ja antiseptitud. 4.3 Korstnad

Kaminal ühelõõriline tehasevalmidusega topeltkestaga metallist moodulkorsten roostevabast terasest topeltkestaga met. toru, mille vahel isolatsiooniks 50mm kivivilla mahukaaluga vähemalt 100kg/m3 ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900°C. Soojusisolatsiooniga kaetud sisekest või kestad ning väliskest peavad moodustama küllaldaselt jäiga tarindi (korstna), mis suudaks vastu võtta temale tulevad koormused. Kui kasutatakse õhukest sisekesta või on tahma põlemise oht , tehakse väliskest küllaldase jäikusega või toetatakse korsten muudele kandetarinditele nii, et vajalik jäikus oleks tagatud. Suitsukorsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme, s.o. vähemalt 0,8 m. 4.4 Põrandad

Põrandad rajatakse liivaga tihendatud alusele, millele paigaldatakse 300 mm vahtplastsoojustus ja ehituskile. Kile peale valatakse konstruktiivse armatuuriga 80-100 mm betoonplaat. Vastavalt põrandatüübile viimistletakse põrand kas aluskattel naturaalparketiga või keraamilise plaadiga (vt. lõikel). 4.5 Trepid, terrass Välisukse esine sissepääsutrepp betoonist. Terrass sügavimmutatud puidust.

4.6 Välis- ja vaheseinad

Hoone projekteerimisel energiatõhususe osas lähtutud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr.63 „Hoone energiatõhususe miiniumnõuded “, välisseinte soojajuhtivus 0,19 W/(m2.K) või vähem. Välisseinad puitkarkassist min.villast soojustusega. Kandvad vaheseinad puitkarkassist 100x50mm min. villast täitega ja kaetud kipsplaadiga. Projekteeritud vaheseinad, mis eraldavad eri funktsiooniga ruume, rahuldavad heliisolatsiooninõudeid. 4.7 Katuse konstruktsioon, lagi

Sarikatele (fermidele) paigaldatakse aluskate, seejärel distantsliist, millele roovlatid katusekatte katusepleki alla. Laetaladel talade vahel 350 mm min.villa, talade all aurutõke, roov ja kipsplaat. 5. VEEVARUSTUS ja KANALISATSIOON Hoone veega varustamise- ja kanaliseerimise projekteerimisel lähtuda kehtivatest projekteerimisnormidest.

7(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

Veevarustus rajatava puurkaevu ja veetrassi baasil. Arvutuslik veetarve 0,7 m³/d, suvel lisandub

kastmisvesi kuni 0,5m3/h. Kanalisatsioonisüsteemi rajamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusest nr 99, kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal – lahenduseks on reovee kogumismahuti ja biopuhasti baasil. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga 6. KÜTE , VENTILATSIOON ja ENERGIATÕHUSUS

Küte  EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  Tehnosüsteemide paigaldamise üldised kvaliteedinõuded LVI – RYL 92

Küte –maasoojuspump - lisaks puuküttel kamin. Küttesüsteemi projekteerimise aluseks on järgmised lähteandmed: - arvutuslik välistemperatuur - 22 °C - kütteperioodi pikkus 220 päeva - kütteperioodi keskmine temperatuur - 1,5 °C

Ventilatsioon

 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine, EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

 Ventilatsioon – soojustagastusega .

Energiatõhusus

Hoone projekteerimisel energiatõhususe osas lähtutud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energitõhususe miinimunõuded“. Ruumi soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirde soojusläbivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m²·K)]. Sellest väärtusest kõrgema soojusläbivusega avatäite puhul tuleb soojuslik mugavus tagada küttelahendusega. Projekteeritud hoone soojustuse valiku aluseks on võetud järgmised lähteandmed; välisseinte soojajuhtivus 0,16 W/(m2.K) või vähem, katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1-0,15 W/(m2.K), akende ja uste soojajuhtivus 0,6-1,1 W/(m2.K). Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindid ja ühendussõlmed teha auru ja õhutõkke seisukohalt praktiliselt täiesti õhkupidavaks. Elamu tehnosüsteemid on prjekteeritud piisava võimsusega tagamaks pikaajalise töötamise optimaalses piirkonnas. Soojakadusid tuleb vältida torustike ja salvestite soojustamisega. Küttesüsteemide juhtimiseks kasutada põrandakütte termostaate. Küttesüsteemide reguleerimine toimub autonoomsete siseõhu ja põranda kollektori küttevee temperatuuri anduritega. Ahjude ja kaminate soojusenergiat küttesüsteemide osana ei ole arvesse võetud. Siseõhu kvaliteet tagatakse soojavahetiga ventilatsiooniseadmega. Kavandatavale hoonele saab väljastada energiaarvutusel põhinevat energiamärgist kehtivusega 2 aastat, mille nõue kehtib alates 01. juuli 2009 a. Olemasolevale hoonele väljastatakse mõõdetud või hinnatud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis. 7. ELEKTRI OSA

Hoone elektrivarustuse lahenduse aluseks on tellija soovid ja Eestis kehtivad seadused ja standardid. Projekteerimisel aluseks on projekteerimisnormid, standardid ning juhendmaterjalid: • EVS-HD 60364 Ehitise elektri paigaldise osad 1; 4-41; ;4-42-43; 4-44; 4-443; 5-51; 5-54; 5-55; 7- 701; 7-703;7-706 • EVS 720:2015 Paigalduskaablid

Elektripaigaldise põhinäitajad:

8(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

Juhtimissüsteem: L1,L2,L3,N,PE Pingesüsteem: 230V/ 400 Peakaitse: 3*20A Installeeritud koguvõimsus: 20 kW Arvestuslik võimsus: 12 kW Voolu arvestamise koht ol.olev liitumiskilp. Välisvalgustus valgustatakse hoone sissekäigu kohad

Tehnosüsteemi kavandatav kasutusiga 25a. Elektri- ja sidevarustus lahendatakse eraldi projektiga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

8. TULEKAITSE Kasutatud normdokumentide loetelu: • Tuleohutusseadus • Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 ,,Nõuded ehitusprojektile” 21.07. 2015. a. • EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid ; • EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • Siseministri 01.03.2021. määrus "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded." • Siseministri 01.03.2021. määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (01.03.2021). • EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • Hoone hajaasustuse asukohaga on määratletud TP 3 (tuldkartev) klassi hoonena-kasutusviis I (üksikelamu). • Ehituskonstruktsioonide pindade tuletundlikkus Ehitise osa (konstruktsioon) Hoone klass TP-3 seinad, lagi põrandad terrass D-s2, d2- DFL-s1 välisseina pealispind D, d2 õhutuspilu sisepind - õhutuspilu välispind D, d2 • Hoone on 1-korruseline. • Katuse pealispinna katuseplekk vastab tuletundlikkuse klassile Broof(t2), katuse pealispinna aluskonstruktsioon klassile D. • Katusele pääseb esikust pööningule redelluugi kaudu ja sealt katuseluugi kaudu katusele töötasapinnale. • Hoonet ei jaotata tuletõkkesektsioonideks. • Kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõudeid ei esitata • Eripõlemiskoormus eluhoonel alla 600 MJ/m² • Suitsu- ja soojuse eemaldamine: Tulekahju korral peab olema võimalik eemaldada hoone kõikidest ruumidest soojust ja suitsu. Suitsu ja soojuse eemaldamine võib põhineda sundventilatsioonil või loomulikul tõmbel. Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest tagatakse ruumi ülemises kolmandikus paiknevate ning põrandapinnast avatavate või ohutult purustatavate akende või uste kaudu, kusjuures ohutult purustatavad aknad peavad asuma esimesel korrusel ja asuma põrandapinnast käeulatuses. • Kütteseadmete tuleohutus: Korstna ja küttekollete tuleohutus tagada vastavalt EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid nõuetele. Küte: maasoojuspump – lisaks puuküttel kamin. Korstna ühendused ja küttekehad tuleb paigaldada tootja paigaldusjuhise järgi.

9(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

Suitsukorsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme. s.o. vähemalt 0,8 m. Küttekogust, millest piisab kuni kaheks küttekorraks, võib hoida kütteseadme läheduses, kui on tagatud minimaalsed küttekujad. Korstna ja küttekoldega külgnevad seinad peavad olema (vähemalt 0,2m külgsuundades) mittepõlevast ennastkandvast materjalist, so. väikeplokk, tellis , kipsplaat metallkarkassil + min.vill ja küttekolle ise peab toetuma tema raskusele vastava piisavalt tugevale betoonalusele. Korstnate välispind peab olema vaadeldav vähemalt 2-st küljest kogu konstruktsiooni ulatuses. Korstna omanik on kohustatud 1x aastas korstnaid ja ühenduslõõre puhastama. Ükskord 5 aasta jooksul peab korstnaid ja ühenduslõõre puhastama vastavat kutsetunnistust omava korstnapühkija. Korstna külge ei või kinnitada raadio- või televisiooniantenne või muid samalaadseid seadmeid. Korstna läbiviigu ehitamisel vahelaest läbi peavad olema täidetud EVS 812-3:2018 ,,Küttesüsteemid” p.6.4.8. kirja pandud nõuded.

Korstna väliskihi kaugus puitkonstruktsioonidest vähemalt 100-200mm (kaminal T400) ja eraldada kivivilla kihiga. Isoleeriva kivivilla tihedus 100kg/m³, kasutamistemperatuuriga 600 kraadi. Elamu korsten, kamin paigaldada vastavalt tootja juhendile. Korstna läbiviikude kohta katusest ja laest koostatakse peale tööde teostamist kaetud tööde aktid. Küttekolde ja korstnaga piirnevad katte- konstruktsioonid on projekteeritud A1 klassi materjalidest. Suitsulõõri kontrollitavus on tagatud puhastusluukide ja lõõri väljuva ava kaudu. Küttekolded ühendatakse suitsulõõriga tulekindla sertifitseeritud toruga. Ühenduslõõrile esitatakse korstna suitsulõõriga samased nõuded. Ühendused tihendada tulekindla silikooniga. Lõõrile ette näha tahma eemaldamise luugid kööktoa poolt. Korstna puhastamiseks vajalikud tahmaluugid tuleb paigaldada püstlõõri jalamisse nii, et suits ei põrkuks neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50mm ja lõõri põhjast mõned sentimeetrid kõrgemale. Puhastustööde jaoks paigaldatud luukide ette jäetakse ruumi vähemalt 0,6m. Tahmaluukide raamid kinnitatakse ja tihendatakse hoolikalt lõõri seintesse. Luugid üldjuhul soojusisolatsiooniga, mis vastab suitsulõõri seinte isolatsioonivõimele. Tuhk pannakse mittepõlevasse kaanega suletavasse nõusse ja viiakse aiamaale. Põlevmaterjalidest ehitusosade lubatud ohutuskuja küttekoldest on kuuma pinnaga küttekolde (keskmine temperatuur +80-140°C), väikese leegiavaga ahjuukse laiusega alla 300mm ja ohutuskuja

10(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

külgsuunas 150mm, ülespoole 250mm ja allapoole 50mm. Suure leegiavaga ahjuukse üle 300mm on kaitstava ala suurus külgsuunas 500mm, ülespoole 600mm ja allapoole 250mm.

Kütteseadmetele kaaluga üle 150 kg tuleb rajada eraldi vundament. Uksega küttekolde suudme ette paigaldada plekk või keraamiline plaat (külgedele 100mm, ette 400mm) kui küttekeha paikneb süttiva põrandakattega ruumis. Küttekolde hooldusjuhend esitatakse tellijale peale küttekeha valimist ja paigaldust, paigaldajal (ehitajal) nõutav kutsetunnistus. Küttepuid hoitakse õues kuuris või riidas. • Köögi ventilatsiooni väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Korruse vähemalt 1 ruumis peab olema paigaldatud 1 suitsu- ja vinguandur. • Kustutusvee varustatuse osas lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lg 5 prim 1 p 2, mille alusel ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Välise tulekustutusvee vajadus I kasutusviisiga, kuni 800m² pindaalaga ja kuni 600MJ/m² ehitisel on ühe tulekahju kustutamiseks vajalik normvooluhulk 10 l/sek kus arvestusliku tulekahju kestvus on 1 tund . Planeeritud hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiused juurdepääsud. Lähim nõuetele vastav välise tulekustutusvee veevõtukoht asub Topu sadamas 6 km kaugusel. 9. KESKKONNAKAITSE, HEAKORRASTUS Keskkonnakaitselised nõuded on määratud Looduskaitseseadusega. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Põhja- ja pinnavee kaitse tagamisel lähtutakse eelkõige Veeseadusest ja selle alusel kehtestatud määrustest. Kinnistu valdaja on muuhulgas kohustatud heakorra ja avaliku korra eeskirja alusel - rakendama meetmeid kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks, ka ehitusperioodil; - omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks jäätmete kogumisvahendit (jäätmekonteinerit, jäätmekotte jne) ning kindlustama nende õigeaegse tühjendamise ja väljaveo ning hoidma korras

11(12)

Üksikelamu, Laine mü, Kolu küla, Haapsalu linn

juurdepääsuteed nendele; - tagama heitveekaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise ja ümbruse hooldamise. 12(12) Rehemäe tee 13, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa, Töö nr.02-25 Ehitusaegne jäätmekäitlus 1. Puitjäätmed saetakse ja ladustatakse ning kasutatakse hiljem kütteks. 2. Segu- ja betoonijäätmed kasutatakse terrasside aluse pinna täiteks. 3. Plastik - ja muud ehitusmaterjalijäätmed kogutakse jäätmekonteinerisse ning utiliseeritakse vastavalt jäätmseadusele ja Lääne-Nigula valla jäätmehoolduskirjale. Muude materjalide jäätmekonteineri tühjendus vastavalt jäätmevedaja (konteineri rentija) lepingutele jäätmejaama või ladustuspaigaga. Seletuskirja koostas…………………………………..Pavel Nekras

5m

22m

25m

30m

PARKIMISALA

6.59

6.66

6.67

6.71

6.74

6.60 6.60

6.38

6.53

6.53

6.36

6.32

6.30

6.31

6.30

6.35

6.36

6.42 6.47

6.51 6.42

6.49

6.49

6.45

6.54

6.49

6.36

6.31

6.29

6.33

6.40

6.34

6.33

6.33

6.36

6.55

6.50

6.57

6.54

6.52

6.54

6.40

6.34

6.33

6.26

6.24

6.22

6.39

6.37

6.27

6.30

6.45

6.42

6.51

6.46

6.55

6.64

6.54

6.49

6.46

6.45

6.40

6.56

6.58

6.46

6.58

6.59

6.626.64

6.55

6.51

6.55

6.47

6.56

6.48

6.4 8

6.47

6.45 6.43

6.49

6.47

6.20

6.24

6.39

6.37

6.47

6.55 6.36 6.82 6.88

6.93 6.83

6.75 6.26

6.60

6.59

6.32

6.70

6.79

6.93

6.86

6.81

6.34

6.45

6.47 6.27 6.79

6.85

6.93 6.82

6.63

6.60

6.26

6.77

6.51

6.58

6.24

6.81

6.83

6.926.83

6.77

6.29

6.44

6.42 6.28 6.79 6.83

6.91 6.79 6.74 6.29 6.52

6.47

6.38

6.62

6.32

6.78

6.80

6.91

6.82

6.75 6.33

6.50

6.56 6.35 6.84 6.88

6.9 5

6.82 6.74 6.37

6.66

6.35

6.34

6.64

6.3 7

6.86

6.91

7.0 2

6.9 4

6.85 6.35

6.42

6.61

6.58 6.93 6.9

7

7.0 7

6.59

6.77

6.37

6.87

6.9 2

p in k

lill

põld

põld

A

A

A

A

Kr

õu

õu

õu

Peetri 67401:006:0139

67401:006:1530

R ohuküla-A

hli-R idala tee 16113

põld

põld

põld

ASENDIPLAAN4-02

Jaagu talu, Kolu küla, Haapsalu linn , Läänemaa

tel. 56672016 [email protected] MTR 11393557

Projekteeris

.Töö nr

Objekt

Laine 67401:006:0075

10m

PK

Lageda

1

18401:001:0113

3

471936,4

4

Tellija

Joonis

Projekti osa

Grupi tähis

-Staa dium Kuupäev Mõõt SNP PROJEKT

OÜ

proj. Pavel Nekras

Kontrollis

Ants Rajando

Mariipõllu

W

S

N

E

kuja 60m

0325_

EP_AR-4-02_asendiplaan_0425

EP_AR-4-02_asendiplaan

2

67401:006:0300

Andruse

PÄÄS HOONESSE

OL.OLEV SÕIDUTEE/ASFALT

RAJATAV JUURDEPÄÄSUTEE/KRUUS

MAANTEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

PAIGALDATAV REOVEEMAHUTI/BIOPUHASTI a

RAJATAV KANALISATSIOONIÜHENDUS

LEPPEMÄRGID:

EHITUSALA

IMBVÄLJAK ja RAJATAV KANALISATSIOONIÜHENDUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE/KINNISTU PIIR

PLANEERITUD ELUHOONE

KOMPOSTER

MAAKÜTTE KONTUUR

LIINISERVITUUT õhuliinil 2+2m, maakaablil 1+1m

PRÜGIKONTEINER

PK

10m

RAJATAV VEETRASS

RAJATAV PUURKAEV JA VEETRASS

OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGEKAABLI ÕHULIIN, POST ja

LIITUMISPUNKT POSTIL

TRUUP

Elamu nurkade koordinaadid

4 3 2 1

Punkti Nr.

X Y

67401:006:0072

67401:006:0071

Taaveti 471941,0

6525977,9 471929,5 6525984,8

6525973,0 6525966,3

471947,9

6,9=+±0,00

SNP-04-25Jaanus Tilk ÜKSIKELAMU

Laine mü. (67401:006:0075), Kolu küla, Haapsalu linn, Lääne maakond

4 M 1:500ASEP 03,2025

Fail

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Posti tn 34

90504, Haapsalu, Lääne maakond

Teie 09.09.2025 menetlus nr 508549

Meie 17.09.2025 nr 7.1-2/25/15091-2

Laine kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Lääne maakonna Haapsalu linna Kolu küla

Laine kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 508549, EHR kood nr 121443981). Kinnistu

(katastritunnus 67401:006:0075) asub riigitee nr 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala tee km 6,03 – 6,09

kaitsevööndis. Ehitusluba antakse eluhoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on üksikelamu

eelprojekt (peaprojekteerija SNP Projekt OÜ, töö nr SNP-04-25).

Oleme esitanud 26.06.2025 saadetud kirjaga nr 7.1-2/25/9874-2 ettepanekud

projekteerimistingimuste eelnõule ja 19.03.2025 nõuded riigiteega ühendamiseks kirjaga nr 7.1-

1/25/4214-2.

Ehitusloa aluseks olev projekt on vastuolus Transpordiameti 26.06.2025 kirjas nr 7.1-2/25/9874-2

esitatud ettepanekute/nõuetega punktides 2, 3 ja 8. Selgitame, et vastavalt eelnimetatud punktidele

on joonistele jäetud kandmata ehitiste (sh biopuhasti ja imbväljaku) kaugus riigitee äärmise

sõiduraja välimisest servast, mis ei võimalda meil hinnata mõju riigiteele. Hinnanguliselt on

kooskõlastamiseks esitatud lahenduses biopuhasti ja imbväljak kavandatud riigiteele liiga lähedale

(ligikaudu 5 meetrit). Vastavalt EhS § 70 lõikele 2 ehitise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist

või selle korrakohast kasutamist, samuti ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas

eemaldada ning kuhjata pinnast, sest on oht riigitee ja teemaa kahjustamisele niiskusrežiimi

muutuse ning reostuse läbi ja tee korrakohase kasutamise häirimisele. Teiseks on projekti

seletuskirja jäätud lisamata riigitee liiklusest põhjustatud häiringute mõju ja leevendusmeetmeid

käsitlev punkt.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lõige 2 ja 3,

§ 72 lõige 1 punkt 5 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Palume huvitatud isikul enne korduvaks kooskõlastamiseks esitamist projekti korrigeerida

arvestades järgnevate märkustega.

2 (2)

1. Biopuhast/imbväljaku asukohta muuta nii, et lähim punkt jääks vähemalt 13 meetri

kaugusele riigitee katte servast arvestades (reoveepuhastussüsteemi kuja ei tohi ulatuda

riigitee maale, vt joonis 1). Soovitame biopuhasti asukoha valikul arvestada, et vajaduse

korral oleks võimalik kinnistusiseselt paakautoga teha hooldust (riigiteelt ei ole see

lubatud).

Joonis 1. Biopuhasti ja imbväljaku võimalik uue asukoha skeem

2. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab huvitatud isik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

Lisa 1. 0425_EP_AR-3-01_seletuskiri

Lisa 2. 0425_EP_AR-4-02_asendiplaan

Andres Aasna

53231631, [email protected]