Jõhvi valla üldplaneeringule kooskõlastamine ja arvamuse andmine

JÕHVI VALLAVALITSUS

nr 7-1.3/1861-18

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Jõhvi valla üldplaneeringu kooskõlastamine

või arvamuse andmine

Jõhvi Vallavolikogu algatas 21.04.2022 otsusega nr 57 Jõhvi valla üldplaneeringu ja selle KSH

koostamise.

Üldplaneeringu ja KSH eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest valla territooriumi

ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste

määramine, luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks.

Planeeringuga tagatakse valla väärtuste säilimine, kuid samas võimaldatakse väärtuste otstarbekas

kasutamine ja vastutustundlik arendamine. Tähelepanu pööratakse olemasoleva ehitatud keskkonna

taaskasutusele võtmisele, tihendamisele või laiendamisele uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel.

KSH selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab

vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Jõhvi valla pindala on 124 km².

Üldplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise KSH programm esitati arvamuse esitamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitse ametile,

Politsei- ja piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile, Eesti Geoloogiateenistusele, Haridus- ja

teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Transpordiametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, Päästeametile,

Põllumajandus- ja toiduametile, Maa-ametile, Keskkonnaametile, naaber omavalitsustele ning

kaasatavatele. Omapoolsed ettepanekud esitasid Farmi Piimatööstus AS, RMK, Terviseamet,

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Enefit Solutions AS, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet,

Päästeamet, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Regionaalministeerium, Eesti Raudtee AS, IVIA,

Toila Vallavalitsus, Kliimaministeerium. Kõikide saabunud ettepanekutega arvestati ja täiendati

üldplaneeringu lahendust ja KSH eelnõud.

Jõhvi Vallavalitsuse 20.05.2025 korraldusega nr 3466 suunati Jõhvi linna üldplaneeringu KSH aruande

eelnõu ja üldplaneeringu eskiis avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek korraldati 26. maist kuni 20.

juulini 2025 Jõhvi Vallavalitsuses, Tammiku rahvamajas ja Jõhvi Keskraamatukogus. Avaliku

väljapaneku perioodil esitasid omapoolsed ettepanekud Transpordiamet, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Muinsuskaitse4amet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Eesti

Geoloogiateenistus. Kõikide esitatud ettepanekutega on võimalust mööda arvestatud ja

planeeringulahendust korrigeeritud. Vt lisa 1 Jõhvi ÜP eelnõu seisukohtade tabel

Üldplaneeringu KSH aruande eelnõu ja eskiisi avalikul väljapanekul esitatud arvamuste avalik arutelu

toimus Jõhvi Vallavalitsuses 03. septembril 2025. Avalikule arutelule ei ilmunud ühtegi huvitatud

isikut.

Lähtuvalt planeerimisseaduse §85 lõikest 1 esitame Jõhvi Valla üldplaneeringu kooskõlastamiseks või

arvamuse andmiseks.

Teavitame Teid, et Jõhvi valla praeguse volikogu koosseisu viimane istung toimub 16. oktoobril

2025. aastal, millal oleks võimalik esitatud üldplaneeringulahendus vastu võtta ja avalikule

väljapanekule esitada. Pärast 19. oktoobri kohalike omavalitsuste valimisi moodustatakse uus

Jõhvi vallavolikogu koosseis, mis koosneb ühinenud Jõhvi ja Toila valla vallavolinikest ja on

võimatu arvata milliseks kujuneb nende seisukoht koostatava planeeringu suhtes.

Seetõttu palume Teilt võimalikult operatiivset reageeringut ja esitame palve, et ehk oleks võimalik

esitada omapoolsed kooskõlastused ja ettepanekud hiljemalt 14. oktoobriks 2025.

Tulenevalt planeerimisseaduse §85 lõikest 2, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva

jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus

ei sätesta teisiti.

Planeeringu materjalid on kättesaadavad valla veebilehel www.johvi.ee / Ehitus ja planeerimine /

Üldplaneering / Uus üldplaneering

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

Planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]

Sama: Haridus- ja teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium,

Kultuuriministeerium, Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Muinsuskaitseamet, Politsei- ja piirivalveamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Päästeamet,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tarbijakaitse ja

tehnilise järelevalve amet, Terviseamet, Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Toila

Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus.

Jõhvi valla üldplaneering

Jõhvi üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu

avalikustamise koostöötabel

seisuga 08.2024

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Transpordiamet 02.06.2025

nr 7.2-

2/25/3018-4

Tehnilise taristu joonisel on Ida-Viru maakonnaplaneeringut

täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-Narva teelõigu

trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu

trassikoridori määramine“ kohases trassikoridoris peale

kantud perspektiivse tee joon ja liiklussõlmede lahendused.

Maantee trassikoridor jääb teemaplaneeringu järgi kehtima,

aga tee joon on tänase seisuga oluliselt muutunud. Jõhvi-

Toila eelprojekti lahendus (vt lisa 1) on täna parim teadmine

perspektiivse tee paiknemisest. Pakume välja kaks varianti

taristu joonise kaasajastamiseks.

1.1 Taristu joonisele kantakse ainult teemaplaneeringu

kohane trassikoridor tingmärgina ja sõlmede asukohad

näiteks ringikujulise tingmärgiga, st teejooned

eemaldatakse, sest sõlmede geomeetria ja kogujateede

paiknemine on eelprojektiga muutunud. Sõlmedes

vananenud info on maaomanikele eksitav ning selle

kajastamine on varasemalt põhjustanud omavalitsustele

täiendavat halduskoormust, sest maaomanikud on ÜP

Arvestame Teie ettepanekut ettepandud

lahendusega 1.2 juhinduda eelprojektist

pigem kui maakonnaplaneeringust. Kuivõrd

eelprojekt on tänaseks päevaks juba

selgunud, on otstarbekas kasutada täpseimat

teadaolevat väljundit. Nõustume

ettepanekuga, et aegunud info kasutamine

võib põhjustada täiendavat halduskoormust

selgitamiste näol. Kasutame teie

ettepanekutest lahendust 1.2 kus uuendame

Tehnilise taristu ja maakasutuse joonistel

täpsustatud tee ja sõlmede paiknemist ilma

sõlmede ligikaudse maa-ala ringikujulise

ovaali kujutamiseta. Samuti kanname

Väärtuste ja piirangute joonisele peale

eelprojektiga kavandatud maantee

kaitsevööndi ning uuendame liiklusala

maakasutuse juhtotstarbe kihti.

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

raames küsinud selgitusi, kas õige on eelprojekti või ÜP

kohane lahendus.

1.2 Soovitame trassikoridori sees uuendada tee paiknemist

ja sõlmede lahendust vastavalt Jõhvi-Toila eelprojektile (vt

dwg-joonis kirja lisas nr 1). Eelprojektikohase täpse

lahenduse peale kandmisega saame vabastada suure hulga

maid, mis punkti 1.1 kohaselt jääks sõlme piirkonna

ligikaudsesse kitsenduste alasse.

2. Kuna vastavalt PlanS § 75 lg 1 punktile 10 on vaja

üldplaneeringus täpsustada rohevõrgustiku asukohta ja

toimimist tagavaid tingimusi ning määrata nendest

tekkivad kitsendused, siis on rohevõrgustiku toimimiseks

vajalik määrata üldplaneeringus ulukiläbipääsu

suudmeala maakasutus- ja ehitustingimused. Näiteks

Kose valla üldplaneeringu raames saavutati

keskkonnaekspertide toel riigiasutuste ja omavalitsuse

vahel kokkulepe ulukipääsudele kaitsevööndi

määramises ning kaitsevööndile maakasutus- ja

ehitustingimuste seadmises, mis on tänaseks sisse

kantud ka näiteks Saku, Põltsamaa, Märjamaa, Põhja-

Pärnumaa jt valdade 2 (5) üldplaneeringutesse.

Samaaegselt töötab Kliimaministeerium välja EhS

muutmise seadust, milles ulukipääsudele seatavad

kitsendused on analoogsed või mõnevõrra rangemad kui

üldplaneeringutega kehtestatavad maakasutus- ja

ehitustingimused. Kui vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on

maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku

ja muu taristu võimalike asukohtade määramine, siis

vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üldplaneeringu

ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri

Nõustume ettepanekuga määrata

üldplaneeringuga suuruluki läbipääsude

ümber piiranguvöönd – Planeeringusse

lisatakse sellekohane täiendav peatükk

4.10.2. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine

ulukiläbipääsude piirkonnas. Arvestame

teie ettepanekutega juhinduda juba

kehtivatele või läbi töötatud planeerignutele,

mis on teie kogemusel aktsepteeritavalt

lahendatud. Vastav ruumikuju lähtudes

eelprojektist on kantud maakasutuse ning

piirangud ja väärtused kaardile.

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine. Järgnevalt esitame ettepanekud

maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks

suurulukiläbipääsude piirkonnas.

2.1 Rohevõrgustiku toimivuse tagamine ulukiläbipääsude

piirkonnas.

2.1.1

Suuruluki läbipääsude asukohad on kavandatud

rohevõrgustiku koridoride ristumiste asukohtadesse või

vooluveekogude ristumiste asukohtadesse selleks, et

säilitada ühendused loomastiku elupaikade vahel ja rohelise

võrgustiku sidusus mõlemal pool maanteed. Jõhvi valla

territooriumile on kavandatud üks suuruluki läbipääs. Oleme

olemasolevad ja planeeritud suuruluki läbipääsud lisanud

Maa-ameti kaardirakendusse (vt joonis nr 1). Kaart on

kättesaadav asutusesiseseks kasutamiseks:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/sH4JOM3X

Joonis nr 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.

Perspektiivne suuruluki läbipääs tähistatud halli tingmärgiga

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

2.1.2

Suuruluki läbipääsu toimivuseks on vajalik moodustada

piiranguvöönd, mis on kantud maakasutusplaanile.

Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa kõlvikulist

jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri

raadiusega ala ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt

maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest võib

piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja

rohevõrgustiku eksperdi. Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei

ole tee ehitusprojekti valmimise ajal seni hoonestamata

katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid,

maaalused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste

püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et

olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad

kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada

kõrgpuistu jätkuv sidusus ulukiläbipääsude suudmeala ja

ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh

piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist

ulukiläbipääsudele.

2.1.3

Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe

tagamiseks tuleb ulukiläbipääsude piiranguvööndis

maaomanikel metsa majandades ja/või

metsamajandamiskava koostades arvestada, et

ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad

ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb

metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu

sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni

jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist

Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine

mahus ja viisil, mis tagab 3 (5) rohevõrgustiku metsalise

sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis

ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada

ulukiläbipääsu omanikuga. Soovitav on metsateatise

kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine

piirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud.

2.1.4

Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu

piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja

kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu

omanikuga.

2.2

Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude

piiranguvööndite ruumiandmestik edastatakse

Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie

kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise

kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. Maavara

geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses

saadab Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu

omanikule.

2.3

Tulenevalt eeltoodust peame vajalikuks suurulukipääsude

asukoha ja maakasutus- ja ehitustingimuste määramist

üldplaneeringus. Seda enam, et meil on kindel teadmine, et

analoogsed tingimused kehtestatakse EhS muutmise

seadusega. Ökodukt maksab ligikaudu 4–5 miljonit eurot

ning tegemist on rohe- ja teedevõrgustiku toimivuse (sh

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

liiklusohutuse) tagamisel kriitilise tähtsusega ehitisega, mille

rajamine selleks uuringute alusel väljavalitud asukohta on

ülekaalukas avalik huvi. Ökoduktile ei ole vaja valvet, vaid

ökoduktile planeeringu või projektiga määratavas

kaitsevööndis (see ei pruugi täpsustatult olla täieliku ringi

kujuline) on vaja tagada ulukite häirimatu ja takistusteta

liikumine maakasutuse planeerimise teel.

3

Oleme üldplaneeringu menetluses teinud ettepanekud 30 m

teekaitsevööndite määramiseks Tammiku alevikus. Me ei

nõustu Teie vastustega seletuskirjas punktis 5.1.2. Uue

arendustegevuse planeerimisel on kohapõhiselt ja vastavalt

tegevusele vaja arvesse võtta liiklussagedusest lähtuvalt

müra, vibratsiooni ja/või tolmu levikut, ristumiskohtade

vahekaugusi ja nähtavuskolmnurki, tehnovõrke,

kergliiklusteid, riigitee arenguperspektiive jms, seega

maantee kaitsevöönd 30 m meie hinnangul

liikluskeskkonnale vastav teeomaniku kaalutlusruumi ulatus

antud asukohas. Me anname nõusoleku hoonete

kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud

hoonestusjoonele. Muid ehitisi (nt parkla, abihoone,

kasvuhoone, tiik vms) lubame koha- ja lahenduspõhiselt ka

lähemale. Tee kaitsevöönd ei ole ehituskeeluvöönd ja

maaomanik saab oma maad senisel sihtotstarbel edasi

kasutada. Kaitsevööndit ei võõrandata ega omandata.

Kinnistut võib senisel otstarbel jätkuvalt edasi kasutada, kuid

Transpordiametit kaasatakse menetlustesse, mis võivad

avaldada mõju riigiteele ja vastupidi. Seejuures vastavalt

EhS § 70 lõikele 3 ei saa kitsendusega ehitise omanik

põhjendamatult keelduda nõusoleku andmisest kaitsevööndis

Selgitame oma seisukohta. Kokkuvõtlikult,

kõiki liikumisviise arvestavate

mobiilsuspõhimõtete volatiilse arengu juures

on laiem ootus, et sellel teelõigul

rakendataks, hoolimata kaitsevööndi laiusest

alandatud kiiruspiiriga tsoon arvestades

järgmisi asjaolusid:

Oponeerime Teie kaalutluspunktidele Kohtla-

Järve - Kukruse - Tammiku teelõigu

kaitsevööndi suurendamise osas mainitud

lõigus (Tammiku alevikus alates Jõhvi-Ereda

tee ringristmikust kuni Tamme tänavani).

Kuivõrd selles teelõigus olevad kehtivad

eluhoonete detailplaneeringud juba

arvestavad 30m laiuse tee kaitsevööndiga,

ei ole kaitsevööndi suurendamine

detailplaneeringute seisukohalt pärsiv

asjaolu, küll aga soovime rõhutada ja küsida

üle vajaduse kohta kas antud 1,5 km

pikkune teelõik, mis algab ringristmikuga ja

lõppeb 90 kraadise täispöördega kus

sõidukite kiirus on nii ehk naa alla viidud,

väärib 90 kiirusrežiimiga ala. Leiame, et

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Me jääme oma

seisukohtade juurde ning palume üldplaneeringus laiendada

tänava kaitsevööndeid 30 m-le järgnevalt.

3.1

Riigitee nr 93 Kohtla-Järve- Kukruse- Tammiku km 17,2-18,5

(riigitee nr 13101 ringristmikust kuni Tamme tänavani; vt

joonis nr 1): tugimaantee asub küll alevikus, aga antud

lõigul on tegemist asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel

teelõigul, kus kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on

kõrge ning puudub selge hoonestusjoon. Olemasolevad

hooned asuvad teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale

iseloomulikud elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga.

Teelt lähtuvate mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada

laiem kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna

loomiseks

sellisel lühikesel teelõigul olev sirge

asulavälise kiiruspiirangu ala soodustab

eelkõige kiirendamisest tulevate

mürahäiringute teket.

Seoses teie tähelepanekuga, et tegemist on

asulavälise ilmega teekeskkonnaga millel ei

ole ka kavandatud üldplaneeringuga ühtegi

tänavale omast elementi leiame, et päris nii

see ei ole. Omavalitsusele on teada, et

kehtivate elamute detailplaneeringutega on

kavandatud selle teelõigu ümbruses olulist

elamuhoonete tõusu mis omakorda

suurendavad oluliselt ka teele peale- ja

mahapöörete arvu ning kiirenduste ja

pidurdustega tekkivaid potensiaalselt

liiklusohtlikke olukordi. Oodatav

inimasustuse potensiaalne tõus piirkonnas

seab ootuspäraselt ka vajaduse kasutada

teed kergliiklusvahenditega ja ka jalgsi, mis

samuti ei ole 90 kiiruspiiranguga, ilma

laiendatud teepeenra või jalakäijatele

eraldatud teerajata asulavälisel teelõigul

inimmõõtmeline tegevus. Üldplaneeringu

raames tehtud liikuvusuuringuga on antud

soovitus ka sellele teelõigule rajada

tulevikus jalg- ja jalgrattatee ajendatuna

elamuperspektiivi ja jalgrattateede

võrgustiku täiustamises.

Hoolimata kaitsevööndil laiusest võime

nõustuda asulavälise kiirusrežiimiga selles

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Joonis nr 1. Riigitee km 17,2-18,5 vahemik tähistatud sinise

joonega.

lõigus seni kuni alale kavandatud

elamuarendused hakkavad realiseeruma.

Kuni vallal puuduvad võimalused/vahendid

antud lõigus välja ehitada jalg- ja

jalgrattateed (või asenduseks valgustada

teelõik täies ulatuses) leiame, et Tammiku

alevi ja tiheasustusala piiril asuv lühike

1,3km pikkune teelõik võiks siiski olla TRAM

poolt piiratud kiirusrežiimiga kuni 70km/h,

et suurendada piirkonnas liiklus-turvatunnet

ja luua paremad eeldused elamisväärsema

keskkonna loomisel.

3.2

Riigitee nr 13101 Jõhvi-Ereda km 2,57-3,4 (Tammiku aleviku

piirides) – riigitee asub aleviku piiril, aga tegemist on

asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel teelõigul, kus

kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on kõrge ning

puudub selge hoonestusjoon. Olemasolevad hooned asuvad

teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale iseloomulikud

elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga. Teelt lähtuvate

mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada laiem

kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna

loomiseks.

Juhime tähelepanu, et Teeregistri ja

Kitsenduste registri andmetel on sellel lõigul

juba 30m kaitsevöönd registri

andmekogudes kajastatud. Kuivõrd Tammiku

aleviku asustusüksuse piir ei lõiku Jõhvi-

Ereda maanteega vaid külgneb sellega, on

kehtiv seis kitsenduste kaardil ootuspärane.

Senine 30m kaitsevöönd ulatub kuni Jõhvi

linna piirini. Kuna Jõhvi üldplaneeringuga

kavandatakse liita Jõhvi küla Jõhvi linna

asustusüksusega, on sellest tekkinud

vaikimisi ka ettepanek 30m kaitsevööndi

piiri nihutada mainitud teel kuni Jõhvi küla

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Joonis nr 2. Riigitee km 2,57-3,4 vahemik tähistatud sinise

joonega.

piirini (orienteeruv koordinaat 692778.790

6584167.305). See puiestee algus on koht,

kust algab ka 50km/h kiiruspiirangu ala ning

millele järgneb kohe ka liiklust rahustav

šikaan. Allpool oleval skeemil on väljavõte

Jõhvi-Ereda maantee sissesõidust Jõhvi linna

(muudetud piiridega) koos ettepanekuga

muuta kaitsevöönd kitsamaks

tiheasustusalasse sisenemise ja Jõhvi

linnapiiri laiendamise tõttu.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

25.06.2025

nr 4.1-

5/1280-1

Jaotises 4.13 toodud väärtuslike põllumajandusmaade

kaitse- ja kasutustingimused on meie arvates veenvad ja

nende täitmisel peaks olema väärtuslike

põllumajandusmaade säilimine ja keskkonnahoidlik

kasutamine tagatud, kuid samas on meil ka rida

Arvestame teie ettepanekuga märkida

boniteedipunkt seletuskirjas. Kasutame

aluskihiks METK 2015 aastasse

dateeritud väärtuslike põllumajandusmaade

uuringu kihti aluseks ja üle vaadata se

eolemasolevalt ka boniteedi mõistes. Samuti

vaatame üle definitsiooni seletuskirjas ning

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

tähelepanekuid, millega palume üldplaneeringu koostamisel

arvestada.

Tähelepanekud on järgmised:

Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+, mis on

üldplaneeringu koostamise aluseks, jaotises 3.2.1 „Väärtuslik

põllumajandusmaa“ on antud põhimõte, et väärtuslikuks

põllumajandusmaaks loetakse põllumajandusmaa massiivid,

mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest

ehk 38 boniteedipunktist. Jaotises 4.13 toodud väärtusliku

põllumajandusmaa mõistest ei selgu aga üheselt, millise

kaalutud keskmise boniteediga ja suurusega

põllumajandusmaa massiivid määratakse üldplaneeringuga

väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium palub üldplaneeringus

väärtusliku põllumajandusmaa mõiste sõnastada täpselt,

määrates väärtuslikeks põllumajandusmaadeks massiivid,

mille suurus on kaks hektarit või rohkem ning mille

mullastiku kaalutud keskmine boniteet on kooskõlas Ida-Viru

maakonnaplaneeringus seatuga ehk vähemalt 38

hindepunktini.

viitame Jõhvi üldplaneeringu väärtusliku

põllumajandusmaa puhul Ida-Viru

keskmisele boniteedile 38 hindepunkti. Küll

aga juhime tähelepanu, et kuivõrd on maa

viljakuse boniteedilise väärtuse

määratlemine ajas muutuv väärtus mis

ületab üldplaneeringu täpsusastme ning ka

riiklikus valdkonna eest registris peetavate

andmete ajakohasuse. Ei pruugi

üldplaneeringu koostamiseks saadaolev

andmekogu olla ajakohast seisu tõlgendav.

Jaotises 4.13 toodud väide, et üldplaneeringus kajastatud

väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on ajas muutuv ja

et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada

vastavalt omavalitsuse vajadustele, on mitmeti mõistetav

Arvestame teie tähelepanekut täpsustada

väidet “üldplaneeringus kajastatud

väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on

ajas muutuv ja et seda võib kaalutletud

asjaolude ilmnemisel täpsustada vastavalt

omavalitsuse vajadustele” ja korrigeerime

sõnastust selgemalt. Samuti täpsustame

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

tingimused, millistel juhtudel võib väärtuslik

põllumajandusmaa muutuda.

Kinnitame, et planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14

kohaselt on üldplaneeringu ülesanne väärtuslike

põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine. Sellest tuleneb eeldus ja

õiguskindlus, et üldplaneeringuga määratakse väärtuslikud

põllumajandusmaad täpselt kindlaks, et nii kohaliku

omavalitsuse üksusel endal kui ka riigil ja avalikkusel oleks

selgus, milliste põllumajandusmaade säilimine

põllumajanduslikul eesmärgil on üldplaneeringute kaudu

kaitse- ja kasutustingimustega tagatud.

Soovitame kõnealuse väite, et „üldplaneeringus kajastatud

väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on ajas muutuv ja

et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada

vastavalt omavalitsuse vajadustele“ , eemaldada või seda

korrigeerida, viidates võimalike muutuste puhul samas

jaotises väärtuslike põllumajandusmaade kohta seatud

tingimustele;

Arvestame tähelepanekuga. Korrigeerime

seletuskirja selliselt, et oleks selgemad

tingimused – millistel juhtudel võib

väärtuslik põllumajandusmaa muutuda.

Arvestame esiletoodud ettepanekutega.

KSH aruande eelnõu jaotises 8.10 „Meetmed väärtusliku

põllumajandusmaa kaitseks“ on hindaja rõhutanud, et mulla

viljakuse ja kohaliku toidujulgeoleku tagamiseks tuleb

väärtuslik põllumajandusmaa üldjuhul hoida sihtotstarbelises

kasutuses. Muude tegevuste kavandamine VPM-le peab

olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb

hinnata kaasnevaid mõjusid. Muu maakasutuse osas tuleb

eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtusliku

põllumajandusmaa olulist vähenemist, massiivide

põhjendamata tükeldamist ega kahjusta nende

Arvestame teie tähelepanekuga täpsustada

KSH aruannet väärtusliku

põllumajandusmaa mõjude hinnangu osas

ning samuti täiendame aruandes

konkreetset muutust kajastavad

arvväärtused võrrelduna

maakonnaplaneeringuga.

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

sihtotstarbelist kasutamist tulevikus, ja järeldanud, et

meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad säilitada

väärtuslike põllumajandusmaad maksimaalses ulatuses ning

tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hindaja toodud

väitega nõus. Samas ei ole aga välja toodud konkreetseid

arvandmeid, kui palju on üldplaneeringuga väärtuslikke

põllumajandusmaid määramisel ning kas või milline on

erinevus Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ väärtuslike

põllumajandusmaade kaardikihil kajastatud andmetega.

Lisaks, nagu ka seletuskirja jaotises 4.13 on tõdetud, et

väärtusliku põllumajandusmaa massiividest on lõigatud välja

õuealad, hooned ning vooluveekogud, puittaimestiku alad,

tehnovõrgud ja teed, samuti üldplaneeringuga määratud

maakasutuse ning kompaktse asustuse arenguks määratud

juhtotstarbega alad hajaasustuse piirkonnas, mis on muul

otstarbel ette nähtud, siis palume hindajal välja tuua

konkreetsete arvandmete alusel mõjud, 3 (3) mis kaasnevad

või võivad kaasneda maahõivega (mullastiku hävimine,

põllumajandusmaa vähenemine, mõju toidujulgeolekule,

põllumajandustootjale jms).

3

Jaotises 4.13 on tingimuste loetelus välja toodud, et

väärtusliku põllumajandusmaa puhul tuleb tähelepanu

pöörata põllumajanduspiirkonna bioloogilise mitmekesisuse

suurendamisele - säilitada põldude läheduses olev looduslik

taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel

jne.

Arvestame ettepanekuga. Tingimus lisatakse

väärtusliku põllumajandusmaa

tingimustesse peatükis 4.13.

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Üheselt mõistetavuse tagamiseks soovitame lisada jaotises

4.13 toodud tingimuste loetellu nõue, et väärtuslik

põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ega seda ei või

metsastada ja sinna ei tohi lubada rajada istandikke.

4

Seletuskirja jaotises 3.7 „Maakasutus“ on toodud

maakasutuse juhtotstarbed. Maalises piirkonnas üldjuhul

elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid määratud ei ole.

Muud juhtotstarbed (tootmine, äri, ühiskondlikud hooned,

mäetööstus, riigikaitse jm) on väljapoole suuremaid keskusi

määratud, kus see on otstarbekas.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvates tuleks

väärtuslikule põllumajandusmaale määrata selle maa

sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve.

Meie arvates tagab selline lähenemine väärtuslikule

põllumajandusmaale kindlama kaitse ning teeb selle muul

eesmärgil kasutusele võtmise korral keerulisemaks ja samas

läbikaalutumaks.

Ei nõustu arvamusega määrata väärtuslikule

põllumajandusmaale määrata selle maa

sihtotstarbelist kasutamist tagav

maakasutuse juhtotstarve. Leiame, et

maakasutuslikus plaanis väärtusliku

põllumajandusmaa kiht ise ongi

maakasutust määrav otstarve, mille

omakorda dubleerimine võib tekitada

segadust.

Täpsustamiseks rõhutame maakasutuse

peatükis hajaasustuse maakasutuse

määravaid üldisi tingimusi ja viitame

hajaasustuse olulistele arengut mõjutavatele

kriteeriumitele, sh väärtusliku

põllumajandusmaale. Väärtusliku

põllumajandusmaa peatükki saame samuti

lisada nentiva joonealuse märkuse, et juhul

kui hakkab kehtima vastav seadus

väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks,

kehtivad täiendavalt ka sealsed tingimused.

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Muinsuskaitseamet 30.06.2025

nr 5-10/1272-

1

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3,

planeerimisseaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, edastab Jõhvi

valla üldplaneeringu eelnõu täpsustamiseks järgnevaid

kommentaarid:

• Lisada kultuurimälestised Joonisele 3. Väärtused ja

piirangud

Arvestame Teie ettepanekut ning täiendame

põhijoonist 3.

Küll aga märgime, et teie mainitud objektid

olid märgitud joonisel 3. Väärtused ja

Piirangud eraldiseisval 1:100 000 skeemil

(vt allolev sisselõige joonisest 3).Seega ei

saa nõustuda, et teie viide puudusele oleks

täielikult õigustatud.

Selgitame oma valikut, et kuivõrd

kultuurimälestiste puhul on tegu nähutstega

mida ei kehtesta planeering ning mille

päritolu on elav riiklik registriandmekogu, on

nende objektide olemasolu planeeringu

staatilise joonise abiskeemil üldplaneeringu

täpsusastet arvestades piisav. Samuti on

selguse huvides põhijoonisele 3 andmete

liigne kuhjamine joonise loetavusele

koormav.

Jõhvi valla üldplaneering

Terviseamet 02.07.2025

nr 9.3-

4/25/3723-2

Üldplaneeringu seletuskirjas lk 104 on viidatud standardile

EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, juhime

tähelepanu, et standardit on uuendatud asjakohase teabega

ja alates 16.10.2023 on kehtiv EVS 840:2023.

Täname täpsustuse eest. Planeeringu

seletuskirjas pt 6.5 on viide ajakohastatud.

Üldplaneeringu seletuskirjas lk 106 on välja toodud „ÜP

kohane maakasutuse juhtotstarve puhke-,virgestus- ja

haljasmaa on soovitav eristada ka määrata eraldi

juhtotstarve virgestusalale ja haljasalale, et tagada selge

arusaam virgestusrajatistega aladest ja haljasaladest.“.

Joonisel 1. Maakasutus tuleks samuti eristada virgestusalasid

ja haljasalasid.

Arvestame teie ettepanekuga ning eristame

Maakasutuse juhtotstarvetena haljasalad

puhke- ja virgestusaladest.

Olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete

rajamisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021

"Päevavalgus hoonetes" nõuetega tagamaks piisav

insolatsiooni kestus.

Täname täpsustuse eest. Planeeringu

seletuskirja pt 3 on tingimus kajastatud

üldiste tingimuste all.

KSH aruandes peatükis 7.4 Mõju põhjaveele on viidatud

järgmistele määrustele: sotsiaalministri määrus 31.07.2001

nr 82 ja sotsiaalministri määrus 02.01.2003 nr 1. Juhime

tähelepanu, et 18.03.2023 hakkas kehtima uus määruse

redaktsioon pealkirjaga „Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe

esitamise nõuded1 “ ning sotsiaalministri 02.01.2003 määrus

nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada

kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded“ kaotas kehtivuse 30.09.2019.

Täname ajakohasusele viitamast - täpsustus

viiakse planeeringusse ja KSH’sse.

Jõhvi valla üldplaneering

Soovitame määrata üldplaneeringuga mürakategooria ka

hajaasustuses asuvatele maa-aladele, kus asuvad elamud.

Arvestame ettepanekuga ja toome välja

üldplaneeringu mürakategooriad ka

hajaasustuses asuvatele maa-aladele:

elamumaad ning eraõue õueala kõlvikud

maatulundusmaal. Täpsustame, et

hoolimata mütakategooriate määratlemisele

ei toeta me neid määratleda antud jubul

eraldiseisvate maa juhtotstarvetena vaid

vastavalt tingimustega, mis ühtivad ka

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 lisale 1 Müra normtasemed – s.o.

elamumaa-alad ja maatulundusmaa

õuealad.

Edise külas on Toominga kinnistutele (tunnused

25201:005:0050 ja 25101:001:0292) määratud

juhtotstarbeks tootmismaa. Kinnistute läheduses asuvad

ehitisregistri andmetel elamud, soovitame kaaluda, kas

tootmismaa paigutamine elamute lähedusse on vajalik.

Soovitame vältida tootmisalade paigutamist elamute

lähedusse, et vähendada tootmisest tulenevate

mürahäiringute teket.

Selgitame, et antud territooriumi

maakasutus on üldplaneeringusse kantud

lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringu järgi

mida siinkohal ei muudeta. Nõustume, et

ebasoodsate häiringute vältimiseks ei sobi

antud territooriumile kõiksugu

tootmistegevused, vaid tegevus peab

edasisel kavandamisel ja projekteerimisel

elamualadega arvestama. Leiame et antud

kaalutlusruumi vajavad tingimused on

üldplaneeringus kajastatud ning täiendavalt

arvestamist ei vaja.

Vältida olukordasid, kus müratundlikud hooned asuvad alal,

kuhu ei ole üldplaneeringuga määratud müra normtasemeid.

Näiteks joonise 1. Maakasutus kohaselt on osad kinnistud (nt

Edise külas Edise tee 53, Edise tee 55, Nõlva ja Kirka,

Pauliku külas põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga äärde jääv

äri maa-ala) juhtotstarbe järgi määratud äri maa-alaks, aga

ehitisregistri andmetel on seal asuvatele kinnistutele rajatud

Arvestame ettepanekut ja täpsutame

planeeringulahendust. Nõustume

tähelepanekuga, et elamualade müra ja

välisõhu normtasemete kategoriseerimine

kaitsmine lisaks seadusele ka

üldplaneeringus on olulisel kohal kuid juhime

tähelepanu, et üldplaneeringuga

Jõhvi valla üldplaneering

elamud. Samas üldplaneeringu seletuskirjas lk 39 on välja

toodud, et ärimaa juhtotstarbega maa-alale ei ole üldjuhul

eelistatud elamufunktsioon.

Kui kinnistud kasutatakse alaliseks elamiseks, siis tuleks

kaaluda juhtotstarbe muutmist elamu maa-alaks või

segafunktsiooniga maa-alaks, et kinnistutele oleks tagatud

müra normtasemed atmosfääriõhukaitse seaduse alusel ja

elanikud oleks kaitstud ülemäärase mürataseme eest.

Kui valla territooriumil on veel sarnaseid alasid, kus

maakasutus ja juhtotstarve ei ühti, siis soovitame viia sisse

vastavad muudatused, et tagada planeeringu ja tegeliku

olukorra kooskõla ning elanike tervise kaitse.

kavandatavad maa juhtotstarbed on

üldisemat arenguperspektiivi suunavad ning

ei tähenda, et seal olemasoleva hoonestuse

või olukorraga ei peaks arvestama.

Kavandatava tegevusega, eriti hajaasustuse

piirkonda tuleb kaalutletult arvestada

olemasoleva keskkonnaga. Leiame, et

üldplaneeringuga kajastatud maa

juhtotstarbed ei kirjutaks üle

atmosfääriõhukaitseseadusega kohaldatud

mürakategooriaid elamumaadel või

õueaadega maatulundusmaadel.

Kavandatava tegevusega, eriti hajaasustuse

piirkonda tuleb kaalutletult arvestada

olemasoleva keskkonnaga.

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva

tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga tehti

ettepanek kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu muutmiseks,

planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva

tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks. Joonisel

1. Maakasutus on kinnistute juhtotstarbe puhke-, virgestus-

ja haljasala maa-ala, joonis tuleks viia vastavusse

planeeritava maakasutusega.

Arvestame ettepanekuga ja täpsustame

planeeringulahendust.

Jõhvi valla üldplaneering

Keskkonnaamet 07.07.2025

nr 6-

5/25/9166-2

1. Üldplaneeringuga on kavandatud Jõhvi vallas

Kotinuka küla alal põhja pool Tallinn–Narva

maanteed Pühajõe õgvendus uue 1,2 km pikkuse

sängi (kanali) kaevamise näol. Kanal on ehitis, mis

on kavandatud osaliselt Pühajõe kalda

ehituskeeluvööndisse. Ehitamisel ei kohaldu ükski

ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldav erand

(looduskaitseseadus § 38 lg 4 kuni lg 6).

Ehituskeeluvööndi vähendamist alal ei kavandata.

Keskkonnaamet ei anna ehituskeeluvööndi

vähendamise võimalikkuse kohta eelhinnangut, kuid

arvestades üldplaneeringu KSH-s kirjeldatuid

kavandatava tegevusega kaasnevaid ebasoodsaid

keskkonnamõjusid, siis on ehituskeeluvööndi

vähendamiseks Keskkonnaametilt nõusoleku

saamine käesoleva hetke hinnangu kohaselt

ebatõenäoline.

.1

KSH aruandes toodule põhjustaks jõe õgvendamine

ümbritsevale loodusele pöördumatut ja korvamatut kahju.

Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused Pühajõe

õgvendamiseks, kuid KSH aruandes on toodud, et tuleb

loobuda Pühajõe õgvendamisest. Seega antud juhul on

üldplaneeringu seletuskiri, sh ka ÜP joonis nr 3 ja KSH

aruande eelnõu omavahel vastuolus.

.2

Pühajõe õgvendamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus,

Seoses Teie ettepanekuga ja mitmete

argumentidega kaaluda pühajõe õgvenduse

kavatsusest loobumisest selgitame Teile, et

Pühajõe õgvenduse kavatsus ei ole

käesoleva üldplaneeringu järgi uudne

kavatsus vaid ületoodud kavatsus

maakonnaplaneeringust ja selle eelnevatest

üld- ja teemaplaneeringutest. Jõhvi vald on

siiani olnud veendunud, et Pühajõe

õgvenduse perspektiiviga on arvestatud ka

Transpordiameti kavandatud riigitee nr 1

Jõhvi-Toila 2+2 realiseerumises. Oleme

teadlikud, et KSH andis soovituse õgvenduse

kavatsusest loobuda. Teie käesoleva

pöördumise järgselt küsisime

Transpordiametilt täiendavat seisukohta

Pühajõe õgvenduse vajaduse kohta ning

01.09.2025 saime Transpordiametilt

kinnituse, et antud mastaabis oleva Pühajõe

õgvendusega ei ole riigitee

rekonstrueerimisprojektis arvestatud. Sellest

tulenevalt oleme planeeringu koostamisel

nõus arvestama Teie ettepanekut jätta välja

Pühajõe õgvenduse kavatsus. Korrigeerime

üldplaneeringu põhilahendust vastavalt.

Jõhvi valla üldplaneering

mille korral on keskkonnamõju hindamine kohustuslik

(KeHJS § 3 lg 1 p 2). Keskkonnaamet nõustub KSH aruandes

toodud seisukohaga, mille kohaselt tuleb Pühajõe

õgvendusest üldplaneeringus loobuda. Kuigi selles lõigus ei

ole registreeritud EELIS andmete järgi kaitsealuseid kalaliike

ega ei ole ka lõhilaste jõelõik, on tegevusel äärmisel oluline

negatiivne mõju allavoolu asuval lõhilaste jõelõigus.

.3

Pühajõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nt

73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu” jõgede hulka, täpsemalt on nimetatud

Pühajõgi Voka teeristi juures asuvast Tallinn–Narva maantee

sillast suubumiseni merre (VEE1067000). Vastavalt Tartu

Ülikool Eesti Mereinstituudi 2024. a aruandele „EESTI

KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.-

2024. AASTAL (riigihange viitenumbriga 240365).

Töövõtulepingu nr 4-1/22/14 lõpparuanne 2024 aasta kohta.

Osa: Lõhe ja meriforell” ei ole Pühajões rändetõkkeid ning

hetkel on teada jões 4,22 ha koelmuid, mille potentsiaalne

laskujate hulk on 2991. Varasemal perioodil oli jõe

veekvaliteet halb ja forell jões ei siginud. Hilisemal perioodil

on forelli regulaarne sigimine taastunud ning tähnikute

asustustihedus on nõrgas kasvutrendis. Populatsiooni

toetamiseks asustati 2008. – 2015. a jõkke forelli noorkalu.

Sellest tulenevalt on oluline, et veekvaliteet ning jõe

hüdromorfoloogia ei halveneks, jõe õgvendamine seda aga

teeb, mistõttu seab see ohtu ka allavoolu asuvad lõhilaste

kude- ja elupaigad. Lisaks halvendab tegevus ka üldist jõelist

elupaika ning veemajanduskava hinnangut ning eesmärke.

.4

Lisaks juhime tähelepanu, et RMK plaanib Pühajões teostada

parendustöid ning on esitaud Keskkonnaametile 10.06.2025

Jõhvi valla üldplaneering

kirjaga nr 7-11/25/11776 lähteülesande arvamuse

andmiseks. Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade

taastamise eeluuringu eesmärk on ihtüoloogiliste uuringute

käigus välja selgitada Pühajõe ja suubuvate vooluveekogude

elupaikade seisund ning tuvastada vajadus ja võimalused

nende füüsilise kvaliteedi tõstmiseks selleks, et parandada

kalade ja muu vee-elustiku elupaikasid. Seega plaanitav

Pühajõe õgvendamine on vastuolus RMK Pühajõe

parandustöödega.

Üldplaneeringu niitude lõigus (lisa 2, lk 39) on kirjas, et

Jõhvi valla territooriumile jääb 62,5 ha niite. Keskkonnaamet

juhib tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi Natura 2000

elupaikade kihi järgi (seisuga 19.06.2025) jääb Jõhvi valla

territooriumile 53,05 ha pärandniite. Palume niitude pindalad

üle kontrollida.

Arvestame Teie tähelepanekuga ja

korrigeerime pindalasid vastavalt.

Huviliste olemasolul majandada pärandniite niitmise või

karjatamise teel. Täiendavat infot lammi- ja aruniitude

majandamise kohta saab luhtade ning aru- ja soostunud

niitude hoolduskavadest, mis on leitavad lehelt

Keskkonnaameti kodulehelt. Ükski pärandniit Jõhvi vallas ei

asu paraku kaitstaval loodusobjektil, mille taastamise ja

hooldamise korraldamisega tegeleks Keskkonnaamet. Küll,

aga on võimalik sobivuse korral väljaspool kaitsealasid

asuvate pärandniitude hooldamiseks taotleda PRIA-st

väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.

Täname informatsiooni eest. Üldplaneering

ei vaja muutmist/arvestamist.

Üldplaneeringu täpsusastmes ei saa, ega

pole asjakohane reguleerida või reklaamida

põllumajandustegevuste turgu ega

toetuseid.

Üldplaneeringus ei ole kordagi mainitud karuputke.

Arvestades laiaulatuslikke karuputke võõrliikide kolooniaid

Jõhvi valla territooriumil, peab ka karuputk olema

üldplaneeringus ja KSH aruandes käsitletud.

Karuputkekoloonia olemasolu võib tähendada piirangud ja

KSH aruannet ja üldplaneeringut

täiendatakse vastavalt esitatud märkusele ja

lisatakse hinnang ja tingimused

karuputkekoloonitatele Jõhvi vallas.

Jõhvi valla üldplaneering

tingimusi arenduste juures, kuna peab arvestama

looduskaitseseaduse §-s 57 sätestatud piiranguid.

Keskkonnaamet palub üldplaneeringut ja KSH aruannet

karuputke osas täiendada. Tõrjes ja hävinud kolooniad on

muuhulgas nähtavad vastavast Maa- ja Ruumiameti

kaardirakendusest. Rohkem infot karuputke vöörliikide ja

nende ohjamise kohta saab Keskkonnaameti kodulehelt.

Metsaraie (eriti lageraie) võib mõjutada rohevõrgustiku

toimimist, kuid antud juhul ei ole seda üldplaneeringus

analüüsitud. Rohevõrgustiku tingimused on väga üldised,

metsaraiet puudutavad konkreetsed ja üheselt arusaadavad

tingimused puuduvad.

.1

Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 10 kohaselt on

rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste

täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine

üldplaneeringu ülesanne. Ka Riigikohus tegi 18.12.2024

otsuse asjas nr 3-21-1658, milles on selgitatud kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringuga rohevõrgustiku kaitseks

raiepiirangute seadmise põhimõtteid. Palume analüüsida

raiete teemat ning lisada vajalikud tingimused metsaraiele

või põhjendused, millest lähtuvalt on jõutud järeldusele, et

see ei ole vajalik.

Arvestame toodud tähelepanekuga ning raie

teemat analüüsitakse.

.2

KSH aruandes (lk 61) on toodud järgmine tingimus:

„Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja

vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest

rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest.” Selle

tingimuse täitmiseks on vajalik valla kõik RV elemendid

eraldi kaardil välja tuua ja seletuskirjas kirjeldada iga

elemendi eesmärk.

Üldplaneeringus ei ole määratud iga

rohevõrgustiku elemendi täpset eesmärki,

kuid on arvestatud rohevõrgustiku sidususe

ja toimivuse tagamisega. Kui

tekib konkreetne arendussoov, mis mõjutab

RV elementi, hinnatakse iga elemendi

eesmärki ja funktsiooni antud asukohas ja

antakse vajadusel leevendavad meetmed

Jõhvi valla üldplaneering

rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks ja

säilitamiseks.

.3

Võrreldes tugialadele ja koridorile seatud tingimusi võib

jääda ekslik mulje, et koridorides on tingimused rangemad.

Kõik tingimused, mis kehtivad tugialades kehtivad

üldplaneeringu järgi ka koridorides. Koridorides on lisaks

keeld loomade liikumist takistavaid piirdeaedade rajamiseks.

Tugialades seda ei ole. Palume tingimused üle vaadata ja

tugialades tuua välja tingimuste erisused, mis tagavad nende

reaalse toimimise.

Arvestame. Rohevõrgustiku tingimused

vaadatakse üle - kõik rohevõrgustiku

kaitsetingimused kehtivad nii koridorides kui

tugialadel, lisades vajadusel erisused, mis

tagavad tugialade toimimise.

.4

KSH aruandes (lk 61) tingimustes on toodud: „Rohelise

võrgustiku ja maardlate kattumisel tuleb arvestada rohelise

võrgustiku toimimise tagamisega kaevandamisloale

tingimuste seadmisel.” Palume seda punkti täpsustada.

Üldplaneeringu kaartide võrdlusel on näha, et palju on

selliseid konflikti alasid ja sellest lähtuvalt muuta RV või

seada konkreetsemad tingimused. Tingimustes on ka

järgmine punkt: „Rohelise võrgustiku tugevdamiseks

säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud

alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes

protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.”

Üldplaneeringu kaardilt pole arusaadav, kus seda tehakse ja

mida tähendab säilitamine, kas raadamise vältimist või

lageraie vältimist.

Vaatame tingimuste sõnastused üle.

Maavara kaevandamislubade taotlemine ja

väljaandmine rohevõrgustiku alal toimub

õigusaktides sätestatud korras ja

tingimustel, arvestades muuhulgas ka

rohelise võrgustiku toimivuse tagamise

vajadusega.

Metsade säilitamise all on silmas peetud

lageraie vältimist ning sellist metsa

majandamist mis tagab rohevõrgustiku

sidususe ja elupaikade püsimise

(püsimetsandus, väikesemahulised raied).

Lageraie vajaduse korral tuleb koridor peale

raiet vähemalt endises mahus uuesti

metsastada.

.5

Seletuskirja ptk-s „Rohevõrgustik Jõhvi linnas” soovitame ka

viidata metsaseaduse § 42 lg- le 3, mille kohaselt ei tohi

planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud

alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse

Arvestame, lisame viite metsaseadusele

ning märgime, et Jõhvi linna kui

asustusüksuses rohealadel on enne

Jõhvi valla üldplaneering

nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega

enne metsateatise esitamist. Seega, Jõhvi linna

territooriumile metsamaale jäävad rohealad on samuti

raieloa (metsateatise) kooskõlastamise kohustusega alad.

metsateatise esitamist raie kooskõlastamise

kohustus kohaliku omavalitsusega.

Keskkonnaamet saatis 03.04.2025 kirjaga nr 13-2/25/6789

kohalikele omavalitsustele (sh Jõhvi vallale) kirja, mille palus

üle kontrollida, kas üldplaneeringutega seotud

raietingimused kajastuvad metsaregistris kuvataval

piirangute kaardikihil. Palume kindlasti ka uue

üldplaneeringu jõustudes tagada, et kõik alad, kus kehtivad

mistahes piirangud metsaraiele (sh kooskõlastamise vajadus,

nt suvilapiirkondadega külgnevatel servaaladel), oleks

kantud korrektselt raiepiirangutega aladena PLANK

andmekogusse, kust andmed liiguvad ka metsaregistrisse.

Oleme kirjast teadlikud ja sellega

arvestanud. Planeeringulahenduse tulemina

valmib raiepiirangute kiht, mis kanda

andmekogusse.

Üldplaneeringu seletuskirja eelnõus on toodud, et tugialades

ja koridorides võib vastavalt metsakorralduskavadele

arendada majandustegevust ning mainitud on säästvat

majandamist. Kas metsakorralduskava alla mõeldakse

metsamajandamiskava või mingit muud eraldi kava?

Selgitame, et metsamajandamiskava annab soovitusi

edasisteks metsatöödeks inventeerimisandmete alusel ning

metsaseaduse kohaselt ei ole see kõigi raiete teostamiseks

kohustuslik. Olenemata metsamajandamiskavas toodud

raiesoovitustest, kontrollib Keskkonnaamet raiete lubatavust

vastavalt õigusaktide nõuetele. Seega, kas on mõeldud, et

metsade majandamisele üldplaneeringuga piiranguid ei

seata?

Metsakorralduskava all on mõeldud

metsamajandamiskava. Rohevõrgustiku

tugialade ja koridorides asuvate metsade

majandamisele kehtivad üldplaneeringuga

määratud piirangud, et tagamaks

rohevõrgustiku sidusus (nt lageraie keeld

tugialadel ja koridorides ulukite liikumise

tagamiseks).

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s „Vääriselupaik” on toodud:

„Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku isiku omandis

olevas metsas ja riigimetsas asuva vääriselupaiga alal on

keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie

Keskkonnaameti nõusolekul.” Vastavalt keskkonnaministri

Arvestame tähelepanekuga ja muudame

kooskõlastava asutuse nimetuse.

Jõhvi valla üldplaneering

04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator,

valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga

kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise

täpsustatud alused” § 26¹ lg-le 2 tuleb sõnastada

„keskkonnaregistrisse” asemel „Eesti looduse infosüsteemi”.

Joonisel nr 3 toodud mäeeraldise teenindusmaa ja

mäeeraldis (taotletav) ei vasta praegustele andmetele, mis

on näha Maa- ja Ruumiameti maardlate rakenduses. Palume

andmed üle kontrollida.

Oleme kontrollinud teie tähelepanekut 28.

Juuli Maa- ja Ruumiameti WFS teenuse

alusel. 28.juuli seisuga ei ole muutuseid

Jõhvi valla alal. Muutused on Narva karjääri

alal, mis ei asu Jõhvis. Ruumiandmed on

põhijoonistele alla laetud 20.mai 2025.

Kuivõrd tegu on elava andmekoguga, millest

tehakse staatiline väljavõte on muutused

ajakohaste andmetega võrrelduna

ootuspärane ja paratamatu. Selguse huvides

täpsustame joonistel registriandmete

omistamise kuupäevad. Leiame, et

hoolimata ajalistest erinevustest

põhijoonistel ja registriandmekogude

hetkeseisul ei ole üldplaneeringu loomulikku

kulgemist takistav asjaolu kui puudus vaid

tähelepanek aja kulgemisest.

Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 62) on toodud: „Enne

kaevandamisloa taotlemist on soovitav viia läbi avalik

protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud

huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped

ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada

hilisemate kaebuste ja probleemide tekkimise võimalusi.”

Palume täpsustada, kes on ennetava koostöö läbiviimise

vastutavad osapooled. Täpsustada, kes algatab ja viib läbi

avaliku protsessi, kas see on kaevandaja?

Arvestame tähelepanekuga ja täpsustame

sõnastust: “Enne kaevandamisloa taotlemist

on huvitatud isiku poolt soovitav viia läbi

avalik protsess kohaliku elanikkonna ja

teiste puudutatud huvigruppide

kaasamiseks, leidmaks vajalikud

kokkulepped ja kompromissid. Ennetav

koostöö aitab vähendada hilisemate

kaebuste ja probleemide tekkimise

võimalusi.”

Jõhvi valla üldplaneering

Eesti Geoloogiateenistus 25.08.2025

nr 13-3/25-

1370

Saatsite Eesti Geoloogiateenistusele (edaspidi EGT)

(registreeritud dokumendihaldussusteemis DELTA numbriga

13-3/25-1307) Jöhvi valla üldplaneeringu KSH avalikul

väljapanekul esitatud ettepanekute avaliku arutelu teate.

Jõhvi valla üldplaneeringu keskkonnamöju strateegilise

hindamise aruande eelnöu ja üldplaneeringu eskiisi EGT-le

kooskölastamiseks ei edastatud. Jöhvi valla üldplaneering on

algatatud Jöhvi Vallavolikogu 21 04 2022 otsusega nr 57.

Jöhvi Valla üldplaneeringu eesmärgiks on planeerimisseaduse

75 sätestatud ülesannete lahendamine.

Selgitame Teile, et EGT’le esitati

üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku

teade 6 mai 2025 kirjaga 7-1.3/1861-1.

Jõhvi üldplaneeringu eskiisi avalik

väljapanek vastavalt PlanS § 82. Toimus 20.

mai kuni 20. juuli.2025 mille jooksul Teie

vastust ei laekunud. Selle järgi loeti, et teil

ei ole üldplaneeringulahendusele

ettepanekuid. 11.08.2025 saatis Jõhvi vald

EGT’le teate üldplaneeringu avalikul

väljapanekutel laekunud ettepanekute ja

arvamuste arutamise teate (vastavalt PlanS

§ 83.) millele EGT vastas käesoleva kirjaga

25.08.2025. Avalik arutelu toimus 27. Juuli

2028 Jõhvi vallavalitsuses. Mille käigus EGT

ettepanekuid ei arutatud kuivõrd nendele ei

oldud jõutud selleks ajaks seisukohti

kujundada. Kooskõlastamiseks esitatakse

planeeringulahendus Teile järgmise etapina

Küll aga vastame Teie kirjas olnud

asjakohastele ettepanekutele oma

seisukohtadega.

1. ÜldplaneeHngu seletuskirja peatükis 4.12. „Maavarad” on

selgitatud, et Tammiku kaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-

067 on tunnistatud kehtetuks Keskkonnaameti korraldusega

nr DM-126119-1. Kuid joonisel „Jõhvi Valla üldplaneeringu

Väärtused ja piirangud” maardla alade skeemil on Tammiku

kaevanduse ala märgitud taotletavaks mäeeraldiseks.

Märgime, et skeemil märgitud Tammiku kaevanduse taotlus

Juhtisite tähelepanu, et maardla alade

skeem ei ole ajakohane ja seda tuleks

uuendada Kuna Tammiku kaevanduse

taotletav mäeeraldise ala on andmekogust

eemaldatud. Oleme asjaolust teadlikud, et

avaliku arutelu järgselt on EGT mäeeraldiste

WFS teenuses toimunud muudatused ja

Jõhvi valla üldplaneering

ei ole menetluses ning kanne on lõpetatud. Palume

eelnimetatud skeemil kajastada üksnes taotletav ja

menetluses olev Ahtme liivakarjääri mäeeraldis (taotleja

Marina Minerals OÜ).

juhindume põhilahenduse koostamisel

ajakohastest registriandmetest.

2. KSH aruande eelnõu peatükis 8.9 „Meetmed maardlate ja

maavarade kaitseks" on selgitatud, maardla alale tegevuse

kavandamise eeldab juhtumipöhist koostööd

keskkonnaametiga.

Märgime, et maapõueseaduse 15 lõike 1 kohaselt on

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks

vajalik Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel

riigiasutuse, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane

pädevus, luba. Palume Keskkonnaarneti asemel kirjutada

EGT.

Arvestame ettepanekuga ja muudame nii

KSH kui ka planeeringulahenduse

seletuskirjas maardla alade kooskõlastavaks

asutuseks EGT.

3. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu tabelis 3

„Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ja kavandatava

sihtotstarbe omavahelised seosed” on sõnastatud karmilt

maavara kaevandamise aspektis. Näiteks on eramaalist

elamumaad omaval kodanikul oma maale või

riigil riigikaitsemaal soovi korral vöimalik taotleda

kaevandamise luba. Kaevandamise luba eeldab maa

muutmist mäetööstusmaaks. Tabel 3 praegu aga sellist

võimalust ei anna. Palume „Mäe- vöi turbatootmismaa"

veeru lahtritesse lisada järgmine tekst „Vöimalik

kaevandamise loa alusel”.

Arvestame teie ettepanekuga ja lisame

tabelisse 3 leevendava tingimusega lubada

mäe või turbatootmismaa tegevused

kaevandamise loa alusel.

4. Üldplaneeringu peatükis 3.4 „Detailplaneeringu

koostamise kohustus" viites 12 on selgitatud, et

mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade

avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb

Arvestame ettepanekuga ja eemaldame

mäetööstusmaa määramisel või uute

kaevandamiskohtade avamisel ja

olemasolevate karjääride laiendamisel

Jõhvi valla üldplaneering

kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral

koostada detailplaneering"

Selgitame, et detailplaneeringu koostamist uue karjääri

avamisel vöi olemasolevate laiendamisel ei nõua ükski

õigusakt. Kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik

protsess, kuhu on kaasatud kohalik omavalitsus. Loa

andmise või sellest keeldumise osas annab arvamuse kohalik

omavalitsus, arvamuses on võimalus väljendada tingimusi,

millega kaevandamise korraldamisel peaks arvestama.

Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra

säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele

võtmine mäetööstusmaana vöi turbatööstusmaana ei nöua

detailplaneeringu koostamist.

detailplaneeringu kohustusega alade

juhtudest.

JÕHVI VALLAVALITSUS

nr 7-1.3/1861-18

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Jõhvi valla üldplaneeringu kooskõlastamine

või arvamuse andmine

Jõhvi Vallavolikogu algatas 21.04.2022 otsusega nr 57 Jõhvi valla üldplaneeringu ja selle KSH

koostamise.

Üldplaneeringu ja KSH eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest valla territooriumi

ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste

määramine, luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks.

Planeeringuga tagatakse valla väärtuste säilimine, kuid samas võimaldatakse väärtuste otstarbekas

kasutamine ja vastutustundlik arendamine. Tähelepanu pööratakse olemasoleva ehitatud keskkonna

taaskasutusele võtmisele, tihendamisele või laiendamisele uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel.

KSH selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab

vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Jõhvi valla pindala on 124 km².

Üldplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise KSH programm esitati arvamuse esitamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitse ametile,

Politsei- ja piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile, Eesti Geoloogiateenistusele, Haridus- ja

teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Transpordiametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, Päästeametile,

Põllumajandus- ja toiduametile, Maa-ametile, Keskkonnaametile, naaber omavalitsustele ning

kaasatavatele. Omapoolsed ettepanekud esitasid Farmi Piimatööstus AS, RMK, Terviseamet,

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Enefit Solutions AS, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet,

Päästeamet, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Regionaalministeerium, Eesti Raudtee AS, IVIA,

Toila Vallavalitsus, Kliimaministeerium. Kõikide saabunud ettepanekutega arvestati ja täiendati

üldplaneeringu lahendust ja KSH eelnõud.

Jõhvi Vallavalitsuse 20.05.2025 korraldusega nr 3466 suunati Jõhvi linna üldplaneeringu KSH aruande

eelnõu ja üldplaneeringu eskiis avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek korraldati 26. maist kuni 20.

juulini 2025 Jõhvi Vallavalitsuses, Tammiku rahvamajas ja Jõhvi Keskraamatukogus. Avaliku

väljapaneku perioodil esitasid omapoolsed ettepanekud Transpordiamet, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Muinsuskaitse4amet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Eesti

Geoloogiateenistus. Kõikide esitatud ettepanekutega on võimalust mööda arvestatud ja

planeeringulahendust korrigeeritud. Vt lisa 1 Jõhvi ÜP eelnõu seisukohtade tabel

Üldplaneeringu KSH aruande eelnõu ja eskiisi avalikul väljapanekul esitatud arvamuste avalik arutelu

toimus Jõhvi Vallavalitsuses 03. septembril 2025. Avalikule arutelule ei ilmunud ühtegi huvitatud

isikut.

Lähtuvalt planeerimisseaduse §85 lõikest 1 esitame Jõhvi Valla üldplaneeringu kooskõlastamiseks või

arvamuse andmiseks.

Teavitame Teid, et Jõhvi valla praeguse volikogu koosseisu viimane istung toimub 16. oktoobril

2025. aastal, millal oleks võimalik esitatud üldplaneeringulahendus vastu võtta ja avalikule

väljapanekule esitada. Pärast 19. oktoobri kohalike omavalitsuste valimisi moodustatakse uus

Jõhvi vallavolikogu koosseis, mis koosneb ühinenud Jõhvi ja Toila valla vallavolinikest ja on

võimatu arvata milliseks kujuneb nende seisukoht koostatava planeeringu suhtes.

Seetõttu palume Teilt võimalikult operatiivset reageeringut ja esitame palve, et ehk oleks võimalik

esitada omapoolsed kooskõlastused ja ettepanekud hiljemalt 14. oktoobriks 2025.

Tulenevalt planeerimisseaduse §85 lõikest 2, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva

jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus

ei sätesta teisiti.

Planeeringu materjalid on kättesaadavad valla veebilehel www.johvi.ee / Ehitus ja planeerimine /

Üldplaneering / Uus üldplaneering

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

Planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]

Sama: Haridus- ja teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium,

Kultuuriministeerium, Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Muinsuskaitseamet, Politsei- ja piirivalveamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Päästeamet,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tarbijakaitse ja

tehnilise järelevalve amet, Terviseamet, Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Toila

Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus.

Jõhvi valla üldplaneering

Jõhvi üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu

avalikustamise koostöötabel

seisuga 08.2024

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Transpordiamet 02.06.2025

nr 7.2-

2/25/3018-4

Tehnilise taristu joonisel on Ida-Viru maakonnaplaneeringut

täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-Narva teelõigu

trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu

trassikoridori määramine“ kohases trassikoridoris peale

kantud perspektiivse tee joon ja liiklussõlmede lahendused.

Maantee trassikoridor jääb teemaplaneeringu järgi kehtima,

aga tee joon on tänase seisuga oluliselt muutunud. Jõhvi-

Toila eelprojekti lahendus (vt lisa 1) on täna parim teadmine

perspektiivse tee paiknemisest. Pakume välja kaks varianti

taristu joonise kaasajastamiseks.

1.1 Taristu joonisele kantakse ainult teemaplaneeringu

kohane trassikoridor tingmärgina ja sõlmede asukohad

näiteks ringikujulise tingmärgiga, st teejooned

eemaldatakse, sest sõlmede geomeetria ja kogujateede

paiknemine on eelprojektiga muutunud. Sõlmedes

vananenud info on maaomanikele eksitav ning selle

kajastamine on varasemalt põhjustanud omavalitsustele

täiendavat halduskoormust, sest maaomanikud on ÜP

Arvestame Teie ettepanekut ettepandud

lahendusega 1.2 juhinduda eelprojektist

pigem kui maakonnaplaneeringust. Kuivõrd

eelprojekt on tänaseks päevaks juba

selgunud, on otstarbekas kasutada täpseimat

teadaolevat väljundit. Nõustume

ettepanekuga, et aegunud info kasutamine

võib põhjustada täiendavat halduskoormust

selgitamiste näol. Kasutame teie

ettepanekutest lahendust 1.2 kus uuendame

Tehnilise taristu ja maakasutuse joonistel

täpsustatud tee ja sõlmede paiknemist ilma

sõlmede ligikaudse maa-ala ringikujulise

ovaali kujutamiseta. Samuti kanname

Väärtuste ja piirangute joonisele peale

eelprojektiga kavandatud maantee

kaitsevööndi ning uuendame liiklusala

maakasutuse juhtotstarbe kihti.

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

raames küsinud selgitusi, kas õige on eelprojekti või ÜP

kohane lahendus.

1.2 Soovitame trassikoridori sees uuendada tee paiknemist

ja sõlmede lahendust vastavalt Jõhvi-Toila eelprojektile (vt

dwg-joonis kirja lisas nr 1). Eelprojektikohase täpse

lahenduse peale kandmisega saame vabastada suure hulga

maid, mis punkti 1.1 kohaselt jääks sõlme piirkonna

ligikaudsesse kitsenduste alasse.

2. Kuna vastavalt PlanS § 75 lg 1 punktile 10 on vaja

üldplaneeringus täpsustada rohevõrgustiku asukohta ja

toimimist tagavaid tingimusi ning määrata nendest

tekkivad kitsendused, siis on rohevõrgustiku toimimiseks

vajalik määrata üldplaneeringus ulukiläbipääsu

suudmeala maakasutus- ja ehitustingimused. Näiteks

Kose valla üldplaneeringu raames saavutati

keskkonnaekspertide toel riigiasutuste ja omavalitsuse

vahel kokkulepe ulukipääsudele kaitsevööndi

määramises ning kaitsevööndile maakasutus- ja

ehitustingimuste seadmises, mis on tänaseks sisse

kantud ka näiteks Saku, Põltsamaa, Märjamaa, Põhja-

Pärnumaa jt valdade 2 (5) üldplaneeringutesse.

Samaaegselt töötab Kliimaministeerium välja EhS

muutmise seadust, milles ulukipääsudele seatavad

kitsendused on analoogsed või mõnevõrra rangemad kui

üldplaneeringutega kehtestatavad maakasutus- ja

ehitustingimused. Kui vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on

maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku

ja muu taristu võimalike asukohtade määramine, siis

vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üldplaneeringu

ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri

Nõustume ettepanekuga määrata

üldplaneeringuga suuruluki läbipääsude

ümber piiranguvöönd – Planeeringusse

lisatakse sellekohane täiendav peatükk

4.10.2. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine

ulukiläbipääsude piirkonnas. Arvestame

teie ettepanekutega juhinduda juba

kehtivatele või läbi töötatud planeerignutele,

mis on teie kogemusel aktsepteeritavalt

lahendatud. Vastav ruumikuju lähtudes

eelprojektist on kantud maakasutuse ning

piirangud ja väärtused kaardile.

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine. Järgnevalt esitame ettepanekud

maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks

suurulukiläbipääsude piirkonnas.

2.1 Rohevõrgustiku toimivuse tagamine ulukiläbipääsude

piirkonnas.

2.1.1

Suuruluki läbipääsude asukohad on kavandatud

rohevõrgustiku koridoride ristumiste asukohtadesse või

vooluveekogude ristumiste asukohtadesse selleks, et

säilitada ühendused loomastiku elupaikade vahel ja rohelise

võrgustiku sidusus mõlemal pool maanteed. Jõhvi valla

territooriumile on kavandatud üks suuruluki läbipääs. Oleme

olemasolevad ja planeeritud suuruluki läbipääsud lisanud

Maa-ameti kaardirakendusse (vt joonis nr 1). Kaart on

kättesaadav asutusesiseseks kasutamiseks:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/sH4JOM3X

Joonis nr 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.

Perspektiivne suuruluki läbipääs tähistatud halli tingmärgiga

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

2.1.2

Suuruluki läbipääsu toimivuseks on vajalik moodustada

piiranguvöönd, mis on kantud maakasutusplaanile.

Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa kõlvikulist

jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri

raadiusega ala ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt

maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest võib

piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja

rohevõrgustiku eksperdi. Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei

ole tee ehitusprojekti valmimise ajal seni hoonestamata

katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid,

maaalused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste

püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et

olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad

kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada

kõrgpuistu jätkuv sidusus ulukiläbipääsude suudmeala ja

ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh

piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist

ulukiläbipääsudele.

2.1.3

Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe

tagamiseks tuleb ulukiläbipääsude piiranguvööndis

maaomanikel metsa majandades ja/või

metsamajandamiskava koostades arvestada, et

ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad

ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb

metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu

sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni

jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist

Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine

mahus ja viisil, mis tagab 3 (5) rohevõrgustiku metsalise

sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis

ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada

ulukiläbipääsu omanikuga. Soovitav on metsateatise

kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine

piirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud.

2.1.4

Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu

piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja

kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu

omanikuga.

2.2

Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude

piiranguvööndite ruumiandmestik edastatakse

Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie

kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise

kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. Maavara

geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses

saadab Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu

omanikule.

2.3

Tulenevalt eeltoodust peame vajalikuks suurulukipääsude

asukoha ja maakasutus- ja ehitustingimuste määramist

üldplaneeringus. Seda enam, et meil on kindel teadmine, et

analoogsed tingimused kehtestatakse EhS muutmise

seadusega. Ökodukt maksab ligikaudu 4–5 miljonit eurot

ning tegemist on rohe- ja teedevõrgustiku toimivuse (sh

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

liiklusohutuse) tagamisel kriitilise tähtsusega ehitisega, mille

rajamine selleks uuringute alusel väljavalitud asukohta on

ülekaalukas avalik huvi. Ökoduktile ei ole vaja valvet, vaid

ökoduktile planeeringu või projektiga määratavas

kaitsevööndis (see ei pruugi täpsustatult olla täieliku ringi

kujuline) on vaja tagada ulukite häirimatu ja takistusteta

liikumine maakasutuse planeerimise teel.

3

Oleme üldplaneeringu menetluses teinud ettepanekud 30 m

teekaitsevööndite määramiseks Tammiku alevikus. Me ei

nõustu Teie vastustega seletuskirjas punktis 5.1.2. Uue

arendustegevuse planeerimisel on kohapõhiselt ja vastavalt

tegevusele vaja arvesse võtta liiklussagedusest lähtuvalt

müra, vibratsiooni ja/või tolmu levikut, ristumiskohtade

vahekaugusi ja nähtavuskolmnurki, tehnovõrke,

kergliiklusteid, riigitee arenguperspektiive jms, seega

maantee kaitsevöönd 30 m meie hinnangul

liikluskeskkonnale vastav teeomaniku kaalutlusruumi ulatus

antud asukohas. Me anname nõusoleku hoonete

kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud

hoonestusjoonele. Muid ehitisi (nt parkla, abihoone,

kasvuhoone, tiik vms) lubame koha- ja lahenduspõhiselt ka

lähemale. Tee kaitsevöönd ei ole ehituskeeluvöönd ja

maaomanik saab oma maad senisel sihtotstarbel edasi

kasutada. Kaitsevööndit ei võõrandata ega omandata.

Kinnistut võib senisel otstarbel jätkuvalt edasi kasutada, kuid

Transpordiametit kaasatakse menetlustesse, mis võivad

avaldada mõju riigiteele ja vastupidi. Seejuures vastavalt

EhS § 70 lõikele 3 ei saa kitsendusega ehitise omanik

põhjendamatult keelduda nõusoleku andmisest kaitsevööndis

Selgitame oma seisukohta. Kokkuvõtlikult,

kõiki liikumisviise arvestavate

mobiilsuspõhimõtete volatiilse arengu juures

on laiem ootus, et sellel teelõigul

rakendataks, hoolimata kaitsevööndi laiusest

alandatud kiiruspiiriga tsoon arvestades

järgmisi asjaolusid:

Oponeerime Teie kaalutluspunktidele Kohtla-

Järve - Kukruse - Tammiku teelõigu

kaitsevööndi suurendamise osas mainitud

lõigus (Tammiku alevikus alates Jõhvi-Ereda

tee ringristmikust kuni Tamme tänavani).

Kuivõrd selles teelõigus olevad kehtivad

eluhoonete detailplaneeringud juba

arvestavad 30m laiuse tee kaitsevööndiga,

ei ole kaitsevööndi suurendamine

detailplaneeringute seisukohalt pärsiv

asjaolu, küll aga soovime rõhutada ja küsida

üle vajaduse kohta kas antud 1,5 km

pikkune teelõik, mis algab ringristmikuga ja

lõppeb 90 kraadise täispöördega kus

sõidukite kiirus on nii ehk naa alla viidud,

väärib 90 kiirusrežiimiga ala. Leiame, et

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Me jääme oma

seisukohtade juurde ning palume üldplaneeringus laiendada

tänava kaitsevööndeid 30 m-le järgnevalt.

3.1

Riigitee nr 93 Kohtla-Järve- Kukruse- Tammiku km 17,2-18,5

(riigitee nr 13101 ringristmikust kuni Tamme tänavani; vt

joonis nr 1): tugimaantee asub küll alevikus, aga antud

lõigul on tegemist asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel

teelõigul, kus kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on

kõrge ning puudub selge hoonestusjoon. Olemasolevad

hooned asuvad teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale

iseloomulikud elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga.

Teelt lähtuvate mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada

laiem kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna

loomiseks

sellisel lühikesel teelõigul olev sirge

asulavälise kiiruspiirangu ala soodustab

eelkõige kiirendamisest tulevate

mürahäiringute teket.

Seoses teie tähelepanekuga, et tegemist on

asulavälise ilmega teekeskkonnaga millel ei

ole ka kavandatud üldplaneeringuga ühtegi

tänavale omast elementi leiame, et päris nii

see ei ole. Omavalitsusele on teada, et

kehtivate elamute detailplaneeringutega on

kavandatud selle teelõigu ümbruses olulist

elamuhoonete tõusu mis omakorda

suurendavad oluliselt ka teele peale- ja

mahapöörete arvu ning kiirenduste ja

pidurdustega tekkivaid potensiaalselt

liiklusohtlikke olukordi. Oodatav

inimasustuse potensiaalne tõus piirkonnas

seab ootuspäraselt ka vajaduse kasutada

teed kergliiklusvahenditega ja ka jalgsi, mis

samuti ei ole 90 kiiruspiiranguga, ilma

laiendatud teepeenra või jalakäijatele

eraldatud teerajata asulavälisel teelõigul

inimmõõtmeline tegevus. Üldplaneeringu

raames tehtud liikuvusuuringuga on antud

soovitus ka sellele teelõigule rajada

tulevikus jalg- ja jalgrattatee ajendatuna

elamuperspektiivi ja jalgrattateede

võrgustiku täiustamises.

Hoolimata kaitsevööndil laiusest võime

nõustuda asulavälise kiirusrežiimiga selles

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Joonis nr 1. Riigitee km 17,2-18,5 vahemik tähistatud sinise

joonega.

lõigus seni kuni alale kavandatud

elamuarendused hakkavad realiseeruma.

Kuni vallal puuduvad võimalused/vahendid

antud lõigus välja ehitada jalg- ja

jalgrattateed (või asenduseks valgustada

teelõik täies ulatuses) leiame, et Tammiku

alevi ja tiheasustusala piiril asuv lühike

1,3km pikkune teelõik võiks siiski olla TRAM

poolt piiratud kiirusrežiimiga kuni 70km/h,

et suurendada piirkonnas liiklus-turvatunnet

ja luua paremad eeldused elamisväärsema

keskkonna loomisel.

3.2

Riigitee nr 13101 Jõhvi-Ereda km 2,57-3,4 (Tammiku aleviku

piirides) – riigitee asub aleviku piiril, aga tegemist on

asulavälise liikluskeskkonnaga sirgel teelõigul, kus

kiirusrežiim on 90 km/h, liiklussagedus on kõrge ning

puudub selge hoonestusjoon. Olemasolevad hooned asuvad

teest kaugemal kui 50 m, puuduvad tänavale iseloomulikud

elemendid ning neid ei kavandata ka ÜP-ga. Teelt lähtuvate

mõjude tõttu on sobilik ja vajalik kehtestada laiem

kaitsevöönd ehk kaalutlusruum turvalisema keskkonna

loomiseks.

Juhime tähelepanu, et Teeregistri ja

Kitsenduste registri andmetel on sellel lõigul

juba 30m kaitsevöönd registri

andmekogudes kajastatud. Kuivõrd Tammiku

aleviku asustusüksuse piir ei lõiku Jõhvi-

Ereda maanteega vaid külgneb sellega, on

kehtiv seis kitsenduste kaardil ootuspärane.

Senine 30m kaitsevöönd ulatub kuni Jõhvi

linna piirini. Kuna Jõhvi üldplaneeringuga

kavandatakse liita Jõhvi küla Jõhvi linna

asustusüksusega, on sellest tekkinud

vaikimisi ka ettepanek 30m kaitsevööndi

piiri nihutada mainitud teel kuni Jõhvi küla

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Joonis nr 2. Riigitee km 2,57-3,4 vahemik tähistatud sinise

joonega.

piirini (orienteeruv koordinaat 692778.790

6584167.305). See puiestee algus on koht,

kust algab ka 50km/h kiiruspiirangu ala ning

millele järgneb kohe ka liiklust rahustav

šikaan. Allpool oleval skeemil on väljavõte

Jõhvi-Ereda maantee sissesõidust Jõhvi linna

(muudetud piiridega) koos ettepanekuga

muuta kaitsevöönd kitsamaks

tiheasustusalasse sisenemise ja Jõhvi

linnapiiri laiendamise tõttu.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

25.06.2025

nr 4.1-

5/1280-1

Jaotises 4.13 toodud väärtuslike põllumajandusmaade

kaitse- ja kasutustingimused on meie arvates veenvad ja

nende täitmisel peaks olema väärtuslike

põllumajandusmaade säilimine ja keskkonnahoidlik

kasutamine tagatud, kuid samas on meil ka rida

Arvestame teie ettepanekuga märkida

boniteedipunkt seletuskirjas. Kasutame

aluskihiks METK 2015 aastasse

dateeritud väärtuslike põllumajandusmaade

uuringu kihti aluseks ja üle vaadata se

eolemasolevalt ka boniteedi mõistes. Samuti

vaatame üle definitsiooni seletuskirjas ning

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

tähelepanekuid, millega palume üldplaneeringu koostamisel

arvestada.

Tähelepanekud on järgmised:

Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+, mis on

üldplaneeringu koostamise aluseks, jaotises 3.2.1 „Väärtuslik

põllumajandusmaa“ on antud põhimõte, et väärtuslikuks

põllumajandusmaaks loetakse põllumajandusmaa massiivid,

mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest

ehk 38 boniteedipunktist. Jaotises 4.13 toodud väärtusliku

põllumajandusmaa mõistest ei selgu aga üheselt, millise

kaalutud keskmise boniteediga ja suurusega

põllumajandusmaa massiivid määratakse üldplaneeringuga

väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium palub üldplaneeringus

väärtusliku põllumajandusmaa mõiste sõnastada täpselt,

määrates väärtuslikeks põllumajandusmaadeks massiivid,

mille suurus on kaks hektarit või rohkem ning mille

mullastiku kaalutud keskmine boniteet on kooskõlas Ida-Viru

maakonnaplaneeringus seatuga ehk vähemalt 38

hindepunktini.

viitame Jõhvi üldplaneeringu väärtusliku

põllumajandusmaa puhul Ida-Viru

keskmisele boniteedile 38 hindepunkti. Küll

aga juhime tähelepanu, et kuivõrd on maa

viljakuse boniteedilise väärtuse

määratlemine ajas muutuv väärtus mis

ületab üldplaneeringu täpsusastme ning ka

riiklikus valdkonna eest registris peetavate

andmete ajakohasuse. Ei pruugi

üldplaneeringu koostamiseks saadaolev

andmekogu olla ajakohast seisu tõlgendav.

Jaotises 4.13 toodud väide, et üldplaneeringus kajastatud

väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on ajas muutuv ja

et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada

vastavalt omavalitsuse vajadustele, on mitmeti mõistetav

Arvestame teie tähelepanekut täpsustada

väidet “üldplaneeringus kajastatud

väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on

ajas muutuv ja et seda võib kaalutletud

asjaolude ilmnemisel täpsustada vastavalt

omavalitsuse vajadustele” ja korrigeerime

sõnastust selgemalt. Samuti täpsustame

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

tingimused, millistel juhtudel võib väärtuslik

põllumajandusmaa muutuda.

Kinnitame, et planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14

kohaselt on üldplaneeringu ülesanne väärtuslike

põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine. Sellest tuleneb eeldus ja

õiguskindlus, et üldplaneeringuga määratakse väärtuslikud

põllumajandusmaad täpselt kindlaks, et nii kohaliku

omavalitsuse üksusel endal kui ka riigil ja avalikkusel oleks

selgus, milliste põllumajandusmaade säilimine

põllumajanduslikul eesmärgil on üldplaneeringute kaudu

kaitse- ja kasutustingimustega tagatud.

Soovitame kõnealuse väite, et „üldplaneeringus kajastatud

väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht on ajas muutuv ja

et seda võib kaalutletud asjaolude ilmnemisel täpsustada

vastavalt omavalitsuse vajadustele“ , eemaldada või seda

korrigeerida, viidates võimalike muutuste puhul samas

jaotises väärtuslike põllumajandusmaade kohta seatud

tingimustele;

Arvestame tähelepanekuga. Korrigeerime

seletuskirja selliselt, et oleks selgemad

tingimused – millistel juhtudel võib

väärtuslik põllumajandusmaa muutuda.

Arvestame esiletoodud ettepanekutega.

KSH aruande eelnõu jaotises 8.10 „Meetmed väärtusliku

põllumajandusmaa kaitseks“ on hindaja rõhutanud, et mulla

viljakuse ja kohaliku toidujulgeoleku tagamiseks tuleb

väärtuslik põllumajandusmaa üldjuhul hoida sihtotstarbelises

kasutuses. Muude tegevuste kavandamine VPM-le peab

olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb

hinnata kaasnevaid mõjusid. Muu maakasutuse osas tuleb

eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtusliku

põllumajandusmaa olulist vähenemist, massiivide

põhjendamata tükeldamist ega kahjusta nende

Arvestame teie tähelepanekuga täpsustada

KSH aruannet väärtusliku

põllumajandusmaa mõjude hinnangu osas

ning samuti täiendame aruandes

konkreetset muutust kajastavad

arvväärtused võrrelduna

maakonnaplaneeringuga.

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

sihtotstarbelist kasutamist tulevikus, ja järeldanud, et

meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad säilitada

väärtuslike põllumajandusmaad maksimaalses ulatuses ning

tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hindaja toodud

väitega nõus. Samas ei ole aga välja toodud konkreetseid

arvandmeid, kui palju on üldplaneeringuga väärtuslikke

põllumajandusmaid määramisel ning kas või milline on

erinevus Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ väärtuslike

põllumajandusmaade kaardikihil kajastatud andmetega.

Lisaks, nagu ka seletuskirja jaotises 4.13 on tõdetud, et

väärtusliku põllumajandusmaa massiividest on lõigatud välja

õuealad, hooned ning vooluveekogud, puittaimestiku alad,

tehnovõrgud ja teed, samuti üldplaneeringuga määratud

maakasutuse ning kompaktse asustuse arenguks määratud

juhtotstarbega alad hajaasustuse piirkonnas, mis on muul

otstarbel ette nähtud, siis palume hindajal välja tuua

konkreetsete arvandmete alusel mõjud, 3 (3) mis kaasnevad

või võivad kaasneda maahõivega (mullastiku hävimine,

põllumajandusmaa vähenemine, mõju toidujulgeolekule,

põllumajandustootjale jms).

3

Jaotises 4.13 on tingimuste loetelus välja toodud, et

väärtusliku põllumajandusmaa puhul tuleb tähelepanu

pöörata põllumajanduspiirkonna bioloogilise mitmekesisuse

suurendamisele - säilitada põldude läheduses olev looduslik

taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel

jne.

Arvestame ettepanekuga. Tingimus lisatakse

väärtusliku põllumajandusmaa

tingimustesse peatükis 4.13.

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Üheselt mõistetavuse tagamiseks soovitame lisada jaotises

4.13 toodud tingimuste loetellu nõue, et väärtuslik

põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ega seda ei või

metsastada ja sinna ei tohi lubada rajada istandikke.

4

Seletuskirja jaotises 3.7 „Maakasutus“ on toodud

maakasutuse juhtotstarbed. Maalises piirkonnas üldjuhul

elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid määratud ei ole.

Muud juhtotstarbed (tootmine, äri, ühiskondlikud hooned,

mäetööstus, riigikaitse jm) on väljapoole suuremaid keskusi

määratud, kus see on otstarbekas.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvates tuleks

väärtuslikule põllumajandusmaale määrata selle maa

sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve.

Meie arvates tagab selline lähenemine väärtuslikule

põllumajandusmaale kindlama kaitse ning teeb selle muul

eesmärgil kasutusele võtmise korral keerulisemaks ja samas

läbikaalutumaks.

Ei nõustu arvamusega määrata väärtuslikule

põllumajandusmaale määrata selle maa

sihtotstarbelist kasutamist tagav

maakasutuse juhtotstarve. Leiame, et

maakasutuslikus plaanis väärtusliku

põllumajandusmaa kiht ise ongi

maakasutust määrav otstarve, mille

omakorda dubleerimine võib tekitada

segadust.

Täpsustamiseks rõhutame maakasutuse

peatükis hajaasustuse maakasutuse

määravaid üldisi tingimusi ja viitame

hajaasustuse olulistele arengut mõjutavatele

kriteeriumitele, sh väärtusliku

põllumajandusmaale. Väärtusliku

põllumajandusmaa peatükki saame samuti

lisada nentiva joonealuse märkuse, et juhul

kui hakkab kehtima vastav seadus

väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks,

kehtivad täiendavalt ka sealsed tingimused.

Jõhvi valla üldplaneering

Ettepaneku/arvamuse

esitaja

kirja nr ja

kpv

Arvamus Omavalitsuse seisukoht

Muinsuskaitseamet 30.06.2025

nr 5-10/1272-

1

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3,

planeerimisseaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, edastab Jõhvi

valla üldplaneeringu eelnõu täpsustamiseks järgnevaid

kommentaarid:

• Lisada kultuurimälestised Joonisele 3. Väärtused ja

piirangud

Arvestame Teie ettepanekut ning täiendame

põhijoonist 3.

Küll aga märgime, et teie mainitud objektid

olid märgitud joonisel 3. Väärtused ja

Piirangud eraldiseisval 1:100 000 skeemil

(vt allolev sisselõige joonisest 3).Seega ei

saa nõustuda, et teie viide puudusele oleks

täielikult õigustatud.

Selgitame oma valikut, et kuivõrd

kultuurimälestiste puhul on tegu nähutstega

mida ei kehtesta planeering ning mille

päritolu on elav riiklik registriandmekogu, on

nende objektide olemasolu planeeringu

staatilise joonise abiskeemil üldplaneeringu

täpsusastet arvestades piisav. Samuti on

selguse huvides põhijoonisele 3 andmete

liigne kuhjamine joonise loetavusele

koormav.

Jõhvi valla üldplaneering

Terviseamet 02.07.2025

nr 9.3-

4/25/3723-2

Üldplaneeringu seletuskirjas lk 104 on viidatud standardile

EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, juhime

tähelepanu, et standardit on uuendatud asjakohase teabega

ja alates 16.10.2023 on kehtiv EVS 840:2023.

Täname täpsustuse eest. Planeeringu

seletuskirjas pt 6.5 on viide ajakohastatud.

Üldplaneeringu seletuskirjas lk 106 on välja toodud „ÜP

kohane maakasutuse juhtotstarve puhke-,virgestus- ja

haljasmaa on soovitav eristada ka määrata eraldi

juhtotstarve virgestusalale ja haljasalale, et tagada selge

arusaam virgestusrajatistega aladest ja haljasaladest.“.

Joonisel 1. Maakasutus tuleks samuti eristada virgestusalasid

ja haljasalasid.

Arvestame teie ettepanekuga ning eristame

Maakasutuse juhtotstarvetena haljasalad

puhke- ja virgestusaladest.

Olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete

rajamisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021

"Päevavalgus hoonetes" nõuetega tagamaks piisav

insolatsiooni kestus.

Täname täpsustuse eest. Planeeringu

seletuskirja pt 3 on tingimus kajastatud

üldiste tingimuste all.

KSH aruandes peatükis 7.4 Mõju põhjaveele on viidatud

järgmistele määrustele: sotsiaalministri määrus 31.07.2001

nr 82 ja sotsiaalministri määrus 02.01.2003 nr 1. Juhime

tähelepanu, et 18.03.2023 hakkas kehtima uus määruse

redaktsioon pealkirjaga „Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe

esitamise nõuded1 “ ning sotsiaalministri 02.01.2003 määrus

nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada

kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded“ kaotas kehtivuse 30.09.2019.

Täname ajakohasusele viitamast - täpsustus

viiakse planeeringusse ja KSH’sse.

Jõhvi valla üldplaneering

Soovitame määrata üldplaneeringuga mürakategooria ka

hajaasustuses asuvatele maa-aladele, kus asuvad elamud.

Arvestame ettepanekuga ja toome välja

üldplaneeringu mürakategooriad ka

hajaasustuses asuvatele maa-aladele:

elamumaad ning eraõue õueala kõlvikud

maatulundusmaal. Täpsustame, et

hoolimata mütakategooriate määratlemisele

ei toeta me neid määratleda antud jubul

eraldiseisvate maa juhtotstarvetena vaid

vastavalt tingimustega, mis ühtivad ka

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 lisale 1 Müra normtasemed – s.o.

elamumaa-alad ja maatulundusmaa

õuealad.

Edise külas on Toominga kinnistutele (tunnused

25201:005:0050 ja 25101:001:0292) määratud

juhtotstarbeks tootmismaa. Kinnistute läheduses asuvad

ehitisregistri andmetel elamud, soovitame kaaluda, kas

tootmismaa paigutamine elamute lähedusse on vajalik.

Soovitame vältida tootmisalade paigutamist elamute

lähedusse, et vähendada tootmisest tulenevate

mürahäiringute teket.

Selgitame, et antud territooriumi

maakasutus on üldplaneeringusse kantud

lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringu järgi

mida siinkohal ei muudeta. Nõustume, et

ebasoodsate häiringute vältimiseks ei sobi

antud territooriumile kõiksugu

tootmistegevused, vaid tegevus peab

edasisel kavandamisel ja projekteerimisel

elamualadega arvestama. Leiame et antud

kaalutlusruumi vajavad tingimused on

üldplaneeringus kajastatud ning täiendavalt

arvestamist ei vaja.

Vältida olukordasid, kus müratundlikud hooned asuvad alal,

kuhu ei ole üldplaneeringuga määratud müra normtasemeid.

Näiteks joonise 1. Maakasutus kohaselt on osad kinnistud (nt

Edise külas Edise tee 53, Edise tee 55, Nõlva ja Kirka,

Pauliku külas põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga äärde jääv

äri maa-ala) juhtotstarbe järgi määratud äri maa-alaks, aga

ehitisregistri andmetel on seal asuvatele kinnistutele rajatud

Arvestame ettepanekut ja täpsutame

planeeringulahendust. Nõustume

tähelepanekuga, et elamualade müra ja

välisõhu normtasemete kategoriseerimine

kaitsmine lisaks seadusele ka

üldplaneeringus on olulisel kohal kuid juhime

tähelepanu, et üldplaneeringuga

Jõhvi valla üldplaneering

elamud. Samas üldplaneeringu seletuskirjas lk 39 on välja

toodud, et ärimaa juhtotstarbega maa-alale ei ole üldjuhul

eelistatud elamufunktsioon.

Kui kinnistud kasutatakse alaliseks elamiseks, siis tuleks

kaaluda juhtotstarbe muutmist elamu maa-alaks või

segafunktsiooniga maa-alaks, et kinnistutele oleks tagatud

müra normtasemed atmosfääriõhukaitse seaduse alusel ja

elanikud oleks kaitstud ülemäärase mürataseme eest.

Kui valla territooriumil on veel sarnaseid alasid, kus

maakasutus ja juhtotstarve ei ühti, siis soovitame viia sisse

vastavad muudatused, et tagada planeeringu ja tegeliku

olukorra kooskõla ning elanike tervise kaitse.

kavandatavad maa juhtotstarbed on

üldisemat arenguperspektiivi suunavad ning

ei tähenda, et seal olemasoleva hoonestuse

või olukorraga ei peaks arvestama.

Kavandatava tegevusega, eriti hajaasustuse

piirkonda tuleb kaalutletult arvestada

olemasoleva keskkonnaga. Leiame, et

üldplaneeringuga kajastatud maa

juhtotstarbed ei kirjutaks üle

atmosfääriõhukaitseseadusega kohaldatud

mürakategooriaid elamumaadel või

õueaadega maatulundusmaadel.

Kavandatava tegevusega, eriti hajaasustuse

piirkonda tuleb kaalutletult arvestada

olemasoleva keskkonnaga.

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva

tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga tehti

ettepanek kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu muutmiseks,

planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva

tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks. Joonisel

1. Maakasutus on kinnistute juhtotstarbe puhke-, virgestus-

ja haljasala maa-ala, joonis tuleks viia vastavusse

planeeritava maakasutusega.

Arvestame ettepanekuga ja täpsustame

planeeringulahendust.

Jõhvi valla üldplaneering

Keskkonnaamet 07.07.2025

nr 6-

5/25/9166-2

1. Üldplaneeringuga on kavandatud Jõhvi vallas

Kotinuka küla alal põhja pool Tallinn–Narva

maanteed Pühajõe õgvendus uue 1,2 km pikkuse

sängi (kanali) kaevamise näol. Kanal on ehitis, mis

on kavandatud osaliselt Pühajõe kalda

ehituskeeluvööndisse. Ehitamisel ei kohaldu ükski

ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldav erand

(looduskaitseseadus § 38 lg 4 kuni lg 6).

Ehituskeeluvööndi vähendamist alal ei kavandata.

Keskkonnaamet ei anna ehituskeeluvööndi

vähendamise võimalikkuse kohta eelhinnangut, kuid

arvestades üldplaneeringu KSH-s kirjeldatuid

kavandatava tegevusega kaasnevaid ebasoodsaid

keskkonnamõjusid, siis on ehituskeeluvööndi

vähendamiseks Keskkonnaametilt nõusoleku

saamine käesoleva hetke hinnangu kohaselt

ebatõenäoline.

.1

KSH aruandes toodule põhjustaks jõe õgvendamine

ümbritsevale loodusele pöördumatut ja korvamatut kahju.

Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused Pühajõe

õgvendamiseks, kuid KSH aruandes on toodud, et tuleb

loobuda Pühajõe õgvendamisest. Seega antud juhul on

üldplaneeringu seletuskiri, sh ka ÜP joonis nr 3 ja KSH

aruande eelnõu omavahel vastuolus.

.2

Pühajõe õgvendamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus,

Seoses Teie ettepanekuga ja mitmete

argumentidega kaaluda pühajõe õgvenduse

kavatsusest loobumisest selgitame Teile, et

Pühajõe õgvenduse kavatsus ei ole

käesoleva üldplaneeringu järgi uudne

kavatsus vaid ületoodud kavatsus

maakonnaplaneeringust ja selle eelnevatest

üld- ja teemaplaneeringutest. Jõhvi vald on

siiani olnud veendunud, et Pühajõe

õgvenduse perspektiiviga on arvestatud ka

Transpordiameti kavandatud riigitee nr 1

Jõhvi-Toila 2+2 realiseerumises. Oleme

teadlikud, et KSH andis soovituse õgvenduse

kavatsusest loobuda. Teie käesoleva

pöördumise järgselt küsisime

Transpordiametilt täiendavat seisukohta

Pühajõe õgvenduse vajaduse kohta ning

01.09.2025 saime Transpordiametilt

kinnituse, et antud mastaabis oleva Pühajõe

õgvendusega ei ole riigitee

rekonstrueerimisprojektis arvestatud. Sellest

tulenevalt oleme planeeringu koostamisel

nõus arvestama Teie ettepanekut jätta välja

Pühajõe õgvenduse kavatsus. Korrigeerime

üldplaneeringu põhilahendust vastavalt.

Jõhvi valla üldplaneering

mille korral on keskkonnamõju hindamine kohustuslik

(KeHJS § 3 lg 1 p 2). Keskkonnaamet nõustub KSH aruandes

toodud seisukohaga, mille kohaselt tuleb Pühajõe

õgvendusest üldplaneeringus loobuda. Kuigi selles lõigus ei

ole registreeritud EELIS andmete järgi kaitsealuseid kalaliike

ega ei ole ka lõhilaste jõelõik, on tegevusel äärmisel oluline

negatiivne mõju allavoolu asuval lõhilaste jõelõigus.

.3

Pühajõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nt

73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu” jõgede hulka, täpsemalt on nimetatud

Pühajõgi Voka teeristi juures asuvast Tallinn–Narva maantee

sillast suubumiseni merre (VEE1067000). Vastavalt Tartu

Ülikool Eesti Mereinstituudi 2024. a aruandele „EESTI

KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.-

2024. AASTAL (riigihange viitenumbriga 240365).

Töövõtulepingu nr 4-1/22/14 lõpparuanne 2024 aasta kohta.

Osa: Lõhe ja meriforell” ei ole Pühajões rändetõkkeid ning

hetkel on teada jões 4,22 ha koelmuid, mille potentsiaalne

laskujate hulk on 2991. Varasemal perioodil oli jõe

veekvaliteet halb ja forell jões ei siginud. Hilisemal perioodil

on forelli regulaarne sigimine taastunud ning tähnikute

asustustihedus on nõrgas kasvutrendis. Populatsiooni

toetamiseks asustati 2008. – 2015. a jõkke forelli noorkalu.

Sellest tulenevalt on oluline, et veekvaliteet ning jõe

hüdromorfoloogia ei halveneks, jõe õgvendamine seda aga

teeb, mistõttu seab see ohtu ka allavoolu asuvad lõhilaste

kude- ja elupaigad. Lisaks halvendab tegevus ka üldist jõelist

elupaika ning veemajanduskava hinnangut ning eesmärke.

.4

Lisaks juhime tähelepanu, et RMK plaanib Pühajões teostada

parendustöid ning on esitaud Keskkonnaametile 10.06.2025

Jõhvi valla üldplaneering

kirjaga nr 7-11/25/11776 lähteülesande arvamuse

andmiseks. Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade

taastamise eeluuringu eesmärk on ihtüoloogiliste uuringute

käigus välja selgitada Pühajõe ja suubuvate vooluveekogude

elupaikade seisund ning tuvastada vajadus ja võimalused

nende füüsilise kvaliteedi tõstmiseks selleks, et parandada

kalade ja muu vee-elustiku elupaikasid. Seega plaanitav

Pühajõe õgvendamine on vastuolus RMK Pühajõe

parandustöödega.

Üldplaneeringu niitude lõigus (lisa 2, lk 39) on kirjas, et

Jõhvi valla territooriumile jääb 62,5 ha niite. Keskkonnaamet

juhib tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi Natura 2000

elupaikade kihi järgi (seisuga 19.06.2025) jääb Jõhvi valla

territooriumile 53,05 ha pärandniite. Palume niitude pindalad

üle kontrollida.

Arvestame Teie tähelepanekuga ja

korrigeerime pindalasid vastavalt.

Huviliste olemasolul majandada pärandniite niitmise või

karjatamise teel. Täiendavat infot lammi- ja aruniitude

majandamise kohta saab luhtade ning aru- ja soostunud

niitude hoolduskavadest, mis on leitavad lehelt

Keskkonnaameti kodulehelt. Ükski pärandniit Jõhvi vallas ei

asu paraku kaitstaval loodusobjektil, mille taastamise ja

hooldamise korraldamisega tegeleks Keskkonnaamet. Küll,

aga on võimalik sobivuse korral väljaspool kaitsealasid

asuvate pärandniitude hooldamiseks taotleda PRIA-st

väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.

Täname informatsiooni eest. Üldplaneering

ei vaja muutmist/arvestamist.

Üldplaneeringu täpsusastmes ei saa, ega

pole asjakohane reguleerida või reklaamida

põllumajandustegevuste turgu ega

toetuseid.

Üldplaneeringus ei ole kordagi mainitud karuputke.

Arvestades laiaulatuslikke karuputke võõrliikide kolooniaid

Jõhvi valla territooriumil, peab ka karuputk olema

üldplaneeringus ja KSH aruandes käsitletud.

Karuputkekoloonia olemasolu võib tähendada piirangud ja

KSH aruannet ja üldplaneeringut

täiendatakse vastavalt esitatud märkusele ja

lisatakse hinnang ja tingimused

karuputkekoloonitatele Jõhvi vallas.

Jõhvi valla üldplaneering

tingimusi arenduste juures, kuna peab arvestama

looduskaitseseaduse §-s 57 sätestatud piiranguid.

Keskkonnaamet palub üldplaneeringut ja KSH aruannet

karuputke osas täiendada. Tõrjes ja hävinud kolooniad on

muuhulgas nähtavad vastavast Maa- ja Ruumiameti

kaardirakendusest. Rohkem infot karuputke vöörliikide ja

nende ohjamise kohta saab Keskkonnaameti kodulehelt.

Metsaraie (eriti lageraie) võib mõjutada rohevõrgustiku

toimimist, kuid antud juhul ei ole seda üldplaneeringus

analüüsitud. Rohevõrgustiku tingimused on väga üldised,

metsaraiet puudutavad konkreetsed ja üheselt arusaadavad

tingimused puuduvad.

.1

Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 10 kohaselt on

rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste

täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine

üldplaneeringu ülesanne. Ka Riigikohus tegi 18.12.2024

otsuse asjas nr 3-21-1658, milles on selgitatud kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringuga rohevõrgustiku kaitseks

raiepiirangute seadmise põhimõtteid. Palume analüüsida

raiete teemat ning lisada vajalikud tingimused metsaraiele

või põhjendused, millest lähtuvalt on jõutud järeldusele, et

see ei ole vajalik.

Arvestame toodud tähelepanekuga ning raie

teemat analüüsitakse.

.2

KSH aruandes (lk 61) on toodud järgmine tingimus:

„Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja

vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest

rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest.” Selle

tingimuse täitmiseks on vajalik valla kõik RV elemendid

eraldi kaardil välja tuua ja seletuskirjas kirjeldada iga

elemendi eesmärk.

Üldplaneeringus ei ole määratud iga

rohevõrgustiku elemendi täpset eesmärki,

kuid on arvestatud rohevõrgustiku sidususe

ja toimivuse tagamisega. Kui

tekib konkreetne arendussoov, mis mõjutab

RV elementi, hinnatakse iga elemendi

eesmärki ja funktsiooni antud asukohas ja

antakse vajadusel leevendavad meetmed

Jõhvi valla üldplaneering

rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks ja

säilitamiseks.

.3

Võrreldes tugialadele ja koridorile seatud tingimusi võib

jääda ekslik mulje, et koridorides on tingimused rangemad.

Kõik tingimused, mis kehtivad tugialades kehtivad

üldplaneeringu järgi ka koridorides. Koridorides on lisaks

keeld loomade liikumist takistavaid piirdeaedade rajamiseks.

Tugialades seda ei ole. Palume tingimused üle vaadata ja

tugialades tuua välja tingimuste erisused, mis tagavad nende

reaalse toimimise.

Arvestame. Rohevõrgustiku tingimused

vaadatakse üle - kõik rohevõrgustiku

kaitsetingimused kehtivad nii koridorides kui

tugialadel, lisades vajadusel erisused, mis

tagavad tugialade toimimise.

.4

KSH aruandes (lk 61) tingimustes on toodud: „Rohelise

võrgustiku ja maardlate kattumisel tuleb arvestada rohelise

võrgustiku toimimise tagamisega kaevandamisloale

tingimuste seadmisel.” Palume seda punkti täpsustada.

Üldplaneeringu kaartide võrdlusel on näha, et palju on

selliseid konflikti alasid ja sellest lähtuvalt muuta RV või

seada konkreetsemad tingimused. Tingimustes on ka

järgmine punkt: „Rohelise võrgustiku tugevdamiseks

säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud

alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes

protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.”

Üldplaneeringu kaardilt pole arusaadav, kus seda tehakse ja

mida tähendab säilitamine, kas raadamise vältimist või

lageraie vältimist.

Vaatame tingimuste sõnastused üle.

Maavara kaevandamislubade taotlemine ja

väljaandmine rohevõrgustiku alal toimub

õigusaktides sätestatud korras ja

tingimustel, arvestades muuhulgas ka

rohelise võrgustiku toimivuse tagamise

vajadusega.

Metsade säilitamise all on silmas peetud

lageraie vältimist ning sellist metsa

majandamist mis tagab rohevõrgustiku

sidususe ja elupaikade püsimise

(püsimetsandus, väikesemahulised raied).

Lageraie vajaduse korral tuleb koridor peale

raiet vähemalt endises mahus uuesti

metsastada.

.5

Seletuskirja ptk-s „Rohevõrgustik Jõhvi linnas” soovitame ka

viidata metsaseaduse § 42 lg- le 3, mille kohaselt ei tohi

planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud

alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse

Arvestame, lisame viite metsaseadusele

ning märgime, et Jõhvi linna kui

asustusüksuses rohealadel on enne

Jõhvi valla üldplaneering

nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega

enne metsateatise esitamist. Seega, Jõhvi linna

territooriumile metsamaale jäävad rohealad on samuti

raieloa (metsateatise) kooskõlastamise kohustusega alad.

metsateatise esitamist raie kooskõlastamise

kohustus kohaliku omavalitsusega.

Keskkonnaamet saatis 03.04.2025 kirjaga nr 13-2/25/6789

kohalikele omavalitsustele (sh Jõhvi vallale) kirja, mille palus

üle kontrollida, kas üldplaneeringutega seotud

raietingimused kajastuvad metsaregistris kuvataval

piirangute kaardikihil. Palume kindlasti ka uue

üldplaneeringu jõustudes tagada, et kõik alad, kus kehtivad

mistahes piirangud metsaraiele (sh kooskõlastamise vajadus,

nt suvilapiirkondadega külgnevatel servaaladel), oleks

kantud korrektselt raiepiirangutega aladena PLANK

andmekogusse, kust andmed liiguvad ka metsaregistrisse.

Oleme kirjast teadlikud ja sellega

arvestanud. Planeeringulahenduse tulemina

valmib raiepiirangute kiht, mis kanda

andmekogusse.

Üldplaneeringu seletuskirja eelnõus on toodud, et tugialades

ja koridorides võib vastavalt metsakorralduskavadele

arendada majandustegevust ning mainitud on säästvat

majandamist. Kas metsakorralduskava alla mõeldakse

metsamajandamiskava või mingit muud eraldi kava?

Selgitame, et metsamajandamiskava annab soovitusi

edasisteks metsatöödeks inventeerimisandmete alusel ning

metsaseaduse kohaselt ei ole see kõigi raiete teostamiseks

kohustuslik. Olenemata metsamajandamiskavas toodud

raiesoovitustest, kontrollib Keskkonnaamet raiete lubatavust

vastavalt õigusaktide nõuetele. Seega, kas on mõeldud, et

metsade majandamisele üldplaneeringuga piiranguid ei

seata?

Metsakorralduskava all on mõeldud

metsamajandamiskava. Rohevõrgustiku

tugialade ja koridorides asuvate metsade

majandamisele kehtivad üldplaneeringuga

määratud piirangud, et tagamaks

rohevõrgustiku sidusus (nt lageraie keeld

tugialadel ja koridorides ulukite liikumise

tagamiseks).

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s „Vääriselupaik” on toodud:

„Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku isiku omandis

olevas metsas ja riigimetsas asuva vääriselupaiga alal on

keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie

Keskkonnaameti nõusolekul.” Vastavalt keskkonnaministri

Arvestame tähelepanekuga ja muudame

kooskõlastava asutuse nimetuse.

Jõhvi valla üldplaneering

04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator,

valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga

kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise

täpsustatud alused” § 26¹ lg-le 2 tuleb sõnastada

„keskkonnaregistrisse” asemel „Eesti looduse infosüsteemi”.

Joonisel nr 3 toodud mäeeraldise teenindusmaa ja

mäeeraldis (taotletav) ei vasta praegustele andmetele, mis

on näha Maa- ja Ruumiameti maardlate rakenduses. Palume

andmed üle kontrollida.

Oleme kontrollinud teie tähelepanekut 28.

Juuli Maa- ja Ruumiameti WFS teenuse

alusel. 28.juuli seisuga ei ole muutuseid

Jõhvi valla alal. Muutused on Narva karjääri

alal, mis ei asu Jõhvis. Ruumiandmed on

põhijoonistele alla laetud 20.mai 2025.

Kuivõrd tegu on elava andmekoguga, millest

tehakse staatiline väljavõte on muutused

ajakohaste andmetega võrrelduna

ootuspärane ja paratamatu. Selguse huvides

täpsustame joonistel registriandmete

omistamise kuupäevad. Leiame, et

hoolimata ajalistest erinevustest

põhijoonistel ja registriandmekogude

hetkeseisul ei ole üldplaneeringu loomulikku

kulgemist takistav asjaolu kui puudus vaid

tähelepanek aja kulgemisest.

Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 62) on toodud: „Enne

kaevandamisloa taotlemist on soovitav viia läbi avalik

protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud

huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud kokkulepped

ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada

hilisemate kaebuste ja probleemide tekkimise võimalusi.”

Palume täpsustada, kes on ennetava koostöö läbiviimise

vastutavad osapooled. Täpsustada, kes algatab ja viib läbi

avaliku protsessi, kas see on kaevandaja?

Arvestame tähelepanekuga ja täpsustame

sõnastust: “Enne kaevandamisloa taotlemist

on huvitatud isiku poolt soovitav viia läbi

avalik protsess kohaliku elanikkonna ja

teiste puudutatud huvigruppide

kaasamiseks, leidmaks vajalikud

kokkulepped ja kompromissid. Ennetav

koostöö aitab vähendada hilisemate

kaebuste ja probleemide tekkimise

võimalusi.”

Jõhvi valla üldplaneering

Eesti Geoloogiateenistus 25.08.2025

nr 13-3/25-

1370

Saatsite Eesti Geoloogiateenistusele (edaspidi EGT)

(registreeritud dokumendihaldussusteemis DELTA numbriga

13-3/25-1307) Jöhvi valla üldplaneeringu KSH avalikul

väljapanekul esitatud ettepanekute avaliku arutelu teate.

Jõhvi valla üldplaneeringu keskkonnamöju strateegilise

hindamise aruande eelnöu ja üldplaneeringu eskiisi EGT-le

kooskölastamiseks ei edastatud. Jöhvi valla üldplaneering on

algatatud Jöhvi Vallavolikogu 21 04 2022 otsusega nr 57.

Jöhvi Valla üldplaneeringu eesmärgiks on planeerimisseaduse

75 sätestatud ülesannete lahendamine.

Selgitame Teile, et EGT’le esitati

üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku

teade 6 mai 2025 kirjaga 7-1.3/1861-1.

Jõhvi üldplaneeringu eskiisi avalik

väljapanek vastavalt PlanS § 82. Toimus 20.

mai kuni 20. juuli.2025 mille jooksul Teie

vastust ei laekunud. Selle järgi loeti, et teil

ei ole üldplaneeringulahendusele

ettepanekuid. 11.08.2025 saatis Jõhvi vald

EGT’le teate üldplaneeringu avalikul

väljapanekutel laekunud ettepanekute ja

arvamuste arutamise teate (vastavalt PlanS

§ 83.) millele EGT vastas käesoleva kirjaga

25.08.2025. Avalik arutelu toimus 27. Juuli

2028 Jõhvi vallavalitsuses. Mille käigus EGT

ettepanekuid ei arutatud kuivõrd nendele ei

oldud jõutud selleks ajaks seisukohti

kujundada. Kooskõlastamiseks esitatakse

planeeringulahendus Teile järgmise etapina

Küll aga vastame Teie kirjas olnud

asjakohastele ettepanekutele oma

seisukohtadega.

1. ÜldplaneeHngu seletuskirja peatükis 4.12. „Maavarad” on

selgitatud, et Tammiku kaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-

067 on tunnistatud kehtetuks Keskkonnaameti korraldusega

nr DM-126119-1. Kuid joonisel „Jõhvi Valla üldplaneeringu

Väärtused ja piirangud” maardla alade skeemil on Tammiku

kaevanduse ala märgitud taotletavaks mäeeraldiseks.

Märgime, et skeemil märgitud Tammiku kaevanduse taotlus

Juhtisite tähelepanu, et maardla alade

skeem ei ole ajakohane ja seda tuleks

uuendada Kuna Tammiku kaevanduse

taotletav mäeeraldise ala on andmekogust

eemaldatud. Oleme asjaolust teadlikud, et

avaliku arutelu järgselt on EGT mäeeraldiste

WFS teenuses toimunud muudatused ja

Jõhvi valla üldplaneering

ei ole menetluses ning kanne on lõpetatud. Palume

eelnimetatud skeemil kajastada üksnes taotletav ja

menetluses olev Ahtme liivakarjääri mäeeraldis (taotleja

Marina Minerals OÜ).

juhindume põhilahenduse koostamisel

ajakohastest registriandmetest.

2. KSH aruande eelnõu peatükis 8.9 „Meetmed maardlate ja

maavarade kaitseks" on selgitatud, maardla alale tegevuse

kavandamise eeldab juhtumipöhist koostööd

keskkonnaametiga.

Märgime, et maapõueseaduse 15 lõike 1 kohaselt on

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks

vajalik Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel

riigiasutuse, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane

pädevus, luba. Palume Keskkonnaarneti asemel kirjutada

EGT.

Arvestame ettepanekuga ja muudame nii

KSH kui ka planeeringulahenduse

seletuskirjas maardla alade kooskõlastavaks

asutuseks EGT.

3. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu tabelis 3

„Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ja kavandatava

sihtotstarbe omavahelised seosed” on sõnastatud karmilt

maavara kaevandamise aspektis. Näiteks on eramaalist

elamumaad omaval kodanikul oma maale või

riigil riigikaitsemaal soovi korral vöimalik taotleda

kaevandamise luba. Kaevandamise luba eeldab maa

muutmist mäetööstusmaaks. Tabel 3 praegu aga sellist

võimalust ei anna. Palume „Mäe- vöi turbatootmismaa"

veeru lahtritesse lisada järgmine tekst „Vöimalik

kaevandamise loa alusel”.

Arvestame teie ettepanekuga ja lisame

tabelisse 3 leevendava tingimusega lubada

mäe või turbatootmismaa tegevused

kaevandamise loa alusel.

4. Üldplaneeringu peatükis 3.4 „Detailplaneeringu

koostamise kohustus" viites 12 on selgitatud, et

mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade

avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb

Arvestame ettepanekuga ja eemaldame

mäetööstusmaa määramisel või uute

kaevandamiskohtade avamisel ja

olemasolevate karjääride laiendamisel

Jõhvi valla üldplaneering

kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral

koostada detailplaneering"

Selgitame, et detailplaneeringu koostamist uue karjääri

avamisel vöi olemasolevate laiendamisel ei nõua ükski

õigusakt. Kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik

protsess, kuhu on kaasatud kohalik omavalitsus. Loa

andmise või sellest keeldumise osas annab arvamuse kohalik

omavalitsus, arvamuses on võimalus väljendada tingimusi,

millega kaevandamise korraldamisel peaks arvestama.

Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra

säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele

võtmine mäetööstusmaana vöi turbatööstusmaana ei nöua

detailplaneeringu koostamist.

detailplaneeringu kohustusega alade

juhtudest.