Haridus- ja Noorteamet

[email protected]

A.H. Tammsaare tee 47

Tallinn

11316, Harju maakond

17.09.2025 nr 11.2-1/25/4327

Registrikood: 77001292

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi RTK, rakendusüksus) teeb Vabariigi

Valitsuse 05.07.2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna

finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused

ja kord“ (edaspidi määrus nr 55) ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi

Välisministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019.

a sõlmitud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames otsuse Haridus- ja

Noorteameti (edaspidi toetuse saaja või hankija) projektis „Noortevaldkonna digihüpe“ (nr 2014-

2021.1.05.21-0161; edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et projekti partner MTÜ Eesti Noorsootöötajate Kogu on huvide konflikti

eirates ostnud teenuseid oma töötajatega seotud ettevõtetelt ja et toetuse saaja ei ole projektiga

seotud hankelepingu muutmisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid,

mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 1788,90 eurot (käibemaksuta).

Otsuse tegemise aluseks on määruse nr 55 § 6 lõige 2, § 9 lõige 1 ja § 10 lõige 2, sotsiaalministri

20.01.2021. a käskkirjaga nr 9 kinnitatud avatud taotlusvooru „Nutikad lahendused noorsootöös“

elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi Kord) punkt 30, Vabariigi Valitsuse

01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1 ning § 228, samuti Rahandusministeeriumi 23.05.2025.

a projektiauditi lõpparuanne nr NOR-EMP-42/2025 (edaspidi auditi lõpparuanne), projekti

raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

Korra punkti 27.1.6. kohaselt peavad toetuse saaja ja partner järgima hangete läbiviimisel

riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses. Toetuse saaja on

Haridus- ja Noorteamet, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 1 mõistes ning sellest tulenevalt peab

toetuse saaja järgima riigihangete seaduses sätestatud korda.

Ühendmääruse § 10 lõike 3 kohaselt peab partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses

hankija, järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

Vastavalt Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse ja Euroopa Majanduspiirkonna

(edaspidi EMP) finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse1 (edaspidi koos

rakendusmäärus) artikli 8.15 punktile 1 järgitakse programmide ja projektide rakendamise

kõikidel tasanditel siseriiklikku ja Euroopa Liidu riigihangetele kohalduvaid nõudeid.

Tulenevalt määruse nr 55 § 10 lõikest 2 lähtutakse rikkumiste korral perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-s 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest ja

ühendmäärusest. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust.

1. Tuvastatud rikkumised

Rahandusministeerium viis läbi projektiauditi nr NOR-EMP-42/2025, mille raames on tuvastatud

järgmised rikkumised:

- projekti partner MTÜ Eesti Noorsootöötajate Kogu (edaspidi projekti partner) on huvide

konflikti eirates ostnud teenuseid oma töötajatega seotud ettevõtetelt;

- lepingu muutmisel ei ole järgitud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1 ja 1.2.

1.1 Projekti partner on huvide konflikti eirates ostnud teenuseid oma töötajatega seotud

ettevõtetelt

1.1.1 Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja ja projekti partner sõlmisid projekti raames 20.10.2022. a partnerluslepingu nr 6.4-

3/22/3 (edaspidi partnerlusleping). Projekti abikõlblikkuse periood on 01.02.2022–29.12.2023.

Projekti raames pidi partner toetama ja arendama vähemalt 100 noorsootöötaja digipädevusi

õpikogukonna arendamise ja temaatiliste koolituste kaudu. Eesmärgi täitmiseks ostis projekti

partner koolitusteenuseid muuhulgas oma töötajatega seotud ettevõtetelt, kokku summas 6 750,00

eurot. Samal ajal olid töötajad kaasatud projekti elluviimisse ning nende töötasu oli projekti raames

arvestatud abikõlblikuks.

Rakendusüksus tuvastas, et projekti partner on projekti raames teenuseid soetanud järgmistelt oma

töötajatega seotud ettevõtetelt:

 Staarkana OÜ-lt (16654910) on teenuseid tellitud üheksal korral, kokku summas 3 800,00

eurot (arved perioodil 15.02.2023–18.09.2023).

Äriregistri andmetel on K.M. Staarkana OÜ juhatuse liige ja 100% omanik alates

17.01.2023. Projekti elluviimise ajal töötas ja töötab ka täna K.M. Eesti Noorsootöötajate

Kogus (kodulehe andmetel on K.M. Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht Meeskond ja

juhatus - Eesti Noorsootöötajate Kogu). Äriregistri andmetel oli K.M. Eesti

Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige esindusõigusega 02.06.2023–28.01.2025. Vastavalt

12.01.2023 sõlmitud töölepingule täitis isik projekti diginoorsootöö suunajuhi ülesandeid,

mis on toodud partnerluslepingus. Töötaja K.M. töötasu oli projektis abikõlblik.

 Krohv Stuudio OÜ-t (14309563) on teenuseid tellitud kahel korral, kokku summas

1 200,00 eurot (arved 14.04.2023 ja 19.09.2023).

K.M. oli perioodil 09.08.2017–17.01.2023 Krohv stuudio OÜ juhatuse liige ja 50% osanik.

Ettevõte kaasasutaja ja teine juhatuse liige oli I.T., kes on ettevõtte juhatuse liige ja 100%

osanik tänaseni.

1 Norra Välisministeeriumi poolt 23.09.2016 vastu võetud „Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärus“

 H.G. ja Continuum OÜ-lt (16060636) on ostetud noorsootöötajate koolituse väljatöötamise

konsultatsiooniteenust maksumusega 1 750,00 eurot (arve 19.12.2022). Konsultatsiooni

läbiviimise periood oli oktoober kuni detsember 2022. Kogu projekti läbiviimise ajal töötas

H.G. Eesti Noorsootöötajate Kogus tegevjuhina. Äriregistri andmetel on H.G. ühtlasi ka

Continuum OÜ üks juhatuse liikmetest ja 50% osanik alates 24.09.2020.

Toetuse saaja 18.07.2025. a selgituse kohaselt ei küsitud koolituste osas hinnapakkumisi, kui

summad jäid alla 5 000 euro ja sooviti anda võimalus digivaldkonna spetsialistidele koolituste

läbiviimiseks, kes olid ka kursis noorsootöö maastikuga. Toetuse saaja selgitas veel järgmist: „K.M

oli juba varem Digipangas üks digipankuritest ehk koolitajatest, link digipangale leitav siit:

Digipank - Eesti Noorsootöötajate Kogu seisuga 20.11.2023.pdf - Google Drive. Digipangas olid

koolituste hinnad fikseeritud ning noortekeskused ja KOVid said ise valida koolitaja, K. M-lt telliti

mitme koolituse korraldamiseks, mis olid eraldi arvete alusel tasustatud vastavalt üldisele

kokkulepitud hinnale digipangas.

Projekti raames tegid digipankurid ja teised ENKi liikmed väga tihedat koostööd, eesmärk oli viia

kvaliteetsed koolitused ja moodulid noorsootöötajateni. Osad koolitused viis läbi ENK liige I. T,

kes on valdkonna väga hea tundja ning arved olid Krohv Stuudio OÜlt.“.

Toetuse saaja edastas 13.08.2025. a projekti partneri järgmised selgitused Krohv OÜ ja Continuum

OÜ teenuste tellimise osas:

„Krohv OÜ arve kuupäevaga 14.04.2023 kajastab 12.–13.04.2023 toimunud koolitust. Esmane

päring koolituse korraldamiseks tehti 26.01.2023 M. K-le ja K. L-le. M. K oleks olnud valmis

tegema Tartu moodulit (mis hiljem ära jäi) ning K. L loobus koolituse läbiviimisest. Seejärel küsiti

valmisolekut E. L-lt, kes viis läbi koolitust, kuid soovis kõrvale kedagi mikrovideo osa eraldi

juhendama. Pöörduti I. T poole, kes nõustus mikrovideo töötoa läbi viima.

Septembri 2023 koolituse tellimuse kohta tehti suuline päring kevadise koolituse läbiviijale, I. T-

le, kuna kevadine koolitus õnnestus ja sellega oldi rahul. Kirjalikku päringut ei ole, kuna

koolitused peatati 8.08.2023 ja alustati uuesti kiirkorras 29.08.2023 (vastavalt kirjavahetusele

Harnoga), seoses sellega ei saanud varasemat kokkulepet olla. Samas oli teenus proportsioonis

senisega.

Täpsustame, et K. M ei olnud 2023.a. kevadel enam Krohv Stuudio OÜga seotud, sest väljus

ettevõttest 17.01.2023, seejärel omandas täisosaluse I.T. K.M sai projekti juhiks 16.01.2023 ja

ENKi juhatusse valiti ta Üldkoosolekul alles 16.05.2023.“.

Projekti partneri 12.–13.04.2023 toimunud koolituse tellimuse selgituse tõenduseks edastas

toetuse saaja 14.08.2025. a vastavad e-kirja päringud.

Continuum OÜ konsultatsiooniteenuse tellimine. Projekti ettevalmistusse olid kaasatud nii ENKi

tegevjuht kui ka juhatus. Kuna projekti kinnitamise ajaks ei olnud projektijuhiga lepingut sõlmitud

ning see töömaht ületas tegevjuhi tavapäraseid kohustusi telliti Continuum OÜ-lt teenust projekti

käivitamise abistamiseks (koolituste väljatöötamise konsultatsioon), mida osutas ENKi tegevjuht.

Juhatus leidis, et kuna tasu on vastavuses projektis plaanituga, siis töölepingu lisa asemel oli sel

hetkel halduslikult lihtsam ning paremini eristatavam, maksta arve alusel, mis võimaldas

paindlikult katta ajutisi projektijuhi ülesandeid, kuni leiti sobiv isik. Kuna projektijuht hiljem

loobus ja tuli leida taas uus, oli ülesannete pidev üleandmine vältimatu ning eeldas seega

tegevjuhilt suuremat panust.

Projekti partner selgitas veel, et oma töös lähtutakse Eesti Noorsootöötajate Kogu põhikirjast,

mittetulundusühingute seadusest ja teistest kohalduvatest seadustest, samuti rahastajate

kehtestatud reeglitest ning tegutsetakse teadlikult kaaludes võimalikke huvide konflikte ning

pidades silmas otsustuspädevusi (üldkoosolek, juhatus, töötajad jne). Üheks näiteks on ka see, et

asjasse puutuv isik ei võta enda kohta käivad otsused vastu ega osale nende kavandamises.

Käesoleval juhul ei ole projekti partner kaalunud võimalikke huvide konflikte ja tegutsenud nende

vältimiseks vastavalt, kuna otsustati teenust osta oma töötajatega seotud ettevõtetelt. Seega leiab

rakendusüksus, et kuigi Korra punkti 27.1.5. kohaselt ei olnud partneril alla 5 000 euro

maksumusega teenuste korral kohustust võtta kolm võrdlevat pakkumust, ei vabastanud

kehtestatud piirmäärade mitteületamine partnerit kohustusest järgida läbipaistvuse ja huvide

konflikti vältimise põhimõtteid ning tagada õiglane konkurents kõikide potentsiaalsete

teenuseosutajate vahel.

1.1.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Partnerluslepingu punkti 3.1 kohaselt kohustusid lepingu pooled täitma muuhulgas

rakendusmäärusest, Korrast ja taotluse rahuldamise otsusest2 (edaspidi TRO) tulenevaid nõudeid

ning kohustusi.

Rakendusmääruse artikli 8.15 lõike 4 kohaselt järgitakse hanke ja lepingute täitmise ajal

kõrgeimaid eetikanorme ning välditakse huvide konflikti. Sama artikli lõikes 3 on sätestatud, et

juhul, kui programmi rakendamise osana sõlmitud lepingud jäävad alla siseriiklike või Euroopa

Liidu riigihangetele seatud piirmäärade või ei mahu kohaldatavate riigihangete seaduste piiridesse,

järgivad selliste lepingute sõlmimine (sealhulgas sõlmimisele eelnevad protseduurid) ja selliste

lepingute tingimused parimaid majanduspraktikaid, sealhulgas aruandekohustust, võimaldavad

täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, näiteks tõhusa hinnavõrdluse teel,

ja tagavad Norra ja EMP finantsmehhanismi 2014–2021 ressursside optimaalse kasutuse.

Rakendusmääruse artikli 1.3 lõike 2 järgi peab kõiki programme ja tegevusi viima ellu kooskõlas

hea valitsemistava põhimõtetega, tagades muu hulgas usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

Korruptsiooni suhtes kehtib nulltolerants.

TRO punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja projekti elluviimisel täitma käesoleva otsuse, selle alusel

sõlmitava toetuslepingu3 (edaspidi Leping) ning Korra punktides 6–12 toodud tingimusi ning

tagab, et projekti partner täidab kõiki programmi korras sätestatud kohustusi ning vastutab

partneripoolsete rikkumiste eest.

Lepingu punkti 3.2. kohaselt on toetuse saaja kohustatud toetust kasutama vastavuses taotluse,

taotluse rahuldamise otsuse, Lepingu ja Lepingu dokumentidega, täitma kõiki Korrast tulenevaid

kohustusi ning tagama, et partner täidab Programmi korrast tulenevaid kohustusi ning kasutab

toetust vastavuses taotluse, taotluse rahuldamise otsuse, Lepingu ja Lepingu dokumentidega.

Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

RHS § 4 punkti 4 kohaselt on huvide konflikt olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku

töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust,

on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Käesoleval juhul ei vasta partneri poolt teenuse tellimine rakendusmääruses sätestatud

läbipaistvuse ja erapooletuse nõuetele, kuna teenuseid osteti oma töötajatega seotud ettevõtetelt.

Kuivõrd K.M. töötas teenuste tellimisel Staarkana OÜ-lt projekti diginoorsootöö suunajuhina ja

oli alates 02.06.2023. a juhatuse liige, siis oli isik otseselt seotud teenuste tellimise

otsustusprotsessiga. Samuti, kui isik H.G. töötab teenuse tellimise ja osutamise ajal partneri

tegevjuhina, on isik otseselt seotud otsustusprotsessis endaga seotud ettevõttelt Continuum OÜ-lt

teenuse tellimisel. Rikkumist ei vabanda ka asjaolu, et juhatuse hinnangul oli ettevõttelt koolituse

väljatöötamise konsultatsiooniteenuse tasu vastavuses projektis plaanituga või et sel hetkel puudus

projektijuht ning see töömaht ületas tegevjuhi tavapäraseid kohustusi. Antud juhul esines teenuste

2 Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt 01.03.2022 allkirjastatud otsus nr 11.2-9/ 0215 taotluse rahuldamise kohta 3 Riigi Tugiteenuste keskuse poolt 13.04.2022 allkirjastatud projektileping nr 11.2-9/0070

ostmisel olukord, kus teenusepakkujate valik oli mõjutatud projektiga seotud personali isiklikest

ja majanduslikest huvidest.

Toetuse saajad ja töövõtjad peavad hoiduma igasugustest tegevustest, mis võib tekitada huvide

konflikti. Selgitame, et huvide konfliktile võib viidata ka asjaolu, kui isik ei saa olukorrast

tegelikult kasu, sest piisab sellest, kui asjaolud seavad ohtu tema ülesannete objektiivse ja

erapooletu täitmise nagu Krohv Stuudio OÜ-lt koolitusteenuse tellimine (arved 14.04.2023 ja

19.09.2023). Koolituste tellijaks oli K.M., kes oli perioodil 09.08.2017–17.01.2023 Krohv stuudio

OÜ juhatuse liige ja 50% osanik. Kuigi ajal, mil OÜ-lt Krohv Stuudio koolitust telliti (esmane

päring 26.01.2023), ei olnud isik K.M. tegelik kasusaaja (väljus ettevõttest 17.01.2023), on

tegemist tajutava huvide konfliktiga. Asjaolu, et isik K.M. töötas teenuse tellimise ajal projektis

suunajuhina, sealjuures teades, milliseid teenuseid oli vaja tellida, mõjutavad veendumust ja usku

isiku sõltumatusse ja erapooletusse. Seega ei ole välistatud, et K.M. olles ca 4 aastat ettevõtte

üheks omanikuks ja juhatuse liikmeks, võis mõjutada teenuse tellimise valikut Krohv Stuudio OÜ-

lt. Samas puuduvad rakendusüksusel andmed selle kohta, et isikul K.M. oleks Krohv Stuudio OÜ

osas kaudseid või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust

kahjustavatena ja seetõttu ei saa Krohv Stuudio OÜ-lt koolituste tellimist lugeda otseseks

rikkumiseks.

Rakendusüksus leiab, et partner ei ole otsuse punktis 1.1.1 nimetatud ettevõtetelt teenuste

tellimisel lähtunud partnerluslepingus sätestatud läbipaistvuse, erapooletuse ja eetikanormide

nõuetest ning ei ole taganud õiglast konkurentsi potentsiaalsete teenusepakkujate vahel, eelistades

oma töötajatega seotud ettevõtteid. Eelnevast lähtuvalt on partner rikkunud rakendusmääruses,

Korras ja TRO-s sätestatud nõudeid.

1.1.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile

eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui

ühendmääruse samas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleval juhul osteti teenuseid korduvalt projekti partneri töötajatega seotud ettevõtetelt. Selline

tegevus ei olnud kooskõlas huvide konflikti vältimise ja hea valitsemistava põhimõtetega. Huvide

konflikti näol on tegemist väga raske rikkumisega (riigihangete korraldamisel tuvastatud huvide

konflikti puhul, kui leping sõlmitakse seotud isikuga, rakendatakse ühendmääruse § 226 lg 1 alusel

100%-list finantskorrektsiooni määra), mistõttu ei ole rakendusüksuse hinnangul käesoleva

rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada 25%-st madalamat

finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on määra kohaldamisel arvesse võtnud, et partner on

korduvalt ostnud teenuseid oma töötajatega seotud ettevõtetelt, mistõttu võib järeldada, et toetuse

saaja partner ei ole pidanud huvide konflikti vältimist oluliseks ja on jätnud selle olukorra

tähelepanuta, sealhulgas ka näilise huvide konflikt olukorra. Siinkohal juhib rakendusüksus

tähelepanu ka asjaolule, et kuigi lepingu sõlmimine Krohv Stuudio OÜ-ga jäeti rikkumiseks

lugemata, iseloomustab see käesoleval juhul partneri suhtumist huvide konflikti. Arvestades

rikkumise korduvust ja selle olulist vastuolu läbipaistvuse ning eetikanõuetega, ei ole põhjendatud

madalama korrektsioonimäära kohaldamine.

1.2 Toetuse saaja ei ole lepingu muutmisel järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid

1.2.1 Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja viis läbi ostumenetluse eesmärgiga leida teenuseosutaja, kes looks video, mis

võimestaks noorte kaasatust kohaliku tasandi otsustesse ning peegeldaks noorte erinevaid vajadusi

ja igapäevaelu kitsaskohti. Pakkumuskutse edastati 03.05.2023. a viiele ettevõttele pakkumuste

esitamise tähtajaga 08.05.2023. a. Lõppkokkuvõttes laekus kaks pakkumust. Edukaks osutus

Concept Production OÜ, kellega sõlmiti 19.05.2023. a teenuse osutamise leping nr 6.4-1/23/12

(edaspidi leping) maksumusega 8 028,00 eurot (koos käibemaksuga), töö teostamise tähtajaga

9.06.2023. a.

Pakkumuskutses oli toodud video tehniline teostus järgmiselt:

„Videos küsitakse noore käest küsimus: “Mida tahaksid Sina enda kodukohas muuta?”/ “Kas on

midagi, mis Sinu kodukohas võiks olla paremini?” Enne, kui noor küsimusele vastab, näidatakse

Eesti kaardil, kust see noor pärit on. Video ilmestab, et 7-aastane ja 26-aastane näevad kitsaskohti

enda elus väga erinevalt ent kõik kitsaskohad on piisavalt olulised, et neid tähtsustada.

1. Video maksimaalne pikkus on 10 minutit.

2. Videos osaleb 15-20 noort vanuses 7-26. Noored võib jagada arvult sarnastesse

vanuserühmadesse – nt 6 noort vanuses 7-12, 6 noort vanuses 13-19 ja 6 noort vanuses

20-26. Osalejad leiab edukas pakkuja.

3. Noorte valikul tuleb arvestada seda, et regionaalselt oleks kaetud iga Eesti maakond.

4. Noorte valikul tuleb eelistada võimalikult erineva profiiliga noori; nt erinev etniline taust,

erinev visuaalne- või sooidentiteet või sooline eneseväljendus, selgelt eristuvate

huvialadega noored jms.

5. Noore poolt toodud kitsaskohale ilmub videos illustratiivne animeeritud taustaefektiga

lahendus. Näiteks toob mõni noor kitsaskohana välja puuduliku valgustuse kodutänaval.

Sellest tulenevalt joonistatakse taustale tänavavalgustuslambid vms.

6. Edukas pakkuja peab olema valmis arvestama protsessi käigus ilmnevate Haridus- ja

Noorteameti poolsete ettepanekutega (nt animatsiooni, algus- või lõpukaadri osas).“.

Pakkuja pidi tagama, et videotes osalevad noored on vanuses 7–26; kokku 15–20 noort; igas

vanuserühmas sarnane arv noori.

Vastavalt pakkumuskutsele pidi video lõplike täienduste tegemiseks toimuma viimane

tagasisidestamine hiljemalt 05.06.2023. a. Tegelikult toimus video viimane tagasisidestamine

29.06.2023. a ja töö üleandmine 30.06.2023. a. Seega anti töö üle 9.06.2023. a asemel 30.06.2023.

a ehk töö teostamiseks kulus 21 päeva asemel 42 päeva.

Toetuse saaja selgitas 18.07.2025. a, et lepingu kirjalikku muudatust sõlmitud ei ole ja lisas

järgmise selgituse: „Lepingu tööde üleandmise on pikenenud seoses sellega, et tööde esmase

ülevaatamise järel on antud tagasisidet soovitud täienduste osas ning seda mitmel korral. Tegu on

olnud jooksva tööde täiendamisega. Esmalt saadeti tööd Harnole ülevaatamiseks ja

tagasisidestamiseks draftina 7.06.2023. Enne lõplikke verisoone on toimunud mitmed

muudatused“. Toetuse saaja esitas tõendusena tööde vastuvõtmise akti koos tööde üleandmist

tõendava materjali ja kirjavahetusega.

Esitatud tõendusmaterjalist selgub, et 01.06.2023. a on töövõtja toetuse saajale selgitanud, et

võttepäev oli 30.05.2023. a, kokku salvestati 13 noort (kirjas olnud 17 st noorest 4 haigestusid) ja

et video on toetuse saaja laual ülevaatamiseks järgmisel nädala kolmapäeval või neljapäeval ehk

siis 7.06.2023. a või 8.06.2023. a. Video draft saadeti 7.06.2023. a tagasisidestamiseks koos

töövõtja kommentaaride/märkmetega, millest muuhulgas selgub, et hetkel on video helindamata

ning sel põhjusel kõik helilised nivood ja üleminekud ei ole puhtad.

Kirjavahetusest nähtub, et 12.06.2023. a on toetuse saaja saatnud töövõtjale kirja teavitustega

seotud logod (sh link toetusmeetme teavituse logole) ning töövõtja on 13.06.2023. a saatnud

selleks hetkeks teostatud muudatustega video, küsides toetuse saajalt, mida veel teha ning tõi välja

video osas tegemist vajavad tööd (kõik vahetekstid keeleliselt toimetada, mõned üleminekud

sujuda, kõikidele vahetekstidele VO alla lugeda, 60s teaser). Samal päeval on toetuse saaja

vastanud töövõtjale, et tagasisidestab versiooni nr 6, lisades veel video osas sisulisi mõtteid ja

märkusi. Toetuse saaja andis töövõtjale veel ka teada, et kuigi töö on ajamahukas, siis tegelikult

oli esialgne maht suurem võrreldes toimetatava materjali mahuga.

Töövõtja on 14.06.2023. a saatnud video lingi tagasisidestamisele, millele toetuse saaja vastas

samal päeval ja tõi välja parandusettepanekud ning puudused. 19.06.2023. a on töövõtja saatnud

lühikese video (teaser), millele toetuse saaja vastas, et töövõtja saadaks ühe kirjaga lõplikud

versioonid, et üle vaadata üle pikem video versioon ja anda viimane tagasiside ning pärast seda

plaanis toetuse saaja teostada tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Töövõtja saatis samal päeval,

s.o 19.06.2023. a, pika ja lühikese video lingid. Toetuse saaja andis tagasisidet 22.06.2023. a, tuues

välja puudused ja tähelepanekud. Parandatud videod ajaga 6 minutit ja 6 ja teaser’id (teaser’id 25

sekundit ja 30 sekundit ning pikk teaser 1 min 30 sekundit) saadeti 27.06.2023. a, millele toetuse

saaja andis tagasisidet 29.06.2023. a. Puuduseks oli, et teaser’itel puudusid lõpus rahastaja logod.

Töövõtja tegi samal päeval parandused. Seega toimus tehtud töö viimane tagasisidestamine

29.06.2023. a.

29.06.2023. a kirjaga soovis toetuse saaja teada saada veel, et kas on võimalik videote kausta lisada

SRT fail ning Square ja postmark formaatidega fail, mille osas töövõtja vastas, et ilma lisakuluta

saab teha transcritpidest SRT failid, kuid Square ja postmark formaatidega on lugu keerulisem ja

mõlema formaadi jaoks oleks vaja kogu graafika eemaldada või täielikult ümber teha ja see on

päris suur töömaht, pakkudes välja, et nad teevad square ja postmark formaadid ainult teaser’itest

(25s ja 30s). Töövõtja selgitas 30.06.2023 kirjas toetuse saajale, et video hankes ei olnud tellitud

SRT faile ja Square ja postmark formaatidega faile. Seega selgub esitatud kirjavahetusest, et

perioodil 7.06.–29.06.2023 toimus videodes paranduste tegemine ning täiendavaid töid soovis

toetuse saaja tellida 29.06.2023. a.

Kuivõrd lepingu täitmine on viibinud ning viivitust ei ole põhjustanud ettenägematud asjaolud,

siis ei ole lepingu täitmise tähtaja pikenemine 100% võrra tulenenud objektiivsetest põhjustest

ning sellega on rikutud RHS § 3 punktides 1–3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.2.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda hankija eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid

ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt.

RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud.

RHS § 3 punkti 3 järgi tagab hankija konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures

avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine

riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu.

Hankelepingu muutmine eeldab poolte vastavat tahet. Kuigi käesoleval juhul puudub poolte vahel

kirjalik kokkulepe lepingu tähtaja pikendamise kohta, võib töövõtja poolset viivitust video

esitamise osas lugeda lepingu muutmiseks (tähtaja pikendamiseks). Antud juhul ei ole lepingu

tähtaja ületamine tingitud ettenägematute asjaolude ilmnemisega ning lepingulise töö üleandmist

ei saa lugeda ka töövõtja poolseks lepingu rikkumiseks, kuna toetuse saaja ei ole lepingu punkt

7.1 kohaselt tähtaegselt esitamata video osas juhtinud töövõtja tähelepanu töö teostamise

viivitamisele ega nõudnud lepingu raames tellitud töö tähtaegset üleandmist.

Lepingu täitmise kuupäevad on olulised lepingu tingimused, mis mõjutavad otseselt pakkujate

ringi. Käesoleval juhul on lepingu tähtaeg pikenenud ebaproportsionaalselt pika aja võrra, kaks

korda esialgsest tähtajast. Ostumenetluses osalemisest huvitatud isikud pidid otsustama hankes

osalemise üle ja lähtuma pakkumuse esitamisel teadmisest, et leping tuleb täita pakkumiskutses

märgitud tähtajaks, s.o 9.06.2023. a. Seega pidid kõik hankest huvitatud isikud arvestama video

loomiseks väga lühikese ajaperioodiga. Kaks korda pikem tähtaeg võib olla selline asjaolu, mis

võinuks mõjutada pakkujate ringi ja ostumenetluse tulemust, sest pikem tähtaeg kui töötegijale

soodsam asjaolu võinuks motiveerida pakkumust esitada pakkumuskutse saanud ettevõtteid.

Seega ei saa välistada võimalust, et kui kõigile oleks olnud kohe teada tööde pikem täitmistähtaeg,

oleksid pakkumuse esitanud kõik pakkumuskutse saanud viis ettevõtet. Liiga lühikese täitmisaega

kinnitab ka asjaolu, et üks pakkujatest juhtis juba ostumenetluse käigus tähelepanu sellele, et

algselt seatud tähtaeg on väga lühike ning töömahu täitmine sellises ajaraamis keeruline. Seega on

rikutud ka RHS § 3 lõiget 3, mis kohustab hankijat tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise

riigihankel. Samuti võinuks ka pakkumuste hinnad osutuda erinevaks, kui ostumenetluse

dokumendid oleks kohe sisaldanud pikemat tähtaega, kuna töötegija ei oleks olnud video

koostamisel piiratud lühikese tähtaja ja töö tegemise kiirusega.

Rakendusüksus selgitab, et hankija peab enne hanke väljakuulutamist täpselt planeerima, millistel

tingimustel soovib ta eduka pakkujaga hankelepingu sõlmida ning peab kõik sellised tingimused

pakkujate võrdse kohtlemise eesmärgil lisama hankedokumentidesse või hankelepingu projekti.

Hanke planeerimisel saab hankija tutvuda lepingu täitmiseks vaja mineva ajaperioodiga, et

koostada optimaalsed ja hankija huvidele vastavad hankelepingus sätestatud tööde täitmise

tähtajad. Euroopa Kohtu kohtuasja nr C-549/14 punkti 30 ja 36–38 kohaselt, kui hankija soovib

mingil põhjusel teha pärast hankelepingu sõlmimist selles teatud muudatusi, isegi olulisi, siis tuleb

selline võimalus sõnaselgelt ette näha koos detailsete reeglitega nii, et kõik hankes osalemisest

huvitatud isikud oleksid sellest võimalusest teadlikud ning saaksid oma pakkumused esitada

võrdsetel tingimustel.

Lisaks märgib rakendusüksus, et antud muudatust saab lugeda oluliseks ka asjaolul, et muudatus

tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks,

kuivõrd hankelepingu tähtaja muutmisega on võimaldatud hanke võitnud pakkujale soodsamad

tingimused kui hankelepingu sõlmimise hetkel.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et võimaldades edukale pakkujale lepingute

täitmiseks kaks korda pikemat tähtaega esialgsest tähtajast (21 päeva asemel 42 päeva), on hankija

rikkunud ka RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise, hanke läbipaistvuse ja konkurentsi

efektiivse ärakasutamise põhimõtteid.

1.2.3 Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 5%

Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb,

et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele

või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Ühendmääruse § 228 sätestab, et kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste

riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses

ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt

rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes

1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva rikkumise olulisust ja raskust hinnates

proportsionaalne rakendada kõige rangemaid finantskorrektsiooni määrasid 25% ega 10%.

Arvestades menetluse eripära (ostumenetlus), ei pea rakendusüksus sellises suurusjärgus

korrektsiooni tegemist proportsionaalseks. Rakendusüksuse hinnangul on praegusel juhul

põhjendatud rakendada korrektsiooni 5%-lises määras, kuivõrd tegemist on eelduslikult väikese

finantsmõjuga rikkumisega. Ostumenetlus viidi nõuetekohaselt läbi ning tööde lõpptulemus vastas

projekti eesmärkidele. Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuses kirjeldatud rikkumise

osas rakendada 5%-st madalamat finantskorrektsiooni määra, kuivõrd algselt lepingu täitmise

tähtaega on pikendatud kaks korda, mida tuleb pidada oluliseks pikendamiseks. Tööde

teostustähtaja pikenemine võinuks mõjutada potentsiaalsete pakkujate ringi ning muutis

lepingupoolte kohustuste vahekorda teenusepakkuja kasuks viisil, mida algselt ei olnud ette

nähtud. Seega pole välistatud olukord, et teiste hankest huvitatud isikute jaoks tundus tööde

teostamise aeg liialt lühike, mistõttu loobusid nad pakkumuse esitamisest. Rakendusüksus

selgitab, et pakkujate arv iseenesest ei pruugi mõjutada pakkumuste maksumust odavnemise

suunas, kuid pole samas võimalik täielikult välistada võimalust, et pakkuja, kes pikema tööde

teostamise aja tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, oleks teinud ka parima pakkumise

nii teostatava töö kui ka maksumuse osas, mistõttu oleks olnud tagatud rahaliste vahendite

säästlikum kasutamine.

Seega arvestades eelpool toodut, ei ole põhjendatud kohaldada väiksemat finantskorrektsiooni

määra kui 5%, mis on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud ja proportsionaalne rikkumise

raskusega.

1.3 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on punktis 1.1. toodud rikkumisega seotud OÜ-de Staarkana ja Continuum kulusid

kajastanud tegevuses 14 „Noorsootöötajate koolitamine, nõustamine, õppematerjalide loomine,

materjalide repositooriumi arendamine ja noorsootöötajate digivahendite kasutamise

kaardistamine ning rahvusvaheliste parimate praktikate koondamine“ kokku abikõlblikus summas

5550 eurot (KD-d nr 136, nr 215-216, nr 218, nr 237, nr 310, nr 331, nr 333–334 ja nr 402).

Lähtuvalt otsuse punktist 1.1. loeb rakendusüksus OÜ-dega Staarkana ja Continuum seotud

kuludest mitteabikõlblikuks 1387,50 eurot (5550 × 25 %), millest toetus moodustab 1387,50

eurot.

Toetuse saaja on punktis 1.2. toodud rikkumisega seotud Concept Production OÜ kulu kajastanud

tegevuses 5 „Projektijuhtimine“ abikõlblikus summas 8028 eurot (KD nr 282).

Lähtuvalt otsuse punktist 1.2. loeb rakendusüksus Concept Production OÜ kulust

mitteabikõlblikuks 401,40 eurot (8028 × 5 %), millest toetus moodustab 401,40 eurot.

Tulenevalt Korra punktist 23.1. muudab rakendusüksus omaalgatuslikult projekti osas 01.03.2022.

a tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-9/0215 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku

summa 1788,90 euro (1387,50+401,40) võrra projekti eelarvet.

2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 ja kooskõlas Korra punktiga

28.3.3. peab haldusorgan enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.09.2025. a toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse

eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 15.09.2025. a. Toetuse

saaja vastas 15.09.2025. a, et on finantskorrektsiooni otsuse eelnõuga tutvunud ja neil ei ole plaanis

otsuse eelnõule kommentaare esitada.

3 Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Noortevaldkonna digihüpe“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1788,90

eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de nr 136, nr 215–216, nr 218, nr 237, nr 310, nr 331, nr

333–334, nr 402 ja nr 282 alusel väljamakstud toetus summas 1788,90 eurot;

3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 1788,90 eurot talle sobivale Rahandusministeeriumi

pangakontole: SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või

Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400

(BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti

number ja otsuse number;

4. muuta 01.03.2022 toetuse rahuldamise otsuse nr 11.2-9/0215 punkte 6 ja 7 alljärgnevalt:

4.1. „6. Projekti abikõlblikud kogukulud on 869 635,06 eurot (kaheksasada kuuskümmend

üheksa tuhat kuussada kolmkümmend viis eurot ja kuus senti);

4.2. „7. Toetuse määr 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

869 635,06 eurot (kaheksasada kuuskümmend üheksa tuhat kuussada kolmkümmend viis

eurot ja kuus senti)“.

Toetuse saajal on võimalik põhjendatud juhtudel taotleda tagasimaksmisele kuuluva toetuse

ajatamist vastavalt ühendmääruse §-s 24 toodule, esitades kümne tööpäeva jooksul

finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates vastava taotluse RTK-le.

Välissuhtlemisseaduse § 8 lg 51 kohaselt, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi

tähtaja jooksul ja seda ei ole võimalik selle aja jooksul tasaarvestada samale isikule

väljamaksmisele kuuluva toetusega, võib RTK anda otsuse sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Otsust on võimalik vaidlustada HMS §-s 73 sätestatud korras, esitades vaide Riigi Tugiteenuste

Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või

oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

5917 7036

[email protected]