Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine)

1

EELNÕU

18.09.2025

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(bürokraatia vähendamine)

§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 64 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Terviseametile ning“;

3) paragrahvi 64 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „Terviseametile ja“;

4) paragrahvi 64 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „Terviseametile ning“;

5) paragrahvi 66 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning Terviseametile“.

§ 2. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara

olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse

kohta tuleohutus- ja päästenõuetele;“;

2) paragrahvi 55 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) õppetöö läbiviimiseks kasutatava hoone või ruumi ehitisregistris märgitud kasutusotstarve

vastab õppetegevuse eesmärgile.“.

§ 3. Noorsootöö seaduse muutmine

Noorsootöö seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 101 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ning noorte- ja projektlaagri toitlustamine

peab vastama rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud nõuetele“;

2) paragrahvi 102 lõike 3 punktist 3 jäetakse välja sõnad „ning andmed toitlustamise vastavuse

kohta noorte- ja projektlaagris toitlustamise nõuetele“;

3) paragrahvi 103 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „, ning toitlustamine vastab noorte- ja

projektlaagris toitlustamisele kehtestatud nõuetele“.

§ 4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

2

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) andmed kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete

sisustuse olemasolu kohta;“;

2) paragrahvi 63 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „kehtestatud nõuetele,“ tekstiosaga

„hoone või ruumi ehitisregistris märgitud kasutusotstarve ei vasta õppetegevuse eesmärgile,“.

§ 5. Rahvatervishoiu seaduse muutmine

Rahvatervishoiu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „noorte püsi- ja projektlaagris,“;

2) paragrahvi 22 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, noorte püsi- ja projektlaagris“;

3) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Täpsemad nõuded toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele lastehoius ja lasteaias,

statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses ning lastele sotsiaalteenuse

osutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“.

§ 6. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Üld-, veterinaar- ja haiglaapteegi struktuuriüksuseks on haruapteek. Üld- ja

veterinaarapteegi haruapteegi asukoht peab olema tähistatud apteegi nimega, millele on lisatud

sõna „haruapteek“.“;

2) paragrahvi 30 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja apteegibussi“;

3) paragrahvi 38 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 451 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 46 lõike 5 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 153 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) teenuse osutamiseks valitud hoone või ruumide ehitisregistrisse kantud kasutusotstarve

vastab teenuse osutamise eesmärgile;“.

§ 8. Turismiseaduse muutmine

Turismiseaduses tehakse järgmised muudatused:

3

1) paragrahvi 19 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning piisavad hügieenitingimused“;

2) paragrahvi 30 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse §-d 2, 4 ja 7 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025. a.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium

Meie 18.09.2025 nr 1.2-2/73-9

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 03.10.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri koos lisaga Sille Pihlak [email protected]

Seletuskirja lisa

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu märkuste ja ettepanekute tabel

Esitaja Kommentaarid Vastus

1. Sotsiaalkindlustusamet 1. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 6 (SHS § 153

punkti 3) ja sõnastada see järgmiselt: „3) loakohustusega sotsiaalteenus on ehitisregistris

märgitud tegevuskoha järgse ehitise kasutusotstarbel;“. Selgitus: EhS § 50 lõike 7 kohaselt kehtestab ehitise

kasutamise otstarvete loetelu ja kasutusotstarbest

tulenevad nõuded ehitisele valdkonna eest vastutav

minister. Sellest tulenevalt puudub SKA-l pädevus

täpsustada ehitiste kasutamise otstarvetega seonduvat

või koostada sellekohaseid juhendeid. SKA saaks

sotsiaalteenuste tegevuslubade väljastamisel

kontrollida, kas konkreetse sotsiaalteenuse liik

(nimetus) on märgitud ehitise (tegevuskoha)

ehitisregistri kasutusotstarbel. See omakorda eeldab, et

kavandatud muudatuse raames täpsustatakse majandus-

ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ lisas toodud loetelu. EhS

§ 130 lõike 2 punkti 5 kohaselt on ehitise kasutamise

otstarbest tulenevate kasutamise nõuetele vastavuse

kontrollimine kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Mitte arvestatud. Sotsiaalkindlustusameti, Terviseameti ja

Sotsiaalministeeriumi kohtumisel arutasid osapooled

ettepanekut ja jõudsid lahenduseni, mis ei vaja esitatud

muudatust. Terviseamet ja Sotsiaalministeerium

koostavad juhendi ning Sotsiaalkindlustusamet avaldab

selle oma kodulehel ja levitab seda teenusosutajatele.

2. Arvestades eelnõuga kavandatud muudatuse

olemust, teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 6 ja

muuta ka SHS § 154 punkti 1 ning sõnastada see

järgmiselt: „1) teenuseosutaja töötajate arvust lähtuv

maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal

teenust osutada;“. Selgitus: Eelnõu kohaselt ei kuulu

sotsiaalteenuse tegevuslubade kontrolliesemesse

Mitte arvestatud. Sotsiaalkindlustusameti, Terviseameti ja

Sotsiaalministeeriumi kohtumisel arutasid osapooled

ettepanekut ja jõudsid lahenduseni, mis ei vaja esitatud

muudatust. Kohtumisel leiti, et Terviseamet märgib

Ehitisregistrisse Sotsiaalkindlustusameti jaoks vajaliku

teenuse osutamise koha vastavus tervisekaitsenõuetele.

Ehk sotsiaalteenuste tegevusloa väljastamise menetluse

raames ei hinnata, kas teenuse osutamise koht vastab

tervisekaitsenõuetele. Kui tervisekaitsenõuete

vastavust tegevusloa menetluse raames ei hinnata, siis

mõistlikult võttes ei saa tegevusloal märkida

(reguleerida) tervisekaitsenõuetest lähtuvat

maksimaalset isikute arvu, kellele on lubatud samal ajal

teenust osutada. Seetõttu teeme ettepaneku täpsustada,

et tegevusloale märgitakse üksnes teenuse osutaja

töötajate arvust lähtuv maksimaalne isikute arv, kellele

on lubatud samal ajal teenust osutada. Tervisekaitse- ja tuleohutuse nõuetest lähtuvaid

nõudeid (s.h nendest nõuetest lähtuvat maksimaalset

isikute arvu) saavad Terviseamet ja Päästeamet

kontrollida enda järelevalvemenetluste raames (EhS §

130 lõiked 10 ja 11). Vajadusel saavad Terviseamet ja

Päästeamet koostada juhendi, mis võimaldab

teenuseosutajatel hinnata oma tegevuse vastavust

vastava valdkonna nõuetele.

arvu, et määrata maksimaalne isikute arv, kellele võib

teenust samaaegselt osutada.

3. Kuivõrd eelnõu puudutab muudatusi tegevuslubade

kontrolliesemes, siis palume muudatuste jõustamisel

ette näha ka piisav üleminekuaeg. Viidatud

üleminekuaeg sõltub muudatuse sisust ja ulatusest.

Juhul kui tänastel teenuseosutajatel tuleks hakata

muutma nii ehitisregistri andmeid kui ka tegevuslube,

siis võiks selliseks ülemineku ajaks planeerida kuni 5

aastat. Ühtlasi markeerime, et seoses SHS § 153 punkti

3 muutmisega võiks kaaluda ka samasisulist muudatust

tuleohutusnõuete osas (s.t kaaluda sellisel juhul samuti

SHS § 153 punkti 4 kehtetuks tunnistamist).

Arvestatud osaliselt.

Tuleohutusnõuete osas muudatuste tegemist antud

eelnõu raames ei toeta, sest see vajab eraldi analüüsi ja

arutelusid Siseministeeriumiga ja teiste oluliste

osapooltega, et vältida puudujääkide tekkimist

tuleohutusega seonduvas regulatsioonis.

2. Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

1. TTJA ei toeta eelnõu § 2 punktis 1 toodud muudatust,

kuna see ei too kaasa seletuskirjas kirjeldatud eesmärki.

Palume see eelnõust välja jätta. Selgitame, et ESS § 13

lg 32 p 2 annab välistuse ühele sagedusloaga määratud

raadiosageduste kasutamise tingimustele, kui

sagedusloal oleva raadioseadme efektiivne

kiirgusvõimus ei ületa 100 W. Kui muuta seda sätet

„kogukiirgusvõisus ei ületaks 100 W“, siis oleks siiski

sätte alusel määrav ühe sagedusloa omaniku seadmete

(kogu)kiirgusvõimus, mitte mastis olevate erinevate

sagedusloaomanike raadioseadmete summaarne

kiirgusvõimsus. Lisaks selgitame, et seletuskirjas toodud eesmärgi

saavutamine (mastis olevate seadmete

kogukiirgusvõimus ei ületa 100 W) eeldaks põhjalikku

arutelu kõigi osapoolte (sh Justiits- ja

Digiministeerium, TTJA, Sotsiaalministeerium,

Terviseamet (edaspidi TA), Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL)) vahel ning

kehtiva regulatsiooni laiemat muutmist, sest seni on

lähtutud ühel sagedusloal olevate seadmete

kiirgusvõimusest. Esmase analüüsi põhjal näeme

mitme sagedusloa saatjate arvestamisega piirangute

kehtestamisel vähemalt järgmisi probleemkohti ja

küsimusi: - TTJA infosüsteemi praegu sellist lahendust ei

võimalda. Antud mastis asuvate seadmete ja nende

võimsuste otsimiseks võimekuse loomiseks on vaja nii

aega kui investeeringut. Käsitsi vastava info otsimine ei

ole halduskoormuse olulise suurenemise tõttu realistlik. - Kas ja kuidas (millistel alustel) muudab uue saatja

lisamisel TA ka teiste samas mastis olevate saatjatele

Arvestatud.

seatud piiranguid? Kui muudab, siis nendest otsustest

peab TA ka TTJA-d ja loa omanikke teavitama.

Vastavate muudatuste sisseviimine sageduslubadesse

vajab TTJA-s infosüsteemi arendust (ideaaljuhul

andmete automaatset uuendamist peale TA

vastavasisulise otsuse tegemist) kuna praegu on

piirangud tekstiväljana ja nende käsitsi muutmine ei ole

halduskoormuse olulise suurenemise tõttu realistlik. - Samas mastis võivad olla ka iseplaneeritavad saatjad

ja nende andmeid TTJA-l ei ole (sh ka alla 100 W

kiirgusvõimsusega saatjad, mida TA-le

kooskõlastamiseks ei saadeta). Samas leiame, et

tõenäoliselt on risk kiirgustaseme oluliseks

suurenemiseks nendes mastides, kus paiknevad

kooskõlastust mittevajavad saatjad, väga madal ning

võib arvata, et piirväärtuse 100 W kehtestamisel ka

sellega arvestati. Praktikas on enamus mitme saatjaga

maste kas ringhäälingujaamade mastid või

iseplaneeritavate sageduste saatjate mastid (mobiilside

operaatorid). Nende saatjate kiirgusvõimsused on

reeglina suuremad kui 100 W ja nendele 100 W

lisamine ei anna tuntavat summaarse võimsuse kasvu.

Muud kasutajad kasutavad reeglina oma territooriumil

oma tarbeks oma maste või renditakse selleks koht (nt

hoonete katustel). Ühte asukohta mitme saatja ja

antenni paigaldamist esineb väga harva (nt mereside

kaldajaamade puhul, kus kasutatakse avariikanalit ja

kõnekanalit). Reeglina sellised saatjad ei ole ka

pidevalt eetris (erinevalt iseplaneeritavate võrkude ja

ringhäälingu saatjatest), mistõttu nende summaarne

mõju on oluliselt väiksem. Lähtudes piirnormidest on

kahe saatja puhul, mille kogukiirgusvõimsus on 200W,

sagedusalas 160 MHz (28 V/m) ohutuskauguseks 5

meetrit ning kogukiirgusvõimsusega 300 W puhul on

ohutuskauguseks 7 meetrit (ITU-T soovitus K.70 tabel

C1). Ohutuskaugused on kordades väiksemad reaalselt

selliste saatjate antennide paigalduskõrgusest.

2. TTJA toetab põhimõtteliselt eelnõu § 2 punktis 2

esitatud muudatusettepanekut, kuid teeme siiski

järgnevad tähelepanekud. Juhime tähelepanu, et täiendusega vähendatakse küll

TA töökoormust, kuid see paratamatult suurendab

mõneti sideettevõtjate (iseplaneeritava sagedusloa

omanike) halduskoormust, kuna edastamisele eelneb

sideettevõtte poolne hindamine, kas raadioseadme

paigaldamise tingimused tuleb saata TA-le

kooskõlastamiseks või teadmiseks. Seetõttu leiame, et

nimetatud täienduse lisamise arutellu tuleks kaasata ka

ITL. Õigusselguse huvides võiks kaaluda täienduse

reguleerimist täiendava lõikena, mitte lisatuna ESS §

13 lõikele 33 . Lisaks palume analüüsida ja seletuskirjas

välja tuua olukord, kus näiteks 5 aasta pärast ehitatakse

täienduses nimetatud territooriumile hoone või rajatis –

kas ja kuidas mõjutab see varasemalt teavitatud ja

paigaldatud raadiosaateseadet ning kas uue ehitise või

rajatisega kaasneks täiendavate toimingute vajadus. Ühtlasi palume analüüsida, kas selle lause lisamisel on

vaja muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri

04.06.2008.a määruses nr 45 „Sagedusloa tingimuste ja

raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste

kooskõlastamise kord ning kooskõlastamisele

kuuluvad lennuliikluse teenindamiseks ettenähtud

Mitte arvestatud.

Terviseameti poolt täiendavalt tehtud analüüsi tõttu

otsustatud eelnõuga ESS-i tehtavatest muudatustest

loobuda.

sagedusalad“ sätestatud sagedusloa kooskõlastamise

korda Terviseametiga.

3. Eelnõu § 7 punktiga 1 lisatakse TubS-i täiendavaid

asukohti, kus on edaspidi suitsetamine keelatud.

Kusjuures eelnõu seletuskiri põhjendab muudatust muu

hulgas sellega, et suitsetamisruumide järelevalvesse

riigieelarvelise ressursi kulutamine ei ole tänapäeval

aktsepteeritav. Samas on säilinud regulatsioon

suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise üle

järelevalve tegemiseks (nt TubS § 32 p 2) muu hulgas

TTJA-le ning muudatusega, millega lisatakse

suitsetamiseks keelatud kohtade arvu, suurendatakse

paratamatult uue koha üle TTJA poolset järelevalve

teostamiseks kuluvat ressurssi. Sama tähelepanekuga

palume arvestada ka teiste eelnõus toodud muudatuste

puhul, mis lisavad suitsetamiseks keelatud kohti.

Eelnõu § 7 punktiga 1 tekitataks olukord, kus ühelt

poolt vähendatakse eelnõuga TA järelevalve koormust

läbi täiendavate kohtade suitsetamiseks keelamise, kuid

teiselt poolt suurendatakse sama muudatusega TTJA

töökoormust järelevalve teostamisele. Näiteks 2025.

aastal on üksnes TA edastanud TTJA-le kaks kaebust,

mille kohaselt ettevõtja ei sekkunud väidetavalt teise

isiku poolt selleks keelatud kohas suitsetamisesse.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

4. Samuti juhime tähelepanu, et suitsetamiskoha

piiramise nõude rikkumist peaks menetlema lisaks

korrakaitseliste meetmete võtmisele ka väärteokorras

(TubS § 50). Arvestades, et rahvatervis ei ole vähetähtis

hüve, ei pruugi olla asjakohane jätta väärteomenetlust

VTMS § 31 alusel algatamata. Keelatud kohas

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

suitsetamisega seonduvate rikkumiste tagantjärgi

uurimine, tõendamine ja asja menetlemine on keeruline

ja ressursikulukas.

5. Täna on suitsetamiskoha piiramise nõude rikkumise

menetlemise pädevus (kohtuväline menetleja) TTJA-l

(TubS § 51 lg 5), valla- ja linnavalitsustel (TubS § 51

lg 1) ja Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA)

(TubS § 51 lg 3). Terviseametil on vaid

suitsetamisruumile kehtestatud nõuete osas kohtuvälise

menetleja pädevus (vt TubS § 51 lg 4). Seega mõjutab

suitsetamiseks keelatud kohtade lisamine selgelt nende

asutuse töökoormust, kes peavad hakkama tegelema

keelatud kohas suitsetamisest tekkivate

korrarikkumistega. Eelnõus ei ole sellise töökoormuse

muutumisega arvestatud. Palume eelnõu seletuskirja

täpsustada mõjuanalüüsiga, arvestades ka teiste

asutuste töökoormuse võimalikke muutusi.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

6. Siinkohal teeme kavandatava muudatusega seoses

täiendava ettepaneku TubS-i muutmiseks selliselt, et

kustutatakse TTJA pädevused teha järelevalvet ja

menetleda väärteokorras suitsetamiskoha piiramise

nõude rikkumisi. Valla- ja linnavalitsuste ning PPA

pädevused on piisavad ja sobivamad selleks, et

rikkumistele aegsasti reageerida. Menetluspädevuste

paljusus seevastu hägustab asutuste vastutusalasid ja

dubleerib pädevusi. Kuivõrd rikkumise tuvastamine

eeldab koha vaatlust on valla- ja linnavalitsustel ning

PPA-l võimalik operatiivsemalt ja kiiremini kõnealust

kohta vaatlema minna, kui TTJA-l.

Eeltoodut arvestades teeme ettepaneku eemaldada

TTJA kohustuste hulgast järelevalve suitsetamisruumi

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

piiramise nõuete täitmise üle ja lisada selleks eelnõu §-

i 7 järgmised punktid:

„x) paragrahvi 32 punktist 2 jäetakse välja sõnad

„suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise ja“; x)

paragrahvi 51 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja 50“;“

7. Alternatiivse variandina võiks vajadusel kaaluda

selle pädevuse lisamist TA-le, sest sõltumata

suitsetamiseks keelatud või lubatud kohast, on piirangu

aluseks inimeste tervise kaitse. Seeläbi oleks

pädevused paremini koondunud TubS-i üldpädevusega

asutusele (TubS § 71 ). Viimase variandina võiks

kaaluda kõnealuse väärteokoosseisu kaotamist.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

8. Seonduvalt eelnõu § 7 punktides 2 ja 10 planeeritud

muudatustega teeme järgmised tähelepanekud.

Muudatuse tulemusena on edaspidi suitsetamine

toitlustusettevõttes eranditult keelatud. Suitsetada ei ole

lubatud enam ka müügikoha väljaspool siseruume

asuval hooajalisel laiendusel, milline erand tuleneb

praegu TubS §-st 31. Ka toitlustusettevõtte kasutuses

olevat ja väljaspool siseruume asuvat teenindusala

tuleb lugeda toitlusettevõtte mõiste ja seega piirangu

alla kuuluvaks. Seletuskirjas ei ole muudatuse sellist

mõju välja toodud. Palume see välja tuua, kuna selline

muudatus ei pruugi lugejale olla praegu väljaloetav.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

9. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 3 planeeritud

muudatusega teeme järgmise tähelepaneku.

Seletuskirjas võiks täiendavalt selgitada, et edaspidi ei

või suitsetada, sh kasutada elektroonilist sigaretti,

näiteks vabas õhus staadionil toimuval üritusel ja seda

sõltumata sellest, kas staadionil toimub sel ajal

spordivõistlus, koerte näitus, kontsert või kasutab

inimene sellist rajatist lihtsalt sportlikuks või vaba aja

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

tegevuseks. Seletuse väljatoomine on oluline

mõistmaks muudatuse sisu. Piirangu sisu selgitamine

on oluline selleks, et hoone või rajatise valdaja või

omanik saaks selgelt oma kohustustest aru.

10. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 5 planeeritud

muudatusega teeme järgmised tähelepanekud. 2.15.

Eelnõu § 7 punktiga 5 keelatakse suitsetamine

muuhulgas kohas, kus korraldatakse õnnemängu,

kihlvedu või totalisaatorit. Õnnemäng, totalisaator ja

kihlvedu on 4 (5) hasartmänguseaduse (edaspidi

HasMS) §-s 3 kasutatavad mõisted. Seega tekib

küsimus, miks õnnemängu ja toto korraldamise kohas

suitsetamine keelatakse, kuid teiste hasartmängu liikide

(nt osavusmängude) korraldamise kohas, see võimalus

jäetakse. Ühtlasi, juhime tähelepanu sellele, et kihlvedu

ja totalisaator ei ole hasartmängu liigid (vt HasMS § 3

lg 1 p 3, nende liigiks on toto), nagu õnnemäng (HasMS

§ 3 lg 1 p 1). Sätte sõnastus oleks selgem, kui kasutataks

ühetaolisi mõisteid. Selleks, et keeld kohalduks

sarnaselt erinevatele mänguliikidele ja kohtleks ka

ettevõtjaid ühetaoliselt, teeme ettepaneku kaaluda § 29

lõike 1 täiendamisel lisatava punkti 25 sõnastamist

järgmiselt: „25) ruumis, kus korraldatakse

hasartmängu;“.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

11. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 7 planeeritud

muudatusega teeme järgmised tähelepanekud. 2.17.

Eelnõu § 7 punktis 7 kavandatava muudatusega

seonduvalt on seletuskirjas välja toodud, et

tervishoiuasutustes suitsetamisruumis ei ole

suitsetamine edaspidi lubatud. Kuigi selleks

muudetakse TubS § 30 lõike 2 punkti 5 ja sätestatakse

erand, ei nähtu, kust tuleb edaspidi üldine

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

tervishoiuasutuses suitsetamise keeld, kuna sama

muudatusega koos ei täiendata vastava alusega TubS §

29 lg-t 1. Kui keeldu on seostatud mõne kehtiva sättega

(nt TubS § 29 lg 1 p-st 7), siis võiks sellele seletuskirjas

selguse huvides viidata.

12. Seonduvalt eelnõu § 7 punktis 9 planeeritud

muudatusega teeme järgmised tähelepanekud.

Palume täiendavalt analüüsida sätte sõnastust, kuna

sigarituba ja vesipiibubaari saab nende mõistete

tähendust arvestades sisustada vaid läbi konkreetse

toote. Samas võib ka elektroonilisi sigarette müügiks

pakkuv ettevõte teha kaupluse müügisaalist eraldi

suitsetamisruumile vastava ruumi, kus on samuti

võimalik neid tooteid kohapeal tarvitada. Seadus ei

peaks nimetama konkreetseid tooteid, vaid võiks

läheneda reguleerimisel läbi kaupleja

tegevusvaldkonna. Nt võiks kaaluda sõnastust

„tubakatoote või tubakatootega seonduva toote

jaemüügile spetsialiseerunud müügikohas, ruumis, kus

ei toimu söögi või joogi serveerimist ega tarbija

teenindamist.“ Lisaks on oluline, et tarbijat ei

teenindata selles ruumis, nt ei võeta vastu ka ostusoove.

Üksnes tellitu serveerimiskeeld ei taga piisavalt töötaja

kaitset tubakasuitsu kahjuliku mõju eest.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

13. Seonduvalt eelnõu §-s 8 planeeritud muudatusega

teeme järgmised tähelepanekud.

Esmalt juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõu §-iga 8

tunnistatakse kehtetuks üksnes TurS-i pädevusnorm

TA-le. Täiendavalt on eelnõuga seotud ka ettevõtlus- ja

tehnoloogiaministri 21. mai 2021. a määruse nr 17

„Majutusteenuse osutamise nõuded“ muutmise eelnõu

kavand, millega tunnistatakse kehtetuks määruse §-d 3,

Arvestatud.

Eelnõud täiendatud § 19 lõige 2 kehtetuks

tunnistamisega.

4, 6 ja 8, mis sätestavad nõuded veele, valgustusele,

hügieenile ja ruumide korrashoiule. Juhime tähelepanu

asjaolule, et kuigi määrusest on dubleerivate

regulatsioonide vähendamiseks kavas kustutada

asjakohased TA pädevusse kuuluvad sätted, siis

eelnõuga ei plaanita kustutada ega muuta näiteks TurS

§ 19 lg-t 2, millega kohustatakse majutusteenuse

osutajat tagama muu hulgas piisavad

hügieenitingimused. Kui taolised sätted, mis oma

olemuselt kuuluksid TA pädevusse, TurS-i alles jätta,

jäetakse selliste kohustuste järelevalvepädevus TurS §

30 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt TTJA-le ja valla- ja

linnavalitsusele. Palume TA pädevusi TurS-ist

kustutades täiendavalt hinnata ka teiste sätete

kustutamise või muutmise vajalikkust selliselt, et see ei

tekitaks teistele asutustele täiendavaid ülesandeid ning

seda eriti osas, mis ei kuulu tavapäraselt nende asutuste

pädevuste hulka.

14. TTJA hinnangul on tervitatav dubleerivate

regulatsioonide vähendamine, kuid turismiseadusega ja

majutusteenuse osutamiseks ette nähtud nõuete

tervikvaatest lähtudes on muudatus vaid osaline,

arvestades üksnes TA pädevuse ja järelevalvega. TTJA

hinnangul võiks majutusteenuse osutamiseks ette

nähtud regulatsiooni üle vaadata tervikuna ning

lihtsustada ette nähtud järelevalvepädevusi veelgi.

Näiteks tuleks muudatustesse kaasata Päästeamet,

hindamaks nendele TurS § 30 lg 2 p-s 1 määratud

järelevalve pädevuse vajalikkust. Samuti tuleks hinnata

TTJA ning valla- ja linnavalitsuste ühist pädevust

majutusteenuse osutamisele kehtestatud nõuete üle.

TTJA hinnangul võivad dubleerivad

Mitte arvestatud.

Majutusteenuste nõuetega seonduva regulatsiooni

terviklikkuse osas on ettepanek mõistlik, kuid

muudatuste tegemine vajab põhjalikumat analüüsi ning

majutusteenuse osutamiseks ette nähtud regulatsiooni

muutmisvajaduste analüüsi on pädev koordineerima

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

järelevalvepädevused tuua kaasa asutustes täiendava

ressursi kulu sellest, et asutused ei ole jooksvalt kursis

teise asutuse juba läbi viidud järelevalve toimingutega.

Dubleerivad pädevused võivad asutuste üheaegsete või

järjestikuste menetluste puhul tuua kaasa ebavajalikku

ja täiendavat halduskoormust nii ettevõttele kui

riigiasutusele. Arvestades, et majutusasutuste

järelevalve eeldab nende vaatlusi oleks TTJA

hinnangul mõistlikum, kui majutusasutuste järelevalvet

teostaks valla- ja linnavalitsused. Järelevalvepädevuste

täiendav täpsustamine oleks kooskõlas eelnõu

eesmärgiga vähendada asutuste ja teenuseosutajate

halduskoormust. 3. Terviseamet 1. Terviseamet teeb ettepaneku loobuda eelnõu § 2

punktis 2 sätestatud muudatusest, millega muudetakse

elektroonilise side seaduse § 13 lõiget 33 . Olles

muudatuse võimalikku mõju täiendavalt analüüsinud,

leiame, et kavandatav muudatus ei ole eesmärgipärane.

Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb sagedusloa

alusel kasutatava iseplaneeritava raadiosaateseadme

paigaldamise tingimused kooskõlastada

Terviseametiga. Kooskõlastusprotsess tuleb läbida ka

juhul, kui raadioseade paigaldatakse hajaasustusalale.

Kooskõlastuse käigus teeb Terviseamet

tervisekaitsealase uuringu, sh arvutab piirkonna

(ohupiirkonna), kus raadiokiirguse tase

raadiosaateseadme töö ajal ületab rahvatervise seaduse

alusel kehtestatud piirväärtusi. Eelpool nimetatud

piirkond on rahvatervise seisukohast oluline ala

raadiosaateseadme ümbruses, kus tuleb vältida

inimeste viibimist. Vajaduse korral tehakse

kooskõlastuse käigus seadme operaatorile ettepanekuid

Arvestatud.

antenni suuna, seadme asukoha või võimsuse muutmise

osas. Ohupiirkonna ulatuse määramine on oluline, et

kohalik omavalitsus saaks seda arvestada maa-ala

ruumilisel planeerimisel. Tulevikus on Terviseametil

plaanis kooskõlas Aarhusi konventsiooni

keskkonnainfo avalikkuse põhimõtetega luua

keskkonnatervise infosüsteemi kaardirakendus, mis

kajastab kõigi raadiosaatjate asukohti ning nendega

seotud ohupiirkondade paiknemist ja ulatust. Sarnane

lähenemine on kasutusel ka Prantsusmaal ja Šveitsis,

kus avalikul kaardirakendusel on nähtavad nii

raadiosaateseadmete asukohad kui ka nende mõjualad.

Kui Terviseamet kooskõlastab jätkuvalt kõikide

raadioseadmete asukoha ning määrab ohupiirkonna, on

ametil olemas terviklik ülevaade raadioseadmete

paigalduskohtadest ja ohupiirkondadest, mis

võimaldab teha vastava info kättesaadavaks ka

avalikkusele. See aitab vältida olukorda, kus

raadiosaateseadme ohupiirkonda planeeritakse elamuid

või teisi hooneid, kus inimesed püsivalt viibivad.

2. Terviseamet teeb ettepaneku täiendada paragrahvi 7

lõiget 2 punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11)

paragrahvi 104 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse §-des 10–103

nimetatud teate esmakordse avaldamise eest tasub teate

esitaja avaldamise riigilõivu enne teate avaldamist ning

järgnevatel aastatel tasub teate esitaja teate hoidmise

riigilõivu hiljemalt iga aasta 31. märtsiks

riigilõivuseaduses sätestatud määras.““

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

3. Täiendavalt märgib Terviseamet, et kuigi eelnõu §-s

7 sätestatud tubakaseaduse muudatused on arusaadavad

ja igati põhjendatud rahvatervise kaitse eesmärgil, ei

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

ole need bürokraatia vähendamise osas

eesmärgipärased. Terviseametil säilib järelevalve

kohustus suitsuruumide nõuete täitmise üle (näiteks

kleebiste ja hoiatuste olemasolu seintel või

ventilatsioonisüsteemi omaduste kontroll) ja kohustus

reageerida kaebustele. Terviseamet teeb ettepaneku

loobuda järelevalvest suitsetamisruumidele kehtivate

nõuete täitmise üle. Arvestades asjaolu, et siseruumides

on suitsetamine laialdaselt keelatud peaaegu 20 aastat

ja elanike harjumused avalikes siseruumides suitsetada

on muutunud ning kaebusi suitsuruumide osas

Terviseametile mitmeid aastaid laekunud ei ole, leiab

Terviseamet, et järelevalve teostamine suitsuruumidele

kehtivate nõuete täitmise üle ei ole vajalik ega

otstarbekas. 4. Rahvatervishoiu seaduse § 22 sätestab täna nõuded

toitlustamisele ja müügiks pakutavale toidule noorte

püsilaagrites ja projektlaagrites. Püsilaagrite puhul

tähendab see Terviseametile iga-aastast järelevalvet,

kuid senine praktika näitab, et nende kontrollide mõju

laste tervise seisukohalt võib olla küsitav. Ressursikulu

võib olla ebaproportsionaalne võrreldes saavutatud

tulemusega.

Alates 01.09.2025 laieneksid samad nõuded ka noorte

projektlaagritele, mis võib kaasa tuua ligikaudu 300

000 euro suuruse lisakulu igal aastal ning vajaduse luua

uusi ametikohti. Arvestades projektlaagrite hooajalisust

(valdavalt suvel) ja arvu (üle 600 projektlaagri, mille

toimumisajad kattuvad), ei ole sellise süsteemi

ülesehitamine mõistlik ega jätkusuutlik.

Ettepanek:

Arvestatud.

Alternatiivina pakutud ettepanek teadmiseks võetud.

Vajab täiendavaid arutelusid ja analüüsi.

• võtta Rahvatervishoiu seaduse 01.09.2025

jõustuvast redaktsioonist välja viited noorte

püsilaagrite ja projektlaagrite toitlustamisele (§ 22);

• korrigeerida vastavalt seotud viiteid

Noorsootöö seaduses, eemaldades eraldi nõuded

laagrite toitlustamise kohta.

Alternatiivina pakume kaaluda kogu toidu tervislikkuse

järelevalve liitmist toiduohutuse järelevalvega, mida

juba täna teostab Põllumajandus- ja Toiduamet. Sellisel

juhul kontrollitaks ühe asutuse poolt ühtselt nii toidu

ohutust kui ka tervislikkust. See ettepanek ei ole PTA-

ga läbi räägitud ja Terviseametil ei ole kindlust, kas

sellise muudatus on PTA-le vastuvõetav. Terviseamet

on aga valmis muudatuse rakendumisel loovutama

vastavad järelevalveressursid PTA-le.

4. Eesti Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

1. Juhime tähelepanu, et eelnõus toodud

kogukiirgusvõimsus ei ole EIRP. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 7.10.2011 määruse nr

„Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised

nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele“ § 3

punktis 2 selgitakse, et EIRP on ekvivalentne

isotroopne kiirgusvõimsus, mis on antenni sisendisse

antava võimsuse korrutis antenni absoluutse

võimendusega antud suunas. Sama sätte punkt 12

selgitab kogu kiirgusvõimsuse mõistet ning sätestab, et

selle lühend on TRP - Total Radiated Power. Selgituse

kohaselt on tegemist antenni poolt reaalselt kiiratava

võimsusega, mis määratakse kogu kiirgusväljas eri

suundades kiiratava võimsuse integraaliga. Palume

eelnõu üle vaadata ja täpsustada, kumba neist (EIRP või

TRP) eelnõuga tegelikult mõeldud on.

Teadmiseks võetud.

Muudatus vajab täiendavat analüüsi ning eelnõuga

ESS-i tehtavatest muudatustest on otsustatud loobuda.

2. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ESS § 13 lg 33.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on soov luua selle

muudatusega täiendav erand iseplaneeritavate

raadiosaateseadme mastide (s.t antennide)

paigaldamise tingimuste kooskõlastamisel

Terviseametiga ning loobuda kooskõlastamise nõudest,

kui raadiosaateseadme paigalduskõrgusele vastaval

kaugusel puudub inimeste püsivaks viibimiseks

ettenähtud ehitis või maa-ala. 2 ITL-i hinnangul ei saa

see eesmärk eelnõu § 2 punkti 2 sõnastusega täidetud.

Nimelt sätestab see punkt järgmist: „Sagedusloa

omanik, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala

ja kelle raadiosaateseadme paigalduskõrgusele vastaval

kaugusel puudub inimeste püsivaks viibimiseks ette

nähtud hoone, rajatis või maa, mille kasutamise

otstarve on seotud elamise, töötamise, tervishoiu,

õppimise, puhkamise, sportimise, meelelahutuse või

muu taolisega, edastab raadiosaateseadme info

Terviseametile teadmiseks ning terviseohutuse

hinnangu saamiseks kümme tööpäeva enne

raadiosaateseadme paigaldamist.“. Sättes öeldakse

selgelt, et vajalik on saada Terviseametilt

terviseohutuse hinnang. Seega ei lihtsusta see

muudatus menetlust, sest kooskõlastuskohustus

sisuliselt säilitatakse. ITL-ile jääb ebaselgeks, mille

poolest erineb uues sõnastuses hinnangu küsimine

varasemast kooskõlastamisest.

Lisaks tekkisid meil eelnõu § 2 punkt 2 kohta järgmised

küsimused:

• Eelnõu seletuskirja kohaselt tehakse

raadiosaateseadme andmete saamisel Terviseameti

poolt tervisekaitsealane uuring, mille raames

Teadmiseks võetud.

Terviseameti poolt täiendavalt tehtud analüüsi tõttu

otsustatud eelnõuga ESS-i tehtavatest muudatustest

loobuda.

arvutatakse raadiosaateseadme ohutsoon. Kas

terviseohutuse hinnangu küsimine Terviseametilt

tehakse esimese saatja paigaldamisel ja kas see on

tasuline?

• Mida on mõeldud lauseosaga "raadiosaateseadme

paigalduskõrgusele vastaval kaugusel"? Me saame aru,

et siin on mõeldud antenni, kuid osal juhtudel ei ole

raadiosaateseade (saatja) ja antenn ühes kohas. Ka

ESS-i mõistete paragrahvis on raadiosaateseade ja

antenn eraldi definitsioonis, vt ESS § 2 p 40 ja 472.

Seega, kui raadiosaateseade on maas olev saatja ja selle

antenn on 100 m kõrgusel, siis arvestatakse ikkagi

antenni kõrgust. Palume vaadata selles küsimuses üle

ka seletuskiri ning asendada raadiosaateseade ja

raadiosaateseadme mast vastavates kohtades sõnaga

„antenn“. Juhime tähelepanu, et mast on passiivne

taristu ja seda mõistet pole selles kontekstis kohane

kasutada.

3. ITL teeb ettepaneku muuta ESS §-i 13 selliselt, et

igakordne kooskõlastuse küsimine Terviseametilt

asendatakse arvutusliku meetodi kasutamisega

raadiosaateseadme omanike poolt iseplaneeritava

lahendusena või rakendusena, mida on võimalik

näiteks tulevikus ka kaardipildil lihtsalt kuvada ja

kontrollida, kui selline ühtne võimekus tekib riigi

infosüsteemi. Terviseameti ülesandeks jääb sel juhul

vastavalt õigusaktidele ja kehtivale metoodikale

pistelise järelevalve (arvutused ja/või mõõtmised)

tegemine. Taoline muudatus ESS-is oleks võrreldes

väljapakutud eelnõuga reaalset positiivset mõju omav

mitte eelnõus sisalduv näiliselt kõigi osapoolte

koormust vähendav. Praktika näitab, et Terviseameti

Mitte arvestatud.

Terviseameti poolt täiendavalt tehtud analüüsi tõttu

otsustatud eelnõuga ESS-i tehtavatest muudatustest

loobuda ning jätkata kooskõlastamist seni tehtud viisil.

poolt iga-aastaselt läbi viidud ca 3000 sagedusloa

kooskõlastuse protseduuri läbinud taotlusest vaid väga

vähestel juhtudel peab sagedusloa taotleja

raadiosaateseadmete paigalduse plaanides muudatusi

tegema. Samal ajal on sagedusloa omanikel

(raadiosaateseadmete omanikel) olemas kompetents

arvutada piirangutsooni ulatust. 3 Tegemist oleks

uuendusega, mis erinevalt eelnõus toodust muudaks

Terviseametiga kooskõlastamise menetluse oluliseks

lihtsamaks ja kiiremaks ning vähendaks kõigi seotud

osapoolte jaoks bürokraatiat ja halduskoormust:

- Terviseameti halduskoormus väheneb oluliselt, kuna

kaob vajadus kooskõlastada igal aastal keskmiselt 3000

sagedusloa tingimusi;

- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

halduskoormus väheneks, kuna kaob vajadus

vahendada Terviseametile sageduslubasid tingimuste

kooskõlastamiseks;

- Sideettevõtete ja teiste raadiosaateseadmete omanike

jaoks muutub kiiremaks ja paindlikumaks

sidesüsteemide ja võrkude arendamine, kuna osa

rutiinseid arvutusi saab teha juba võrguplaneerimise

protsessi sees. 5. Majandus- ja

Kommunikatsioonimin

isteerium

1. Täname ka ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 21. mai

2021. a määruse nr 17 „Majutusteenuse

osutamise nõuded“ muutmise eelnõu esialgse kavandi

kokkupanemise eest. See aitab hinnata,

milliseid sätteid muudatus puudutab. Võtame selle

kavandi teadmiseks ning seaduse muudatuste

jõustumise järel tegeleme vajalike muudatustega ise,

kaasates huvirühmi ja vajadusel neid

Teadmiseks võetud.

Eelnõud täiendatud § 19 lõige 2 kehtetuks

tunnistamisega.

muudatusi ka täpsustades. Täpsustamisvajadus ja

täiendav kaasamine on olulised, kuivõrd

viidatud määruse sätted ei ole seotud vaid

tervisohutuse, vaid ka teatud mugavustaseme

tagamisega. Samuti sätestab TurS § 19, et

majutusteenuse osutaja tagab majutusettevõtte liigi

eripära arvestavad majutus- ja puhkevõimalused ning

piisavad hügieenitingimused. Seetõttu peame

vajalikuks nende nõuete muutmise ulatust veel eraldi

analüüsida.

2. Tubakaseaduse muudatuste puhul on mitmeid

küsitavusi, mille tõttu tuleks meie hinnangul

muudatused täiendavalt põhjalikult läbi analüüsida

ning seletuskirja oluliselt täiendada sh selgitusega, et

tegemist pole üksnes ja ainult bürokraatia vähendamise

ettepanekutega. Nimelt on Sotsiaalministeeriumi

lihtsustamise ja bürokraatia vähendamise ettepanekute

memorandumis, mis esitati 10.04.2025 valitsuskabineti

nõupidamisele toodud välja, et tubakaseaduses

tehtavate muudatustega muudetakse suitsuruumide

järelevalve regulatsiooni ning suitsuruumide

järelevalve korraldatakse ümber, mille tulemusel

väheneb halduskoormus. Seega leiame, et oluliselt

vajab analüüsimist asjaolu, kas muudatuste tulemus

tõesti teenib järelevalve ümberkorraldamise eesmärki

ning vähendab bürokraatiat. Valitud meetmeks on

paljude täiendavate keeldude kehtestamine, mis toob

kaasa olulisi piiranguid ettevõtjatele ning

majanduslikke kulusid. Meie hinnangul jääb

ebaselgeks, kuidas täiendavate keeldude lisamine aitab

kaasa bürokraatia vähendamisele.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

3. Eelnõus kavandatud muudatus säilitab

suitsetamiskoha piirangu nõuete järgimise järelevalve

regulatsiooni ning täiendavalt suurendab

suitsetamiseks keelatud kohtade arvu. Sellega kaasneb

vajadus kasutada rohkem ressursse uute suitsetamise

keeldudega kohtade järelevalve teostamisel.

Järelevalveasutustele on tubakaseadusega pandud

kohustus teha järelevalvet ja reageerida keelatud

kohas suitsetamisele. Kui eesmärk on vähendada riigi

ressursside kasutamist järelevalvele, siis on

asjakohane vähendada kohustusi, mitte neid lisada.

Eelnõuga ühelt poolt vähendatakse

järelevalvekoormust läbi täiendavate kohtade

suitsetamiseks keelamise, kuid teiselt poolt

suurendatakse sama muudatusega TTJA töökoormust

järelevalve teostamisele. Täna on suitsetamiskoha

piiramise nõude rikkumise menetlemise pädevus

TTJA-l (TubS § 51 lg 5), valla- ja linnavalitsustel

(TubS § 51 lg 1) ja Politsei- ja Piirivalveametil (TubS

§ 51 lg 3). Terviseametil on vaid suitsetamisruumile

kehtestatud nõuete osas kohtuvälise menetleja

pädevus (TubS § 51 lg 4). Seega mõjutab

suitsetamiseks keelatud kohtade lisamine selgelt

nende asutuse töökoormust, kes peavad hakkama

tegelema keelatud kohas suitsetamisest tekkivate

korrarikkumistega. Eelnõus ei ole sellise töökoormuse

muutumisega arvestatud. Palume eelnõu seletuskirja

täpsustada mõjuanalüüsiga, arvestades ka teiste

asutuste töökoormuse võimalikke muutusi.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

4. Siinkohal teeme kavandatava muudatusega seoses

täiendava ettepaneku TubS-i muutmiseks selliselt, et

kustutatakse TTJA pädevused teha järelevalvet ja

menetleda väärteokorras suitsetamiskoha piiramise

nõude rikkumisi, sõnastades TubS § 32 lõige 2

järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet – tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote

kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja

elektroonilise sigareti seadmele kehtestatud nõuete

täitmise üle vastavalt ameti põhimääruses kehtestatud

ülesannetele, samuti spondeerimispiirangu ja

müügiedenduse keelu järgimise üle“. Valla- ja

linnavalitsuste ning PPA pädevused on piisavad ja

sobivamad selleks, et rikkumistele aegsasti reageerida.

Menetluspädevuste paljusus seevastu hägustab

asutuste vastutusalasid ja dubleerib pädevusi. Kuivõrd

rikkumise tuvastamine eeldab koha vaatlust on valla-

ja linnavalitsustel ning PPA-l võimalik operatiivsemalt

ja kiiremini kõnealust kohta vaatlema minna, kui

TTJA-l.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

5. Eelnõuga muudetakse TubS § 29 lg 1 punkti 6 ja

tunnistatakse kehtetuks § 31, mille tulemusena ei tohi

edaspidi toitlustusasutuses suitsetada ka

suitsetamisruumis, mis oli seni lubatud. Eelnõust ega

seletuskirjast ei selgu, kas muudatuse jõustumisel on

suitsetamine keelatud ka toitlustusettevõtte

müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume

asuval hooajalisel laiendusel (väliterrassil), mis on

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

täna lubatud. Seletuskirjas ei ole muudatuse mõju

selgelt välja toodud ning palume see välja tuua, kuna

selline muudatus ei pruugi lugejale olla praegu

väljaloetav.

6. Eelnõu kohaselt kehtib täielik suitsetamiskeeld

edaspidi ka spordihoonetes ning spordi- ja

puhkerajatistes (TubS § 29 lõike 1 punkt 8).

Soovitame seletuskirjas ühemõtteliselt defineerida,

mida mõistetakse „spordi- ja puhkerajatiste“ all.

Samuti tuleks täpsustada, kas see hõlmab näiteks

turismipuhkekeskusi, turismitalusid ning kas eelnõu

keelustab suitsetamise kogu puhkekeskuse

territooriumil, sealhulgas õuealadel. Ehitusseadustiku

§ 3 lõike 2 kohaselt on ehitis kas hoone või rajatis.

Hoone tähendab katuse või muude välispiiretega

siseruumiga ehitist, rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

Sellest võib järeldada, et keeld võib laieneda ka

puhkekeskuste välialadele. Kui piirang ka välist ala

hõlmab, tuleb hinnata selle otstarbekust ettevõtjate

seisukohast, sest sellise korra rakendamine tähendaks

ettevõtjatele vajadust võimaldada külastajatel

territooriumilt lahkuda ning olukorras, kus kasutatakse

ühekordseid pääsmeid, võib aga olla see ettevõtjale

keeruline ja kulukas.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

7. Kuna muudatused hõlmavad ka suitsetamise

regulatsiooni rongides ja laevades, on otstarbekas

esitada eelnõu arvamuse avaldamiseks ka vedajatele.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

8. Eelnõuga laiendatakse suitsetamiskeeldu veel

paljudele asutustele. On üsna tõenäoline, et selle

tulemusel hakkavad inimesed suitsetama asutuste

sissepääsude juures jm asutuste välialadel ehk et

paljude asutuste välialad muutuvad paratamatult

uuteks suitsetamise aladeks. Meie hinnangul tuleb

täiendavalt analüüsida, milliseid negatiivseid mõjusid

vastavad muudatused asutustele (rongi perroonidele

vm ümbrusele) toovad ning kas muudatused tegelikult

passiivset suitsetamist vähendavad.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

9. Eelnõu § 7 punktis 7 kavandatava muudatusega

seonduvalt on seletuskirjas välja toodud, et

tervishoiuasutustes suitsetamisruumis ei ole

suitsetamine edaspidi lubatud. Kuigi selleks

muudetakse TubS § 30 lõike 2 punkti 5 ja sätestatakse

erand, ei nähtu, kust tuleb edaspidi üldine

tervishoiuasutuses suitsetamise keeld, kuna sama

muudatusega koos ei täiendata vastava alusega TubS §

29 lg-t 1. Kui keeldu on seostatud mõne kehtiva

sättega (nt TubS § 29 lg 1 p-st 7), siis võiks sellele

seletuskirjas selguse huvides viidata.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

10. Muudatustega võivad ettevõtjatele kaasneda

olulised kulud, sealhulgas olemasolevate

suitsetamisruumide ümberkujundamine või sulgemine.

Seletuskirjas on neid mõjusid käsitletud lühidalt.

Soovitame täiendada seletuskirja põhjalikuma mõjude

analüüsiga, eristades erinevat tüüpi asutusi. Kuna pole

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

teada, kui palju asutusi kasutab suitsetamisruume, on

mõju ulatust täpselt hinnata keeruline. Seletuskirjas

toodud Statistikaameti andmetel tegutses 2024. aastal

Eestis 2709 tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande

ettevõtet, 4825 majutus- ja toitlustusettevõtet ning

5797 kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna

ettevõtet, mis viitab märkimisväärsele hulgale

mõjutatud ettevõtetest. Täiendavalt tuleks arvestada ka

klubisid ja teisi ettevõtteid, kus seadusemuudatused

võivad tähendada vajadust muuta äriprotsesse. Näiteks

võivad klubides tekkida olukorrad, kus külastaja peab

uuesti pileti ostma õues suitsetamiseks, kui ta ruumist

väljub ja naaseb, ning garderoobisüsteemi võib olla

vaja kohandada suurema inimvoo tõttu. Samuti võib

ettevõttel olla vajadus suurendada personali koosseisu,

et toime tulla kasvava töökoormusega.

11. Kokkuvõttes toetame eelnõu eesmärki bürokraatia

vähendamiseks, kuid leiame, et eelpool

nimetatud TubS muudatused vajavad täiendavat

analüüsi ja täpsustamist, et tagada nende

proportsionaalsus, selgus, rakendatavus praktikas ja

kooskõla 10.04.2025 valitsuskabineti nõupidamisele

esitatud Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga vähendada

halduskoormust

TubS suitsuruumide järelevalve regulatsiooni

muutmisega.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

6. Justiits- ja

Digiministeerium 1. Eelnõu § 2 p-ga 1 soovitakse elektroonilise side

seaduse (ESS) § 13 lg 32 p-s 2 asendada sõna

„kiirgusvõimsus“ sõnaga „kogukiirgusvõimsus

(EIRP)“.

JDM ei toeta eelmärgitud muudatust, kuna see ei too

kaasa seletuskirjas kirjeldatud eesmärki.

Selgitame, et ESS § 13 lg 32 p 2 annab välistuse ühele

sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise

tingimustele, kui sagedusloal oleva raadioseadme

efektiivne kiirgusvõimsus ei ületa 100 W. Kui muuta

normi selliselt, et see sätestaks: „kogukiirgusvõimsus ei

ületaks 100 W“, siis on see ikkagi ühe sagedusloa

omaniku seadme (kogu)kiirgusvõimus, mitte mastis

olevate erinevate sagedusloaomanike raadioseadmete

kogukiirgusvõimsus.

Lisaks selgitame, et seletuskirjas toodud eesmärgi

saavutamine (mastis olevate seadmete

kogukiirgusvõimus ei ületa 100 W) eeldaks põhjalikku

arutelu kõigi osapoolte (JDM, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA), Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit (ITL),

Sotsiaalministeerium, Terviseamet) vahel ning

olemasoleva regulatsiooni muutmist, sest seni on

lähtutud ühel sagedusloal olevate seadmete

kiirgusvõimusest. TTJA kirjutab oma tagasisides

täpsemalt, millised tehnilised probleemid eelnõu

seletuskirjas toodud eesmärgi saavutamine kaasa toob.

Arvestatud.

Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu § 2 p 1 muudatus

eelnõust välja jätta.

2. Eelnõu § 2 p-ga 2 luuakse täiendav erand

iseplaneeritavate raadiosaateseadmete paigaldamise

tingimuste Terviseametiga kooskõlastamisel,

täiendades ESS § 13 lg 33.

JDM põhimõtteliselt toetab eelnõus kavandatud teise

lause lisamist, kuid leiame, et õigusselguse huvides

võiks see lause olla eraldi lõige. Selle lausega küll

vähendatakse Terviseameti töökoormust, kuid see

suurendab sideettevõtjate (iseplaneeritava sagedusloa

omaniku) halduskoormust, kuna nad peavad esmalt

hindama, kas saadavad raadioseadme paigaldamise

tingimused kooskõlastamiseks või teavitamiseks.

Seetõttu leiame, et nimetatud täiendus tuleb ITL-iga

läbi rääkida.

Lisaks palume mõelda, kas kavandatav erisus kaob, kui

näiteks 5 aasta pärast teises lauses nimetatud alasse

ehitatakse hoone või rajatis ning vajadusel eelnõud ja

seletuskirja selles osas täiendada.

Teadmiseks võetud.

Terviseameti poolt täiendavalt tehtud analüüsi tõttu

otsustatud eelnõuga ESS-i tehtavatest muudatustest

loobuda ning jätkata kooskõlastamist seni tehtud viisil.

Ühtlasi palume analüüsida, kas kavandatava lause

lisamisel on vaja muuta ka majandus- ja

kommunikatsiooniministri 04.06.2008. a määruses nr

45 „Sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme

paigaldamise tingimuste kooskõlastamise kord ning

kooskõlastamisele kuuluvad lennuliikluse

teenindamiseks ettenähtud sagedusalad“ sätestatud

sagedusloa kooskõlastamise korda Terviseametiga. Kui

jah, palume täiendada selles osas seletuskirja osa

„Rakendusaktid“, mille puhul tuleb järgida ka HÕNTE

§-s 48 toodut.

3. 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati

halduskoormuse tasakaalustamise reegel: iga

halduskoormust suurendava nõude kavandamise korral

tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav

muudatus (HÕNTE § 1 lg 41 ja § 41 lg 2). Reegli

rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel.

Selle muudatuse tõttu tuleb eelnõu seletuskirja

sisukokkuvõttes tuua välja, kas halduskoormus

suureneb, väheneb või ei muutu, ja kui suureneb, siis

mille võrra halduskoormust vähendatakse.

Antud juhul on eelnõu suunatud suuresti haldus- ja

töökoormuse vähendamisele, kuid juhime tähelepanu,

et ettevõtjate halduskoormust suurendab mõningal

määral suitsetamiskeelu laiendamine. See toob teatud

ettevõtjatele kaasa kulu ümberkorraldusteks. Lisaks

vajab halduskoormuse vaatest täiendavat selgitamist

eelnõu § 2 punktis 1 kavandatav muudatus. Palume

sisukokkuvõtet täiendada, tuues välja eelnõu kui

Arvestatud.

terviku mõju halduskoormusele. Täpsemad

kommentaarid on esitatud seletuskirjas.

4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud

eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu

mõjuanalüüsi kohta.

Seletuskiri ei sisaldanud põhiseaduspärasuse analüüsi

(HÕNTE § 43 lg 1 p 5). Palume selle tuua välja

kolmanda osa viimase alaosana.

Arvestatud.

7. Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

1. Kaubanduskoda peab mõistlikuks, et suitsetamine

väheneks, kuid seda ei peaks tegema viisil, millega riik

ütleb ettevõtetele käskude ja keeldude kaudu ette,

kuidas käituda. Igal ettevõttel peab olema õigus

otsustada kehtiva miinimumnõuete piires, kas ja kuidas

suitsetamist lubada.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

2. Hetkel näeb tubakaseadus ette suitsetamise keelu

tootmis- ja laoruumides, kuid eelnõu § 7 punkti 1

kohaselt on plaanis muuta tubakaseaduse § 29 lõike 1

punkti 4 ja sõnastada järgmiselt: „4) ettevõtte tootmis-,

lao-, kontori- ja muudes üldkasutatavates ruumides;“.

Kaubanduskoja hinnangul ei ole põhjendatud täielik

suitsetamise keeld ettevõtte kontori- ja muudes

üldkasutatavates ruumides. Nimelt on ettevõtjad juba

investeerinud suitsetamisruumide rajamisse

(ventilatsioon, eraldi ruumid, ehitus) ning muudatusega

kaotavad nad tehtud investeeringud täielikult. Uus

keeld muudab need kulutused mõttetuks ning piirab

ettevõtlusvabadust. Leiame, et muudatused ei ole

põhjendatud, sest nendega sekkub riik ülemääraselt

ettevõtte siseruumide korraldusse. Keeld suitsetada ka

kontori- ja muudes üldkasutatavates ruumides ei

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

võimalda ettevõtjatel arvestada töötajate ja klientide

vajadustega ega leida paindlikke lahendusi. Samuti

suurendavad muudatused ettevõtjate koormust ja

kulusid. Nimelt peavad ettevõtjad keeldude laienemise

tõttu muutma sise-eeskirju, uuendama töötajatele

antavaid juhiseid, paigaldama uusi tähistusi ning

korraldama täiendavat järelevalvet, mis ei ole

proportsionaalne seatud eesmärkidega. Mistõttu

näeme, et eelnõu § 7 punkt 1 tuleb eelnõust välja jätta.

3. Eelnõu § 7 punktiga 2 jäetakse tubakaseaduse § 29

lõike 1 punktist 6 välja tekstiosa „välja arvatud

käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis“ ehk

toitlustusettevõttes ei tohi edaspidi ka suitsetamiseks

ettenähtud suitsetamisruumis suitsetada.

Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kas

toitlustusasutuste suitsetamise keeld laieneb ka nende

hooajalistele laiendustele ehk väliterrassidele, kus

suitsetamine on hetkel lubatud. Mistõttu näeme

vajadust seda asjaolu täiendavalt selgitada, et plaanitav

muudatus oleks üheselt kõigile selge.

Toitlustusettevõtetes peab säilima võimalus

sigaritubadele ehk suitsetamisruumidele, vastasel juhul

suunatakse külalised õue, halvimal juhul rõdudele või

akende alla, tekitades teistele külalistele ebamugavusi

ja kahjustades ettevõtete teenuse kvaliteeti.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

4. Lisaks näeb eelnõu § 7 p 9 ette, et nende kohtade

loetelusse, kus suitsetamine on lubatud üksnes

suitsetamisruumis, lisanduvad sigaritoad ja

vesipiibubaarid, kui nendes kohtades on tagatud

suitsetamisruumile kehtestatud nõuded ning neis ei

toimu joogi või söögi serveerimist.

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

Suitsetamise keeld eelnõus toodud kujul tähendab, et

vesipiibubaarid ja sigaritoad peavad oma tegevuse

tänasel kujul üldse lõpetama. Kuigi seletuskirjas on

välja toodud, et mõeldud on täiesti eraldiasuvaid

asutusi, mitte restorani või baari osa või

suitsetamisruumi nimetamist sigaritoaks või

vesipiibubaariks, leiame, et selline sõnastus on

ebaselge.

Need muudatused kahjustavad turismi- ja

teenindussektori konkurentsivõimet. Rahvusvahelised

turistid on harjunud suitsetamisruumide olemasoluga

erinevates puhkerajatistes ja toitlustusasutustes ning

võivad keeldude tõttu eelistada sihtkohti, kus sellised

võimalused on alles.

Mistõttu oleme seisukohal, et muudatus tuleb eelnõust

välja jätta. Kui muudatust ei jäeta eelnõust välja,

palume ministeeriumil selgitada, kas hotellides ja

restoranides paiknevad nö traditsioonilised sigaritoad

(suitsuruumid) on lubatud. kui ministeerium ei võta

arvesse ettepanekut muudatus eelnõust välja jätta, siis

teeme ettepaneku täiendada seletuskirja sõnastust nii, et

erandina võib hotellis või restoranis paiknevas

suitsetamisruumis senisel viisil tegevust jätkata, kui

seal on tagatud töötajate kaitse tubakasuitsu kahjuliku

mõju eest.

5. Eelnõu § 7 punkti 3 kohaselt on kavas tulevikus

keelata suitsetamine „spordihoones, spordi- ja

puhkerajatises“. Ebaselgeks jääb, mida mõistetakse

„spordi- ja puhkerajatise“ all. Kaubanduskojale jääb

arusaamatuks, kas see hõlmab ka näiteks puhkekeskusi

ja turismitalusid ning kas plaanitav keeld kehtib kogu

asutuse territooriumil, sh õuealadel või ainult

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

siseruumides. Nimelt on ehitusseadustiku § 3 lõike 2

kohaselt ehitis kas hoone või rajatis ning sellest võib

järeldada, et keeld võib laieneda ka välialadele. Kui

keeld laieneb ka välialadele, siis toob see ettevõtjale

kaasa täiendavaid kulusid ja probleeme, sest

suitsetavatele külastajatele tuleb korraldada

territooriumilt lahkumise ja tagasi tulemise

võimalused. Piletitega sissepääsu puhul tekib probleem

ühekordsete piletiga ning külaliste haldamisega.

Kaubanduskoja hinnangul ei ole sellisel kujul

muudatus mõistlik ega asjakohane ning tuleb eelnõust

välja jätta.

6. Kui eelnõu peamine eesmärk on halduskoormuse

vähendamine, siis tubakaseaduse muudatused seda

eesmärki ei täida. Meie hinnangul ei saa

halduskoormuse vähenemisest rääkida olukorras, kus

järelevalvet suitsetamisruumide üle lihtsalt asendatakse

järelevalvega uute keeldude täitmise üle, sest uute

nõuete täitmise osas on ka järelevalvet vaja.

Lühiajaliselt võib järelevalveasutuste koormus isegi

suureneda. Näiteks suureneb ettevõtjate

halduskoormus sise-eeskirjade muutmise ning

ühekordsete piletite ja kliendivoo halduse probleemi

tõttu, kui suitsetajad ei saa suitsuruumi kasutada.

Eelnõu seletuskirjas ei ole meie hinnangul piisavalt

analüüsitud, kas halduskoormus ikka väheneb.

Seejuures näeb hea õigusloome ja normitehnika eeskiri

(HÕNTE) ette, et kui kavandatavate nõuete tõttu

kasvab ettevõtjate halduskoormus, nähakse samas ette

ka selle vähendamine (§ 1 lg 4¹). Eelnõus seda

tasakaalu ei näe. Mistõttu näeme, et tubakaseaduse

muudatused tuleb eelnõust välja jätta. Kui

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

ministeerium seda ettepanekut arvesse ei võta, teeme

alternatiivselt ettepaneku eelnõu seletuskirjas

täiendavalt analüüsida, kuidas muudatused ettevõtjate

ja riigi kuludele ning halduskoormusele mõjuvad.

7. Kaubanduskoda peab probleemseks ka eelnõu

menetlemist. Meie hinnangul on huvigruppidele

arvamuse avaldamiseks jäetud ebamõistlikult lühike

tähtaeg ja kõiki huvigruppe ei ole üldse kaasatud (nt ei

ole kaasatud Kaubanduskoda ega laevanduse ja raudtee

sektorit).

Teadmiseks võetud.

TubS-i osa eelnõust välja jäetud.

1

EELNÕU

18.09.2025

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(bürokraatia vähendamine) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kavandatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse, erakooliseaduse, noorsootöö seaduse,

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, rahvatervishoiu seaduse,

ravimiseaduse ja turismiseaduse muudatusi, mis lihtsustavad tegevuslubade menetlemise ja

järelevalve protsesse, vähendades bürokraatiat ja luues õigusselgust.

Kavandatavad muudatused on kokkuvõtvalt järgmised:

1) atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatusega loobutakse nõuetest, mis kohustavad kohalikke

omavalitsusi (edaspidi KOV) esitama Terviseametile välisõhu mürakaarte, teatud juhtudel välisõhu

strateegilisi mürakaarte ja müra vähendamise tegevuskavasid teadmiseks. Väljaspool tiheasustusega

piirkonda leviva müra korral loobutakse samadest kohustusest ka põhimaantee, põhiraudtee või

põhilennuvälja omanike puhul;

2) erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse

muudatusega loobutakse Terviseameti-poolsete terviseohutuse hinnangute koostamisest ja

väljastamisest erakoolide ja sotsiaalhoolekandeteenuste tegevuslubade ning munitsipaalkoolide

koolituslubade taotlemise protsessis;

3) rahvatervishoiu seaduse ja noorsootöö seaduse muudatustega kaotatakse toitlustamise nõuded

noorte püsi- ja projektlaagritele;

4) ravimiseaduse muudatusega kaotatakse Ravimiameti poolt apteegile erandkorras väljaspool

apteeki käsimüügiravimite müügiks loa andmine ja apteegibussi teenus;

5) turismiseaduse muudatusega vähendatakse terviseohutusega seonduvaid nõudeid

majutusteenuste osutamisel ja dubleerivat järelevalvet.

Kehtivad nõuded lubade taotlemisel ja järelevalve tegemisel on kohati ebaproportsionaalsed,

dubleerivad ja ei vasta enam tegelikele terviseriskidele. Mitmed protsessid nõuavad Terviseameti

hinnanguid ja kooskõlastusi ka olukordades, kus selleks puudub sisuline vajadus. See tekitab

asutustele ja teenuseosutajatele liigset halduskoormust ning koormab asjatult Terviseameti

tööressursse. Muudatustega vähendatakse ebavajalikke nõudeid, et tagada selgus, lihtsus ja

ressursside parem suunamine. Muudatuste ettevalmistamisel on arvestatud erinevate terviseriskide

olemust ja ulatust. Tervisekaitse jääb jätkuvalt tagatuks olukordades, kus see on sisuliselt

põhjendatud.

Kuna eelnõu üks eesmärk on vähendada halduskoormust, siis muudatustega halduskoormuse kasvu

ei kaasne, vaid see väheneb.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Sille

Pihlak ([email protected]), innovatsiooni vastutusvaldkonna nõunik Kristi Mikiver

([email protected]), analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected])

ja sama osakonna tervisepoliitika juhtivanalüütik Kadri Kallip ([email protected]). Eelnõu

juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi Meristo

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi

ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 11.06.2024, 2);

2) erakooliseadus (RT I, 09.01.2025, 23);

3) noorsootöö seadus (RT I, 02.01.2025, 43);

4) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I, 26.04.2024, 12);

5) rahvatervishoiu seadus (RT I, 02.01.2025, 3);

6) ravimiseadus (RT I, 30.04.2025, 2);

7) sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 12.06.2025, 23);

8) turismiseadus (RT I, 10.02.2023, 34).

Eelnõu on seotud 24.05.2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks

2025–2027 tervishoiu punktiga 61 (tõstame tervishoiukorralduse efektiivsust ning teeme

ümberkorraldused tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmiseks). Samuti on eelnõu seotud

koalitsioonileppe riigirahanduse punktiga 50 (lihtsustame nõudeid ja vähendame riigi rolli).

Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega

ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Eelnõu

koostamiseks on Sotsiaalministeerium esitanud ettepanekud loastamise ja järelevalve tõhustamiseks

oma valitsemisalas 10.04.2025 valitsuskabineti nõupidamisele, kus ettepanek koostada eelnõu heaks

kiideti.

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Õigusaktide muutmise ühine eesmärk on luua lihtsustatud, selged ja tõhusad lubade taotlemise ja

järelevalve protsessid mitmes valdkonnas, vähendades bürokraatiat ja dubleerimist. Samuti on

eesmärk kaotada ebavajalikud nõuded ning suurendada seeläbi Terviseameti ja Ravimiameti

ressursisäästlikust, samuti vähendada asutuste ja teenuseosutajate halduskoormust. Muudatuste

tegemisega parandatakse ka õigusselgust.

Muudatuste eesmärk on kokkuvõtlikult järgmine:

3

1) loobuda nõudest esitada Terviseametile teadmiseks mürakaardid, strateegilised mürakaardid ja

tegevuskavad, vähendades seeläbi Terviseameti töökoormust;

2) kaotada Terviseameti-poolne terviseohutuse hinnangute väljastamine erakoolide ja

sotsiaalhoolekandeteenuste tegevuslubade ning munitsipaalkoolide koolituslubade taotlemisel, et

lihtsustada ja kiirendada lubade andmise protsessi ning suunata Terviseameti ressurssi tõhusamalt;

3) lõpetada erandkorras apteekide väljaspool apteeki käsimüügiravimite müügiks loa andmine ja

apteegibussi teenuse pakkumine, et suurendada Ravimiameti ressursisäästlikkust;

4) kaotada turismiseaduse alusel sätestatud terviseohutusega seotud nõuded majutusteenuse

osutamisel, vähendades sellega dubleerivaid nõudeid ja järelevalvet;

5) kaotada nõuded noorte- ja projektlaagrite toitlustamisele, et muuta teenuse osutamine

paindlikumaks ning vähendada Terviseameti poolt tehtava järelevalve vajadust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, milles nähakse ette kaheksa seaduse muutmine.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust (AÕKS)

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks AÕKS § 63 lõige 7, mis sätestab, et KOV-i üksus esitab

mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava teadmiseks Terviseametile. Tegelikkuses aga puudub

Terviseametil nimetud dokumentide puhul sisuline roll – Terviseamet ei osale nende koostamises

ega hindamises ning mürakaartide ja tegevuskavade teadmiseks esitamine ei aita kuidagi parandada

mürakaartide ja tegevuskavade kvaliteeti. Terviseametil puudub ka õiguslikult siduv funktsioon

protsessi sekkuda või seda mõjutada. Samal ajal on teadmiseks saatmise puhul tegemist varjatud

kohustusega, mille täitmine eeldab dokumentidega põhjalikku tutvumist, kuigi sellest ei tulene

Terviseametile otseseid kohustusi ega õigusi. Mürakaardid ja tegevuskavad on KOV-i strateegilised

tööriistad kohaliku elukeskkonna kujundamiseks. Vastavalt AÕKS § 65 lõigetele 1 ja 2 tuleb need

avalikustada KOV-i veebilehel. Kui Terviseametil tekib vajadus dokumentidega tutvuda (nt

järelevalve või ohuprognooside koostamise raames), saab ta seda teha KOV-i veebilehel. Järgmise

kolme punktiga tehtavate muudatuste vajadus lähtub samuti selles punktis kirjeldatud põhjustest.

Punktiga 2 jäetakse AÕKS § 64 lõikest 2 välja sõnad „Terviseametile ning“. Sisuliselt tähendab see

muudatus seda, et tiheasustusega piirkonna KOV-i üksus ei edasta enam oma piirkonna välisõhu

strateegilist mürakaarti teadmiseks Terviseametile. Küll aga säilib KOV-i üksuse kohustus esitada

strateegiline mürakaart teadmiseks Kliimaministeeriumile, nii nagu see on sätestatud kehtivas

seaduses.

Punktiga 3 jäetakse AÕKS § 64 lõikest 5 välja sõnad „Terviseametile ja“. Väljaspool tiheasustusega

piirkonda leviva müra kohta ei esita põhimaantee, põhiraudtee või põhilennuvälja omanik eelnõu

kohaselt enam välisõhu strateegilist mürakaarti ja müra vähendamise tegevuskava Terviseametile

teadmiseks. Säilib aga kohustus esitada need dokumendid teadmiseks Kliimaministeeriumile.

Punktiga 4 jäetakse AÕKS § 64 lõikest 8 välja sõnad „Terviseametile ning“. Lõige sätestab, et

KOV-i üksus lepib välisõhu strateegilise mürakaardi alusel müraallika valdajaga kokku müra

vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Kokkulepitu alusel koostab KOV-i üksus müra

vähendamise tegevuskava. Muudatuse tegemise järel aga kokkulepitu alusel koostatud müra

vähendamise tegevuskava Terviseametile enam ei esitata. Säilib kohustus esitada tegevuskava

teadmiseks Kliimaministeeriumile.

4

Punktiga 5 jäetakse AÕKS § 66 lõikest 2 välja sõnad „ning Terviseametile“. Sättega kohustatakse

strateegilise mürakaardi koostajat esitama iga viie aasta tagant läbivaadatud ning vajaduse korral

muudetud tegevuskava Terviseametile. Muudatuste tegemise järel strateegilise mürakaardi koostaja

Terviseametile seda enam edastama ei pea, kuid säilib endiselt kohustus esitada see

Kliimaministeeriumile.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse erakooliseadust (EraKS)

Punktiga 1 muudetakse EraKS § 54 lõike 2 punkti 7, mis sätestab, millised andmed erakooli

tegevusloa taotleja esitama peab. Punkt 7 sõnastatakse nii, et edaspidi ei esita tegevusloa taotleja

andmeid erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara vastavuse

kohta tervisekaitsenõuetele. Senine halduspraktika on olnud selline, et tegevusloa taotleja pöördub

kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse

tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavusele hinnangu saamiseks Terviseameti poole ning

Terviseamet koostab ja väljastab kirjaliku terviseohutuse hinnangu. Selline töökorraldus põhjustab

Terviseametile dubleerivat töökoormust ja loa taotlejale mõttetut halduskoormust. Hoone vastavust

tervisekaitsenõuetele kontrollib Terviseamet ka hoone kasutusloa menetluses. Hinnatakse hoone

(tegevuskoha) vastavust ehitusprojektis planeeritud tervisekaitsenõuetele, nagu nõuded maa-alale,

haljastusele, valgustusele, ventilatsioonile, sisekliima lahendustele, ruumilahendustele,

tehnoseadmete mürale, joogivee puhtusele jne. Nõudeid tegevuskoha sisseseadele, toitlustamisele,

ruumide hügieenile jm ei ole võimalik kasutusloa menetluses hinnata. Seda hindab Terviseamet

edaspidise järelevalve käigus.

Punktiga 2 täiendatakse EraKS § 55 punktiga 7. EraKS § 55 sätestab tegevusloa andmise tingimused.

Punktiga 7 lisatakse tingimus, et õppetööks kasutatavate hoonete ja ruumide kasutamine peab olema

kooskõlas ehitisregistris märgitud kasutusotstarbega, mis tagab, et hoone või ruumide tervisekaitset

ja -ohutust on Terviseamet juba hinnanud vastavalt hoone kasutamise otstarbele. Punktis 1 sätestatud

muudatusega koosmõjus ei koosta ega väljasta Terviseamet enam terviseohutuse hinnanguid

asutustele tegevusloa menetlemise protsessis. Samas on ka edaspidi tagatud hoone, ruumide, maa-

ala ja sisutuse tervisekaitsenõuetele vastavuse hindamine Terviseameti poolt.

Edaspidi on protsess ja rollid järgmised:

 KOV kaasab Terviseametit kasutusloa või kasutusteatise menetlusse. Terviseamet töötab

vajaliku dokumentatsiooni läbi, teeb paikvaatluse, hindab elukeskkonna vastavust nõuetele ja

vastavuse korral annab kooskõlastuse.

 Tegevusloa taotleja veendub enne valdkonna eest vastutavale ministrile tegevusloa taotluse

esitamist, et tegutsemiseks valitud ruumid vastavad ehitisregistris (edaspidi EHR) haridushoone

kasutamise otstarbele (majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ lisa).

Peale kontrollimist, et hoone või ruumid vastavad kasutusotstarbele, esitab tegevusloa taotleja

koos muude vajalike andmetega taotluse tegevusloa väljastamiseks. Loa taotlejal ei ole enam

vaja tegevusloa saamiseks Terviseametilt kirjalikku terviseohutuse hinnangut küsida, mis

vähendab nii bürokraatiat kui ka ajakulu.

 Toimub tegevusloa taotluse menetlemine. Enam ei ole tegevusloa menetlemisel sisendiks vaja

eraldi/täiendavalt Terviseameti kirjalikku terviseohutuse hinnangut. Selle asemel kontrollitakse

EHR-is õppekoha kasutusluba ja kasutamise otstarvet ning tegevusloa saamise eelduseks on see,

et õppetöö läbiviimiseks kasutatava hoone või ruumi EHR-is märgitud kasutusotstarve vastab

õppetegevuse eesmärgile.

 Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse ja väljastab tegevusloa või keeldub tegevusloa

väljastamisest.

5

Eelnõu §-ga 3 muudetakse noorsootöö seadust (NTS).

Punktiga 1 muudetakse NTS § 101 lõiget 3, mis sätestab muu hulgas, et toitlustamine noorte- ja

projektlaagris peab vastama RTerS §-s 22 sätestatud nõuetele. Kuna eelnõuga kaotatakse RTerS-is

nõuded toitlustamisele noorte- ja projektlaagris, jäetakse NTS § 101 lõikest 3 välja tekstiosa „ning

noorte- ja projektlaagri toitlustamine peab vastama rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud

nõuetele“.

Punktiga 2 muudetakse NTS § 102 lõike 3 punkti 3, milles sätestatakse, et noorte- ja projektlaagri

tegevusloa taotluses esitatakse muu hulgas andmed noorte- ja projektlaagri tegevuseks vajalike

ruumide ja hoonete, sisustuse ja maa-ala kohta ning nende vastavuse kohta elukeskkonna-,

tuleohutus- ja päästenõuetele ning andmed toitlustamise vastavuse kohta noorte- ja projektlaagris

toitlustamise nõuetele. Kuna eelnõuga kaotatakse nõuded noorte- ja projektlaagrite toitlustamisele,

puudub vajadus selliste andmete esitamiseks ning seetõttu muudetakse eelnõuga lõiget vastavalt.

Muudatus vähendab halduskoormust ja lihtsustab tegevusloa taotlemise menetlust.

Punktiga 3 muudetakse NTS § 103 lõiget 3, mis sätestab, et noorte- ja projektlaagri loa saamise

üheks tingimuseks on, et noorte- ja projektlaagri toitlustamine vastab noorte- ja projektlaagris

toitlustamisele kehtestatud nõuetele. Eelnõuga tehtava muudatusega ei ole toitlustamise vastavus

kehtestatud nõuetele enam tegevusloa kontrollieseme osa. Toitlustamise vastavust enam ei hinnata,

kuna eelnõuga kaotatakse RTerS-iga kehtestatud nõuded toitlustamisele noorte- ja projektlaagris,

mistõttu ei ole sellise tingimuse säilitamine põhjendatud.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (PGS)

Punktiga 1 muudetakse PGS § 63 lõike 3 punkti 6 nii, et edaspidi ei esita munitsipaalkooli

koolitusloa taotleja koos loataotlusega enam andmeid kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete,

maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Munitsipaalkoolide koolituslubade taotlemise protsessis on samasugune halduspraktika nagu ka

erakoolide puhul. Terviseamet väljastab selle sätte alusel loa taotlejale terviseohutuse hinnangu.

Muudatuse järgselt enam selliseid andmeid esitama ei pea.

Punktiga 2 muudetakse PGS § 63 lõiget 8, mis sätestab, mis puhul valdkonna eest vastutav minister

koolitusluba ei anna. Lõiget täiendatakse ning edaspidi ei väljastata koolitusluba juhul, kui hoone

või ruumi EHR-is märgitud kasutusotstarve ei vasta õppetegevuse eesmärgile. Munitsipaalkooli

koolitusloa taotlemise edasine protsess näeb välja samasugune nagu eelkirjeldatud muudatuste

tegemise järel erakoolide puhul.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse rahvatervishoiu seadust (RTerS).

Punktiga 1 muudetakse RTerS § 22 pealkirja. Pealkirjast jäetakse välja sõnad „noorte püsi- ja

projektlaagris“, kuna edaspidi ei reguleeri § 22 enam nõudeid toitlustamisele noorte püsi- ja

projektlaagris, mistõttu on vajalik muuta ka § 22 pealkirja.

Punktiga 2 muudetakse RTerS § 22 lõiget 1, mis sätestab, et toitlustamine sellise sotsiaalteenuse

osutamise käigus, mille puhul on sotsiaalhoolekande seaduses või selle alusel kehtestatud määruses

viidatud RTerS-ile, ning toitlustamine haiglas, lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega

üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, noorte püsi- ja projektlaagris ning kinnipidamisasutuses

6

peab olema eakohane, regulaarne ja toitlustatava inimese terviseseisundile vastav ning katma tema

asutuses viibimise ajale vastava osa tema ööpäevasest toiduenergia- ja toitainevajadusest.

Eelnõuga jäetakse noorte püsi- ja projektlaagrid sellest loetelust välja. Muudatuse eesmärk on luua

proportsionaalsem regulatsioon ning sellega seonduvalt vabastada Terviseameti

järelevalveressurssi. Laagrid on ajutised, toimuvad üldjuhul vaid kuue päeva kuni paari nädala

jooksul ega kujuta endast toitumiskeskkonda, mis võiks oluliselt ja püsivalt mõjutada laste

toitumisharjumuste kujunemist. Võrreldes koolieelsete lasteasutuste ja koolidega, kus toitlustamine

on igapäevane ning regulaarne, on laagrite mõju laste toitumisharjumuste kujunemisel marginaalne.

Muudatus vähendab nii haldus- kui järelevalvekoormust. Samas ei kujuta muudatus olulist ohtu laste

tervisele, sest toitlustamisele kohalduvad endiselt toiduhügieeni ja toiduohutuse nõuded. Laagrite

korraldajatele annab muudatus võimaluse olla toitlustamise korraldamisel paindlikum vastavalt

laagri suunitlusele (nt looduslaagrid).

Punktiga 3 muudetakse RTerS § 22 lõiget 4, mis sätestab, et täpsemad nõuded toitlustamisele ja

selle dokumenteerimisele lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja

kutseõppeasutuses, lastele sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud lõike alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli

2025. a määrus nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning

püsi- ja projektlaagris“ sätestab, et toitlustamisel noorte püsi- ja projektlaagris lähtutakse

mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest. Samuti sätestatakse, et toitlustamine

ööpäevaringses laagris peab toimuma kindlaksmääratud kellaaegadel neli korda päevas, söögiaeg

peab põhitoidukordadel kestma vähemalt 30 minutit ja toidukordade vahe ei tohi ületada nelja tundi.

Nagu eespool selgitatud, on noorte püsi- ja projektlaagrid lühiajalised ning seal viibimise ajal

korraldatud toitlustamine ei mõjuta laste toitumisharjumuste kujunemist võrreldaval määral näiteks

kooli või koolieelse lasteasutusega. Samuti võimaldab nõuete kaotamine läheneda toitlustamisele

laagrites mõnevõrra paindlikumalt. Kuna ka täpsemad määruses sätestatud nõuded toitlustamisele

noorte püsi- ja projektlaagrites kaotatakse, muudetakse lõiget 4 nii, et asutuste ja teenuste loetelus,

kus täpsemad nõuded Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud, ei nimetata enam noorte püsi-

ja projektlaagreid. Eelnõu muudatustest tulenevalt on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse 31. juuli

2025. a määrust nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning

püsi- ja projektlaagris“. Muuta tuleb määruse pealkirja ja § 1 lõiget 1 ning tunnistada kehtetuks

määruse § 1 lõige 5 ja § 6.

Muudatused annavad laagrikorraldajatele suurema paindlikkuse otsustada, kuidas toitlustamist

korraldada, olgu selleks oma köök, toitlustusteenuse sisseostmine või muu sobiv lahendus. Noorte

püsi- ja projektlaagrite toitlustamisele jäävad edaspidi kohalduma üldised toiduhügieeni ja

toiduohutuse nõuded.

Täpsemate toitlustamise nõuete kaotamine on proportsionaalne ja põhjendatud, arvestades laagrite

ajutist olemust, lühikest kestust ja vähest mõju laste igapäevastele toitumisharjumustele ning nende

kujunemisele.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse ravimiseadust (RavS)

Punktidega 1 ja 2 muudetakse RavS § 30 lõikeid 9 ja 10, sõnastades need selliselt, et edaspidi saab

haigla-, üld- ja veterinaarapteegi struktuuriüksuseks olla vaid haruapteek, mille tegevusele

kohaldatakse vastavat liiki apteegi kohta kehtestatud nõudeid. Kehtivas seaduses on sätestatud, et

7

haigla- ja veterinaarapteegi struktuuriüksuseks on haruapteek, üldapteegi struktuuriüksuseks on

haruapteek ja apteegibuss. Lisaks on määratud haruapteegi ja apteegibussi asukoha tähistamise kord.

Sätete muutmine on vajalik, kuna nendest sätetest kaotatakse apteegibussi regulatsioon. Eestis ei ole

apteegibussi teenuse osutamiseks kunagi esitatud taotlusi ning teenuse rakendamine oleks

ressursimahukas ja majanduslikult ebaefektiivne.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RavS § 38 lõige 5, mille järgi võib Ravimiamet anda kehtiva

üldapteegi tegevusloa omajale tema sellekohase taotluse alusel erandkorras kuni üheks nädalaks loa

müüa massiüritustel ja muudel erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloale märgitud

tegutsemiskohta ravimpreparaate, mille väljastamiseks apteegis ei ole nõutav retsept (edaspidi

käsimüügiravim).

Erandkorras kuni üheks nädalaks Ravimiameti loa andmine võimaldamaks massiüritustel ja muudel

erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloale märgitud tegutsemiskohta müüa käsimüügiravimeid

kehtestati 01.03.2005 (RavS § 47 lg 2 ja alates 01.07.2014 RavS § 38 lg 5). Ravimiamet ei ole alates

01.03.2005 kuni käesoleva ajani väljastanud ühtegi luba võimaldamaks üldapteegi tegevusloa

omajal erandkorras müüa väljaspool apteegi tegutsemiskohta ravimeid. Nimetatud luba on ühel

korral taotletud (2019 veterinaarseks kasutamiseks mõeldud antiparasiitikumid), kuid kuna

meditsiiniline ja vältimatu vajadus puudus, ravimite müümiseks erandkorras väljaspool apteegi

tegevusloale märgitud tegutsemiskohta puudus, jättis Ravimiamet taotluse rahuldamata.

Ravimiametile teada olevalt puudub 03.07.2025 seisuga meditsiiniline ja vältimatu vajadus

käsimüügiravimite erandkorras müümiseks väljaspool apteeki.

Loa andmise kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kuna suurüritusi korraldatakse enamasti

piirkondades, kus on apteegid olemas või on tagatud ürituse meditsiiniline teenindamine

tervishoiutöötajate poolt, kellel on õigus vajaduse korral oma teenust osutades samuti ravimeid

kasutada ja patsiendile anda. Samuti on RavS § 15 lõike 8 kohaselt antud Ravimiametile õiguslikud

mehhanismid erandlike olukordade lahendamiseks. Seega ei ole sättel enam rakenduslikku

tähendust, kuna normi kohaldamise eeldusi ei ole praktikas eeltoodud alustel ka võimalik täita.

Taotlust menetleks järelevalveosakonna inspektsioonibüroo spetsialist tegevuslubade alal, kes

vajadusel korral küsiks taotlejalt täiendavat infot vajaduse kohta, toimuva ürituse, erandi kasutamise

vajaduse ja põhjendatuse kohta. Lisaks tuleb tehtav otsustus ka majasiseselt enne selle andmist/

andmata jätmist kooskõlastada. Arvestades taotlust, võib selle menetlemisele kuluda ca 8 tundi.

Kuivõrd taotlusi ei esitata, on see ressurss praktikas valdavalt kokku hoitud. Säilinud on teatud

ressursikulu, kuna üks kord kolme aasta tagant tuleb töölõiku puudutavat tööjuhendit ajakohastada,

st tööjuhendi ülevaatamine, uue versiooni kooskõlastamine ja dokumendihaldussüsteemis

vormistamine, mille ressursikulu on kokku mõni tund. Lisaks tuleb Ravimiameti

järelevalveosakonna inspektsioonibüroo spetsialisti tegevuslubade alal tema ametisse asudes ja üks

kord kolme aasta tagant tööjuhendit uuendades juhendada, et ta oleks taotlust saades võimeline seda

nõuetekohaselt menetlema. Kui see kohustus jääks alles, oleks Ravimiametil vaja hoida ressurssi

selle ülesande täitmise tarbeks ning sellisel juhul tuleks tagada minimaalne ressursikulu protsessi

ajakohasena hoidmiseks ja spetsialisti tasandil vajaliku väljaõppe säilitamiseks.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RavS § 451, mis lubab apteegibussis apteegiteenust osutada

üksnes asustusüksuses, mis ei ole linn, ning teenuse osutamise koht peab asuma olemasolevast

üldapteegist või haruapteegist vähemalt kolme kilomeetri kaugusel, välja arvatud RavS § 38 lõikes 5

sätestatud juhul. Kui linnas asustusüksusena ei ole ühtegi üldapteeki ega haruapteeki, võib

apteegibussis apteegiteenust osutada ka linnas. Apteegid ei kasuta apteegibussi näol loodud

8

võimalust, sest Eestis on arvukalt apteeke (01.07.2025 seisuga 468 üldapteeki), mistõttu on teenus

ka hajaasustuses hästi kättesaadav. Ühtegi taotlust apteegiteenuse osutamiseks apteegibussis ei ole

Ravimiametile kunagi esitatud. Apteekide suure arvu tõttu ei ole praktiliselt võimalik täita RavS §-

s 451 sätestatud eeldusi apteegiteenuse osutamiseks apteegibussis. Praktikas oleks apteegibussi

teenus osutatav asukohtades, kus on väga hõre hajaasustus. Seega oleks tegemist väga

ressursimahuka tegevusega, mis on teenuseosutajale pigem kahjumlik majandustegevus.

RavS annab mitmeid tõhusamaid võimalusi apteegiteenuse kättesaamiseks. Üheks selliseks on

võimalus tellida ravimid kaugmüügi õigust omavast apteegist – lisaks ravimite tellimisele

pakiautomaati, on võimalik lasta need ka koju toimetada. RavS § 38 lõige 31 võimaldab

Ravimiametil teha väikesaartel erandit apteegiteenuse kättesaadavuse tarbeks. Kriisiolukordade

tarbeks on võimalused loodud RavS § 15 lõikes 8. Seega on teenus hõlpsasti klientidele

kättesaadavaks tehtud. Nagu juba eelnevalt viidatud, on Eestis palju apteeke, sealhulgas viis üle

Eesti ravimite kaugmüügi teenust osutavat apteeki ja seega on inimestel lihtne apteegiteenust üle

Eesti apteegist kohapealt või kodust lahkumata saada.

Kuivõrd taotlusi ei esitata, on praktikas ressurss valdavalt kokku hoitud. Säilinud on ressursikulu

üks kord kolme aasta tagant seoses töölõiku puudutava tööjuhendi ajakohasena hoidmisega, st

tööjuhendi ülevaatamine, uue versiooni kooskõlastamine ja dokumendihaldussüsteemis

vormistamine, mille ressursikulu on kokku ca neli tundi. Lisaks tuleb Ravimiameti

järelevalveosakonna inspektsioonibüroo spetsialisti tegevuslubade alal ametisse asudes ja üks kord

kolme aasta tagant tööjuhendit uuendades juhendada, et ta oleks taotlust saades võimeline seda

nõuetekohaselt menetlema.

Eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu on vaja muuta sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrust

nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“. Kehtetuks tuleb tunnistada määruse § 81, mis

sätestab nõuded apteegibussile ja selle sõidugraafiku ning teenuse osutamise kohtade avaldamisele.

Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks RavS § 46 lõike 5 punkt 4, mille kohaselt pidi seoses

apteegiteenuse osutamisega apteegibussis taotlemisel esitama ka apteegibussi planeeritud

sõidugraafiku ja teenuse osutamise kohad.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 153 sätestatud sotsiaalteenuse

osutaja tegevusloa kontrollieset.

SHS § 153 punkti 3 muudetakse selliselt, et edaspidi tuleb tegevusloa andmise menetlemisel

kontrollida, kas teenuse osutamiseks valitud hoone või ruumide EHR-i kantud kasutusotstarve

vastab teenuse osutamise eesmärgile.

Kehtiv regulatsioon näeb ette, et sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusloa väljastamise üheks

tingimuseks on teenuse osutamise koha vastavus rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud

tervisekaitsenõuetele. Sotsiaalhoolekandeteenuse osutamiseks väljastab tegevuslube

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Tegevusluba on nõutav lapsehoiuteenuse (alates

01.09.2025 suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus), asendushooldusteenuse (v.a

asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes), turvakoduteenuse, väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse, igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise

teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ja ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamiseks.

9

Kehtiva sätte alusel, mis kohustab loa taotlejat esitama kinnituse, et teenuse osutamise koht vastab

tervisekaitsenõuetele, on välja kujunenud halduspraktika, kus Terviseamet koostab ja väljastab

teenusepakkujatele kirjalikke terviseohutuse hinnanguid.

Praegu on tegevusloa väljastamise protsess järgmine:

 Teenuseosutaja soovib teenuse osutamiseks saada tegevusluba ja pöördub selleks SKA-sse või

otse Terviseametisse (juhul kui on nõuetega tutvumisel teadvustanud, et loa saamiseks on vajalik

terviseohutuse hinnang).

 SKA kontrollib tegevusloa väljastamisel muu hulgas, kas teenuse osutamise koht vastab

rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Selleks suunab SKA

teenuseosutaja Terviseametisse küsima terviseohutuse hinnangut, kui teenuseosutaja pole seda

eelnevalt teinud.

 Teenuseosutaja esitab Terviseametile taotluse hinnangu saamiseks. Terviseamet tutvub esitatud

dokumentidega ja kontrollib ruumide vastavust tervisekaitsenõuetele. Selleks kasutab ta varem

tehtud kontrollide andmeid ja korraldab muu hulgas paikvaatluse.

 Terviseamet koostab kirjaliku terviseohutuse hinnangu, millel on märgitud hinnang ruumide

tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta (sh nimetatakse puudused, kui neid esineb) ja

maksimaalselt teenust saavate isikute arv. Teenuseosutaja esitab hinnangu omakorda SKA-le.

 Positiivse otsuse korral väljastab SKA tegevusloa.

Terviseamet hindab sõltumata terviseohutuse hinnangute andmisest hoone ja ruumide vastavust

tervisekaitsenõuetele ka ehitus- ja kasutusloa/kasutusteatise menetlemise käigus, keskendudes siis

eelkõige konstruktsiooni, ruumide pindala, valgustuse, ventilatsiooni ja muude tehniliste lahenduste

vastavusele kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmist, mida ei ole võimalik või otstarbekas hinnata enne

tegevuse alustamist (nt ruumide sisseseade, puhtus, desinfitseerimispraktika jm), kontrollib

Terviseamet riikliku järelevalve käigus juba teenuse osutamise perioodil.

Kirjeldatud korraldus ei ole ressursisäästlik ning tekitab täiendavat tööd Terviseametile ja ajakulu

teenuseosutajale.

Eelnõu järgi loobutakse tegevusloa menetluse käigus terviseohutuse hinnangute andmisest.

Terviseohutuse hinnangute väljastamisest loobumisel on protsess ja rollid järgmised:

 Uue ehitise korral laekuvad Terviseametile EHR-i kaudu kooskõlastamiseks ehitusprojekt ja

kasutusluba/kasutusteatis ning olemasoleva hoone kasutamise otstarbe muutmise korral

kasutusteatis. Terviseamet kontrollib, et hoone vastab kasutusotstarbest tulenevalt kehtivatele

tervisekaitsenõuetele ja lisab EHR-i hoone/ruumi kasutamise otstarbe pinna suuruse ja hinnangu

samal ajal teenust saada võivate isikute arvule (märkides lubatud kohtade arvu). Terviseameti

hinnangus on alati viide teenuseliigi määrusele, mille nõuete järgi tervisekaitsenõuete täitmist

on hinnatud. Hinnangus tuuakse ära ka samal ajal teenust saavate isikute maksimaalne arv

teenuse osutamise kohas, mis põhineb teenuseliigi määruse põrandapindala nõuetel.

 Teenuseosutaja veendub enne tegevusloa taotluse esitamist, et tegutsemiseks valitud ruumide

kasutusotstarve (majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“ lisa) EHR-is vastab teenuse osutamise eesmärgile.

Kui ruumid/hooned kasutusotstarbele ei vasta, tuleb teenuseosutajal teha KOV-ile

kasutusotstarbe muutmiseks kasutusteatis, misjärel KOV kontrollib ehitusseadustiku § 11

nõuetele vastavust, kaasates Terviseametit ruumidele/hoonele kehtivate tervisekaitsenõuete

hindamiseks.

 Peale kontrollimist, et ruumid vastavad kasutusotstarbele, esitab teenuseosutaja SKA-le taotluse

tegevusloa väljastamiseks.

10

 SKA kontrollib muu hulgas EHR-ist, kas teenuse osutamiseks valitud hoone või ruumide

kasutamise otstarve vastab teenuse osutamise eesmärgile ja väljastab tegevusloa või keeldub

sellest.

Ehitiste kasutamise otstarbed on sätestatud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse

nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas. Muudatuse praktikasse rakendamise

lihtsustamiseks töötavad Sotsiaalministeerium ja Terviseamet välja teenuseosutajatele mõeldud

juhendi, mis aitab teenuseosutajal veenduda, milline kasutusotstarve nende teenuse sisuga sobitub.

Juhendis täpsustatakse ka teenusele kehtestatud nõudeid vastavalt rahvatervishoiu seaduse alusel

kehtestatud määrustele. Juhendit levitab ja tutvustab Sotsiaalkindlustusamet, muu hulgas avaldab

selle oma veebilehel.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse turismiseadust.

Punktiga 1 jäetakse § 19 lõikest 2 välja sõnad „ning piisavad hügieenitingimused“. Kehtivas

seaduses on sätestatud, et majutusteenuse osutamiseks peavad olema tagatud majutusettevõtte liigi

eripära arvestavad majutus- ja puhkevõimalused ning piisavad hügieenitingimused. Eelnõuga

tehtavate muudatuste järgselt ei tee Terviseamet enam turismiseaduse alusel majutusasutuste

hügieenitingimuste üle järelevalvet. Järgmises punktis selgitatakse muudatuse vajadust

põhjalikumalt.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks turismiseaduse § 30 lõike 2 punkt 2, mis sätestab, et Terviseamet

teeb järelevalvet majutusteenuse osutamisele kehtestatud terviseohutuse nõuete täitmise üle.

Muudatuse tõttu on vaja muuta ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määrust nr 17

„Majutusteenuse osutamise nõuded“. Kehtetuks on vaja tunnistada määruse §-d 3, 4, 6 ja 8, mis

sätestavad nõuded veele, valgustusele, hügieenile ja ruumide korrashoiule. Määruse põhieesmärk on

olnud tagada majutusteenuse kvaliteet ja mugavus. Kliendi tervise seisukohast olulised ja sihipärast

ekspertjuhtimist nõudvad terviseriskid, mis kaasnevad majutusteenusega, hõlmavad eelkõige

legionelloosi ja teiste nakkushaiguste ennetust ja tõrjet, joogivee kvaliteedi juhtimist ja kahjuritõrje

tõhusust. Nimetatud terviseriskide maandamine toimub aga efektiivselt teiste õigusaktide alusel,

mille kohaselt on Terviseametile antud pädevus ja vajalikud riikliku järelevalve vahendid olukorra

hindamiseks ja vajaduse korral sekkumiseks. Lähtuvalt senisest järelevalvepraktikast ei ole

otstarbekas täiendavaid ja dubleerivaid nõudeid säilitada, kuna see ei lisa terviseriskide juhtimisse

sisulist väärtust.

Seni kehtinud nõuete kaotamine ei ole oluliseks mõjuriks, mis suurendaks terviseriskide

realiseerumise tõenäosust. Kehtima jäävad õigusaktid, mille alusel on Terviseametile antud pädevus

ning sätestatud kohustus reageerida tuvastatud terviseohtudele:

• Terviseameti ülesanded nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel tulenevad

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §-st 18. Riiklikku ja haldusjärelevalvet nimetatud

seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teeb Terviseamet vastavalt sama

seaduse § 44 lõikele 1 ja §-le 45.

• Veeohutusega seotud terviseriskide juhtimine toimub veeseaduse ja selle alusel kehtestatud

sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ alusel.

Veeseaduse kohaselt peab joogivee käitleja tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele.

Veeseaduse § 87 alusel on ka majutusteenuse osutaja joogiveekäitleja, sest joogiveega varustamine

on osa majandustegevusest.

11

Samuti on vaja eelnõuga tehtavast muudatusest tulenevalt muuta tervise- ja tööministri 27. detsembri

2022. a määrust nr 96 „Terviseameti põhimäärus“. Määruse § 8 lõige 3 sätestab, et Terviseameti

keskkonnatervise osakonna põhiülesanneteks on vee, ilu-, isiku- ja majutusteenuste ning haridus- ja

sotsiaalasutuste terviseohutuse edendamine, planeeringute ja füüsikalistest ning keemilistest

teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine. Kuna Terviseamet

enam majutusteenuste osas terviseohutust ei hinda, siis on vajalik ka antud sätet muuta.

Vaatamata järelevalvekohustuse kaotamisele turismiseaduse alusel tegutseb Terviseamet jätkuvalt

majutussektori partnerina ning pakub valdkondlikku nõustamist tervisealastes küsimustes.

Terviseamet on koostanud ja välisveebis kättesaadavaks teinud mitmeid juhendmaterjale ja

teabelehti, mis on mõeldud majutussektori huvigruppidele. Oluline on rõhutada, et ka nimetatud

materjalid käsitlevad peamiselt veeohutust, kahjuritõrjeteenuste korraldamist ja vahendite

kasutamist ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrjega seotud juhiseid. Terviseamet hindab kõrgelt

võimalust toetada huvigruppe oma pädevusvaldkondades. Turismiseaduse nõuete kehtetuks

tunnistamine ei mõjuta Terviseameti nõustamisfunktsiooni nimetatud teemavaldkondades.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse eelnõu jõustumine 2026. aasta 1. märtsil. Eelnõu §-de 2, 4 ja 7 muudatused

jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril, et sotsiaalteenuse pakkujad ning koolid saaksid vajaduse korral

tegevusloa ning koolitusloa saamise muudatustega kohaneda ning vajadusel ka ruumide või hoone

kasutusotstarvet muuta. Samuti selleks, et KOV-ide võimalikku mõnevõrra suuremat töökoormust

kasutusteatiste menetlemisel hajutada.

Eelnõu põhiseaduspärasus

PS § 28 esimene lõige sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele, millest tuleneb ka riigi kohustus

rakendada positiivseid meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu (nt välisõhu

kvaliteet, ohutu müratase, kaitse kiirguse eest).

Eelnõuga vähendatakse ebavajalikke ja dubleerivaid nõudeid tegevuslubade taotlemisel ja

järelevalve tegemisel, et tagada nende menetlemisel selgus ja lihtsus ning ressursside parem

suunamine, põhjustamata sealjuures täiendavaid terviseriske. Seega võib väita, et eelnõu on

kooskõlas PS §-ga 28.

Kuigi eelnõuga planeeritavad muudatused puudutavad ka ettevõtlust, ei sea eelnõu uusi piiranguid

ettevõtlusega tegelemiseks (PS § 31). Apteegibussi teenuse kaotamisega ei piirata

ettevõtlusvabadust, kuna teenuse osutamiseks õigust omavad ettevõtjad ei ole apteegibussi teenust

alates sellise võimaluse tekkimisest osutama hakanud ning senine regulatsioon ei ole reaalselt

kasutust leidnud. Tegevus on teenuseosutajale väga ressursimahukas ja majanduslikult vähem tõhus

kui seadusega antud teised võimalused hajaasustuspiirkondades klientideni jõuda, mistõttu ei mõjuta

teenuse kaotamine nende ettevõtlusvabadust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

12

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne

mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati

nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud

sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muid mõjuvaldkondi eelnõus esitatud

muudatused ei puuduta.

6.1. Kavandatav muudatus: atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatuse kohaselt kaob kohustus

esitada Terviseametile mürakaarte ja müra vähendamise tegevuskavasid

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: Terviseamet, KOV-id (kõik 79) ja 4 riigiasutust või ettevõtet, kelle omandis/halduses on

põhimaanteed, põhiraudteed ja põhilennuväljad

Mõju on väheoluline, kuna mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, muudatusega ei kaasne

riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Eelnõu positiivse mõjuna võib välja tuua ülesannete

vähenemise KOV-idele ja riigi infrastruktuuri valdajatele, kuna nende kohustus esitada strateegilisi

mürakaarte ja tegevuskavasid Terviseametile kaob. Terviseametil kaob vajadus dokumentidega

tutvuda, kuigi neil puudus seni ka sisuline roll nende koostamisel või hindamisel. Muudatus ei

mõjuta dokumentide kvaliteeti ega vähenda nende kättesaadavust, kuna need jäävad kättesaadavaks

KOV-i veebilehtedel ning esitatakse endiselt teadmiseks Kliimaministeeriumile.

Viimase viie aasta jooksul on KOV-id Terviseametile teadmiseks esitanud 11 mürakaarti ja 9 müra

vähendamise tegevuskava (sh 8 mürakaarti ja 7 müra vähendamise tegevuskava, 2 tiheasustusega

piirkonna välisõhu strateegilist mürakaarti, 2 strateegilise mürakaardi alusel koostatud tegevuskava

ning 1 põhimaanteede mürakaart). Juba eelnõu koostamise ajal ei toimu kõikidel juhtudel

mürakaartidest teavitamist.1 Vabanenud tööaega saab suunata sisulisematesse tegevustesse. Seega

vähendab muudatus ülereguleerimist, suurendab õigusselgust ning vähendab mõnevõrra sihtrühma

halduskoormust.

6.2. Kavandatav muudatus: erakooliseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

muudatuse tulemusena ei esita erakooli tegevusloa ega munitsipaalkooli koolitusloa taotleja

koos loataotlusega enam andmeid kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala,

õpperuumide ja õppehoonete sisustuse vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele

Mõju valdkond: riigivalitsemine ja mõju majandusele

Sihtrühm: Terviseamet ja koolide pidajad ehk tegevus- või koolitusloa taotlejad (riik, kõik KOV-id,

erakoolid)

2025. aasta juuli seisuga tegutses põhikooli ja gümnaasiumi tasandil 62 era-, 374 munitsipaal- ja

41 riigikooli.2

Mõju võib hinnata väheoluliseks. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed ning muudatusega

ei kaasne olulisi riske ega kõrvalmõjusid. Positiivse mõjuna väheneb mõnevõrra haldus- ja

1 Terviseamet, 2025. 2 Eesti hariduse infosüsteem (EHIS). Üldhariduskoolide otsingutulemused. Kättesaadav: https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions

(vaadatud 22.07.2025).

13

töökoormus: tegevus- või koolitusloa taotlejad ei pea enam Terviseametilt eraldi küsima

terviseohutuse hinnangut ning Terviseamet ei pea neid enam koostama. Arvestades aga koostatud

hinnangute arvu (2024. aasta jooksul erakoolide tegevuslubade taotlejatele 11 ning

munitsipaalkoolide koolitusloa taotlejatele 63), on mõju väike. Ruumide vastavust

tervisekaitsenõuetele kontrollitakse edaspidi kasutusloa menetluses ja järelevalve käigus. Tegevus-

ja koolitusloa menetlemisel kasutatakse seevastu juba olemasolevat teavet EHR-ist, mis muudab

protsessi kiiremaks ja lihtsamaks.

6.3. Kavandatav muudatus: ravimiseaduse muudatusega kaob üldapteegi tegevusloa omajal

võimalus taotleda luba, et erandkorras (kuni üheks nädalaks) müüa käsimüügiravimeid

massiüritustel ja muudel erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloal märgitud

tegutsemiskohta

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: apteegid

Sihtrühma võib hinnata väikseks, sest kõikidest Eesti ettevõtetest moodustavad 468 üldapteeki ca

0,3%.4

Mõju on väheoluline, kuna alates 01.03.2005 kuni eelnõu koostamiseni pole apteegid sellist luba

Ravimiametilt taotlenud. Võimalust ei ole kasutatud eelkõige seetõttu, et teenus on majanduslikult

ebaefektiivne ning massiüritused toimuvad reeglina piirkondades, kus apteegid on läheduses

olemas. Kehtiva korra järgi oli tegemist vabatahtliku võimalusega, mille kasutamine oli apteekide

äriline valik. Seega ei mõjuta kavandatud muudatus ei mõjuta ettevõtetevahelist konkurentsi,

äritegevuse aktiivsust, ettevõtete jätkusuutlikkust või elujõulisust. Kriisi- või eriolukordades jäävad

kehtima ka muud ravimiseadusest tulenevad mehhanismid (nt § 15 lg 8), mistõttu negatiivset mõju

valmisolekule ei teki.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: Ravimiamet

Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed ning

võimalikke negatiivseid mõjusid ei tuvastatud. Muudatuse jõustumisel vabaneb Ravimiamet

protseduurist, mida praktikas ei rakendata. Vähese positiivse mõjuna võib tuua välja ülesannete ja

ressursikasutuse selguse suurenemise Ravimiametile, sest enam ei ole vaja hoida ressurssi

erakorralise loa väljastamise valmisolekuks, tööjuhendite ülevaatamiseks ja ametnike väljaõppeks.

6.4. Kavandatav muudatus: ravimiseaduses tunnistatakse kehtetuks säte, mis võimaldab

apteegiteenuse osutamist apteegibussi kaudu

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: apteegid (vt sihtrühma kirjeldust 6.3 peatükist)

3 Terviseamet, 2025. 4 Statistikaamet, 2025. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD

ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (20.07.2025).

14

Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna mõju ulatus ja avaldumise sagedus on vähesed ning

muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Mõju ulatus on väike, sest

apteegid ei ole 2014. aastast kuni eelnõu koostamiseni apteegibussi võimalust kasutanud. Tegevus

on teenuseosutajale väga ressursimahukas ja majanduslikult vähem tõhus kui seadusega antud teised

võimalused hajaasustuspiirkondades klientideni jõuda. Seega ei mõjuta kavandatud muudatus

ettevõtetevahelist konkurentsi, äritegevuse aktiivsust, ettevõtete jätkusuutlikkust või elujõulisust.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: Ravimiamet

Mõju võib pidada väheoluliseks. Muudatus vähendab Ravimiameti halduskoormust ning muudab

tööjaotuse ja ressursikasutuse selgemaks, sest eraldi valmisolekut ei pea enam apteegibussi teenuse

osutamise soovi jaoks hoidma.

6.5. Kavandatav muudatus: sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega kaob sotsiaalteenuse

osutajal kohustus tegevusloa taotlemisel esitada Terviseameti väljastatud terviseohutuse

hinnang

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: sotsiaalteenuse osutajad

2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis 38 asendus- ja perekodu, üldhooldusteenust osutas 180,

erihoolekandeteenust 232, turvakoduteenust 14, päevahoiuteenust 9 ja lapsehoiuteenust

158 asutust.5 Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandevaldkonda kuuluvatest ettevõtetest (2024. a 27096)

moodustavad 631 sotsiaalteenuse osutajat 23%, seega on sihtrühma suurus keskmine.

Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Kaasnevaid riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid

ei tuvastatud. Muudatuse tulemusena vähenevad töökoormus ja ajakulu, kuna sotsiaalteenuse

osutajad ei pea tegevusloa taotlemisel enam küsima eraldi terviseohutuse hinnangut Terviseametilt.

See välistab vajaduse suhelda menetluse käigus paralleelselt nii SKA kui ka Terviseametiga. Kuna

muudatus kehtib kõigile tegevusloa taotlejatele ühtemoodi, ei mõjuta kavandatud muudatus

ettevõttete vahelist konkurentsi, äritegevuse aktiivsust, ettevõtete jätkusuutlikkust või elujõulisust.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: Terviseamet, SKA, KOV-id (kõik 79)

Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna mõju ulatus on väike, avaldumise sagedus keskmine ning

ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Tegemist on positiivse muudatusega, kuna tegevusloa menetlus

muutub kiiremaks ja selgemaks. Terviseameti töökoormus väheneb, kuna kaob kohustus koostada

terviseohutuse hinnanguid tegevusloa menetluse jaoks. 2024. aastal koostas Terviseamet

sotsiaalhoolekande teenuste tegevusloa taotlejatele 182 terviseohutuse hinnangut7. Ressurssi saab

5 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2025. Lapsehoiuteenuse pakkujate puhul võib olla teenuseosutajate arv ebatäpne:

statistikas kajastuvad vaid need asutused, kes on andmed veebikeskkonnas esitanud. 6 Statistikaamet, 2025. ER021: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) järgi. Kättesaadav: ER021:

STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas

(20.07.2025) 7 Terviseamet, 2025.

15

suunata sisulisematele järelevalveülesannetele. SKA jaoks muutub menetlus lihtsamaks, sest

loobutakse eraldi hinnangu kontrollimisest ning tuginetakse EHR-i andmetele.

Muudatus suurendab KOV-ide töökoormust ajutiselt juhtudel, kui sotsiaalteenuse osutaja peab

teenuse osutamise hoone või ruumide kasutamise otstarvet muutma. KOV menetleb kasutusteatist,

kontrollib ehitusseadustiku nõuete täitmist ja kaasab Terviseameti, kes hindab ruumide vastavust

tervisekaitsenõuetele. Tegevusloa menetluses Terviseamet enam eraldi hinnangut ei anna. Mõju

KOV-idele on keskmine, kuid ebasoovitavate mõjude risk on väike ning seda aitab maandada selge

juhendmaterjal teenuseosutajatele ja vajaduse korral ka KOV-idele.

6.6. Kavandatav muudatus: turismiseaduse muudatusega vähendatakse terviseohutusega

seonduvaid nõudeid majutusteenuste osutamisel ja kaotatakse dubleeriv järelevalve

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Sihtrühm: majutusasutustes peatujad (sh turistid)

Statistikaameti andmete järgi oli 2024. aastal majutatute arv Eesti majutuskohtades ühes kuus

keskmiselt Eesti elanike hulgas enam kui 146 000 ning kõikide riikide elanikke arvestades umbes

300 000.8 Sihtrühma suurus on keskmine.

Mõju võib pidada väheoluliseks, sest muudatus ei mõjuta sihtrühma toimimist ning mõju avaldub

harva. Ka ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse sätted, mis

kehtivate regulatsioonidega kattuvad. Sihtrühma tervist oluliselt mõjutavate tegurite kontroll säilib

läbi teiste õigusaktide kaudu.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: majutussektori ettevõtjad

Statistikaameti järgi oli 2024. aastal Eestis aasta jooksul majutusasutusi vahemikus 901–1238.9

Kõikidest ettevõtetest moodustab sihtrühm alla 1% ehk sihtrühma suurus on väike.10

Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid ettevõtjatele soodsaks. Muudatusega kaovad mitmed

terviseohutuse formaalsed nõuded ja dubleeriv järelevalve, mis vähendab halduskoormust ja

lihtsustab majutusteenuse pakkumist. Ettevõtjatele ei kaasne muudatuse rakendamisel lisakohustusi

ega kulusid, kuid väheneb vajadus arvestada kontrolliprotseduuridega, mis seni ei olnud seotud

sisulise terviseriskiga.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: Terviseamet

8 Statistikaamet, 2025. TU131: Majutatud ja majutatute ööbimised maakonna ja elukohariigi järgi (kuud). Kättesaadav: TU131:

MAJUTATUD JA MAJUTATUTE ÖÖBIMISED MAAKONNA JA ELUKOHARIIGI JÄRGI (KUUD). Statistika andmebaas

(20.07.2025). 9 Statistikaamet, 2025. TU131: Majutamine maakonna järgi (kuud). Kättesaadav: TU122: MAJUTAMINE MAAKONNA JÄRGI

(KUUD). Statistika andmebaas (20.07.2025). 10 Statistikaamet, 2025. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD

ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (20.07.2025).

16

Mõju Terviseametile on väheoluline, kuid positiivne. Terviseametil kaob seadusest tulenev kohustus

teha üldiseid terviseohutuse kontrolle majutusteenuse osutajate üle, kuigi sisulised sekkumisõigused

säilivad teiste õigusaktide alusel. 2024. aastal tehti majutusasutuse ohukahtluse korral kontroll

kümnel alusel.

6.7. Muudatus: rahvatervishoiu seaduse ja noortööseaduse muutmine (noorte püsi- ja

projektilaagritelt toitlustusnõuete kaotamine)

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Sihtrühm: noorte püsi- ja projektilaagrites osalevad lapsed

Noorte püsi- ja projektilaagrites osales 2024. aastal kokku 28 853 noort vanuses 7–26 aastat,

sealhulgas osales püsilaagrites 18 079 ja projektilaagrites 10 724 noort. Enamasti osalevad laagrites

noored vanuses 7–16 (92% kõikidest osalenutest)11, keda on Eestis 01.01.2025 seisuga 155 29612.

Sihtrühma suurus on keskmine: kõikidest 7–16-aastastest noortest osales 2024. aastal laagrite

tegevustes 17% ja laiemast sihtrühmast (7–26-aastastest) 10%.

Mõju ulatus on väike – toitlustamisnõuete kaotamine ei too kaasa märkimisväärseid muutusi laste

toitumisharjumuste kujunemisel ega eelda kohanemist. Mõju sagedus on väike, kuna noored

osalevad laagrites ajutiselt ning harva, mitte igapäevaselt. Ebasoovitava mõjuna võib toitlustus

muutuda vähem tervist toetavaks, kui laagri korraldaja ei järgi tasakaalustatud toitumise

põhimõtteid. Samas on mõju lapse tervisekäitumisele eeldatavalt väike, kuna laagris viibimine on

lühiajaline ja harv ega mõjuta üldisi toitumisharjumusi. Riski aitavad maandada vanemate

teadlikkus ja korraldajate mainepõhine vastutus. Mõju on väheoluline.

Mõju valdkond: riigivalitsemine ja mõju majandusele

Sihtrühm: noorte püsi- ja projektilaagreid korraldavad asutused

Muudatuste mõju avaldub noortelaagreid korraldavatele eraettevõtetele, riigiasutustele ja KOV-

idele. Noortelaagrite korraldajaid on EHIS-e andmetel kokku 101, neist 25 on äriühingud,

66 mittetulundusühingud, 9 tegutseb KOV-i haldusalas ja ühe laagri omanik on riigiasutus

(Keskkonnaamet)13. Kõikidest majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, mida oli 2024. aastal

158 378, moodustab sihtrühm alla 1%, seega on sihtrühma suurus väike.

Mõju ulatus on väike, kuna nõuete kaotamisega kaasneb halduskoormuse vähenemine ja suurem

korraldusvabadus, mistõttu kohanemisvajadust ei teki. Mõju sagedus on väike, kuna muudatus

puudutab asutusi ainult laagrite toimumise perioodil. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne –

toitlustamise korraldamine muutub paindlikumaks. Mõju on väheoluline.

Sihtrühm: Terviseamet

Eelnõu kohaselt kaotatakse noortelaagritele kehtestatud toitlustamise nõuded, mistõttu kaob ka

Terviseametil õiguslik alus vastavat järelevalvet läbi viia. Amet on ise viidanud, et sellise järelevalve

mõju laste tervisele on olnud küsitav ning ressursikasutus ebaproportsionaalne. Toitlustamisele

jäävad siiski kehtima üldised toiduohutuse ja toiduhügieeni nõuded, mille täitmise üle teeb

11 Villum, B. (2025). Noorte püsi- ja projektlaagrite toetusmeetme lõpparuanne. Tallinn: Haridus- ja Noorteamet. 12 Statistikaamet. RV0212: RAHVASTIK | Aasta, Vanus, Näitaja ning Sugu. Statistika andmebaas. 13 Eesti Hariduse Infosüsteem. EHIS: Avalik (21.08.2025).

17

järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Alates 1. septembrist 2025 oleksid täpsemad

toitlustamise nõuded pidanud laienema ka projektlaagritele, mis oleks suurendanud Terviseameti

töökoormust, kuid eeldatavasti ei ole see veel praktikas rakendunud. Terviseameti töökoormus

mõnevõrra väheneb, kuid mõju ulatus on väike, sest varasemate aastate praktika näitab, et

kontrollitavaid objekte on vähe – näiteks 2024. aastal kontrolliti püsilaagritest vaid kolme14.

Eelnevat arvestades on mõju väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Eelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena tekib mõningane aja ja raha kokkuhoid. Protsessid

muutuvad kiiremaks ja võimaluse tõttu suunata vabanev inim- ja raharessurss prioriteetsematele

tegevustele lahendatakse eelarvevajadusi. KOV-idele kavandatavad muudatused lisanduvaid

tegevusi või kohustusi kaasa ei too.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi määruseid:

1) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja

kord“;

2) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määrus nr 17 „Majutusteenuse osutamise

nõuded“;

3) tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 96 „Terviseameti põhimäärus“.

Määruste muutmiseks ei ole vaja muuta kehtivaid volitusnorme.

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määrus nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses,

sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ (RT I, 05.08.2025, 10) muutub volitusnormi

muutmise tõttu kehtetuks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil. Seaduse §-d 2, 4 ja 7 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ ….. a

Vabariigi Valitsuse nimel

14 Terviseamet. (2025). Järelevalve tulemused, 2024. aasta

kokkuvõte. https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/documents/2025-04/2024.%20a%20kokkuv%C3%B5te.pdf