Tagasiside eelnõule

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister Teie 14.08.2025 nr 8-1/6805-1

Justiits- ja digiministeerium Meie 15.09.2025 nr 1-8/25/25-1

[email protected]

[email protected]

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side

seaduse muutmise seadus

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku,

väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esitame

käesolevaga Eesti Advokatuuri seisukohad.

Oleme seisukohal, et kavandatavate muudatustega ei ole võimalik saavutada seatud eesmärki

ega kõrvaldada probleemi, mis on tekkinud sideandmete üldisest ja vahet tegemata

säilitamiskohustusest. Seetõttu ei toeta advokatuur eelnõu esitatud kujul. Selgitame oma

seisukohta järgnevalt.

Eestis puuduvad Euroopa Kohtu lahendis SpaceNet AG (EKo C793/19 ja C794/19) esile toodud

nõuetele vastavad kriteeriumid sideandmete kogumiseks. Euroopa Kohtu korduv praktika

kinnitab, et euroopalikus õigusruumis ei ole sideandmete säilitamise kohustus aktsepteeritav,

seda eriti eelnõus toodud kujul. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et sideandmete üldiselt ja

vahet tegemata säilitamisega kaasneb eriti raske ja ulatuslik põhiõiguse riive (EKo C-140/20 p

122; EKo C-203/15 ja C-698/15 p 100), milline on võrreldav jälitustoiminguna salajase

pealtkuulamisega (EKo C-203/15 ja C-698/15 p 99; EKo C-793/19 ja C-794/19 p 61:

„Täpsemalt võimaldavad need andmed koostada asjaomaste isikute profiili, mis on õigust

eraelu puutumatusele arvestades sama tundlik teave kui sideseansi sisu ise“). Eelnõu viidatud

murekohti ei lahenda.

Eelnõuga ei ole plaanis muuta ESS §- 1111 ning ka pärast kavandatavate seadusemuudatuste

jõustumist oleks sideettevõtjatel kohustus 1 aasta jooksul säilitada kõiki sideandmeid, sh

liiklus- ja asukoha andmeid. Kuigi muudatuste kohaselt ei saaks süüteomenetluses andmeid

küsida ESS § 1111 alusel, vaid ainult ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid, siis jääb jätkuvalt

lahendamata küsimus, kuidas on võimalik eristada sideettevõtja poolt ärilisel eesmärgil kogutud

andmeid ja ESS § 1111 alusel kogutud andmeid. Seletuskirjast ei nähtu, milliseid andmeid

sideettevõtjad koguvad ärilisel eesmärgil. Seega on jätkuvalt kõrvaldamata oht, et edaspidi

KrMS § 901 alusel päringutele vastates edastavad sideettevõtjad andmeid, mida neil on

kohustus valimatult säilitada.

2

Eelmises lõigus kirjeldatud oht ei ole spekulatiivne ja hõlmab isegi sensitiivsemaid andmeid.

Näiteks senises õiguspraktikas on esinenud lausa juhtumeid, kus uurimisasutused on KrMS §

215 alusel esitatud päringutega nõudnud sideettevõtjatelt koguni nende juures säilitatavate

sõnumite sisu. Riigiprokuratuur on vähemalt ühes pooleliolevas kriminaalmenetluses väitmas,

et e-postkasti sisu sellisel viisil sideettevõtjalt küsimine olevat tavapärane ja menetluspraktikas

aktsepteeritav toiming. Kuigi küsimus on kohtumenetluses vaidlusalune, ei saa välistada, et

vaatamata muudetavale KrMS § 901 sätetele võivad uurimisasutused püüda (nt KrMS § 215

alusel) sideettevõtjatelt küsida siiski välja ka neid andmeid, mis jäävad KrMS § 901

kohaldamisalast välja ja millele vastavad piirangud (eelkõige kohtu loa kohustus)

selgesõnaliselt ei laiene. Eelnõus kavandatud ESS § 102 lõike 21 täiendus võib probleemi isegi

süvendada, sest sellega on hõlmatud mis tahes menetlusseadustikus1 toodud alused, mille alusel

võiks kolmandatelt isikutelt (sh sideettevõtjad) andmeid küsida (mitte ainult KrMS § 901) ja ka

kohtu puhul mitte ainult kriminaalmenetluses (nt ka TsMS § 279, VTMS § 31 lg 2). Selliselt ei

ole piiratud andmete avaldamine isegi mitte ainult süütegude lahendamisega.

Juhime ka tähelepanu, et kehtiva VTMS § 312 alusel tohib väärteomenetluses teha

sideettevõtjale päringuid andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja,

elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta. Ehk

et jätkuvalt võimaldavad kogutavad andmed teha kindlaks isiku telefoni või mobiiltelefoni side

lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja, kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja

mobiilsideseadme kasutamise asukoha, ilma et sideseanss oleks tingimata toimunud. Veel

võimaldavad need andmed teha kindlaks kasutaja ja teatavate isikute sidepidamise sageduse

kindla ajavahemiku vältel. Kui KrMS-s on piiratud kuritegude ringi, mille puhul on võimalik

kõneeristusi küsida, kuriteo raskuse ja laadiga, siis väärteomenetluses sellist piirangut

sätestatud ei ole. Jääb arusaamatuks, kuidas väärteomenetluses on võimalik tõendina kasutada

sideettevõtjalt saadud informatsiooni, kui Euroopa Kohtu praktika kohaselt tohiks selliseid

andmeid kasutada ainult võitluseks raske kuritegevusega või riigi julgeolekut ähvardava ohu

tõrjumiseks.

Eesti riigil on seejuures võimalik kehtestada regulatsioon, mis võimaldab vajadusel nt

julgeolekuohu tõrjumiseks ajutiselt sideandmeid koguda. EL direktiivi 2002/58/EÜ art 15

lõikega 1 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning art 52 lõikega

1 on Euroopa Kohtu praktika kohaselt kooskõlas liikmesriigi seadusandlikud meetmed, mis

võimaldavad riigi julgeoleku kaitse eesmärgil teha elektroonilise side teenuste osutajatele

ettekirjutuse säilitada liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt ja vahet tegemata olukordades, kus

asjaomane liikmesriik seisab silmitsi riigi julgeolekut ähvardava suure ohuga, mis osutub

tõeliseks ja vahetuks või ettearvatavaks, kusjuures ettekirjutuse tegemise otsust võib tõhusalt

kontrollida kas kohus või sõltumatu haldusasutus – kelle otsus on siduv –, selleks et teha

kindlaks, kas esineb üks neist olukordadest ning kas on järgitud tingimusi ja tagatisi, mis peavad

olema ette nähtud, ning ettekirjutus peab olema ajaliselt piiratud sellega, mis on tingimata

vajalik, kuid seda võib ohu püsimise korral pikendada (EKo C-793/19 ja C-794/19,

resolutsioon).

Taoline ettekirjutuse tegemise kord Eestis puudub. Samuti puuduvad õiguskaitsevahendid ja

sõltumatu kontroll selle üle, kas ettekirjutus on ajaliselt piiratud tingimata vajalikuga. Senikaua

kuniks ei ole kehtestatud Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevat regulatsiooni ja leiab aset

sideandmete säilitamine ning nendele juurdepääsu andmine, ei ole inimeste õigused tagatud.

1 Tasub ka kaalumist, kas defineerimata mõiste “menetlusseadustik” on piisavalt ühetähenduslik, et seda seaduse

tekstis kasutada.

3

Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõuga tunnistatakse kehtetuks vaid paragrahvi 1111 lõike 11

punktid 1 ja 3 ning samadel uurimisasutustel, kellelt võetakse õigus andmeid tõendina esitada,

on jätkuv õigus neid töödelda teiste seaduste alusel (nt PPVS-i alusel), seega ei ole

õiguskindlust, et nt süüteomenetlust läbi viivad uurijad siiski ei saa enda valdusesse neile huvi

pakkuvaid sideandmeid. Eelnõus nähakse ette ka paragrahvi 1111 lõike 11 punktide 1 ja 3

kehtetuks tunnistamine, "lahendades süüteomenetlustes tekkinud EL õiguse vastuolu", kuid

samaaegselt jätab seadusandja alles õiguse küsida lauskogumisega saadud teavet mitte ainult

julgeoleku- ja jälitusasutustele, vaid ka kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.

Omakorda on andmetele juurdepääs näiteks Finantsinspektsioonil (FIS § 481 lg 2; VPTS § 2303

lg 1 ja 2), kusjuures Finantsinspektsiooni puhul andme mahtu ei piirata ning ei ole ka kohtu

eelneva loa tingimust. Seega vajab eelnõu läbimõtlemist ja lahendamist ka laiemalt.

Kokkuvõttes on advokatuur seisukohal, et välja pakutud eelnõu jääb poolikuks, sellega ühtegi

probleemi sisuliselt ei lahendata ning advokatuur väljapakutud muudatusettepanekuid selliselt

ei toeta.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]