Siseministri määruse kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU

11.09.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Kogukonna eestvedaja stipendiumi tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kogukonna eestvedaja stipendiumi (edaspidi stipendium) taotlusvooru

läbiviimise, taotlemise, taotluse menetlemise, stipendiumi määramise ja kasutamise ning

tagasinõudmise tingimused ja kord.

§ 2. Stipendiumi andmise eesmärk ja tulemus

(1) Stipendium on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste ja oskuste omandamise

ning võimete arendamise soodustamiseks ja mille andmise eesmärk on toetada ja arendada

motiveeritud ning kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega

eestvedajaid, kes panustavad kogukonna elujõu kasvu, innustavad uusi arengusamme ning

loovad eeldusi kogukonna ja kohaliku omavalitsuse partnerluseks.

(2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse kogukondade eestvedajate teadlikku ja sihipärast

arengut, nende teadmiste, oskuste ja juhtimisvõimekuse tugevdamist, edendatakse koostööd

kogukonna sees ja kohalike partneritega ning võimaldatakse mentorlusel põhinevat ja toetavat

arenguprotsessi.

(3) Stipendiumi andmise tulemusena tegutsevad kogukondades inspireerivad ja teadlikud

eestvedajad, kes kasvatavad kogukonna elujõulisust, käivitavad koostöös kogukonnaga uusi

arengusamme ning kujundavad usalduslikke ja toimivaid partnerlussuhteid kohalike

omavalitsuste, kogukondade ning teiste oluliste partneritega.

§ 3. Toetuse andja

Toetuse andja on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK või toetuse

andja), kes kuulutab taotlusvooru välja, menetleb stipendiumi taotlusi (edaspidi taotlus), teeb

stipendiumi väljamakseid ja teostab järelevalvet stipendiumi kasutamise üle.

2

2. peatükk

Stipendiumi andmise alused

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Stipendiumit antakse tegevusele, mis on tulevikku suunatud teadmiste ja oskuste

omandamiseks ja võimete arendamiseks ning otseselt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki

ja tulemust.

(2) Toetatavad tegevused on:

1) stipendiumi saaja (edaspidi ka stipendiaat) osalemine koolitustel, seminaridel,

arenduspäevadel ja õppevisiitidel;

2) mentorluse rakendamine kogu stipendiumi kasutamise perioodil, sealhulgas eesmärkide

täpsustamine ja arenguprotsessi toetamine;

3) koostöö ja partnerluste arendamine kohaliku omavalitsuse, kogukonnaliikmete ning teiste

organisatsioonide ja asutustega;

4) kogukonna arenguvajaduste ja -eesmärkide kaardistamine ning uute arengualgatuste

ettevalmistamine ja käivitamine;

5) heade praktikate ja kogemuste õppimine ning kohandamine teistest kogukondadest või

valdkondadest;

6) muu stipendiumi taotleja põhjendatud ja vajalik tegevus taotlusvooru eesmärgi täitmiseks,

mis aitab kasvatada eestvedaja suutlikkust kogukonna arengut eest vedada ja toetada

partnerluspõhist koostööd.

§ 5. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mille stipendiumi saaja on teinud tegevuse abikõlblikkuse perioodil ja

mis vastab taotlusvooru eesmärgile ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud tegevuste

elluviimisega.

(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) kavandatud tegevuste ja tegevuskava elluviimisega otseselt seotud kulud;

2) tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamise ja osalemise kulud;

3) toetatavate tegevustega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalike sisse ostetavate

teenuste kulu (need teenused peavad sellisena olema kavandatud ka taotluse eelarves);

4) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta, näiteks käibemaks;

5) muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves.

(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:

1) inventari, väike- ja põhivara soetused;

2) kapitalirendi tüüpi lepingu alusel tekkinud kulu;

3) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised

finantskulud;

4) viivised ja rahatrahvid;

5) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;

8) vaide- ja kohtumenetluse kulud;

9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu

avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;

10) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

3

(4) Kui stipendiumi kasutamisel tehakse tasulisi tehinguid, mis on seotud korruptsioonivastase

seaduse mõistes seotud isiku kontrolli all oleva juriidilise isikuga, tuleb sellised tehingud

otsustada vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktile 4 või sihtasutuste

seaduse § 25 lõikele 7, põhjendada need taotluse eelarves ja saada nendeks stipendiumi andja

nõusolek.

(5) Kõik stipendiumi kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arve või võrdväärse

tõendusväärtusega raamatupidamisdokumendiga, eristatavad toetuse saaja teistest kuludest

ning tasutud toetuse saaja arvelduskontolt projekti ajal või kuni 30 kalendripäeva jooksul pärast

tegevuste lõppu.

§ 6. Stipendiumi abikõlblikkuse periood

(1) Stipendiumi abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse tegevusi ja kulutusi

stipendiumi kasutamiseks.

(2) Stipendiumi abikõlblikkuse periood määratakse taotlusvooru väljakuulutamise teates.

(3) Stipendiumi abikõlblikkuse perioodi pikendatakse stipendiumi saajale vaid põhjendatud

juhtudel.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 7. Stipendiumi taotleja

Stipendiumi taotlejaks (edaspidi taotleja) on teovõimeline füüsiline isik, kes:

1) on kogukonna poolt toetatud ja tunnustatud eestvedaja;

2) tegutseb kogukonna eestvedajana avalikes huvides;

3) kes ei ole varasemalt KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumit saanud;

4) kes ei ole toetuse andja nõukogu liige, töötaja või hindamiskogusse kuuluv hindaja ja

maakondliku arenduskeskuse vabaühenduste konsultant.

§ 8. Nõuded taotlejale

Taotleja vastab järgmistele tingimustele:

1) taotlejal puudub maksuvõlg või see on ajatatud;

2) taotleja ei ole pankrotis;

4) taotlejal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees;

5) taotlejal puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase, varavastase, avaliku korra, riigi

julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest;

6) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest,

mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus esitatakse eesti keeles ning see peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab

toetuse andjal kontrollida, kas taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

4

1) taotleja nimi, isikukood ja elulookirjeldus;

2) taotleja kontaktandmed;

3) taotleja arvelduskonto number ja pank;

4) kaasatava mentori nimi ja kontaktandmed;

5) taotletava stipendiumi summa.

(3) Taotlus peab:

1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse §-des 7 ja 8 sätestatud tingimustele;

2) sisaldama kinnitust, et samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud taotluses, ei

ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud samaaegselt

käesolevas määruses nimetatud taotlusvooruga;

3) sisaldama nõusolekut anda KÜSKile õigus töödelda ja avalikustada stipendiumi saaja

isikuandmeid KÜSKi ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;

4) kirjeldama kogukonna vajadusi ja eesmärke selle elujõulisuse kindlustamiseks või uue

arengusammu ette võtmiseks;

5) kirjeldama taotleja vajadusi oma teadmiste, oskuste ja võimete arendamiseks, et kogukonda

käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatud eesmärgi täitmise poole aidata;

6) kirjeldama partnerite läbimõeldud kaasamist ja koostööd kohaliku omavalitsuse, teiste

kogukondade, organisatsioonide ja asjakohaste asutustega;

7) sisaldama tegevuskava, mis kirjeldab omavahel seostatud tegevusi eestvedaja arengu

toetamisel ja sisaldab põhjendusi, kuidas valitud tegevused võimaldavad eestvedajal paremini

kogukonda arendada;

8) sisaldama kaasatava mentori digiallkirjastatud vormikohast kinnituskirja, mis kinnitab

valmisolekut olla stipendiumi saaja mentoriks tegevuskava elluviimisel, tutvumist käesoleva

määruse tingimustega ja taotleja taotlusega ning eelnevate lepinguliste kohustuste õigeaegset

ja nõuetekohast täitmist toetuse andja ees taotlusvooru väljakuulutamisele eelneva kahe

kalendriaasta jooksul;

9) sisaldama üht kaaskirja, mille on allkirjastanud vähemalt viis taotleja kogukonna liiget, mis

kinnitab taotluse ja selle tegevuskavaga tutvumist ning selgitab, miks on taotleja toetamine ning

tegevuskava elluviimine vajalik.

4. peatükk

Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning

taotluse kohta otsuse tegemine

§ 10. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Stipendiumi taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest, selle tingimustest ja eelarvest

teatab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise

päeva.

(2) Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) toetuse andja andmed;

2) sihtrühma kirjeldus;

3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress;

4) taotlusvooru tingimused.

(3) Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt:

1) stipendiumi andmise eesmärk ja oodatavad tulemused;

2) stipendiumi abikõlblikkuse periood ja taotlusvooru eelarve;

5

3) nõuded taotlejale;

4) nõuded taotlusele;

5) taotluse hindamise kriteeriumid.

(4) Stipendiumi taotlemiseks esitab taotleja taotluse kehtival KÜSK-i taotlusvormil taotluste

menetlemise infosüsteemis (TMS).

§ 11. Taotluse menetlemise aeg

Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 kalendripäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Toetuse andja kontrollib, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad käesolevas

määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab

toetuse andja sellest taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks määrab toetuse andja mõistliku tähtaja.

Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud

taotlust täiendada ja muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

(3) KÜSKil on õigus jätta taotlus kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata, kui taotleja ei

kõrvalda puudusi KÜSKi poolt määratud tähtajaks.

(4) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse §-

des 7–9 toodud nõuetele.

(5) Nõuetele mittevastava taotleja ja taotluse kohta teeb toetuse andja taotluse rahuldamata

jätmise otsuse 10 tööpäeva jooksul.

§ 13. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord

(1) Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, esitab toetuse andja taotluse hindamiseks.

(2) Taotlusi hindab toetuse andja hindajate kogu kolm hindajat.

(3) Taotlusi hinnatakse punktiskaalal 0 kuni 100 punkti.

(4) Hindajad lähtuvad taotluse hindamisel järgmistest hindamiskriteeriumitest:

1) vajaduste analüüsi sisukus. Hinnatakse kogukonna eestvedaja enesearengu ja kogukonna

vajaduste kirjelduste põhjalikkust ning nendevahelist loogilist seost – 30 % maksimaalsest

koondhindest;

2) motivatsioon ja kogemus. Hinnatakse taotleja soovi ja võimekust panustada nii enese- kui

kogukonna arengusse, taotleja senist usaldusväärsust ning kogukonnaliikmete hinnangut – 20

% maksimaalsest koondhindest;

3) eesmärkide ja tegevuste sisukus. Hinnatakse seatud eesmärkide ja nende saavutamise

hindamise realistlikkust ja arusaadavust ning vastavust kirjeldatud vajadustele, samuti

tegevuskava selgust ja põhjalikkust – 30 % maksimaalsest koondhindest;

6

4) mentori roll ja koostöövõimekus. Hinnatakse mentori rolli kirjeldust stipendiumi kasutamise

perioodil, taotleja koostööd kogukonnaga ning partnerite kaasamise põhjendatust ja kvaliteeti

eesmärkide saavutamiseks – 20 % maksimaalsest koondhindest.

(5) Taotluse rahuldamise lävendiks on koondhinne vähemalt 70 punkti.

(6) Taotlustest moodustatakse paremusjärjestus taotluste hindamistulemuste põhjal. Taotluse

hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid ja

arvutatakse hindajate arvuga jagades keskmine punktisumma. Võrdse koondhindega taotluste

korral saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja

3 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui liidetud

punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi

lõike 4 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need

punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus.

(7) Taotluse hindamise käigus võib KÜSK nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,

taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles

esinevad sisulised puudused. Puuduste kõrvaldamiseks määrab toetuse andja mõistliku tähtaja.

Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud

taotlust täiendada ja muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

(8) KÜSKil on õigus jätta taotlus hindamata, kui taotleja ei kõrvalda puudusi KÜSKi poolt

määratud tähtajaks.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja juhatus.

(2) Lävendi ületavad taotlused kuuluvad rahuldamisele hindamistulemuste paremusjärjestuse

alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

2) stipendiumi saaja nimi ja isikukood;

3) stipendiumi suurus;

4) stipendiumi peamised tegevused;

5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

6) muu vajalik teave.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;

2) taotluse koondhinne on väiksem kui 70 punkti;

3) taotluse rahuldamiseks ei jagu eelarvevahendeid;

4) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid

ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;

5) taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või

muul õigusvastasel viisil.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

7

2) taotleja nimi ja isikukood;

3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

5) muu vajalik teave.

(8) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt

TMS-is hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist.

(9) Stipendiaatide nimekiri koos stipendiumi kasutamise eesmärgi, tegevuste lühikirjelduse,

tegutsemispiirkonna ja stipendiumi summaga avalikustatakse toetuse andja veebilehel.

5. peatükk

Stipendiumi maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine

§ 15. Stipendiumi ja mentori tasu suurus ning väljamaksmine

(1) Stipendiumi suurus on kuni 5000 eurot taotleja kohta.

(2) Stipendium makstakse välja 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist

ja toetuse andja juhatuse vastavasisulise käskkirja allkirjastamisest.

(3) Stipendium makstakse stipendiumi saajale välja käskkirjas määratud tingimustel.

(4) Mentorit tasustab KÜSK lepingu alusel stipendiumi kasutamise perioodil. Mentori tasu saab

olla kokku kuni 2000 eurot (brutotasuna).

(5) Mentori tasu makstakse välja 10 tööpäeva jooksul pärast mentori lõpparuande kinnitamist.

§ 16. Aruandlus

(1) Stipendiaat esitab toetuse andjale 15 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu tegevuste elluviimise aruande TMS-is.

(2) Mentor esitab digiallkirjastatud aruande 7 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu etteantud aruandevormil stipendiaadile. Mentori aruanne esitatakse TMS-is

lisadokumendina koos stipendiaadi aruandega ja on selle lahutamatu osa.

(3) Toetuse andja vaatab esitatud aruande läbi 30 kalendripäeva jooksul pärast aruande saamist.

Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada puudused

üldjuhul kuni 15 kalendripäeva jooksul.

(3) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:

1) stipendiaat on aruandes või stipendiumi kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid;

2) stipendiaat ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud tegevusi käskkirjaga määratud

tähtajaks ja tingimustel teinud või stipendiaadi tegevused ei ole tõendatud.

8

§ 17. Stipendiumi tagasinõudmine

(1) Toetuse andja võib makstud stipendiumi põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi

nõuda, kui:

1) ei ole tõendatud tegevuste tulemuse ja eesmärgi saavutamine;

2) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses kirjeldatule või pole tõendatud;

3) tehtud kulud ei vasta nõuetele ning stipendiumi on kasutatud mitteabikõlblikuks kuluks;

4) oluliselt on rikutud toetuse andja seatud ja käskkirjaga kinnitatud teavitusnõudeid;

5) stipendiaat on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

6) selgub, et taotlus rahuldati esitatud valeandmete põhjal või stipendiaat on varjanud andmeid

või teavet või mõjutanud stipendiumi saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel

viisil;

7) stipendium jääb abikõlblikkuse perioodil kasutamata;

8) stipendiaat loobub stipendiumist;

9) lõpparuanne jääb käskkirjaga määratud tähtajaks esitamata.

(2) Stipendiumi tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama vähemalt

järgmisi andmeid:

1) toetuse andja nimi ja registrikood;

2) stipendiaadi nimi ja isikukood;

3) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

4) tagasinõutava stipendiumi määr;

5) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

6) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed;

7) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

8) muu vajalik teave.

(3) Toetuse andja saadab stipendiumi tagasinõudmise otsuse stipendiaadile elektrooniliselt

TMS-is.

6. peatükk

Poolte õigused ja kohustused

§ 18. Stipendiaadi õigused ja kohustused

(1) Stipendiaadil on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ning stipendiumi saaja kohustustega;

2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

3) loobuda stipendiumist või tagastada see igal ajal täies ulatuses.

(2) Stipendiaat on kohustatud:

1) kasutama toetust sihipäraselt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja

teistes õigusaktides ning käskkirjas sätestatu järgi;

2) sõlmima mentoriga taasesitatavas vormis kirjaliku kokkuleppe hiljemalt stipendiumi

kasutamise perioodi alguseks ning esitama selle toetuse andjale TMS-is;

9

3) võimaldama toetuse andjal ja muul toetuse andja poolt järelevalvet tegeval isikul juurdepääsu

kõikidele stipendiumi kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul vastava nõude

saamisest arvates;

4) teavitama viivitamata toetuse andjat asjaoludest, mis võivad mõjutada stipendiaadi

kohustuste täitmist;

5) täitma teavituskohutust ning avalikustama oma kogukonnaga seotud veebilehel,

sotsiaalmeedia lehel, trükistes või dokumentides stipendiumi eesmärgid, stipendiumi summa

ning teabe olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta ning viitama toetuse andjale;

6) võtma osa toetuse andja poolt stipendiumi saajatele korraldatavatest üritustest stipendiumi

kasutamise perioodil;

7) kandma kasutamata ja tagasinõutud stipendiumi tagasi tähtajaks;

8) säilitama taotluse ja stipendiumi tegevuste elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse

aastat pärast stipendiumi abikõlblikkuse perioodi lõppu.

§ 19. Toetuse andja õigused ja kohustused

(1) Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida stipendiumi kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas seda, kas stipendiumi

kasutamine vastab käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) nõuda, et taotluses sisaldunud tegevuste eesmärkide, kestuse, oodatavate tulemuste ja kulude

kohta esitataks lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad, et tegevused on nõuetekohaselt ellu

viidud ning stipendiaadi kohustused on nõuetekohaselt täidetud;

3) jätta stipendium välja maksmata või nõuda selle osalist või täielikku tagastamist, kui

stipendiaat rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

4) keelduda stipendiumi maksmisest, kui stipendiaadil on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi

ees ja see on ajatamata.

(2) Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või stipendiaadile käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas

määruses sätestatud aja jooksul;

2) maksma mentorile tasu vastavalt käesoleva määruse § 15 lõigetele 4 ja 5;

3) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud

tõendeid seitse aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

4) kontrollima toetatud tegevuste elluviimist;

5) juhendama taotlejat ja stipendiaati stipendiumi andmise ning kasutamise küsimustes;

6) korraldama taotluse vastuvõtmise, menetlemise ja säilitamise;

7) lahendama toetuse andja otsuse või toimingu peale esitatud vaide.

7. peatükk

Vaidemenetlus

§ 20. Vaide esitamine ja menetlemine

Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras. Vaide lahendab toetuse andja.

10

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

1

Siseministri määruse

„Kogukonna eestvedaja stipendiumi tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määrusega reguleeritakse

kogukonna eestvedaja stipendiumi taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise

tingimusi ning korda.

Kogukonna eestvedaja stipendium on mõeldud füüsilisele teovõimelisele isikule, kes on oma

kogukonnas aktiivne eestvedaja ning kelle tegevus aitab kaasa kogukonna arengule, sidususele

ja elujõulisusele. Stipendiumi eesmärk on toetada eestvedaja enesearengut ning motiveerida

teda panustama kogukonna heaolusse. Stipendiumi suurus on kuni 5000 eurot ning see on

maksuvaba.

Eelnõus määratakse kindlaks stipendiumi taotlemise ja taotluse menetlemise tingimused,

sealhulgas nõuded taotlejale ja taotlusele, kulude abikõlblikkuse tingimused,

hindamiskriteeriumid, toetatavad tegevused, mentoriga koostöö kohustus ning järelevalve ja

aruandluse kord. Stipendium määratakse kasutamiseks kindlaks perioodiks, selle kasutamine

peab olema kooskõlas eelnõu eesmärgiga.

Stipendiumi annab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes vastutab ka

taotlusvooru läbiviimise, taotluste hindamise ja stipendiumi kasutamise kontrollimise eest.

Stipendiumi sihtrühm on selgelt määratletud ja motiveeritud kogukondade eestvedajad, kelle

tegevus aitab tugevdada kogukondlikku aktiivsust ja sidusust.

Eelnõul on positiivne mõju kogukondade arengule ja sidususele, kodanikuaktiivsusele ning

kodanikuühiskonna kestlikkusele. Stipendiumi toel tugevdatakse eestvedajate isiklikku

võimekust ning innustatakse koostöist ja hoolivat tegutsemist kohalikes kogukondades, mis

omakorda aitab eelduslikult lahendada piirkondlikke ja ühiskondlikke probleeme.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna

osakonna juhataja Martin Tulit ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe.

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on toetada kogukondade eestvedajate teadlikku, motiveeritud ja tulevikku

suunatud arengut, et tugevdada kogukondade elujõulisust ning edendada koostööd

kogukondade ja kohaliku tasandi partnerite vahel. Stipendium on mõeldud inimestele, kes

tegutsevad aktiivselt kogukonna arendamisel ning vajavad enesetäienduseks ja

juhtimisvõimekuse kasvatamiseks sihipärast toetust.

Kogukonna eestvedaja stipendium on unikaalne toetusmeede, mis aitab arendada kohalike

eestvedajate teadmisi, oskusi ja võimeid. Selle eesmärk on luua eeldused kogukonnasisese

koostöö tugevdamiseks ning usalduslike partnerlussuhete tekkeks kohalike omavalitsuste ja

teiste osapooltega. Stipendium on ühtlasi tunnustus seni tehtud töö eest ja investeering

kogukonna tulevikku.

Määrusega kehtestatakse stipendiumi andmise tingimused ja kord, et tagada toetuse

eesmärgipärane, sihipärane ja läbipaistev kasutamine. Määruses sätestatakse nii taotlemise kui

ka hindamise põhimõtted, nõuded taotlusele ja taotlejale ning selgitatakse mentorluse rolli

toetatava arenguteekonna osana.

Kuna riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja

korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks,

toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud

tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestatakse siseministri määrus.

Toetuse andmine on seotud arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi

„Kogukondlik Eesti 2025–2028“ eesmärkide täitmisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 20 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine:

­ 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–3);

­ 2. peatükk „Stipendiumi andmise alused“ (§-d 4–6);

­ 3. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele“ (§-d 7–9);

­ 4. peatükk „Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta

otsuse tegemine“ (§-d 10–14);

­ 5. peatükk „Stipendiumi maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine“ (§-d 15–17);

­ 6. peatükk „Poolte õigused ja kohustused“ (§-d 18–19);

­ 7. peatükk „Vaidemenetlus“ (§ 20).

1. peatükk. Üldsätted

Selles peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andja, stipendiumi andmise

eesmärk ja tulemus.

3

Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse kogukonna

eestvedaja stipendiumi andmise taotlusvooru läbiviimise, stipendiumi taotlemise, taotluste

menetlemise, stipendiumi kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord. Määrust

kohaldatakse füüsilistele isikutele makstava stipendiumi puhul, mille eesmärk on toetada

kogukondade eestvedajate enesearengut ja kogukondliku võimekuse kasvu, aidates seeläbi

kaasa kogukondade elujõulisuse ja sidususe tugevdamisele.

Paragrahviga 2 sätestatakse stipendiumi andmise eesmärk ja tulemus.

Kogukonna eestvedaja stipendium on tulevikku suunatud toetus, mille eesmärk on toetada ja

arendada motiveeritud ning kogukonna arenguks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega

eestvedajaid. Stipendium aitab kaasa eestvedajate teadliku ja sihipärase arengu toetamisele, et

nad saaksid oma kogukondades ellu viia positiivseid muutusi, käivitada arenguprotsesse ning

luua usalduslikke partnerlussuhteid kohaliku omavalitsuse ja teiste osapooltega.

Stipendiumiga luuakse võimalused teadmiste ja kogemuste omandamiseks näiteks koolitustel,

konverentsidel või õppereisidel osalemise kaudu. Samuti võimaldab stipendium kasutada

individuaalset mentorlust, mis toetab eestvedajat tema rolli täitmisel ja arendab strateegilist

mõtlemist, kaasamisoskusi ning koostöövõimekust.

Näited praktikast:

 Stipendiumi toel osales väikevalla külavanem Rootsi kogukonnaarengu õppereisil,

mille järel töötas ta välja külakeskuse ühiskasutusmudeli ja rakendas selle koostöös

vallavalitsusega.

 Noorte eestvedaja kasutas stipendiumit, et läbida kogukonna juhtimise ja kaasamise

koolitus ning rakendas seejärel omandatud teadmisi kohaliku noortekogu taasloomisel

ja kogukonnapõhise sündmustesarja käivitamisel.

 Kogukonnaühenduse eestvedaja arendas stipendiumi toel oma teadmisi vaimse tervise

teemal ning lõi kohalike elanike jaoks tugivõrgustiku, kaasates koostööpartneritena

kohaliku kooli ja perearsti.

Stipendiumi tulemusena tegutsevad kogukondades inspireerivad, teadlikud ja

koostöövõimelised eestvedajad, kes on võimelised algatama ning vedama kogukondlikult

olulisi muudatusi. Nad suudavad koondada inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsemiseks,

suurendavad kogukonna sidusust ja elujõudu ning loovad uusi koostöövorme kohaliku

omavalitsuse, kolmanda sektori ja teiste kogukondlike huvirühmade vahel.

Stipendium on sihipärane investeering kohaliku tasandi sotsiaalsesse kapitali – inimestesse,

kelle tegevus loob kogukondades kestvat positiivset mõju.

Paragrahviga 3 nimetatakse toetuse andjaks Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital

(edaspidi KÜSK või toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb

stipendiumi väljamakseid ja teostab järelevalvet stipendiumi kasutamise üle. Toetuse andja

vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab stipendiumi saamise

4

võimalusest, menetleb esitatud taotlust ning otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne.

Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud §-s 19.

2. peatükk. Stipendiumi andmise alused

Paragrahviga 4 sätestatakse toetatavad tegevused.

Stipendiumit antakse tegevustele, mis on suunatud tulevikku ning keskenduvad teadmiste ja

oskuste omandamisele ning võimete arendamisele. Peamine eesmärk on toetada tegevusi, mis

aitavad otseselt kaasa stipendiumi andmise eesmärgi ja seatud tulemuste saavutamisele.

Stipendiumi siht on tugevdada stipendiumi saaja suutlikkust ning panustada jätkusuutlikult

kogukonna või organisatsiooni arengusse.

Toetatavad tegevused on mitmekülgsed ning hõlmavad erinevaid õppimis- ja arenguvõimalusi,

mis on vajalikud oskuste täiendamiseks ning koostöö tugevdamiseks. Esiteks hõlmab

stipendiumi kasutamine osalemist erinevatel koolitustel, seminaridel, arenduspäevadel ja

õppevisiitidel, mis võimaldavad omandada uusi teadmisi ja kogemusi.

Teiseks on oluline mentorluse kaasamine kogu toetuse kasutamise perioodil. Mentorlus aitab

täpsustada arengueesmärke ning toetab pidevalt arenguprotsessi, pakkudes juhendamist ja

nõustamist. Aktsepteeritud on mentor, kellega KÜSK on sõlminud lepingu ning tasustab

mentori tööd lepingus kokkulepitud tingimustel.

Kolmandaks toetatakse koostöö ja partnerluste arendamist kohaliku omavalitsuse,

kogukonnaliikmete ning teiste organisatsioonide ja asutustega. Selline koostöö võimaldab luua

tugevamaid sidemeid ja efektiivsemalt vastata kogukonna vajadustele.

Lisaks kaasneb stipendiumiga kogukonna arenguvajaduste ja -eesmärkide kaardistamine ning

uute arengualgatuste ettevalmistamine ja käivitamine. See aitab suunata tegevusi sihipäraselt ja

toetada pikaajalist arengut.

Samuti on oluline heade praktikate ja kogemuste õppimine ning nende kohandamine teistest

kogukondadest või valdkondadest. See võimaldab rakendada juba tõendatud lahendusi ja

meetodeid.

Lõpuks võib stipendiumiga kaasneda ka muu taotleja poolt põhjendatud ja vajalik tegevus, mis

aitab täita taotlusvooru eesmärki. Sellised tegevused peavad aitama kasvatada eestvedaja

suutlikkust kogukonna arengut juhtida ning toetada partnerluspõhist koostööd.

Paragrahviga 5 reguleeritakse kulu abikõlblikkust.

Lõige 1. Käesoleva määruse raames on abikõlblikud kulud selgelt määratletud, et tagada

stipendiumi sihipärane ja tõhus kasutamine. Abikõlblik on kulu, mille on teinud stipendiumi

saaja tegevuse abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab taotlusvooru eesmärkidele ning on

vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud tegevuste elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks

lugemise üldpõhimõttega.

5

Lõikes 2 on määratletud abikõlblikud kulud, mis hõlmavad kavandatud tegevuste elluviimisega

otseselt seotud kulusid. Nende hulka kuuluvad tegevustega seotud ürituste ja koolituste

korraldamise ning osalemise kulud ning toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalike

sisseostetavate teenuste kulud, mis peavad olema eelnevalt taotluse eelarves kavandatud.

Abikõlblikeks loetakse ka riiklikke makse ja lõive, mida Eesti riik ei tagasta, näiteks käibemaks,

ning muud põhjendatud ja tegevustega seotud kulud, mis on selgelt ette nähtud ja põhjendatud

tegevuste eelarves. Kõik kulud peavad olema otseselt seotud taotlusvooru eesmärkide

täitmisega ning kasutatud sihipäraselt ja läbipaistvalt.

Lõige 3. Mitteabikõlblike kulude hulka kuuluvad muu hulgas maa ja kinnisvara soetamine,

finantskulud, viivised ja trahvid, huvide konfliktiga seotud tehingud ning juba teisest projektist

rahastatud kulud. Selged juhised aitavad vältida väärkasutust, tagades avalike vahendite tõhusa

ja eesmärgipärase kasutamise.

Lõike 4 eesmärk on vältida huvide konflikti projekti kavandamisel ja elluviimisel ning selles

sätestatakse eraldi otsustuskord nende tasuliste tehingute jaoks, mis seonduvad seotud

isikutega.

Lõike 5 järgi peavad kõik kulud olema tõendatud asjakohaste raamatupidamisdokumentidega,

nagu arved või samaväärse tõendusväärtusega dokumendid, et kulutused oleksid läbipaistvad

ja kontrollitavad.

Paragrahviga 6 sätestatakse abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on stipendiumi abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse

tegevusi ja kulutusi stipendiumi kasutamiseks.

Lõige 2. Kuupäevadega määratletud abikõlblikkuse periood esitatakse konkreetse taotlusvooru

tingimustes.

Lõikes 3 on sätestatud, et stipendiumi abikõlblikkuse perioodi on võimalik pikendada vaid

põhjendatud juhtudel. Sätte eesmärk on pakkuda paindlikkust olukordades, kus tegevuste

elluviimisel tekivad ootamatud ja stipendiumi saajast sõltumatud viivitused, nagu:

 force majeure ehk loodusõnnetused või muud ettenägematud takistused;

 viivitused koostööpartnerite poolt;

 sellised olulised muudatused tegevuste elluviimise tingimustes, mida ei olnud võimalik

ette näha.

Pikendamise taotlemisel tuleb esitada selged põhjendused ja tõendid viivituste kohta ning

näidata, kuidas eesmärgid on võimalik siiski saavutada. See aitab tagada, et stipendiumi

kasutamine on läbipaistev, põhjendatud ja sihipärane. Sätet rakendatakse kooskõlas

konkreetsete juhiste ja hindamiskriteeriumidega, mis on määratletud käskkirjas.

6

3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele

Paragrahviga 7 sätestatakse, kes kvalifitseerub stipendiumi taotlejaks.

Stipendiumi taotlejaks võib olla vaid teovõimeline füüsiline isik, kes on kogukonna poolt

tunnustatud ja toetatud eestvedaja ning tegutseb avalikes huvides kogukonna arengut

edendades. Selline tingimus tagab, et stipendiumi saavad need isikud, kellel on kogukonnas

tegelik toetus ja autoriteet, mis suurendab tegevuste mõju ja jätkusuutlikkust. Lisaks peab

taotleja olema uus stipendiumi saaja ehk ta ei ole varasemalt KÜSKi kogukonna eestvedaja

stipendiumi saanud, et võimaldada ressursside jaotamist laiemale ringile ning toetada erinevaid

eestvedajaid. Samuti ei saa stipendiumi taotleda isikud, kes on seotud toetuse andja organitega

nagu nõukogu liikmed, töötajad, hindamiskogu liikmed või maakondliku arenduskeskuse

konsultandid, et vältida huvide konflikte ning tagada stipendiumi andmise protsessi ausus ja

läbipaistvus. Need tingimused loovad selged piirid, kes võivad stipendiumi saada, ning

kindlustavad, et stipendium jõuab kogukonna eestvedajateni, kes tegutsevad kogukonna

huvides.

Paragrahviga 8 sätestatakse, millistele nõuetele peab taotleja vastama. Taotleja peab vastama

teatud tingimustele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ning kas tal on

olemas tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik pädevus, sealhulgas võime

korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita.

Taotleja peab olema suuteline kavandatud tegevust läbi viima. Taotlejal ei tohi olla kehtivaid

kohustusi toetuse andja ees. Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude ja maksete võlga, välja

arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Kui taotlejal on maksu- või maksevõlad,

mis ei ole ajatatud, pole nimetatud nõue täidetud. Teavet maksuvõla olemasolu kohta saadakse

Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on

maksuvõla ning ajatatud maksuvõla andmed avalik teave, mida maksuhaldur võib igaühele

avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta.

Juhul kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest

toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, saab ta stipendiumi üksnes juhul, kui kõik

tagasimaksed on tehtud määratud tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida

olukorda, kus riik toetab taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki

riigieelarvelistest vahenditest makstavaid toetusi (mitte üksnes KÜSK-i makstud toetusi),

Euroopa Liidu makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude

mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse

tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks.

Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust. Kui selgub vastupidine,

saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse elluviimiseks vajalik finants-, haldus- ja

toimimissuutlikkus. Teavet pankrotimenetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest

Ametlikud Teadaanded.

7

Lisaks ei tohi taotlejat olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra,

riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis on ta

karistusandmed karistusregistrist kustutatud.

Paragrahviga 9 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisaldama, ja nõuded taotluse

sisule.

Taotlus peab vormiliselt sisaldama vähemalt teavet taotleja (sh nimi, isikukood,

kontaktandmed, arveldusandmed), taotletava stipendiumi summa ning kaasatud mentori kohta.

Nimetatud teave ja andmed on aluseks käesoleva määruse §-s 12 sätestatud taotluse

vorminõuete kontrolliks.

Lõikes 3 on sätestatud olulised tingimused, millele taotlus peab vastama. Punkti 1 kohaselt peab

taotlus sisaldama kinnitust, et taotleja vastab määruse §-des 7 ja 8 sätestatud tingimustele. Nõue

kinnitada vastavust eeltoodud tingimustele tagab, et taotleja on teadlik kõigist toetuse

saamiseks kehtestatud kriteeriumidest ja täidab neid. Punkt 2 seab tingimuseks topeltrahastuse

puudumise. See nõue välistab olukorrad, kus samade tegevuste jaoks saadakse rahastust

mitmest allikast, mis võiks viia topeltrahastamiseni ja ressursside ebatõhusa kasutamiseni.

Samuti aitab see säilitada rahastamise läbipaistvust ja ausust. Punkti 3 kohaselt peab taotlus

sisaldama taotleja nõusolekut anda KÜSKile õigus töödelda ja avalikustada stipendiumi saaja

isikuandmeid KÜSKi ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses, mis tagab andmete

nõuetekohase kasutamise ning läbipaistvuse. Punkt 4 sätestab, et taotluses tuleb põhjalikult

kirjeldada kogukonna vajadusi ja eesmärke, mis on suunatud kogukonna elujõulisuse

kindlustamisele või uute arenguetappide algatamisele, rõhutades nii kogukonna kui ka taotleja

sihte. Taotleja peab selgitama ka oma vajadusi teadmiste, oskuste ja võimete arendamiseks, et

tõhusamalt toetada kogukonna arengut vastavalt kehtiva määruse nõuetele. Tähtis on ka

partnerite läbimõeldud kaasamine ning koostöö kohaliku omavalitsuse, teiste kogukondade,

organisatsioonide ja asjakohaste asutustega, mis tugevdab toetuse mõju ja laiendab

koostöövõrgustikku. Taotlus peab sisaldama tegevuskava, mis koondab omavahel seostatud

tegevused eestvedaja arengu toetamiseks ning põhjendab, kuidas need tegevused võimaldavad

eestvedajal paremini kogukonda arendada. Lisaks on nõutav kaasata mentor, kes toetab

stipendiaadi enesearengut ja tunneb tema tegutsemisvaldkonda ning kelle digiallkirjastatud

kinnituskiri näitab valmisolekut toetada tegevuskava elluviimist, tutvuda määruse tingimustega

ning kinnitab eelnevate lepinguliste kohustuste nõuetekohast täitmist viimase kahe aasta

jooksul. Lõpuks peab taotlus sisaldama üht kaaskirja, mille on allkirjastanud vähemalt viis

taotleja kogukonna liiget, mis kinnitab taotluse ja tegevuskavaga tutvumist ning põhjendab

taotleja toetamise ja tegevuskava elluviimise vajalikkust, näidates sellega kogukonna tuge ja

usaldust eestvedaja vastu.

4. peatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta

otsuse tegemine

Paragrahviga 10 sätestatakse taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine.

8

Kogukonna eestvedaja stipendiumi taotlusvoor kuulutatakse välja konkursi teavituse

avaldamisega KÜSK-i veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: toetuse andja

andmed (nimi, aadress, kontaktisiku (kellelt saab lisateavet) e-posti aadress ja telefoninumber);

sihtrühm, keda oodatakse taotlusvoorus osalema; taotluse esitamise tähtaeg ja aadress ning

taotlusvooru tingimused.

Lõike 3 kohaselt sätestatakse taotlusvooru tingimustes vähemalt stipendiumi andmise

eesmärgid ja oodatavad tulemused, stipendiumi abikõlblikkuse periood ja taotlusvooru eelarve,

taotlusele ja taotlejale esitatavad nõuded ning taotluse hindamise kriteeriumid.

Lõike 4 kohaselt tuleb taotlus esitada kehtival vormil toetuse andja ettenähtud infosüsteemis

aadressil https://toetused.kul.ee/et/login. Nõue esitada taotlus KÜSKi kehtival taotlusvormil

infosüsteemi kaudu tagab taotlusprotsessi standardiseerituse, läbipaistvuse ja lihtsuse.

Infosüsteemi kasutamine muudab taotlusandmete säilitamise ja töötlemise tõhusamaks ning

tänu sellele vastavad taotlused ühtsetele tehnilistele ja sisulistele nõuetele.

Paragrahviga 11 sätestatakse taotluse menetlemise aeg. Kuna taotluste menetlemise

protseduur näeb ette taotluste vorminõuetele vastavuse kontrolli, taotluste hindamist,

käskkirjade ettevalmistamist, vormistamist ja kooskõlastamist, siis on praktika näidanud, et

olenevalt esitatud taotluste arvust, mahust ja kvaliteedist võib nende menetlemiseks kuluda kuni

70 kalendripäeva.

Paragrahviga 12 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

Lõigete 1–3 kohaselt kontrollib toetuse andja, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad

määruses sätestatud nõuetele. Juhul, kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, määratakse tähtaeg

nende kõrvaldamiseks. Seda sätet ei kohaldata seega juhul, kui taotluses esineb sisulisi puudusi.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui see ei olnud esitatud tähtajaks. Toetuse andja

võib taotluse esitamise tähtaja ennistada vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetele.

Tähtaega võib ennistada nii toetuse andja omal algatusel kui ka taotleja vastava avalduse alusel.

Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus.

Toetuse andja võib juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt

selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses

esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse

Taotluste menetlemise süsteemi kaudu vastav teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad

lisaselgitusi või -teavet või täiendamist, ning märgitud tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks. Kui

puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse

läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud

või kui nende kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks.

Asjakohane teade edastatakse taotlejale ja tema taotluse kohta tehakse rahuldamata jätmise

otsus.

9

Lõike 4 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad

määruse nõuetele. Toetuse andja saab tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul,

kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 7–9 sätestatud nõuded.

Paragrahviga 13 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamise põhimõtted.

Kui KÜSK on taotluse läbi vaadanud ning kontrollinud taotleja ja taotluse nõuetele vastavust,

hindab nõuetekohast taotlust kolmeliikmeline hindajatekogu (edaspidi hindajad). Hindajad

peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ning sõltumatust

hinnatava taotluse ja taotleja suhtes. Seotuse olemasolu korral on hindaja kohustatud ennast

HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

Lõike 4 järgi hindavad hindajad taotlust järgmiste kriteeriumite alusel:

1) vajaduste analüüsi sisukus. Hinnatakse kogukonna eestvedaja enesearengu ja kogukonna

vajaduste kirjelduste põhjalikkust ning nendevahelist loogilist seost.

2) motivatsioon ja kogemus. Hinnatakse taotleja soovi ja võimekust panustada nii enese- kui

kogukonna arengusse, taotleja senist usaldusväärsust ning kogukonnaliikmete hinnangut.

3) eesmärkide ja tegevuste sisukus. Hinnatakse seatud eesmärkide ja nende saavutamise

hindamise realistlikkust ja arusaadavust ning vastavust kirjeldatud vajadustele, samuti

tegevuskava selgust ja põhjalikkust.

4) mentori roll ja koostöövõimekus. Hinnatakse mentori rolli kirjeldust stipendiumi kasutamise

perioodil, taotleja koostööd kogukonnaga ning partnerite kaasamise põhjendatust ja kvaliteeti

eesmärkide saavutamiseks.

Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mida

hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse

koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud

juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Kokku saab ühele taotlusele anda

maksimaalselt 100 punkti. Et vältida olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk

taotlus saaks rahastuse, nähakse taotluse sisule ette miinimumpunktisumma, milleks on 70

punkti. Lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad ainult need taotlused, mis on piisavalt

asjakohased ja kvaliteetse sisuga.

Nõuetele vastavate taotluste hindamistulemuste ja ettepanekute arutamiseks toimub hindajate

koosolek. Kui hindajad on andnud samale taotlusele oluliselt erinevaid koondhindeid (üle 25-

punktine vahe), peavad nad erinevuse põhjuseid ühiselt arutama. Selline nõue aitab vältida

hindamisvigu ja vähendada subjektiivsuse mõju, saavutades ühtlasema ning põhjendatuma

hindamistulemuse.

Hindamisprotsessi konfidentsiaalsuse tagamiseks ei avalikustata teavet, milles taotluste

hindajate nimed on isikuliselt seostatud nende antud kriteeriumipõhiste hindamispunktidega.

See tagab hindamise erapooletuse ja usaldusväärsuse. Andmekaitse Inspektsioon on

väljendanud seisukohta, et „eksperdi nime avalikustamine kujul, mil see on kokkuviidav tema

10

antud hindamispunktide ja/või hinnangute/kommentaaridega, võib kaasa tuua hindajale eraelu

olulise riive nt võimaliku rünnaku näol“.1

Hindamise tulemusena tekib paremusjärjestus. Taotlused, mis on saanud vähemalt 70 punkti,

järjestatakse hindamistulemuste alusel alates kõrgeimast koondhindest. Toetusi eraldatakse

vastavalt sellele järjestusele seni, kuni vastava vooru eelarvelised vahendid on ammendunud.

Kui taotlusvooru eelarve ammendub, jäävad madalamale järjestatud taotlused rahastusest välja,

isegi kui nende hinne ületab lävendi.

Paragrahviga 14 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise

tingimused ning kord.

KÜSK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hindajate ettepanekul.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse nõuetele. Rahuldamata jätmise

aluseks võib olla, kui taotluse koondhinne on alla 70 punkti, eelarvevahendite puudumine

pingerea alusel, olukord, kus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke

andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata, või kui taotleja

või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise

kuupäev, taotleja nimi, otsuse põhjendus ja antud punktisumma ning selgitus otsuse

vaidlustamise korra kohta.

Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt otsuse kuupäev, stipendiumi saaja andmed,

toetuse summa ja toetatavad tegevused, teavitusnõuded tegevused vähese tähtsusega abi

andmise korral. Samuti sisaldab otsus viidet vaidlustamise korra kohta.

Taotlejale saadetakse tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul pärast

otsuse vastuvõtmist.

Kõigi stipendiumi saanud isikute nimekiri koos stipendiumi kasutamise eesmärgi, tegevuste

lühikirjelduse, tegutsemispiirkonna ja stipendiumi summaga avaldatakse toetuse andja

veebilehel www.kysk.ee stipendiumide andmise avalikustamise ja läbipaistvuse eesmärgil.

Paragrahviga 15 reguleeritakse stipendiumi ja mentori tasu väljamaksmise tingimusi.

Kui hindamisotsuse alusel kuulub taotlus rahuldamisele, annab toetuse andja välja käskkirja.

Käskkirjaga sätestatakse üksikasjalikumad tingimused toetuse väljamaksmiseks. Stipendiumi

suurus ühe taotleja kohta on kuni 5000 eurot.

Mentori tasu arvestatakse ja makstakse väljapool stipendiumisummat ning selle tasub KÜSK,

mis sõlmib mentoriga lepingu. Mentori tasu on 30 eurot/tund ja tasu võib olla kokku kuni 2000

eurot (brutotasuna).

Paragrahviga 16 sätestatakse stipendiumi kasutamisega seotud aruandluskohustuse nõuded,

millega reguleeritakse seda, kuidas toimub stipendiumi saaja (stipendiaadi) aruandlus, millised

1 Andmekaitse Inspektsiooni 02.10.2024. a vaideotsus nr 2.1-3/24/807-1947-10, p 17.

11

on tähtajad, aruannete kontrollimise kord ja võimalikud tagajärjed, kui aruandlus või läbiviidud

tegevused ei vasta nõuetele.

Stipendiumi saaja kohustub esitama aruande käskkirjas määratud tähtajaks. Aruanne võimaldab

toetuse andjal hinnata, kuidas tegevused ja eesmärgid on projekti ellu viidud, ning tuvastada

võimalikke kõrvalekaldeid või tegevuste ümberkorraldamise vajadust. See annab ka ülevaate

kavandatud tegevuste üldisest tulemuslikkusest ja nende mõjust. Regulaarne järelevalve

suurendab läbipaistvust ja aitab tagada avalike vahendite tõhusa kasutamise. Hindamise

eesmärk on tagada, et tegevused on ellu viidud tulemuslikult, stipendiumi vahendeid on

kasutatud eesmärgipäraselt ja kõik tegevused vastavad kinnitatud ajakavale.

Mentor esitab digiallkirjastatud aruande etteantud aruandevormil stipendiaadile 7

kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Koos stipendiaadi aruandega

esitatud mentori aruanne on toetuse andjale mentori lepingulise töötasu arvestamise aluseks.

Stipendiumi saaja peab koostama aruande, kasutades TMSis olevat aruande vormi. Kui aruande

kontrollimisel ilmnevad puudused (nt ebatäpsused, lisadokumentide puudumine), on toetuse

andjal õigus teha ettepanek nende kõrvaldamiseks.

Kui stipendiumi saaja aruandluses või stipendiumi kasutamisega seotud dokumentides on

esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või kui kavandatud tegevusi ei ole käskkirjaga

määratud tähtajaks ja tingimustel ellu viidud või need ei ole tõendatud, on toetuse andjal õigus

aruannet mitte kinnitada. Selle sättega tagatakse, et stipendiumi kasutamine on läbipaistev ja

vastab kehtestatud nõuetele, ning kaitstakse toetuse andja õigust rikkumiste korral sekkuda.

Paragrahviga 17 sätestatakse stipendiumi tagasinõudmise kord.

Eelnõuga sätestatakse tingimused, mille korral on toetuse andjal õigus nõuda makstud

stipendium osaliselt või täielikult tagasi. Need tingimused on mõeldud tagama, et stipendiumi

kasutatakse sihipäraselt, läbipaistvalt ja kooskõlas määruses sätestatud nõuetega.

Stipendium nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, kui ei ole tõendatud heakskiidetud taotluses

kavandatud tegevuste tulemuste ja eesmärkide saavutamist või kui stipendiumi ei ole kasutatud

otsuses ettenähtud korras ja tingimustel. Samuti on tagasinõudmine põhjendatud juhul, kui

stipendiumi saaja ei esita aruannet, mis kinnitab, et toetust on kasutatud korrektselt.

Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada

tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada stipendiumi kasutamise avalikku nähtavust

või mõjutada teiste seotud osaliste tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva

määruse § 18 lõike 2 punktist 5.

Stipendium tuleb tagasi maksta, kui selgub, et taotlus rahuldati valeandmete põhjal või kui

stipendiumi saaja on varjanud olulist teavet. Tagasinõudmine on võimalik ka juhul, kui

stipendiumi saajal on toetuse andja ees muid täitmata rahalisi kohustusi, mis näitavad

ebausaldusväärsust rahaliste kohustuste täitmisel.

12

Kui stipendium jääb otsuses määratud tähtajaks kasutamata või stipendiumi saaja esitab

avalduse stipendiumi kasutamisest loobumise kohta, on stipendiumi tagasinõudmine loogiline

samm, et vältida vahendite eesmärgitut kasutamist. Selle sätestamine on vajalik, kuna KÜSKi

teistes taotlusvoorudes on selliseid olukordi esinenud.

Need tingimused tagavad, et stipendiumi kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades

programmi eesmärke ning minimeerides väärkasutuse riski.

Toetuse andja otsustab stipendiumi osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse

kohaselt. Kui stipendiumi saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse stipendiumi protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust

kulu abikõlblikkusele. Stipendiumi tagasinõudmine või summa vähendamine otsustatakse

käesoleva määruse §-s 16 sätestatud aruandluse käigus.

Stipendiumi tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue

täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui stipendiumi saaja avastas ja teatas

toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas

stipendiumi.

Kui tagasimakstavat stipendiumi tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimakstava

stipendiumi tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete

kohaselt. Sellisel juhul teavitatakse stipendiumi saajat stipendiumi tagasinõudmisel

ettevõetavatest sammudest kirjalikult.

Paragrahviga 18 sätestatakse stipendiaadi (stipendiumi saaja) üldised õigused ja kohustused,

mis tagavad, et stipendiumi andmine vastab haldusmenetluse põhimõtetele, ning aitavad täita

haldusorgani kohustusi stipendiumi saajate ees ja tagada stipendiumi andmise järelevalve.

Lõike 1 järgi on stipendiumi saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on

seotud määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja stipendiumi saaja

kohustustega. Samuti on stipendiumi saajal igal ajal õigus stipendiumist loobuda või see

tagastada.

Lõikes 2 on sätestatud stipendiaadi kohustused. Kohustusi rakendatakse alates taotluse

rahuldamise otsusest. Stipendiaat peab tagama määruses sätestatud kohustuste täitmise ja

tegevuste eduka elluviimise.

Paragrahviga 19 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.

Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida stipendiumi kasutamise eesmärgipärasust,

saada stipendiaadilt stipendiumi kasutamise kohta teavet, tutvuda dokumentidega, nõuda

stipendiumi osalist või täielikku tagastamist ning keelduda stipendiumi maksmisest, kui

stipendiaat rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub määruses sätestatust muul viisil

kõrvale.

13

Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja edastama taotlejale või stipendiaadile määrusega

reguleeritud otsused, kontrollima toetatavate tegevuste elluviimist ning teavitama stipendiaati

määruses ja muudes stipendiumi kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest.

Paragrahviga 20 reguleeritakse vaide esitamist ja menetlemist. Toetuse andja otsuse või

toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab

toetuse andja.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust.

5. Määruse mõjud

5.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: teovõimelised füüsilised isikud, kes on kogukonna poolt toetatud ja tunnustatud

eestvedajad ning tegutsevad kogukonna heaks avalikes huvides. Hinnanguliselt võib toetusest

mõjutatud olla paarsada kogukonna eestvedajat ja kogukonda. Alates 2022. aastast on

kogukonna eestvedaja stipendiumi saanud üle seitsmekümne kogukonna eestvedaja.

Mõju ulatus. Kogukonna eestvedaja stipendiumi andmine tugevdab kohalike eestvedajate

suutlikkust algatada ja ellu viia ühiskondlikult olulisi muutusi. Stipendiumi abil saavad

kogukonna eestvedajad juurde ressursse, teadmisi ja tegutsemisjulgust, mis aitavad neil

arendada juba alustatud või uute lahendusteni viivaid algatusi. Stipendium võimaldab

keskenduda süvitsi ühiskondlike probleemide lahendamisele, toetades seeläbi sotsiaalset

innovatsiooni rohujuuretasandil.

Stipendiumi toel elluviidavad tegevused aitavad kasvatada kogukonna sisest koostööd, luua

võimalikke töökohti või parandada kohalike inimeste elukvaliteeti. Positiivne mõju võib

avalduda nii kogukonna sotsiaalses sidususes kui ka piirkondlikus arengus laiemalt.

Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on väike. Määruse

rakendamisega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, kuna avaneb toetusvõimalus enda ja

kogukonna arendamiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on pigem oluline, kuid positiivne.

5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital töötajad ning hindajate kogu hindajad,

kelle ülesanne on menetleda ja hinnata stipendiumi taotlusi.

KÜSK-is töötab 15 inimest. Lisaks koosneb KÜSK-i hindajate kogu 15 sõltumatust eksperdist,

kelle ülesanne on tagada KÜSK-i taotlusvoorude ja konkursside hindamise objektiivsus,

14

sõltumatus ning vältida huvide konflikte. Stipendiumi taotluste menetlemise ja hindamisega

puutub kokku maksimaalselt neli inimest. Seega on sihtrühm väga väike.

Mõju ulatus: määruse rakendamisega kaasneb mõningane töökoormus, kuid kuna

taotlusvoorude läbiviimine ei ole toetuse andjale uus tegevus, ei teki vajadust lisatöökohtade

järele. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest KÜSK-i

ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale ei ole oluline.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital teeb kõik tegevused seoses stipendiumi andmisega

ehk korraldab taotlusvooru, menetleb stipendiumi taotlusi, nõustab taotlejaid ja stipendiaate

ning tagab stipendiumi andmise ja kasutamise kontrolli vastavalt määrusele.

Stipendiumid antakse riigieelarve strateegiaga kodanikuühiskonna arendamiseks eraldatud

eelarve alusel avatud taotlusvooru raames.

Määrusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele ja kuludele võrreldes toetusmeetme senise

rakendamisega.

Määruse rakendamiseks on vaja määrata taotluste hindajad, kelle ülesanne on hinnata taotlusi.

Hindajate töö on tasustatud ja seda rahastatakse KÜSK-i eelarvest.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna

määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, puudub vajadus planeerida määrusega

kohanemiseks lisaaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

18.09.2025 nr 1-6/3253-1

Siseministri määruse kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks siseministri määruse „Kogukonna eestvedaja stipendiumi

tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Eelnõu 10 lehel

2. Seletuskiri 14 lehel

Erik Salumäe

[email protected]