Kiri

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Kultuuriministeerium

[email protected] Meie: 16.09.2025 nr 54

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine Meediateenuste seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on üle-eestiline puuetega inimeste ja krooniliste

haigete huvikaitse organisatsioon, mille tegevusvaldkondadeks on puuetega inimeste kaasatuse

ja heaolu edendamine, ligipääsetavus ja võrdsete võimaluste tagamine jm.

EPIKoda märkas, et meediateenuste seaduse eelnõu analüüsis on välja jäänud Eesti Vaegkuuljate

Liidu ettepanekud ja soovid. Palume need ootused ja seisukohad analüüsi lisada.

Meediateenuste analüüsis oli huvirühmade tagasisidena välja toodud, et „Vaegkuuljad peavad

väga oluliseks ERR-i viipekeelsete uudiste olemasolu. Positiivsena toodi välja ERR-is

Eurovisiooni lauluvõistlusele viipekeelse tõlke lisamine.“ Kuulmispuudega inimesed jagunevad

kaheks: kuulmislangusega inimesed ja viipekeelsed kurdid. Vaegkuuljate all peetakse silmas

kuulmislangusega inimesi (igapäevaselt uuenev statistika Terviseameti kodulehel), seega

viipekeeletõlke üle rõõmustavad enamjaolt viipekeelsed kurdid. Palume täiendada analüüsi

õigete nimetustega, et vältida segadust.

Rõhutame, et seaduses on puudu oluline eestikeelsed subtiitreid puudutav säte: kõigil filmidel,

eeskätt Eesti mängufilmidel peavad olema eestikeelsed subtiitrid. Täna sõltub subtiitrite

olemasolu liialt kanalite vabatahtlikust soovist, samuti on olnud juhtumeid, kus subtiitrid on

jäetud lisamata või unustatud lisada ning keset filmi olukorda enam parandada ei saa. Vastutus

ja kontroll peavad olema selgelt määratletud, ja seda nii tootjate, kanalite kui ka

järelevalveasutuste vahel. Subtiitrite edastamisel on olemas nö poolpositiivseid näiteid: ERRi

sari Õnne 13 on varustatud subtiitritega (kuigi sellest hoolimata lähevad kordussaated mingil

põhjusel eetrisse ainult automaatsubtiitritega, mida ei saa kindlasti mõistlikuks ja kaasavaks

lahenduseks pidada).

Filmide puhul on olukord veelgi kehvem. Sageli on nii, et isegi kui eesti filmile on loodud

eestikeelsed subtiitrid, siis neid televaatajale tihtilugu ei pakutagi. Televaataja näeb sellisel juhul

filmi automaatsubtiitritega, mis tingituna kehvast helikvaliteedist on reeglina suurte vigadega.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Isegi, kui filme on subtiitritega varustanud nii Eesti Filmiinstituut, Kultuuriministeerium või

mõni mittetulundusühingute eest veetud projekt, ei pruugi need alati vaatajani jõuda, sest

subtiiter ei liigu edasi koos filmiga. Samuti on TV3 puhul endiselt tehniline takistus, mis ei

võimalda lisada valitavaid subtiitreid. Kui vastavaid arendusi ei tehta, jäävad kuulmislangusega

inimesed süsteemselt ligipääsust ilma.

Juhime tähelepanu, et oluline ja kohustuslik osa teenuse kirjeldusest on ligipääsetavuse info

andmine veebilehtedel ja telekavades. Näiteks süsteemselt info andmine subtiitrite, eesti

viipekeelse tõlke ja kirjeldustõlke kohta. Vajalik on lihtsustada info leidmist otsingu kaudu, mis

tähendab saadete tähistamist vastavasisulise ligipääsetavuse elemendi kirjeldusega (nt teleseriaal

von Fock kirjeldustõlkega; valimisväitlus eesti viipekeelse tõlkega jne).

EPIKoja ettepanekud on seega:

• Kui filmile, telesaatele on loodud subtiitrid, siis tuleb subtiitreid ka näidata ehk on

lubamatu näidata telesaateid või filme ilma subtiitriteta, sh kordussaadete puhul.

• Pakkuda automaatsubtiitreid kõikidele saadetele ja filmidele, kus see on tehniliselt

võimalik.

• Kohustada Eesti filmide ja telesaadete loojaid tootma eestikeelseid subtiitreid

filmidele ja telesaadetele etc.

• Anda asjakohast infot veebilehtedel ja otsingumootorites.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

Külliki Bode

Eesti Vaegkuuljate Liit

esinaine

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437