Hans Markus Kalmer
[email protected]
Koopia
Lauri Lelumees
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Eesti Gaasiliidu ettepanek atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks
Vastavalt 01.09.2025 toimunud mitmepoolsele kohtumisele jäi Eesti Gaasiliidu ülesandeks anda omapoolne nägemus ja sisend järgmistes küsimustes:
1) Biometaani aktsiisivabastuse alused;
2) Biometaani aktsiisivabastuse tõendamine.
Biogaasi ja biometaani aktsiisivabastuse alused
Biogaasi ja biometaani aktsiisivabastusega seonduvat reguleerivad ATKEAS § 19 lg-d 14 p 21 ja 22 defineerides biokütuse kui kütuse:
21) mille KNi kaheksa numbrit on 2711 29 00, välja arvatud käesoleva lõike punktis 22 nimetatud kütus (seletuskirja kohaselt peeti siin silmas biogaasi, mis ei ole biometaaniks puhastatud);
22) mille tarbimine on tõendatud biometaani päritolutunnistuse kasutamisega energiamajanduse korralduse seaduse § 327 mõistes (seletuskirja kohaselt peeti siin silmas biometaani, st puhastatud biogaasi);
ATKEAS § 27 lg 1 p 287 ja 288 näeb ette, et aktsiisist on vabastatud:
287) käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 21 nimetatud biokütus;
288) käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 22 nimetatud kütus;
Oluline on eristada biogaasi ja selle baasil saadud biometaani. Kliimaministeeriumi ettepanek, mille kohaselt kaotatakse biogaasi aktsiisivabastuse tõendamine läbi KN koodi, omaks negatiivset mõju ettevõtetele, kes toodavad erinevate tööstuslike protsesside kaudu biogaasi, mida kasutatakse omatarbeks. Kuivõrd Eesti Gaasiliidu liikmeskonnas selliseid ettevõtteid ei leidu, ei oska Gaasiliit seda lõplikult kommenteerida, kuid esmapilgul tundub, et on tegemist ebamõistliku ettepanekuga, mis vähendaks taastuvenergia tootmise ja kasutamise eesmärke ning annaks üsna vale signaali laiemalt. Lisaks puudub arusaam, et millist probleemi vastava sätte kaotamisega lahendatakse.
Ettepanek:
KN kood peaks jääma üheks alustest, mille abil biometaani klassifitseerida, aga vastav säte tuleks täiendada viisil, et oleks kõigile üheselt arusaadav, et läbi KN koodi identifitseerimise all peetakse üheselt silmas veel biometaaniks puhastamata biogaasi.
Veeldatud biometaani aktsiisivabastuse tõendamine, kehtiv seadus
Riik on ekslikult välja hõiganud (Rahandusministeerium oma 19.08.2025 vastuses EGL selgitustaotlusele biometaani ja veeldatud biometaani aktsiisiga maksustamisest), et veeldatud biometaanil puudub aktsiisivabastus. Tõepoolest kohaldub veeldatud biometaanile KN kood 2711 19 00, mis ATKEASe definitsioonide järgi on vedelgaas ja mootorivedelgaas (ATKEAS § 19 lg 101 ja 11). Samas on jäetud tähelepanuta et, kui biometaaniga käib kaasas päritolutunnistus, teeb eelnevast erandi ATKEAS § 19 lg 14 punkt 22.
ATKEAS § 19 lg 14 p 22 viitab (bio)kütusele, mille tarbimine on tõendatud biometaani päritolutunnistuse kasutamisega EnKS § 327 mõistes. EnKS § 327 lg 1 kohaselt on päritolutunnistus elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või /... / tootjale tootja taotluse alusel, et tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuheidet.
Seega, kui Elering kustutab veeldatud biometaani tarbimise korral biometaani päritolutunnistuse, on tegemist ATKEAS § 27 lg 1 punkt 288 järgi aktsiisivaba kaubaga. Kokkuvõttes tuleneb eeltoodust, et veeldatud biometaanile kohaldub aktsisiivabastus juhul, kui selle tarbimine on tõendatud päritolutunnistuse kustutamisega.
Veeldatud biometaani aktsiisivabastuse tõendamine, muudatusettepanek
Kohtumisel tekkis arusaamine, et gaasivõrgus liikuva biometaani osas on regulatsioonid paigas teatud erandjuhtudega ja kaupa on võimalik ühest kohast teise massibilansisüsteemi alusel liigutada. Veeldatud biometaani osas tõime välja, et võrgugaasi ja võrguvälist gaasi ei saa ühistel alustel reguleerida, sest need tooted võivad alluda väga erinevatele regulatsioonidele ja praktikatele.
Kui vaadata Euroopa Komisjoni loodud UDB-d, mille eesmärk on vältida topeltarvestust ja suurendada läbipaistvust biokütuste ja biometaani liidusisesel kauplemisel, siis biometaani või veeldatud biometaani identifitseerimiseks kasutatakse PoS-i. Liidu andmebaasiga on seotud ka Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/996, kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riski kriteeriumide kontrollimise eeskirjade kohta.
Näiteks artikkel 18 lg 3:
“Selleks, et jälgida vedel- ja gaaskütuse saadetisi ühendtaristus ja sama massibilansisüsteemi raames, kantakse lõikes 1 kirjeldatud kestlikkusnäitajad ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajad ning muu teave liidu andmebaasi esimeses sisenemiskohas ja registreeritakse tarbimisena lõpptarbimiskohas. Kui gaaskütused kõrvaldatakse ühendtaristust ja muundatakse edasi gaas- või vedelkütuseks, loetakse lõpptarbimiskohaks gaas- või vedelkütuste lõpptarbimiskoht. Sellisel juhul tuleb liidu andmebaasis registreerida kõik vaheetapid alates gaaskütuste kõrvaldamisest ühendtaristust kuni lõplike gaas- või vedelkütuste lõpptarbimiskohani.“
Euroopa Komisjon on kirjeldanud, et millise loogika alusel tuleb biometaani kohta käivad andmed liidu andmebaasis registreerida ja kuidas tuleb arvestada lõpptarbimiskohta. Oluline on selle kirjelduse juures näha, et KOM on arvestanud võimalusega, et biometaan võetakse võrgust välja, veeldatakse ja tarbitakse mujal ja võetakse vastavalt arvesse. Lisaks on antud konkreetne kirjeldus, kuidas PoSid peavad kaubaga liikuma.
Meile jäi kõlama, et PoSid ei ole riigi jaoks usaldusväärsed dokumendid, millega kehtivaid säästlikkuse kriteeriume, maakasutuse muutusest tulenevaid mõjusid ja KHG heidet tõendatakse. Meile teadaolevalt ei ole Eesti riik teinud ühtegi avaldust ega pöördumist mõne vabatahtliku skeemi või sertifititseerimisasutuse suunas, et seada kahtluse alla töö kvaliteet ja usaldusväärsus. Vastav võimalus on eelpool nimetatud määruse artikli 17 lg 6 kohaselt olemas:
„6. Kui liikmesriigil on põhjendatud kahtlusi, kas konkreetne liidus või kolmandas riigis asuv sertifitseerimisasutus on võimeline oma audititööd tegema, jagab ta seda teavet teiste liikmesriikidega, komisjoniga ja vabatahtliku kava raames, mille alusel sertifitseerimisasutus tegutseb. Asjaomase vabatahtliku kava raames uuritakse juhtumit viivitamata. Pärast uurimise lõpetamist teavitatakse vabatahtliku kava raames liikmesriike ja komisjoni uurimise tulemustest ja võetud parandusmeetmetest.„
EGL ettepanek:
AÕKSi eelnõud täiendada ATKEASe muutmise sätetega, mis võimaldaks võrguväliselt transporditavat veeldatud biometaani tõendada nii päritolutunnistuse kui ka PoSi alusel. Vastav sisuline ettepanek on kooskõlas EL õiguse ja kehtiva praktikaga.
Eesti Gaasiliit on valmis edasisteks aruteludeks ja kohtumisteks, et vastavad muudatused saaksid kaetud menetluses oleva atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Heiko Heitur
Tegevjuht