Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
Veebruar, 2024

Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

§ 1. Raamatupidamise seaduse muutmine

Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punktis 9 asendatakse tekstiosa „väikese ja keskmise suurusega ettevõtete“ tekstiosaga „väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 91–93 järgmises sõnastuses:
„91) Euroopa kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid (ESRS – ingl European Sustainability Reporting Standards), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76) artikli 29b lõike 1 alusel;
92) Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid VKE jaoks (ESRS for SME – ingl European Sustainability Reporting Standards for small and medium-sized undertakings), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 29c lõike 1 alusel;
93) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardid – Rahvusvahelise Kestlikkusstandardite Nõukogu (ISSB – ingl International Sustainability Standards Board) kinnitatud rahvusvahelised kestlikkusaruandluse standardid (IFRS S – ingl IFRS Sustainability Disclosure Standards), Globaalse Aruandlusalgatuse (GRI – ingl Global Reporting Initiative) kinnitatud kestlikkusaruandluse standardid ja muud Euroopa Liidu õigusaktides tunnustatud analoogsed kestlikkusaruandluse standardid;“;

3) paragrahvi 3 punktid 14–17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) mikroettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 450 000 eurot, aruandeaasta tulu 900 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest;
15) väikeettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 7 500 000 eurot, aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest;
16) keskmise suurusega ettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 25 000 000 eurot, tulu 50 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest;
17) suurettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja, väikeettevõtja ega keskmise suurusega ettevõtja.“;

4) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „majandusaasta alguskuupäeva“ sõnaga „bilansipäeva“;

5) paragrahvi 141 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest“;

6) paragrahvi 18 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 24 lõikes 5“ tekstiosaga „§ 24 lõikes 10“;

8) paragrahvi 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest.

(2) Suurettevõtja ja VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, on kohustatud esitama tegevusaruande eraldiseisva alajaotisena kestlikkusaruande, mis annab ülevaate raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades. Kestlikkusaruande esitamise kohustust kohaldatakse äriühingust raamatupidamiskohustuslasele.

(3) Suurettevõtja lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande koostamisel Euroopa kestlikkusaruandluse standardist. VKE lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande koostamisel Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist.

(4) Kestlikkusaruande koostamise kohustusest on vabastatud VKE, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile, Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kestlikkusaruande koostamisest vabastatud raamatupidamiskohustuslane avaldab oma tegevusaruandes:
1) teabe kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastamise kohta;
2) konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande koostaja ärinime ja registrisse kantud asukoha;
3) konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande veebilehe aadressi.

(6) Kestlikkusaruandes võib jätta avalikustamata teabe raamatupidamiskohustuslase oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta juhul, kui avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ning kui avalikustamine oluliselt kahjustaks tegevjuhtkonna põhjendatud arvamuse kohaselt raamatupidamiskohustuslase äripositsiooni.

(7) Kui see ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, antakse tegevusaruandes ülevaade raamatupidamiskohustuslase:
1) peamistest tegevusvaldkondadest ning toote- ja teenusegruppidest;
2) juhtimis- ja organisatsiooni struktuurist, sealhulgas välisriigis registreeritud filiaalidest;
3) olulisematest aruandeaasta jooksul toimunud ja lähitulevikus planeeritavatest investeeringutest;
4) olulisematest uurimis- ja arendustegevuse projektidest ning nendega seotud väljaminekutest aruandeaastal ja järgmistel aastatel ja
5) majandusaasta aruande koostamise perioodil toimunud olulistest sündmustest, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.

(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule, kui see ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, kirjeldab raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, oma tegevusaruandes:
1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema finantstulemusele;
2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;
3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid;
4) finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid ning majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske;
5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat;
6) peamisi immateriaalseid ressursse, nende osalust väärtusloomes ja mõju ärimudelile ning
7) tegev- ja kõrgema juhtkonna suhtes kohaldatava mitmekesisuspoliitika kirjeldust.

(9) Kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, kirjeldatakse tegevusaruandes omakapitali taastamiseks kavandatavaid tegevusi.

(10) Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid või osasid, esitatakse tegevusaruandes omandatud või tagatiseks võetud võõrandatud ja võõrandamata:
1) aktsiate või osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis;
2) aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.“;

10) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Majandusaasta aruande vorminõue ja heakskiitmine

(1) Majandusaasta aruanne koostatakse eesti keeles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Äriühingust suurettevõtja ja avaliku huvi üksus peavad lisaks lähtuma majandusaasta aruande vormistamisel komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.05.2019, lk 1–792), ja määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), nõuetest.

(2) Majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruande ja muude kohalduvate dokumentidega kinnitatakse, allkirjastatakse ja esitatakse äriregistrile äriseadustikus ning selle alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses kehtestatud korras. Majandusaasta aruande esitamisega äriregistrile kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas käesoleva seaduse §-des 17 ja 24 nimetatud kohalduvate aruandlusstandarditega ning see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta.

(3) Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal tegevjuhtkond kiitis majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande allkirjastab viivitamata pärast selle heakskiitmist vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva.

(4) Kui majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei lisata majandusaasta aruandele e-allkirja.“;

11) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ § 24 lõigetes 1–4“ tekstiosaga „§ 24 lõigetes 1 ja 7–9“;

12) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Suure konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus esitab tegevusaruande koosseisus eraldiseisva alajaotisena konsolideeritud kestlikkusaruande, mis annab ülevaate konsolideerimisgrupi tegevusega kaasnevatest mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades. Konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust kohaldatakse äriühingust konsolideerivale üksusele, arvestamata käesoleva seaduse §-s 29 sätestatut. Konsolideeritud kestlikkusaruanne koostatakse vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile.“;

13) paragrahvi 31 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:
„(7) Kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja filiaal avaldavad lõpliku emaettevõtja kestlikkusaruande, mis on koostatud vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Käesolevas lõikes nimetatud kohustust ei kohaldata mikroettevõtjale.

(8) Kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile nende nõudmisel kestlikkusaruande koostamiseks nõutud teavet, koostab ja avaldab tütarettevõtja või filiaal kestlikkusaruande, mis sisaldab kogu tema valduses olevat, saadud või omandatud teavet, ning teeb kestlikkusaruandes sellekohase märke. Kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile kestlikkusaruande audiitorkontrolli arvamust, teeb tütarettevõtja või filiaal kestlikkusaruandes sellekohase märke.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kohustus on äriühingust suurettevõtjal, avaliku huvi üksusel audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 tähenduses ja filiaalil juhul, kui konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal on olnud üle 150 000 000 euro.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kohustust kohaldatakse filiaalile üksnes juhul, kui tema eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 40 000 000 euro ja kui konsolideerimisgrupis ei ole muud tütarettevõtjat, kellele see kohustus kohaldub.“;

15) paragrahvis 311 asendatakse tekstiosa „§ 24 lõigetes 1–4“ tekstiosaga „§ 24 lõigetes 1 ja 7–9“;

16) paragrahvi 452 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19),“;

17) seadust täiendatakse §-ga 613 järgmises sõnastuses:
㤠613. Konsolideerimisgrupi erisused kestlikkusaruande esitamisel

„(1) Kui konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võib üks konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtja, mille käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim, koostada konsolideeritud kestlikkusaruande liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruandes võib esitada vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 165, lk 13), artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruanne koostatakse ja avaldatakse vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile.

(4) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud erandi kohaldamisel käsitletakse konsolideeritud kestlikkusaruannet konsolideerimisgrupi aruandena. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud kestlikkusaruanne loetakse vastavaks käesoleva seaduse § 3 punktis 93 nimetatud standarditele.“;

18) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 17–21 järgmises sõnastuses:
„(17) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui viissada500, aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

(18) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

(19) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 ei kohaldata käesolevas lõikes nimetatud VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, enne 2028. aasta 1. jaanuaril algavate majandusaastate kohta juhul, kui nad esitavad tegevusaruandes kestlikkusaruande esitamata jätmise põhjenduse.

(20) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 8 tähenduses ning väikese ja mittekeeruka finantsinstitutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punkti 145 tähenduses, kes on suurettevõtja või VKE ning audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

(21) Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 7–10 kohaldatakse kolmanda riigi äriühingust suurettevõtja ning äriühingust VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksused, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“;

19) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „direktiiviga 2014/95/EL (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1)” asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/95/EL (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1), (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ja Komisoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775, (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)”.

§ 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõnad „avaliku sektori vandeaudiitor“ sõnadega „avaliku sektori finantsvandeaudiitor“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vandeaudiitorile ja“ tekstiosaga „finantsvandeaudiitorile ja kestlikkusvandeaudiitorile (edaspidi koos vandeaudiitor) ning“;

3) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Finantsvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on õigus osutada kindlustandvat audiitorteenust, mille objektiks on möödunud perioodide rahandusinformatsioon.“;

(2) Kestlikkusvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on õigus osutada kindlustandvat audiitorteenust, mille objektiks on kestlikkusaruanne.“;

4) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse tähenduses on kolmanda riigi vandeaudiitor füüsiline isik või mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või üksus, kes viib läbi kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust ja kes ei ole lepinguriigi vandeaudiitor ega audiitorühing ning keda ei ole sellisena tunnustatud.“;

5) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „300“ arvuga „400“;

6) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kestlikkusarvestuse eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;“;

7) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) vandeaudiitori eriosa, finantsvandeaudiitori eriosa ja kestlikkusvandeaudiitori eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;“;

8) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kestlikkusarvestuse eriosa;“;

9) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) vähemalt kolm aastat raamatupidamise aastaaruande, konsolideeritud aastaaruande või muu sarnase aruandluse audiitorkontrolli teostamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb finantsvandeaudiitori kutset;
12) vähemalt kaheksa kuud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud perioodist kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset;“;

11) paragrahvi 21 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktide 1, 2“ tekstiosaga „punktide 1–2“;

12) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „raamatupidamine“ tekstiosaga „, kestlikkusarvestus“;

13) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „hea raamatupidamistava“ sõnadega „finantsaruandluse standard“;

14) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktidega 19–22 järgmises sõnastuses:
„19) Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused;
20) kestlikkusanalüüs;
21) keskkonnaõigus;
22) kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused.“;

15) paragrahvi 24 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Finantsvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud finantsvandeaudiitor peab sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad.

(12) Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud kestlikkusvandeaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 11 ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad.

(13) Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 2 nimetatud kutseeksami eriosa sooritamist finantsvandeaudiitori kutse taotlemisel arvestatakse ka kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel, ning vastupidi.“;

17) paragrahvi 24 lõikes 3 asendatakse sõna „samaväärseks tunnistamist“ sõnaga „samaväärsuse tunnustamist“;

18) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 301 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „aastaaruande“ tekstiosaga „, kestlikkusaruande“;

20) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustuse täitmata jätmise korral on kolmanda riigi vandeaudiitori või audiitorettevõtja koostatud raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli aruanne tühine.“;

21) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Järelevalvenõukogu menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud rikkumisi finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse äravõtmise otsustamisest eraldi.“;

22) paragrahvi 32 lõikes 10 asendatakse sõna „Vandeaudiitori“ sõnaga „Finantsvandeaudiitori“;

23) paragrahvi 5, § 6, § 36 lõiget 1 ning § 37 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu „valdkonna eest vastutava ministeri“ sõnadega „või tema volitatud isiku“ vastavas käändes;

24) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse samaaegsel omamisel on vandeaudiitor kohustatud lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud täiendusõppele osalema Audiitorkogu tunnustatud või tema korraldatavas täiendusõppes valdkondades, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 22, vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul.“;

25) paragrahvi 46 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „üle võetud ja“;

26) paragrahvi 46 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) rahvusvaheline kestlikkuskindluse standard;“;

27) paragrahvi 46 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) rahvusvahelised kvaliteedikontrolli standardid;“;

28) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) kliendi sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli läbi viivale vandeaudiitorile;“;

29) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:
㤠511. Kestlikkusaruande audiitorkontroll

(1) Kestlikkusaruande audiitorkontroll on muu kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 31 sätestatud rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardiga.

(2) Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud kestlikkusinformatsioon. Kestlikkusinformatsioon on ühtsustatud, võrreldav ja veenvatel teaduslikel tõenditel põhinev raamatupidamiskohustuslase kogu väärtusahelat kirjeldav kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave möödunud ning tulevikus saabuva perioodi kohta.

(3) Kestlikkusaruande audiitorkontrollis on audiitorteenuse osutaja eesmärk võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale kokkuvõtet või arvamust.“;

30) paragrahvi 54 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ülevaatuse kokkuvõtte“ tekstiosaga „, kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse“;

31) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse sõnad „auditi ja ülevaatuse“ sõnadega „auditi, ülevaatuse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli“;

32) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse sõnad „Auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte“ sõnadega „Auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse“;

33) paragrahvi 54 lõikes 4 asendatakse sõnad „auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte“ sõnadega „auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse“;

34) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks võib kliendilepingu sõlmida erinevate audiitorühingute või vandeaudiitoritega.“;

35) paragrahvi 55 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustusega“;

36) paragrahvi 55 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Konsolideerimisgrupi kindlustandva audiitorteenuse osutaja on konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja.”;

37) paragrahvi 56 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja taotleb konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjalt kutsetegevuseks vajalike dokumentide üleandmiseks nõusolekut konsolideeritud aruande audiitorkontrolli ajal. Kui konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjalt kutsetegevuseks vajalikke dokumente saada, viiakse konsolideerivas üksuses läbi täiendav audiitorkontroll.“;

38) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:
„(22) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja vaatab läbi ja hindab konsolideeritava üksuse audiitorettevõtja audiitorkontrolli käigus tehtud tööd ning dokumenteerib tema töös tuvastatud asjaolud, töö iseloomu, ajastuse ja ulatuse. Kui konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjal ei ole võimalik nimetatud kohustust täita, rakendab konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja konsolideeritavas üksuses täiendava audiitorkontrolli teostamiseks asjakohaseid meetmeid ja teavitab sellest järelevalvenõukogu.“;

(23) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja rakendab meetmeid, et tagada igal ajal juurdepääs konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele. Kui konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik kolmandas riigis aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele juurdepääsu saada, peab ta säilitama tõendusmaterjali selle kohta, et ta on teinud kõik endast oleneva nimetatud dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendid selliste takistuste esinemise kohta.“;

39) paragrahvi 57 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „raamatupidamise“ tekstiosaga „, kestlikkusarvestuse“;

40) paragrahvi 591 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Avaliku huvi üksuse kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegev audiitorettevõtja ning vandeaudiitorite selle võrgustiku liige, millesse audiitorettevõtja kuulub, ei või osutada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohustusega avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavale ettevõtjale liikmesriigis otseselt ega kaudselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktides b ja c ning punktides e–k nimetatud teenuseid järgmistel perioodidel:
1) alates kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli perioodi algusest kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli aruande esitamiseni;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud perioodile vahetult eelneval majandusaastal seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktis e nimetatud teenustega.“;

41) seadust täiendatakse §-ga 592 järgmises sõnastuses:
„§ 592. Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli erinõuded

Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli teostamise käigus raamatupidamise aastaaruannet reguleeriva õigusnormi võimaliku rikkumise avastamisel on vandeaudiitor või audiitorettevõtja kohustatud lähtuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklist 7.“;

42) paragrahvi 60 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja vastutab kolmanda riigi vandeaudiitori teostatud konsolideeriva ja konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli täiendavate dokumentide järelevalvenõukogule esitamise eest.“;

43) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „4 000 000“ arvuga „6 000 000“;

44) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „2 000 000“ arvuga „3 000 000“;

45) paragrahvi 91 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „12 000 000“ arvuga „15 000 000“;

46) paragrahvi 91 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „6 000 000“ arvuga „7 500 000“;

47) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „millel on“ sõnadega „majandusaasta jooksul“;

48) paragrahvi 91 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik sihtasutusele, mille müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga kokku ületavad 1 000 000 eurot ning mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.“;

49) paragrahvi 92 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv “1 600 000“ arvuga „2 000 000“;

50) paragrahvi 92 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „800 000“ arvuga „1 000 000“;

51) paragrahvi 92 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „4 800 000“ arvuga „6 000 000“;

52) paragrahvi 92 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „2 400 000“ arvuga „3 000 000“;

53) paragrahvi 92 lõikes 21 asendatakse läbivalt arv „15 000“ arvuga „1 000 000“;

54) seadust täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:
㤠941. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus

Kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontroll on kohustuslik.“;

55) paragrahvi 95 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 6–8 ja § 31 lõigete 4–6 alusel“ tekstiosaga „raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 2–3 ja § 31 lõigete 7–11 alusel“;

56) paragrahvi 952 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse pärast sõna „ülevaatust“ sõnadega „või kestlikkusaruande audiitorkontrolli“;

57) paragrahvi 952 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Raamatupidamise seaduse tähenduses kKestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega suurettevõtja raamatupidamise seaduse tähenduses, välja arvatud avaliku huvi üksuse käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 tähenduses, aktsionäril ja osanikul, kellele kuulub rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või viis protsenti suurettevõtte kapitalist, on õigus esitada üldkoosolekule ettepanek, et kestlikkusaruande audiitorkontrolli viib läbi ja teeb vandeaudiitori aruande teeb üldkoosolekule kättesaadavaks kestlikkusvandeaudiitor, kes ei kuulu auditit või ülevaatust tegeva audiitorettevõtjaga samasse audiitorettevõtjasse või võrgustikku. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud õigust ei ole käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 tähenduses avaliku huvi üksuse aktsionäril ega osanikul.“;

58) paragrahvi 98 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) rahandus- ja kestlikkusinformatsiooni töötlemist;
2) raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruandega seotud riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust;
3) raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi ja tulemusi;“;

59) paragrahvi 98 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kohustusliku auditi“ sõnaga „audiitorkontrolli“;

60) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Avaliku huvi üksuse auditikomitee esitab järelevalvenõukogule andmed auditikomitee tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks.“;

61) paragrahvi 106 lõikes 4 asendatakse arv „100“ arvuga „200“;

62) paragrahvi 113 lõikes 5 ja § 118 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kolmeks aastaks“ tekstiosaga „kuni 42 kuuks“;

63) paragrahvi 124 lõike 1 punkti 21 täiendatakse pärast tekstiosa „asutuste,“ tekstiosaga „Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee,“;

64) paragrahvi 124 lõiget 1 täiendatakse punktidega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:
„32) kliendilepingu ülesütlemise vaidlustamine kohtus;
33) turul valitseva kvaliteedi ja konkurentsi seiramine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 27.“;

65) paragrahvi 137 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) audiitorkontrolli tasu suurust;“;

66) paragrahvi 138 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Töörühma liige peab olema läbinud järelevalvenõukogu korraldatud erikoolituse kvaliteedikontrolli alal ning omama asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja finantsaruandluse valdkonnas. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kvaliteedikontrolli läbiviimisel peab töörühma liige olema läbinud kvaliteedikontrollialase erikoolituse ning omama asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja kestlikkusaruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas.“;

67) paragrahvi 153 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registrit peetakse elektrooniliselt.“;

68) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse sõnad „Audiitorkogu majandusaastal“ sõnaga „majandusaastal“;

69) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „31. oktoobril“ tekstiosaga „nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu“;

70) paragrahvi 158 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „läbipaistvusaruande perioodil – 1. juulist 30. juunini“ tekstiosaga „majandusaastal“;

71) seadust täiendatakse §-ga 1853 järgmises sõnastuses:
„§ 1853. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kutsealase pädevuse omandamise ja kvaliteedikontrolli töörühma liikme erisused ning kutsetegevuse standardi kohaldamine

„(1) Vandeaudiitorile, kellele on antud Eestis vandeaudiitori kutse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras enne 2024. aasta 1. jaanuari või kelle vandeaudiitori kutset on tunnustatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras enne 2024. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata käesoleva seaduse § 511 lõikes 1 sätestatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli osutamise korral käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punkti 12, ning § 24 lõikes 12 sätestatud kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustust ja ega § 24 lõiget 3.

(2) Isikule, kes 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on esitanud käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami tegemiseks ja kes omandab vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punkti 12, ning § 24 lõikes 12 sätestatud kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustust egaja § 24 lõikes 3 sätestatut, kui ta omandab vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari.

(3) Vandeaudiitor, kellele on antud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari ja kes on täiendanud oma teadmisi ja oskusi kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. aasta 1. jaanuari, kantakse kestlikkusvandeaudiitorite nimekirja. Kestlikkusvandeaudiitorite nimekirja ei kanta vandeaudiitorit, kes ei läbi nimetatud koolitust enne 2026. aasta 1. jaanuari.

(4) Kvaliteedikontrolli töörühma liikmele ei kohaldata kuni 2025. aasta 31. detsembrini käesoleva seaduse § 138 lõikes 3 sätestatud nõuet omada asjakohast kogemust kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas.

(5) Kuni rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardi kehtestamiseni rakendatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 3 nimetatud standardeid.

(6) Euroopa Komisjoni määrusega kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni rakendatakse audiitorkontrolli kutseteenuse osutamisel kehtivat sama valdkonda hõlmavat kindlustandvat standardit, menetlusi ja nõudeid. Järelevalvenõukogu esitab Euroopa Komisjonile teabe oma kindlustandvate standardite, menetluste ja nõuete kohta vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist.

(7) Kestlikkusaruandele ja konsolideeritud kestlikkusaruandele teostatakse piiratud kindlustandvat audiitorkontrolli kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni.“;

72) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ning Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)”.

§ 3. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18410 lõikes 4 asendatakse sõnad „olev raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud“ tekstiosaga „olevale raamatupidamise aastaaruandele kohaldatakse auditi kohustust ja tegevusaruande osaks olevale kestlikkusaruandele kohaldatakse audiitorkontrolli kohustust, mis viiakse läbi“;

2) paragrahvi 18410 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tegevusaruanne koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktile. Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, koostatakse tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 31 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktile.“;

3) paragrahvi 18410 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „kirjeldust“ tekstiosaga „ning et kestlikkusaruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lõikele 3 ja see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktiga.“;

4) paragrahvi 230 lõike 1 punktist 13 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43)“;

5) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27)“ asendatakse tekstiosaga „muudetud direktiividega 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27), (EL) 2022/2646 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ja (EL) 2023/2775, (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 6. juulil.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri



1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

2015. aasta 25. septembril ÜRO-s vastu võetud kestliku arengu tegevuskavaga aastani 20301 loodi ülemaailmne raamistik kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Kuna kestlik areng on üks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) lepingu aluspõhimõtteid ning ELi sise- ja välispoliitika esmatähtis eesmärk, on EL võtnud kohustuse olla teerajajaks selle kava rakendamisel nii liikmesriikides kui toetades oma välispoliitika kaudu selle rakendamist ka teistes riikides.

Euroopa rohelise kokkuleppe2 (edaspidi rohelepe) eesmärk on muuta EL 2050. aastaks ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega jätkusuutlikuks ühiskonnaks, kus säilitatakse ja suurendatakse looduskapitali ning kaitstakse kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest.

Roheleppe ja jätkusuutliku kasvu rahastamise tegevuskava3 edukaks rakendamiseks on hädavajalik, et liikmesriigid ja EL saaksid ettevõtjatelt kvaliteetseid andmeid neid ohustavatest kestlikkusriskidest, samuti teavet ettevõtjate enda mõjust inimestele ja keskkonnale. Investorid aduvad üha selgemalt, et probleemid jätkusuutlikkuse vallas võivad ettevõtjate finantstulemused ohtu seada. Seega on suurenenud vajadus saada rohkem teavet ettevõtjate erinevate kestlikkusega seotud küsimuste kohta.

Euroopa roheleppe toetamiseks võeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2022. aasta 14. detsembril vastu kestlikkusaruandluse direktiiv4. See direktiiv arendab edasi raamatupidamise seaduses5 varasemalt (§ 24 lõikes 6 ja § 31 lõikes 4) sätestatud ESG (ingl Environment, Social, Government) nõudeid ning seab eelkõige suurettevõtetele nõuded jätkusuutlikkusteabe avalikustamiseks hõlmates nii jätkusuutlikkuse kriteeriume kui sidudes endaga keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumid6  ja finantsteenuste jätkusuutlikkuse avalikustamise regulatsiooni7.

Eelnõu on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80), millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014 (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77–112), direktiivi 2004/109/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), direktiivi 2006/43/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87–107) ja direktiivi 2013/34/EL (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76) seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464) ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevate muudatuste eesmärgiks on määratleda ettevõtjate jätkusuutlikku tegevust kajastavate andmete kogumise, kestlikkusaruannete koostamise ja nende kontrollimise reeglid. Samuti on eelnõu algatatud Eesti õiguse vastavusse viimiseks Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2023/2775 eesmärk on korrigeerida inflatsioonist tulenevalt rahalisi kriteeriumeid, mille alusel määratakse kindlaks ettevõtja suuruskategooria.

Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seadust (edaspidi RPS), audiitortegevuse seadust (edaspidi AudS) ja väärtpaberituru seadust (edaspidi VPTS). Nimetatud seadustesse lisatakse kestlikkusaruannete koostamise, esitamise ja audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalikud sätted.
Kehtiv regulatsioon sätestab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande koostamise, esitamise ja auditeerimise nõuded. Eelnõukohaste muudatustega luuakse reeglid kestlikkusaruande koostamiseks ja avalikustamiseks ettevõtja majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus ning kestlikkusaruandes esitatud teabe tõesuse kontrollimiseks kestlikkusvandeaudiitori poolt.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Kersti Rahlin (tel. 5885 1391, [email protected]) ning nõunikud Marika Taal (tel. 5885 1432, [email protected]) ja Guido Viik (tel 611 3607, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel. 5885 1468, [email protected]) ning juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonnajuht Virge Aasa (tel. 5885 1493, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2022/2464 liikmesriikidele kestlikkusaruandluse koostamise, esitamise ja kontrollimisega seoses seatavate kohustuste ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2022/2464 kohustatakse liikmesriikides kohaldama nimetatud nõudeid alates 2024. aasta 6. juulist. Eelnõu on koostatud ka Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 muudetud ettevõtja kriteeriumi kindlaks määramise aluseks olevate suuruskategooriate ülevõtmiseks. Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 kohustatakse liikmesriikides kohaldama ettevõtja kindlaks määramise aluseks olevaid suuruskategooriaid hiljemalt 2024. aasta 24. detsembrist.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse raamatupidamise seadust (RT I, 05.05.2022, 27), audiitortegevuse seadust (RT I, 17.03.2023, 6) ja väärtpaberituru seadust (RT I, 06.07.2023, 128).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, st kehtestada nõuded kestlikkusaruande koostamiseks ja avaldamiseks ettevõtja majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus ning sätestada nõuded ja pädevused nimetatud aruande audiitorkontrolli läbiviimiseks.

Eelnõu kohaselt seotakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad kohustused Eestis kehtiva raamatupidamiskohustuslaste finantsaruandluse koostamise, esitamise ja audiitorkontrolli regulatsiooniga.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2 ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Sealhulgas ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt liikmesriikidele antud sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja (independent assurance service provider, edaspidi IASP) institutsiooni loomise vajaduse väljaselgitamise osas.

IASP-i institutsiooni regulatsiooni osakaal kestlikkusaruande regulatsiooni suhtes on väga väike ning selle loomine ei tooks endaga kaasa olulist õiguslikku muudatust ega ka muud olulist mõju. IASP institutsiooni loomata jätmisega jääb kehtima senine olukord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt võivad liikmesriigid lubada, et kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostab liikmesriigi territooriumil asutatud IASP tingimusel, et ta täidab kõiki kestlikkusvandeaudiitorile kohalduvaid nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EÜ) 2006/43, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive (EMÜ) 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 87–107).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2014/95, millega muudetakse direktiivi 2013/34 seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (edaspidi NFRD), ülevõtmise järgselt 2016. aastal, hakkasid mõned suurettevõtjad esitama keskkonna ja inimõiguste teemadega seonduvat informatsiooni oma tegevusaruandes. Selle kohustusega ei kaasnenud nimetatud teemade sisu täpsemat määratlust ega ka välise sõltumatu osapoole kontrolli kohustust. Eestis NFRD rakendamisel siseriiklikult audiitorkontrolli kohustust ei kohaldatud ning sellest johtuvalt ei kujunenud välja ka kestlikkusaruande kontrollimise kogemusega kutset.

Eesti Akrediteerimiskeskus akrediteerib erinevaid vastavushindamistegevusi erinevates valdkondades, sh keskkonnatõendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused (EÜ) 2001/681 ja 2006/193/EÜ ( ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45), (edaspidi EMAS määrus). EMAS määruse eesmärk on organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimine, vähendamine ja ennetamine. Ettevõtjaid, kes omavad EMAS registreeringut, on Eestis 20. EMAS tõendaja hindab organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnaaruande vastavust EMAS määruse nõuetele ja koostab selle kohta deklaratsiooni, mis on tunnistus selle kohta, et organisatsioonis on rakendatud ja toimib EMAS määruse nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem.

Eestis on EMAS tõendamise õigusega akrediteeritud kaks ettevõtjat, kummaski töötab üks EMAS tõendaja. EMAS tõendajal on teadmised ja kogemused ühe kestlikkusaruande valdkonna, so keskkonna osas. IASP-i institutsiooni loomise kaalumisel peeti silmas just EMAS tõendaja IASP-ina kvalifitseerimist. IASPI institutsiooni loomise otstarbekust arutati üheskoos Kliimaministeeriumi, EMAS tõendaja, EMAS registreeringut omava ettevõtjaga, Audiitorkogu ning vandeaudiitorite esindajatega.

IASP-i institutsiooni loomise vajalikkuse ja otstarbekuse kaalumiseks võrdles Rahandusministeerium EMAS keskkonnaaruande nõudeid kestlikkusaruande nõuete vastu ning kestlikkusvandeaudiitorile esitatavaid nõudeid EMAS tõendajale esitavate nõuete vastu. Nimetatud võrdlusest nähtus, et Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (edaspidi ESRS) keskkonna osa ja EMAS määruse ühiste aspektide ülesehitus on erinev, st ESRS kohane aruanne sisaldab vaid olulise mõju ja riskiga keskkonna teemasid, kuid EMAS määrus ei võimalda sellist prioriseerimist. ESRS-i kohaselt on kontrollitavad teemad oluliselt detailsemad kui EMAS määruse kohaselt. EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi saab rakendada vaid ettevõtja käitise asukoha põhiselt. Seevastu ESRS standard hõlmab ettevõtjat tervikuna ja laiemalt, sealhulgas koos tema väärtusahelaga. EMAS määrus ei hõlma sotsiaal- ega ühinguvalitsemise teemasid. EMAS määruses sätestatud keskkonnaalase siseauditi kontrollistandardis ISO IEC 17201-1:2015 ja rahvusvahelise kindlustandvate teenuste standardis ISAE 3000 esitatud nõuete ulatus erineb oluliselt. Vandeaudiitoritele on kehtestatud suur hulk nõudeid läbi eetikakoodeksi ning kvaliteedijuhtimise standardi, mis EMAS tõendajale kohalduvas standardis puuduvad. Nimetatud standardite võrdlusest nähtuvalt on vaid üksikud nõuded samaväärsed, ligi veerand nõuetest osaliselt samaväärsed ning enamus nõuetest erinevad. Seega on vandeaudiitori ja EMAS tõendaja kasutatavad kontrolliprotseduurid erinevad ning EMAS tõendaja kohustuks IASP-ina teenuse osutamisel täitma täiendavalt ka kestlikkusvandeaudiitorile esitatavaid nõudeid. Lisaks tooks IASP-i kutse loomine endaga kaasa täiendava järelevalve teostamise erinevate isikute poolt, Audiitorkogu kutseorganisatsiooni liikmelisuse ja täiendavate standardite rakendamise vajaduse.

Asjaolu, et ligikaudu 300 ettevõtjast, kellele hakkab kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus, on EMAS registreeringuga ettevõtjaid alla kümme, osundab selgelt kõnealuste ettevõtjate väga väikesele ühisosale. Kuna iga uue institutsiooni loomine ja haldamine toob endaga kaasa halduskoormust ja kulutusi, siis peab nende tekitamise vajadus olema sisuliselt põhjendatud ja otstarbekas. Arvestades IASP-i institutsiooni osakaalu ja sellega hõlmatavate isikute arvu väiksust, on võimalik olukord lahendada ka kestlikkusvandeaudiitori ja EMAS tõendaja koostööga, st kestlikkusvandeaudiitor saab vajadusel kaasata kestlikkusaruande kontrollimisele EMAS tõendajat.

IASP-i institutsiooni loomine kestlikkusaruande kontrollimise eesmärgil ei ole põhjendatud ega otstarbekas, kuna selleks ei esine kaalukaid põhjuseid. Eelõige on lähtutud asjaolust, et puudutatud isikuid on vähe (EMAS tõendaja pädevusega on vaid kaks isikut), nende valdkondlikud teadmised on pigem keskkonna alal ning kestlikkusaruanne saab olema tegevusaruande osaks, mille kontrollimise kohustus on ka kehtiva õiguse kohaselt vandeaudiitoril.

Kuigi raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande kontrolli teostamiseks on vajalikud erinevad arvestusvaldkonna teadmised, siis audiitorkontrolli osa on neil ühine, samuti arusaam ettevõtjast, selle toimimisest ning tulevikuplaanidest. Ka ettevõtjale on vähem koormav teha koostööd ühe teenusepakkujaga. Olukord, kus IASP kontrolliks vaid kestlikkusaruannet ning finantsvandeaudiitor raamatupidamise aastaaruannet koos ülejäänud osaga ettevõtja tegevusaruandest, tooks endaga kaasa dubleerivaid tegevusi kontrolli läbiviivatele isikutele, kuna ka eraldi kestlikkusaruande kontrollimiseks on vajalik teada ettevõtjat ja tema toimimist laiemalt. Kuna Eestis ei ole IASP-i kutset, siis kaaluti ainsa võimaliku alternatiivina EMAS tõendaja kutse IASP-ina aktsepteerimist.

Seaduseelnõusse on lisatud üksikud direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisega mitteseotud väikesed tehnilised muudatused ning muudatused, mille rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Menetlusökonoomikast lähtuvalt ei koostatud kahte eraldi eelnõu ning seetõttu ei ole ka eelnõu sellele osale eraldi väljatöötamiskavatsust koostatud.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisega kaasnevaid mõjusid on analüüsitud nii Euroopa Liidu põhiselt direktiivi menetlemise kui ka nimetatud direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise menetluse käigus. Ülevõtmise ajakava on pingeline, selle ülevõtmise tähtpäev on 2024. aasta 6. juuli.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1 Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli tegemise põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõu kohaselt kehtestatakse suurettevõtjale, börsil noteeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi ka VKE) ning suurte kontsernide emaettevõtjatele kohustus lisada enda tegevusaruandele eraldiseisva alajaotisena kestlikkusaruanne, mis annab ülevaate äriühingust raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades. Nimetatud kohustuse kehtestamine tuleneb otseselt roheleppest, mis on EL-i uus majanduskasvu strateegia.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Nimetatust tuleneb parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte, mis nõuab, et demokraatlikus riigis peab olulised küsimused otsustama seadusandja. Eelnõu parlamendireservatsiooni järgimiseks tuleb see Riigikogu poolthäälteenamusega vastu võtta (PS § 65 p 1), välja kuulutada (PS § 107 lg 1) ja avaldada (PS § 3 lg 2, § 108).

3.1.1. Riive legitiimne eesmärk

PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Eelnõu eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, millega kehtestatakse nõuded kestlikkusaruande koostamiseks ja avaldamiseks ettevõtja majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus ning sätestatakse nõuded ja pädevused nimetatud aruande audiitorkontrolli läbiviimiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464 on otseselt seotud roheleppega, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet. Samuti on roheleppe eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada EL-i looduskapitali. Roheleppe eesmärgiks on lahutada majanduskasv ressursikasutusest ning aidata kaasa eesmärgile ehitada üles inimeste hüvanguks toimiv majandus, tugevdada EL-i sotsiaalset turumajandust ja aidata tagada, et see on tulevikuks valmis ning loob stabiilsust, töökohti, majanduskasvu ja kestlikke investeeringuid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (ELT L 243, 09.07.2021, lk 1–17) muudetakse kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärk EL-is 2050. aastaks õiguslikult siduvaks. Lisaks kohustub Euroopa Komisjon oma 20. mai 2020. a teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ tagama, et 2050. aastaks on maailma ökosüsteemid taastatud, vastupanuvõimelised ja piisavalt kaitstud. Selle strateegia eesmärk on suunata Euroopa elurikkus 2030. aastaks taastumise teele. Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2018. a teatises pealkirjaga „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ on sätestatud meetmed järgmiste eesmärkide saavutamiseks: suunata kapitalivood ümber kestlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv, hallata finantsriske, mis tulenevad kliimamuutustest, loodusvarade vähenemisest, keskkonna halvenemisest ja sotsiaalsetest probleemidest.

Ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et eelnõuga hõlmatud ettevõtjate ring koostaks asjakohast, võrreldavat ja usaldusväärset kestlikkusaruannet ning teeks selle teabe kasutajatele kättesaadavaks. Kestlikkusteave võimaldab investoritel paremini mõista kestlikkusaspektidega seotud riske oma investeeringute jaoks ning nende investeeringute mõju inimestele ja keskkonnale. Usaldusväärne kestlikkusteave on vajalik ka sotsiaaldialoogide pidamiseks. Valitsusvälised organisatsioonid saavad kestlikkusteabele tuginedes mõjutada ettevõtjaid minimeerima ettevõtlusest tulenevat mõju inimestele ja keskkonnale. Koos majandusaasta aruandega avalikustatud kestlikkusteavet saaksid kasutada ka muud sidusrühmad eelkõige selleks, et edendada võrreldavust turusektorite vahel ja nende sees. Ettevõtjate äripartnerid saavad tugineda kestlikkusteabele, et mõista kestlikkusega seotud riske ja mõju enda väärtusahelate ulatuses ning vajadusel asjakohaseid meetmeid rakendada. Poliitikakujundajad ja riigiasutused saavad sellist teavet kasutada eelkõige koondandmetena, et jälgida keskkonna- ja sotsiaalseid suundumusi ning aidata seeläbi kaasa keskkonnaalasele arvepidamisele. Seni on kestlikkusteabest huvitatud isikud pidanud ostma kestlikkusteavet erinevatelt andmepakkujatelt, kes koguvad teavet eri allikatest, sealhulgas äriühingute avalikest aruannetest.

Elu- ja looduskeskkonna kaitse ning loodusvarade ja loodusressursside kaitse on PS-s väljendatud väärtus. PS kommenteeritud väljaandes8 on osundatud keskkonnaküsimuste suurele tähendusele ning loodusvarade ja -ressursside säästliku kasutamise tähtsusele riigi korraldamisel, sealhulgas õiguslikule reguleerimisele. PS § 5 kommentaaride kohaselt on riigil kohustus kujundada looduskeskkonna säästlikku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav õiguslik režiim. Paratamatult kaasneb sellega isikute õiguste piiramine keskkonnakaitse vajadustest lähtudes. Samas kuulub looduskeskkonna säästmine põhikohustuste hulka (§ 53). Nii võivad PS §-dest 5 ja 53 tulenevad keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid (nt RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p-d 63–64). Kuna § 5 näol on tegemist üldise sisuga keskkonnaalase printsiibiga, on terminit „loodusvarad ja -ressursid“ võimalik laiendada kõikidele keskkonnakaitseõiguse esemeks olevatele keskkonna põhilistele elementidele, nagu õhk, vesi, pinnas, floora ja fauna ning nende koostoime. Sätte eseme lai määratlemine on kooskõlas nüüdisaegse keskkonnaõiguse arusaamaga, mille kohaselt on efektiivne keskkonnast kui terviklikust süsteemist lähtuv keskkonnakaitse, mida rõhutatakse ka seaduses (KeÜS § 8). Eelnõuga kehtestatav regulatsioon võimaldab täita roheleppest tulenevaid eesmärke. Seega on riive eesmärk kooskõlas PS §-dega 5 ja 53. Põhiõiguse riivel on legitiimne eesmärk, kuna ei ole mõistlik leida end olukorrast, kus majandus ei toimi inimeste hüvanguks ning sotsiaalne turumajandus ei ole tulevikuks valmis ega loo stabiilsust, töökohti, majanduskasvu ega kestlikke investeeringuid. Seega on mõistlik sellist olukorda ennetada minimeerimaks hilisemate täiendavate ja ulatuslikumate riivete kohaldamise vajadust ning tagamaks stabiilne, kestlik ja kaasav majandussüsteem.

3.1.2 Riive

PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS § 31 teine lause annab seadusandjale vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. PS § 31 kommentaaride kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). Arusaadavalt muudab kestlikkusaruande koostamise ja selle kontrollimise kohustus ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks võrreldes kehtiva õigusliku raamistikuga. Samas tooks regulatsiooni puudumine kaasa märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed. Investorid ei saaks investeerimisotsuseid langetades arvestada kestlikkusega seotud riskidega ning mitme sellise investeerimisotsuse koosmõjul võib tekkida finantsstabiilsust ohustavaid süsteemseid riske (eriti kliima osas). Usaldusväärse kestlikkusteabe puudumine pärsib investorite võimalusi suunata rahalisi vahendeid just sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega tegelevatesse ettevõtjatesse. Rahaliste vahendite suunamine sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme süvendavatesse ettevõtjatesse ja majandustegevustesse kahjustaks roheleppe ja kestlikku majanduskasvu eesmärke. Valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite võimalused pidada tulemuslikke sotsiaaldialooge ja seeläbi mõjutada ettevõtjaid minimeerima ettevõtlusest tulenevat mõju inimestele ja keskkonnale on usaldusväärse kestlikkusteabeta oluliselt piiratumad. See omakorda vähendab inimeste usaldust ettevõtjate vastu, mis ahelreaktsioonina avaldab negatiivset mõju sotsiaalse turumajanduse tõhusale toimimisele ning kaasaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse arenemisele. Seega on PS §-ga 31 kaitstava ettevõtlusvabaduse riive põhjendused mõistlikud ja kaalukad ning riive vajalikkus tuleneb avalikust huvist.

3.1.3 Riive sobivus

Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõuga kehtestatav kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine võimaldab saadava kestlikkusteabe põhjal luua toimiv keskkonnasäästlik majandussüsteem, suurendada seeläbi kestlikke investeeringuid ja võidelda rohepesu vastu. Olukord, kus ettevõtjad esitavad kestlikkusteavet, mis on vajalik keskkonnasäästliku majandussüsteemi arendamiseks, võimaldab suurendada kestlikke investeeringuid ja võidelda rohepesu vastu. Kestlikkusteave võimaldab kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju inimestele ja keskkonnale ning kestlikkusaspektide olulist mõju ettevõtja arengule, tulemustele ja seisundile. Seeläbi saab hoida ära inimtegevuse tagajärjel kliima ja keskkonna jätkuva kahjustamise. Selleks, et ettevõtjate poolt esitatav kestlikkusteave oleks eesmärgipäraselt kasutatav, peab see olema usaldusväärne, võrreldav, piisav ja asjakohane. Seetõttu tuleb aruandekohustuslikel ettevõtjatel koostada kestlikkusaruanne vastavalt standardile ning see peab olema vandeaudiitori poolt kontrollitud. Kuna eesmärgipäraselt kasutatava kestlikkusteabe esitamine aitab kaasa kestliku majandussüsteemi loomisele, on tegemist sobiva meetmega.

3.1.4 Riive vajalikkus

Kestlikkusteave võimaldab ettevõtjal langetada teadlikke otsuseid, mis toetavad ettevõtja kestlikumaks muutumist. Selleks peab iga ettevõtja hindama konkreetselt tema jaoks olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kestlikkusega seonduvatel teemadel. Mõistmaks, kus ettevõtja oma tegevusega kestlikuks saamise teekonnal asub ning kuhu ta planeerib jõuda, on vaja kestlikkusteabe abil seda mõõta. Kestlikkusaruande põhjal on võimalik hinnata ettevõtja tegevuse mõju keskkonnale, sotsiaalsele heaolule ja majanduslikule kestlikkusele. See annab ülevaate kuidas ettevõtja suudab tasakaalustada nende kolme aspektiga seotud väljakutseid ning kuidas nende tegevus mõjutab ühiskonda laiemalt. Sellist kestlikkusteavet omab vaid ettevõtja. Kuna teavet saab küsida vaid teabevaldajalt, siis ei ole teist sama efektiivset meedet, mis koormaks ettevõtjat vähem, kuid aitaks seaduseelnõu eesmärki sama efektiivselt saavutada.

Keskkonnasäästlikku ja ressursitõhusat majandussüsteemi saab luua vaid kestlikkusteabe olemasolul. Usaldusväärsele ja piisavale kestlikkusteabele tuginemine võimaldab langetada roheleppe eesmärke täitvaid ja toetavaid otsuseid. Kestlikkusteabe puudumine halvab langetatavate otsuste tagajärgede prognoosimise võimet. Seega on seaduseelnõu kestliku majandussüsteemi loomise legitiimse eesmärgi suhtes vajalik.

3.1.5 Riive mõõdukus

Kestlikkusteabe esitamise mõõdukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ettevõtlusvabadusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonna loomise tähtsust.

Suurettevõtja, kes on AudS §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, esitab juba alates 2016. aastast enda arengust, tulemustest, seisundist ja tegevuse mõjust ülevaate saamiseks tegevusaruandes vajalikus ulatuses informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta. Kuna avalik huvi ja vajadus kestlikkusteabe järele üha kasvab, siis laiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 kestlikkusteabe esitamise kohustust täiendavatele ettevõtjate kategooriatele. Siiski ei hõlmata kestlikkusaruande kohustusega kõiki ettevõtjaid, vaid ainult suurettevõtjat ning väikeettevõtjat ja keskmise suurusega ettevõtjat, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, samuti kindlaksmääratud kriteeriumitele vastavat kolmandate riikide ettevõtjat. Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjate kriteeriumi määratlemisel on võetud arvesse ettevõtja, sealhulgas tema väärtusahela, keskkonnaalast mõju ja sellega kaasnevat vastutust. Selleks, et esitatav kestlikkusteave oleks ühetaoline, võrreldav ja teeniks selle esitamise eesmärki, tuleb kestlikkusaruanne koostada vastavalt väljatöötatud standardile. Kestlikkusaruande koostamine vastavalt standardile, mis sisuliselt väljendab roheleppe eesmärkidest tulenevat konsensust kestlikkusteabe sisu osas, optimeerib kestlikkusaruande koostamise kulusid ja halduskoormust aruandeid esitava ettevõtja jaoks. Kestlikkusaruandes esitatav kestlikkusteave on vältimatult vajalik kestlikule majandussüsteemile üleminekuks. Arvestades asjaolusid, et kestlikkusaruande esitamise kohustus kohaldub arvuliselt väga väikesele osale kõikidest ettevõtjatest ning et esitatav teave omab olulist väärtust kogu ühiskonna jaoks, kaalub kestlikkusaruande esitamise eesmärk üles asjaomaste ettevõtjate ettevõtlusvabaduse riivest tingitud halduskoormuse ja rahalise kulu.

Ettevõtlusvabaduse riive hõlmab ka kestlikkusaruandele audiitorkontrolli teostamise kohustust, mis samuti toob endaga kaasa ettevõtjale täiendava rahalise kulu. Kestlikkusaruande audiitorkontroll on vajalik selleks, et tagada kestlikkusteabe usaldusväärsus ning vältida rohepesu. Kestlikkusvandeaudiitor osutab kindlustandvat audiitorteenust, mille objektiks on nii möödunud perioodi kohta kui ka tulevikku suunatud teavet sisaldav kestlikkusaruanne. Esmalt kohaldatakse kestlikkusaruandele piiratud kindlust andvat töövõttu (ulatuselt sarnaneb raamatupidamise aastaaruande ülevaatusele) ning auditi kohaldamise võimalikkus ja vajalikkus otsustatakse hiljem Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud sellekohase analüüsi põhjal. Selline järkjärguline lähenemisviis tõstab ettevõtjate kulusid kestlikkuaruande audiitorkontrolli teostamise kohustuse täitmiseks järkjärgult, kuna kestlikkusaruande audiitorkontroll piisavat kindlust andva töövõtu alusel on kulukam kui kestlikkusaruande audiitorkontroll piiratud kindlust andva töövõtu alusel. Seega on kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise kulu ja kestlikkusteabe usaldusväärsuse tagamise eesmärgi vahel mõistlik suhe.

Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjale kestlikkusaruande esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse panemine teenib avalikku huvi. Kestlikule majandussüsteemile üleminekust võidavad kõik ühiskonnaliikmed, mistõttu on tegemist olulise eesmärgiga. Nimetatud eesmärgi nimel väikesele osale ettevõtjate koguarvust kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse panemise vahel on mõistlik proportsioon, mistõttu saab riivet pidada mõõdukaks.

3.2 Eelnõu sisu analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist:
§ 1. Raamatupidamise seaduse muutmine;
§ 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine;
§ 3. Väärtpaberituru seaduse muutmine;
§ 4. Seaduse jõustumine.

§ 1. Raamatupidamise seaduse muudatused

Paragrahvi 1 punkt 1 – § 3 punktis 9 asendatud tekstiosaga tuuakse seadusesse väike- ja keskmise suurusega ettevõtja nimetuse tähistamiseks lühend „VKE“, mis on laialdaselt levinud erialalises igapäevases keelekasutuses.

Paragrahvi 1 punkt 2 – § 3 punktidega 91–93 sätestatakse kestlikkusaruande koostamisel rakendatavad standardid ja esitatakse nende definitsioonid. Kestlikkusaruande koostamisel kasutatavad standardid töötab välja ja kehtestab Euroopa Komisjon. Kestlikkusaruandluse standardid saavad olema ühtseks aluseks kestlikkusaruandes esitatava asjakohase ja piisava teabe andmisel ning seeläbi väheneks märkimisväärselt ühekordsete teabenõuete hulk.

Paragrahvi 1 punkt 3 – § 3 punktidega 14–17 kaasajastatakse eri suurusega ettevõtjate (mikro, väike, keskmine ja suur) kategooriate lävendid. Muudetavad lävendid võetakse üle Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiivist (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 muudatuste kohaselt on kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus sõltuv ettevõtte suuruskategooriast. Eelnõu üheks eesmärgiks on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena. Seetõttu on otstarbekas kehtestada uued lävendid nimetatud direktiivi kohaselt võimalikult kõrgeimal tasemel. Lisaks, nimetatud direktiivist mittetingitud muudatusena, ei piirdu ettevõtja suuruskategooria määratlus edaspidi väid äriühingutega, vaid sellega on hõlmatud kõik raamatupidamiskohustuslased sõltumata nende juriidilisest vormist. See võimaldab RPS § 15 lõikes 21 sätestatud lühendatud aastaaruande esitamise võimalust, samuti teisi mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi, kohaldada edaspidi ka mittetulundusühingutele, korteriühistutele ja teistele juriidilistele isikutele.

Paragrahvi 1 punkt 4 – § 13 lõikes 2 asendatakse termin „majandusaasta alguskuupäeva“ kohasema terminiga „bilansipäev“. Muudatus on ajendatud asjaolust, et majandusaasta puhul kasutatakse raamatupidamise sõnavaras terminit bilansipäev, mis tähendab majandusaasta lõpu kuupäeva ning aruandeperioodi muudatus on sageli tingitud bilansipäeva muutuse soovist (st millise hetke seisuga koostatakse majandusaasta aruanne), mitte aruandeperioodi alguskuupäeva muutmise soovist.

Paragrahvi 1 punkt 5 – tegemist on normitehnilise muudatusega. Paragrahvi 141 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa, mis viitab 01.01.2018 kehtetuks tunnistatud sättele.

Paragrahvi 1 punkt 6 – paragrahvi 18 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks, kuna ettevõtja suuruskategooriate kaasajastamise järgselt kaob vajadus kehtestatud erisuse järele.

Paragrahvi 1 punkt 7 – § 21 lõike 4 muudatus on normitehniline, viidatava normi sisu jääb samaks, kuid muudatus tuleneb § 24 muutmisest.

Paragrahvi 1 punkt 8 – paragrahvi 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks, kuna ettevõtjate suuruskategooriate kaasajastamise järgselt kaob vajadus kehtestatud erisuse järele.

Paragrahvi 1 punkt 9 – kehtestatakse § 24 uus sõnastus, kuna olemasolevate sätete loetelu ei saa uute, ülaindeksiga sätetega täiendada, ilma et see muudaks sätete loogilist järjestust, mis peab toetama lõigetes 7 ja 8 eraldi rõhutatud ’ühekordse esitamise’ printsiipi, see tähendab tegevusaruande eelnevate osanõuete täitmisel (näit kestlikkusaruandes) juba avaldatud sisu ei pea hilisemate osanõuete täitmisel enam üle kordama.

Lõige 1 sätestab tegevusaruande üldise sisu ja eesmärgi ning selles osas muudatusi ei ole. Seni lõikes 1 sisaldunud teine lause viiakse üle § 24 uude lõikesse 7. Nimetatud lause kohaselt peab tegevusaruanne sisaldama teavet raamatupidamiskohustuslase poolt välisriigis registreeritud filiaalide kohta. See nõue jääb kehtima, kuid kuulub loogiliselt tegevusaruande sisu sätestava lõike koosseisu.

Lõikes 2 sätestatakse äriühingust raamatupidamiskohustuslaste ring, kellele kohaldub kestlikkusaruande esitamise kohustus ning kestlikkusaruande sisu ja asukoht. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 üldeesmärk on, et kõik suurettevõtjad, seahulgas need, kelle väärtpaberid ei ole Euroopa Liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud ja VKE-d (välja arvatud mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele Euroopa Liidu reguleeritud turul, esitaksid kestlikkusaruande. Seetõttu sätestatakse lõikes 2 kestlikkusaruande esitamise kohustus äriühingust suurettevõtjale ning audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksuseks olevale äriühingust VKE-le (välja arvatud mikroettevõtjatele). Kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt tuleb kestlikkusteave esitada tegevusaruande selgelt tuvastatavas eraldi jaos, siis sätestatakse lõikes 2 sellekohane regulatsioon. Tegemist ei ole uudse lähenemisega, kuna ka kehtivas RPS-is on tegevusaruandel eraldiseisev alajaotis ühingujuhtimise aruande näol. Lõikes 2 sätestatakse ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev kestlikkusaruande sisu, milleks on ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades.

Lõikes 3 sätestatakse standardid, millest tuleb kestlikkusaruande koostamisel lähtuda. Kestlikkusaruande koostamise ühtne alus kestlikkusaruandluse standardite näol tagab asjakohase ja piisava kestlikkusteabe andmise ning vähendab märkimisväärselt ühekordseid teabenõudeid. Seetõttu sätestatakse, et kõik suurettevõtjad peavad kestlikkusaruande koostamisel lähtuma Euroopa kestlikkusaruandluse standardist ning eelnõus nimetatud aruandekohustuslikud VKE-d Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist.

Lõikes 4 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev VKE kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastus juhul, kui ta kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi audiitorkontrollitud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile, Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Selline vabastus on ette nähtud vaid juhul, kui tütarettevõtjaks olev VKE on hõlmatud enda emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandega, mis sisaldab eelpool nimetatud standardite kohast kestlikkusteavet ning sellist vabastust kohaldatakse ka juhul, kui kontserni tasandil aruandeid esitav emaettevõtja on kolmandas riigis asuv ettevõtja, kes esitab kestlikkusteavet kooskõlas samaväärsete kestlikkusaruandluse standarditega.

Lõikes 5 sätestatakse loetelu teabest, mida lõike 4 kohaselt kestlikkusaruande koostamisest vabastatud raamatupidamiskohustuslane oma tegevusaruandes peab avaldama tagamaks kestlikkusteabe hõlpsa kättesaadavuse kõikidele isikutele ja kindlustamaks läbipaistvus selles osas, milline vabastatud tütarettevõtja emaettevõtja esitab aruande kontserni tasandil. Nimetatud põhjustel kohustub lõike 4 kohaselt kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastatud raamatupidamiskohustuslane avaldama oma tegevusaruandes lisaks teabele kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastamise kohta ka konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande koostaja ärinime ja registrisse kantud asukoha ning konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande veebilehe aadressi.

Lõikes 6 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev erandlik olukord kestlikkusaruandes raamatupidamiskohuslase oodatava arengu või läbirääkimisjärgus olevate küsimuste avalikustamata jätmise võimaluse kohta. See on võimalik vaid juhul, kui avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ning kui avalikustamine oluliselt kahjustaks tegevjuhtkonna põhjendatud arvamuse kohaselt raamatupidamiskohustuslase äripositsiooni.

Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse tegevusaruande muude sisunõuete loetelu, mis on olulises osas analoogne varasemalt sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatuga. Kummagi lõike avalause rõhutab ühekordse esitamise printsiipi, mille kohaselt tegevusaruande eelnevate osanõuete täitmisel (näiteks kestlikkusaruandes) ei tule juba avaldatud sisu hilisemate osanõuete täitmisel enam üle korrata. Lisaks tuuakse lõikesse 7 üle varasemalt sama paragrahvi avalõikes olnud nõue ettevõtja poolt välisriigis avatud filiaalidest ülevaate andmise osas, mis omakorda on osa ettevõtja kui terviku organisatsioonistruktuurist. Samuti on nimetatud lõigetes sätestatud sellised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad lisanõuded, mis ei ole ülevõetavad otseviitega Euroopa kestlikkusaruandluse standardile (ESRS). Lõike 8 punktides 6 ja 7 sätestatakse nimetatud direktiivi artiklites 19 ja 20 sätestatud nõuded teabe esitamiseks ettevõtte olulisemate immateriaalsete ressursside ja mitmekesisuspoliitika kohta.

Lõigete 9 ja 10 muudatus tuleneb § 24 kui terviku muutmisest ning sätestatakse kehtiva RPS-i § 24 lõigetes 4 ja 5 sisalduv regulatsioon.
Paragrahvi 1 punkt 10 – kehtestatakse § 25 uus pealkiri ja tekst. Lisaks direktiivi ülevõtmise vajadusele parandatakse siin ka mõned aastaaruannete esitamise ja nende digiallkirjastamise protsessiga tekkinud praktilised probleemid. Eelkõige korrastatakse § 25 tekst ajalise järjestuse aspektist lähtuvalt, kuna majandusaasta aruande heakskiitmine saab toimuda pärast selle vorminõuetekohast koostamist.

Lõikes 1 sätestatakse majandusaasta aruande eesti keeles ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostamise kohustus. Kehtivas RPS-is (§ 15 lõige 5) on sätestatud vaid raamatupidamise aastaaruande eesti keeles koostamise kohustus. Selguse huvides ning seoses kestlikkusaruande lisandumisega tegevusaruandesse laiendatakse seda nõuet majandusaasta aruandele tervikuna. Samuti pannakse äriühingust suurettevõtjale ja avaliku huvi üksusele majandusaasta aruande vormistamisel täiendavad nõuded, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.05.2019, lk 1–792), ja määruses (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43). Nimetatud määrusega kohustatakse äriühingust suurettevõtjat ja avaliku huvi üksust esitama majandusaasta aruannet elektroonilises XHTML aruandlusvormingus, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/815. Praktikas tähendab kõnealune muudatus seda, et kui seni oli noteeritud ettevõtetel olnud kohustus esitada XHTML vormingus aastaaruanne vaid börsile, siis tulevikus peab seda samas vormingus saama esitada ka äriregistrile.

Lõikes 2 täpsustatakse majandusaasta aruande koostamise ja heakskiitmise protseduuri ning eelkõige RPS-i ja äriseadustiku vahelist tööjaotust selle määratlemisel, see tähendab, et kui RPSis sätestatakse reeglid majandusaasta aruande koostamise kohta, siis reeglid selle dokumendi (koos vandeaudiitori aruande ja muude kohalduvate dokumentidega) kinnitamise, allkirjastamise ja äriregistrile esitamise kohta tulenevad äriseadustikust ja valdkonna eest vastutava ministri määrusest, milleks eelnõu koostamise ajal on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“. Lõikes 2 säilitatakse ka kehtivas RPS-is sisalduv tegevjuhtkonna kinnitus majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsuse ja täielikkuse kohta. See on ökonoomne ja otstarbekas ettevõtjale ning selle muutmiseks puudub vajadus.

Lõikes 3 sätestatakse õigusnorm, mille sisu kattub suures ulatuses kehtiva RPS § 25 lõigetes 2 ja 3 sätestatuga. Välja jäetakse vaid ebavajalik viide füüsilisest isikust ettevõtjale.

Lõikes 4 sätestatakse tingimus, mille kohaselt ei lisata majandusaasta aruandele e-allkirja kui majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Muudatuse eesmärk on võimaldada majandusaasta allkirjastamisel e-äriregistris soovi korral vältida digiallkirjastatud dokumendikonteinerite loomist, ehk teisisõnu võimaldada samasuguse esitusrežiimi kasutamist, nagu on Eestis seni rakendatud näiteks maksudeklaratsioonide esitamisel e-maksuametis.

Paragrahvi 1 punkt 11 –§ 31 lõikes 2 jääb viite sisu samaks, kuid muudatus tuleneb § 24 tervikuna muutmisest.

Paragrahvi 1 punkt 12 – § 31 lõike 4 muudatusega sätestatakse isikute ring, kellele Eestis kohaldatakse konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) artiklist 29a. Kuna RPS § 28 lõige 2 tagab, et RPS §-is 24 sätestatud kestlikkusaruande reeglid kehtivad ka konsolideeritud kestlikkusaruande suhtes, siis ei ole vaja neid siin täiendavalt üle korrata. Samas, tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nõuetest ei kattu konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisest vabastatud ettevõtjate ring ja konsolideeritud finantsaruannete koostamisest vabastatud ettevõtjate ring omavahel – börsil noteeritud suurettevõtjad ei vabane kestlikkusaruande esitamise kohustusest ka siis, kui nad kuuluvad ise suuremasse kontserni, mille emaettevõtja neid hõlmava konsolideeritud kestlikkusaruande juba esitab. Seetõttu ei laiene konsolideeritud kestlikkusaruandlusele RPS § 29 sätestatud erandid.

Paragrahvi 1 punkt 13 – § 31 lõiked 5 ja 6, mis sätestasid mõningaid konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruande koostamise ja esitamise reegleid, tunnistatakse kehtetuks, kuna kestlikkusaruande koostamise ja kehtestamise kohustuse järgselt ei ole need enam vajalikud. Nimetatud sätted on seotud § 31 lõike 4 kehtiva sõnastusega ja tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2013/34 kestlikkusaruande kehtestamisega asendatud nõuetest.

Paragrahvi 1 punkt 14 – § 31 lõigetega 7–10 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad reeglid kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi lõpliku emaettevõtja Euroopa Liidus asuva tütarettevõtja ja filiaali kestlikkusaruande ning selle audiitorkontrolli tulemuste esitamiseks. Euroopa Liidu territooriumil olulisel määral tegutsevate kolmandate riikide ettevõtjate hõlmamine nimetatud kohustusega on vajalik seetõttu, et ka kolmandate riikide ettevõtjad vastutaksid oma mõju eest inimestele ja keskkonnale ning et kõigil Euroopa Liidu siseturul tegutsevatel ettevõtjatel oleksid võrdsed võimalused. Seetõttu sätestatakse lõikes 7 kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja filiaali kohustus avaldada lõpliku emaettevõtja poolt vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele koostatud kestlikkusaruanne ning täpsustakse, et sellist kohustust ei kohaldata mikroettevõtjale.

Lõikega 8 kohustatakse tütarettevõtjat ja filiaali koostama ja avalikustama kestlikkusaruannet juhul, kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile nende nõudmisel kestlikkusaruande koostamiseks nõutud teavet vaatamata asjaolule, et nad on teinud kõik endast oleneva vajaliku teabe saamiseks. Sellisel juhul kohustuvad tütarettevõtja ja filiaal koostama ja avaldama kestlikkusaruande, mis sisaldab kogu tema valduses olevat teavet, ning tegema kestlikkusaruandes sellekohase märke. Ka olukorras, kus kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile kestlikkusaruande audiitorkontrolli arvamust, kohustub tütarettevõtja või filiaal tegema kestlikkusaruandes sellekohase märke.

Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse isikute ring, kellele kohaldatakse eelmises kahes lõikes sätestatud kohustusi. Isikute ringi määramisel on lähtutud proportsionaalsusest ja esitatavate kohustuste täidetavusest. Seetõttu pannakse kõnealune kohustus vaid äriühingust suurettevõtjale, avaliku huvi üksusele audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 tähenduses ja filiaalile juhul, kui nende konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal oli üle 150 000 000 euro. Lisaks kohaldatakse filiaalile nimetatud kohustust üksnes juhul, kui tema eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 40 000 000 euro ja kui konsolideerimisgrupis ei ole muud tütarettevõtjat, kellele see kohustus kohaldub.

Paragrahvi 1 punkt 15 – §-s 311 asendatava viite sisu jääb samaks ning tegemist on vaid normitehnilise muudatusega, mis tuleneb § 24 tervikuna muutmisest.

Paragrahvi 1 punkt 16 – § 452 lõikes 1 tehakse normitehniline muudatus ja jäetakse välja tekstiosa „teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19),“. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 täieliku nimetusega ja selle avaldamismärkega ning see esitatakse RPS § 3 punktis 91, kuna selles sättes viidatakse nimetatud direktiivile esimest korda.

Paragrahvi 1 punkt 17 – lisatavas §-s 613 esitatakse rakendussätetena konsolideerimisgrupi erisused kestlikkusaruande koostamisel ja avaldamisel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist nr 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga. Lõikega 1 antakse ühele konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtjale, kelle käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim ning kelle konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võimalus koostada konsolideeritud kestlikkusaruanne liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril. Lõikes 2 sätestatakse sellises kestlikkusaruandes avalikustatava teabe sisu, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 165, lk 13), artiklist 8. Sisuliselt tuleb sellises kestlikkusaruandes esitada teave selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on ettevõtja tegevus seotud keskkonnasäästliku majandustegevusega. Lõikes 3 täpsustatakse asjaolu, mille kohaselt tuleb selline kestlikkusaruanne koostada ja avaldada vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile. Lõikega 4 sätestatakse olukord, kus juhul, kui konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest vabastatud tütarettevõtja, kelle kõik aktsiad või osad kuuluvad ühte konsolideerimisgruppi, mille lepinguriigis registreeritud konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande, koostab konsolideeritud kestlikkusaruande, käsitletakse seda konsolideerimisgrupi aruandena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt koostatud kestlikkusaruanne loetakse vastavaks üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele.

Paragrahvi 1 punkt 18 –– § 62 lõigetes 17–22 sätestatakse ettevõtja kategooria kindlaksmääramise suuruskriteeriumite kohaldamise aeg ning kestlikkusaruande esitamise kohustuse tekkimise ajalised reeglid eri tüüpi ettevõtjatele. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2022/2464 tulenevate üleminekusätetega. Lõike 17 kohaselt kohaldatakse ettevõtja kategooria kindlaks määramise suuruskriteeriumeid 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta.

Lõike 18 kohaselt kohaldatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui viissada, aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Lõike 19 kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande koostamise kohustust äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Lõike 20 kohaselt kohaldatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust aruandekohustuslikule VKE-le, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Kestlikkusaruande esitamise kohustust ei kohaldata VKE-le, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, enne 2028. aasta 1. jaanuaril algavate majandusaastate kohta juhul, kui ta esitab tegevusaruandes kestlikkusaruande esitamata jätmise põhjenduse.

Lõike 21 kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust kaptiivkindlustusandja9 ja kaptiivedasikindlustusandja10 ning väike ja mittekeeruka finantsinstitutsiooni, kes on suurettevõtja või väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja ja audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Lõike 22 kohaselt kohaldatakse RPS § 31 lõigetes 7–10 sätestatud kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi lõpliku emaettevõtja Euroopa Liidus asuva tütarettevõtja ja filiaali kestlikkusaruande ning selle audiitorkontrolli tulemuste esitamiseks konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust kolmanda riigi äriühingust suurettevõtja ning äriühingust väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Kestlikkusaruande esitamise kohustuse tekkimise ajaliste piirangute sätestamine on vajalik seetõttu, et arvestada ettevõtja suurusest lähtuvalt kestlikkusaruande esitamiseks vajaliku piisava ettevalmistusajaga ja vahendite olemasoluga ning EL-is kujunenud keeruliste majanduslike oludega.

Paragrahvi 1 punkt 19 – täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2022/2464.

§ 2. Audiitortegevuse seaduse muudatused

Paragrahvi 2 punkt 1 – kogu seaduse ulatuses asendatakse mõiste „avaliku sektori vandeaudiitor“ mõistega „avaliku sektori finantsvandeaudiitor“. Muudatus tuleneb mõiste „vandeaudiitor“ muutmisest ning asjaolust, et avaliku sektori vandeaudiitor ei vii läbi kestlikkusaruande audiitorkontrolli. Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme nõue seondub avaliku sektori raamatupidamise aastaaruandega.

Paragrahvi 2 punkt 2 – sätestatakse, et seaduses kasutatakse edaspidi sõna „vandeaudiitor“ kui räägitakse õigustest või kohustustest, mis rakenduvad nii finantsvandeaudiitorile kui ka kestlikkusvandeaudiitorile. Muudatuse tingib vandeaudiitori mõiste muutumine.

Paragrahvi 2 punkt 3 – §-s 3 defineeritakse finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori terminid läbi kindlustandva audiitorteenuse objekti. Finantsvandeaudiitori kindlustandva audiitorteenuse objektiks on möödunud perioodide rahandusinformatsioon. Kestlikkusvandeaudiitori kindlustandva audiitorteenuse objektiks on kestlikkusaruanne10. Siiani hõlmas kohustuslik audiitorkontroll raamatupidamise aastaaruannet ning teatud info vastavuse nõudeid tegevusaruandes. Vandeaudiitori finantsarvestuse suunitlust ei olnud varasemalt vajalik välja tuua. Lisanduva kestlikkusaruande audiitorkontrolli eesmärgiks on aidata tagada kestlikkusaruande andmete õigsus ja kohasus ning finants- ja kestlikkusteabe ühendatavus ja sidusus.

Paragrahvi 2 punkt 4 – laiendatakse kolmanda riigi vandeaudiitori pädevust ka kolmandas riigis registreeritud äriühingu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditile ja ülevaatusele.

Paragrahvi 2 punktid 5–7 – sätestatakse kutseeksami korraldamisel ja vastuvõtmisel eksamineeritavalt võetava kutseksamitasu maksimaalse suuruse ühtlustatud määr summas 400 eurot raamatupidamise, kestlikkusarvestuse ja vandeaudiitori eriosade sooritamise eest. Kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmise maksimaalseid tasusid muudeti viimati 2017. aastal. Audiitortegevuse järelevalvenõukogu kutseeksamitasu kehtestajana ei ole seni rakendanud maksimaalset tasu ning kutseeksamitasu on olnud viimasel kuuel aastal 525 eurot (raamatupidamise eriosa eest 250 eurot ja vandeaudiitori eriosa eest 275 eurot). Kutseeksamitasu katab kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmisega kaasnevaid kulusid, millest suurima osa moodustab eksamikomisjoni liikmetele makstav palgatasu. Muudatusega loome võimaluse ajakohastada kutseeksami tasu. Kestlikkusarvestuse eriosa puhul on tegu uue eriosaga ning kuigi see koosneb vaid kahest eksamimoodulist, on siiski tegemist uue eksamiosa loomisega, mis toob endaga kaasa ka täiendava ressursivajaduse.

Paragrahvi 2 punkt 8 – § 19 lõikes 1 sätestatud kutseeksami jagude loetelu täiendatakse kestlikkusarvestuse eriosaga. Seni kohustus vandeaudiitori kutse taotleja sooritama arvestusala eksperdi kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa. Kutseeksami raamatupidamise eriosa sooritamisega kontrollitakse eksaminandi teadmisi ja oskusi finantsarvestuse ja aruandluse alal. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa tegemisega kontrollitakse vandeaudiitori kutse taotleja teadmisi ja oskusi audiitorkontrolli alal. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa tuleb sooritada nii finantsvandeaudiitori kui kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlejal. Kestlikkusaruande kontrolli kohustusega lisandub kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustus neile eksaminantidele, kes taotlevad kestlikkusvandeaudiitori kutset. Kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamisega kontrollitakse, kas eksaminandil on vajalikul tasemel teoreetilised teadmised valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruande kontrollimiseks ning kas ta on suuteline neid teadmisi praktikas rakendama.

Paragrahvi 2 punktid 9 ja 10 – § 20 lõiget 2 täiendatakse kestlikkusvandeaudiitori eksamieelse praktiseerimise kohustusega vandeaudiitori juhendamisel kindlaksmääratud kestusega aja jooksul. Finantsvandeaudiitori kutse taotlejale jääb endiselt kehtima eksamieelne kolmeaastane kohustuslik praktiseerimine lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel. Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja kohustub nimetatud kolmeaastasest praktiseerimise perioodist vähemalt kaheksa kuud praktiseerima kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva kohustusega, mille eesmärgiks on tagada kestlikkusvandeaudiitori suutlikkus rakendada praktikas enda teoreetilisi teadmisi valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruande audiitorkontrolliks. Sellise kohustuse kehtestamisega tagatakse finants- ja kestlikkusvandeaudiitorile ühetaoliste nõuete kohaldumine. Seaduseelnõus on ette nähtud üleminekusäte vandeaudiitorile, kellele on antud Eestis vandeaudiitori kutse enne 2024. aasta 1. jaanuari, isikule, kelle vandeaudiitori kutset on tunnustatud enne 2024. aasta 1. jaanuari ja isikule, kes 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on esitanud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami sooritamiseks. Nimetatud isikute ringile ei kohaldata kestlikkusaruande audiitorkontrolli teenuse osutamise korral kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamise kaheksakuulise perioodi praktiseerimise nõuet, kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise nõuet ega kutse samaväärseks tunnustamiseks sobivustesti sooritamise nõuet. Siiski kohustatakse vandeaudiitorit, kellele on antud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari, kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks täiendama oma teadmisi ja oskusi Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. aasta 1. jaanuari.

Paragrahvi 2 punkt 11 – muudatus tuleneb AudS § 19 lõike 1 täiendamisest punktiga 11, so kutseeksami jagude loetellu kestlikkusarvestuse eriosa lisamisega. Kehtiva AudS-i kohaselt Audiitorkogu koostab ja esitab Rahandusministeeriumile kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa ning tunnustamise sobivustesti programmi. Muudatusega kohustatakse Audiitorkogu koostama ja esitama Rahandusministeeriumile ka kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa programmi, kuna kestlikkusarvestuse eriosa programmi erinev käsitlemine raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosast on põhjendamatu ja ebavajalik, kuna Audiitorkogu põhikirja kohaselt Audiitorkogu audiitortegevuse korraldamiseks loodud kutseühendus.

Paragrahvi 2 punktid 12–14 – § 22 lõigetes 1 ja 2 täiendatakse arvestusala eksperdi kutseeksami programmiga hõlmatavaid valdkondi ja teemasid. Lõikes 1 sätestatud valdkondade hulka lisatakse kestlikkusarvestus ning lõikes 2 sätestatud teemade hulka lisatakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused, kestlikkusanalüüs, keskkonnaõigus ja kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused. Nimetatud valdkondade ja teemade lisamine, sealhulgas terminid „kestlikkusanalüüs“ ja „kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“ tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464/EL kohaselt on kestlikkusaspektidega hõlmatud keskkonna- ja sotsiaalsed ning inimõiguste ja ühingujuhtimise tegurid. Hoolsuskohustuse täitmine on direktiivi 2022/24647EL selgitusmärkuse kohaselt menetlus, mida ettevõtjad rakendavad oma tegevusega seotud oluliste tegelike ja võimalike kahjulike mõjude kindlakstegemiseks, seiramiseks, ärahoidmiseks, leevendamiseks, parandamiseks või lõpetamiseks ning milles määratakse kindlaks, kuidas ettevõtjad neid kahjulikke mõjusid käsitlevad. Ettevõtja tegevusega seotud mõju hõlmab ettevõtja otseselt põhjustatud mõju, samuti mõju, millele ettevõtja kaasa aitab, ja mõju, mis on ettevõtja väärtusahelaga muul viisil seotud.

Hoolsuskohustuse täitmise menetlus hõlmab kogu ettevõtja väärtusahelat, kaasa arvatud tema enda tegevust, tooteid ja teenuseid, ärisuhteid ja tarneahelaid. Seega mõistetakse termini „kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“ all kestlikkusaspektide osas eelmises lauses sätestatut.

Kestlikkusanalüüsi sisustamisel saab lähtuda finantsanalüüsi sisu analoogiast. Finantsanalüüs tähendab ettevõtja, mõne tegevuse või projekti elujõulisuse, stabiilsuse ja kasumlikkuse hindamist. Kestlikkusanalüüs hõlmab endas hinnangut kestlikkuse teemade osas, mis väliselt mõjutavad ettevõtjat ja seda, kuidas ettevõtja mõjutab keskkonda ja inimesi (kahese olulisus hindamine).

Paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse ühtlasi „hea raamatupidamistava“ kaasaegse korrektse nimetusega „finantsaruandluse standard“.

Paragrahvi 2 punktid 15–17 – sätestatakse kutseeksami eriosad, mis tuleb finants- ja kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemiseks sooritada. Finantsvandeaudiitor peab sooritama raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosad ning kestlikkusvandeaudiitor kestlikkusarvestuse ja vandeaudiitori eriosad. Samuti sätestatakse tingimus, mille kohaselt arvestatakse finantsvandeaudiitori kutse taotlemisel sooritatud vandeaudiitori kutseeksami eriosa sooritamist ka kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel ja vastupidi. Seega on tegemist isikule soodsa tingimusega ning juba sooritatud vandeaudiitori eriosa ei pea täiendava kutse taotlemisel uuesti sooritama. Kolmanda riigi või lepinguriigi vandeaudiitor peab kestlikkusvandeaudiitori kvalifikatsiooni tunnustamiseks sooritama kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli käsitlevate Eesti õigusaktide tundmise sobivustesti. Paragrahvi 24 lõikes 3 parandatakse keeleline ebatäpsus vandeaudiitori kutse tunnustamise osas.

Paragrahvi 2 punkt 18 – § 26 tunnistatakse kehtetuks, kuna kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa alamosad sätestatakse rahandusministri 15. juuli 2019. a määruses nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“.

Paragrahvi 2 punktid 19 ja 20 – sätestatakse kolmanda riigi vandeaudiitori audiitortegevuse registris registreerimine, kui ta esitab vandeaudiitori aruande selle kolmanda riigi äriühingu kestlikkusaruande kohta, kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti reguleeritud väärtpaberiturul. Tegemist on seni kehtinud kolmanda riigi vandeaudiitori registreerimise reegli laiendamisega kestlikkusaruande audiitorkontrollile. Samuti sätestatakse kolmanda riigi vandeaudiitori registreerimiskohustuse täitmata jätmise tagajärg, milleks on kolmanda riigi audiitori või audiitorettevõtja poolt koostatud raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli aruande tühisus.

Paragrahvi 2 punktid 21 ja 22 – sätestatakse audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) kohustus menetleda AudS § 32 lõikes 4 loetletud rikkumisi kutse äravõtmise otsustamiseks eraldi finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori osas. Muudatus on vajalik, kuna finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori audiitorkontrolliobjektid on erinevad ning olulised rikkumised kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtus ei tähenda automaatselt seda, et need rikkumised esinevad ka raamatupidamise aastaaruande töövõttudes. Paragrahvi 32 lõikes 10 tehakse täpsustus, mille kohaselt toob vaid finantsvandeaudiitori kutse äravõtmine endaga kaasa selle olemasolul ka avaliku sektori finantsvandeaudiitori kutsetaseme äravõtmise. Kui vandeaudiitor omab mõlemat kutset ning soovib ühest neist loobuda, kohustub ta tegema vastavasisulise avalduse, mille põhjal AJN otsustab kutse äravõtmise vastavalt AudS § 32 lõikele 1.

Paragrahvi 2 punkt 23 – sätestatakse täiendav täiendusõppe tundide määr vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul vandeaudiitorile, kes omab samaaegselt nii finants- kui ka kestlikkusvandeaudiitori kutset. Kehtiva AudS-i kohaselt on vandeaudiitor kohustatud osalema täiendusõppes 120 tunni ulatuses, mille ta peab täitma kolme aasta jooksul ning millest pool (60 tundi) kohustub ta täitma hiljemalt teise aasta lõpuks. Nimetatud kohustus jääb kehtima finantsvandeaudiitorile ka edaspidi ning seda laiendatakse ka kestlikkusvandeaudiitorile. Juhul, kui vandeaudiitoril on nii kestlikkus- kui ka finantsvandeaudiitori kutse, kohustub ta kolme aasta jooksul osalema täiendusõppes 160 tunni ulatuses.

Paragrahvi 2 punktid 24–26 – § 46 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „üle võetud ja“, kuna nimetatud rahvusvahelised standardid kehtestatakse Euroopa Komisjoni määrusega. Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite hulka lisatakse rahvusvahelised kestlikkuskindluse standardid (International Standard on Sustainability Assurance (ISSA 5000). Tegu on loomisjärgus oleva rahvusvahelise standardiga kestlikkusaruannete kontrollimiseks. Nimetatud standard põhineb kehtival rahvusvahelisel kindlustandvate teenuste standardil ISAE 3000. Paragrahvi 46 lõike 3 punktis 5 nimetatud standardi nimetus sätestatakse mitmuses, kuna tegemist on enam kui ühe standardiga. Lisatavad standardid sisaldavad kestlikkusaruannete audiitorkontrolli läbiviimise reegleid.

Paragrahvi 2 punkt 27 – laiendatakse § 48 lõikes 3 toodud luba teabe avaldamiseks ka ettevõtja sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli läbiviivale vandeaudiitorile. Kui raamatupidamise aastaaruande kontrollimiseks sõlmib ettevõtja kliendilepingu ühe audiitorettevõtjaga, siis kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks võib ettevõtja sõlmida lepingu ka teise audiitorettevõtjaga, kes osutab kestlikkusaruande audiitorkontrolli teenust. Kui ühe audiitorettevõtja sees on majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli teostamiseks teabe jagamine võimalik, siis erinevate audiitorettevõtjate vahel ühe kliendi sama majandusaasta aruande erinevate kontrollide puhul tulenevalt kutsesaladuse hoidmise kohustusest selline õigus puudub. Muudatusega lubatakse avaldada teavet kliendi sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli läbiviivale vandeaudiitorile ning sellises olukorras nimetatud teabe avaldamist ei peeta ametisaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks.

Paragrahvi 2 punkt 28 – seadust täiendatakse §-ga 511, millega sätestatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli sisu, objekt ja eesmärk. Kestlikkusaruande audiitorkontroll on kindlustandev audiitorteenus ning AudS § 44 lõike 2 kohaselt liigitub see raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse kõrval muu kindlustandva audiitorteenuse alla. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli tuleb teostada kooskõlas rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardiga (ISSA 5000). Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objektiks on kliendi poolt ESRS standardite kohaselt koostatud kestlikkusaruandes sisalduv kestlikkusteave. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli eesmärgiks on võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale kokkuvõtet või arvamust. Kuna esialgu rakendub kestlikkusaruande audiitorkontrollile piiratud kindlustunnet andev audiitorkontrolli kohustus, siis sisaldub vandeaudiitori aruandes kokkuvõte. Kui Euroopa Komisjon otsustab, et kestlikkusaruande põhjendatud kindlustunnet andva audiitorkontrolli teostamine on võimalik ning kehtestab vastavad standardid, siis tuleb kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruandes avaldada arvamust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt on eesmärk tagada raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande sarnane kindlustase ning see saavutatakse kindlustaseme järkjärgulise tõstmisega. Järkjärguline üleminek piiratud kindlustunnet andvalt audiitorkontrolli kohustuselt põhjendatud kindlustunnet andvale audiitorkontrolli kohustusele võimaldab ka kestlikkusvandeaudiitorite ja ettevõtete aruandlustavadel järkjärgult edasi areneda. Lisaks suurendab selline järkjärguline lähenemisviis ettevõtjate kulusid järk-järgult, kuna kestlikkusaruande piiratud kindlustunnet andva audiitorkontrolli töövõtt on soodsam kui põhjendatud kindlustunnet andva audiitorkontrolli teostamine.

Paragrahvi 2 punktid 29–32 – tegemist on § 54 lõigetesse 1–4 tehtavate samasisuliste muudatustega, millega lisatakse kõikides lõigetes sätestatud vandeaudiitori aruande aluseks olevate töövõtutüüpide loetelusse auditi ja ülevaatuse kõrvale ka kestlikkusaruande audiitorkontroll.

Paragrahvi 2 punktid 33–35 – § 55 täiendamisega lõikega 14 antakse võimalus valida raamatupidamise aastaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks erinevad audiitorühingud või vandeaudiitorid. See võimaldab raamatupidamise aastaaruannete ja kestlikkusaruannete kontrollimisel laiemat valikut nii ettevõtjale kui ka audiitorühingutele. Paragrahvi 55 lõike 2 punktist 4 välja jäetava tekstiosaga laiendatakse sätte kohaldumist kliendilepingus ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastajas kokku leppimisele. Samuti sätestatakse, et konsolideerimisgrupi kindlustandva audiitorteenuse osutaja on konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja. Kui ettevõttel on nii raamatupidamise aastaaruande kui kestlikkusaruande koostamise ja kontrollimise kohustus, siis on tal õigus sõlmida kliendileping kas ühe audiitorettevõtjaga, kes viib läbi mõlemad töövõtud või kahe erineva audiitorettevõtjaga, kellest üks kontrollib kestlikkusaruannet ning teine raamatupidamise aastaaruannet.

Paragrahvi 2 punktid 36 ja 37 – lõikes 2 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad vandeaudiitori kutsetegevuseks vajalike dokumentide üleandmise reeglid konsolideerimisgrupi audiitorkontrolli raames ning nõutavad tegevused olukorras, kus konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal pole võimalik konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjalt kutsetegevuseks vajalikke dokumente saada. Regulatsioon eesmärk on anda konsolideerimisgrupi audiitorile õiguslik alus küsida konsolideeritavate üksuste audiitorettevõtjatelt audiitorkontrolli tulemusena vormistatud aruande aluseks olevaid dokumente selleks, et koostada ja esitada konsolideerimisgrupi audiitorkontrolli aruanne. Nimetatud alusdokumente omamata ei ole konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal võimalik sisulist arvamust avaldada.

Lõikes 22 sätestatakse konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja kohustused konsolideeritava üksuse audiitorettevõtja audiitorkontrolli käigus tehtud töö osas ning tegevused olukorras, kus konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjal ei ole võimalik talle pandud kohustusi täita. Konsolideeritava üksuse audiitorettevõtja töö läbivaatamine ja hindamine, samuti selle tegevuse dokumenteerimine on vajalik audiitorettevõtjale arvamuse kujundamiseks ja selle avaldamiseks.

Lõikes 23 sätestatakse konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja kohustused konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele juurdepääsu osas ning tegevused olukorras, kus konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik kolmandas riigis aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele juurdepääsu saada. Seega kohalduvad konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjale samad kohustused konsolideeritava üksuse töö läbivaatamise ja hindamise osas ka olukorras, kus konsolideeritav üksus paikneb kolmandas riigis.

Paragrahvi 2 punkt 38 – laiendatakse kehtivat piirangut audiitorettevõtjaga sõlmitud kliendilepingu ülesütlemise osas ka kestlikkusarvestuse teemal erimeelsuse käsitlemisele ja sätestatakse, et arvamuste lahknevus raamatupidamise, kestlikkusarvestuse või vandeaudiitori tegevuse teemadel pole mõjuv põhjus kliendilepingu ülesütlemiseks.

Paragrahvi 2 punkt 39 – § 591 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse uue lõikega, milles sätestatakse avaliku huvi üksuse kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga tegeleva audiitorettevõtja ja vandeaudiitorite võrgustiku liikme keeld osutada lisateenuseid kohustusliku audiitorkontrolliga avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale või tema kontrollitavale ettevõtjale konkreetselt kindlaks määratud ajavahemikel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.05.2014, lk 77–112), tuleneva regulatsiooniga.
Paragrahvi 2 punkt 40 – täiendatakse seadust §-ga 592 ning sätestatakse avaliku huvi üksuse kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegevale vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale kohustused seoses kohustusliku audiitorkontrolliga avaliku huvi üksuse tegevust reguleerivate normide rikkumise kahtlusega. Vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale pandavad kohustused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklist 7. Sättega kohustatakse vandeaudiitorit ja audiitorettevõtjat teavitama avaliku huvi üksust tema raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli teostamise käigus avastatud võimalikust raamatupidamise aastaaruannet reguleeriva õigusnormi rikkumisest ning paluma tal seda uurida ning rakendada asjakohaseid meetmeid õigusnormi rikkumisega tegelemiseks ja nende kordumise vältimiseks. Juhul kui auditeeritav avaliku huvi üksus võimalikku rikkumist ei uuri, kohustub vandeaudiitor või audiitorühing teavitama asjakohaseid ametiasutusi (Finantsinspektsiooni jm), kelle pädevusse tuvastatud võimaliku rikkumise uurimine kuulub. Nimetatud põhjusel asjaomase ametiasutuse teavitamist ei käsitata vandeaudiitori kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumisena.

Paragrahvi 2 punkt 41 – muudetakse § 60 lõiget 3 ja sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja vastutus kolmanda riigi vandeaudiitori läbiviidud konsolideeriva ja konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli täiendavate dokumentide AJN-ile nõuetekohase esitamise eest.

Paragrahvi 2 punktid 42–52 – §-de 91 ja 92 muudatustega tõstetakse piirmäärasid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse läbiviimiseks. 2023. aasta oktoobris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku muuta raamatupidamise direktiivis11 ettevõtete suurust määratlevaid kriteeriume. Muudatuse põhjuseks on inflatsioon, mis viimase kümne aastaga on Euroopa Liidus kasvanud 27,2 protsenti12. Sellest lähtuvalt suurendatakse kõikide ettevõtete liikide (mikro-, väike-, keskmine- ja suurettevõte) piirmäärasid 25 protsendi võrra ning see toob endaga kaasa vajaduse muuta samaväärselt ka raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärasid.

Audiitorkontrolli kohustusega raamatupidamiskohustuslaste põhinäitajate suhet kõigi raamatupidamiskohustuslaste kogunäitajatesse on seiratud alates 2016. aastast, mil nimetatud piirmäärasid viimati oluliselt muudeti. Muutmisvajadus esineb olukorras, kus lähtekohaks olev eesmärk – audiitorkontrolli kohustusega raamatupidamiskohustuslased hõlmavad raamatupidamiskohustuslaste kogu müügitulust ja varadest ligikaudu 80 protsenti – ei ole täidetud. Audiitorkontrolli kohustusega hõlmatakse väheseid raamatupidamiskohustuslasi, kuid nende väheste mõju on oluline.

Audiitorkontrolli töövõttude arv on stabiliseerunud ligikaudu 8 000 juures, mis moodustab ligikaudu neli protsenti Äriregistrile esitatud aruannetest. Samuti pole täheldatud auditeeritud ettevõtete müügitulu, varade ja töötajate arvu protsendi muutust.

Tabel 1 „Auditeeritud ettevõtete müügitulu, varade ja töötajate arvu protsendimäär aastatel 2017–2022“
















Täheldatav on (eriti viimastel aastatel) auditi ja ülevaatuse suhte muutus läbi auditi kohustuse kasvu, mis selgelt viitab audiitorkontrolli kohustuslaste tulude ja varade mahu kasvule. Ka ettevõtted (nt on Rahandusministeeriumi poole teinud asjaomase pöördumise ettevõtjate nimel Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja vandeaudiitorid läbi Audiitorkogu on osutanud vajadusele tõsta audiitorkontrolli piirmäärasid. See oleks ka esmaseks lahenduseks aastatel 2022–2023 audititurul toimunud muudatustele, kus samaaegselt lõpetasid tegevuse mitmed audiitorettevõtjad ning uue vandeaudiitori leidmine osutus varasemaga võrreldes keerukamaks.

Võttes aluseks Euroopa Komisjoni poolt ettevõtete piirmäärade tõstmisel lähtutud 25 protsendi suurust määra, muudetakse vastavalt ka raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse piirmäärasid müügitulu või tulu ning varade osas. Muudatuse kohaselt on edaspidi raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kes:

1.1 täidab kaks järgnevast kolmest tingimusest:
müügitulu või tulu 6 miljonit eurot (kehtiv 4 miljonit eurot);
varad 3 miljonit eurot (kehtiv 2 miljonit eurot);
keskmine töötajate arv 50 inimest (ei muudeta);

1.2 täidab ühe tingimuse kolmest järgnevast:
müügitulu või tulu 15 miljonit eurot (kehtiv 12 miljonit eurot);
varad 7,5 miljonit eurot (kehtiv 6 miljonit eurot);
keskmine töötajate arv 180 inimest (ei muudeta).

Muudatuse kohaselt on ülevaatus edaspidi kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kes:
1.1. täidab kaks järgnevast kolmest tingimusest:
müügitulu või tulu 2 miljonit eurot (kehtiv 1,6 miljonit eurot);
varad 1 miljon eurot (kehtiv kaheksasada tuhat eurot);
keskmine töötajate arv 24 inimest (ei muudeta).

1.2 täidab ühe tingimuse kolmest järgnevast tingimusest:
müügitulu või tulu 6 miljonit eurot (kehtiv 4,8 miljonit eurot);
varad 3 miljonit eurot (kehtiv 2,4 miljonit eurot);
keskmine töötajate arv 72 inimest (ei muudeta).

Paragrahvi 91 lõikes 3 täpsustatakse selguse huvides aktsionäride arvu arvestamise ajalise kriteeriumi ulatust ning sätestatakse, et raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri igal ajahetkel kogu majandusaasta jooksul.

Paragrahvi 91 lõikega 4 muudetakse sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi kohustust ja sätestatakse nimetatud auditi kohustus sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses ning kelle müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga kokku ületavad 1 000 000 eurot. Muudatuse kohaselt ei lähtuta enam raamatupidamise aastaaruande auditi kohustuse määramisel asjaoludest, kas sihtasutus on asutatud testamendi alusel ning kas sihtasutuse audiitorkontrolli kohustus tuleneb tema põhikirjast või nõukogu otsusest. Tegemist oli üle reguleerimisega ning puudub sisuline vajadus kohaldada raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi nõuet ainuüksi nimetatud asjaoludest lähtuvalt. Muudatusega antakse testaatorile edaspidi vabadus otsustada tema testamendi alusel loodava sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi vajaduse üle. Ka sihtasutuse põhikirjast või sihtasutuse nõukogu otsusest tuleneva raamatupidamise aastaaruande auditi kohustuse sätestamiseks puudub sisuline vajadus, kuna vabatahtlikult kohaldatud audiitorkontrolli kohustust saab sihtasutus soovi korral alati ise muuta ning seeläbi ka auditi kohustusest vabaneda.

Paragrahvi 2 punkt 53 – §-ga 941 sätestatakse kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus. Kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464, mille kohaselt aitab kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus tagada kestlikkusinformatsiooni usaldusväärsuse ja seetõttu täita kestlikkusinformatsiooni kasutajate vajadused.

Paragrahvi 2 punkt 54 –§ 95 lõike 3 muudatus on normitehniline ning tuleneb RPS § 24 muutmisest.

Paragrahvi 2 punktid 55 ja 56 – § 952 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja selles sätestatud audiitorettevõtja nimetamise piiramise kokkulepe tühisust laiendatakse ka kestlikkusaruande audiitorkontrollile. Lisatava lõikega 2 antakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega suurettevõtja aktsionärile ja osanikule, kellele kuulub individuaalselt või ühiselt rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või viis protsenti suurettevõtte kapitalist, õigus esitada üldkoosolekule põhjendatud ettepanek, mille kohaselt viib kestlikkusaruande audiitorkontrolli läbi ja teeb vandeaudiitori aruande üldkoosolekule kättesaadavaks kestlikkusvandeaudiitor, kes ei kuulu raamatupidamisaruande auditit või ülevaatust tegeva audiitorettevõtjaga samasse audiitorettevõtjasse või võrgustikku. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.07.2007, lk 1), artiklist 6 tuleneva suurettevõtja kindlaksmääratud ulatuses hääleõigust omava aktsionäri ja osaniku õigusega lisada üldkoosoleku päevakorda ülalnimetatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise asjaolude kohta.

Paragrahvi 2 punktid 57–59 – § 98 lõike 1 muudatustega lisatakse auditikomitee ülesannete hulka kohustus jälgida ja analüüsida lisaks rahandusinformatsiooni töötlemisele ka kestlikkusinformatsiooni töötlemist, samuti jälgida ja analüüsida raamatupidamise aastaaruandega seotud riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, mis peab edaspidi hõlmama ka kestlikkusaruandega seonduvat, ning lisaks raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessile ja tulemustele ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli protsessi ja tulemusi. Paragrahvi 98 lõike 2 muutmisega laiendatakse auditikomiteele pandud ülevaate andmise kohustust. Kehtiva AudS-i kohaselt kohustub auditikomitee andma ülevaate selle liikmed valinud organile või nimetanud isikule vaid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tulemustest. Muudatusega laiendatakse ülevaate andmise kohustust kogu audiitorkontrollile, sealhulgas kestlikkusaruande audiitorkontrollile. Paragrahvi 98 lõike 32 lisamisega kohustatakse avaliku huvi üksuse auditikomiteed esitama AJN-ile andmed auditikomiteede tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014 tuleneva kohustusega.

Paragrahvi 2 punkt 60 – § 106 lõike 4 muutmisega suurendatakse Audiitorkogu ettepanekul vandeaudiitori liikmemaksu vahemikku. Vandeaudiitori liikmemaksu suurendamise põhjuseks on kehtivas AudS-is sätestatud vandeaudiitori kutse asemel kahe kutse, so finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse kehtestamine. Muudatusega antakse Audiitorkogule õigus vajadusel määrata eraldi liikmemaksud mõlema kutse osas tagamaks mõlemale kutsele vajalik kutseorganisatsiooni tugi ja teenused.

Paragrahvi 2 punkt 61 – § 113 lõike 5 ja § 118 lõike 4 muudatustega pikendatakse Audiitorkogu presidendi ja revisjonikomisjoni liikmete volituste kehtivuse perioodi seniselt kolmelt aastalt kuni 42 kuuni. Muudatus, millega senise konkreetse volituste tähtaja asemel määratakse volituste maksimaalne pikkus, võimaldab paindlikumalt planeerida Audiitorkogu üldkoosolekuid. Kehtiva seaduse kohaselt on Audiitorkogu presidendi ja revisjonikomisjoni liikme volituse pikkus kolm aastat, mistõttu peaks Audiitorkogu juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma tulenevalt nende volituste lõppemisest. Kui presidendi või revisjonikomisjoni volitused lõpevad juulis, tuleks kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek, kuigi AudSi § 110 lõike 1 nõuete kohaselt peab juhatus korralise üldkoosoleku kokku kutsuma majandusaasta lõpule järgneva nelja kuu jooksul ehk hiljemalt oktoobrikuu lõpus. Organite valimine korralisel üldkoosolekul on otstarbekam ja vähem ressurssi nõudev. Samal põhjusel on kehtiva AudS § 114 lõikes 2 sätestatud Audiitorkogu juhatuse liikmete volituste maksimaalne tähtaeg 42 kuud.

Paragrahvi 2 punktid 62 ja 63 – § 124 lõike 1 punkti 21 muutmisega täiendatakse AJN-i pädevust teha igakülgset koostööd Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteega (edaspidi CEAOB). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 3 punkti 3 kolmanda lause kohaselt on AJN-l kohustus teha koostööd CEAOB-ga ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 20 osutatud pädevate asutustega, kui selline lähenemine on seotud avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga. Kehtivas AudS-is sätestatud AJN-i ja CEAOB vahelise koostöö ulatus on kitsam kui nimetatud direktiivis sätestatud, mistõttu täiendatakse AudS § 124 lõike 1 punkti 21 AJN ülesandega teha igakülgset koostööd ka CEAOB-ga. Paragrahvi 124 lõikesse 1 punktide 32 ja 33 lisamisega antakse AJN-ile pädevus vaidlustada kliendilepingu ülesütlemine kohtus ning seirata audiitorkontrolli teenuse osutamise turul valitsevat kvaliteeti ja konkurentsi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 27. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga.

Paragrahvi 2 punkt 64 – § 137 lisatava punktiga 31 täiendatakse kvaliteedikontrolli teostamise käigus hinnatavaid näitajaid audiitorkontrolli tasu suurusega. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga.

Paragrahvi 2 punkt 65 – § 138 lõike 3 muutmisega täiendatakse AJN-i töörühma liikmele esitatavaid nõudeid. Seni on AJN-i töörühma liikmed teostanud järelevalvet vaid raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli töövõttude osas, mistõttu on nende teadmiste ja oskuste fookuses olnud finantsarvestus. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõttude osas järelevalve teostamiseks on AJN-i töörühma liikmel vajalik omandada teadmised ja oskused kestlikkusarvestuse ja -aruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas. Seetõttu sätestatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kvaliteedikontrolli teostamiseks AJN-i töörühma liikmele kohustus läbida kvaliteedikontrollialane erikoolitus ning omada asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja kestlikkusaruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas. Muudatusega jäetakse kvaliteedikontrolli alal erikoolituse läbiviimise korraldamise kohustus vaid AJN-le, kuna sama kohustuse mitmele isikule panemine ei ole otstarbekas.

Paragrahvi 2 punkt 66 – § 153 lõike 2 muutmisega sätestatakse audiitortegevuse registri pidamine elektrooniliselt. Sättest jäetakse välja isikute loetelu, kelle kohta registrit peetakse, kuna ka AudS § 152 lõige 1 sisaldab samasisulist regulatsiooni. Seetõttu ei ole sama õigusnormi kordamine AudS § 153 lõikes 3 enam vajalik.

Paragrahvi 2 punktid 67–69 – § 158 lõikes 1 ei seota majandusaastat enam Audiitorkogu majandusaastaga. Kuigi enamik audiitortegevuse seaduse aruandluskohustustest on seotud Audiitorkogu majandusaastaga, siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 kohaselt tuleb läbipaistvusaruanne esitada audiitorettevõtja majandusaasta kohta. Samuti muudetakse lõikes 1 sätestatud läbipaistvusaruande esitamise tähtaega ning muudatuse kohaselt tuleb läbipaistvusaruanne edaspidi esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 13 lõikes 1 sätestatud tähtajal, so nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Lõikes 2 sätestatud muudatuse kohaselt ei sätestata läbipaistvusaruande perioodi enam kuupäeva ega kuu täpsusega, vaid see seotakse edaspidi audiitorettevõtja majandusaastaga.

Paragrahvi 2 punkt 70 – seadust täiendatakse §-ga 1853, mille lõigetega 1–3 sätestatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kutsealase pädevuse omandamise erisused, lõikega 4 kvaliteedikontrolli töörühma liikme erisused, lõigetega 5–6 kutsetegevuse standardi kohaldamine ning lõikega 7 piiratud kindlustandva audiitorkontrolli teostamise ajaline kriteerium. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiivist 2022/2464 tulenevate reeglitega. Lõikega 1 vabastatakse vandeaudiitorid, kes on saanud vandeaudiitori kutse või kelle kutset on tunnustatud enne 2024. aasta 1. jaanuari, kestlikkusvandeaudiitori kutse saamiseks ning kestlikkusaruande audiitorkontrolli läbiviimiseks kestlikkuse valdkonnaga seonduvast praktiseerimise ja kutseeksami sooritamise kohustusest.

Lõike 2 kohaselt ei kohaldata isikule, kes on hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks esitanud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami tegemiseks ja saanud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari, kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks kestlikkuse valdkonnaga seonduva praktiseerimise kohustust ega eksamikohustust.

Lõike 3 kohaselt kohustuvad kõik isikud, kes on saanud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1.jaanuari ning soovivad osutada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenust, täiendama enda teadmisi ja oskusi Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. aasta 1. jaanuari.

Lõikes 4 sätestatakse kvaliteedikontrolli töörühma liikme pädevuse omandamise erisused kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Muudatusega võimaldatakse kvaliteedikontrolli töörühma liikmel kontrollida kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtte eelneva asjakohase kogemuseta. Kvaliteedikontrolli töörühma liikmele kohaldatakse kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas asjakohase kogemuse omamise nõuet alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et kuni rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardi kehtestamiseni rakendatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamisel AudS § 46 lõike 3 punktis 3 toodud standardeid ning kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamisel siseriiklikult kinnitatud kindlust andvaid standardeid, menetlusi või nõudeid seni, kuni Euroopa Komisjon ei ole kinnitanud sama valdkonda hõlmavat kindlust andvat standardit. Samuti sätestatakse lõikes 6 AJN-ile kohustus saata Euroopa Komisjonile teavet oma kindlustandvate standardite, menetluste ja nõuete kohta vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist.

Lõikes 7 sätestatakse kestlikkusaruandele ja konsolideeritud kestlikkusaruandele piiratud kindlustandva audiitorkontrolli teostamine kuni Euroopa Komisjoni määrusega kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni.

Paragrahvi 2 punkt 71 – seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2464/EL tehtud muudatuste kohta.

§ 3. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Paragrahvi 3 punkt 1 – § 18410 lõikes 4 täpsustatakse, et majandusaasta aruande osaks olevale raamatupidamise aastaaruandele kohaldatakse auditi kohustust ja tegevusaruande osaks olevale kestlikkusaruandele kohaldatakse audiitorkontrolli, mis hõlmab nii auditit kui ülevaatust, kohustust. Seega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kehtestamisest lisatakse lõikesse 4 kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus. Nimetatud kohustuse kehtestamine toetab roheleppes sätestatud eesmärkide täitmist

Paragrahvi 3 punkt 2 – § 18410 lõikes 6 sätestatakse, et tegevusaruanne peab olema koostatud vastavalt RPS §-le 24 ja konsolideeritud tegevusaruanne vastavalt RPS §-le 31 ning need peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, artikli 8 lõike 4 kohaselt vastu võetud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisest tuleneva kohustusega.

Paragrahvi 3 punkt 3 – § 18410 täiendatakse emitendi tegevuse eest vastutavate isikute kohustusega deklareerida ja kinnitada, et kestlikkusaruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lõikele 3 ja on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktiga. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisest tuleneva kohustusega.

Paragrahvi 3 punkt 4 – tegemist on normitehnilise muudatusega. Paragrahvi 230 lõike 1 punktist 13 jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 täispika viite andmed „millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43)“. Nimetatud tekstiosa sätestatakse VPTS § 18410 lõikes 5.

Paragrahvi 3 punkt 5 – seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2464/EL tehtud muudatuste kohta.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu arusaadavuse tagamiseks lisatakse RPS-i terminid „Euroopa kestlikkusaruandluse standard“, „Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard“ ja „üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardid“. Tulenevalt kestlikkusaruandele audiitorkontrolli kohaldamisest ning asjaolust, et see eeldab teistsugust pädevust kui vandeaudiitori kutse saamiseks seni on sätestatud, võetakse kasutusele terminid „finantsvandeaudiitor“ ja kestlikkusvandeaudiitor“. Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse sätestamiseks võetakse kasutusele terminid „kestlikkusanalüüs“ ja „kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle 14. detsembril 2022. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2464 (CSRD – ingl Corporate Sustainability Reporting Directive), millega sätestatakse nõuded seoses äriühingute kestlikkusaruandluse koostamise, avalikustamise ja audiitorkontrolliga. Nimetatud direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 6. juuli 2024. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

6. Seaduse mõjud

Kestlikkusaruande koostamise ja esitamise regulatsiooni muudatuste sihtrühma kuuluvad kestlikkusaruande esitamise kohustusega raamatupidamiskohustuslasest ettevõtjad, samuti audiitorettevõtjad. Kestlikkusaruande esitamise kohustus kohaldub suurettevõtjale ning väikeettevõtjale ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus (välja arvatud börsil noteeritud mikroettevõtjad). Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega, muudeti raamatupidamise direktiivis ettevõtjate suurust määratlevaid kriteeriume. Nimetatud kriteeriumid võetakse eelnõuga üle RPSi ning neist kriteeriumeist lähtuvalt kohaldub kestlikkusaruande nõue Eestis kokku kolmesajale ettevõtjale ja konsolideerimisgrupile. Nende hulgas on 2023. aasta lõpu seisuga alla kümne väikese ja keskmise suurusega börsiettevõtjat. Ettevõtjatel, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille kohta koostatakse konsolideeritud kestlikkusaruanne, ei ole kohustust koostada eraldi kestlikkusaruannet. Sellistest ettevõtjatest ligikaudu kolmandik planeerib kasutada konsolideerimise erandit. Konsolideerimise erandi kasutamise õigusega ettevõtjate arvu arvesse võttes on kestlikkusaruande koostajate ja esitajate sihtrühma suurus kokku ligikaudu 200.

Praktikas mõjutab kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise kohustus ka aruandekohustuslike ettevõtjate väärtusahelasse kuuluvaid sihtrühmi – nii hankijaid kui tarbijaid, kuid seda iga aruandekohustusliku ettevõtja riskide ja mõjude hinnangust tulenevat olulisust arvesse võttes. Aruandekohustuslasest ettevõtja võib kasutada väärtusahelasse kuuluvalt sihtrühmalt otseste andmete küsimise asemel valdkonna statistilisi näitajaid, kui need eksisteerivad, kuid täielikult oluliste sihtrühmade kaasamisest loobumine ei ole kooskõlas loodavate reeglitega. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata nende väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu, kes eelnõu kohaselt kohustuvad esitama kestlikkusteavet ka enda väärtusahela kohta.

Raamatupidamise aastaaruande piirmäärade muudatuse sihtrühmaks on ettevõtjad, sealhulgas audiitorettevõtjad ja vandeaudiitorid. Asjassepuutuvaid ettevõtjaid, kes vastavad AudS §-de 91 ja 92 tingimustele ja kellele on seetõttu kohustuslik raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus, on Eestis ligikaudu 8000. Nende ettevõtjate majanduskäive moodustab ligikaudu 80 protsenti kogu majanduskäibest, nad omavad ligikaudu 88 protsenti kõigi ettevõtjate varadest ning annavad tööd ligikaudu 60 protsendile töötajatest. 2023. aasta lõpu seisuga on Eestis 337 vandeaudiitorit ning vandeaudiitori kutse antakse aastas keskmiselt 10–15 isikule. Vandeaudiitorid tegutsevad audiitorettevõtja kaudu, keda 2023. aasta lõpu seisuga on 116.

Seaduseelnõul puudub otsene ja kaudne mõju haridusele, kultuurile ja spordile, riigi valitsemisele, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule, kuna eelnõuga ei muudeta nimetatud valdkondi reguleerivaid sätteid ega põhimõtteid. Kestlikkusaruande koostamisega ei kaasne isikuandmete töötlemise vajadust. Kestlikkusaruande koostamisel peab ettevõtja enda tarbeks hindama muuhulgas kas tarbijate ja lõppkasutajate isikuandmed on tema teenust või toodet kasutades kaitstud. Hinnang hõlmab vaid neid tarbijaid ja lõppkasutajaid, kellele ta avaldab olulist mõju kas vahetult ise või enda väärtusahela kaudu. Sellise hinnangu andmine ei eelda konkreetsete isikuandmete töötlemist, vaid ettevõtja pakutava toote või teenuse ja nende edasimüüjate poolt rakendatavate isikuandmete kaitse meetmete analüüsimist ja nende meetmete tõhususe tuvastamist.

6.1 Muudatuse sotsiaalne mõju

Sihtrühm: Sotsiaalse mõju sihtrühmaks on kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja, tema väärtusahelasse kuuluvad töötajad, tema mõjutatud kogukonnad ning tema pakutava teenuse või toote tarbijad ja lõppkasutajad.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamisega kaasnev sotsiaalne mõju avaldub kestlikku ja ressursitõhusa ühiskonna kujunemises, ühiskonnas valitsevas suurenenud usalduses, ettevõtja kestlikkust halvavate riskide vähenemises ja kulude kokkuhoius (tarneahela tõrgeteta toimimisest tulenev kokkuhoid, keskkonnanõuete rikkumisega kaasnevate kulude kokkuhoid jm), samuti aruandekohustuslike kestlikke ettevõtjate paremas juurdepääsus investeeringutele ja nende kaubamärgi väärtuse tõusus. Ühiskonna poolt oodatavate väärtuste, eetika ja sotsiaalse vastutuse osas läbipaistvad ettevõtjad omavad positiivsemat avalikku mainet.

Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise kohustuse kehtestamise sotsiaalse mõju ulatus on väike, kuna kestlikkusaruande kohustus hakkab eelnõu kohaselt kohalduma vaid ligikaudu 300 raamatupidamiskohustuslasele. Neist hinnanguliselt kolmandik hakkab kasutama konsolideerimisgrupile kohaldatavat erandit, mistõttu on eeldatav kestlikkusaruande esitajate arv ligikaudu 200. 2022. aasta oktoobrikuu seisuga oli Eestis majandusaasta aruande esitanud ettevõtjaid kokku ligikaudu 256 00013. 2022. aasta lõpu seisuga oli äriregistris registreeritud ettevõtjaid ligikaudu 294 000.

Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine aitab tõsta läbipaistvust ühiskonnas ning seeläbi võrrelda aruandekohustusliku ettevõtja esitatud väärtuste ja eesmärkide reaalse tegevusega kooskõlas olemist. See omakorda mõjutab positiivses suunas usalduse kasvu tendentsi ühiskonnas. Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine tagab ühiskonna liikmete parema informeerituse, mida nad vajavad teadlike otsuste tegemiseks ja oma huvide kaitsmiseks. Hästi informeeritud ühiskonna liikmed saavad kestlikkuse juurutamise eesmärgil tulemuslikumalt osaleda ühiskonnaelus ja ühiskondlikes aruteludes. Kestlikkusaruandes esitatav teave aitab tuvastada nii ettevõtjas eneses kui ka tema väärtusahelas sotsiaalse ebavõrdsuse (nt nais- ja meestöötajate palgaerinevuse protsenti jms) ja diskrimineerimise esinemist (nt töötajate töölevõtmisel ja edutamisel esineda võivat diskrimineerimist) ning seeläbi tõsta teadlikkust, algatada arutelusid ja teha jõupingutusi süsteemsete sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja vajadusel vastutuse kohaldamise mõjutamiseks. Kuna kestlikkusaruandes tuleb esitada teavet töösuhte, töö tingimuste, tööohutuse, võrdse kohtlemise, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse osas ulatuses, milles sellel on ettevõtja hinnangul oluline mõju või risk, aitab see mõista ettevõtja mõju oma töötajatele. Seetõttu saavad töötajad enda õigusi paremini kaitsta. Teave ettevõtja väärtusahelas olevate töötajate kohta toob välja kitsaskohad õiglase palga, töötingimuste, inimõiguste järgimise ja korruptsiooni osas.

Kestlikkusaruandele tuginedes saavad ka ettevõtjad ise analüüsida enda tegevust ja vajadusel teha muudatusi juhtimiskvaliteedis, sotsiaalsete probleemide tuvastamisel töötada välja lahendusi ning seeläbi tõsta enda mainet ja saavutada atraktiivsus investorite jaoks. Kõik need asjaolud nii eraldi kui ka ühiselt mõjutavad ettevõtte väärtust. Iga ettevõtja jaoks on kestlikkusaruande esitamisega kaasneva sotsiaalse mõju ulatus erinev sõltuvalt valdkonnast või olukorrast. Kestlikkuasaruande koostamise ja esitamisega kaasneva positiivse sotsiaalse mõju saavutamist nii ettevõtja kui ka ühiskonna jaoks aitab täita kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus.

Kestlikkusaruande kohustuse rakendamisega kaasnev kaudne positiivne sotsiaalne mõju on eelkõige käitumuslik. Nii ettevõtja ise kui ka ühiskonna huvitatud liikmed saavad kestlikkusteabe kaudu parema informeerituse ettevõtja tegevusega kaasnevatest riskidest. See omakorda aitab ettevõtjal tuvastatud riske paremini ohjata ja asjakohaseid meetmeid rakendada. Kuna kestlikkusarunne on üksnes riskide tuvastamise ja asjakohaste meetmete väljaselgitamise vahendiks, sõltub kaudse sotsiaalse positiivse mõju avaldumine sellest, milliseid meetmeid ettevõtja reaalselt enda tegevuses rakendab. Näiteks võib see mõju olla otseselt seotud asjaoluga kas ettevõtja rakendab vajalikke meetmeid maandamaks tuvastatud riskid töötajate heaolu ja tarbijate vajaduste osas. Positiivne sotsiaalne mõju võib avalduda muuhulgas ka ettevõtja poolt pakutavate toodete või osutatavate teenuste kvaliteedi, hinna, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, klienditeeninduse, keskkonna- ja kasutajasõbralikkuse osas vajalike reaalsete meetmete rakendamise tulemusena.

Suurem läbipaistvus sotsiaalküsimustes võib avaldada ka ülemaailmset mõju nii rahvusvaheliste suhete, kaubanduse kui ka koostöö osas.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja selle audiitorkontrolli kohustuse kohaldamisega ei kaasne.

6.2 Muudatuse majanduslik mõju

Muudatuse majanduslikku mõju hinnatakse eraldi kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise ning raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmise osas.

6.2.1 Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise majanduslik mõju

Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustusega kaasneva majandusliku mõju sihtrühma kuuluvad ettevõtjad, kellele hakkab kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus. 2022. aasta oktoobrikuu seisuga oli Eestis majandusaasta aruande esitanud ettevõtjaid kokku ligikaudu 256 000, kellele ligikaudu 300 ettevõtjale (ehk 1,2 protsendile ettevõtjate koguarvust) hakkab eelnõu kohaselt kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus. Võttes arvesse konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise erandi kasutajate arvu, kuulub kestlikkusaruande koostajate ja esitajate sihtrühma vaid ligukaudu 200 ettevõtjat (ehk 0.8 protsenti Eestis registreeritud ettevõtjate koguarvust). Seega on ettevõtjate arv, keda seaduseelnõu muudatusest tulenev aruandluskohustus puudutab, väike.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasneva mõju ulatus on keskmine. Kestlikkusaruande näol on tegemist uue aruande liigiga ning varasemaga võrreldes on selle esmakordne koostamine aruandekohustuslike ettevõtjate jaoks täiendav kohustus. Siiski ka kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjatel kohustus koostada raamatupidamise aastaaruannet ja tegevusaruannet, mistõttu ei ole aruande koostamine iseenesest uut liiki kohustus. Kuna kestlikkusaruanne saab olema tegevusaruande eraldiseisev alajaotis, siis seisneb muudatus kehtiva aruandekohustuse täiendamises uue alajaotisega kestlikkusteabe näol, millega eeldatavalt ei kaasne ettevõtjatele arvestatavaid kohanemisraskusi. Kehtiva RPS-i kohaselt kohustub ka praegu suurettevõtja, kes on AudS §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, esitama tegevusaruandes vajalikus ulatuses informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta. Ka olukorras, kus kestlikkusaruande esitamise kohustus on kehtestatud vaid kindlaksmääratud kriteeriumitele vastavatele suurettevõtjatele, on ettevõtjaid ja sihtasutusi, kes esitavad juba praegu kestlikkusteavet vabatahtlikult.

Kestlikkusaruannet esitatakse kord aastas majandusaasta aruande osana, seega on tegemist aruandekohustuslike ettevõtjate jaoks iga-aastase regulaarse tegevusega. Enda riskide ja mõjude hindamine, sealhulgas keskkonna ja sotsiaalsete riskide hindamine, ei ole ettevõtjatele üldjuhul uus ega tundmatu tegevus. On usutav, et üle 250 töötajaga ettevõtja juures töötab personalispetsialist, kes juba omab igapäevast kokkupuudet erinevate töötajaid puudutavate sotsiaalsete teemadega. Ettevõtja, kellele kohalduvad erinevad keskkonnaloa omamise kohustusest tulenevad nõuded, omab usutavasti töösuhet vastava valdkonna spetsialistiga.

Kestlikkusaruande koostamine ning sellega kaasnev mõjude ja riskide hindamine mõjutab ettevõtja juhtimisotsuseid. Ettevõtjad, kes enda juhtimisotsustes arvestavad muuhulgas ka kestlikkusteabega, on ise kestlikkumad ja mõjuvad ühiskonnale usalduslikumalt. Konkurentsivõimelisena püsimiseks peab ettevõtja oma strateegia ning ärimudeli väljatöötamisel ning äririskide juhtimisel hakkama arvestama kestlikkuse põhimõtetega. Nimetatud asjaolud mõjutavad ettevõtja võimalusi saada investeeringuid või rahastust isikutelt, kes investeerimis- ja rahastamisotsuste langetamisel lähtuvad kestlikkuse aspektist (nt.nn rohelaenud). Seekaudu võib kestlikkusteave mõjutada ettevõtja juurdepääsu odavamale kapitalile ning anda paremate kestlikke näitajatega ettevõtjale konkurentsieelise kehvade näitajatega ettevõtja ees. Kestlikkusteabest saadav kestlikke ettevõtjate konkurentsieelis mõjutab ettevõtja finantstulemusi ja strateegilist paindlikkust. Ka kestlikkust väärtustavad tarbijad, kes teevad ostuotsuseid eetilisi ja kestlikkuse aspekte arvestades, mõjutavad kestlikkusest lähtuvate ettevõtjate majandustulemusi positiivses suunas.

Kestlikkusaruande koostamine ja esitamine mõjutab aruandekohustuslike ettevõtjate halduskoormust. Põhjalikumalt on kestlikkusaruande kohustuse rakendamisega kaasnevaid majanduslikke mõjusid ettevõtjatele ja majandusele laiemalt analüüsitud Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiivi 2022/2464 vastuvõtmisele eelnenud raportis14 ja EFRAG-i koostööpartnerite poolt esmase standardi versiooni kohta koostatud raportis 2022. aasta novembris15. Nimetatud raportite kohaselt hinnatakse Euroopa Liidus ligikaudu 50 000 aruandekohustusega ettevõtja standardikohaselt koostatava kestlikkusaruande koostamise ühekordseks kuluks 16(hõlmab peamiselt kestlikkusaruande koostamiseks valmistumise protsesse ja tegevusi) Euroopa Liidus kokku ligikaudu 1,7 miljardit eurot ja iga-aastaseks korduvaks (hõlmab peamiselt iga-aastast kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu) ligikaudu 1.9 miljonit eurot. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kogukuluks hinnatakse Euroopa Liidus kokku ligikaudu 2,6–3,9 miljardit eurot aastas. Nimetatud Euroopa Liidu kestlikkuaruande audiitorkontrolli kogukuludest lähtuvalt jäävad Eesti ettevõtjate kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise otsesed kulud tabelis 2 toodud suurusjärku.

Tabel 2. Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise otsesed kulud ettevõtja kohta
Ettevõtjate arv
Esmane kestlikkusaruande koostamise kulu
Iga-aastane kestlikkusaruande koostamise kulu
Kestlikkusaruandele audiitorkontrolli teostamise kulu
NFRD*/börs: alla 10
250 000
280 000
320 000
NFRD/mitte börs: alla 10
125 000
140 000
160 000
Mitte NFRD/börs: alla 10
125 000
140 000
160 000
Mitte NFRD/mitte börs – ligikaudu 270
50 000
56 000
40 000*
NFRD* – Avaliku huvi üksused (börsiettevõtted, finantsasutused ja kindlustusandjad) ning töötajaid üle 500;
börs – börsiettevõtted;
40 000* – tuleneb audiitorettevõtjate hinnangust kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtu maksumusele.

Suurem osa (so 75 protsenti) tabelis 2 toodud kuludest tulenevad ESRS-is sätestatud nõuetest. Ülejäänud osa (so 25 protsenti) tabelis 2 toodud kuludest tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/0178, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik, nõuetest.

Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu on lühiajalises perspektiivis tuntav ja mõõdetav, samas kui nimetatud aruandest saadav kasu on peamiselt käitumuslik, mittemateriaalne ja üheselt mittemõõdetav ning see avaldub alles keskmises ja pikas perspektiivis.

Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu suurus sõltub lisaks ettevõtja (sealhulgas konsolideerimisgrupi) suurusest ka ettevõtja tegevusvaldkonna keerukusest, tema tarneahela, mõjude ja riskide ulatusest, samuti ettevõtja valmisolekust kestlikkusaruande koostamiseks arvestades ettevõtja sellekohast varasemat tegevust.
6.2.2 Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasnev majanduslik mõju

Sihtrühm: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasneva majandusliku mõju sihtrühma kuuluvad vandeaudiitorid ja audiitorkontrollikohustusega hõlmatud ettevõtjad. 2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis 337 vandeaudiitorit, kes tegutsesid 116 audiitorettevõtja kaudu. Viimase viie aasta jooksul on audiitorettevõtjate arv olnud ligikaudu 130, kuid 2022/2023 aastal on audiitorettevõtjate arvu langus turu väiksust arvestades olnud märkimisväärne. Ühe aasta jooksul antakse 10–15 isikule vandeaudiitori kutse. 2022/2023 majandusaastal oli Eesti audiitorteenuste turu käive ligikaudu 34 miljonit eurot. Audiitorkontrolli töövõttude arv on püsinud aastaid stabiilsena ligikaudu 8 000 juures moodustades ligikaudu 4 protsenti äriregistrile esitatud ettevõtjate raamatupidamise aastaaruannetest.

Ettevõtteid, kes vastavad AudS §-de 91 ja 92 tingimustele ja kellele on seetõttu kohustuslik raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus, on Eestis ligikaudu 8000. Need ettevõtjad annavad ligikaudu 80 protsenti kogu majanduskäibest, omavad ligikaudu 88 protsenti kõigi ettevõtjate varadest ning annavad tööd ligikaudu 60 protsendile töötajatest.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmise mõju ulatus on keskmine. Kuna seaduseelnõukohased raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärad on kehtivate piirmääradega võrreldes oluliselt kõrgemad, siis muudatusest tulenevaid kohanemisraskusi tõenäoliselt ei ilmne sest muudatuse tulemusena vabanevad osad ettevõtjad raamatupidamise aastaaruande auditeerimise kohustusest.

Tabel 3. Audiitorkontrolliga kaetud raamatupidamiskohustuslaste põhinäitajate suhe kõigi raamatupidamiskohustuslaste kogunäitajatesse alates 2017. aastast

Põhinäitaja nimetus
2017
2018
2019
2020
2021
2022
Töövõttude arv
8321
7802
7629
7925
7741
7973
Audiitorkontrollikohustusega
ettevõtjate osakaal kõigi ettevõtjate suhtes (%)
5,37
4,82
4.36
4.10
4
3,8
Müügitulu (%)
80
80
80
78
79
80
Varad (%)
87
88
88
88
88
88
Töötajate arv (%)
61
61
60
59
60
59
Auditi osakaal (va pdf aruanded* kuni 2019. aastani) (%)
58
57
57
61
62
64
Ülevaatuse osakaal (va PDF aruanded kuni 2019. aastani) (%)
33
35
35
39
38
36

pdf aruanded* – äriregistrile pdf- vormingus esitatud majandusaasta aruanded, mille osas puudub teave kas tegemist oli auditi või ülevaatusega

Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasneva majandusliku mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna raamatupidamise aastaaruannet koostatakse ning sellele teostatakse audiitorkontrolli üks kord aastas.

Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade 25 protsendi võrra tõstmise mõju ulatust tuleb eraldi hinnata iga kontrolli kohustuse, so ülevaatuse, auditi ja sihtasutuste audiitorkontrolli kohustuse osas.

6.2.2.1 Raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustusest tulenev mõju

Raamatupidamise aastaaruande piirmäärade tõstmise muudatuse tulemusena väheneb ülevaatuse kohustusega ettevõtjate arv ca 600 ettevõtja võrra. Nimetatud muudatus kätkeb endas sisuliselt audiitorkontrolli töövõttude mahu vähenemist ca 8 protsendi võrra. Ülevaatuse töövõttude mahu vähenemine märgitud ulatuses toob endaga kaasa kokku ca 1,2 miljoni suuruse rahalise kulu vähenemise ettevõtjatele, kes vabanevad raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse teostamse kohustusest. Samas võib osa neist ettevõtjatest, kes siiski näevad endiselt vajadust teostada raamatupidamise aastaaruande ülevaatus, jätkata audiitorkontrolli kohustusega vabatahtlikult, mistõttu võib ülal märgitud rahalise kulutuse vähenemine osutuda mõnevõrra väiksemaks.

2022. aastal moodustasid vabatahtlikud auditid ja ülevaatused 8 protsenti kõigist töövõttudest.
Nende ettevõtjate müügitulu maht oli 0,9 miljardit eurot ja varade maht 1,2 miljardit eurot. Mõlemad nimetatud näitajad moodustasid ligikaudu 1 protsendi kõigi audiitorkontrolli kohustusega hõlmatud ettevõtjate tulude ja varade mahust.

Tabel 4. Mõju osakaalud, mis tulenevad üks kolmest kriteeriumite muutmisest võrreldes kaks kolmest kriteeriumite muutmisega

1/3, müügitulu 4,8>6, varad 2>3
Ettevõtteid
Müügitulu
Varad
Töötajad
Mõju
288
218 241 393
729 835 681
966
Kõigist audiitorkontrollitud
3,9%
0,3%
0,4%
0,3%
 
 
 
 
 
2/3, müügitulu 1,6>2 ja varad 0,8>1
 
 
 
 
Mõju
295
685 899 534
437 453 070
3 815
Kõigist audiitorkontrollitud
4,0%
0,9%
0,3%
1,4%
 
 
 
 
 
Mõju kokku
583
904 140 927
1 167 288 751
4 781
Kõigist audiitorkontrollitud kokku
7,9%
1,2%
0,7%
1,7%

6.2.2.2 Raamatupidamise aastaaruande auditi kohustusest tulenev mõju

Raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi piirmäärade tõstmine 25 protsendi võrra mõjutab ca 505 aruandekohustusega ettevõtjat ning asendab ca 7,5 protsenti auditi töövõttudest ülevaatuse töövõttudega. Auditi töövõttude ülevaatuse töövõttudega asendamise tulemusena on aruandekohustuslike ettevõtjate rahalise kulu kokkuhoid ligikaudu 700 000 eurot. Samas võib osa neist ettevõtjatest, kes siiski näevad endiselt vajadust teostada väiksemat kindlustunnet andva ülevaatuse asemel endiselt raamatupidamise aastaaruande audit, jätkata vabatahtlikult raamatupidamise aastaaruande auditiga. Seetõttu võib ülal märgitud rahalise kulutuse vähenemine osutuda mõnevõrra väiksemaks.

Nende ettevõtjate, kes saavad muudatuse tulemusena hakata raamatupidamise aastaaruande auditi asemel tellima ülevaatuse töövõttu, müügitulu maht kokku on 1,8 miljardit eurot ning see moodustab 2,3 protsenti kõigi raamatupidamise aastaaruande auditi töövõtu kohustusega ettevõtjate tulude mahust. Nimetatud ettevõtjate varade maht on 2,6 miljardit eurot, mis moodustab 1,6 protsenti kõigi raamatupidamise aastaaruande auditi töövõtu kohustusega ettevõtjate varade mahust.

Tabel 5. Mõju osakaalud, mis tulenevad üks kolmest kriteeriumite muutmisest võrreldes kaks kolmest kriteeriumite muutmisega
1/3, müügitulu 12>15, varad 6>7,5
Ettevõtteid
Müügitulu
Varad
Töötajad
Mõju
272
271 053 724
1 799 194 784
914
Kõigist audiitorkontrollitud
3,7%
0,4%
1,1%
0,3%





2/3, müügitulu 4>5 ja varad 2>2,5
 
 
 
 
Mõju
272
1 502 665 804
802 608 689
6 721
Kõigist audiitorkontrollitud
3,7%
2,0%
0,5%
2,4%





Mõju kokku
544
1 773 719 528
2 601 803 473
7 635
Kõigist audiitorkontrollitud kokku
7,4%
2,3%
1,6%
2,7%

6.2.2.3 Mõju sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollile

2022. majandusaasta kohta esitatud raamatupidamise aastaaruannete kohaselt on Eestis 611 sihtasutust, kelle aruannetest 69 protsenti (so 421 sihtasutust) on audiitori poolt kontrollitud kas auditi või ülevaatuse töövõtuga. Nende sihtasutuste müügitulu või tulu ja varad moodustavad ligikaudu 100 protsenti kõigi majandusaasta aruande esitanud sihtasutuste müügitulu või tulu ja varade mahust. Seega on audiitorkontroll teostatud kõikidele sihtasutuste poolt esitatud raamatupidamise aastaaruannetele. Sihtasutustele teostatud audiitorkontrollidest 65 protsenti olid auditi töövõtud ja 35 protsenti ülevaatuse töövõtud. Esitatud raamatupidamise aruannetest nähtuvalt teostati ülevaatus raamatupidamise aastaaruannetele, mis hõlmavad kõigest 4 protsenti sihtasutuste audiitorkontrollitud müügitulust või tulust ning 2 protsenti varadest.

Kehtiva RPS-i kohaselt on audit kohustuslik igale raamatupidamiskohustuslasele (sealhulgas sihtasutusele) siis, kui on täidetud AudS § 91 lõikes 1 ja 2 toodud auditi piirmäärad. Lisaks kohaldub piirmääradeta auditi kohustus juhul, kui sihtasutuse asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest. Seejuures on auditi kohustusega sihtasutuste hulgas sihtasutusi, kellel puudusid tulud või varad, mistõttu ei saa pidada selliste sihtasutuste raamatupidamise aastaruande auditit vajalikuks. Proportsionaalseks ei saa pidada sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustust ka olukorras, kus audiitorkontrolli teenusega kaasnev kulu on ebamõistlik, arvestades sihtasutuse tulu või varade mahtu.

Seaduseelnõu kohaselt hakkaks auditi kohustus kohalduma vaid neile sihtasutustele, kelle asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest ning kelle müügitulu või tulu või vara piirmäär on üle 1 miljoni euro. Nimetatud muudatus mõjutab 123 sihtasutust, mis on 45 protsenti kehtiva AudS-i kohaselt auditi kohustusega hõlmatud sihtasutustest. Nimetatud sihtasutused moodustavad vaid 3 protsenti auditeeritud sihtasutuste tulust ning 1 protsendi auditeeritud sihtasutuste varadest. Seega on muudatusega kaasnev mõju väike.

Kehtiva AudS-i kohaselt kohustub sihtasutus, kellele ei rakendu auditi kohustus, teostama raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse, kui tema müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga on suuremad kui 15 000 eurot. Kuna sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtu kulu on ligikaudu 2000 eurot ning arvestades ülevaatuse töövõtu kohaldumise piirmäärana sätestatud müügitulu või tulu või varade summat (15 000 eurot), siis ilmselgelt ei ole tegemist tasakaalupunktis oleva piirmääraga. Praktikas on nimetatud ebaproportsionaalne piirmäär põhjustanud olukordi, kus väiksemad sihtasutused võtavad vastu toetusi vaid ulatuses, mis välistab raamatupidamise aastaaruandele kohustusliku audiitorkontrolli teostamise, kuna see tooks endaga kaas olukorra, kus ebaproportsionaalselt suur osa vahenditest läheks auditeerimiskuludeks. Seetõttu on otstarbekas ja põhjendatud tõsta sihtasutuste raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtu kohaldumise piirmäära. Eelnõu kohaselt rakendatakse sihtasutuse raamatupidamise aastaruandele ülevaatuse kohustust juhul, kui sihtasutuse müügitulu või tulu või varad bilansipäeval ületavad 1 miljonit eurot ning talle ei kohaldu auditi teostamise kohustust. Muudatuse tulemusena väheneb raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtu kohustusega sihtasutuste arv märkimisväärselt, see on senise 149 sihtasutuse asemel jääb raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus vaid 20-l sihtasutusele. Need 20 sihtasutust, kellele jääb pärast piirmäära tõstmist kehtima raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohtustus, omavad ligi 50 protsenti ülevaatuse kohustusega sihtasutuste müügitulust või tulust ning ligi 60 protsenti nende varadest. Sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse piirmäärade muudatused mõjutavad 252 sihtasutust, mille rahaline mõõde on ligikaudu 500 000 eurot.

Hinnanguliselt mõjutab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmine kokku kuni 1 400 organisatsiooni ning sellega kaasnev rahaline kokkuhoid puudutatud ettevõtjatele on kuni 2,4 miljonit eurot.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega võib kaasneda audititasude mõningane suurenemine tulenevalt auditituru kasvavast nõudlusest. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasnevaks ebasoovitavaks mõjuks on audiitorteenuse turu vähenemine kuni 2,4 miljoni euro võrra, mis on ligi 7 protsenti kogu audiitorteenuse turumahust. Turu vähenemine mõjutab eelkõige väikese ja keskmise suurusega audiitorettevõtjaid, kes valdavalt teostavad raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtte ning VKE auditeid.

Siiski eeldatavalt ei vähene auditi turg maksimaalses ulatuses. Vabatahtlikku ning suuremat kindlustunnet andvat auditit tellivad ettevõtjad ka praegu. Vabatahtlikult raamatupidamise aastaruande auditi tellimine on peamiselt ajendatud kas välistest asjaoludest või ettevõtja sisemisest vajadusest. Näiteks kui ettevõtja, kes raamatupidamise aastaaruande piirmäärade muutmisest tulenevalt saaks enda raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi asemel edaspidi ülevaatuse töövõttu tellida, prognoosib enda majandustegevusest tulenevalt audiitorkontrolli piirmäärade kohaldumise aluseks olevate kriteeriumite kasvu selliselt, et raamatupidamise aastaaruande audit hakkaks peagi uuesti kohalduma, ei pruugi kasutada võimalust lühiajaliselt ülevaatuse tegemise kulusid kokku hoida, kuna auditi kohustuse uuesti kohaldumisel tuleb auditeerida nii auditeeritava aruandeaasta andmed kui ka selle võrdlusandmed.

6.3 Infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju

Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasneva kohustuse infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju sihtrühmaks on ariühingust suurettevõtja ja avaliku huvi üksus, kes peavad majandusaasta aruande vormistamisel hakkama lähtuma ka Euroopa Komisjoni kehtestatava ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuetest. Samuti kuulub sihtrühma riik, kes muudatusest tulenevalt kohustub arendama äriregistri infosüsteemi.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Majandusaasta aruande ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuete täitmiseks kohustub riik arendama äriregistri infosüsteemi ulatuses, mis tagab sobivas formaadis loodud aruande vastu võtmise. Samuti kohustub riik arendama majandusaasta aruande koostamise infosüsteemi ulatuses, mis hõlmab tegevusaruande, sealhulgas kestlikkusaruande koostamist ning tagab infosüsteemi võimekuse tegevusaruande sobilikus formaadis vastuvõtmiseks.

Registrite ja Infosüsteemide keskuse (edaspidi RIK) hinnangul on mõju ulatus väiksem juhul, kui majandusaasta aruande esitamise protsessi täiendada ning mitte luua alternatiivset süsteemi. Siiski selgub kuluefektiivseim infotehnoloogia arhitektuur ärianalüüsi tegemise käigus. Muudatuse infotehnoloogiline mõju hõlmab endas järgmisi infotehnoloogilisi arendusvajadusi:

1) kindlale ettevõtjate rühmale (ariühingust suurettevõtjale ja avaliku huvi üksusele) inlineXBRL aruande ning kasutatava aruande koostamiseks vajaliku taksonoomia esitamise võimaldamine, sh aruande valideerimine esitatud taksonoomia ja potentsiaalsete riigisiseste reeglite ning võimalike kesksete Euroopa Liidu taksonoomia reeglite vastu. See toob endaga kaasa kehtetu taksonoomia laiendamise ja pdf-vormingus aruannete esitamise keelamise, samuti automaatse kontrollikohustuse arendamise tegevusaruandes kohustusliku teabe (kestlikkusaruande) esitamise asjaolu kontrollimiseks. Samuti on vajalik teha infotehnoloogilisi muudatusi selleks, et inlineXBRL aruande faili toetaksid äriregistri infosüsteemid (sh nende failide kontrollimist kohturegistriosakonna menetlustarkvaras) ning teabesüsteemid (avaldamist, teenuste abil kätte saadavaks tegemist uues formaadis koos esitatud laiendatud taksonoomiaga – nii äriregistri kui ka ariregxbrl x-tee teenuste adapterites). Vajalik on luua infotehnoloogiline funktsionaalsus selleks, et börsiettevõtted saaksid Finantsinspektsioonile esitada inlineXBRL finantsaruandeid. Kulutõhususe aspektist lähtuvalt tuleb kaaluda ka otse esitatud aruannete Finantsinspektsiooni infosüsteemist pärimise võimalust (täiendatakse aruande esitamise portaalis täiendavate plokkide kohta, mida koos aruandega registrile tuleb esitada). Nimetatud infotehnoloogilised arendusvajadused on vajalikud alates 2024. aasta lõpust ning nende hinnanguline kogumaksumus on 600 000–800 000 eurot (sealhulgas ligukaudu 200 000 eurot baaskomponentide uuendamiseks olemasolevas süsteemis).

2) infotehnoloogiline arendusvajadus inlineXBRL formaadi kasutusele võtmiseks kõikide majandusaasta aruannete osas asendamaks senist pdf-vormingus esitamise võimalust. Infotehnoloogilise arenduse tulemusena jääks majandusaasta aruande esitamiseks kas esimeses punktis kirjeldatud võimalus (saaks laiendada kõikidele ettevõtjatele) või ainult portaalis aruande koostamine (jätkuvalt võimalik importida ka xbrl andmeid). Samuti vajab infotehnoloogilist muudatust notari vahendusel aruande esitamise võimaluse ära jätmine, inlineXBRL failide generaatori loomine, kestlikkusaruande koostamise protsessi refaktoorimine ning kasutusmugavustrendidega arvestamine. Muutmisvajadus on tingitud ka tegevusaruande inlineXBRL aruande osana käsitlemisest, Eesti majandusaasta aruande taksonoomia täiendamisest, portaali baaskomponentide uuendamisest tagamaks süsteemi eluea pikkuseks arenduste järgselt vähemalt kuus aastat (arvestatud on asjaoluga, et äriregistri tugi kontrollib kas inlineXBRL faile luuakse esimese punkti raames ning täiendatakse reeglite moodulit, mis vastaks Eesti majandusaasta aruande taksonoomiale ja mida arendusprojekti raames samuti täiendatakse.) Nimetatud infotehnoloogilised arendusvajadused on vajalikud alates 2024. aasta lõpust ning nende hinnanguline kogumaksumus on 650 000 eurot (sh 200 000 eurot baaskomponentide uuendamiseks, mille võrra võib arendustööde maksumus kujuneda soodsamaks kui need teostada kohe koos esimese punktiga).

3) kestlikkusvandeaudiitorile vajaliku infosüsteemi funktsionaalsuste laiendamine. Infosüsteemi arendusvajadus hõlmab uue töövõtu haru lisamist ning kestlikkusvandeaudiitori aruandluse ja taksonoomiaga täiendamist. Vajalik on lisada uue funktsionaalsusena täiendav liidestamine audiitortegevuse registriga võimaldamaks pärida õigusi uue töövõtu teostamise/kinnitamise tarbeks. Nimetatud infotehnoloogilised arendusvajadused on vajalikud 2025. aasta lõpuks, mil tuleb hakata 2024. aasta äriregistri väliselt koostatud börsiettevõtete aruandeid täies ulatuses vastu võtma. Vajalik arenduste hinnanguliseks maksumuseks on kuni 100 000 eurot.

4) infosüsteemi muutmisvajadus seoses integreerimisega Euroopa Liidu infosüsteemiga (ESAP, European Single Access Point), kuhu tuleb edastada nõuetele vastavad aruanded alates 2028. aastast. Nimetatud arendusvajaduste hinnanguline kogumaksumus on 40 000–100 000 eurot.

RIK-i esmasel hinnangul on vajalike infotehnoloogiliste arendusvajaduste maksumus ligikaudu 1,65 miljonit eurot ning nimetatud kulud tuleb katta riigieelarve vahenditest. Ärianalüüsi tulemusena selgub infotehnoloogiliste arendusvajaduste täpne maht ja nende järk-järguline teostamine.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasneva kohustuse infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju ebasoovitav risk puudub.

6.4 Keskkonnamõju

Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse kohaldamisega kaasneva keskkonnamõju sihtrühmaks on kogu ühiskond.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruandes esitatav kestlikkusteave avaldab mõju läbipaistvuse suurenemisele ühiskonnas, mis omakorda suunab ettevõtjat muutma enda juhtimiskvaliteeti ja majandustegevust vastutustundlikumaks. See omakorda aitab tuvastada keskkonnariskide ja keskkonnamõjude ebavõrdsust kogukondades ning toetada tõhusa ja õiglase keskkonnapoliitika ja keskkonnakaitse rakendamist. Keskkonnamõjude täpset ulatust ja avaldumise sagedust on keeruline hinnata, kuna see sõltub aruandekohustusega ettevõtjate reaalsest käitumisest ning ettevõtja poolt rakendatavate meetmete asjakohasusest ja piisavusest.

Kestlikkusaruandes kliimamuutuste teabe esitamine avaldab mõju inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside emissoonile selle vähendamise suunas. See omakorda võib mõjutada kliimamuutusi ja keskkonda. Kestlikkusaruande koostamisest tulenev positiivne mõju keskkonnale avaldub vähenenud süsinikuheites, suuremas energiatõhususes, õhu ja vee puhtamaks muutumises ja üldisemalt täiendavate keskkonnakaitse meetmete kasutusele võtmises. Kestlikkusaruandes reostust puudutava teabe esitamine aitab vähendada saasteainete ja kahjulike ainete osakaalu ja seeläbi mõjutada positiivselt maismaa- ja veekeskkonda ning õhusaaste vähenemist. Vee ja mereressursside teabe esitamine aitab säilitada ning taastada vee- ja mereressursse ning tagada edaspidi nende säästlikum kasutamine. Vee ja mereressursside teabe esitamine mõjutab positiivselt neis elutsevate liikide kaitset, nende elupaikade säilimist, vee kvaliteedi paranemist, säästliku kalapüügi edendamist, ja sellekohase seire teostamist. Bioloogilise mitmekesisuse teabe esitamise eesmärk on aidata kaasa säilitada ja kaitsta ökosüsteemides esinevat elusloodust ja nende mitmekesisust, eelkõige inimtegevuse negatiivset mõju looduslikele elupaikadele ja liikidele. Positiivne mõju võib avalduda liigirikkuse säilimises, ökosüsteemi stabiilsuses, toiduvarude piisavuses ja geneetilises mitmekesisuses. Ressursside kasutuse ja ringmajanduse teabe esitamine mõjutab loodusvarade ja energia kasutamist, keskkonnareostust ja jäätmete tekitamist. Nimetatud teave võimaldab vähendada jäätmeid, hallata paremini loodusvarasid ning laiemalt saavutada ressursside tõhusam ringlus majanduses.

Nimetatud mõjude saavutamine võib tuua kaasa majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid, eriti keskkonnasäästlike meetmete rakendamise varajases staadiumis, samuti vajaduse investeerida uutesse tehnoloogiatesse või protsessidesse.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid keskkonnale. Kestlikkusaruandluse kohustuse õigusnorme täites ei teki sarnaselt ka ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Majandusaasta aruande ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuete täitmiseks kohustub riik arendama äriregistri infosüsteemi ulatuses, mis tagab sobivas formaadis loodud aruande vastu võtmise. Samuti kohustub riik arendama majandusaasta aruande koostamise infosüsteemi ulatuses, mis hõlmab tegevusaruande, sealhulgas kestlikkusaruande koostamist ning mis tagab infosüsteemi võimekuse tegevusaruande sobilikus formaadis vastuvõtmiseks.

RIK-i hinnangul on kõigi vajalike infotehnoloogiliste arendusvajaduste maksumus ligikaudu 1,65 miljonit eurot ning nimetatud kulud tuleb katta 2024. ja 2025. aasta riigieelarve vahenditest.

Seaduse rakendamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele tegevusi, eeldatavaid rahalisi kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

8.1 Eelnõuga kavandatavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb kehtestada kestlikkusvandeaudiitori kutsetegevuse standarditele vastavad auditi ja ülevaatuse audiitorteenuse vandeaudiitori aruande vormid. AudS § 54 lõikega 2 on rahandusministrile antud volitusnorm nimetatud aruande vormide kehtestamiseks. Rakendusakti „Rahandusministri määruse „Kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vormid“ kehtestamine“ kavand on lisatud eelnõu seletuskirja juurde (lisa 1).

8.2 Muudetavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määrust nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2).

Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb muuta järgmisi rahandusministri määruseid:
1) rahandusministri 15. juuli 2019. a määrus nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale juurde (lisa 3);
2) rahandusministri 7. juuli 2011. a määrus nr 35 „Vandeaudiitori või tunnustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale juurde (lisa 4).

8.2 Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa kehtivate rakendusaktide kehtetuks tunnistamise vajadust.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus on plaanitud jõustuma 2024. aasta 6. juulil. Nimetatud tähtpäev tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmise tähtpäevast. Kuna Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2775 hiliseim jõustumise tähtpäev on 2024. aasta 24. detsember, on plaanitud see jõustuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmise tähtpäevaga samal päeval ehk 2024. aasta 6. juulil.

Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud ettevõtja kindlaksmääramise suuruskriteeriumeid rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta.

Eelnõu § 1 punktides 16 ja 17 sätestatud kohustusi rakendatakse järgmiselt:
1) 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta peavad kestlikkusaruande esitama audiitortegevuse seaduse § 13 kohaselt avaliku huvi üksustena määratletud äriühingust suurettevõtjad ja suured konsolideerimisgrupid töötajate majandusaasta keskmise arvuga rohkem kui 500;

2) 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta laieneb kestlikkusaruande esitamise kohustus äriühingust suurettevõtjatele ja suurtele konsolideerimisgruppidele töötajate aasta kesmise arvuga alla 500 juhul, kui nad on audiitortegevuse seaduse §-s 13 kohaselt avaliku huvi üksused;

3) 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta tekib kestlikkusaruande esitamise kohustus kaptiivkindlustusandjail ja kaptiivedasikindlustusandjail, samuti avaliku huvi üksustena määratletud mittekeerukatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel (v.a. mikroettevõtjad);

4) 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta tekib kestlikkusaruande esitamise kohustus väikeettevõtjal ja keskmise suurusega ettevõtjal, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus. Siiski saab ta seda kohustust edasi lükata ja ja hakata kestlikkusaruannet esitama 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta tingimusel, et ta varasemate aastate tegevusaruannetes esitab põhjenduse kestlikkusaruande esitamata jätmisest;

5) 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta laieneb kestlikkusaruande esitamise kohustus kolmanda riigi äriühingust suur-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes on avaliku huvi üksus audiitortegevuse seaduse § 13 kohaselt;

6) Kui konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võib üks konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtja, mille käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim, koostada konsolideeritud kestlikkusaruande liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Raamatupidajate Kogu, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Audiitorkogu, Audiitortegevuse järelevalvenõukogu, Maksumaksjate Liit, Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Finantsinspektsioon, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Vabaühenduste Liit.


Algatab Vabariigi Valitsus 2024.a


Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik