Päring

Anne Uriko

Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit

[email protected]

Teie nr

Meie 30.07.2025 nr 7-6/250505/2505565

Logopeedi kutse taotlemine

Lugupeetud Anne Uriko

Pöördusite Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu (EKLK) nimel õiguskantsleri poole logopeedi

kutse (tase 7) väljastamise asjus.

Selgitasite, et alates 2016. aastast väljastab Tartu Ülikool koos magistridiplomiga logopeedi kutse

(tase 7), mis kehtib tähtajatult ja mille saamisel tasu ei küsita. Samas need logopeedid, kes

lõpetasid ülikooli enne 2016. aastat ja said samamoodi logopeedi magistrikraadi, peavad logopeedi

kutset (tase 7) taotlema ning selle eest ka maksma.

Märkisite, et enne 2016. aastat ülikooli lõpetanute hulgast on veel eraldi grupp – kliinilise

logopeedi kutse omanud logopeedid (kuni 2019. aastani kehtis kaks kutsestandardit: kliinilise

logopeedi tase 7 ja tase 8). Ka need inimesed peavad logopeedi kutset (tase 7) uuesti taotlema.

Küsisite, kas nii koheldakse enne 2016. aastat ülikooli logopeedia magistriõpingud lõpetanud

logopeede ebavõrdselt.

Küsisime selgitusi Haridus- ja Teadusuministeeriumilt (HTM, kutsete valdkonna

poliitikakujundaja) ja Eesti Logopeedide Ühingult (valitud kutse andja). Lisan need selgitused

kirjale, et saaksite nende seisukohtadega lähemalt tutvuda.

Mõlemast selgitusest nähtub, et põhjused, miks enne 2016. aastat logopeedia magistriõppe

lõpetanutel tuleb logopeedi kutse saamiseks taotleda kutset kutse andja juures ja selle eest tasuda,

on vormilised, mitte sisulised. HTM selgitas oma vastuses, et erineva kohtlemise põhjuseks ei ole

õppekava muutmine, vaid see, et ülikoolile anti teatud ajal kutse andja roll.

Samas jäeti ülikoolile kutse andja õigust andes vastamata küsimus, kuidas mõjutab see neid

logopeede, kes on ülikooli lõpetanud enne 2016. aastat ja miks peavad enne 2016. aastat ülikooli

lõpetanud logopeedid kutset taotlema ja selle eest tasuma. HTM on möönnud oma vastuses

järelepärimisele, et kutsesüsteemis sõltub kutsetunnistuse kehtivus kutse andjast, mistõttu võib

süsteem tunduda mõnele osapoolele ebaõiglane.

Kirjeldatud olukorra võib lahendada eri viisil. Näiteks saaks anda riigi kulul tähtajatu kutse neile

logopeedidele, kes on ülikooli lõpetanud enne 2016. aastat.

2

Ilmselt oleks selleks vaja muuta seadust. Paraku ei saa õiguskantsler just sellist lahendust riigilt

nõuda. Asi on selles, et probleem näib olevat laiem kui vaid logopeedi kutse küsimus (vt nt

õiguskantsleri seisukohta) ja vaja on kutsesüsteemi üldiselt muuta/ümber mõtestada, et saaks

otsustada, kellele, miks ja mis tingimustel kutseid väljastatakse. See kehtib iseäranis vabatahtlikult

omandatavate kutsete kohta.

HTM on õiguskantslerile selgitanud, et kutsesüsteemi probleemide tõttu on ministeeriumil plaanis

kutseseadust muuta. Muu hulgas on kavas eristada tasemeõppe lõpetamisel saadavad

koolilõpukutsed töömaailma kutsetest, sest kutse andjad väljastavad erineva tähtajaga kutseid ning

see on tekitanud ebavõrdset kohtlemist.

Õiguskantslerile selgitati ministeeriumist, et kava kohaselt peaks seadusemuudatus esitatama

ametkondadele kooskõlastamiseks selle aasta novembris. Paraku pole praegu võimalik öelda, kas

plaanitav seadusemuudatus muudab midagi Teie kirjeldatud olukorras.

Iseseisev logopeedilise ravi osutamine

Siiski võib leiduda lahendus nende inimeste murele, kellel pole logopeedi kutset, kuid kes

sooviksid osutada iseseisvalt logopeedilist ravi (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS)

§ 235). TTKS § 235 lg 3 järgi kehtestab iseseisva logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Selle määruse § 4 lõikes 2 on sätestatud, et iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada juriidiline

isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb inimene, kelle

kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi

kutse või muu samaväärne pädevustunnistus.

HTM-ist selgitati õiguskantslerile, et neile nõuetele vastavad kõik inimesed, kes on omandanud

Tartu Ülikoolis eripedagoogikas magistrikraadi spetsialiseerumisega logopeedia erialale või kelle

kvalifikatsiooni tõendab kehtiv logopeedi kutse, mis põhineb haridusel ja töökogemusel. HTM-i

hinnangul on logopeedi kutse vabatahtlik kutse ja selle puudumine ei sea logopeedi tegevusele

piiranguid.

Ka Sotsiaalministeeriumist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et määruse § 4 lõike 2 sõnastus

võimaldab tegutseda ka inimestel, kes on hariduse (logopeedia magistrikraad) omandanud üle

kümne aasta tagasi Eestis, kuid kes ei ole endale kutset taotlenud.

Neid ministeeriumide seisukohti arvestades on mõneti kummastav, et kuigi logopeedi kutse

taotlemine on vabatahtlik, sõnastati määruse § 4 lõige 2 nii, et tegevusloa taotlemisel nõutakse

haridusel ja töökogemusel põhinevat kutseseaduse kohast logopeedi kutset, mitte logopeedia

magistrikraadi.

Terviseametist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et Tartu Ülikooli logopeedia magistridiplomit ei

ole Terviseamet siiani arvestanud kutsetunnistusega samaväärse dokumendina. Samas leidis

Terviseamet, et kui kutse omamine ei ole ministeeriumite arvates inimese pädevuse hindamisel

oluline, võib Terviseamet oma senist halduspraktikat muuta.

Saadan selle kirja teadmiseks ka Sotsiaalministeeriumile, kes saab kaaluda, kas määruse § 4 lõike 2

sõnastust oleks vaja muuta (vrdl määruse § 4 lg 1 ning lõigete 2 ja 3 sõnastusi).

3

Järelikult on logopeedilist ravi osutada soovijatel, kelle vastutusel ja heaks tegutseb inimene, kellel

ei ole logopeedi kutset, ent on Tartu Ülikoolis omandatud logopeedi magistrikraad, võimalik

taotleda Terviseametilt tegevusluba. Kui Terviseamet peaks keelduma tegevusloa andmisest, kuna

inimesel pole logopeedi kutset, on võimalik see Terviseameti otsus vaidlustada kas

vaidemenetluses või halduskohtus.

Halduskohtusse pöördumine pole kulukas ega keeruline ning selleks pole vaja palgata advokaati

ega juristi (vt täpsemalt kohtute kodulehelt). Õiguskantsler ei saa siiski tagada tegevusloa saamist

ega kohtusse pöördumise edukust.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Lisa: Haridus- ja Teadusministeeriumi kiri õiguskantslerile;

Eesti Logopeedide Ühingu kiri õiguskantslerile

Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Logopeedide Ühing,

Sotsiaalministeerium, Terviseamet

Aigi Kivioja 693 8428

[email protected]

Anne Uriko

Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit

[email protected]

Teie nr

Meie 30.07.2025 nr 7-6/250505/2505565

Logopeedi kutse taotlemine

Lugupeetud Anne Uriko

Pöördusite Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu (EKLK) nimel õiguskantsleri poole logopeedi

kutse (tase 7) väljastamise asjus.

Selgitasite, et alates 2016. aastast väljastab Tartu Ülikool koos magistridiplomiga logopeedi kutse

(tase 7), mis kehtib tähtajatult ja mille saamisel tasu ei küsita. Samas need logopeedid, kes

lõpetasid ülikooli enne 2016. aastat ja said samamoodi logopeedi magistrikraadi, peavad logopeedi

kutset (tase 7) taotlema ning selle eest ka maksma.

Märkisite, et enne 2016. aastat ülikooli lõpetanute hulgast on veel eraldi grupp – kliinilise

logopeedi kutse omanud logopeedid (kuni 2019. aastani kehtis kaks kutsestandardit: kliinilise

logopeedi tase 7 ja tase 8). Ka need inimesed peavad logopeedi kutset (tase 7) uuesti taotlema.

Küsisite, kas nii koheldakse enne 2016. aastat ülikooli logopeedia magistriõpingud lõpetanud

logopeede ebavõrdselt.

Küsisime selgitusi Haridus- ja Teadusuministeeriumilt (HTM, kutsete valdkonna

poliitikakujundaja) ja Eesti Logopeedide Ühingult (valitud kutse andja). Lisan need selgitused

kirjale, et saaksite nende seisukohtadega lähemalt tutvuda.

Mõlemast selgitusest nähtub, et põhjused, miks enne 2016. aastat logopeedia magistriõppe

lõpetanutel tuleb logopeedi kutse saamiseks taotleda kutset kutse andja juures ja selle eest tasuda,

on vormilised, mitte sisulised. HTM selgitas oma vastuses, et erineva kohtlemise põhjuseks ei ole

õppekava muutmine, vaid see, et ülikoolile anti teatud ajal kutse andja roll.

Samas jäeti ülikoolile kutse andja õigust andes vastamata küsimus, kuidas mõjutab see neid

logopeede, kes on ülikooli lõpetanud enne 2016. aastat ja miks peavad enne 2016. aastat ülikooli

lõpetanud logopeedid kutset taotlema ja selle eest tasuma. HTM on möönnud oma vastuses

järelepärimisele, et kutsesüsteemis sõltub kutsetunnistuse kehtivus kutse andjast, mistõttu võib

süsteem tunduda mõnele osapoolele ebaõiglane.

Kirjeldatud olukorra võib lahendada eri viisil. Näiteks saaks anda riigi kulul tähtajatu kutse neile

logopeedidele, kes on ülikooli lõpetanud enne 2016. aastat.

2

Ilmselt oleks selleks vaja muuta seadust. Paraku ei saa õiguskantsler just sellist lahendust riigilt

nõuda. Asi on selles, et probleem näib olevat laiem kui vaid logopeedi kutse küsimus (vt nt

õiguskantsleri seisukohta) ja vaja on kutsesüsteemi üldiselt muuta/ümber mõtestada, et saaks

otsustada, kellele, miks ja mis tingimustel kutseid väljastatakse. See kehtib iseäranis vabatahtlikult

omandatavate kutsete kohta.

HTM on õiguskantslerile selgitanud, et kutsesüsteemi probleemide tõttu on ministeeriumil plaanis

kutseseadust muuta. Muu hulgas on kavas eristada tasemeõppe lõpetamisel saadavad

koolilõpukutsed töömaailma kutsetest, sest kutse andjad väljastavad erineva tähtajaga kutseid ning

see on tekitanud ebavõrdset kohtlemist.

Õiguskantslerile selgitati ministeeriumist, et kava kohaselt peaks seadusemuudatus esitatama

ametkondadele kooskõlastamiseks selle aasta novembris. Paraku pole praegu võimalik öelda, kas

plaanitav seadusemuudatus muudab midagi Teie kirjeldatud olukorras.

Iseseisev logopeedilise ravi osutamine

Siiski võib leiduda lahendus nende inimeste murele, kellel pole logopeedi kutset, kuid kes

sooviksid osutada iseseisvalt logopeedilist ravi (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS)

§ 235). TTKS § 235 lg 3 järgi kehtestab iseseisva logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Selle määruse § 4 lõikes 2 on sätestatud, et iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada juriidiline

isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb inimene, kelle

kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi

kutse või muu samaväärne pädevustunnistus.

HTM-ist selgitati õiguskantslerile, et neile nõuetele vastavad kõik inimesed, kes on omandanud

Tartu Ülikoolis eripedagoogikas magistrikraadi spetsialiseerumisega logopeedia erialale või kelle

kvalifikatsiooni tõendab kehtiv logopeedi kutse, mis põhineb haridusel ja töökogemusel. HTM-i

hinnangul on logopeedi kutse vabatahtlik kutse ja selle puudumine ei sea logopeedi tegevusele

piiranguid.

Ka Sotsiaalministeeriumist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et määruse § 4 lõike 2 sõnastus

võimaldab tegutseda ka inimestel, kes on hariduse (logopeedia magistrikraad) omandanud üle

kümne aasta tagasi Eestis, kuid kes ei ole endale kutset taotlenud.

Neid ministeeriumide seisukohti arvestades on mõneti kummastav, et kuigi logopeedi kutse

taotlemine on vabatahtlik, sõnastati määruse § 4 lõige 2 nii, et tegevusloa taotlemisel nõutakse

haridusel ja töökogemusel põhinevat kutseseaduse kohast logopeedi kutset, mitte logopeedia

magistrikraadi.

Terviseametist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et Tartu Ülikooli logopeedia magistridiplomit ei

ole Terviseamet siiani arvestanud kutsetunnistusega samaväärse dokumendina. Samas leidis

Terviseamet, et kui kutse omamine ei ole ministeeriumite arvates inimese pädevuse hindamisel

oluline, võib Terviseamet oma senist halduspraktikat muuta.

Saadan selle kirja teadmiseks ka Sotsiaalministeeriumile, kes saab kaaluda, kas määruse § 4 lõike 2

sõnastust oleks vaja muuta (vrdl määruse § 4 lg 1 ning lõigete 2 ja 3 sõnastusi).

3

Järelikult on logopeedilist ravi osutada soovijatel, kelle vastutusel ja heaks tegutseb inimene, kellel

ei ole logopeedi kutset, ent on Tartu Ülikoolis omandatud logopeedi magistrikraad, võimalik

taotleda Terviseametilt tegevusluba. Kui Terviseamet peaks keelduma tegevusloa andmisest, kuna

inimesel pole logopeedi kutset, on võimalik see Terviseameti otsus vaidlustada kas

vaidemenetluses või halduskohtus.

Halduskohtusse pöördumine pole kulukas ega keeruline ning selleks pole vaja palgata advokaati

ega juristi (vt täpsemalt kohtute kodulehelt). Õiguskantsler ei saa siiski tagada tegevusloa saamist

ega kohtusse pöördumise edukust.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Lisa: Haridus- ja Teadusministeeriumi kiri õiguskantslerile;

Eesti Logopeedide Ühingu kiri õiguskantslerile

Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Logopeedide Ühing,

Sotsiaalministeerium, Terviseamet

Aigi Kivioja 693 8428

[email protected]