Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike

ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga suurendatakse Tallinna Halduskohtu kohtunikukohtade arvu ühe võrra.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna

kohtute talituse nõunik Kertu Priimägi ([email protected]) ja sama talituse analüütik Külli Luha

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

Määruse eelnõuga muudetakse justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ 01.01.2024

jõustunud redaktsiooni (RT I, 24.10.2023, 4). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega,

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa- haldus- ja

ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ paragrahvi 2

lõiget 1 ja paragrahvi 34.

Tallinna Halduskohtus on 17 kohtunikukohta, mis jagunevad järgmiselt: 16 Tallinna kohtumajas ja 1

Pärnu kohtumajas. Eelnõuga muudetakse kohtunikukohtade arvu nii, et edaspidi on Tallinna

Halduskohtus 18 kohtunikukohta: 17 Tallinna kohtumajas ja 1 Pärnu kohtumajas, seejuures võib

ajutiselt kuni 31. maini 2025 kõnealuses kohtus olla 19 kohtunikukohta, sh 2 kohta Pärnu kohtumajas.1

Kohtute vahel kohtuniku ametikohtade arvu jagunemise objektiivseim alus on kohtuniku ametikoha

töökoormus, st kohtusse saabuvate asjade arv ühe kohtuniku kohta. Tallinna Halduskohtus on

sissetulevate kohtuasjade arv võrreldes viimase kuue aastaga kasvanud u 20% ja võrreldes viimase

viie aastaga u 30%.

Alljärgnev tabel kajastab saabunud asjade arvu ja asjade lahendamise jõudlust pikema perioodi jooksul.

Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Saabunud haldusasjade arv 1598 1309 1372 1602 1929 1684 1911

Asjade lahendamise jõudlus 103% 98% 91% 90% 87% 99% 93%

Saabuvate kohtuasjade arvu suurenemise tõttu on Tallinna Halduskohtu jõudlus olnud püsivalt

negatiivne, mis tähendab, et lahendada jõutakse vähem asju, kui kohtusse sisse tuleb. Selle tulemusel

on pikenenud haldusasjade keskmine menetlusaeg. Keskmise menetlusaja muutumisest annab

ülevaate alljärgnev tabel.

Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Keskmine menetlusaeg (päevades)

128 124 139 127 124 152 153

Viimastel aastatel on Tallinna Halduskohtu koormust tugevalt mõjutanud COVID-19ga seotud kaebused

ning välismaalaste elamisloa ja varjupaigataotlused. Lisaks praeguseks väljakujunenud töökoormusele

mõjutavad lähiaastatel Tallinna Halduskohtu töökoormust järgmised asjaolud: Tartu Vangla osaline

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023001

sulgemine ning paljude kinnipeetavate ületoomine Tallinna Vanglasse ehk Tallinna Halduskohtu

tööpiirkonda. Peale selle on teada mitu seadusandlikku algatust, millega plaanitakse suurendada

Tallinna Halduskohtu töömahtu: rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE2) ning halduskohtumenetluse seadustiku muutmise

seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamiskavatsus (nn RePowerEU meetmed)3.

Seda kõike arvestades on oluline leida Tallinna Halduskohtu töökoormuse normaliseerimiseks püsiv

lahendus. Täiendava kohtunikukoha loomine lühendaks Tallinna Halduskohtu keskmist menetlusaega

ja aitaks vähendada lahendamata kohtuasjade jääki.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Kavandatav muudatus

Eelnõus käsitletud kohtunikukoht on kavas luua kahe kohtujuristi ametikoha koondamise arvelt. Tallinna

Halduskohtus on 16 kohtujuristi ametikohta, mida vähendatakse pärast eelnõu jõustumist kahe võrra.

Vastavalt kohtute seaduse §-le 1251 on kohtujuristi ametipalk4 pool kohtuniku ametipalgast ning need

eelarvevahendid on samuti arvestuslikud. Seega ei tekitaks kavandatud muudatus riigieelarvele

täiendavat kulu. Edaspidi on (vaatamata suuremale kohtunike arvule) Tallinna Halduskohtus 14

kohtujuristi ametikohta.

4.2. Muudatusest puudutatud sihtrühm

Määruse muudatus puudutab otseselt Tallinna Halduskohtu kohtunikke ja ametnikke ning kaudselt

Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikke ja ametnikke. See tähendab, et sihtrühm (40 aktiivses

teenistussuhtes inimest, sh 16 kohtunikku ja 24 kohtuteenistujat) on väike võrreldes avalike teenistujate

koguarvuga (2022. aastal 27 935 teenistujat) Eestis5.

4.3. Muudatusega kaasnevad mõjud

Määrusel puudub oluline mõju ühiskonnale kui tervikule. Ühe kohtuniku ametikoha lisandumine Tallinna

Halduskohtusse mõjutab eelkõige kohtu sisemist töökorraldust ja kohtunike töökoormust. Mõju

avaldumise sagedus on kohtu töötajate jaoks keskmine: töökorralduslikud muudatused mõjutavad

töötajaid regulaarselt. Mõju on olemuselt positiivne ning ebasoovitava mõju risk puudub.

Muudatus avaldab positiivset sotsiaalset ja majanduslikku mõju Tallinna Halduskohtusse pöördujatele, sest kohtuasjade lahendamise aeg eeldatavasti lüheneb. Määruse rakendamisega ei kaasne demograafilisi ega sotsiaalseid mõjusid, samuti ei mõjuta määruse rakendamine riigi julgeolekut ja välissuhtlust, majandust, elu- ja looduskeskkonda ega ka regionaalarengut. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d2665559-f09b-43ec-9c69-5fdb5fd1cdae/rahvusvahelise-sanktsiooni- seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadusvt 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6206e1dd-a165-4a58-8006-d805e20472f3#NwgSLhSd 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023019?leiaKehtiv 5 Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika

Määruse rakendamiseks ei ole vaja ettevalmistustöid teha. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud

sõltuvad sellest, millal lisanduv kohtunik ametisse nimetatakse. Nii kohtunike kui ka kohtujuristide

tööjõukulu on riigieelarves arvestusliku kuluna ette nähtud, st et kohtuasutuse eelarvet ei ole vaja

määruse jõustumise järel muuta. Muudatusest puudutatud kohtujuristide ametikohad on praegu

täitmata, seega ei teki eelarvele ka ametnike koondamiskulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna ei nõua täiendavaid tegevusi ega rakendamiseks üleminekuaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Lähtudes kohtute seaduse § 41 lõike 1 punktist 4, avaldas kohtute haldamise nõukoda 5.–6. oktoobril

2023. a ning 8. detsembril 2023. a toimunud istungitel oma nõusolekut määruse muutmiseks.

Lähtudes kohtute seaduse §-st 19, on Tallinna Haldus- ja Ringkonnakohtu esimehed eelnõuga

kavandatud muudatust toetanud.

Eelnõuga kavandatud muudatused esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse

avaldamiseks Riigikohtule ning esimese ja teise astme kohtutele.

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu 06.03.2024 märkustega. Rahandusministeerium leidis, et

kohtunike arvu suurendamine vajab põhjalikumat analüüsi. Seletuskirjas esitatud saabunud

kohtuasjade ja lahendatud kohtuasjade arvu tabelis aastate 2017–2023 kohta ei peegeldu ministeeriumi

hinnangul otseselt kohtuasjade arvu püsiv kasv ega asjade lahendamise jõudluse seisak, vaid nende

tsükliline kulg ning see seletub COVID-19 ja välismaalaste elamisloaga seotud kaebuste arvu

suurenemisega, mis ei ole otseselt püsiva loomuga.

Justiitsministeerium on lisanud seletuskirjale täiendava statistika, mis näitab ajamahukate haldusasjade

arvu suurenemist ning osutab vajadusele luua täiendav kohtunikukoht.

Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Saabunud haldusasjade arv 1598 1309 1372 1602 1929 1684 1911

sh keskkonnaasjad 37 25 34 41 80 108 72

planeerimis- ja ehitusasjad 155 122 143 159 164 143 164

sotsiaalõiguse asjad 157 125 122 165 170 185 224

rahvastikuasjad 176 196 210 185 256 347 391

teenistussuhete asjad 50 55 60 36 65 38 184

Asjade lahendamise jõudlus 103% 98% 91% 90% 87% 99% 93%

Kohtutest esitas 11.03.2024 ainsana arvamuse Riigikohus, kes leidis, et seni on esimese astme

kohtutes valdavaks töökorralduslikuks lahenduseks olnud menetlusgrupp, mis koosneb ühest

kohtunikust ja ühest kohtujuristist (ja sel on sageli ka oma istungisekretär). Lähtudes sellest, et

kohtujuristilt eeldatakse põhimõtteliselt kohtunikuga võrdset kvalifikatsiooni ning sellest, et kohtujuristi

palk on vähemalt pool esimese astme kohtuniku palgast, saab järeldada, et sellise menetlusgrupi puhul

eeldatakse, et kohtuniku tööpanus koos vastutuse ja menetluse juhtimisega on kuni kaks korda suurem

kui kohtujuristil. Tallinna Halduskohtu tööjaotusplaanist nähtub, et ilma kohtujuristita töötavale

kohtunikule jaotatakse kuni 25% vähem kohtuasju. Isegi kui eeldada, et töökoormuse vähendus on

maksimaalne ehk 25%, tähendab see seda, et ilma kohtujuristita töötava kohtuniku töömudel on palju

efektiivsem kui senine 1+1 töömudel. Kavandatav muudatus osutab ühtlasi ka sellele, et kohtujuristide

ressurssi saab ning tuleks kasutada efektiivsemalt. Riigikohus ei nõustu seletuskirjas esitatud

seisukohaga, et kohtuniku töökoormuse hindamise kõige objektiivsem alus on kohtusse saabuvate

asjade arv ühe kohtuniku kohta. Kohtute haldamise nõukoja 117. istungil 16.–17. septembril 2021 kiideti

heaks kohtute töökoormusmetoodika muudatused, otsustati lõpetada prooviperiood ja kasutada

metoodikat alates 2022. aastast kõikides maa- ja halduskohtutes. Metoodika võeti kasutusele just sel

põhjusel, et töökoormuse hindamine kohtuasjade arvu alusel (kohtuasjade hulk kohtuniku või

teenistuskoha kohta) ei olnud piisavalt objektiivne. Asjaolu, et kahe halduskohtu tööpiirkonnas võidakse

mõningaid ümberpaigutusi teha, ei ole Riigikohtu hinnangul piisav argument. Riigikohtu arvates ei tuleks

mitte ainult sel konkreetsel juhul, vaid ka muul sarnasel juhul alati hinnata kohtute ressursse tervikuna.

Samuti oleks asjakohane koormust hinnata töökoormusmetoodika mõistes kohtuniku arvestuslikust

normkoormusest lähtudes (1600 töötundi õigusemõistmiseks aastas).

Võttes arvesse, et mõlema halduskohtu töökoormus on olnud 2024. aasta kahel esimesel kuul võrreldes

eelmise aasta sama perioodiga 20–24% suurem, on Riigikohtu hinnangul eelnõuga kavandatud

muudatus põhjendatud. Justiitsministeerium võtab Riigikohtu arvamuse teadmiseks.

Mari-Liis Mikli

asekantsler

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel” muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 19 alusel. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruses nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „17“ arvuga „18“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „16“ arvuga „17“;

3) paragrahvis 34 asendatakse arv „18“ arvuga „19“. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler

28.03.2024 nr 10