Hankija vastus vaidlustusele riigihankes viitenumber 289282

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

17.09.2025 nr 6.5-1/5693

Volikiri

Siseministri 05.02.2013 käskkirja nr 1-3/18 „Volituse andmine Päästeameti peadirektorile Eesti

Vabariigi ja Siseministeeriumi esindamiseks kohtus“ ja siseministri 03. oktoobri 2014 määruse

nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 5 alusel volitan Päästeameti õigusosakonna

ekspert Kristi Orn´i (isikukood 48303120271) esindama Päästeametit riigihangete

vaidlustusmenetlustes.

Käesolev volikiri kehtib tähtajatult ning on antud edasivolitamise õiguseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos

peadirektor

Kristi Orn

+372 58857634

[email protected]

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected]

Teie 15.09.2025 Meie 18.09.2025 nr 6.5-1/5631-2

Hankija vastus vaidlustusele riigihankes

viitenumber 289282

Hankija: Päästeamet 70000585 Raua 2 Tallinn [email protected] Hankija esindaja: õigusosakonna ekspert Kristi Orn Vaidlustaja: Anrek OÜ Registrikood 11549605 Vaidlustaja esindaja: juhatuse liige Reigo Vask Kolmas isik: Tekstiilikompanii OÜ Registrikood 11884663 Riigihange: „Magamisvarustuse ostmine“ (viitenumber 289282) riigihanke osa 1 Hankija taotlused:

- jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata;

- jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda;

- vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 1. Asjaolud

1.1 Päästeamet (edaspidi hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget

„Magamisvarustuse ostmine“ (viitenumber 289282) (edaspidi riigihange), mille kohta

avaldati riigihangete registris hanketeade 11.02.2025 ning ülejäänud riigihanke

alusdokumendid (kättesaadavad riigihangete registrist). Riigihange oli jagatud kaheks

osaks: osa 1 – voodipesu komplektide ostmine; osa 2 – tekkide ja patjade komplektide

ostmine.

1.2 Vaidlustus ja hankija vastus puudutab vaid riigihanke osa 1 kohta esitatud pakkumusi.

1.3 Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 18.03.2025 kell 11:00 ning tähtaegselt esitati hankijale

5 (viis) pakkumust, sh Anrek OÜ (edaspidi vaidlustaja) ja Tekstiilikompanii OÜ (edaspidi

kolmas isik) pakkumused.

1.4 12.08.2025 protokollidega võttis riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjon vastu

otsused pakkumuste vastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise kohta ning pakkumuste

edukaks tunnistamise kohta. Muude otsuste hulgas:

1.4.1 tunnistas hankija vastavaks ja edukaks ning pingereas teiseks pakkumuseks

vaidlustaja pakkumuse;

2 (6)

1.4.2 tunnistas hankija vastavaks, edukaks ja pingereas parimaks pakkumuseks Foxa

OY pakkumuse;

1.4.3 lükkas hankija kolmanda isiku pakkumuse tagasi kui riigihanke tingimustele

mittevastava.

1.5 Eduka pakkuja kontrolli etapis selgus, et Foxa OY kvalifikatsioon ei vasta hankija poolt

kehtestatud tingimustele. Sellest tulenevalt võttis hankija 15.08.2025 otsusega vastu uue

otsuse, millega jättis Foxa OY kvalifitseerimata.

1.6 Foxa OY kvalifitseerimata jätmise otsuse tulemusena muutus edukate pakkujate

pingerida. 15.08.2025 otsusega tunnistas riigihanke komisjon edukaks pingereas esimese

pakkumusena Anrek OÜ pakkumuse ja pingereas teise pakkumusena Festonia OÜ

pakkumuse.

1.7 15.08.2025 edastas hankija riigihangete registri kaudu pakkujatele teate hankija poolt

vastu võetud otsuste kohta.

1.8 22.08.2025 edastas kolmas isik hankijale läbi riigihangete registri taotluse (leitav e-RHR-

ist teabevahetuse alt – sõnumid hankijale) otsuse muutmiseks, mis puudutab kolmanda

isiku pakkumuse tagasilükkamist. Kolmas isik esitas taotluses ka põhjendused, mille

alusel otsuse muutmist palutakse.

1.9 Kolmas isik selgitab olukorda järgmiselt.

1.9.1 Leiame, et oleme heas usus teinud teile pakkumuse, mis vastab täielikult teie poolt

esitatud tingimustele ning hinnaga, mis on 27% protsenti soodsam järgmisest

pakkumuse hinnast. Lähtudes riigihanke eeldatavast maksumusest 1 120 000.-

eurot oleks Päästeametil arvestuslik kokkuhoid meiega lepingu sõlmimisel lihtsa

arvutusliku arvutuse kaudu ca 300 000.- eurot (hankija kommenteerib, et tegemist

on kolme aastase raamlepingu sõlmimisega).

1.9.2 Pakkujana oleme aru saanud riigihanke tingimustest, et pakkumus peab vastama

etteantud riigihanke tingimustele nii või teisiti (vastavustingimused – 1.

Pakkumuse esitamine – pakkuja kinnitus vastavuse kohta), samuti oleme

kinnitanud „Jah“ vastustega (vastavustingimused – 7. Tehnilisele kirjeldusele

vastavus – pakkuja kinnitus vorm I tehnilisele kirjeldusele vastamise osas) meie

pakkumuse vastavust esitatud tingimustele.

1.9.3 Esitame oma vastulause alljärgnevate selgitustega:

1.9.3.1 pakkujana oleme kinnitanud oma pakkumuse vastavust

vastavustingimuste osa all nagu eespool selgitasime, seega oleme

kinnitanud et meie pakkumus vastab esitatud tingimustele;

1.9.3.2 oleme nõus, et vorm I tabel tuleb täita, kuid oleme aru saanud, et juhul,

kui pakkuja pakutav toode erineb küsitavast, siis on vajalik pakkuja toote

parameetrite välja toomine, samas toote vastavuse korral hankija esitatud

parameetrite kordamine ei ole vajalik (üldine vastavuskinnitus on antud);

1.9.3.3 Silt hooldustingimustega. Siin on tekkinud kahetsusväärne trükiviga, et

ehk üks „0“ on arvuti ise juurde lisanud. Silti on võimalik asetada

ükskõik millise õmbluse vahele, vastavalt hankija soovile. Tegemist ei

ole sisulise mittevastavusega ja seda oleks hankija saanud lihtsa

selgitusküsimise kaudu korrigeerida. Tegemist on formaalse trükiveaga

ja selle väärtuse erinevus ei muuda pakkumuse sisulist vastavust. Viga

oleks saanud korrigeerida enne tootmise alustamist.

1.9.3.4 Kolmel real puuduvad andmed, kuna oleme nõustunud hankija

tingimustega (sh kinnitused vastavustingimustes) ning meie toode vastab

täpselt esitatud tingimustele ning tingimuse kordamine ei ole vajalik.

1.9.3.5 Pakkuja pakub oma toodet ning kangas on lepingu täitja (Pakkuja) poolt

– siin on ette antud tingimus, mida tuleb täita ning millele ei saa vastava

„Jah“ või „Ei“. „...“ – tähendab „nagu nõutud“ ehk siis tähendab

vastavust ja väljendab esitatud tingimusele vastavust/kordamist;

1.9.3.6 Padjapüür. Meie pakkumus on vastav, kuna rea „Toote valmismõõdud

on 500x600 mm“ oleme vastanud, et „Padjapüüri mõõdud on 500x600

3 (6)

mm“. „50x60 + 20 cm“ – on toodud täiendavalt, kuna 20 cm tähendab

tagasikeeratava äärega püüri, mida hankija on meilt varasemalt tellinud.

1.9.3.7 Leiame, et tegemist ei ole sisuliste mittevastavustega vaid trükivea („0“)

ja mõne vaieldava formaalse mittevastavusega ning seetõttu oleks

hankija pidanud esitama meile selgitusküsimused, arvestades ka

asjaoluga, et hinna poolest järgmise pakkujaga lepingu sõlmimine ja

toodete ostmise korral kaotab Päästeamet ca 300 000.- eurot järgmise

kolme aasta jooksul.

1.9.3.8 Palume hankijal muuta oma otsus ning meie pakkumust mitte tagasi

lükata, kuna sisuliselt oma meie pakkumus vastav.

1.10 Hankija lükkas kolmanda isiku pakkumuse esialgselt tagasi põhjustel, mis on toodud

vaidlustaja vaidlustuse punktis 6 ning hankija poolt koostatud protokollis (leitav e-RHR

riigihanke dokumendid alalehelt pealkiri „Pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise

otsus vol 1“). Hankija pidas sisuliseks mittevastavuseks asjaolu, kus vastavalt riigihanke

selgitava dokumendi (edaspidi RSD) lisa 1 tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) punktis 2.3

toodule peab pakutava voodilina ülemise otsa palistuse vahele 10 mm kaugusele paremast

küljest olema õmmeldud silt hooldus-tingimustega. Kolmas isik oli vastavustingimuse

pealkirjaga „Tehnilisele kirjeldusele vastavus“ kohaselt nõutud vormil I esitanud andmed,

mille kohaselt pakutava voodilina ühes lühemas servas, 100 mm kaugusel küljest, on

paigaldatud hooldussilt. Sellest tulenevalt hindas hankija, et pakutavale voodilinale

paigaldatud hooldussildi kaugus ei vasta hankija poolt RSD lisa 1 TK punktis 2.3.

kehtestatud hooldussildi õmblemise kaugusele. Pakkuja poolt pakutava voodilina

hooldussildi kaugus paremast küljest on 90 mm kaugemal, kui hankija poolt TK-s

kehtestatud kaugus.

1.11 Hankija kolmandalt isikult enne otsuse vastu võtmist selgitusi ei küsinud.

1.12 Pärast kolmanda isiku taotluse saamist kontrollis hankija kõik riigihankele esitatud

pakkumused ja vastu võetud otsused üle. Kontrolli tulemusena muutis hankija kolmanda

isiku pakkumuse vastavuse kontrolli otsuseid riigihanke osale 1 ja 2 ning Foxa OY

pakkumuse vastavuse kontrolli otsust riigihanke osale 2. Ehk hankija tuvastas ka omal

algatusel pakkumuste vastavuse kontrolli osas puudusi.

1.13 Muudetud otsus koos hankija kaalutlusega on leitav e-RHR riigihanke dokumendid

alalehelt (pealkiri „Pakkumuste vastavaks tunnistamine vol 2 ja edukaks tunnistamine vol

3“) ning toodud ka vaidlustaja vaidlustuse punktis 7.

2. Hankija põhjendused

2.1 Hankija soovib riigihanke tulemusena osta voodipesu komplekte, mis koosnevad

voodilinast, tekikotist ja padjapüürist. Seega on riigihanke eesmärgiks just voodipesu

komplektide ostmine. Hooldussildi paiknemine ei ole riigihanke keskne tingimus.

Pakkuja kohustuseks oli riigihankel eelkõige voodipesu olemasolu tagamine ning

sealjuures teavitada kasutajat voodipesu hooldamise tingimustest. Seega ei ole

hooldussildi asukoht nii primaarne ja määrav, mis välistaks hankija võimaluse voodipesu

osta ja kasutada ehk riigihanke eesmärki täita. Hankija peab hooldussildi paiknemist

väheoluliseks tingimuseks.

2.2 Vaidlustaja viitab, et kolmanda isiku pakkumuses esineb sisuline mittevastavus. Hankija

on tehnilise kirjelduse punktis 2.3 esitanud järgmise tingimuse: „Voodilina ülemise otsa

palistuse vahele 10 mm kaugusele paremast küljest on õmmeldud silt hooldus-

tingimustega.“ Kolmas isik on oma pakkumuses vormil I kirjutanud: „Voodilina ühes

lühemas servas, 100 mm kaugusel küljest, on paigaldatud hooldussilt.“

2.3 Vastavalt punktis 1 toodule võttis hankija esmalt kolmanda isiku pakkumuse osas vastu

otsuse pakkumus tagasi lükata, kuna selles esineb sisuline mittevastavus. Kolmas isik

esitas hankijale taotluse otsuse muutmiseks koos selgitustega. Hankija kontrollis kõik

pakkumused pärast kolmanda isiku taotlusega tutvumist üle ning mõistis, et on eksinud

otsuse vastu võtmisel, millega lükati kolmanda isiku pakkumus tagasi. Hankija võttis

vastu muudetud otsuse ning tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks riigihangete

4 (6)

seaduse (edaspidi RHS) § 114 lg 2 alusel, kuna selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid

riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.

2.4 Hankija kaalutluse aluseks kolmanda isiku pakkumuse osas otsuse muutmiseks olid

järgmised asjaolud: 1) hankija ei andnud kolmandale isikule võimalust selgitusi esitada;

2) kolmanda isiku pakkumuses esines ilmne ebaselgus; 3) pakkumuse sisuline

mittevastavus ei olnud ilmselge; 4) pakkujate võrdne kohtlemine ja läbipaistvus.

2.5 Hankija hinnangul tingis kolmanda isiku pakkumuse osas otsuse ülevaatamise ja lõpuks

ka muutmise vajaduse esmalt just asjaolu, et tegelikkuses ei olnud pakkumuse vastavus

või mittevastavus üheselt selge ehk hankija ei saanud olla automaatselt arvamusel, et

pakkumuses esineb sisuline mittevastavus, kuna pakkumus oli ebaselge ja selles esitatud

andmete vahel esines vastuolu.

2.6 Ebaselguse tingis asjaolu, et vastavustingimustes pealkirjaga „Pakkumuse esitamine“ ja

„Tehnilisele kirjeldusele vastavus“ on pakkuja kinnitanud, et tema pakkumus vastab

kõigile riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. Samas on vastavustingimuses

pealkirjaga „Tehnilisele kirjeldusele vastavus“ nõutud vormil I esitatud info justkui

pakkumuse üks ebaoluline aspekt (voodilina hooldussildi asukoht ei ole riigihanke objekti

suhtes oluline tingimus) ei vasta hankija poolt kehtestatud tingimusele.

2.7 Riigikohtu otsuse nr 3-19-1464 punkti 16 kohaselt on hankijal õigus otsustada, kas ta

usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid.

Hankija küsis pakkujatelt pakkumuses mh üldist kinnitust pakkumuse vastavuse osas

tehnilisele kirjeldusele. Seega tuli hankijal pakkumuste vastavuse kontrollimisel ka

esitatud kinnitust mh arvesse võtta.

2.8 Ebaselge olukord oleks tulnud lahendada kolmandalt isikult selgituse küsimisega enne

otsuste vastuvõtmist.

2.9 Ka RHS kommenteeritud väljaanne ütleb RHS § 114 lg 2 teise lause kommentaarides

selgelt, et hankijal on pakkujalt selgituse küsimise osas kaalutlemise õigus ja kohustus

olukorras, kus pakkumuses esineb puudusi või vastuolusid, aga ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides toodud tingimustest. Antud juhul esines

kolmanda isiku pakkumuses selgelt vastuolu, kus ühes vastuses kinnitati pakkumuse

vastavaust ning teises dokumendis oli eksitud numbri sisestamisel ehk pakkumuse

vormistamisel.

2.10 Kuna pakkumuses esitatud andmete puhul oli tegemist vastuoluga, siis ei saanud

hankijale üheselt selge olla, et pakkumuses esineb sisuline mittevastavus, mitte nö

„formaalne kõrvalekalle“. Kolmas isik ei olnud pakkumuses ühelgi juhul kinnitanud, et

pakkumus ei vasta sisuliselt esitatud tingimustele. Vastupidi kinnitas kolmas isik kahes

erinevas vastavustingimuses, et pakkumus vastab esitatud tingimusele.

2.11 Kolmanda isiku taotlusest selgus hankijale, et pakkujal on inimliku eksimuse tõttu

vormile I voodilina hooldussildi kauguse puhul kirja saanud üks null rohkem. Kui hankija

oleks kolmandalt isikult selgitust küsinud, siis oleks tulnud hankijal otsuse tegemisel

kaaluda, kas tegemist on sisulise või nö formaalse puudusega. Oluline on silmas pidada,

et otsuse tegemisel tuleb hankijal arvestada kogu pakkumuses esitatud infot kogumis.

Inimlik eksitus tähendab seda, et pakkuja on riigihankele esitanud vastava pakkumuse

ning eksinud pakkumuse vormistamisel. Ehk tegemist on vormilise, mitte sisulise

mittevastavusega. Hankija mõistab, et pakkujatel on pakkumuse koostamisel

kõrgendatud hoolsuskohustus, kuid see ei saa välistada 100% inimlikke eksimusi.

Taotlusega koos esitatud selgitustest mõistis hankija, et kolmanda isiku tahe oli esitada

tingimustele vastav pakkumus.

2.12 Hankija aga esialgset otsust tehes ei küsinud kolmandalt isikult selgitusi, et siis sellest

lähtuvalt kaaluda, kas tegemist on sisulise või mittesisulise kõrvalekaldega. Hankijal ei

olnud otsuse vastuvõtmiselt täit selgust, mis oli kolmanda isiku tahe pakkumuse

esitamisel, vaid asus ise kolmanda isiku pakkumust sisustama otsuse vastuvõtmiseks.

Pakkumuse tagasilükkamine ilma selgitusi küsimata on vastuolus hea halduse tavaga.

2.13 Riigikohus on mh pidanud pakkumuse koostamise vormiliseks ehk mittesisuliseks

eksimuseks andmete ebaloogilisust ning osa andmete puudumist (RKHKo 3-3-1-44-13,

5 (6)

p 21.4.). Antud juhul oli tegemist ebaloogilisusega. Kui pakkuja kinnitab kahel juhul

pakkumuse vastavust, padjapüüri ja tekikoti puhul saab õigesti aru hooldussildi kauguse

nõudest, aga ühe voodipesu elemendi puhul mõistab ühtäkki hooldussildi kauguse nõuet

oluliselt teisiti, siis ei saa see olla hankija jaoks loogiline ning usutav olukord. Hankijal

oleks pidanud koheselt tekkima kahtlus, et tegemist ei pruugi olla pakkuja sooviga

selliseid andmeid esitada, vaid pakkuja on ilmselgelt vormistuslikult eksinud pakkumuse

koostamisel.

2.14 Lisaks nähtub kohtupraktikast, et dokumentide mittesisulise muutmisega on tegemist ka

juhul, kui selgitustega esitatavad andmed puudutavad kas dokumentide vähem olulisi

aspekte või olulist tingimust üksnes vormiliselt (RHS kom § 46 lg 4 kohta p 32). Hankija

on nõus, et andmed, mille alusel kontrollitakse pakkumuse vastavust on olulised. Samas

on kohtud lugenud pakkumuse ebaoluliseks detailiks ka tehnilisi andmeid, nt TlnRK

(TlnRk 3-16-1219 p-d 16-18) pidas avaliku liiniveo korraldamiseks läbiviidud

riigihankes pakkumuse mittekeskseks tingimuseks teenuse osutamiseks kasutatavate

busside uste arvu. Ühe voodipesu komplekti elemendi hooldussildi kaugus voodilina

äärest ei ole kuidagi riigihanke eesmärki silmas pidades oluline aspekt.

2.15 Lähtudes pakkumusest ja kolmanda isiku selgitusest jõudis hankija järeldusele, et

kolmanda isiku poolt vormil I esitatud üleliigne null ei olnud sisuline mittevastavus ja

kolmanda isiku tahe, vaid formaalne inimlik eksimus andmete sisestamisel ehk vormiline

mittevastavus. Selgituste käigus ei muutnud kolmas isik oma pakkumust sisuliselt, vaid

kinnitas üle pakkumuses toodu, et pakkumus vastab kõikidele esitatud tingimustele (sh

voodilina hooldussildi kauguse osas) ning tegemist on vormistusliku inimliku eksitusega.

Seega ei olnud hankija esialgne otsus kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks

õiguspärane ning tuli muuta. Kolmanda isiku pakkumuses ei esinenud sisulisi

kõrvalekaldeid hankija poolt riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustest.

2.16 Kuna kolmas isik esitas selgitused oma taotluses, siis lähtus hankija otsuse muutmisel just

taotluses esitatust ning käsitles seda selgitusena ja eraldi kolmandalt isikult uuesti

selgitusi küsima ei hakanud.

2.17 RHS kommenteeritud väljaande (lk 322 p 45) ja õiguskirjanduse kohaselt tingib hankija

kohustuse selgituse küsimiseks hea halduse tava ja proportsionaalsuse põhimõtted.

Euroopa Kohus on selgituste küsimata jätmist pidanud õigusvastaseks eelkõige olukorras,

kus pakkumusse sattunud vead on ilmselgelt tehnilised ja ebaolulised ning kus

pakkumuse õiget sisu on pakkumuse enda või selle esitamisega seatud asjaolude järgi

hõlpsalt võimalik tuvastada (EÜK T-211/02 p 37; T-195/08 p 65; K. Taube 2012, lk 72).

Antud juhul oli pakkumuses esinev viga selgelt tehniline ja ebaoluline.

2.18 Hankija on seisukohal, et:

2.18.1 kolmanda isiku pakkumuse osas oli hankijal pigem kohustus selgitusi küsida,

sest pakkumuses oli tegemist vastuoluga ehk viga oli tehniline ja ebaoluline;

2.18.2 hankija esialgselt vastu võetud otsus kolmanda isiku pakkumuse tagasi

lükkamise kohta oli vale ja ebaproportsionaalne ning tuli parandada;

2.18.3 hankija võttis otsuse muutmisel selgituse käigus saadud info õiguspäraselt

arvesse ning lähtus seejuures võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest.

2.19 Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt pidi hankija otsuse muutmisel arvestama nii

kolmanda isiku kui ka vaidlustajaga. Kui hankija otsus oli esialgselt vale, siis ei saa selle

õigeks muutmine kuidagi ebavõrdselt kohelda vaidlustajat. Küll aga kohtleks hankija

ebavõrdselt kolmandat isikut, kui jätaks oma vale otsuse jõusse ning kolmas isik ei saaks

sellest tulenevalt õigust olla raamlepingu täitjaks ning täita esimest hankelepingut.

2.20 Kui juurde tuua proportsionaalsuse kaalutlus, siis pakkumuste hindamise aluseks olnud

esimese tellimuse maksumuse osas oli vaidlustaja poolt pakutud ühe voodipesu komplekti

hind 15,68 EUR ja kolmanda isiku ühe voodipesu komplekti hind 12,30 EUR. Hankija

on soovinud esimese tellimusega tellida 14 520 voodipesu komplekti. Vaidlustaja puhul

teeks see esimese tellimuse väärtuseks 227 673,60 EUR, kolmanda isiku puhul

178 596,00 EUR. Ehk esimese tellimuse maksumuse vahe oleks 49 077,60 EUR.

6 (6)

2.21 Hankija esialgne otsus ei olnud õige ja tuli muuta. Otsuse muutmata jätmise korral ei

oleks hankija kolmandat isikut võrdselt kohelnud. Seega ei saanud otsuse muutmise

kaalutluseks olla kolmanda isiku soodsam pakkumuse maksumus. Küll aga otsuse

õiguspäraseks muutmisega kasutab hankija ka rahalisi vahendeid säästlikul ehk hoiab

juba esimese tellimuse pealt kokku ca 50 000 eurot.

2.22 Kokkuvõtvalt on hankija seisukohal, et kolmanda isiku pakkumuses esines ilmne

ebaselgus, kuid ei esine sisulist puudust, mille tõttu tuleks kolmanda isiku pakkumus

tagasi lükata. Hankija ei lähtunud esialgselt otsuse vastuvõtmisel hea halduse tavast ega

andnud kolmandale isikul võimalust selgitusi anda ning ebaselgust sellega kõrvaldada.

Hankija on kõiki pakkujaid võrdselt kohelnud ning juhul kui hankija oleks jätnud

kolmanda isiku osas otsuse muutmata oleks see tinginud just kolmanda isiku ebavõrdse

kohtlemise. 3. Kokkuvõtteks

3.1 Hankija on seisukohal, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata, sest vastuvõetud otsus

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on õiguspärane. Kolmanda

isiku pakkumuses ei esine sisulist mittevastavust ning tuleb sellest tulenevalt vastavaks

tunnistada. Otsuse muutmise teel on hankija pakkujaid võrdselt kohelnud ning lähtunud

võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest.

3.2 Kõik vaidlustatud riigihankega seotud dokumendid ja selgitustaotlused on kättesaadavad

riigihangete registrist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Orn

ekspert

õigusosakond

Lisa:

1. Volikiri Päästeameti esindamiseks