Kuressaare linn Roomassaare sadama laiendamine maismaa-alal detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta seisukoha küsimine

Lisa 1

Kuressaare linnas Roomassaare sadama laiendamine maismaa-alal detailplaneeringu

planeeringuala

Detailplaneeringuala, sadamakaart ja asukohakaart

Lisa 2

Saaremaa Vallavalitsuse

xx.09.2025 korraldusele nr xxx EELNÕU

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Roomassaare sadama laiendamine maismaa-alal detailplaneering

Hõlmab Kuressaare linnas Kullimäe tee 3a (katastritunnus 71401:001:3288),

Kullimäe tee 1a (katastritunnus 34901:001:0252), Kullimäe tee 1

(katastritunnus 34901:016:0035) ja Roomassaare tee 6d (katastritunnus

34901:016:0033) ning osaliselt Roomassaare tee 10c (katastritunnus

34901:016:0080) ja Roomassaare tee 12 (katastritunnus 71401:001:3156)

katastriüksuseid.

Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-25-013

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: AS Saarte Liinid

ALGATAJA: Saaremaa Vallavalitsus

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK JA

VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: 1. Roomassaare sadama laiendamine

maismaa-alal, ehitusõiguse määramine lao- ja tootmishoonete püstitamiseks,

päikesepaneelide ja vertikaalsete tuulegeneraatorite paigaldamiseks ning

sademevee puhastussüsteemi rajamiseks.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 13,1 ha

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneering on

kooskõlas kehtiva Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi

ühisplaneeringuga.

4. PLANEE-

RINGU LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSETE SIHTOTSTARBED:

maatulundusmaa, tootmismaa, transpordimaa ja ärimaa.

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem.

GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõtkavas 1:500 ja kõrgussüsteemis EH

2000.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub.

ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering kehtestatud 26.

jaanuari 2012. a Kuressaare Linnavolikogu otsusega nr 1.

Roomassaare sadama detailplaneering kehtestatud 26.01.2017. a Kuressaare

Linnavolikogu otsusega nr 2.

Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskiri Saaremaa vallas“.

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Keskkonnaameti 17.04.2025 kiri nr 6-2/25/6650-3 ja xx.09.2025 kiri nr xx

Transpordiameti 25.04.2025 kiri nr 7.2-2/25/5341-2 ja xx.09.2025 kiri nr xx

Kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-

lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: määrata planeeringuga.

Kruntimine vastavalt kavandatavale tegevusele. Kruntimine kindlasti vajalik

Lisa 2

Saaremaa Vallavalitsuse

xx.09.2025 korraldusele nr xxx EELNÕU

ARHITEK-

TUURSED

NÕUDED

kuna hetkel nähakse tegevusi ette neljal eraldi katastriüksusel. Kindlasti

kavandada kergliiklustee osas eraldiseisev katastriüksus.

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.

Planeeringuga määrata krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed,

arvestada lennundusseaduse § 352 lõikega 3 Lennuvälja kaitsevööndis keelatud

tegevused:

- põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri;

- seadmete paigaldamine, mille töö võib segada lennujuhtimis- ja

raadionavigatsiooniseadmete tööd;

- uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks

koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned).

Määrata otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist

hakata kasutama.

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.

Lähiaadressid ja sihtotstarbed määratakse hilisema menetluse käigus.

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga.

Lisaks käsitleda kuni 0-60 m2 ehitisealuse pinnaga hooneid. Kuni 20 m2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrgused hooned lugeda suurima lubatud

hoonete arvu hulka.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga.

Määrata täisehitusprotsent - hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna

protsentuaalne suhe krundi pinda.

KRUNTIDE HOONESTUSALA: planeeringuga määrata hoonestusala,

ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused, lähtudes ideest et kõik

projekteeritavad ehitusteatise ning ehitusloa kohustuslikud hooned peavad

paiknema planeeritud hoonestusalal.

Planeeringuga näidata võimalik hoonekontuur - planeeringus illustratiivset

iseloomu omav graafiline kujutis, mis annab ettekujutuse suurima võimaliku

planeeritud hoonemahu ehitisealusest pinnast ja ei ole siduv hoone hilisemal

projekteerimisel.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga.

HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: planeeringuga määrata hoonete ja

ehitiste suurim lubatud arv ja kõrgus eeldusel, et ei ületata lennuvälja

kaitsevööndis lubatud ehitiste suurimat kõrgust.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine. Planeeringuga määrata hoone(te)

minimaalne sidumiskõrgus: s.o määrata väikseim lubatud absoluutne

kõrgusmärk hoone esimese maapealse korruse konstruktiivse põrandapinna

peale. Tulenevalt üleujutusohust määrata planeeringuga tingimus:

absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada

veekindlatena. Planeeringuga määrata suurim lubatud vertikaalplaneerimise

kõrgus +2.80 m abs; minimaalne lubatud sidumiskõrgus +2.60 m abs ning

suurim +3.00 m abs. Kõrgused täpsustuvad detailplaneeringu koostamise

käigus.

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,

VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga.

Lisa 2

Saaremaa Vallavalitsuse

xx.09.2025 korraldusele nr xxx EELNÕU

Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse

juhtfunktsiooniks ettevõtlusala. Vahetus naabruses paiknevad Lennujaam,

liinisadam (Abruka ja Ruhnu laevaühendus), jahisadam ja kaubasadam.

Arvestada tuleb:

- lähtuvalt piirkonnas toimivatest funktsioonidest peab hoonestuse

arhitektuurne lahendus olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma

keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi;

- planeeringuga määrata kohustus - hoonete arhitektuursed eskiisid

esitada vallavalitsuse arhitektile arvamuse avaldamiseks enne ehitusloa

taotlemist ehitisregistris;

- viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale

iseloomulikud materjalid;

- Roomassaare tänava poolsed fassaadid peavad olema esindusliku

arhitektuurse lahendusega, kus tuleb kasutada minimaalselt kahte

erinevat materjali. Roomassaare teelt vaadeldavana ei ole lubatud

katmata sandwich paneelidest fassaad, võimalus kasutada nt

fassaadiplaate vms. Lahendus kooskõlastada vallavalitsuse arhitektiga;

- hoonete teenindushoovid/laoplatsid ei tohi paikneda Roomassaare tee

poole;

- projekteerimisel arvestada erivajadustega inimeste ligipääsetavusega

hoonetele.

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. Piirded

Roomassaare tee poole on lubatud vaid ohutuse kaalutlustel. Piirded võivad

paikneda planeeringuala keskel ja läänepoolsel osal. Kruntide piiramisel

vajalikud piirded lahendatakse detailplaneeringu menetluse käigus.

Kergliiklustee äärde kõrged piirded ei ole lubatud ja kergliiklusteel liiklemist ei

tohi piirata.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga.

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: määrata planeeringuga. Planeerida

kohustuslik põhimahu ehitusjoon Roomassaare tee ääres selleks, et tänava ääres

paikneksid hooned.

JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: planeeringualale pääseb avalikult

kasutatavate Kuressaare ringtee tugimaantee (tee nr 76) ja Roomassaare

kergliiklustee (tee nr 3492062) kaudu.

Planeerida liikluskorralduse põhimõtted alal ohutult ja sidusalt, planeeringuga

määrata juurdepääs Kullimäe teelt Kullimäe tee 3a kinnistu kaudu.

Planeeringuala läbiv Roomassaare kergliiklustee (tee nr 3492062) peab säilima

ja jääma igal juhul avalikku kasutusse. Alal ümbertõstmise vajaduse korral

ehitada uus kergliiklustee lõik välja sarnaselt ülejäänud varem projekteeritud

piirkonna kergliiklusteede võrguga. Kergliiklustee äärde võib kavandada

ohutuse tagamiseks ja häiringute minimeerimiseks haljaspuhvri.

TEED: määrata planeeringuga. Juurdepääsuteede planeerimisel tugimaanteelt

Kuressaare ringtee (tee nr 76) ja kohalikult Kullimäe tee (tee nr 3490405)

arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu.

Analüüsida lisanduva liikluse mõju Kullimäe tänavale ja riigi tugimaanteele

Lisa 2

Saaremaa Vallavalitsuse

xx.09.2025 korraldusele nr xxx EELNÕU

Kuressaare ringtee ning teostada kavandatavate ristmike läbilaskvuse

kontrollarvutused tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava

perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Selleks kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda juurdepääsuteede ja

tugimaantee ning Kullimäe tee ristumiskohtade nähtavuskolmnurki.

Nähtavuskolmnurkadesse hekke, läbipaistmatuid piirdeaedu jm nähtavust

takistavaid ehitisi ja objekte mitte kavandada.

PARKIMINE: määrata planeeringuga.

- Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele normidele.

- Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

- Parkimine tuleb lahendada krundi siseselt.

- Parkimiskohtade arvutusel võtta arvesse nii hoone mahus kui väliruumis

paiknevaid parkimiskohti. Liigendada parklad kuni 20-kohalisteks

kasutades haljasribasid, põõsaistutust ja kõrghaljastust.

- Tee maa-ala ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee,

eraldusriba) kirjeldus ja ligikaudsed laiused ning mõõtude sidumine.

Esitada tüüpristprofiilid sõidutee ja parklate kohta.

- Hoonete rajamisel arvestada jalgrataste parkimisvõimalusega hoonete

sissepääsude läheduses. Nt kontorihoone korral personalile eelistatult

planeerida kaetud või ilmastikukindlad rattaparklad. Ratta

lukustamisvõimalusega, parkimiskohti suhtes 1 jalgratta parkimiskoht

200 brutopinna ruutmeetri kohta või 1 parkimiskoht iga 12 töötaja

kohta, kuid kokku mitte vähem kui 6 kohta (EVS 843:2016

"Linnatänavad" tabel 9.3);

HEAKORD JA HALJASTUS: määrata planeeringuga, tuua välja kattega alade

ja haljastatud alade suhe.

JÄÄTMEKÄITLUS: jäätmekäitlus lahendada lähtuvalt kehivast Saaremaa

valla jäätmehoolduseeskirjast. Tagatud peab olema jäätmete liigiti kogumine

nii ehitustegevuse käigus kui ka kinnistute kasutuselevõtul. Katastriüksusel

asuvate jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks peab olema

aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee umbes 26 tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki

ümberpööramise võimalusega, kui mahutid asuvad katastriüksusel suuremast

teest eemal tupiktee lõpus. Kirjeldada jäätmekäitlusega seonduv seletuskirjas

ning näidata liigiti kogumise konteinerite asukohad (Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirja §5 kirjeldatud nõuetele vastav) põhijoonisel.

MUU: tootmise ja ladustamisega kaasnevad mõjuhäiringud ei tohi ületada

kinnistu piire (müra, tolm, hais). Teha kõik selleks, et ei tekiks lisahäiringuid.

Kergesti lenduvate materjalide platsidel ladustamisel (nii piiratud kui ka

piiramata aladel) tuleks analüüsida ja tuua välja võimalik mõju materjalide

hoiustamisel, transpordil, laadimisel jms, tuua välja kuidas häiringute mõju

saaks vähendada. Suure tolmukoguse korral võib esineda häiring lennujaamale

ja reisi- ning jahisadamale. Väga kuivi ja tolmavaid materjale on asjakohane

hoiustada laohoonetes, mitte lahtiselt puistes.

Päikesepaneelid on lubatud kavandada hoonete katustele ja/või kompaktsele

alale, planeeringuga täiendavalt käsitleda lubatud maksimaalne energia

maht/vajadus. Kooskõlas lennundus- ja transpordiseadusega minimeerida

Lisa 2

Saaremaa Vallavalitsuse

xx.09.2025 korraldusele nr xxx EELNÕU

peegeldus ja pimestamine Roomassaare teel liiklejatele.

Planeeringuga määrata suurim lubatud kattega ala ja haljastatud ala (näiteks

15%).

Kaaluda ellurakendamise kavasse lisada ehitiste valmimise järjekord

(esimesena Roomassaare tee äärne hoone).

Vertikaalsed tuulegeneraatorid planeerida vähem vaadeldavasse asukohta

(kõrgus vastavalt lennundusseadusele).

Planeeringuga määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused:

Isikliku vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:

hoonete lähiümbrus kavandada hästi vaadeldavana. Erinevate kasutajate

tsoonid kavandada selgelt eristuvatena, et hoone territooriumil oleks hea

orienteeruda. Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada.

Valgustuse kavandamisel jälgida, et ei tekiks pimedaid nurgataguseid ja nišše.

LOODUSKESKKOND: planeeringualal ei asu Maa- ja Ruumiameti

looduskaitse ja kitsenduste rakendusele tuginedes looduskaitsealasid ega

projekteeritavaid kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, pool-looduslikke

kooslusi, vääriselupaiku ega looduskaitsealuseid liike. Tegemist on

üleujutusohuga alaga. Prognoositav üleujutusoht on 1x10 aasta jooksul üle

poole planeeringualast. Üleujutusohu kaardi järgi jääb vee alla isegi lõuna pool

olev üsna suures mahus täidetud ala. Lisaks asub suurem osa planeeringualast

ranna ehituskeelu-, veekaitse- ja piiranguvööndis. Ehitamine sellele alale on

vastuolus ranna ja kalda kaitse-eesmärkidega. Planeeringuala lõunapoolset osa

ei ole lubatud täiendavalt täita, kuna see võib põhjustada pöördumatuid

muudatusi sealsele looduskeskkonnale. Lisaks asub planeeringuala väärtuslikul

maastikul. Väärtuslike maastike tingimustes on kirjas, et ehitamine ja vaadete

kinni panemine merele ei ole lubatud.

Detailaneering üleujutataval alal. Katastriüksused asuvad üleujutusohuga alal –

küll aga pole katastriüksused esialgu arvatus üleujutuse riskipiirkonda, kuna

tegemist on hetkel haljasmaaga, kus üleujutus käesolevaga ei ohusta elanikke

või nende vara või keskkonnakahju. Küll aga on veemajanduskava üleujutusega

seotud riskide maandamise kava esimene üldeesmärk üleujutusega seotud

riskide ennetamine, muuhulgas uute objektide rajamise piiramine ja tingimuste

seadmine üleujutusohtlikel aladel.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-

10/L%C3%A4%C3%A4ne-

Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava%202022-2027.pdf

Osa planeeringualast asub mere täitmise teel tekkinud alal, mille maapinna

ehitus ei võimalda hinnata hoonestamise võimalikkust - kuna täitmine on

toimunud pärast kehtiva ühisplaneeringu ja maakonnaplaneeringu koostamist,

ei saa seda lugeda ka nimetatud dokumentides käsitletuks. Hetkel on

planeeringulahenduses kavandatud hoonestatavad krundid üleujutusohuga alale

ja laoplatsid merest kaugemale. Visuaali mõttes võibolla hea lahendus, kuid

üleujutusohu mõttes ei ole tegemist parima lahendusega.

Maakonnaplaneeringu alusel tegemist väärtusliku maastikuga.

Maakonnaplaneeringu aluseks olevas uuringus asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused on ala märgitud konfliktalana - veekogude

ääres olev rand ja kallas on olulised ökosüsteemide sidususe tagamiseks ja

loomade vaba liikumise suunajad. Hetkel ei ole jäetud planeeritavate tegevuste

Lisa 2

Saaremaa Vallavalitsuse

xx.09.2025 korraldusele nr xxx EELNÕU

ja merepiiri vahele esmapilgul puhverala.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

VEEVARUSTUS: OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare

maakonna põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes on alal põhjavesi nõrgalt

kaitstud.

Kui puurkaev PRK0008661 enam ei kasutata, tuleks see täiendava reostusohu

vältimiseks sulgeda.

Veevarustus lahendada ühisveevärgiga liitumise teel, liitumistingimused

Kuressaare Veevärgilt.

Katastriüksustele ulatuvad kitsendused: kallasrada, veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvöönd. Tagatud peab olema ligipääs kallasrajale.

Looduskaitseseadus § 38 lõike 3 alusel on ranna või kalda ehituskeeluvööndis

uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Veeseadus § 119 punkt 5 alusel on

veekaitsevööndis ehitamine keelatud. Roomassaare tee 12 kinnistule on

võimalik ilma ehituskeeluvööndit vähendamata kavandada üksnes

sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi.

REOVEE KANALISEERIMINE: kanalisatsioon lahendada

ühiskanalisatsiooniga liitumise teel

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: Sademeevee puhastamise seadmete

kavandamine üleujutatavale alale ei ole mõistlik. Sademevee kogumisel ja

käitlemisel tugineda määrusele „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused.“.

Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud

piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh

kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Käsitleda ning näidata

joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused vastavalt

Kuressaare Veevärk AS tehnilistele tingimustele.

Sademevett ei tohi juhtida või lasta valguda naaberkinnistule. Käsitleda

kinnistuga piirnev kraav ja soojatrass.

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga.

MUU: planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus,

(vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon,

elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). Tehnovõrkudega liitumised

vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised lisada planeeringu

lahendusele.

8. KOOSTÖÖ JA

KAASAMINE

Koostöö

+ Transpordiamet

+ Päästeamet

Kaasamine

+ Keskkonnaamet

+ Elektrilevi OÜ

Lisa 2

Saaremaa Vallavalitsuse

xx.09.2025 korraldusele nr xxx EELNÕU

+ AS Kuressaare Veevärk

+ AS Kuressaare Soojus

+ Läheduses asuvad ja naaberkatastriüksused: Kullimäe tee 3 (katastritunnus

71401:001:3287), Kullimäe tee 5 (katastritunnus 34901:016:0046),

Kullimäe tee (katastritunnus 34901:001:0251), Roomassaare tee 6

(katastritunnus 34901:016:0032), Roomassaare tee 6a (katastritunnus

34901:016:0008), Kullimäe tee L1 (katastritunnus 34901:016:0078),

Roomassaare tee 6b (katastritunnus 34901:016:0081), Roomassaare tee 10b

(katastritunnus 34901:016:0079), Roomassaare tee 7 (katastritunnus

34901:016:0056), Roomassaare tee 7a (katastritunnus 34901:016:0021),

Roomassaare tee 7b (katastritunnus 34901:016:0058), Roomassaare tee 5

(katastritunnus 34901:016:0057)

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala

analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende

saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku

põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu joonised koostada päevakajalisele topo-geodeetilisele

alusplaanile.

Detailplaneeringu kehtestatavad kihid tuleb vormistada vastavalt määrusele

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASENDISKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a

kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar

paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalsel kandjal pdf

Lisa 2

Saaremaa Vallavalitsuse

xx.09.2025 korraldusele nr xxx EELNÕU

ja dwg formaadis.

11. PLANEERI-

TAV ESI-ALGNE

AJA-KAVA

(ajakava võib

muutuda olenevalt

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

DP algatamine 40. nädal 2025

DP eskiislahenduse lahenduse

koostamine

41. nädal 2025 - 10. nädal 2026

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 15. nädal 2026

DP avalikustamine 14 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 26. nädal 2026

DP kehtestamine 30. nädal 2026

Lähteseisukohad on aluseks detailplaneeringu lahenduse koostamiseks, kuid vallavalitsusega

kokkuleppel võib planeeringulahendus mõningal määral erineda lähteseisukohtades toodust ja

detailplaneeringu algatamisel väljastatud lähteseisukohtade muutmine vajalik ei ole.

Tallinn 2025

Roomassaare sadama laiendamise

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

2

Nimetus: Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: aktsiaselts Saarte Liinid Reg nr 10216057

Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819 Tel +372 453 0140 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 28.08.2025

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

3

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8

2.1 Saare maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 8

2.2 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering ............................... 9

2.3 Koostatav Saaremaa valla üldplaneering .................................................................. 10

3 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 14

4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 18

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 18

4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 19

4.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ..... 19

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 32

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 32

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 33

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 33

4.4.2 Jääkreostus......................................................................................................... 35

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 35

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 37

4.6 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 38

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus ................................................................................... 38

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 39

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 39

4.10 Muud aspektid ....................................................................................................... 39

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 40

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 43

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) aktsiaselts Saarte Liinid (reg nr 10216057) tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi ka DP) algatamistaotluse lisana. Hinnatavaks DPks on Roomassaare sadama laiendamise detailplaneering, mis hõlmab Kullimäe tee 3a, Kullimäe tee 1a, Kullimäe tee 1, Roomassaare tee 6d ning osaliselt Roomassaare tee 12 ja osaliselt Roomassaare tee 10c katastriüksuseid.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

KSH eelhinnangu andmise vajaduse aluseks on KeHJS § 6 lg 2 p 22. Vastavalt KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Planeeringualast u 300 meetri kaugusele jääb Kuressaare lahe hoiuala1, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Mullutu-Loode linnualana2.

Käesoleva DP KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Roomassaare sadamas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saaremaa Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

1 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringuga kavandatakse tegevust Saare maakonda Saaremaa valda Kuressaare linna. Kavandatava tegevuse ala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid (Joonis 1).

− osaliselt Roomassaare tee 12 (kü 71401:001:3156, tootmismaa 50%, ärimaa 40% ja transpordimaa 10%);

− Kullimäe tee 3a (kü 71401:001:3288, maatulundusmaa 100%);

− Kullimäe tee 1a (kü 34901:001:0252, tootmismaa 100%);

− Kullimäe tee 1 (kü 34901:016:0035, tootmismaa 100%);

− Roomassaare tee 6d (kü 34901:016:0033, transpordimaa 100%);

− osaliselt Roomassaare tee 10c (kü 34901:016:0080, transpordimaa 100%).

Joonis 1. Detailplaneeringu ala Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaardil.

DP eesmärgiks on vastavalt algatamise taotlusele ehitusõiguse seadmine laohoonetele (6 tk, kuni 2 korrust) koos vajalike olmeruumidega, laoplatsidele, tootmishoonetele (max 3 tk, kuni 2 korrust), päikesepargi rajamiseks koos salvestustehnoloogiaga, vertikaalsete tuulegeneraatorite paigaldamiseks ja sademevee puhastussüsteemi rajamiseks. KSH eelhinnangu koostamise aluseks on planeeringu algatamise taotlus, mis on täpsusastmelt üldine. Esialgne eskiislahendus on esitatud Joonis 2.

Planeeringu koostamise käigus lahendatakse elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon ja sidevarustus. Veevarustus on eelduslikult võimalik tagada Kuressaare Veevärgi ühisveevärgist ning reovesi juhtida ühiskanalisatsiooni. Piirkond on varustatud elektri- ja sidevõrkudega, mis on võimalik pikendada planeeringualale.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

6

Laoplatsid

Roomassaare sadam vajab kauba käitlemiseks laoplatse. Laoplatsidel toimub erinevate kaupade (ümarpuit, hakkepuit, killustik jm) laevale lastimiseks kogumine, ettevalmistamine, liigiti sorteerimine jm. Kui vaheladu asub sadamas või selle vahetus läheduses, siis on kauba laevale laadimine või laevalt lossimine kiire ning sellega on turul konkurentsivõimelisemad nii sadam kui kaubavaldajad. Laoplatsid rajatakse kõvakattega ning need on kergesti puhastatavad. Sademeveed on kavandatud koguda ja juhtida rajatavale sademevee puhastile.

Tööstuspark (lao ja tootmishooned)

Soovitakse anda ehitusõigus kuni kolme tootmishoone ja kuni kuue laohoone rajamiseks. Tootmise võimalikeks suundadeks on meretuuleparkide detailid, laevaehitusega ja merendusega seonduv. Eelduslikult suunitlusega toodetel, mis eeldavad eelnevat või hilisemat meretransporti. Eelised on sadama, lennujaama ja taastuvenergia lähedus.

Ellinguhoone ja väikelaevade hoiustamine

Roomassaare sadam vajab väikelaevade talvist hoiustamise pinda ja siseruume väikelaevade hoolduseks. Logistiliselt on eelis sadama lähedus ja tulevikus sadamasse rajatavad mugavad väikelaevade tõste ja transpordi mehhanismid. Vahetus naabruses asub ka väikelaevade tootmise tehas, kellega koostöös võivad tekkida uued sünergiad.

Taastuvenergia tootmine

Saarte Liinid sadamate eesmärk on tulevikus toota taastuvenergiast kogu sadamate ja sadama klientide tarbeks kuluv elektrienergia. Vaatamata energiatõhususele (hooned, valgustus jm) on oodata suuremat energia tarbimist laevade, masinate ja mehhanismide poolt ning järkjärgulist loobumist fossiilsetest kütustest. Esimeses etapis on plaanis paigaldada päikesepaneelid eelistades paneelide asukohtadena katusepindu ning muid sobilikke alasid planeeringualal. Tehnoloogiate arengut arvesse võttes soovitakse võimaldada planeeringus ka väiksemate vertikaalsete tuulikute kasutamine. Suurte klassikaliste tuulikute rajamine planeeringualale ei ole mõeldav lähedalasuva lennuvälja kõrguspiirangute ja Mullutu-Loode linnualana läheduse tõttu. Samuti soovitakse planeeringus ette näha salvestustehnoloogiate kasutamine.

Sademevee süsteem

Roomassaare sadama territooriumil kogunev sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse läbi olemasoleva liiva/muda puhasti merre. Kuivõrd keskkonnanormid merre suunatavale veele (BHT, KHT, Püld, Füld, heljum) on kõrged ja kasutusel olev tehnoloogia ei suuda tagada normidele vastavat puhastust, siis on vajalik sademevee puhastamiseks ehitada nõuetele vastav puhastussüsteem ning planeeringus näha sellele ette ehitusõigus. Sademevee süsteem tuleb kavandada viisil, mis võimaldab vastu võtta ka planeeringuga lisanduvate äri- ja tootmismaade puhastamist vajavad sademeveed.

Kergliiklustee, teenindusala ja haljastus

Arendatavat maad läbib Kuressaare linnast Roomassaare sadamasse viiv kergliiklustee. Teenindusala hulka kuuluvad teed ja platsid, mille kaudu on võimalik ligi pääseda ja teenindada arendataval maal olevaid objekte. Kuigi tegemist on äri- ja tootmismaaga, siis maanteel Roomassaare sadamasse liiklejatele ja sadama klientidele (liinilaevadega reisijad, jahisadam) ja piirkonnas liiklejatele peab jääma visuaalselt korrektne vaade. Seega teeäärsete hoonete arhitektuurne lahendus ja haljastus peavad jätma vaatlejale meeldiva mulje.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

7

Joonis 2. Eskiis kavandatavast tegevusest. Tegu on esialgse algatamise taotluse aegse visandiga planeeritavatest tegevustest. Planeeringu täpsem koostamine toimub peale planeeringu algatamist.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

8

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Saare maakonnaplaneering 2030+3

Saare maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/94.

DP ala jääb maakonnaplaneeringu kohasele väärtusliku maastiku (Kuressaare, potentsiaalse riikliku tähtsusega) alale ja linnalise asustusega alale.

Väärtuslik maastik on maakonna teemaplaneeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Elektrituulikute rajamine väärtuslikule maastikule (esteetiline ja puhke-väärtuslik maastik) ja pärandkultuuri objektidele (hiiemäed) ei ole üldjuhul lubatud.

Kõige esinduslikumatele, potentsiaalse riikliku tähtsusega maastikele, annavad üldjuhul väärtuse riiklikul tasandil väärtustatud objektid – kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised, mis enamasti on ka olulised turismi sihtkohad või esindavad need maastikud “saarelisust” traditsioonilises mõttes (meri, kadakad, arhailisus jmt).

Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks on järgmised:

− Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu- , heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

− Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

− Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

− Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

− Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel.

− Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Linnalise asustusega ala on maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.

Kuressaare linn koos oma kontaktvööndiga on Saare maakonnas ainuke ala, kus elanike tihedus ulatub linnalistele piirkondadele iseloomulikult üle 500 in/km2 ning kus elanike arv on stabiilne või isegi kasvav.

3 https://www.riigiplaneering.ee/saare-maakonnaplaneering-2030

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

9

Kuressaare linna kompaktsust ohustab valglinnastumine ehk kontrollimatu ja piisava infrastruktuurita uushoonestusega alade lisandumine linna lähiümbrusesse. Valglinnastumise ja sellega kaasnevaid üleplaneerimise probleeme on põhjalikult analüüsitud kehtivas Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi üldplaneeringus. Selles nenditakse, et kui kõik Kuressaares ja selle lähiümbruses juba kehtivad ning menetletavad DPd ellu rakendataks, siis lisanduks umbes 3000 elanikku. Selline rahvastiku lisandumine ei ole aga tõenäoline.

Linnalise asustusega alade arendamise põhimõtted:

− linnalise asutusega ala arendamisel ja planeerimisel tuleb tagada selle ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus;

− linnakeskustes tuleb keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teenindusasutuste võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele;

− linnalise asustusega aladel on ehitustegevuse aluseks üld- ja detailplaneeringud;

− linnalise asustusega alade piire täpsustatakse üldplaneeringutega;

− linnalise asutusega ala võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult.

− linnalise asutusega ala laiendamist ei tohi kavandada väärtuslikule põllumajandusmaale ega metsaalale. linnalise asula laienemine peab toimuma läbi üldplaneeringu, tervikliku ruumimudeli alusel.

− linnalise asustusega aladel väärtustatakse väljakujunenud ruumilise struktuuriga linnamiljööd ning alaloolist ehituspärandit;

− arendatakse jalg- ja jalgrattateede võrgustikku, see ühendatakse ühistranspordi võrgustikuga;

− tagatakse rohelise võrgustiku sidusus linnalise asula siseselt ja ka väliste rohevõrgu elementidega;

− üldplaneeringutes määratakse vajadusel linnalise asustusega ala sees paiknevad tiheasumid;

− linnalise asustusega aladele koostatakse vajadusel üldplaneeringute väljatöötamise käigus ruumimudelid.

Arvestades detailplaneeringuala asukohta sadama piirkonnas, mida ümbritsevad ka teised tootmishooned, siis ei ole DP vastuolus Saare maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.2 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering4

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering on kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012. a otsusega nr 1.

Planeeringu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala osaliselt olemasoleva ja osaliselt planeeritava ettevõtlusala maa-alale, millel asub olemasolev/planeeritav ranna kindlustusrajatis. Planeeringu piirangute kaardi kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala ajuveealale ja osaliselt ranna ja kalda ehituskeeluvööndi alale.

Ettevõtluse all mõistetakse ühisplaneeringus keskkonda mittehäirivate tööstusettevõtete ja ladude, kuid ka äri- ja teenindusettevõtete maad. Tingimused tootmishoone püstitamiseks

4 https://gis.saaremaavald.ee/failid/YP/Kuressaare_Kaarma_yhis/

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

10

ühisplaneeringuga ettenähtud ettevõtlusalale seatakse DPga. Tegevuse puhul, millega kaasneb oluline keskkonnamõju, ei tohi mõju ulatuda üle kinnistu piiride.

Ajuveealal eeldatakse juhuslikku mere veetaseme kõikumist, mis võib põhjustada kahjusid ehitisele. Ajuvesi on tugevate, kestvalt ühesuunaliste tuulte või tormiga mere või suure järve rannikule kanduv tavapärasest suurem veemass. Ajuvesi võib põhjustada üleujutusi ka jõgede suudmealades, pannes vee suudmelõigul lühikeseks ajaks isegi tagurpidi voolama.

Ühisplaneeringuga on Keskkonnaameti nõusolekul piirkonnas ehituskeeluvöönd vähendatud Kuressaare lahe hoiuala lõunapiirist kuni Roomassaare tee 12 kinnistu põhjapiirini 10 meetrini tavalisest veepiirist. Roomassaare tee 12 kinnistul ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole. Vastavalt LKS § 38 lg 5 p-le 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud DPga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Roomassaare tee 12 kinnistul paikneb Roomassaare sadam. Seega on Roomassaare tee 12 kinnistule ehituskeeluvööndisse (ulatus 50 meetrit korduva üleujutusega ala piirist) võimalik ilma ehituskeeluvööndit vähendamata kavandada üksnes sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi.

DP saab kehtivale ühisplaneeringule vastavaks lugeda maakasutuse juhtotstarbe osas. Samas ei ole planeeringu koostamise aluseks oleva illustratiivse eskiislahenduse puhul võimalik anda lõplikku hinnangut, kas planeering on ühisplaneeringule vastav ehituskeeluvööndi järgimise osas.

Algatamise taotluse kohase päikeseelektrijaama osas ei ole üheselt selge, kas see on kavandatud väljaspoole planeeringualal kehtivat ehituskeeluvööndit. Päikeseelektrijaama võib käsitleda kui tehnorajatist, mis LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt on planeeringu alusel ranna ehituskeeluvööndis lubatud. Samas on antud juhul ehituskeeluvöönd juba vähendatud väiksemaks kui veekaitsevöönd ning päikesepargi rajamist veekaitsevööndisse ei ole võimalik pidada veekaitsevööndi eesmärgile vastavaks. Juhul kui päikeseelektrijaam kavandatakse põhikaardile kantud veepiirist rohkem kui 10 m kaugusele ning selle kaitseks üleujutuste eest kavandatakse rannakindlustus (või piisav maapinna tõstmine), siis võib tegevust pidada kehtiva ühisplaneeringuga kooskõlas olevaks.

Sademeveepuhastussüsteemi kavandamise võimalus ehituskeeluvööndisse või vajadus selle rajamiseks ehituskeeluvööndit vähendada sõltub selle täpsemast iseloomust. Sademeveepuhastussüsteemi võib osutuda võimalikuks käsitleda kui sadamaehitist (ehituskeeluvöönd ei kohaldu) või kui tehnorajatist (planeeringu alusel ehituskeeluvööndis lubatav, kui puhastussüsteem kavandatakse rajatisena ehk ei vaja hooneid).

Eelhinnangu koostamisel on eeldatud, et planeering on võimalik koostada kooskõlas kehtiva ühisplaneeringuga.

2.3 Koostatav Saaremaa valla üldplaneering5

Saaremaa valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018. a otsusega nr 96.

Saaremaa valla üldplaneeringu teise eskiislahenduse ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 05.12.2024–31.01.2025.

5 https://gis.saaremaavald.ee/portal/apps/storymaps/stories/1f2979f0b92043bcb91fb52bca69e14a

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

11

Käesoleva eelhinnangu koostamise hetkel on avalik väljapanek lõppenud ja planeeringulahenduse edasine täiendamine ja täpsustamine on juba käimas.

Koostatava üldplaneeringu avalikustatud teise eskiislahenduse kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala sadama maa-ala juhtotstarbega alale. Ehituskeeluvööndi vähendamist 10 meetrini (vähendamise jõusse jätmist eelneva planeeringu vähendamise alusel) on üldplaneeringu eskiisis käsitletud ptk 9.3 tabelis 3. Samas uue üldplaneeringu II eskiislahenduse kaardirakenduses on ehitusekeeluvööndi vähendamine kajastatud 50 meetrina, kuigi kehtiva üldplaneeringuga on ehituskeeluvöönd vähendatud 10 meetrini. Omavalitsuse andmetel kaalutakse antud piirkonnas ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut 0-meetrini.

Samuti kattub ala üldplaneeringu eskiislahenduse kohase sinivõrgustiku alaga (Joonis 3). Koostatava üldplaneeringu ja DP eskiisi kohaselt jäävad koostatava üldplaneeringu kohasesse vähendatud ehituskeeluvööndisse osaliselt kavandatav päikesepark ning kogu ulatuses sadama sademevee süsteem. Kavandatavad hooned ei jää vähendatud ehituskeeluvööndisse.

Joonis 3. Väljavõte koostatava üldplaneeringu maakasutusplaanist.

Eskiislahenduse seletuskirja kohaselt on sadama maa-ala eelkõige veesõidukite sildumiseks ja sadamateenuste osutamiseks kasutatav maa-ala, kus asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Sadamate mitmekesise arengu toetamiseks on lisaks

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

12

sadamaehitistele sadama maa-alale lubatud rajada sinimajanduse otstarbega (sh laevaehitus ja -hooldus, vesiviljelus, kalapüük ja -töötlus, sadamamajandus, meretransport, mereturism sh majutus ja toitlustus, meretuuleparkide hooldus vmt) hooneid ning kogukondlikku tegevust toetavaid ehitisi (nt kogukonnamaja vms).

Sadama maa-ala on juhtotsatarbena määratud nii olemasolevatele sadamatele ja nende laiendustele kui perspektiivsetele sadamatele.

Sadama maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused on järgmised:

− Sadama maa-ala prioriteetsed ehitised on laevade sildumiseks ja sadamateenuste osutamiseks vajalikud ehitised.

− Sadama maa-alale on sadamaehitiste hulka mitte kuuluvaid ehitisi lubatud rajada vaid juhul, kui sadam on kantud sadamaregistrisse ja osutab sadamateenuseid (Roomassaare sadam seda on).

− Sadamaehitiste hulka mitte kuuluva ehitise ehitusõigus määratakse igakordselt kaalutlusotsuse alusel arvestades kehtivaid õigusakte ehituskeeluvööndisse ehitamisel.

Üldplaneering näeb sadama maa-aladel ette sadamate mitmekesist kasutust sh sinimajanduseks ja kogukondade huvides (sh laevaehitus ja -hooldus, vesiviljelus, kalapüük ja -töötlus, sadamamajandus, meretransport, mereturism sh majutus ja toitlustus, meretuuleparkide hooldus vmt) hooneid ning kogukondlikku tegevust toetavaid ehitisi (nt kogukonnamaja vmt).

Ehituskeeluvööndi vähendamine sadama maa-aladel võimaldab lisaks sadamaehitistele6 rajada teistsuguse kasutusotstarbega ehitisi, seeläbi toetatakse sadamate kasumlikumat majandamist, sinimajanduse, väikeettevõtluse ning kogukondade arengut.

Koostatava üldplaneeringu seletuskirja kohaselt mängib rohevõrgustikus olulist rolli sinivõrgustik, mis täidab rohekoridoridega sarnast funktsiooni. Selle osad on:

− Mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele korduva üleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Arvestades valla saarelisust on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks.

− Jõgede ja ojade kaldad piiranguvööndi ulatuses (piiranguvööndi ulatus on üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 100 meetrit, kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit), mis kujutavad endast olulisi saare keskosa rannikuga siduvaid koridore.

Kõikides Nasva-Kuressaare üleujutuse riskipiirkonnale väljastatavates projekteerimistingimustes ja DP lähteseisukohtades tuleb arvesse võtta ja välja tuua riikliku üleujutusriskide maandamiskava poolt pandud kohustus arvestada üleujutusest tulenevate riskidega uute objektide rajamisel riskipiirkondadesse ning rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid. Täpsem ajakohane informatsioon on kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehel.

6 Sadamaehitis – sadama maa-alal või akvatooriumil turvanõuete täitmiseks määratud laeva ja sadama vahelise koostöö ja liidese koht, mis hõlmab vajaduse korral ka sadama territooriumi, akvatooriumi ja sissesõiduteed.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

13

Konkreetsed meetmed üleujutuse riskide vähendamiseks tuleb määrata alale koostatava detailplaneeringu või ehitusprojekti mahus, kaaludes lähtuvalt asukohast kaitseabinõude kasutamise võimalusi ja efektiivsust, võttes arvesse üleujutusalade uuringus7 esitatud ettepanekuid.

DP on kavandatava maakasutuse juhtotstarbe osas põhimõtteliselt vastav üldplaneeringu eskiisi kohasele juhtotstarbele (kavandatakse sadama tegevusega seonduvaid äri- ja tootmisalasid). Samas ei soovita DPga ette näha üldplaneeringu eskiisis kajastatud sinivõrgustiku koridori. Soovitav DP lahendus ei ole seega täielikult kooskõlas koostatava üldplaneeringu eskiislahendusega.

7 Saaremaa valla üleujutusalade uuring. R-Konsult OÜ Töö nr. 2-7.4/2020

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

14

3 Mõjutatav keskkond

Käesoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on planeeritava Roomassaare sadama laiendamise DP, mis hõlmab Kullimäe tee 3a, Kullimäe tee 1a, Kullimäe tee 1, Roomassaare tee 6d ning osaliselt Roomassaare tee 12 ja osaliselt Roomassaare tee 10c katastriüksuseid.

DP ala on valdavalt lage ning vähesel määral kaetud ka kõrghaljastusega (puude ja põõsastega). Alal ei asu hooneid. Kullimäe tee 1 paikneb kõvakatteline laoplats (Joonis 4).

Joonis 4. Detailplaneeringu ala asukoht Maa- ja Ruumiameti ortofotol.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 09.05.2025. a andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähialal puuduvad. (Joonis 6)

Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Alast 500 m raadiuses puuduvad Natura 2000 loodusalad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud, I kategooria kaitsealused looma- sh linnuliigid. (Joonis 6)

DP alale jääb üks puurkaev ning alast 0,5 km raadiusesse jääb lisaks veel kaks puurkaevu:

− DP ala põhja servas paikneb puurkaev PRK0008661, millele on seatud 10 m ulatuses puurkaevu hooldusala;

− DP alast u 0,2 km põhja suunda jääb puurkaev PRK0017782, millele on seatud 50 m ulatuses puurkaevu sanitaarkaitseala;

− DP alast u 42 m ida suunda jääb puurkaev PRK0012706, millele on seatud 10 m ulatuses puurkaevu hooldusala.

DP alale ja sellest 0,5 km raadiusesse jääb üks pärandkultuuriobjekt: (Joonis 6):

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

15

− Kihelkonna-Kuressaare raudtee (kood: 270:RTR:003, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%, jääb DP alast u 59 m kaugusele);

DP alale ei jää jääkreostusobjekte. DP alast u 15 m kaugusele põhja suunda jääb jääkreostusobjekt Saare naftaterminal (JRA0000180, 4. kategooria), mille jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud. Saasteaineks on diiselkütus. 4. kategooria jääkreostusobjektid on objektid, kus esineb oht pinnase või pinnavee reostumiseks või, kus lahtised jäätmed ja avariilised mahutid on likvideeritud, kuid teadaolevalt varasemate uuringute alusel või eksperthinnangute tasemel on pinnas reostunud ohtlike ainetega. Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.

DP ala ei kattu ühegi hoiualaga. DP alast 0,3 km lääne suunda jääb Kuressaare lahe hoiuala (KLO2000317), mis ühtlasi kattub ka Natura 2000 linnualaga Mullutu-Loode linnuala (RAH0000110).

Kuressaare lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus), hallhani (Anser anser), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), lauk (Fulica atra), soorüdi (Calidris alpina), väikekajakas (Larus minutus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea) ja jõgitiir (Sterna hirundo).

DP ala ei kattu ühegi II kategooria looma-, sh linnuliigi elupaigaga. DP alast u 0,3 km kaugusele jääb II kategooria kaitsealuse linnuliigi väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) elupaik KLO9121551. Elupaigas on toimunud viimane kinnitatud vaatlus 10.05.2020, mil loomaliiki ei registreeritud. Viimati registreeriti linnuliik elupaigas 2013. a, mil registreeriti 2 isendit.

DP ala ei kattu ühegi III kategooria looma-, sh linnuliigi elupaigaga. DP alast u 0,4 km kaugusele jääb III kategooria kaitsealuse linnuliigi punajalg-tilder (Tringa totanus) elupaik KLO9130711. Elupaigas on toimunud viimane kinnitatud vaatlus 06.06.2020. a, mil registreeriti üks paar.

DP ala ei kattu loodusdirektiivi (edaspidi ld) elupaigatüüpidega. DP alast 0,5 km raadiusesse (u 0,4 km kaugusele ida suunda) jääb üks ld elupaigatüüp: väikesaared ning laiud (1620).

DP alale ega sellest 0,5 km raadiusesse ei jää vooluveekogusid (Joonis 6).

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti geoportaali üleujutusalade kaardirakendusele jääb DP ala 1×10 aasta jooksul, 1×50 aasta jooksul ja 1×100 aasta jooksul esinemistõenäosusega üleujutusalade piiresse ja piirkonnas on vajalik rakendada vajalikke meetmeid riskide maandamiseks (nt kaldakindlustuse rajamine, maapinna tõstmine). Samale järeldusele on jõutud ka uues koostatavas üldplaneeringus. Maa-ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduse korral võib 1x50 a jooksul veetase tõusta 1,89 meetrini ja 1x100 a jooksul 2,05 meetrini. Meetmena maapinna kõrguse tõstmisel tuleb antud kõrgusarvude saavutamise vajadusega arvestada. Arvestades Roomassaare poolsaare kõrgusarve, siis esinevad antud kõrgustest madalamad alad poolsaare merepoolsetel osadel. Poolsaare keskosas ületavad kõrgusarvud antud näitajaid (jäädes valdavalt vahemikku 2,5-4 m). Seega planeeringualal

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

16

maapinna tõstmine ei suurenda üleujutusriski poolsaare keskosasse jäävatel aladel. Planeeringualal kavandatavad tegevused peavad siiski arvesse võtma, et tegevus ei tohi põhjustada või suurendada naaberkinnistute liigvee-probleemi, mistõttu peab üleujutuse leevendusmeetmete kavandamisel ja sademeveesüsteemide kavandamisel arvesse võtma ka naaberkinnistute olusid (sh kõrgusarve).

Roomassaare tee 12 ja Kullimäe tee 3a osas on osaliselt maapinda tõstetud, sh on muudetud rannajoont (Joonis 5). Maapinna kõrguse suurenemisega on üleujutusvõimalus alal suure tõenäosusega vähenenud, kuid kuna täpsem kõrgusandmestik puudub, siis eelhinnangu raames täpsemalt üleujutusohu vähenemise ulatust hinnata võimalik ei ole.

Kavandatava tegevuse ala ei kattu maaparandussüsteemi maa-aladega.

Kultuurimälestiste riikliku registri8 järgi ei jää kavandatava tegevuse alale ega selle lähialale kultuurimälestisi.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka (Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogiline kaart). Alal levivad lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid.

Planeeringuala ei jää nitraaditundlikule alale.

Planeeringuala jääb Kuressaare lennuvälja piirangupindade alale, kus maksimaalne ehitise lubatud kõrgus on 27 m, planeeringuala lõuna osas on maksimaalne ehitise lubatud kõrgus 8 m ja 7 m9.

8 https://register.muinas.ee

9 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/lennunduskaart

Joonis 5. Rannajoone muutus ja ala täitmine Kullimäe tee 3a ja Roomassaare tee 12 piirkonnas. Vasakul orotfoto 2018 a ja paremal 2024 a.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

17

Planeeringualast u 220 m kaugusele lääne suunda jääb Kuressaare reoveepuhasti (PUH0740130), mille kuja on 200 m10. Seega jääb planeeringuala väljaspoole kuja. Samuti jääb planeeringualast u 380 m kaugusele Roomassaare sadama alale Roomassaare sademeveepuhasti (PUH0741080).

DP ala jääb ehituskeeluvööndisse (Joonis 6), mida osaliselt on kehtiva üldplaneeringuga vähendatud 10 meetrini.

Joonis 6. Detailplaneeringust 500 m raadiusesse jäävad kitsendused (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 09.05.2025. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad jooniselt andmed I ja II kategooria liikide kohta.

10 https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2025- 07/Saaremaa%20valla%20%C3%BChisveev%C3%A4rgi%20ja%20- kanalisatsiooni%20arendamise%20kava%20aastateks%202024-2035.pdf

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

18

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005).

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp –asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine

Käesoleva Natura eelhindamise puhul eeldatakse, et tootmis- ja laohoonete jt planeeringuga kavandatavate objektide rajamisega ning kasutamisega kaasnevate mõjude maksimaalne võimalik ulatus ei ületa 500 m ja seega kattub võimalik mõjuala Mullutu-Loode linnualaga. Mõjuala suurus sõltub mõjuvaldkonnast ning mõjude ulatus on seetõttu ka erinev. Nt ehitusaegsed pinnase ja taimestiku kahjustamisega seotud mõjud on lokaalsed, samas äri- ja tootmisalade kasutusega kaasnev müra võib ulatuda sadade meetrite kaugusele. Tuginedes sadama- ja tööstusalade keskkonnamõju hindamistele ning müra- ja õhusaaste hinnangutele on eeldatav mõjuala alla 500 m.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

19

4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse kohta on esitatud informatsioon käesoleva DP KSH eelhinnangu ptk-s 1 ja siinkohal seda ei korrata.

4.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

DP alale lähim Natura 2000 ala (Mullutu-Loode linnuala, RAH0000110, Joonis 7) jääb 0,3 km kaugusele lääne suunda. Mullutu-Loode linnuala on ühtlasi ka Kuressaare lahe hoiuala (KLO2000317).

Joonis 7. Detailplaneeringuala paiknemine Mullutu-Loode linnuala suhtes.

Natura ala on kirjeldatud Tabel 1-s.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

20

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas oleva Natura 2000 ala kirjeldus.

Natura ala ja selle nr

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) Ohutegurid (EELIS andmetel)

Kaitsekord, kaitsekorralduskava (KKK)/(Liigi) kaitse tegevuskava (KTK)

EE0040444 Mullutu- Loode linnuala

6748,91 Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), rooruik (Rallus aquaticus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Mullutu-Loode linnuala asub Saaremaal ning see koosneb ühest suurest ja ühest väiksemast lahustükist. Linnualasse on hõlmatud suurem osa Kuressaare lahest ning endistest merelahtedest tekkinud järved. Suurimad neist on Suurlaht (537 ha) ja Mullutu laht (408 ha). Lisaks on linnualasse hõlmatud mitmeid väiksemaid järvi (samuti endised lahed) ning neid ümbritsevad kooslused. Endised lahed on omavahel ühendatud kanalitega. Märkimisväärne on ka linnuala keskosas kasvav Loode tammik. Mullutu-Loode linnuala on oluline rändepeatuspaik paljudele veelindudele. Arvukamalt peatuvad siin hallhaned (Anser anser), rabahaned (Anser fabalis), piilpardid (Anas crecca), sinikael-pardid (Anas platyrhynchos), tuttvardid (Aythya fuligula), sõtkad (Bucephala clangula), laugid (Fulica atra) ja sookured (Grus grus). Lisaks peatuvad siin paljud teised veelinnud. Pesitsuskohana on ala tähtis muuhulgas kühmnokk-luigele (Cygnus olor), rääkspardile (Anas strepera), sinikael-pardile (Anas platyrhynchos), tuttvardile (Aythya fuligula), tuttpütile (Podiceps cristatus) ja roo-loorkullile (Circus aeruginosus). Haruldasematest liikidest pesitseb linnualal merikotkas (Haliaeetus albicilla) (kuni 4 paari). Roostikus ja metsades elutseb arvukalt teisi kaitsealuseid ja haruldasi linnuliike.

Merereostus, turismi mõjud, võsastumine.

Kuressaare lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–202511.

11 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/193986208

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

21

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet.

Järgnevalt on antud ülevaade linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade paiknemise ja elupaikadele eeldatavalt kaasnevate mõjude osas (Tabel 2).

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

22

Tabel 2. Mullutu-Loode linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud elupaigad EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel (seisuga 11.07.2025) ja võimalik mõju neile.

Liik

Elupaiga paiknemine linnualal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju

Rästas-roolind

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) on Eestis üldlevinud väikesearvuline (Lääne-Eestis harilik) haudelind, kes elutseb veekogudeäärsetes roostikes. Peamised ohutegurid on liigile toitumis- ja rändepeatuspaikadeks olevate roostike saastatus ja kadumine inimtegevuse mõjul. Rästas-roolind on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu.

Kavandatava tegevuse ala jääb aktiivselt kasutatava Roomassaare sadama vahetusse lähedusse ja Kuressaare lennujaam lähialale ning linnuala ja planeeringuala vahele jääb ka olemasolev Kuressaare reoveepuhasti territoorium. Seega jääb planeeringuala piirkonda, kus esineb juba inimtegevuse mõju ning puuduvad linnualal elutsevatele liikidele soodsad toitumisalad ja elupaigad. Planeeringuga ei kavandata

uut taristut, mis paikneks linnualal või selle vahetus läheduses. Linnualal kaitstavate liikide elupaigad on seotud linnualale jäävate laidudega ja toitumisala laide ümbritseva madala merealaga. Planeeringu elluviimisega ei lisandu tegevus, mis võiksid suurendada linnuala (sh laidude ja madala mereala) külastatavust ja sellega kaasnevaid häiringuid. Planeeringuga kavandatakse tootmis-, laondus ja eeskätt kaubasadama toimimiseks vajalikke tegevusi, mis üldreeglina ei soodusta inimasustusega kaasnevat

Ei

Soopart e pahlsaba-part (II)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Eestis on ta on tugevalt langeva arvukusega haudelind, kes on ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud arvukusega liigina II kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Liiki ohustavad eelkõige märgalade hävitamine, kuivendus ja eutrofeerumine ning linnujaht (otsene ja kaudne mõju). Lisaks ohuks on inimese poolne häirimine, liigi otsene kasutus, looduslike süsteemide ümberkujundamine, pinnase erosioon ja setted ning toitained.

Ei

Luitsnokk-part

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Rannikul pesitsev haudelind, kelle arvukuseks Eestis hinnatakse 1000–1500 haudepaari. Luitsnokk-pardi arvukus on Eestis viimastel aastatel langenud.

Ei

Piilpart

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind, kes pesitseb valdavalt sisemaal metsajärvedel, rabalaugastel, jõesootidel, harvem ka taimestikurohketel järvedel ja rannavetel. Vähesed linnud talvituvad ka Eestis. Talvel peatub piilpart madalaveelistel järvedel, tehisveekogudel, rannaniitudel ja jõesuudmetes. Peamine ohutegur on

Ei

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

23

Liik

Elupaiga paiknemine linnualal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju

veekogude saastumine, mistõttu liigi arvukus on vähenemas. Liiki ohustab ka väikekiskjate suur arvukus.

külastuskoormust või lahele suunatud puhkemajandust. Arvestades, et planeeringuala ja linnuala vahele jääb vähemalt 300 m puhverala, siis ei ole oodata, et kavandatavate tootmis- ja laohoonete ja -platside kasutamisega kaasneks mürahäiring vm mõju mis ulataks linnualale jäävaid elupaiku oluliselt mõjutavana linnualale. Kavandatava uue sademeveepuhastussüsteemi rajamisega võib eeldada seniste merekeskkonnale avalduvate mõjude vähenemist, sest eeldatavalt suudetakse tulevikus tagada sadama ala sademevee parem puhastatus. Planeeringuga soovitakse ette näha vertikaalsete väiketuulikute rajamise võimalus. Vertikaaltuulikuid ei seostata olulise kokkupõrkeriskiga, seega ei ole oodata ka kokkupõrkeriski linnustikule.

Viupart

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Eestis on ta haruldane haudelind eelkõige sisemaajärvedel ja -luhtadel, läbirändel leidub teda rohkearvuliselt rannavetes. Pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 100‒200 paari. Peamised ohutegurid on veekogude saastumine, jahipidamine ja väikekiskjate suur arvukus.

Ei

Sinikael-part

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart, kes ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Sinikael-part on kõige arvukam pesitsev haneline Eestis, arvukus on hinnanguliselt 30 000–50 000 haudepaari ning see on stabiilne.

Ei

Rääkspart

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Rääkspart (Anas strepera) on partlaste sugukonda haneliste seltsi kuuluv haudelind, kes ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Rääkspart oli Eestis kuni 20. sajandi keskpaigani haruldane mittepesitsev suvilind, kelle esimene pesitsemine Eestis tehti kindlaks alles 1953. aastal. Praegusel ajal on tema asurkond Lääne-Eestis väikesearvuline, mujal harv. Pesitsusaegset arvukust hinnatakse umbes 2000–3000 paarile ning see on tõusev, talvituvat isendite arvu hinnatakse kuni kümnele (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts 2013). Euroopas on rääkspart levinud peamisel põhjapoolsetel aladel. Kuigi liik Eestis kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu on liigi kaitse Euroopas oluline. Rääkspart on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus.

Ei

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

24

Liik

Elupaiga paiknemine linnualal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju

Hallhani e roohani

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Hallhani (Anser anser) asustab igasuguseid mageveekogusid ja nende kaldaid, põhjapiirkondades pesitseb ka rannikul ja väikesaartel. Pesitseb sageli üksikult, kuid heades pesitsuskohtades on seltsinguline pesitseja. Eestis on hallhani levinud põhiliselt Lääne-Eesti lahesoppide ja rannajärvede roostikes, samuti kogu Lääne- Eesti saarestikus. Viimase paarikümne aastaga on liik laiendanud oma leviala Pärnu lahe ja Kihnu ümbruse saartele. Hallhanede arvukus kasvas kuni 1990.-te aastate keskpaigani saavutades maksimumi 1500 paari. Praeguseks on pesitsevate hallhanede arv vähenenud enam kui 4 kaks korda (täpsemalt 2,3 korda) 600–700 paarini. (Roostikulindude kaitse tegevuskava eelnõu; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013). Hallhani on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohulähedases seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu.

Ei

Punapea-vart

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Eestis on ta väikesearvuline haudelind nii taimestikurohkeil sisemaajärvedel kui ka riimveelistel roostunud merelahtedel, võib rannavetel juhuslikult talvituda. Ohutegurid on veekogude reostumine ja häirimine pesitsus- ja rändepeatuspaikades.

Ei

Tuttvart

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Haneliste seltsi ning partlaste sugukonda kuuluv sukelpart. Eestis on tuttvardi levialaks Lääne-Eesti saared, Põhja-Eesti rannik ning Emajõe jõgikond. Tuttvart on Eesti arvukamaid sukelparte. Lisaks paiksetele lindudele, kes viibivad siin aprillist novembrini, on palju ka läbirändajaid. Üksikud tuttvardid veedavad Eestis ka talve. Tuttvardi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 3000–5000 paarile ning see on langev, talvist arvukust hinnatakse 300–3000 isendile (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012, Jaanus Elts 2013). Mujal on ta levinud

Ei

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

25

Liik

Elupaiga paiknemine linnualal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju

Euraasia põhja- ja parasvöötmelises osas. Euroopa kesk- ja lõunaosas on ta harvem pesitseja ning seetõttu ära nimetatud ka linnudirektiivis.

Hüüp (II)

Lähim elupaik KLO9130746 jääb u 4,1 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 06.05.2022, mil registreeriti kaks paari.

Stabiilse arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus. Elupaigaks on varjatud eluviisiga hüübile järvede ja merelahtede kallastel kasvavad tihedad roostikud. Peamine ohutegur on pesitsuspaigana kasutatavate roostike kadumine.

Ei

Sõtkas

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Partlaste sugukonda kuuluv veelind, kes ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Eestis võib kohata teda aastaringselt ning ta on arvukas läbirändaja (kuni 500 000 isendit), kuid vähearvukas pesitseja ning talvituja. Kuigi tema arvukus Eestis on piisav, ohustab temagi pesitsuspaiku veekogude reostumine ning häirimine.

Ei

Mustviires (III)

Lähim elupaik KLO9109303 jääb u 4,2 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 01.06.2021, mil registreeriti üks paar.

Mustviires on mõõdukalt langeva arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka.

Ei

Roo-loorkull (III)

Lähim elupaik KLO9130735 jääb u 4,0 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 26.05.2024, mil registreeriti kaks paari.

Roo-loorkulli elupaigaks sobivad suuremad roostikud ja roo-sood. Ohuteguriks on sobivate pesitsusalade (roostikud ja roo-sood) kadumine

Ei

Väikeluik (II) Lähim elupaik KLO9121551, mis ulatub ka väljapoole

Eestis harilik läbirändaja, kes võib juhuslikult talvituda. Rändepeatustel viibib nii rannikul kui ka sisemaa põldudel

Ei

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

26

Liik

Elupaiga paiknemine linnualal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju

linnuala, jääb u 0,3 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 10.05.2020, mil liiki elupaigas ei registreeritud. Viimati registreeriti liik (2 isendit) elupaigas 2013. a toimunud vaatluse ajal.

ja märgaladel. Ohustatud liigiks on väikeluik kuulutatud kahaneva arvukuse tõttu. Kuna enamik väikeluige Loode- Euroopa asurkonnast peatub Eestis, siis on Eesti oluline vastutusriik selle liigi kaitse korraldamisel. Tulenevalt Loode-Euroopa 14 asurkonna talvitusaladest, mis asuvad arenenud põllumajandusriikides, on väikeluik väga tundlik maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest tulenevate haiguste suhtes. Väikeluigele on tugev negatiivne mõjutegur elektri- ja telefoniliinid.

Kühmnokk- luik

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Kühmnokk-luik on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv Eesti suurim lind, kes ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Eestist kadus kühmnokk-luik 1930. aasta paiku. Uuesti asus ta Eestis pesitsema 1959. aastal. Sellest alates on tema levila Eestis järjest laienenud, nii et tänapäeval ei ole ta Eesti rannikul ja saartel enam haruldane. Kühmnokkluikede arvukuseks on 3500–4000 haudepaari ning see on tõusev, talvist arvukust hinnatakse 5000–15 000 isendile.

Ei

Lauk

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Eestis üldlevinud suhteliselt tavaline haudelind (3000– 5000 paari), eelistab pesitsemiseks taimestikurohkeid siseveekogusid ja merelahti. Rändeperioodil (märts–aprill, september–oktoober) kohati väga arvukas, üksikud jäävad talvitama. Rändeajal võib eriti rohkesti laukusid näha näiteks Haapsalu Tagalahel, Matsalu lahel, Kuressaare lahel, Väiksel väinal, Käina lahel, aga ka Vooremaa järvedel.

Ei

Sookurg (III)

Lähim elupaik KLO9130695, mis ulatub ka väljapoole linnuala, jääb u 0,8 km kaugusele DP alast.

Sookurg (Grus grus) on Euraasia parasvöötmes laialdaselt levinud liik, kuid kelle levila ja arvukus ning seisund tervikuna on pidevalt muutunud. Liigi levila oli kõige enam ahenenud ja olukord kõige kriitilisem 20. sajandi keskpaiku.

Ei

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

27

Liik

Elupaiga paiknemine linnualal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju

Viimane kinnitatud vaatlus 06.06.2020, mil registreeriti üks paar.

Pärast seda on kunagine areaal hakanud küll taastuma, kuid ei ole veel jõudnud endiste piirideni. Kuna Eestis pesitseb oluline osa (ligi 8%) Euroopa sookurgedest ja sügisrändel peatub siin ligikaudu 10% Euroopa populatsioonist, siis on sookure kaitsmine meil ka üleeuroopalise tähtsusega (Sookure tegevuskava, 2008). Sookurg on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja looduskaitseseaduse alusel arvatud III kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Merikotkas (I)

Lähim elupaik KLO9126306 jääb u 3,6 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 05.12.2023, mil registreeriti üks paar.

Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik asurkond hinnatud ohulähedasse seisundisse ning liik on arvatud looduskaitseseaduse alusel I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis on merikotka arvukus alates 1990-ndate aastate algusest tugevalt (>50%) tõusnud ning ulatus 2011. aastal 200–220 paarini. Euroopas on pesitseva asurkonna suuruseks hinnatud (2013) 5000–6600 paari ning üldine populatsiooni trend on suurenev. Euroopa Liidu liikmesriikides on populatsiooni suuruseks hinnatud (2004) 1500–1700 paari ning arvukust tugevalt tõusvaks (>50%). Merikotkast ohustavad peamiselt erinevad keskkonnamürgid. Teiste ohutegurite (sobivate pesapuude nappus, pesitsusaegne häirimine, lindude tahtlik tapmine, hukkumine elektriliinides ja teedel) mõju on hinnatud väikeseks.

Ei

Väikekajakas (II)

Lähim elupaik KLO9127028 jääb u 2,2 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 15.05.2022, mil paare ei registreeritud. Viimati

Väikekajakas on tugevalt langeva arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud.

Ei

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

28

Liik

Elupaiga paiknemine linnualal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju

registreeriti 2 paari 22.05.2020 vaatluse käigus.

Naerukajakas

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Naerukajakas (Larus ridibundus) on Eestis võrdlemisi üldlevinud harilik haudelind, vähesed talvituvad. Naerkajakad pesitsevad suurte seltsingutena järve- ja rannaroostikes, saartel, lammisoodes. Sageli võib neid kohata ka kultuurmaastikel: äsja küntud põldudel, linnades, sadamates. Ohustavaid tegureid peaaegu ei esine. Naerukajakas on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu.

Ei

Mustsaba- vigle

Lähim elupaik KLO9112292 jääb u 9,7 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 11.06.2020, mil registreeriti kaks paari.

Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Euroopas on elupaiga kadu ja degradeerumine (Leyrer jt 2018). Eestis täpsemalt poolooduslike koosluste hooldamise lakkamine või muutumine. Sooelupaikade puhul on ohuteguriks soode jätkuv kuivendamine. Peamisteks ohtudeks talvitusaladel on maakasutuse muutused (Leyrer jt 2018). Potentsiaalseks ohuks üle kogu levila on kliimamuutused.

Ei

Väikekoskel (II)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Väiksearvuline läbirändaja (peamiselt märts–mai ja oktoober). Parimad rändepeatuspaigad on näiteks Võrtsjärv, Matsalu laht, Silma looduskaitseala, Häädemeeste–Võiste rannik, Lahepera järv. Vähesed talvitavad. Eestis ei pesitse.

Ei

Jääkoskel

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Eesti rannikul ja saartel ning Põhja- ja Lääne-Eesti siseveekogudel ja Koiva jõgikonnas väikesearvuline haudelind, jääkoskel talvitub jäävabal merel. Liik pesitseb puuõõntes või pesakastides selgeveeliste järvede ja jõgede ääres, Läänemere maades ka mererannikul. Liiki ohustab peamiselt veekogude saastumine ning häirimine sulgimis- ja rändepeatuspaikades.

Ei

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

29

Liik

Elupaiga paiknemine linnualal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju

Rohukoskel

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Eestis on rohukoskel lokaalselt levinud, peamiselt LääneEesti saartel ja Põhja-Eesti rannikul. Pesitsusaegset arvukust hinnatakse meil 400–600 paarile ning see on stabiilne, talvist arvukust hinnatakse 500–1500 isendile (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts 2013). Mujal on levinud peamiselt põhjapoolkera segametsade ja tundravööndi keskosa vahel okasmetsade vööndis

Ei

Kormoran e karbas

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Kormoran (Phalacrocorax carbo) on kormoranlaste sugukoda kuuluv Eesti haudelinnustikus suhteliselt uus liik, olles peamiselt läbirändaja. Ta ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Kormoran elab ja pesitseb laidudel ning puhkab ranniku lähedal kividel. Kormoranide pesitsusaegset arvukust hinnatakse 13 000–14 000 paarile ning see on stabiilne, talvist arvukust hinnatakse 100-300 isendile (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts 2013). Olles inimesele kalavaru tarbimisel suureks konkurendiks, ohustab teda üleküttimine. Euroopas olulise liigina on kormoran seatud osade linnualade kaitse-eesmärgiks.

Ei

Roherähn e meltsas (II)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Roherähn (Picus viridis) on Eestis väga haruldaseks (20-50 paari) jäänud rähn, keda võib kohata veel vaid Saaremaal kultuurmaastikuga piirnevates lehtmetsades. Mandrilt on ta tõenäoliselt kadunud.

Ei

Sarvikpütt (II) Lähim elupaik KLO9132236 jääb u 4,2 km kaugusele DP alast.

Sarvikpütt (Podiceps auritus) on Eestis ebaühtlase levikuga harv haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane liik ja looduskaitseseaduse alusel arvatud II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Hinnanguliselt

Ei

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

30

Liik

Elupaiga paiknemine linnualal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju

Viimane kinnitatud vaatlus 26.05.2024, mil registreeriti kaks paari.

pesitseb meil 200–400 paari sarvikpütte. Sarvikpütt elab taimestikurohketel veekogudel, ka rabalaugastel. Sarvikpütid peatuvad Eestis ka läbirändel. Peamised ohutegurid on veekogude kaldajoone ja veetaseme muutmine, eutrofeerumine ja kinnikasvamine, samuti häirimine.

Tuttpütt

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Eestis väikesearvuline haudelind, kes pesitseb peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti järvedel. Tuttpütt eelistab elupaigana madalaveelisi taimestikurohkeid järvi, talvitub peamiselt rannavetel. Liiki ohustab otsene häirimine ja pesapaikade kahjustamine inimeste poolt. Tuttpütt on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu.

Ei

Hallpõsk-pütt (III)

Lähim elupaik KLO9134184 jääb u 4,2 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 31.05.2024, mil registreeriti üks paar.

Hallpõsk-pütte pesitseb laialt Põhja-Ameerika ja Euraasia parasvöötme märgaladel ja mesotroofilistel järvedel. Rändel ja talvitudes liik on seotud peamiselt avamerealadega: Euroopas esineb Läänemerel, Mustal merel ja Põhjamerel.

Ei

Rooruik (III)

Lähim elupaik KLO9130733 jääb u 4,0 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 26.05.2024, mil registreeriti viis paari.

Peamiselt roostikes ja hundinuiastikes elutsev väiksearvuline haudelind (1000–2000 paari). Kevadel saabub meile aprillis, sügisel lahkub oktoobris. Üksikuid linde on leitud ka talvitamas. Varjatud eluviisi tõttu õnnestub harva näha. Liik tuvastatakse iseloomuliku hääle järgi.

Ei

Jõgitiir (III)

Lähim elupaik KLO9130706 jääb u 1,8 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 06.06.2020, mil registreeriti üks paar.

Eestis harilik ranniku- ja sisevete liik. Pesitsemiseks eelistab ta siiski eraldatud poolsaari ning saari. Ta kuulub kurvitsaliste seltsi ning tiirlaste sugukonda. Kokku on Eestis loetud 6000–9000 haudepaari, arvukus on praegu stabiilne.

Ei

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

31

Liik

Elupaiga paiknemine linnualal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju

Randtiir (III)

Lähim elupaik KLO9130705 jääb u 0,6 km kaugusele DP alast. Viimane kinnitatud vaatlus 06.06.2020, mil registreeriti 20 paari.

Randtiir (Sterna paradisaea) on Eestis lokaalse levikuga harilik mereranniku haudelind. Ta kuulub kurvitsaliste seltsi, looduskaitseseaduse alusel on liik määratud III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuväline. Tema esinemine on sage, aga arvukus Euroopas kahaneb pidevalt sobilike pesitsuspaikade hooldamata jätmise tõttu. Randtiir eelistab pesa ehitada madalama rohustuga kivisemale maapinnale. Praegu on selle rannikulinnu arvukuseks teadaolevalt umbes 8000−12 000 haudepaari, Eestis on arvukus tõusev (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts, 2013). Randtiir on rändlind ning absoluutse rändetee pikkuse rekordi omanik. Ta talvitab sageli Antarktika rannikul oma pesitsusaladest Põhja-Jäämerel üle 17 000 kilomeetri eemal. Kuna randtiir ei rända otse, vaid Euroopast üle Ameerika, siis võib rännutee tegelik pikkus ulatuda 30 000 kilomeetrini.

Ei

Kiivitaja

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub.

Eestis üldlevinud harilik haudelind, kes elutseb põldudel ja rohumaadel, eriti madalmurustel niisketel niitudel, ka soodes jm märgaladel. Liiki ohustab peamiselt põllumajanduslik reostus: taimekaitsevahendid ja väetised. Kiivitaja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu.

Ei

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

32

Tulenevalt eeltoodud analüüsist on välistatud kavandatava tegevusega kaasnev ebasoodne mõju Mullutu-Loode linnualale, selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega selle kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 09.05.2025. a järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte või kaitsealuste liikide leiukohti.

DP alast u 0,3 km kaugusele lääne suunda jääb Kuressaare lahe hoiuala (KLO2000317). Hoiualal kaitstavatele linnuliikidele on mõju hinnatud käesoleva DP KSH eelhinnangu ptk-s 4.1, mille kohaselt mõju kaitstavatele linnuliikidele puudub. Mh on hoiuala kaitse- eesmärgiks ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620) kaitse. Tuginedes EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (seisuga 11.07.2025. a) andmetele, siis puudub hoiualal ld elupaigatüüp 1160. Kuressaare lahe hoiuala veeosa pindala osa on u 722 ha, kameraalsete andmete alusel võib enamik veeosast vastata elupaigatüübi tunnustele. Ld elupaigatüübi 1620 lähim inventeeritud eraldis jääb DP alast u 2,4 km kaugusele. Tõenäoline on, et elupaigatüübi tunnustele vastavad ka hoiualale jäävad Laiamadala ja Tiirlaiu laiud (kokku u 10 ha). Planeeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisel ei mõjutata Kuressaare lahe ja seal paiknevate laidude pindala ega seisundit. Mõju hoiuala kaitse-eesmärkidele puudub.

Mõju kaitsealustele aladele ja kaitsealustele liikidele seega puudub.

Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või märgalad) ja kaitsealuste liikide registreeritud elupaigad.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Kavandatava tegevuse elluviimisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Planeeringu elluviimisega kaasnevaks tarbitavaks looduressurssiks on eeskätt maa kuna toimub maakasutuse muutus. Praegune looduslik lageala ja põõsastikuga alad asenduvad tehisliku alaga. Põõsastikuga ala kadu on sealjuures u 1,9 ha. Kõrge boniteediga metsamaa alal puudub, alal seega kõrge metsamajanduslik väärtus puudub. Samuti on madal ala väärtus põllumajandusliku kasutusena. Tegu ei ole turvastunud alaga, millel esineks kõrge väärtus süsiniku sidujana. Tegevus on kooskõlas kehtiva ja koostatava üldplaneeringu ettenähtava maakasutussuunaga. Olulist mõju seega maakasutuse muutusega kaasnevana maale kui loodusvarale ei avaldata.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

33

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja12 nõuetest.

Planeeringuga kavandatavate tootmis ja laondusfunktsiooniga alade energiatarve ei ole planeeringu faasis teada. Küll aga soovitakse planeeringuga kavandada taastuvenergialahendusi võimaldamaks Roomassaare sadamal ja seal tegutsevatel ettevõtetel taastuvenergia kasutust.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Arvestades planeeringuala jäämist suures osas üleujutusohuga alale, siis kaasneb alale ehitamisega vajadus maapinna tõstmiseks ja/või kaldakindlustuse rajamiseks. Antud tööde mahud on võimalik ligikaudselt määrata planeeringu koostamisel arvestades geodeetilist mõõdistust ning täpsemalt vastavas ehitusprojektis. Planeeringu algatamise faasis vastavate mahtude info puudub, kuid hinnanguliselt võib olla tegu suure materjalivajadusega. Materjalivajadus sõltub suuresti valitavast lahendusest üleujutusriskide maandamiseks. Saarte Liinid on väljendanud soovi täitematerjalina kasutada sadama akvatooriumi hooldussüvendamisel tekkivat materjali, mille omadused on kontrollitud ja ei sisalda ohtlikke aineid. Tegu on asjakohase materjali kasutamisega ning süvendamisel tekkiva materjali kasutamine ehitustegevusel on nii loodusvarade kasutamise kui merekeskkonna mõjude puhul eelistatud lahendus.

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala kattub ranna piiranguvööndiga, ranna ehituskeeluvööndiga, ranna veekaitsevööndiga, veekogu kallasrajaga ja jääb veekogu korduva üleujutusalale. Samuti jääb planeeringuala põhja osasse üks puurkaev. (Joonis 6)

Planeeringualale jäävale puurkaevule kehtib 10 m ulatuses hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Tuginedes Maa- ja Ruumiameti ortofotole ja kaldaerofotodele (Joonis 8), siis jääb käesoleval ajal hooldusalale palkide hoiustamiseks kasutatav laoplats. Juhul kui puurkaevu ala soovitakse hoonestada, siis tuleb ette näha puurkaevu nõuetekohane likvideerimine. Samuti tuleks puurkaev likvideerida kui see on kasutusest väljas13. Kui puurkaev soovitakse säilitada, siis tuleb planeeringus kaevu ja selle hooldusalaga arvestada ning vältida sinna võimalikku reostust põhjustavate tegevuste kavandamist.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/410092022027 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

34

Joonis 8. Puurkaevu ja selle hooldusala asukoht Maa- ja Ruumiameti ortofotol.

Planeeringualal on kehtiva ühisplaneeringuga Kullimäe tee 3a osas vähendatud ehituskeeluvööndit 10 meetrini. Arvestama peab, et tegu on üleujutusohuga alaga. Ehituskeeluvöönd on alal vähendatud eeldusel, et toimub rannakindlustuse rajamine (kehtiv ühisplaneering näeb ette ka rannakindlustuse rajamist). Peale kehtiva ühisplaneeringu kehtestamist on Kullimäe tee 3a osas teostatud pinnasetöid, millega on maapinna kõrgust tõstetud. Täpsed maapinna kõrgused pole teada. Maa-ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduse korral võib 1x50 a jooksul veetase tõusta 1,89 meetrini ja 1x100 a jooksul 2,05 meetrini. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb üleujutusriskiga arvestada. Potentsiaalselt reostusriski omavaid tootmis- ja laopindu ei tohi reostusriski tõttu rajada üleujutatavale alale. Seega tuleb alale ette näha kaldakindlustus, maapinna tõstmine vms meetmed, mis reostusriski väldiks. Ka rajatised nagu päikesepark ja sademeveepuhasti võivad üleujutusalale jäädes põhjustada reostusriski ning rakendada tuleb meetmeid vältimaks nende jäämist üleujutatavale alale. Sademevee puhastussüsteemi kavandamisel tuleb arvestada asjaoluga, et see rajatakse mereäärsesse piirkonda, kus tuleb arvestada merevee taseme kõikumisega ning asjaoluga, et puhastussüsteemi ei tohi üle ujutada. Üleujutusohule tuleb planeeringu koostamisel pöörata tähelepanu ning kavandada vajalikud leevendusmeetmed.

Planeeringuga soovitakse kavandada Roomassaare tee 12 maaüksusele uus sademevee puhasti. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

35

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada eeskätt puhta sademevee osas looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena, jahutusveena või sademevee kasutamine wc-poti loputusveena. Soovitatav on puhas sademevesi katustelt ja platsidelt koguda kokku ja võimalusel immutada haljasaladel.

Käesoleva DP KSH eelhinnangu tellija andmetel kavandatakse tegevust nii, et planeeringuala reovesi liigub linna reoveepuhastisse. Piirkonda läbib ka sadamast linna puhastisse suunduv kanalisatsiooni survetrass. Veevarustuse osas kavatsetakse liituda Kuressaare Veevärgi trassiga. Seega ei kavandata planeeringuga uut puurkaevu ning reovee lokaalset puhastamist ei kavandata. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni trassidega liitumisel ei ole oodata planeeringuala veevarustuse ja reoveekäitlusega seonduvat olulist mõju pinna- ja põhjaveele.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile kui võetakse arvesse planeeringuala paiknemist suure ulatuses üleujutusohuga alal ning planeeringus kavandatakse meetmed ohu minimeerimiseks.

4.4.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Lähim jääkreostusobjekt jääb alast u 15 m kaugusele põhja suunda (vt ptk 3). Puudub info, et jääkreostus oleks levinud planeeringualale.

Hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit arvestades jääkreostusobjekti lähedust. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, siis tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Lubatud pinnase saasteainete sisalduse piirmäärad on kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Arvestades kavandatava planeeringu maakasutuse iseloomu, siis kohalduvad alale tööstusmaa piirmäärad. Üle tööstusmaa piirnormi reostunud pinnase esinemise korral tuleb koostada reostuse likvideerimise kava ja näha ette sellele vastav reostuse likvideerimine.

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Samuti võib müra tekitajaks pidada kavandatavates tootmis- ja laohoonetes ja -platsidel toimuvaid tegevusi. Planeeringuala külgneb peamiselt sadama alaga ning äri- ja tootmismaadega. Lähim elamumaa (Valguse tn 17, kü 34901:016:0068) jääb u 1,4 km kaugusele põhja suunda.

DP koostamisel tuleb arvestada elamumaade paiknemisega ning vältida olukorda, kus elamumaadel võiks hakata esinema ülenormatiivne tööstusmüra tase. Arvestades siiski DP ala

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

36

ja elamumaade vahelist kaugust, siis on ebatõenäoline olukord, kus kavandatavast tegevusest tingituna esineks elamumaadel ülenormatiivne tööstusmüra tase.

KOTKAS heiteallikate registri14 andmetel on planeeringualale lähimad heiteallikad:

− katastriüksusel Roomassaare tee 6b (kü 34901:016:0081) heiteallikad HEIT0003177, HEIT0003176, HEIT0003182, HEIT0003186, HEIT0003183, HEIT0003184 ja HEIT0003185;

− katastriüksusel Roomassaare tee 6a (kü 34901:016:0008) heiteallikad HEIT0003180, HEIT0003175 ja HEIT0003179;

− katastriüksusel Roomassaare tee 10b (kü 34901:016:0079) heiteallikad HEIT0003178 ja HEIT0003187;

− katastriüksusel Kullimäe tee 5 (kü 34901:016:0046) heiteallikad HEIT0003321, HEIT0003320 ja HEIT0003319;

− katastriüksusel Roomassaare tee 12 (kü 71401:001:3156) heiteallikad HEIT0004836 ja HEIT0012729.

Kavandatav tegevusega kaasnevana võib piirkonda seoses äri- ja tootmisettevõtete lisandumisega lisanduda ka täiendavaid heiteallikaid. Juhul kui kavandatavates hoonetes/platsidel tegutsema hakkavad ettevõtted põhjustavad õhusaastet, siis reguleeritakse seda õigusaktidega sätestatud korras, sh vajadusel tuleb taotleda keskkonnaluba. Keskkonnaloa taotlemisel antakse hinnang nii tekkivate saasteainete heitkogustele kui ka välisõhus tekkivatele saasteainete kontsentratsioonidele, sh arvestades koosmõju juba olemasolevate ettevõtetega. Planeeringu KSH eelhinnangus ei ole võimalik mõju õhukvaliteedile täpsemalt hinnata, sest puudub info alal tegutsema hakkavate ettevõtete kohta.

Samuti tuleb arvestada, et seoses täiendavate sadama tegevustes kasutatavate laoplatside lisandumisega võib olla vajalik muuta Roomassaare sadama keskkonnaloa välisõhu eriosa. Seda eeskätt juhul kui platse kasutatakse puistekaupade hoiustamiseks. Puistekaupade (eeskätt turvas ja teravili, aga ka hakkepuit, liiv, killustik, freesasfalt jms) hoiustamisel ja laadimisel tekib tahkete osakeste heide, millest suuremad fraktsioonid (nö tolm) võivad tekitada häiringuid. Antud juhul küll planeeringuala vahetus läheduses elamualasid ei paikne. Seega õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine või olulise häiringu esinemine elamualadel on välistatud. Samas teatud häiringuid suure tolmu koguse korral võib esineda lennujaamale ja reisi-ning jahisadamale. Senise praktika alusel on võimalik puistematerjalide hoiustamise ja laadimisega kaasnevat osakeste heidet hoida kontrollituna, rakendades erinevaid töökorralduslikke meetmeid (käsitletud eelhinnangu p 5). Väga kuivi ja tolmavaid materjale (kuiv teravili jms) on asjakohane hoiustada laohoonetes, mitte lahtiselt puistes. Asjakohaste meetmete rakendamisel on võimalik puistematerjalide hoiustamisel ja laadimisel olulist mõju õhukvaliteedile vältida.

DP koostamise käigus lahendatakse teed, parkimine jms, mistõttu KSH eelhinnangu koostamise hetkel ei ole andmeid lisanduva liikluskoormuse osas. Arvestades, et planeeringualale on võimalik ligipääs Roomassaare sadamasse suunduvalt Kuressaare ringteelt, mis läbib elamupiirkondi ainult väga väikesel määral, siis olulist liikluskoormuse tõusust tingitud liiklus- või mürahäiringut ei ole planeeringuga kaasnevana oodata. Tootmis- ja laohoonete ja -platside koondamine kaubasadama vahetusse lähedusse perspektiivis

14 https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id=

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

37

pigem vähendab läbi Kuressaare linna toimuvate vedude vajadust või võimaldab neid vähemasti paremini hajutada.

Planeeritav tegevus mõjutab Roomassaare tee 10c ja sealt edasi loodesuunas kulgeva kergliiklustee kasutust, muutes nii kergliiklusteelt avanevaid vaateid kui liiklusohutust. Kergliiklustee liiklusohutuse tagamisele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata. Samuti tuleb planeeringu koostamisel säilitada kergliiklustee ääres haljasvöönd (eelistada olemasoleva kõrghaljastuse säilitamist uue rajamisele), mis aitab vähendada nii visuaalset mõju kui ka sadama ja tööstuspargi müra ja õhusaaste mõju kergliiklustee kasutajatele.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine ehitusperioodil. DP ala valgustuse planeerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse ja merele suunavaid lahendusi (mis vähendaks navigatsioonimärkide eristatavust) ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulise vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust. Samuti ei paikne planeeringuala lähialal vibratsiooni ja lõhnatundlikke objekte.

Tõenäoliselt võib mingil määral tekkida jääksoojust päikesepargi rajamisega planeeritavast salvestustehnoloogiast (eeldatavalt aku). Eeldatavalt ei ületa jääksoojus siiski keskkonnataluvust ning olulist keskkonnamõju sellega ei kaasne.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DPga nähakse ette ehitusõiguse seadmine laohoonetele (6 tk, kuni 2 korrust) koos vajalike olmeruumidega, laoplatsidele, tootmishoonetele (max 3 tk, kuni 2 korrust), päikesepargi rajamiseks koos salvestustehnoloogiaga, vertikaalsete tuulegeneraatorite paigaldamiseks ja sadevee puhastussüsteemi rajamiseks. Lähim elamumaa (Valguse tn 17, kü 34901:016:0068) jääb u 1,4 km kaugusele põhja suunda. Naabruses oleva Roomassaare sadama näol on tegu Saaremaa ühe suurema kaubasadamaga, mis on aastaringselt aktiivses kasutuses (välja arvatud ajal, mil jääolud seda ei võimalda). Sadama läheduses asuvad mitmed tootmishooned (nt Luksusjaht, Saare Kütus), lisaks Kuressaare lennuväli ja Kuressaare reovee puhastusjaam. Piirkond on inimmõjudega, kus looduslike kooslustega on vaid mereäärsed alad (osaliselt linna rekreatiivne ala). Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Teatav negatiivne mõju võib avalduda planeeringuala läbiva ja säilitatava kergliiklustee kasutajatele. Kergliiklustee liiklusohutuse tagamisele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata. Samuti tuleb planeeringu koostamisel säilitada kergliiklustee ääres haljasvöönd (eelistada olemasoleva kõrghaljastuse säilitamist uue rajamisele), mis aitab vähendada nii visuaalset mõju kergliiklustee kasutajatele.

Kuna planeering on suunatud piirkonna majandusliku arengu edendamiseks ning sadama konkurentsivõime ja funktsionaalsuse suurendamiseks, siis perspektiivis võib esineda positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele (töökohtade teke).

Planeeritud tegevusega kaasnevana ei ole oodata elamupiirkondadele avalduvat olulist müra või õhusaaste teket, mis võiks ohustada inimeste tervist.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

38

Eesti pinnase radooniriski kaardi15 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus KOV Rn-riski klass on „keskmine või madal“. Olulist radoonitasemest tulenevat terviseriski seega alal ei esine.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata vibratsioonitaset vms tegevusi, mis võiks ohustada hooneid vm vara. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha seega olulist mõju varale.

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus

DPga nähakse ette ehitusõiguse seadmine laohoonetele (6 tk, kuni 2 korrust) koos vajalike olmeruumidega, laoplatsidele, tootmishoonetele (max 3 tk, kuni 2 korrust), päikesepargi rajamiseks koos salvestustehnoloogiaga, vertikaalsete tuulegeneraatorite paigaldamiseks ja sadevee puhastussüsteemi rajamiseks.

Päikesepargi rajamine koos salvestustehnoloogiaga toetab taastuvenergia tootmist ja vähendab kasvuhoonegaaside heidet. Vertikaalsed tuulegeneraatorid on samuti kliimasõbralikud ning sobivad tuuleolude osas tihedamatesse asulatesse paremini kui horisontaalteljel tuulikud. Vertikaalsed tuulegeneraatorid sobivad ka katustele paigaldamiseks. Päikesepaneele ja vertikaalsed tuulegeneraatorid on soovitatav paigutada kavandatavate tootmis- ja laohoonete katustele, parklatele jt juba inimtegevuseks kasutatavatele aladele. See vähendab nende rajamisega kaasneva maakasutuse muutusega kaasnevat ebasoodast mõju ja maksimeerib nende positiivset mõju. Päikesepargi ja väikeste tuulikute rajamine aitab toota puhast taastuvenergiat sadama ja klientide tarbeks, mis vähendab fossiilkütuste kasutust ning on kooskõlas kliimaeesmärkidega.

Kuivõrd KSH eelhinnangu koostamise ajahetkel ei ole teada hoonete planeeritav küttelahendus ega energiatarve, siis ei ole selles osas võimalik kasvuhoonegaaside heitkoguse hinnangut anda. Arvestades siiski kavandatavate tootmis- ja laopindade võrdlemisi tagasihoidlikku hulka, siis ei ole eelduslikult tegu olulist kliimamõju omava planeeringuga.

Kliimakindluse vaatest on oluline, et planeeringuala jääb üleujutusohuga piirkonda, mistõttu on tarvis planeerimisel ja projekteerimisel oluline võtta arvesse Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduses 1×10 aasta jooksul, 1×50 aasta jooksul ja 1×100 aasta jooksul esinemistõenäosusega üleujutusalade piire ja rakendada vajalike meetmeid riskide maandamiseks. Võimalike meetmeid DP koostamisel on välja pakutud uue üldplaneeringu koostamiseks koostatud uuringus16.

15 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 16 R-Konsult OÜ. 2020. Saaremaa valla üleujutusalade uuring. Töö nr 2-7.4/2020 - https://gis.saaremaavald.ee/failid/yp_koostamine/03.2021_Saaremaa_valla_%C3%BCle_ujutusalade_uuring.p df

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

39

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole olemasoleva info alusel kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. Juhul kui alal hakkab tegutsema ohtlikke või suurõnnetusohuga ettevõtteid kuuluvad nendega seotud riskid hindamisele Kemikaaliseaduse ja selle alamaktide kohaselt.

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Roomassaare tee 12 kinnistul kehtib praegu Roomassaare sadama detailplaneering, mis on kehtestatud 26.01.2017. DP eesmärgiks on Roomassaare tee 12 kinnistul asuva Roomassaare sadama funktsionaalsuse parandamine mitmeotstarbelise kõvakattega platsi kavandamise kaudu jahisadamast põhjas ja olemasoleva kai laiendamine. DP eesmärgiks on määrata kinnistute ehitusõigus, tehnovõrgud, liikluskorraldus ja parkimine, haljastus ning heakord. Käesoleva KSH eelhinnangu aluseks oleva DP lahendusega ei ole oodata mõjude kumuleerumist kehtiva Roomassaare tee 12 DP lahendusega. Osaliselt on planeering praeguseks ellu viidud.

Kavandatava tegevuse alast ida suunda katastriüksusele Roomassaare tee 5 (kü 34901:016:0057) jääb kehtiv Roomassaare tee 5 DP, mille eesmärgiks on ehitusõiguse määramine kaubandus-, teenindus- ja laohoonete ehitamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Arvestades naaber DP kavandatava tegevuse iseloomu ja kavandatavat võrdlemisi väikest mahtu, siis ei ole olulist mõjude kumuleerumist oodata.

4.10 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava DPga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu peamiselt tootmis- ja laohooneid kavandatava DPga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu äri-, tootmishoonestust kavandatava DPga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (ühisplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

40

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Kuivõrd DPga kavandatakse Natura 2000 linnualas kaitsealuste linnuliikide lähimatest elupaikadest 300–400 m kaugusele, siis on enne planeeringu algatamist vajalik KSH eelhinnangu koostamine, mille alusel saab langetada kaalutlusotsuse, kas planeeringu KSH koostamine on vajalik või mitte.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada DP elluviimise ja kavandatavate hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Planeeringuga kavandatava tegevuse iseloomu (laohoonete püstitamine, laoplatside rajamine, tootmishoonete rajamine, päikesepargi rajamine koos salvestustehnoloogiaga ja vertikaalsete tuulegeneraatorite paigaldamine) arvestades ei tõsta kavandatav tegevus lähima Natura ala Mullutu-Loode linnuala külastuskoormust. Tegu on juba töötava sadamaalaga laiendusega. Planeeringuala ja Natura 2000 ala vahele jääb minimaalselt 0,3 km laiune puhverala Natura 2000 ala suhtes. Eelneva alusel on ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatud.

2) Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. 3) DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või

kvaliteedile kui arvestatakse planeeringu koostamisel ala paiknemist osaliselt üleujutusalal ning kavandatakse meetmed üleujutusriski minimeerimiseks.

4) Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

5) Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha. Samuti ei ole ette näha olulist mõju varale.

6) Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

KSH algatamise või mittealgatamise üle otsustab lõplikult kohalik omavalitsus. DP menetluses (koostamisel ja kehtestamisel) tuleb kavandatava tegevuse poolt- ja vastuargumente hoolikalt kaaluda. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii DP algatamise otsuse tegemisel kui DP koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt.

Eelhinnangust lähtuvalt tuleb planeeringu edasisel koostamisel arvestada:

− Planeeringualale jäävale puurkaevule kehtib 10 m ulatuses hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Kui puurkaevu ala soovitakse hoonestada, siis tuleb ette näha puurkaevu nõuetekohane likvideerimine17. Samuti on asjakohane kaaluda puurkaevu likvideerimist kui säilitatakse ala platsina, kuid puurkaev on kasutusest väljas. Kui puurkaev soovitakse säilitada, siis tuleb planeeringus kaevu ja selle hooldusalaga arvestada ning vältida sinna võimalikku reostust põhjustavaid tegevusi.

17 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

41

− Arvestama peab, et planeeringuala puhul on valdavalt tegu üleujutusohuga alaga. Maa-ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduse korral võib 1x50 a jooksul veetase tõusta 1,89 meetrini ja 1x100 a jooksul 2,05 meetrini. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb üleujutusriskiga arvestada. Potentsiaalselt reostusriski omavaid tootmis- ja laopindu ei tohi reostusriski tõttu rajada üleujutatavale alale. Seega tuleb alale ette näha kaldakindlustus, maapinna tõstmine vms meetmed, mis reostusriski väldivad. Ka rajatised nagu päikesepark ja sademeveepuhasti võivad üleujutusalale jäädes põhjustada reostusriski. Seega tuleb rakendada meetmeid vältimaks nende jäämist üleujutatavale alale. Planeeringualal kavandatavad tegevused peavad arvesse võtma, et tegevus ei tohi põhjustada või suurendada naaberkinnistute liigvee- probleemi, mistõttu peab üleujutuse leevendusmeetmete kavandamisel ja sademeveesüsteemide kavandamisel arvesse võtma ka naaberkinnistute olusid (sh kõrgusarve).

− Arvestades planeeringuala jäämist suures osas üleujutusohuga alale, siis kaasneb alale ehitamisega vajadus maapinna tõstmiseks ja/või kaldakindlustuse rajamiseks. Antud tööde mahud on võimalik ligikaudselt määrata planeeringu koostamisel arvestades geodeetilist mõõdistust ning täpsemalt vastavas ehitusprojektis. Planeeringu algatamise faasis vastavate mahtude info puudub, kuid hinnanguliselt võib olla tegu suure materjalivajadusega. Materjalivajadus sõltub suuresti valitavast lahendsuest üleujutusriskide maandamiseks. Saarte Liinid on väljendanud soovi täitematerjalina kasutada sadama akvatooriumi hooldussüvendamisel tekkivat materjali, mille omadused on kontrollitud ja ei sisalda ohtlikke aineid. Tegu on asjakohase materjali kasutamisega ning süvendamisel tekkiva materjali kasutamine ehitustegevusel tuleb pidada eelistatud lahendsueks nii loodusvarade kasutamise kui merekeskkonnale avalduvate mõjude vaates.

− Lähim jääkreostusobjekt jääb alast u 15 m kaugusele põhja suunda. Puudub info, et jääkreostus oleks levinud planeeringualale. Planeeringus on kohane seada tingimus, et hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, siis tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Üle tööstusmaa piirnormi reostunud pinnase esinemise korral tuleb koostada reostuse likvideerimise kava ja näha ette sellele vastav reostuse likvideerimine.

− Planeeringuala läbiva ja säilitatava kergliiklustee liiklusohutuse tagamisele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata. Samuti tuleb planeeringu koostamisel säilitada kergliiklustee ääres haljasvöönd (eelistada olemasoleva kõrghaljastuse säilitamist uue rajamisele), mis aitab vähendada nii visuaalset mõju kui ka sadama ja tööstuspargi müra ja õhusaaste mõju kergliiklustee kasutajatele.

− Juhul kui planeeringulahenduse elluviimisega kaasneb Roomassaare sadama tegevuse muutumine (nt puistekaupade ladestusalade suurenemine) võib osutuda vajalikuks sadama tegevust reguleerivate keskkonnalubade muutmine. Roomaassaare sadama tegevust reguleerib eelhinnangu koostamise ajal neli keskkonnaluba (KL-521297, JÄ/334964, L.VV/330084, L.ÕV/329220). Sadama tegevusel tuleb järgida keskkonnalubades seatud tingimusi õhusaaste, veekasutuse ja jäätmekäitluse osas. Puistematerjalide laoplatside rajamisel ja kasutamisel tuleb arvestada vajadusega rakendada meetmeid tolmuheite vähendamiseks. Täpsemad meetmed kehtestatakse keskkonnaloaga, kuid need võivad olla nt:

o Puistekaupade lastimine ja lossimine tuleb peatada tuule kiirusel ≥ 12 m/s.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

42

o Vältima peab korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist. o Laaditava kauba kukkumiskõrgus tuleb viia miinimumini vältimaks puistekauba

laadimisel tekkivat tolmu. o Peab tagama teede, platside ja laadimisseadmete pidev perioodiline

puhastamine, kai peab puhastama peale laadimistööde lõppu. Lastimis/lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine

o Kuivade ilmadega niisutada puistekaupade aunasid.

− Planeeringuliselt on asjakohane kavandatavatel puistekaupade laoplatsidel ette näha salvede/piirete/seinte rajamise õigus. Hoiustades puistekaupa tuule eest varjestatult seinte vahelisel alal vähendab see puistekauba laialikannet ja tolmu teket. Tolmu teket ja levikut tõkestav mõju esineb eeskätt juhul kui seina kõrgus on suurem kui materjali kuhja kõrgus.

Roomassaare sadama laiendamise detailplaneeringu KSH eelhinnang. Versioon 28.08.2025

43

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Roomassaare sadamas detailplaneeringu algatamise taotlus.

Koostatav Saaremaa valla üldplaneering. Kättesaadav: https://gis.saaremaavald.ee/portal/apps/storymaps/stories/1f2979f0b92043bcb91fb52bca 69e14a

Keskkonnaamet. 2015. Kuressaare lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025. Kättesaadav: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/193986208

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering. Kättesaadav: https://gis.saaremaavald.ee/failid/YP/Kuressaare_Kaarma_yhis/

Saare maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/saare- maakonnaplaneering-2030

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/410092022027

R-Konsult OÜ. 2020. Saaremaa valla üleujutusalade uuring. Töö nr 2-7.4/2020. Kättesaadav: https://gis.saaremaavald.ee/failid/yp_koostamine/03.2021_Saaremaa_valla_%C3%BCle_uju tusalade_uuring.pdf

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0445 8dc875375e

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi- ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused- p2.html

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}

Kuressaare linnas Roomassaare sadama laiendamine maismaa-alal detailplaneeringu

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 27.03.2025 nr 5-2/1950-1) detailplaneeringu algatamiseks Kuressaare linnas

Kullimäe tee 3a (katastritunnus 71401:001:3288, katastriüksuse sihtotstarve 100%

maatulundusmaa, pindala 66140 m2), Kullimäe tee 1a (katastritunnus 34901:001:0252,

katastriüksuse sihtostarve tootmismaa 100%, pindala 17571 m2) ja Kullimäe tee 1 (katastritunnus

34901:016:0035, katastriüksuse sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 11672 m2) katastriüksustel

ning osaliselt Roomassaare tee 12 (katastritunnus 71401:001:3156, katastriüksuse sihtotstarve

tootmismaa 50%, ärimaa 40%, transpordimaa 10%) katastriüksusel. Kuna planeeritav tegevus

avaldab mõju ka planeeringuala läbivale kergliiklusteele, siis on planeeringualasse lisatud ka

Roomassaare tee 6d (katastritunnus 34901:016:0033, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa

100%, pindala 7249 m2) ja osaliselt Roomassaare tee 10c (katastritunnus 34901:016:0080,

katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%) katastriüksused. Huvitatud isik esitas

korrigeeritud planeeringu skeemi 09.06.2025 ja täiendatud algatamise taotluse 04.09.2025.

Detailplaneeringu eesmärgiks on vastavalt algatamise taotlusele ehitusõiguse seadmine

laohoonetele koos vajalike olmeruumidega (6 hoonet ja kuni 2 korrust), laoplatsidele,

tootmishoonetele (kuni 3 hoonet ja kuni 2 korrust), päikesepargi rajamiseks koos

salvestustehnoloogiaga, vertikaalsete tuulegeneraatorite paigaldamiseks ja sademevee

puhastussüsteemi rajamiseks.

Kokkuvõtvalt on algatatava detailplaneeringu eesmärgiks Roomassaare sadama laiendamine

maismaa-alal, ehitusõiguse määramine lao- ja tootmishoonete püstitamiseks, päikesepaneelide ja

vertikaalsete tuulegeneraatorite paigaldamiseks ning sademevee puhastussüsteemi rajamiseks.

Detailplaneeringuala suurus on ca 13,1 ha ja detailplaneeringu nimetus on Roomassaare sadama

laiendamine maismaa-alal.

A. Olemasolev olukord

Roomassaare tee 12 (katastritunnus 71401:001:3156) katastriüksuse osas kehtib Roomassaare

sadama detailplaneering (kehtestatud 26.01.2017. a Kuressaare Linnavolikogu otsusega nr 2),

mille eesmärgiks on Roomassaare tee 12 kinnistul asuva Roomassaare sadama funktsionaalsuse

parandamine mitmeotstarbelise kõvakattega platsi kavandamise kaudu jahisadamast põhjas ja

olemasoleva kai laiendamine; määrata kinnistute ehitusõigus, tehnovõrgud, liikluskorraldus ja

parkimine, haljastus ning heakord.

Hetkel on planeeritav ala valdavas osas hoonestamata ning osaliselt kasutusel laoplatsina, 76

Kuressaare ringtee L1 (katastritunnus 34901:015:0087) katastriüksusest paremal pool asub

valdavalt hooldatud rohuala ja parkimisala. Ehitisregistri (edaspidi EHR) kohaselt on Kullimäe tee

1 (katastritunnus 34901:016:0035) katastriüksusel pumbamaja (EHR kood 106022126) ja laoplats

(EHR 220788989). Planeeringuala läbib avalikult kasutatav Roomassaare kergliiklustee (tee nr

2

3492062), mis on Roomassaare tee 6d (katastritunnus 34901:016:0033) katastriüksuse osas eratee.

Planeeringualale pääseb avalikult kasutatavate Kuressaare ringtee tugimaantee (tee nr 76) ja

Roomassaare kergliiklustee (tee nr 3492062) kaudu.

Planeeringuala läbib kergliiklustee, mille teedevõrk jätkub planeeringualast läänepool asuval

maatulundusmaal, kus asetseb ka erinev kõrghaljastus. Seevastu planeeringuala põhja-, lõuna- ja

kirdepool on valdavalt hoonestatud või rajatistega

Planeeringuala kõlvikuline koosseis on suuremas osas muu maa: Kullimäe tee 3a (katastritunnus

71401:001:3288) 14822 m2 looduslik rohumaa ja 51318 m2 muu maa, Kullimäe tee 1a

(katastritunnus 34901:001:0252) muu maa, Kullimäe tee 1 (katastritunnus 34901:016:0035)

õuemaa, Roomassaare tee 12 (katastritunnus 71401:001:3156) muu maa, Roomassaare tee 10c

(katastritunnus 34901:016:0080) muu maa ja Roomassaare tee 6d (katastritunnus

34901:016:0033) muu maa.

Planeeringuala piirneb läänest Kullimäe tee 3 (katastritunnus 71401:001:3287) maatulundusmaa,

põhjast Kullimäe tee (katastritunnus 34901:001:0251) transpordimaa, idast Roomassaare tee 6b

(katastritunnus 34901:016:0081) ja Roomassaare tee 10b (katastritunnus 34901:016:0079)

tootmismaa, Kuressaare ringtee L1 (katastritunnus 34901:015:0087) transpordimaa ja

Roomassaare tee 7 (katastritunnus 34901:016:0056) ärimaa, lõunast Roomassaare tee 12

(katastritunnus 71401:001:3156) tootmismaa, ärimaa ja transpordimaa katastriüksustega.

Planeeringuala piirneb edela-lääne ning ida suunas Läänemerega.

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel on planeeringualal lennuvälja

kaitsevöönd, korduv üleujutusala, ranna ehituskeeluvöönd, ranna piiranguvöönd, veekogu

kallasrada, ranna veekaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, navigatsioonimärkide

kaitsevööndid ja puurkaevu hooldusala.

Planeeringuala lähipiirkonnas kehtivad lisaks osaliselt planeeringualal olevale Roomassaare tee

12 detailplaneeringule veel Roomassaare tee 6, 6a ja 6b detailplaneering, Roomassaare tee 7

detailplaneering, Roomassaare tee 8 detailplaneering ja Kuressaare lennuvälja lennuraja pikenduse

detailplaneering. Detailplaneeringute eesmärgid on valdavalt seotud tootmis- või ärimaade ning

lennuvälja ja sadama arendamisega.

B. Kehtiv üldplaneering

Planeeringualal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering

(kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a otsusega nr 1, edaspidi

ühisplaneering). Vastavalt ühisplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala

olemasoleval ja planeeritaval ettevõtlusalal ning vähesel määral jääb alale tugimaantee.

Ühisplaneering toob välja, et rannaalale Roomassaare poolsaare lõunatipus Kuressaare lahe

hoiuala piiri ja Roomassaare sadama territooriumi vahel on planeeritud perspektiivsed ranna

kindlustusrajatised.

Ühisplaneeringu peatükk 3.13.9 kohaselt on ühisplaneeringu alal viis sadamat, nende seas ka

Roomassaare sadam, millel on külalissadama staatus. Akvatoorium hõlmab kaubasadama ja

jahisadama veeala, akvatooriumi piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. a

määrusega nr 105, vastab rahvusvahelistele ja siseriiklikele nõuetele, sadamal on sadamapass ja

on kantud sadamaregistrisse.

Roomassaare sadam (Roomassaare tee 12 katastriüksus koos sinna juurde kuuluva

akvatooriumiga) rajati juba üle-eelmisel sajandil ehk oli olemas juba enne ühisplaneeringu

kehtestamist. Seetõttu võeti ühisplaneeringu koostamisel arvesse, et tegu oli juba olemasoleva

sadamaga, mis oli juba ühisplaneeringu kehtestamise ajal kantud ka sadamaregistrisse. Käesolev

3

detailplaneeringuala hõlmab Kuressaare ringtee tugimaantee ümbrusse jäävat Roomassaare

sadama sadamaala põhjapoolset osa.

Ettevõtlusala all mõistetakse ühisplaneeringus keskkonda mittehäirivate tööstusettevõtete ja

ladude, kuid ka äri- ja teenindusettevõtete maad, mille katastriüksuse sihtotstarve võib olla ärimaa

või tootmismaa. Tingimused tootmishoone püstitamiseks ühisplaneeringuga ettenähtud

ettevõtlusalale seatakse detailplaneeringuga (v.a teatud juhtudel, kui soovitakse tootmishoone

laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist). Tegevuste puhul, millega kaasneb oluline

keskkonnamõju, ei tohi mõju ulatuda üle kinnistu piiride.

Ühisplaneeringu peatükk 1.3.5 nendib, et tootmissektori arendamisel on raskuseks eelkõige

Saaremaa ääremaalisus suuremate keskuste suhtes, kuid ka saareline asend. Isegi kui saarelist

asendit võib mõningatel juhtudel soodsa tingimusena esile tuua (nt laevaehitus, sadamad jmt), ei

küüni tootmisvaldkonna maht kunagisele tasemele. Veel toob ühisplaneering välja, et

Roomassaare, Sikassaare ja Nasva puhul tekib küsimus täiendavate ettevõtlusalade kasutuselevõtu

vajaduse osas. Olulisem on leida lahendus olemasolevate piirkondade efektiivsemaks kasutuseks.

Käsitlus ühisplaneeringus sõnastab, et seal, kus ajuveeala on 200 m laiusest ehituskeeluvööndist

ulatuslikum, on ehituskeeluvööndiks ajuveeala piir, kus kitsam, on ehituskeeluvöönd 200 m

laiune. Ehituskeeluvööndi vähendamist on kirjeldatud ühisplaneeringu peatükis 4.4.2, mille

kohaselt Kuressaare lahe hoiuala lõunapiirist kuni Roomassaare sadama territooriumini

(Roomassaare tee 12 34901:016.0082) on ehituskeeluvöönd 10 meetrit tavalisest veepiirist.

Planeeritaval alal on vastavalt ühisplaneeringule Kullimäe tee 3a osas ehituskeeluvöönd 10 meetrit

tavalisest veepiirist ja planeeritav Roomassaare tee 12 on sadamaregistri järgne sadamaala, kuhu

planeeritakse sadamaehitisi ja/või veeliiklusrajatisi. Detailplaneeringualal ei ole vajalik vähendada

ehituskeeluvööndit, kuna looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lõike 5 punkti 2 kohaselt ei

laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja

veeliiklusrajatisele.

Lisaks on Taristuministri 30. juuli 2025. a määrusega nr 44 "Sadama lisateenuste loetelu"

kehtestatud sadama lisateenuste loetelu. Nimetatud määrus toob välja 19 avalikkusele suunatud

tegevust, mida saab käsitleda sadama lisateenustena. Nimetatud teenuste hulka kuuluvad ka

näiteks veesõiduki pisiremont ja veesõiduki talvehoiustamine, mille alla võib pidada ka näiteks

ellinguhoone planeerimist, seetõttu puudub vajadus vähendada planeeritava hoonestuse osas

ehituskeeluvööndit.

C. Kaalutlused

Planeeringuala asub Kuressaare linnas, mis vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125

lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, kui soovitakse püstitada

ehitusloakohustuslikku hoonet. Planeeringualale soovitakse mitmeid erineva funktsiooniga

ehitusloakohustuslikke hooneid, näiteks ellinguhoone, tootmis- ja laohooned.

PlanS § 125 lõike 2 alusel on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud

detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Ühisplaneering toob välja, et tingimused

tootmishoone püstitamiseks ühisplaneeringuga ettenähtud ettevõtlusalale seatakse

detailplaneeringuga. Seega kuna alale planeeritakse tootmishooneid, siis on vajalik koostada

detailplaneering.

Lisaks tuleneb detailplaneeringu algatamise vajadus ka PlanS § 140 lõikest 7, mille kohaselt

detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering.

Alal kehtib Roomassaare tee 12 katastriüksuse osas Roomassaare sadama detailplaneering.

Planeeritav tegevus jääb ühisplaneeringu kohasele ettevõtlusalale, kuhu on lubatud keskkonda

mittehäirivate tööstusettevõtete ja ladude, kuid ka äri- ja teenindusettevõtete maad, mille

4

katastriüksuse sihtotstarve võib olla ärimaa või tootmismaa. Planeeritud tegevuse ja juhtotstarbe

osas on tegu ühisplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga planeeritakse taastuvenergia tootmist sadamale ja sadama klientidele,

laoplatse sadamas töödeldavatele kaupadele (näiteks puitmaterjal), lao- ja tootmishooneid,

väikelaevade hoiustamist ja hooldamist, sadama sademeveesüsteemi (puhastamist/setitamist) ja

muud tegevust, mis toetab sadama toimimist. Laoplatsidel ja -hoonetes soovitakse hoiustada

materjale, mille transport toimub läbi Roomassaare sadama – seega sadamaga seotud tegevus.

Roomassaare sadamal on vajadus käideldava kauba laoplatside järele, millel toimuks erinevate

kaupade (ümarpuit, killustik jm) laevale lastimiseks eelnev kogumine, ettevalmistamine, liigiti

sorteerimine ja muu sarnane toetav tegevus. Kui vaheladu asub sadamas või selle vahetus

läheduses, siis on kauba laevale laadimine või laevalt lossimine kiire ja efektiivne ning sellega

oleksid turul konkurentsivõimelisemad nii sadam kui ka kaubavedajad.

Planeeritavad tootmishooned on vajalikud arendamaks näiteks meretuuleparkide detailide

tootmist, laevaehitust või muud merendusega seonduvat - eelkõige tooted, mis eeldavad eelnevat

või hilisemat meretransporti. Kindlasti on toomistegevuse eeliseks sadama, lennujaama ja

taastuvenergia lähedus.

Samuti vajab Roomassaare sadam väikelaevadele talvist hoiustamise pinda ja siseruume

väikelaevade hoolduseks (ellinguhoonet). Logistiliselt on eelnimetatud hoone planeerimise

eeliseks sadama lähedus. Planeeritava ala vahetus naabruses asub ka väikelaevade tehas, mille

lähedus toetab planeeritavaid tegevusi, seega ka planeeritav tegevus sobituks oma olemuselt

piirkonda.

Roomassaare sadama tuleviku üks eesmärkidest on toota taastuvenergiat sadama ja sadama

klientide tarbeks. Planeeritav tootmistegevus ja sadama toimivana hoidmine tähendab suurt

energia tarbimist, kuid järk-järguliselt aitaks taastuvenergia kasutuselevõtt vähendada fossiilsete

kütuste kasutamist. Võimalusel soovitakse alustada päikesepaneelide paigaldamisest, kuid

detailplaneeringu käigus saaks hinnata lisaks ka vertikaalsete väiketuulikute kasutamise

võimalikkust. Suured tuulikud on välistatud lähedalasuva lennujaama kõrguspiirangute tõttu.

Planeeringu koostamisel on oluline, et teedel liiklejal ja sadama külastajal jääb visuaalselt

korrektne vaade, mida toetab arhitektuuriliselt läbimõeldud hoonestuse lahendus ja haljastuse

kasutamine.

PlanS § 75 lõike 1 punkti 1 alusel on sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine üldplaneeringu ülesanne. Ühisplaneeringus on Roomassaare

sadamat käsitletud sadamana. Kuigi territooriumi juhtfunktsiooniks on näidatud ettevõtlusala ja

sadama akvatoorium, siis käsitleb ühisplaneering Roomassaare sadamat sadamana, mis on kantud

ka sadamaregistrisse.

Detailplaneeringu algatamise materjalid saadeti 02.04.2025 kirjaga nr 5-2/2077-1 vastavalt PlanS

§-le 127 seisukoha saamiseks Transpordiametile (edaspidi TRAM) ja Keskkonnaametile (edaspidi

KeA).

TRAM on oma 25.04.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/5341-2 andnud lähteseisukohad, millega

detailplaneeringu koostamisel arvestatakse.

KeA oma 16.04.2025 kirjas nr 6-2/25/6650-2 andis seisukoha ja 17.04.2025 kirjas nr

6-2/25/6650-3 andis täiendatud seisukoha, milles toob välja, et algatatava detailplaneeringu ala

jääb osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndis on vastavalt looduskaitseseaduse

(LKS) § 38 lg-le 3 uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 on nimetatud

erandid, millele ehituskeeld ei laiene, seejuures lg-s 5 toodud eranditele ei laiene ehituskeeld

5

üksnes siis, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud

üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.

Alal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering, millega on

Keskkonnaameti nõusolekul antud piirkonnas ehituskeeluvöönd vähendatud Kuressaare lahe

hoiuala lõunapiirist kuni Roomassaare tee 12 kinnistu põhjapiirini 10 meetrini tavalisest

veepiirist. Roomassaare tee 12 kinnistul kehtib praegu Roomassaare sadama detailplaneering.

Roomassaare sadama detailplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et ranna ja kalda piiranguvöönd

ja ehituskeeluvöönd on planeeritava ala ulatuses määratud kehtiva üldplaneeringuga, mille

kohaselt planeeritava ala ulatuses ranna ja kalda piiranguvööndit ega ehituskeeluvööndit ei ole.

Juhime tähelepanu, et selline käsitlus ei ole korrektne. Ka sadamates kehtib LKS-ga määratud

ehituskeeluvöönd, kuid vastavalt LKS § 38 lg 5 p-le 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele.

Roomassaare tee 12 kinnistul üldplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ei taotletud

ega ole seega ka saadud ning Roomassaare tee 12 kinnistu jääb tervikuna ranna

ehituskeeluvööndisse.

Vallavalitsus nõustub ehituskeeluvööndi käsitluse osas eelpool toodud KeA seisukohaga. Kuna

ühisplaneeringuga on ehituskeeluvööndit vähendatud Kuressaare lahe hoiuala lõunapiirist kuni

Roomassaare tee 12 kinnistu põhjapiirini 10 meetrini tavalisest veepiirist, seega ka Kullimäe tee

3a katastriüksuse osas on ehituskeeluvöönd 10 meetrit tavalisest veepiirist. Roomassaare tee 12

katastriüksuse planeeringualale jääv osa asub tervikuna ehituskeeluvööndis.

KeA toob veel oma kirjas välja, et Sadam on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja

sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks

kasutamiseks vajalikud ehitised (edaspidi sadamaehitised). Sadamateenusteks on sadamaseaduse

§ 3 lg 1 alusel järgmised sadamas teostatavad tegevused: veesõiduki sildumise võimaldamine,

veesõiduki lastimine ja lossimine, reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine,

veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel, veesõidukite pukseerimine ja

jäämurdmine akvatooriumil, veesõiduki punkerdamine ning laevajäätmete vastuvõtmine. Seega,

rangelt võttes on sadamaehitisteks üksnes need ehitised, mille abil pakutakse sadamaregistris

registreeritud sadamates sadamateenuseid. Sama seisukohta on seoses LKS-iga väljendanud ka

Keskkonnaministeerium 02.12.2019 kirjas nr 1-17/19/5895-2 - LKS ei defineeri sadamaehitist,

seega kohaldub sadamaehitisele sadamaseaduse definitsioon (sadamaseaduse § 2 punkt 1), mille

kohaselt on sadamaehitiseks sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (sh muulid

ja kaid, kui nad asuvad sadamas). LKS § 38 lõige 5 punktis 2 kasutatud mõiste „sadamaehitis“

all on mõeldud ehitisi, mis on vältimatult vajalikud sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja

sadamateenuse osutamiseks. Ehkki sadama toimimiseks võib olla soovitav või tarvilik pakkuda

mitmesuguseid teenuseid ja taolised arendused võivad olla sadama toimetulekuks või ka laiemalt

majandustegevuse elavdamiseks väga olulised, ei saa kõiki sadama territooriumil või selle vahetus

läheduses pakutavaid teenuseid pidada sadamateenusteks ning kõiki nende teenuste pakkumiseks

rajatud ehitisi LKS § 38 lg 5 p 2 kohasteks sadamaehitisteks. Roomassaare tee 12 kinnistul paikneb

sadama registrisse kantud Roomassaare sadam. Seega on Roomassaare tee 12 kinnistule

ehituskeeluvööndisse (ulatus 50 meetrit korduva üleujutusega ala piirist) võimalik ilma

ehituskeeluvööndit vähendamata kavandada üksnes sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi.

Vallavalitsus nõustub KeA seisukohaga osaliselt. Vastavalt sadamaseaduse (edaspidi SadS) § 2

toodud mõistetele on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks

kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud

ehitised (edaspidi sadamaehitis). Vastavalt SadS § 37 lõikele 2 peab sadam olema kantud

sadamaregistrisse. Roomassaare sadam on Roomassaare tee 12 katastriüksuse osas kantud

tervikuna sadamaregistrisse (ala nähtav Maa- ja Ruumiameti sadamakaardilt), seega on tegu

registreeritud sadamaga, millel on sadamaala.

6

SadS toob välja küll sadamateenuste loetelu, kuid ei too sadamaehitiste tõlgendamisel välja

lubatud ehitiste loetelu, mida saab lugeda sadamaehitiseks. Tänapäevastele sadamatele on omane

ka mitmete muude teenuste pakkumine, millised ei ole üheselt seotud SadS kohaste

sadamateenuste loeteluga. Seega tõlgendab vallavalitsus sadamaehitisena sadama tegevust

toetavaid ehitisi, milleks saab pidada ka detailplaneeringu algatamise taotluse juures olevat

väikelaevade hoiustamiseks ja hoolduseks mõeldud hoonet (ellinguhoone). Tegu on otseselt

sadamaalal asuva veesõidukite hoiustamiseks mõeldud sadamaehitisega. Seega kohaldub

planeeritavale hoonele LKS § 38 lõike 5 punkt 2, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele ning ehituskeeluvööndi

vähendamine detailplaneeringu Roomassaare sadama tee 12 katastriüksuse osas ei ole vajalik.

Eelpool nimetatud seisukohta toetab ka Taristuministri 30. juuli 2025. a määrusega nr 44 "Sadama

lisateenuste loetelu", kuhu hulka nüüdsest kuuluvad ka näiteks veesõiduki pisiremont ja

veesõiduki talvehoiustamine.

Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lõike 5 kohaselt ei ole veekaitsevööndit veekogu kalda- või

rannaaladel õiguslikul alusel rajatud sadamaalal, kalda- või rannakindlustuse alal. Roomassaare

sadam on registreeritud sadam, mille territoorium on Roomassaare tee 12 katastriüksus. Seega

VeeS-st tulenevalt ei ole detailplaneeringuala Roomassaare tee 12 katastriüksuse sadamaala osal

veekaitsevööndit.

Planeeringuala sademevesi planeeritakse koguda kokku ja puhastada, milleks oleks vajalik ehitada

nõuetele vastav puhastussüsteem. Detailplaneeringuga planeeritakse sademevee süsteemi, mis on

rajatis. Vastavalt LKS § 38 lõike 5 punktile 8 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga

kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele. Seega ei ole sademeveesüsteemi rajamiseks vajalik

ehituskeeluvööndi vähendamine.

KeA tõi oma kirjas veel välja, et planeeringualast u 300 meetri kaugusele jääb Kuressaare lahe

hoiuala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Mullutu-Loode linnualana /…/ Kuressaare laht on

oluline hoiuala ja linnuala eesmärgiks seatud linnuliikide pesitsus-, peatus- ja toitumisalana. LKS

§ 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti

tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Arvestades

kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust kaitstavast alast ning kaitsealuste liikide elupaikadest

(lähimad kaitsealuste linnuliikide elupaigad jäävad planeeringualast 300-400 meetri kaugusele),

on planeeringu algatamisel vajalik anda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

vajalikkuse eelhinnang. KSH eelhinnangu andmise vajaduse aluseks on keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 22. Vastavalt KeHJS § 6 lõike

4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p

8 alusel tuleb anda tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Kuressaare lahe hoiuala ja

Mullutu-Loode linnuala tarbeks, kuid võib eeldatavalt mõjutada neid, kuna planeeringualale

kavandatakse tööstus- ja tootmishooneid ning -rajatisi, sh päikeseparki ja tuulegeneraatoreid.

Aktsiaselts Saarte Liinid omab keskkonnaluba nr L.VV/330084, millega on lubatud

detailplaneeringus toodud sadamaaladelt sademevee suublasse juhtimine. Detailplaneeringu

kohaselt on vajalik täiendava puhastussüsteemi rajamine, et sademevesi vastaks nõuetele. Sellele

on varasemalt tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaamet. Seega on sademeveesüsteemi täiustamine

keskkonnaloaga kooskõlas.

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. Küll aga tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuse

korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis

7

võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti. Eeltoodust tulenevalt koostati keskkonnamõju strateegiline eelhinnang.

Vallavalitsus on koostatud eelhinnangu (korralduse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava

tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast

olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav

tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub

oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka

oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Lähtuvalt eeltoodust on vallavalitsus seisukohal, et Roomassaare sadama laiendamine maismaa-

alal detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist

negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vaja algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Saaremaa vald saatis vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja PlanS § 142 lõikele 6 ja § 81 lõikele 1

KeA-le ja Transpordiametile xx.08.2025 kirjaga nr xx käesoleva korralduse eelnõu koos lisadega

seisukoha saamiseks.

KeA on oma xx.08.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

TRAM on oma xx.08.2025 kirjas nr xx andnud seisukohad…

D. Kokkuvõte

Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu

koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse

käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid,

analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 21.04.2025 kirjaga nr 5-2/1950-2 ja

18.06.2025 kirjaga nr 5-2/3658-1.

Vallavalitsus on sõlminud xx.09.2025 lepingu nr xx huvitatud isikuga detailplaneeringu

koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks.

Eeltoodust lähtudes ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 128 lõike 1 ning Saaremaa

Vallavolikogu 22. veebruari 2018. a määruse nr 10 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse

korraldamine“ § 2 lõike 2 punkti 2, Saaremaa Vallavalitsus

annab k o r r a l d u s e:

1. Algatada Kuressaare linnas Roomassaare sadama laiendamine maismaa-alal

detailplaneering, mille eesmärgiks on Roomassaare sadama laiendamine maismaa-alal,

ehitusõiguse määramine lao- ja tootmishoonete püstitamiseks, päikesepaneelide ja

vertikaalsete tuulegeneraatorite paigaldamiseks ning sademevee puhastussüsteemi

rajamiseks.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Roomassaare sadama laiendamine maismaa-alal

detailplaneering”.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 13,1 ha vastavalt korralduse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt korralduse lisale 3.

8

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisega.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud

on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata

jätmise korraldus.

(digitaalselt allkirjastatud)

Mikk Tuisk (digitaalselt allkirjastatud)

vallavanem Aivar Rahno

vallasekretär

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Transpordiamet

18.09.2025 nr 5-2/5098-1

Seisukoha küsimine Kuressaare linnas Roomassaare sadama laiendamine maismaa-alal

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

eelnõu kohta

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktile

22 edastame seisukoha võtmiseks Kuressaare linnas Roomassaare sadama laiendamine maismaa-

alal detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu (vt Lisa).

Planeeringuala suurus on ca 13,1 ha ja see hõlmab Kuressaare linnas Kullimäe tee 3a

(katastritunnus 71401:001:3288, katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala

66140 m 2 ), Kullimäe tee 1a (katastritunnus 34901:001:0252, katastriüksuse sihtostarve

tootmismaa 100%, pindala 17571 m 2 ), Kullimäe tee 1 (katastritunnus 34901:016:0035,

katastriüksuse sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 11672 m 2 ) ja Roomassaare tee 6d

(katastritunnus 34901:016:0033, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 7249

m 2 ) katastriüksuseid ning osaliselt Roomassaare tee 12 (katastritunnus 71401:001:3156,

katastriüksuse sihtotstarve tootmismaa 50%, ärimaa 40%, transpordimaa 10%) ja Roomassaare

tee 10c (katastritunnus 34901:016:0080, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala

3910 m 2 ) katastriüksuseid.

Detailplaneeringu eesmärk on Roomassaare sadama laiendamine maismaa-alal, ehitusõiguse

määramine lao- ja tootmishoonete püstitamiseks, päikesepaneelide ja vertikaalsete

tuulegeneraatorite paigaldamiseks ning sademevee puhastussüsteemi rajamiseks.

Detailplaneeringu algatamise taotluse materjalid on kättesaadavad valla kodulehel aadressil

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-25-013/.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

2

Lisad:

1. Kuressaare linnas Roomassaare sadama laiendamise maismaal detailplaneeringu

algatamise korralduse eelnõu

2. Lisa 1. Planeeringuala

3. Lisa 2. Lähteseisukohad

4. Lisa 3. KSH eelhinnang

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]