Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 3.3-6/25/15771-1 |
| Registreeritud | 18.09.2025 |
| Sünkroonitud | 19.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3.3 Sise- ja väliskommunikatsiooni korraldamine |
| Sari | 3.3-6 Teabenõuded, märgukirjad ja selgitustaotlused |
| Toimik | 3.3-6/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Van Ameyde Marine |
| Saabumis/saatmisviis | Van Ameyde Marine |
| Vastutaja | Kristjan Truu (Users, Merendusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere
Tunneme huvi laevade heitgaasipuhastussüsteemide kasutamise kohta Eesti merealadel.
Transpordiameti kodulehel on üleval sellekohane ringkiri 2019. aastast, mille kohaselt on pesuvee merre laskmine lubatud, kui laevaomanik suudab tõendada, et heitgaasipuhastussüsteemide pesuvesi vastab rahvusvahelistele nõuetele ning sadamaalal pesuvee merre heitmiseks peab olema sadama luba. Kas see on endiselt pädev info või on vahepeal seadusandluses miskit muutunud?
Lugupidamisega
Kaupo Püvi
Senior Surveyor
Tel:
+372 611 6620
Mob: +372 5919 4838
DISCLAIMER | Our services and products are subject to our general terms and conditions; these can be found on our website https://www.ameydemarine.com/. Further, Van Ameyde Marine records particulars and data required to acquire and execute our assignments in an automated system, to ensure the information is processed in accordance with the requirements stated in the privacy policy. You have rights under the European General Data Protection Regulation. For GDPR related queries please visit our website or contact us via [email protected].
Ringkiri nr 4 ver 01
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee
Registrikood 70002414
RINGKIRI nr 4
21.10.2019 nr 5-1-7/4
Selgitus heitgaasipuhastussüsteemide kasutamise kohta Eesti merealadel
Keskkonnaministeerium koostöös Veeteede Ametiga on koostanud ringkirja
heitgaasipuhastussüsteemide kasutamise kohta Eesti merealadel, millega selgitatakse merre
pumbatava vee kvaliteedi nõudeid ja vastavust siseriiklikule seadusele ning rahvusvahelistele
regulatsioonidele. Vastavalt rahvusvahelise merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL
73/78) lisa VI regulatsioonile 14 peavad laevad kasutama kütust, mille väävlisisaldus ei ületa
regulatsioonides 14.1 või 14.4 sätestatud norme. Regulatsioon 4 lubab kasutada alternatiivseid
lahendusi.
Keskkonnaministri määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste
säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord
ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemise määramise metoodika“ § 7 lõike 6 punkt 3 sätestab, et heitevähendusmeetodeid võib
kasutada, kui on täidetud lisas 9 sätestatud kriteeriumid. Nende kohaselt:
„Kemikaale, lisaaineid, valmistisi ja kohapeal valmistatud asjakohaseid keemilisi ühendeid
kasutavate heitgaaside puhastussüsteemide pesuvett, millele osutatakse resolutsiooni MEPC.184
(59) punktis 10.1.6.1, ei tohi lasta merre, sealhulgas suletud sadamatesse ja jõesuudmetesse, välja
arvatud juhul, kui reeder tõendab, et sellise pesuvee merre laskmine ei avalda märkimisväärset
kahjulikku mõju ega ohusta inimese tervist ega keskkonda. Kui kasutatav keemiline ühend on
naatriumhüdroksiid, piisab sellest, et pesuvesi vastab resolutsioonis MEPC.184 (59) esitatud
kriteeriumitele ja selle pH ei ole kõrgem kui 8,0.“
Lisaks reguleerivad valdkonda 01.10.2019 jõustunud veeseaduse § 143 lõike 3 punktid 3 ja 4, mis
ei käsitle laevadelt pärinevat pesuvett saasteainete merre heitmise keelu rikkumisena, kui
täidetakse rahvusvahelisest merereostuse vältimise konventsioonist tulenevaid pesuvee nõudeid.
Kui laevaomanik suudab tõendada, et heitgaasipuhastussüsteemide pesuvesi vastab
rahvusvahelistele nõuetele, on selle merre laskmine lubatud. Sadama akvatooriumil
heitgaasipuhastussüsteemide pesuvee merre heitmiseks peab olema sadama luba.
Suletud heitgaasipuhastussüsteemide kasutamine on lubatud Eesti merealadel juhul, kui see täidab
vastavad nõuded ja on sertifitseeritud. Suletud süsteemide puhul ei ole heitvee merre laskmine
lubatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Rauk
meresõiduohutuse teenistuse juhataja -
peadirektori asetäitja
Ringkiri nr 4 ver 01
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee
Registrikood 70002414
RINGKIRI nr 4
21.10.2019 nr 5-1-7/4
Selgitus heitgaasipuhastussüsteemide kasutamise kohta Eesti merealadel
Keskkonnaministeerium koostöös Veeteede Ametiga on koostanud ringkirja
heitgaasipuhastussüsteemide kasutamise kohta Eesti merealadel, millega selgitatakse merre
pumbatava vee kvaliteedi nõudeid ja vastavust siseriiklikule seadusele ning rahvusvahelistele
regulatsioonidele. Vastavalt rahvusvahelise merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL
73/78) lisa VI regulatsioonile 14 peavad laevad kasutama kütust, mille väävlisisaldus ei ületa
regulatsioonides 14.1 või 14.4 sätestatud norme. Regulatsioon 4 lubab kasutada alternatiivseid
lahendusi.
Keskkonnaministri määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste
säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord
ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemise määramise metoodika“ § 7 lõike 6 punkt 3 sätestab, et heitevähendusmeetodeid võib
kasutada, kui on täidetud lisas 9 sätestatud kriteeriumid. Nende kohaselt:
„Kemikaale, lisaaineid, valmistisi ja kohapeal valmistatud asjakohaseid keemilisi ühendeid
kasutavate heitgaaside puhastussüsteemide pesuvett, millele osutatakse resolutsiooni MEPC.184
(59) punktis 10.1.6.1, ei tohi lasta merre, sealhulgas suletud sadamatesse ja jõesuudmetesse, välja
arvatud juhul, kui reeder tõendab, et sellise pesuvee merre laskmine ei avalda märkimisväärset
kahjulikku mõju ega ohusta inimese tervist ega keskkonda. Kui kasutatav keemiline ühend on
naatriumhüdroksiid, piisab sellest, et pesuvesi vastab resolutsioonis MEPC.184 (59) esitatud
kriteeriumitele ja selle pH ei ole kõrgem kui 8,0.“
Lisaks reguleerivad valdkonda 01.10.2019 jõustunud veeseaduse § 143 lõike 3 punktid 3 ja 4, mis
ei käsitle laevadelt pärinevat pesuvett saasteainete merre heitmise keelu rikkumisena, kui
täidetakse rahvusvahelisest merereostuse vältimise konventsioonist tulenevaid pesuvee nõudeid.
Kui laevaomanik suudab tõendada, et heitgaasipuhastussüsteemide pesuvesi vastab
rahvusvahelistele nõuetele, on selle merre laskmine lubatud. Sadama akvatooriumil
heitgaasipuhastussüsteemide pesuvee merre heitmiseks peab olema sadama luba.
Suletud heitgaasipuhastussüsteemide kasutamine on lubatud Eesti merealadel juhul, kui see täidab
vastavad nõuded ja on sertifitseeritud. Suletud süsteemide puhul ei ole heitvee merre laskmine
lubatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Rauk
meresõiduohutuse teenistuse juhataja -
peadirektori asetäitja