Vastuskiri

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Kristjan Järvan Teie: 04.09.2025 nr 1-12/958-1

Tallinna Linnakantselei

Meie: 18.09.2025 nr 2-1/25/34-2

[email protected]

Vastus ettepanekule kohaliku omavalitsuste kaasamiseks riigikaitse tugevdamiseks Austatud abilinnapea Tänan pöördumise eest ja Tallinna linna valmisoleku eest panustada elanike turvalisusse. Meie ühine eesmärk on tagada laiapindse riigikaitse tõhus toimimine. Eduka koostöö eelduseks on, et tegevused on omavahel kooskõlastatud ja ühilduvad juba toimivate lahendustega. Drooniohu ja massiürituste turvalisuse käsitlemisel soovime jätkata arutelu viisil, mis seob Tallinna vajadused ning riiklike partnerite (sh Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi) lahendused üheks toimivaks tervikuks. Osa kirjeldatud tegevusi on oma olemuselt riiklikud, samas kui mitmed korralduslikud küsimused kuuluvad linna igapäevajuhtimisse. Pean oluliseks, et aruteludes keskendume eesmärgile ja oodatavale tulemusele, mille põhjal saab hinnata, milline panus on mõistlikult linna ja milline riigi kanda. Lasketiirude arendamise osas jagan arusaama, et kaasaegsed ja ohutud tingimused toetavad harjutamist ja valmisolekut. Samal ajal on tegemist valdkonnaga, kus asukohavalik, ruumilised tingimused ja halduslik korraldus on esmajoones linna kujundada. Kaitseministeerium on valmis panustama üldiste juhiste ja heade tavadega ning vajaduse korral vaatama koos üle, kuidas algatused suhestuvad laiapindse riigikaitse eesmärkidega. Tallinna Munitsipaalpolitsei varustuse kaasajastamiseks jagame meelsasti kogemusi, mida oleme saanud Kaitseväe Sõjaväepolitsei ja PPA kriisireservi üksuste loomisel – eelkõige varustuse valiku põhimõtete, väljaõppe korralduse, tööprotsesside ning juhtimise kujundamise osas. Tegemist on sisulise nõustamisega; rahalised otsused ja nende kaasamine peavad kujunema linna tasandil. Täpsustan teie kirjas esitatud väidet, nagu „riigieelarve seadus sisuliselt ei sea piire, kuidas minister saab oma haldusala raha kasutada”. Riigieelarvelised vahendid on sihtotstarbelised, programmidest ja kululiikidest tulenevate reeglitega ning neid ei saa suunata omavalitsuse tegevuste katteks ilma vastava õigusliku ja eelarvelise aluseta. Kaitsekulu on riigieelarve osa, mille eesmärk on hoida ja arendada Eesti sõjalist kaitsevõimet ning tagada koostöö liitlastega. See hõlmab muu hulgas personali, väljaõpet ja õppuste korraldamist, varustuse ja taristu elutsüklit, juhtimis- ja sidevõimeid ning liitlaste vastuvõtuks vajalikke tegevusi. Planeerimine toimub mitmeaastaselt ja koondatuna, et otsused oleksid terviklikud, ühilduksid liitlaste standarditega ning kataksid võimete kestliku ülalpidamise. Riigikaitses on oma osa kanda kogu riigil. See tähendab, et lisaks riigi tasandi tegevustele on ka kohalikel omavalitsustel oma roll: linnaruumi ja teenuste korraldus, ehitus- ja kasutustingimuste seadmine, kogukonna valmisoleku ja teavituse kujundamine. Varjendite rajamiseks seab omavalitsus tingimused ja raamid, mille alusel viivad hoonete omanikud ja haldajad lahendusi ellu. Riigi panus seisneb põhimõtete, kogemuste ja kooskõla tagamises, et kohalikud algatused sobituksid tervikpilti.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Hindan Tallinna initsiatiivi ja olen avatud dialoogi ja koostöö edendamisele. Palun edasiste arutelude jätkamisel tuua välja Tallinna poolsed konkreetsed ettepanekud, mis kirjeldavad eesmärki ja oodatavat tulemust; see aitab hinnata, millised teemad kuuluvad linna korraldusse ning kus on otstarbekas kaasata riiklikke lahendusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaimo Kuusk kantsler