| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 2-1/25/35 |
| Registreeritud | 19.09.2025 |
| Sünkroonitud | 20.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Hanno Pevkur
kaitseminister
Kaitseministeerium
Sakala, 15094 Tallinn
Kuldar Leis
taristuminister
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kolonel Valdo Veski
Kaitseväe Logistikaosakonna ülem
Kaitseväe peastaap
Juhkentali 58, 15007, Tallinn
digitaalse allkirjastamise kuupäev
Kaitseväe ajateenijate potentsiaali kasutamine
veoauto- ja bussijuhtide puuduse leevendamiseks
Lugupeetud ametiasutuse esindaja
Eesti transpordi- ja logistikasektor seisab silmitsi pikaajalise ja süveneva probleemiga – kutseliste
veoauto- ja bussijuhtide puudusega. Selle probleemiga toimetulek on eriti oluline seoses majanduse
toimimise, tarneahelate usaldusväärsuse ja julgeoleku tagamisega.
Eestis läbib igal aastal ligikaudu 1000 ajateenijat Kaitseväes C-, CE- (veoautojuht) või D-
kategooria (bussijuht) sõidukite juhtimise väljaõppe, saades sellega väga väärtusliku praktilise ja
tehnilise kogemuse. Paraku ei võimalda tänane seadusandlus nendel noortel (kes on enamasti 18–20-
aastased) kohe pärast teenistust tööle asuda veoautojuhina, sest kutselise autojuhi lubatud
vanusepiir on hetkel 21 aastat. (18 aastasena saab vaid kutsehariduse baasil 3-aastase õppekavaga,
kuid see ei ole lahendus probleemile).
Samal ajal on Euroopa Liit jõudnud 25. märtsil 2025 poliitilisele kokkuleppele, mis alandab
veoautojuhtide miinimumvanuse 18 aastale, tingimusel et juhil on kutsepädevuse tunnistus
(kood 95). Liikmesriikidel on 4–6 aastat aega, et see muudatus oma seadustesse üle võtta, mis
tähendab Eestis ligikaudu 2029–2030. aastal jõustumist. See on väga pikk ooteaeg.
Olulisus Kaitseväe jaoks
Eesti Kaitseväe võimekus on rajatud reservväelastele, mis tähendab, et ajateenistuses saadud
oskused ja kogemused peavad olema sügavamad kui lihtsalt sõiduki juhtimisõigus. Oluline on, et
meie reservväelased oleksid käsitletavad professionaalsete kutseliste autojuhtidena, kellel on
põhjalikum väljaõpe ja kes suudavad vajadusel toetada riigi strateegilist transpordivõimekust ka
väljaspool kaitseväelist konteksti. Selle saavutamiseks on kood 95 ametikoolitus koolitus ideaalne
lisand Kaitseväe olemasolevale C-, CE- ja D-kategooria väljaõppele.
Kaitseväes CE kategooria juhiloa omandanud autojuhid on reservväelasena kaitseväele lisaväärtus,
sest nad on juba saanud erialase väljaõppe kaitseväe sõidukite käsitsemiseks ning tunnevad liiklus-
ja ohutusnõudeid ning olustikku militaarsetes tingimustes. See vähendab vajadust täiendava
väljaõppe järele kriisiolukorras, kus CE-kategooria autojuhtide vajadus võib kujuneda suureks,
võimaldab reservüksustel kiiremini saavutada lahinguvalmiduse ning suurendab logistilist
paindlikkust ja operatsioonide tõhusust.
Meie ettepanekud:
1. Lisada ajateenistuse jooksul veoautojuhi ametikoolitus (140 tundi või täismahus 280
tundi), mis annaks ajateenijale lisaks C-, CE- või D-kategooria juhiloale ka kutsepädevuse.
2. Töötada välja pilootprogramm koostöös Kaitseministeeriumi ja transpordiettevõtetega, et
teenistusest lahkuvad noored saaksid koheselt tööturule siseneda veoauto- või
bussijuhtidena.
3. Vajadusel kaaluda ka ajutise erandi loomist, mis lubaks kood 95 saanud ajateenijatel töötada
kutseliste juhtidena juba enne EL-i muudatuse jõustumist. See oleks hea näide ka teistele
riikidele.
Selline lahendus:
• leevendaks tööjõupuudust transpordisektoris,
• tõstaks Kaitseväe väljaõppe väärtust tööjõuturul,
• ja tugevdaks reservväelaste professionaalsust.
Kutse kohtumisele
Et arutada teemat sisulisemalt ja leida ühiseid lahendusi, kutsume Teid oktoobris 2025 toimuvale
kohtumisele, kus oleks võimalik koos Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kliimaministeeriumi ja
transpordisektori esindajatega arutada:
• millised on riigi ja sektori ootused,
• milline võiks olla pilootprogrammi ülesehitus,
• millised on seadusandlikud ja praktilised võimalused ajateenijate ametikoolituse
integreerimiseks.
Teeme ettepaneku leppida kohtumise täpne kuupäev ja formaat kokku Teile sobival ajal.
Lugupidamisega
Ermo Perolainen, juhatuse esimees, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Kersten Kattai, tegevjuht, Autoettevõtete Liit
Herkki Kitsing, tegevjuht, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
Tõnis Hitsov, juhataja, PROLOG – Eesti tarneahelate juhtimise ühing
Hanno Pevkur
kaitseminister
Kaitseministeerium
Sakala, 15094 Tallinn
Kuldar Leis
taristuminister
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kolonel Valdo Veski
Kaitseväe Logistikaosakonna ülem
Kaitseväe peastaap
Juhkentali 58, 15007, Tallinn
digitaalse allkirjastamise kuupäev
Kaitseväe ajateenijate potentsiaali kasutamine
veoauto- ja bussijuhtide puuduse leevendamiseks
Lugupeetud ametiasutuse esindaja
Eesti transpordi- ja logistikasektor seisab silmitsi pikaajalise ja süveneva probleemiga – kutseliste
veoauto- ja bussijuhtide puudusega. Selle probleemiga toimetulek on eriti oluline seoses majanduse
toimimise, tarneahelate usaldusväärsuse ja julgeoleku tagamisega.
Eestis läbib igal aastal ligikaudu 1000 ajateenijat Kaitseväes C-, CE- (veoautojuht) või D-
kategooria (bussijuht) sõidukite juhtimise väljaõppe, saades sellega väga väärtusliku praktilise ja
tehnilise kogemuse. Paraku ei võimalda tänane seadusandlus nendel noortel (kes on enamasti 18–20-
aastased) kohe pärast teenistust tööle asuda veoautojuhina, sest kutselise autojuhi lubatud
vanusepiir on hetkel 21 aastat. (18 aastasena saab vaid kutsehariduse baasil 3-aastase õppekavaga,
kuid see ei ole lahendus probleemile).
Samal ajal on Euroopa Liit jõudnud 25. märtsil 2025 poliitilisele kokkuleppele, mis alandab
veoautojuhtide miinimumvanuse 18 aastale, tingimusel et juhil on kutsepädevuse tunnistus
(kood 95). Liikmesriikidel on 4–6 aastat aega, et see muudatus oma seadustesse üle võtta, mis
tähendab Eestis ligikaudu 2029–2030. aastal jõustumist. See on väga pikk ooteaeg.
Olulisus Kaitseväe jaoks
Eesti Kaitseväe võimekus on rajatud reservväelastele, mis tähendab, et ajateenistuses saadud
oskused ja kogemused peavad olema sügavamad kui lihtsalt sõiduki juhtimisõigus. Oluline on, et
meie reservväelased oleksid käsitletavad professionaalsete kutseliste autojuhtidena, kellel on
põhjalikum väljaõpe ja kes suudavad vajadusel toetada riigi strateegilist transpordivõimekust ka
väljaspool kaitseväelist konteksti. Selle saavutamiseks on kood 95 ametikoolitus koolitus ideaalne
lisand Kaitseväe olemasolevale C-, CE- ja D-kategooria väljaõppele.
Kaitseväes CE kategooria juhiloa omandanud autojuhid on reservväelasena kaitseväele lisaväärtus,
sest nad on juba saanud erialase väljaõppe kaitseväe sõidukite käsitsemiseks ning tunnevad liiklus-
ja ohutusnõudeid ning olustikku militaarsetes tingimustes. See vähendab vajadust täiendava
väljaõppe järele kriisiolukorras, kus CE-kategooria autojuhtide vajadus võib kujuneda suureks,
võimaldab reservüksustel kiiremini saavutada lahinguvalmiduse ning suurendab logistilist
paindlikkust ja operatsioonide tõhusust.
Meie ettepanekud:
1. Lisada ajateenistuse jooksul veoautojuhi ametikoolitus (140 tundi või täismahus 280
tundi), mis annaks ajateenijale lisaks C-, CE- või D-kategooria juhiloale ka kutsepädevuse.
2. Töötada välja pilootprogramm koostöös Kaitseministeeriumi ja transpordiettevõtetega, et
teenistusest lahkuvad noored saaksid koheselt tööturule siseneda veoauto- või
bussijuhtidena.
3. Vajadusel kaaluda ka ajutise erandi loomist, mis lubaks kood 95 saanud ajateenijatel töötada
kutseliste juhtidena juba enne EL-i muudatuse jõustumist. See oleks hea näide ka teistele
riikidele.
Selline lahendus:
• leevendaks tööjõupuudust transpordisektoris,
• tõstaks Kaitseväe väljaõppe väärtust tööjõuturul,
• ja tugevdaks reservväelaste professionaalsust.
Kutse kohtumisele
Et arutada teemat sisulisemalt ja leida ühiseid lahendusi, kutsume Teid oktoobris 2025 toimuvale
kohtumisele, kus oleks võimalik koos Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kliimaministeeriumi ja
transpordisektori esindajatega arutada:
• millised on riigi ja sektori ootused,
• milline võiks olla pilootprogrammi ülesehitus,
• millised on seadusandlikud ja praktilised võimalused ajateenijate ametikoolituse
integreerimiseks.
Teeme ettepaneku leppida kohtumise täpne kuupäev ja formaat kokku Teile sobival ajal.
Lugupidamisega
Ermo Perolainen, juhatuse esimees, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Kersten Kattai, tegevjuht, Autoettevõtete Liit
Herkki Kitsing, tegevjuht, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
Tõnis Hitsov, juhataja, PROLOG – Eesti tarneahelate juhtimise ühing