Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohad

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Välisministeerium Seisukohad MFF 2028-2034 perioodiks Esitame Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekutele Euroopa Liidu 2028.-2034. aasta pikaajalise eelarve kohta:

1. Peame oluliseks, et mitmeaastane finantsraamistik ja väljapakutud fondid toetaksid Euroopa

Liidu peamiste digivaldkonna strateegiate – sealhulgas Euroopa digikümnendi, EL

küberturvalisuse strateegia, kvantstrateegia ja EL tehisintellekti strateegia – elluviimist. Nende

strateegiate läbiv rakendamine aitab tagada, et Euroopa Liit suudab kiirendada digitaalset

üleminekut, tugevdada konkurentsivõimet ja innovatsioonivõimekust, kaitsta oma kodanikke ja

taristut küberturvalisuse ohtude eest ning rakendada usaldusväärseid ja turvalisi tehisintellekti

lahendusi. Digivaldkonna sihipärane rahastamine toetab samal ajal rohepöörde eesmärkide

saavutamist ning aitab väiksematel liikmesriikidel, nagu Eesti, kasutada oma piiratud ressursse

maksimaalselt tõhusalt. Samas tuleb rõhutada, et nende eesmärkide elluviimine ning

välissõltuvuste vähendamine – alates turvalise taristu arendamisest ja küberturvalisuse

tugevdamisest kuni tehisintellekti rakendusteni – eeldab püsivat rahastust ja märkimisväärseid

investeeringuid.

2. Prioritiseerime uue perioodi Euroopa Liidu mitmeaastases finantsraamistikus (MFF 2028-2034)

erinevaid digiühiskonna vajadusi, millel on suur Euroopa Liidu lisandväärtus, tuginedes EL ja

Eesti strateegiatele, arengusuundadele ja kokkulepetele õiguskaitse valdkonnas ning

prioriteetidele. Need on järgmised:

2.1. Euroopa ja Eesti pilve- ja andmeruumide arendamine. Ühtsed ja turvalised

andmeruumid vähendavad killustatust, toetavad teadust, innovatsiooni ja ettevõtlust

ning suurendavad Euroopa strateegilist autonoomiat. Eestis on tugev alus X-tee ja e-

riigi lahendustega, kuid vaja on arendada piiriüleseid ühendusi, arendada pilve- ja

kvanttehnoloogiaid jne.

2.2. Turvaliste sidevõrkude arendamine. Turvalised ja töökindlad sidevõrgud on alus

küberjulgeolekule, digiteenustele ja innovatsioonile, eriti geopoliitiliste pingete taustal.

Eestis on vaja panustada järgmise põlvkonna (5G/6G) võrkude turvalisusse ning tagada

kriitilise taristu kaitse, et vältida riske ja hoida usaldust nii riigi kui ettevõtete teenuste

vastu.

Teie 30.07.2025 nr 2-5/25-01425-1, 6.1.1/25-0429/-2T

Meie 17.09.2025 nr 7-1/6463

2

2.3. Protsessorite ja kiipide tootmine. Euroopa sõltumatus väljastpoolt tulenevatest

tarneahelatest on hädavajalik. Eestisse tuleb luua tootmisvõimekus või vähemalt

panustada targa spetsialiseerumise kaudu – näiteks kiipide testimise, disaini ja

arenduse tugiteenuste pakkumise ning osalemise rahvusvahelistes tarneahelates. See

roll haakub laiemalt Euroopa ja Eesti digitehnoloogia arendamise prioriteetidega (vt

järgmist punkti).

2.4. Euroopa ja Eesti digitehnoloogia ja tööriistade arendamine, sh tehisaru mudelid

ja tehisaru gigatehased. Euroopa vajab tipptasemel digitaristut ja tööriistu, mis

lähtuvad Euroopa väärtustest ja regulatsioonidest ning vähendavad sõltuvust

kolmandatest riikidest. Selle saavutamiseks tuleb rajada nn tehisaru gigatehased –

ulatuslikud ja energiatõhusad arvutustaristu keskused, mis ühendavad

andmekeskused, tippriistvara ja spetsialiseeritud platvormid alusmudelite treenimiseks.

Eesti peab selles protsessis võtma proaktiivse rolli, pakkudes oma digiriigi kogemust

potentsiaalseks Euroopa tehisaru taristu sõlmpunktiks. Samal ajal tuleb panustada

väiksemate keeleressursside ja kohalike andmemudelite arendamisse, et tagada eesti

keele ja kultuuri nähtavus digitaalses ökosüsteemis ning pakkuda lahendusi, mis võivad

saada eeskujuks kogu Euroopa Liidule.

2.5. Tehisaru laialdane kasutuselevõtt ja ökosüsteemi arendamine (platvormid,

standardid, koolitus). Eesti peab panustama mitte ainult tehisaru lahenduste

kasutuselevõttu, vaid ka nende rakendamise standardite, platvormide ja

koolitusmudelite kujundamisse Euroopa Liidu tasandil. Juhtiva positsiooni saavutamine

tähendab, et Eesti edendab tehisaru kasutust avalike teenuste pakkumisel, sh

justiitssüsteemis, et need lahendused võiksid saada eeskujuks teistele liikmesriikidele.

Samal ajal tuleb toetada ettevõtteid tehisaru lahenduste praktilisel rakendamisel, et

Eesti toimiks innovatsioonilaborina, kus uued lahendused seotakse Euroopa digitaalse

ökosüsteemiga ja kus arendatav taristu – sealhulgas gigatehased – pakuvad tuge kogu

kontinendile.

2.6. Õiguskaare digitaliseerimine. Justiitssüsteem peab olema inimestele digitaalselt

kättesaadav ja arusaadav, tagatud peab olema läbipaistev ja kaasav õigusloome

protsess ning kiired ja õiglased kohtumenetlused, sh digitaalne õigusemõistmine.

Oluline on tagada ettevõtluskeskkonna efektiivsus ja usaldusväärsus, tagada tugev

konkurentsiõiguse rikkumise vastane võitlus ja madalat halduskoormust tagavad

digitaalsed teenused. Ettevõtja peab saama oma kohustusi riigi ees täita riigile

ühekordselt andmeid edastades. Tõhus justiitssüsteem kasutab ja pakub

masintöödeldavaid andmeid, kasutab tehisintellekti abilisena ja suurendab partnerite

vahel (piiriüleselt) andmete vahetamist.

2.7. Idufirmade ja ülikoolide koostöö. Teaduse ja ettevõtluse sidumine kiirendab

innovatsiooni ja uute lahenduste turule jõudmist. Eesti huvi on rohkem toetada

ülikoolide ja idufirmade ühiseid projekte, luua katsekeskkondi ning arendada

mehhanisme, mis aitavad teadusest sündinud ideedel jõuda rahvusvahelistele

turgudele.

2.8. Digiharidus ja digiekspertsuse kasvatamine. Digihariduse ja spetsiifilisemate

pädevuste kasvatamine on strateegiliselt keskne prioriteet, sest ilma vajalike oskusteta

ei ole võimalik arendada ega rakendada uusi tehnoloogiaid ega maandada nendega

kaasnevaid riske. Haridussüsteem peab tagama nii tippspetsialistide ettevalmistamise

– näiteks tehisintellekti insenerid, küberkaitse eksperdid ja pooljuhtide arendajad – kui

ka ühiskonna üldiste digipädevuste tõusu, et inimesed oskaksid uusi lahendusi

kasutada ja neid usaldada. Eesti ja Euroopa tugevus sõltub sellest, kui hästi suudetakse

ühendada kõrgharidus, teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus, et luua tipptasemel

teadmisi ja oskusi, mis toetavad digipöörde eesmärke. Samal ajal peab digipädevuste

3

arendamine olema läbiv kõigis haridustasemetel ja ka täiskasvanute õppes, et kogu

ühiskond oleks valmis kasutama ja arendama lahendusi, millele tugineb Euroopa

konkurentsivõime ja turvalisus.

2.9. Küberspetsialistide defitsiidi vähendamine ning järelkasvu tagamine. ENISA

andmetel on Euroopas küberturvalisuse spetsialistide defitsiit umbes 300 000 töökoha

võrra, mida hetkel ei suudeta täita olemasolevate lõpetajatega. Sama kinnitas ka ISC

2023.aasta uuring, mille järgi ISC2 2023. aasta tööjõu-uuringu hinnangul on

küberturvalisuse spetsialistide tööjõupuudus ELis 274 000 ja selle puudujäägi

kaotamiseks on vaja oskuste baasi laiendada 29%. Üle kahe kolmandiku ELi

vastanutest väidab, et nende organisatsioonides on küberturvalisuse töötajate puudus,

kes suudaksid ennetada ja tõrkeotsingut teha. Sellest tulenevalt toetame

küberspetsialistide järelkasvu aktiivset rahastamist hariduse kõigil tasanditel: nii

üldhariduskoolides, kui kutse- ja ülikoolides, sh doktori- ja magistriõppes.

2.10. Roheline digipööre. Digilahendused on olulised kliimaeesmärkide saavutamisel, kuid

samas tuleb tagada, et ka digitaristu ise oleks võimalikult keskkonnasäästlik. Eestis on

potentsiaal siduda digiriigi kogemus rohetehnoloogia arendamisega, näiteks

energiatõhususe suurendamisel, nutikate energiavõrkude arendamisel või

ringmajanduse põhimõtteid toetavate digiplatvormide loomisel.

2.11. Eesti kui digivaldkonna innovatsioonilabor ja katsepolügoon. Eestil on oma digiriigi

kogemuse, paindliku regulatiivse keskkonna ja avatud innovatsioonikultuuri tõttu

unikaalne potentsiaal toimida Euroopa digivaldkonna innovatsioonilabori ja

katsepolügoonina. Väikese, aga digitaalselt arenenud ühiskonnana on võimalik kiiresti

katsetada uusi lahendusi reaalses keskkonnas, koguda usaldusväärset tagasisidet ja

skaleerida õnnestunud mudeleid laiemalt. Selline roll aitab kiirendada Euroopa Liidu

strateegiliste digieesmärkide elluviimist, vähendada tehnoloogia kasutuselevõtuga

seotud riske ja toetada ühtse innovatsiooniruumi kujunemist Euroopas. Seda

positsiooni saab veelgi tugevdada läbi Põhja-Euroopa partnerluste – sarnase

digiarengu tasemega riikidega koostöös on võimalik katsetada lahendusi mitmes riigis

korraga, luues usaldusväärseid ja laiemalt rakendatavaid mudeleid, mida saab kiiresti

kogu Euroopa Liidus skaleerida.

2.12. Digivõimestamine ja lahenduste skaleerimine väljaspool avalikku sektorit.

Edukalt digitaliseeritud riik ei saa toimida ilma ettevõtete laiapõhjalise digivõimekuseta.

Ettevõtlussektori digitaliseerimine on sama oluline kui avaliku sektori areng, kuna just

ettevõtted loovad tootlikkust, konkurentsivõimet ja uusi töökohti. Eestis tuleb toetada

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkust võtta kasutusele uuenduslikke

digilahendusi, arendada uusi ärimudeleid ja kasvatada oma rahvusvahelist

konkurentsivõimet. Samuti on vaja kujundada keskkond, kus Eesti ettevõtete

innovatiivsed lahendused saavad kasvada Euroopa edulugudeks. Fookus peab olema

juba toimivate ja tõestatud lahenduste skaleerimisel – nii ettevõtluses kui ka avalikus

sektoris –, mis aitab vältida killustatust, kiirendab EL digieesmärkide saavutamist ja

vähendab sõltuvust kolmandatest riikidest pärit tehnoloogiatest. Eesti saab oma digiriigi

kogemuse ja paindliku innovatsioonikeskkonna kaudu toimida platvormina, kus

lahendusi on võimalik kiiresti katsetada ja seejärel laiemalt turule tuua. Avaliku ja

erasektori koostöö võimaldab kasvatada innovatsiooni ja lisandväärtust kogu

ühiskonnale.

2.13. Koostöö Ukraina, Põhjala-Balti riikide ja Ühendkuningriigiga digi- ja

kübervaldkonnas. Rahvusvaheline partnerlus tugevdab nii Euroopa Liidu kui Eesti

vastupanuvõimet, võimendades teadmisi ja oskusi, samuti suurendab see Eesti

positsiooni ja hoiab tugeva digiriigi mainet.

4

2.14. Andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamine. Digiühiskonna järgmise

arengu eelduseks on see, et avalikus sektoris loodavad andmed oleksid kättesaadavad,

kvaliteetsed ja usaldusväärsed. Eesti senine tugevus – laialdane e-teenuste kasutus –

vajab järgmisel perioodil uut sammu, kus andmetest kujuneb majanduse ja ühiskonna

järgmise arenguhüppe alus. Selleks tuleb oluliselt parandada andmete kättesaadavust

ja kvaliteeti. Süsteemne andmekorraldus täna avaliku sektori organisatsioonides

puudub, mistõttu andmete halb kvaliteet ja leitavus takistavad nii personaalsemaid

teenuseid, andmepõhist juhtimist kui ka tärkavate tehnoloogiate kasutuselevõttu, sh.

tehisaru arendamist ja rakendamist. Teisalt tuleb soodustada andmevahetust erinevate

osapoolte vahel, luues selleks täiendavaid võimalusi andmete turvaliseks jagamiseks

ja kasutamiseks ning riigisiseselt kui ka piiriüleselt (näiteks valdkondlike andmeruumide

loomine, turvalised liivakastid, privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamine ja

rakendamine).

2.15. Küberjulgeoleku tugevdamine. Eesti ja kogu läänemaailma jaoks on küberohtu

märkimisväärselt suurendanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Küberründeid

kasutatakse hübriidsõja osana, kogutakse luureinfot ning „karistatakse ebasõbralikke

riike“ nende poliitiliste otsuste eest. Seetõttu on äärmiselt oluline ajakohase ohupildi

tagamine, tugeva küberkilbi loomine ning elutähtsate teenuste kriisikindluse

suurendamine. Eesti küberjulgeolekut mõjutavad ka üldised tehnoloogilised

suundumused: 5G-tehnoloogia järjest laiem kasutuselevõtt, tehisintellekti ulatuslikum

rakendamine, kvantarvutite ja postkvantkrüptograafia, digitaalsete teenuste ühilduvus

uue põlvkonna internetiprotokolliga IPv6 jne. Uute kübertrendide- ja ohtudega

arvestamine on küberjulgeoleku suurendamise lahutamatu osa. Eesti kübervaldkonna

oluliseks prioriteediks on ka küberspetsialistide järelkasvu parandamine, mille suur

puudus on üle Euroopa1. Oluline on rahvusvahelise küberkoostöö tugevdamine nii

ühise olukorrapildi tekitamiseks, kui ka ühisõppuste läbiviimiseks.

2.16. Jätkusuutliku digitaristu tagamine. Jätkuvalt on oluline digitaalsete ühenduste

arendamine, millele uuel perioodil ei ole eraldi tähelepanu pööratud. Fookus on

nihkunud CEF Transpordile ja CEF Energiale Rõhutame vajadust ja jätkuvat tööd

Euroopa Komisjoni suunal, et suurtesse piiriülestesse transpordi- ja energeetika (CEF

Transport ja CEF Energy) projektides oleks abikõlblik kulu elektrooniline sidetaristu.

Euroopa Liidu suurem eesmärk peab olema, et Euroopa Liit tervikuna on ühenduva

transpordivõrgustikuga kaetud, mis suurendab ka kõikehõlmavat side toimepidevust ja

ühendab kõiki digiteenuseid. Sidetaristu teenib julgeolekut ja siseturvalisust, millele

Eesti peab Euroopa suunal rõhuma. Suuremate digitaalsete ühenduste kasutuselevõtt

eeldab suuremat tähelepanu küberturvalisusele ja andmekaitsele. Tähelepanu tuleb

pöörata vastupanuvõime (kerksuse) ja hukukindluse suurendamisele, tehnoloogilisele

suveräänsusele ja juhtpositsioonile.

2.17. Tagada siseturvalisus ja tõhustada võitlust organiseeritud kuritegevusega.

Organiseeritud kuritegevuse puhul on oluline riikide vaheline koostöö, kriminaaluurimise

materjalide edastamine digitaalsete kanalite kaudu ning õigusemõistmise

digivõimekuse kasv. Tõhustama peab võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu

(majanduskuriteod, sh rahapesu, kelmused, terrorismi rahastamine korruptsioon,

küberkuritegevus), tugevdades õiguskaitsealast koostööd ja andmevahetust, töötades

koostöös teiste liikmesriikidega välja rahapesu ja finantskuritegevuse vastased

meetmed ning tõhustades kriminaaltulu tuvastamist, arestimist ja konfiskeerimist.

Europoli ja Eurojusti rolli peab tugevdama, et hõlbustada liikmesriikide politsei- ja

1 ENISA8 andmetel on Euroopas küberturvalisuse spetsialistide defitsiit umbes 300 000 töökoha võrra, mida hetkel ei suudeta

täita olemasolevate lõpetajatega.9 Sama kinnitas ka ISC 2023.aasta uuring10, mille järgi ISC2 2023. aasta tööjõu-uuringu hinnangul on küberturvalisuse spetsialistide tööjõupuudus ELis 274 000 ja selle puudujäägi kaotamiseks on vaja oskuste baasi laiendada 29%.

5

kohtuasutuste vahelist koostööd. Samuti on oluline Euroopa Prokuratuuri tugevdamine.

Euroopa Liidus peab edendama kiiret ja turvalist andmevahetust organiseeritud

kuritegevuse võrgustike jälgimiseks ja neutraliseerimiseks. Oluline on Schengeni ala

julgeoleku tugevdamine, sh vajadusel suurendades piirikontrolli efektiivsust, et

takistada kuritegelike rühmituste liikumist. Kriisiolukordade süvenemisel (näiteks

rändekriis) on vaja täiendavaid ressursse nendega toimetulemiseks (näiteks riigi

õigusabi osutamise ja kohtumenetluse toimepidevuse tagamine). Jätkuvalt vajavad

tähelepanu laste ja teiste haavatavate sihtrühmade vastu suunatud kuriteod ja nende

ennetamine ning õigusrikkujate taasühiskonnastamine, mis teenib siseturvalisuse ja

julgeoleku eesmärke.

2.18. Uurimisvõimekuse tõhustamine. Arvestades, et masskuritegude (nt küberrünnakud)

toimepanemisel kasutatakse aina sagedamini erinevaid arvutisüsteeme ning tehisaru

arenemine ja laialdasem kasutusele võtmine loob suurema riski võltsitud (fake) tõendite

loomiseks, tuleb luua paremad digikriminalistika võimekused. Kohtueelse ja kohtuliku

uurimise tõhustamiseks on vaja tõhustada õiguskaitseametnike justiitskoostööd ja

suurendada teadmisi kuritegude, küberrünnete ja riigi infrastruktuuri kahjustamise

uurimisel, sh parandades andmeanalüüsi kvaliteeti (sh AI analüüs, massandmete

analüüs, mõjutustegevuse aluseks oleva sotsiaalmeedia, sh kampaaniate analüüs,

süvavõltsingute leidmine jm) ja teabe tõendiks vormistamist. Eraldi tähelepanu väärib

hübriidohtude temaatika, nt merekaablitega seotud ekspertiisid, laevades olevate

tehniliste vahendite ekspertiisid, GPS spoofing, selle modelleerimine.

2.19. Kokkuvõtvalt peame oluliseks, et mitmeaastase finantsraamistiku

tulemusraamistik ja rakendusmehhanismid arvestaksid digivaldkonna

strateegilisi eesmärke kõikides poliitikavaldkondades. Digilahenduste süsteemne

kasutamine aitab vähendada halduskoormust, lihtsustada aruandlust ja kiirendada

fondide rakendamist. Digitaalsed tehnoloogiad peavad kaitsma isikute põhiõigus ja

vabadusi, toetama demokraatia ja õigusriigi põhimõtet ning tagama ühenduste

turvalisuse ning võimaluse kuritarvitajad tuvastada ja vastutusele võtta.

Oluline on tagada, et väiksemad liikmesriigid ei kaotaks oma positsiooni ning et

aruandlus ja tulemusraamistik oleksid proportsionaalsed, toetaksid haldusvõimekust ja

võimaldaksid maksimaalselt kasutada ühtseid vorme ja digitööriistu.

Järgnevalt esitame täpsemad seisukohad Rahandusministeeriumi (RaM) ettepanekutele Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 (edaspidi eelarve määrus)2, Euroopa Liidu Euroopa Fondi ning riiklike ja piirkondlike partnerluskavade raamistiku (edaspidi riigiplaani määrus)3, Euroopa Liidu programmide rakendamise ja tulemusraamistiku (edaspidi tulemusraamistiku määrus)4 kohta, milles peame vajalikuks täiendavalt midagi lisada (vajadusel Vabariigi Valitsusele esitamiseks) ja millel on puutumuses ka Konkurentsivõime Fondi määruse ettepaneku,5 teadusuuringute ja innovatsiooni

2 komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide komiteele ELi dünaaminline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – Mitmeaastane fianantsraamistik 2028-2034, COM(2025) 570; ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028-2034, COM(2025) 571; ettepanek: institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, COM(2025) 572. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/0240, millega luuakse Euroopa Fond majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku perioodiks 2028–2034 ja muudetakse määrust (EL) 2023/955 ning määrust (EL, Euratom) 2024/2509 (COM(2025) 565); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/0239, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond osana riiklikust ja regionaalsest partnerluskavast… (COM(2025) 558); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/0238, millega luuakse Euroopa Fond Regionaalarenguks sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) ja Ühtekuuluvusfond… (COM(2025) 552) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 025/0545 (COD), millega luuakse Eelarvekulude jälgimise ja tulemuslikkuse raamistik ning muud horisontaalsed reeglid liidu programmide ja tegevuste jaoks ja selle lisad 5 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on establishing the European Competitiveness Fund ('ECF’), including the specific programme for defence research and innovation

6

raamprogramm „Euroopa Horisont6“ (edaspidi Euroopa Horisont) ja Globaalse Euroopa Instrumendi ettepanekuga:7

1. Peame oluliseks ja toetame RaM ettepanekut, et kõik liikmesriigid ja Euroopa Liit järgivad

õigusriigi põhimõtet, mis on Euroopa Liidu põhiväärtus (seotud ka RaM eelarve määruse

ettepanekuga 5.2.3), kuid rõhutame vajadust arvestada, et õigusriigi protsessis on

oluline ka liikmesriigile prioriseerimise ja otsustusõiguse jätmine, kuidas oma eelarve ja

poliitika kujundamise valikuid teha. Uuel rahastusperioodil peavad liikmesriigid riigiplaanide

koostamisel järgima õigusriigi põhimõtet. Nad peavad selgitama komisjonile, kuidas kava ja

selle kavandatud rakendamine tagavad õigusriigi põhimõtete järgimise vastavalt riigiplaani

määruse artiklile 9 (õigusriigi horisontaalsed tingimused), koos selgitustega selle kohta, milliseid

järelmeetmeid on rakendatud viimase õigusriigi aruande ja Euroopa poolaasta raames esitatud

riigipõhiste soovituste osas, samuti meetmetest nende tuvastatud riigipõhiste probleemide

lahendamiseks. Õigusriigi põhimõtetest mittekinnipidamisel on Euroopa Komisjonil õigus

peatada maksed liikmesriigile. Toetame ühtlasi ka seda, et õigusriigi riigiraportis väljatoodud

soovitusi saab adresseerida riigiplaanis reformide ja investeeringute planeerimisel ning nende

elluviimist rahastada Euroopa Liidu vahenditest.

2. Toetame RaM ettepanekut, et Euroopa Liidu idapiiri riikidele ja piirkondadele, kes on

kannatanud Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja tõttu, eraldatakse

pikaajalises eelarves täiendavad vahendid.

Lisaks RaM seisukohtadele peame vajalikuks rõhutada, et lisaks majanduslikele raskustele on

nimetatud riigid silmitsi ka elanike igapäevaelu mõjutavate väljakutsetega, mis nõuavad

täiendavaid investeeringuid. Näiteks on agressorriigist tingituna mõjutatud piiriäärne

mobiilsideteenuste toimimine, sagenenud GPS-signaalide häired ja märkimisväärselt

suurenenud küberründed, sh elutähtsale taristule. Nende probleemide lahendamine, näiteks

uute tugijaamade ja häireid tõrjuvate süsteemide paigaldamine, suurendab omakorda kulutusi,

aga on vajalikud elanike igapäeva elu toimimiseks (ohutu lennuliiklus ja andmeside

kättesaadavus). Küberrünnetega kogutakse luureinfot ning “karistatakse ebasõbralikke riike”

nende poliitiliste otsuste eest.

3. Toetame RaM ettepanekut, et Eesti prioriteediks on ettepanekus esitatud

kaitsevalmiduse ja piiriüleste taristuühenduste ning Ukraina toetamise eelarvemahtude

kaitsmine läbirääkimistel.

Lisaks Rahandusministeeriumi seisukohtadele peame rõhutama, et vähendada ei tohi ka piiriülestele taristuühendustele, sh sidetaristule olemasolevaid summasid ja Euroopa Liidu prioriteetideks peab endiselt jääma Euroopa katmine omavahel ühenduva taristuvõrgustikuga (vt ülevalt punkti 15).

4. Toetame RaM ettepanekut rõhutada vajadust tagada EL eelarve kasutusega seotud

näitajate süsteemi sihipärasus, tasakaal ja paindlik rakendamine.

Tulemuspõhisuse rakendamisel on võrreldes käimasoleva rahastusperioodiga 2021-2027

oluline muudatus, sest väljund- ja tulemusnäitajate loend on ette nähtud tulemusraamistiku

määruse lisas. See võib tekitada olukorra, et riigiplaanis olevale valdkonnale vastavat (eelkõige)

tulemusnäitajat ei ole (nt rida 428 sekkumise “Capacity building of justice actors, judicial training,

transparency and accountability” puudub väljundnäitajat “Number of participants in training

activities (including exchange programmes and study visits) või olemasolevad ei sobi (näiteks

activities, repealing Regulations (EU) 2021/522, (EU) 2021/694, (EU) 2021/697, (EU) 2021/783, repealing provisions of Regulations (EU) 2021/696, (EU) 2023/588, and amending Regulation (EU) [EDIP] 6 REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing Horizon Europe, the Framework Programme for Research and Innovation, for the period 2028-2034 laying down its rules for participation and dissemination, and repealing Regulation (EU) 2021/695 7 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing Global Europe, COM(2025)551.

7

rida 429 sekkumise “Digitalisation of justice system” väjundnäitaja “Number of EU-level ICT

systems set up/adapted/maintained” ei näita siseriikliku digitaliseerimise taset, kuna näitaja

täitmine sõltub Euroopa Liidu enda arendustest, mis võib aega võtta aastaid. Digitaliseerituse

taset näitab see, kui paljud ELi poolt kättesaadavaks tehtud lahendused on riigi poolt kasutusele

võetud). Tuleb arvestada, et mõnedes poliitikavaldkondades ei ole tavapärane kvantitatiivne

mõõtmine asjakohane, näiteks õiguskaitse valdkonnas kuritegude ennetamisel, samuti

õigussüsteemi digitaliseerimise valdkonnannas. Toetame Taaste- ja vastupidavusrahastu

senise praktika jätkamist, mil reformide ja sekkumiste näitajad (milesto ja target) lepib liikmesriik

Euroopa Komisjoniga eraldi kokku, arvestades liikmesriigispetsiifiliste reformide ja sekkumiste

sisu.

Tulemusraamistiku lisas on küberturvalisuse valdkond sisustatud kahe näitajaga (intervention

field): poliitika valdkonnas “Research and innovation” #347 “Cybersecurity” ja poliitika

valdkonnas “Digital capacities and advanced technologies” #100 “Cybersecurity - deployment

and scale-up". Katmata on indikaatorite nimekirjas kaks väga olulist valdkonda “Conflict, peace

and security” ning “EU internal security”, millele palume küberturvalisuse indikaatorid samuti

juurde lisada. Tabeli täiendus on all toodud.

Policy area

(level 1)

Policy area

(level 2)

Interventio

n field

Output

indicator

Result indicator

Peace, conflict

and humanitarian

aid

Conflict, peace

and security

Cybersec

urity

Number of

projects

 Increase of preparedness for dealing with cyber crises;

 Number of resolved high- impact incidents

Resilience,

defence industry

and space

EU internal

security

Cybersec

urity

Number of

projects

 The crisis resilience of vital services has improved

Tulemusraamistiku lisas olevas väljund- ja tulemusnäitajate loendist tulenevalt ei näidata

poliitikavaldkondade “Ühendatavus” ja “Digivõimekus ja innovatsioonitehnoloogiad” osakaalu

Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud osakaaludega valdkondades (kliima, keskkond ja sotsiaal).

Seetõttu näeme vajadust riigi pikaajaliste strateegiliste eesmärkide seadmisel arvestada

digilahenduste (sh digitaristu ja küberturvalisuse) olulisuse ja panustamisega kohustuslikult

jaotatud valdkondade (temaatiliste eesmärkide) rakendamisel. See tagab näiteks, et iga uue

tehnoloogia arendamisel oleks tagatud ka küberturvalisus.

Lisaks tuleb analüüsida, kas nõutud andmete küsimine osalejatelt vastab andmekaitseõiguse

põhimõtetele või tuleb ette näha erisusi, näiteks õigusametnike koolitusel osalejatelt on

tulemusraamistiku lisa kohaselt vaja küsida andmeid soo kohta (mees, naine, mitte-binaarne),

jätmata aruandluskohustuse raames vastajale võimalust mitte vastata.

5. Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi (KVF) eelarve jaotust valdkondade vahel, kus

kogusummast 234 300 000 000 eurost moodustab digitaalne juhtpositsioon 51 493 000 000

eurot, kuhu alla kuulub ka sidetaristu, arvestades nende valdkondade investeeringute

suurenenud vajadusi ning muutunud geopoliitilist olukorda. Samas toetame RaM seisukohta, et

vajadusel – nt kaitse eesmärgil, välis- ja majanduskeskkonna olulisel muutumisel,

ettenägematus suunas läbimurdeliste ja suure mõjuga tehnoloogiliste lahenduste

väljatöötamisel oleks võimalik seda valdkondade vahelist jaotust uuendada. Tänases julgeoleku

olukorras ei piisa elutähtsate teenuste osutamisel enam tavapärasest toimepidevuse

tagamisest, vaid peame olema valmis ka riigikaitselisteks stsenaariumiteks vastavalt Riigikaitse

arengukavale. Riigi Infosüsteemi andmeil toimus Eestis 2024. aastal 6515 mõjuga

küberintsidenti ehk umbes kaks korda rohkem kui 2023. aastal ning umbes kolm korda rohkem

8

kui 2021. aastal. Venemaa agressioonisõda Ukrainas on näidanud, et lisaks kineetilise

sõjategevuse toetamisele küberrünnetega elutähtsa taristu pihta kasutatakse küberründeid

hübriidsõja osana ka laiemalt. Kuna ründeid on tehtud ka elutähtsate teenuste ja elutähtsa

taristu vastu, on küberrünnete ennetamine ja nendega toimetulemine seotud ka riigi üldise

julgeolekuga ja täiendavate valdkondade vahelise rahalise jaotuse ümbervaatamisega. Peame

oluliseks, et konkurentsivõime fondi poliitikavaldkonna “Kerksus ja julgeolek ning kaitsetööstus

ja kosmos" eelarvejaotuse eesmärkides oleks konkreetselt väljatoodud kahe otstarbelised

(dual-infrast) infrastruktuuri tüübid, mida poliitikaeesmärk rahastab ja kaetud oleks ka sidetaristu

ehitus ja küberturvalisus. Seda võimaldab ka nimetatud poliitikasuuna eelarvevahendid.

6. Toetame RaM seisukohta, et riigiplaanis peab paremini arvestama liikmesriikide ja nende

piirkondade eripärade ning pikaajaliste strateegiliste arenguvajadustega ja suurendada

elluviimise/rakendamise paindlikkust, vähendades riigiplaani struktuuri jäikust ja

detailsust ning lihtsustada riigiplaanile seatud eritasandilisi reegleid ja nõudeid.

Digivaldkonna rahastusel on oluline prioriteet ka riigiplaani koostamisel, sest turvalise ja kestliku

digitehnoloogia, -keskkonna ja -taristu arendamine ja rakendamine on hädavajalik, et tagada

Euroopa Liidu konkurentsivõime, innovatsioonivõimekus ja elutähtsate teenuste toimepidevus.

Digivaldkonna sihipärane rahastamine loob eeldused küberturvalisuse tugevdamiseks,

rohepöörde edukaks elluviimiseks ja väiksemate liikmesriikide võrdsete võimaluste tagamiseks.

Ilma eraldi tähelepanu ja rahastuseta on oht, et digitaalne üleminek jääb killustatuks ning

Euroopa ei saavuta seatud strateegilisi eesmärke, kus arvestatakse ka liikmesriikide enda

pikaajaliste strateegiliste arenguvajadustega.

7. Toetame RaM ettepanekut suurendada paindlikkust riigiplaani muutmisel, et liikmesriigil

oleks võimalik vajadusel paindlikult plaane ümber teha, et kiiresti kohaneda

ettenägematute ja ootamatute asjaolude ja kriisidega.

Lisaks RaM seisukohtadele, tuleb arvestada käesoleva perioodi kogemustega (näiteks ReArm)

ja võimalike tulevaste kriisidega (nt rändekriis), mis vajab kiirete lisaressursside leidmist (näiteks

riigi õigusabi osutamiseks, kohtumenetluste pidamiseks) riigiplaani või fondide sisestest

jaotustest.

8. Toetame nn EL eelistuse (EU preference) põhimõtet, mis toetab ELi strateegilist

autonoomiat – Euroopa Liidu enda ettevõtteid ning tehnoloogiaarendust (näiteks osalevad

üksused peavad olema asutatud liikmesriikides, tegevuste läbiviimiseks tuleb kasutada ainult

nendes riikides asuvaid rajatisi või tegevusi jne).

9. Toetame Euroopa Horisondi raamprogrammi ligipääsetavust Euroopa Liidu välistele

assotsieerunud liikmetele uuel MFFi programmiperioodil. Uuel programmiperioodil peame

oluliseks ja toetame aktiivselt Ukraina riigi assotsiatsioonilepingu sõlmimist Euroopa Horisondi

raames. Selline samm aitaks tugevdada teaduskoostööd, sealhulgas keelemudelite ja AI

lahenduste arendamise vallas, edendada innovatsiooni ning toetada Ukraina integreerumist

Euroopa teadus- ja majandusruumi.

10. Peame oluliseks täiendavate meetmete rakendamist, mis võimaldaksid Ukraina riigi

finantsilist toetamist Euroopa Horisondi raamprogrammis. See aitaks tugevdada Ukraina

teadus- ja innovatsioonivõimekust ning toetaks riigi sügavamat integreerumist Euroopa teadus-

ja majandusruumi. Ukrainal on ülisuur potentsiaal pakkuda Euroopale kogemusi ja teadmisi

kaitsevaldkonnas (kübertehnoloogiad, droonide testimiskeskkond jne). Laiapõhisem toetamine

võimaldab Ukrainal aktiivsemalt arendada enda majandust ja ettevõtluskeskkonda, mis tagab

ka Ukraina majandusliku ja institutsionaalse valmisoleku Euroopa Liiduga liitumiseks.

9

11. Peame tähtsaks arvestada asjaoluga, et Eesti riik ei kuulu lähiaastatel laienemisriikide

(widening countries) kategooriasse, vaid on määratletud kui üleminekuriik (transition

country). Antud klassifikatsioonil on oluline mõju MFFi programmidest rahastuse taotlemisel ja

saamisel. Üleminekurühma kuuluvad Eesti, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal ja Sloveenia. Kuue

üleminekuriigi edasiminek innovatsiooninäitajates (European Innovation Scoreboard) näitab, et

nende teadus- ja innovatsioonisüsteemid vajavad senisest vähem välist tuge — see on

positiivne areng. Külla aga tähendab see meie jaoks osaluse laienemise meetme (widening-

meede) lõppu, mis avaldab negatiivset mõju Eesti ettevõtetele ja geopoliitilise asetuse tõttu on

investeeringud juba niigi Eestisse vähenenud.

12. Näeme murekohana, et Euroopa Horisonti raames ei ole MFF 2028–2034 perioodil ette

nähtud piisavaid täiendavaid toetusmeetmeid üleminekuriikidele, mis aitaksid neil tõsta

oma digivaldkonna innovatsioonivõimekust võrreldavale tasemele ELi

mittelaienemisriikidega (arenenud riikidega). Soovitame eraldi innovatsioonikiirendite

loomist, mis soodustaks innovatsioonilõhe vähendamist mittelaienemisriikidega või et kehtiks

eelmise perioodi laienemisriikide võimalused ka mittelaienemisriikidele. Üleminekuriikidelt ei

saa oodata valmisolekut konkureerida sarnastel alusetel mittelaienemisriikidega.

13. Euroopa Horisondi projektirahastuse puhul me ei toeta toetuse üldmäära langetamist

üleminekuriikidele, mille puhul senine 80%-i määr vähendatakse 60%-i peale. Antud

muudatusega tõuseb mh. digivaldkonna ettevõtetele omaosaluse nõue. Selline muudatus

ohustab üleminekuriikides võimekust osaleda teadus- ja arendustegevuses ning pärsib

innovatsiooni ja konkurentsivõime kasvu üleminekuriikides, kes ei ole veel konkureerivad

mittelaienemisriikidega. See vähendab niigi vähest osalemist rahastusprogrammides ning

tõkestab kohalike ettevõtete kasvu. Muudatustel on oluline kaal üleminekuriikidele ning Eesti

majandusele.

14. Teeme ettepaneku lisada Euroopa Horisondi ja Konkurentsivõime Fondi eesmärkidesse

küberturvalisus kui eesmärk, mitte ainult jääda üldise “security” alla nagu seni. Tänapäeval

on kõik juba digi, seega kõik alates põllumajandusest kuni loomemajanduseni, kaitsest kuni

terviseni peab olema digitaalne ja seega kõige puhul peaks küberturvalisus olema

võtmetähtsusega.

15. Euroopa Horisondi ja Konkurentsivõime Fondi digitaalse juhtpositsiooni

fookusvaldkondadena peame oluliseks tehisaru, andmepõhiste lahenduste ja

küberjulgeoleku suurendamise süstemaatilist rahastamist. Sealhulgas järgmistes

valdkondades:

a) tehisaru gigatehased ja kõrgjõudlusega andmetöötlus kui strateegiline taristu, et tagada

Euroopa oma keele- ja multimodaalsete mudelite arendamise võimekus;

b) andmete kättesaadavus, arusaadavus ja kvaliteet – avaandmete, andmeruumide

arendamine ja liidestumine, privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamine, et tagada andmete

kasutatavus innovatsiooniks ning teenuste osutamiseks nii era- kui ka avalikus sektoris;

c) tehisaru põhiste lahenduste arendamine ja kasutuselevõtu toetamine avalikus sektoris, sh

justiitssüsteemi tõhustamine ning selleks vajalike protsesside muutmine, oskuste ja

teadmiste arendamine;

d) AI-põhiste rünnete kaitsesüsteemid (offensive/defensive AI), kvantarvutite ja post-kvant

krüptograafia, täisusaldamatuse turbeprintsiibi rakendamine (zero-trust architecture),

tarneahelate turvalisus, lõimturbe põhimõtete, mittefunktsionaalsete nõuete rakendamine

teenuse arenduses ja IoT turvalisus, AI mudelite ja andmete ründevektorid ja kaitsemeetmed

(modal hacking, data poisoning), digitaalsete teenuste ühilduvus uue põlvkonna

internetiprotokolliga IPv6 jne, et arvestada uute tehnoloogiate ja küberturbe trendidega

küberjulgeoleku suurendamisel.

10

16. Tunnustame Komisjoni ettepanekut võimaldada uues Euroopa Horisondis

kaitseotstarbelise ja kahese kasutusega tehnoloogia rahastamist, mis puudutab II samba

4. teemavaldkonda („digivaldkond, tööstus ja kosmos“), kuhu lisandub kaitsetööstus

eraldi fookusena. Samuti toetame Euroopa Liidu soovi tugevdada oma strateegilist

autonoomiat ja kaitsevõimekust ka teadus- ja innovatsioonipoliitika kaudu.

17. Peame vajalikuks vähendada Euroopa Horisondi erinevate meetmete ja teemaplokkide

vahelist dubleerimist, näiteks soodustada kahese kasutusega teadus-arendustegevust

ning tehnoloogiasiiret tsiviil- ja kaitsesektorite vahel. Selle tagamiseks tuleb rakendada

kahese kasutuse ja tehnoloogiasiiret toetava teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks

vastavaid meetmeid ja hindamiskriteeriume. On vajalik luua regulatsioonid teadus- ja

arendusprogrammide üleselt valdkondades, mis võivad puudutada kahest kasutust, nt tundliku

ja salastatud teabe käitlemine, teadusjulgeolek, küberkaitse, standardiseerimine, avatud teadus

jm.

18. On oluline soodustada lõppkasutajate (eriti riigiasutused) süsteemset kaasamist

Euroopa Horisondi projektide elluviimisse, mis aitab tagada sidususe teadusuuringute,

innovatsiooni ja teaduspõhise poliitikakujundamise vahel ning suurendada projektide tulemite

rakendamist ja mõju ühiskonnale.

19. Toetame Euroopa Liidu investeeringuid teadusarendusse uute tehnoloogiate ja

küberturbe trendidega arvestamiseks küberjulgeoleku suurendamisel, sh teaduslike

kompetentsikeskuste loomist uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks (nt

pilvetehnoloogiad, tehisaru ja krüptograafia).

20. Teeme ettepaneku lisada Euroopa Horisondi samba "Euroopa teadusruum" alla teemana

digiareng ja küberturvalisus, tagamaks Eesti ja Euroopa vastavate ülikoolide-

teadusasutuste globaalselt tipptasemel püsimiseks ning jõudmaks maailma parimate

hulka ka kvant-, postkvant, AI jm temaatikates. Küberturvalisuse tähtsus maailmas tõuseb

ja selle tõttu tuleks selle tippteaduse jaoks teha täiesti eraldiseisvaid pingutusi.

21. Toetame RaM ettepanekut ja nõustume Euroopa ühendamise rahastu eelarvemahu

ettepaneku kohase tasemega. Leiame, et üleeuroopalise transpordivõrgu ja

energiavõrgu arendamise ning nende vastupidavuse ja kerksuse parandamise

eesmärkide saavutamise katteks on vaja investeeringuid piiriüleste ühenduste

arendamiseks oluliselt suurendada. Peame oluliseks, et Euroopa ja riiklike eesmärkide

saavutamiseks on kriitilise tähtsusega integreerida sidetaristu väljaarendamine abikõlbliku

kuluna suurtesse piiriülestesse transpordi- ja energeetika projektidesse (vt ülevalt punkti 1.2).

See strateegiline lähenemine teenib mitmekordset Euroopa Liidu poliitika eesmärki ja aitab

optimeerida ressursside kasutamist.

Tänapäevane transporditaristu sõltub üha enam kõrgtehnoloogilistest süsteemidest, mis

vajavad stabiilset ja kiiret sideühendust. Näiteks raudteede puhul on toimiva sidevõrgu

olemasolu hädavajalik rongi juhtimissüsteemide (nt FRMCS), signalisatsiooni,

ohutussüsteemide ja operatiivkommunikatsiooni toimimiseks. Lisaks on side oluline

energiajuhtimiseks, võimaldades reaalajas andmete vahetust, energiatarbimise optimeerimist

ja katkestuste kiiret avastamist, mis on energiavõrkude puhul ülioluline.

22. Toetame AgoraEU ettepanekut laste ja teiste riskis olevate sihtrühmade vägivallavastase

võitluse suuna jätkumist, kuid rõhutame vajadust pöörata suuremat tähelepanu

ennetussüsteemi tugevdamisele EL tasemel ja siseriiklikult ning Euroopa Kuriteoennetuse

Võrgustiku (EUCPN) võimestamisele. Lastevastase vägivalla all tuleks eraldi välja tuua ka

11

kübervägivalla vastaste meetmete väljatöötamist, piloteerimist, kasutusele võtmist ja

süsteemset juurutamist. Täna näeme, et lastega seotud vägivallakuriteod saavad alguse või

jätkuvad küberruumis ja seega on oluline mh ennetus ja teavitus laste ja noorte hulgas, et

valitsevate ohtudega olla kursis, kuid ka vajadusel reageerida kiiresti juhtumitele.

Media+ raames näeme vajadust lapse õiguste teematika kajastamist avalikus ruumis, kus tõsta

teadlikkust laste ja noorte endi seas nende õigustest, kohustustest ja nende kaasatusest

ühiskondlike otsuste tegemisel.

Kriisiolukordades võib oodata mõjutustegevuse ja noorte radikaliseerumise suurenemist, millele

õiguskaitseorganid peavad kiiresti ja adekvaatselt reageerima. Mõjutustegevuse ja noorte

radikaliseerumise ennetamiseks on Euroopa Liidu tasandil oluline tugevdada strateegilist

kommunikatsiooni ja meediakirjaoskust, et suurendada noorte vastupanuvõimet valeinfole ja

propagandale. Samuti on vaja tihendada koostööd tehnoloogiaettevõtetega, et piirata

äärmusliku sisu levikut veebikeskkondades, ning arendada ühiseid varajase hoiatamise

süsteeme trendide kiireks tuvastamiseks.

Määruse ettepanek ei sisalda CERV+ (kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste

programm) suundade lõikes eelarvelist jaotust, mistõttu vahendite piisavuse või ebapiisavuse

osas ühele või teisele suunale ei saa hinnangut anda.

23. Toetame pettusevastase võitluse struktuuri parendamist. Euroopa Liidu rahaliste vahendite

tõhus kaitse pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest nõuab mitmetasandilist

lähenemist, mis hõlmab ennetusmeetmeid, järelevalvet ja õiguskaitset. Tagada tuleb ajakohane,

ent mitte piiravalt bürokraatlik õigusraamistik ning Euroopa Liidu institutsioonide, nt OLAF,

EPPO, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Kohus tõhus ja läbipaistev töö. Liikmesriigid ja

Euroopa Liidu institutsioonid peavad rakendama tõhusaid auditeerimis- ja seiresüsteeme, et

väärkasutust ennetada. Korruptsiooni vältimiseks tuleb tugevdada avalike hangete järelevalvet

ja tagada kõigi osalejate võrdne kohtlemine. Euroopa Liidu toetuste saajatel peab olema mugav

ja lihtne aruandluskohustusi täita ning rikkumisest teavitajatele peavad Euroopa Liidu ja

liikmesriikide tasandil olema mehhanismid pettustest teavitamiseks ning kaitseks.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Kristel Järve [email protected] Sandra Kaljumäe [email protected] Monika Karu [email protected] Kaidi Ristal [email protected] Raigo Iling [email protected] Natalja Zinovjeva [email protected] Annika Leevand 6208174 [email protected]