Siseministeeriumi arvamus Euroopa Konkurentsivõime Fondi (ECF) määruse ettepaneku kohta, COM(2025) 555

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 05.08.2025 nr 8.1.1/25-0443/-2T

Meie: 19.09.2025 nr 5-1/45-2

Siseministeeriumi arvamus Euroopa

Konkurentsivõime Fondi (ECF) määruse

ettepaneku kohta, COM(2025) 555

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/25-01469 esitab Siseministeerium oma arvamuse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seoses Euroopa Konkurentsivõime Fondi

(edaspidi ECF) määruse ettepanekuga, COM(2025) 555. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi

EL ja välissuhete osakond, strateegia- ja arendusosakond, digi- ja teabehaldusosakond ning

välisvahendite osakond ([email protected]). Valdkonna eest vastutab varade

asekantsler Krista Aas ([email protected]).

Siseministeerium toetab esitatud määruse ettepanekut. ECF-i poliitikavaldkondadest on

Siseministeeriumi vaatest olulised Euroopa Liidu (edaspidi EL) digitaalne juhtpositsioon ning

kerksus ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos. Digitaalse juhtimise toetus käsitleb laiemalt

digisektori ulatust, sh tehisintellekt, kõrgjõudlusega andmetöötlus, kvanttehnoloogiad,

pilvetehnoloogiad, sidevõrk, usaldustehnoloogiad ning uued digitehnoloogiad.

Siseministeeriumi jaoks on oluline olla informeeritud ja teadlik antud rahastamisvõimalustest

ja valdkonna strateegilistest suundadest.

ECF loomine esindab strateegiliselt olulist sammu EL-i sisejulgeoleku ja -turvalisuse

tugevdamisel läbi tehnoloogilise innovatsiooni, vastupanuvõime ja strateegiliste sektorite

toetamise. Selle fondi kaudu koondatakse mitmed olemasolevad rahastamisvahendid ühtsesse

struktuuri, et vähendada killustatust ning parandada investeeringute mõju ja tõhusust olulistes

valdkondades nagu digitehnoloogia, puhas energia, kaitsetööstus ja kosmosevaldkond. ECF-i

tegevus on kavandatud perioodiks 2028–2034 ning selle eelarve ulatus ulatub ligi 234 miljardile

eurole, mis võimaldab pikaajalist ja läbimõeldud investeerimist strateegilistesse eesmärkidesse.

Sisejulgeoleku ja -turvalisuse valdkonnas tähendab see fundamentaalset muutust, kuna

rahalised vahendid ja teadusuuringud nii avalikult kui ka erasektorilt kujundatakse ühtseks

vastupanuvõime ja strateegilise autonoomia mehhanismiks. ECF toetab tsiviiljulgeoleku

tööstusvaldkonda, julgustades kaasaegsete, kõrgtehnoloogiliste lahenduste loomist, mis aitavad

toime tulla kasvavate hübriidohtude, küberkuritegevuse ja terroristlike rünnakutega. Lisaks

kaasab fond paremini idufirmasid ning VKE-sid, mis on potentsiaalselt kiire

innovatsiooniallikana just julgeoleku ja kaitse valdkonnas, võimaldades neil lihtsamat ligipääsu

2 (3)

kapitalile ning projektinõustamist. See on EL-i jaoks oluline arvestades, et teadus- ja

tööstuspoliitika sidusus ning rahaliste vahendite efektiivne koordineerimine suurendavad

võimekust vastata mitmetahulistele strateegilistele ohtudele.

Samas tuleb silmas pidada, et ulatuslik rahastamine hõlmab suuremaid riske, mis nõuavad

rangeid kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Fondi suurem keerukus ja lai valdkondade haare

võivad luua halduskoormust ja bürokraatiat, mis omakorda võivad aeglustada

rahastamisprotsesse ning raskendada kiiresti reageerimist muutustele või kriisidele. Turvalisuse

tagamise eesmärgil on fondis sätestatud ranged pädevus- ja kontrollinõuded, eriti seoses

salastatud teabe ja julgeolekupiirangutega, mis peavad olema piisavad, kuid samas mitte liigselt

piiramaks innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd.

ECF-ist pärinev potentsiaalne kasu on aga märkimisväärne. Esiteks võimaldab ühtne

rahastamisraamistik integreerida ja koordineerida EL-i tasandi poliitikaid, tõhustades sellega

investeeringuid innovatsiooni ja tehnoloogiate tootmisse. Fond aitab ka vähendada CO2-heiteid

tööstuses ja transpordis, toetades rohetehnoloogiaid, mis omakorda tugevdab kriisi- ja

julgeolekuvastupidavust, kuna ka keskkonnaprobleemid võivad kujutada kasvavat

julgeolekuohtu. Samuti on oluline ECF panus digitaalse juhtpositsiooni tugevdamisse ja

küberturvalisuse alases võimekuses, mis on tänases maailmas lahutamatud osad siseturvalisuse

tagamisel.

Oluline on ka sotsiaalne mõõde, kus ECF toetab oskuste arendamist just strateegilistes

sektorites, aidates kaasa tööhõivele ning kindlustades, et Euroopa talendid suudavad uute

tehnoloogiate tarbeks vastavad teadmised omandada ja pidevalt täiendada. Lõppkokkuvõttes

aitab see kaasa Euroopa kodanike paremale turvatundele ning majanduslikule heaolule;

investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tugevdavad ELi positsiooni

ülemaailmselt.

ECF kujutab endast hästi kavandatud investeerimistööriista, mis paneb rõhku sisejulgeoleku

tugevdamisele läbi teaduse ja tööstuse ühtse arengu, riskide maandamise ja koostööpõhise

poliitikajuhtimise. Riskidest hoolimata on selle instrumendi õnnestunud kasutuselevõtt oluline

samm EL-i vastupanuvõime ja julgeoleku tugevdamisel, aidates tagada jätkusuutlikku

konkurentsivõimet Euroopas ning vastata uutele ja keerukatele sisejulgeoleku väljakutsetele

efektiivselt ja koordineeritult.

Lisaks on ECF määruse eelnõu tihedalt seotud nn riigiplaani määruse eelnõuga, sest

liikmesriigid võivad taotleda täiendavalt riigiplaani vahendite suunamist ECF-i ning neid tuleb

kasutada selle liikmesriigi huvides (eelnõu artikkel 5 lõige 2). See säte väärib toetamist, sest

võimaldab mingit osa riigiplaani rakendamiseks eraldatud vahenditest kasutada läbi ECFi ilma,

et need oleks seotud riigiplaanis sätestatud reformidega. Kui nende vahendite kasutamine ECF-

is ebaõnnestub, võib liikmesriik taotleda vahendite suunamist tagasi riigiplaani.

Siiski vajavad ECF-i rakendamise detailid, sh liikmesriigi kohustused ja selle fondi

rakendamise administratiivne koormus, eelnõu läbirääkimistel täpsustamist. Kuna eelnõu

eesmärgid, mis on sätestatud artikli 3 lõike 1 punktides a, f, h ning lõike 2 punktides c ja d (3)

3 (3)

ja (4) puudutavad ka Siseministeeriumi ning Siseministeerium ja tema valitsemisala asutused

võivad eelnõu artikli 9 lõike 2 kohaselt olla ka toetuste sihtrühmaks, siis soovime olla kursis

eelnõu läbirääkimistel saadava täiendava teabega ning sammudega, mis võetakse riigisiseseks

rakendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

varade asekantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]