Teade Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamise kohta

OTSUS

Haljala 19. august 2025 nr 171

Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega 140 algatatud Haljala valla lääneosa

hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine

Wiru Wind OÜ (registrikood 17000613) esitas 22. augustil 2024 taotluse Haljala vallas kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi KOV EP) algatamiseks tuuleparkide, päikeseparkide ja

nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks ja seejärel

detailse lahenduse koostamiseks. Haljala Vallavolikogu algatas 19. november 2024 oma

otsusega nr 140 Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Haljala valla kogukond on väljendatud eriplaneeringu algatamisele arvestavat vastasseisu.

Sellega seoses on Haljala vallale edastatud eriplaneeringute lõpetamist nõudev petitsioon

arvukate allkirjadega. Petitsioonile allakirjutanud Haljala kogukonna liikmete tahteavaldusi ei

saa käsitleda abstraktse vastasseisuna uuendustele ja taastuvenergia tootmisele. Küsimus

taandub lõppastmes sellele, kas kohalikul kogukonnal on õigus nõuda oma elukeskkonna

säilitamist või mitte. Petitsioon on kantud eesmärgist tagada Haljala valla areng Lahemaa

rahvuspargi vaimsusest kantud looduskeskkonnana. Keskseks küsimuseks antud hetkel on see,

kas Haljala valla kogukonnal on õigus otsustada, millist elukeskkonda nad tahavad. See on palju

põhimõttelisem teema, kui mõne konkreetse leevendusmeetme arutamine (nt kas tuulik on 300

või 270 meetrit kõrge ning mis on vahemaad elumajast). See on ka põhjuseks, miks Haljala

kogukonna liikmed ei oodanud ega peagi ootama KSH ja muude uuringute tulemusi.

Petitsioonile allakirjutanute sõnum on lihtne: me tahame elada looduslikus keskkonnas, mitte

tööstuspargis.

Haljala valla arengukava 2023-2038 sisaldab Haljala valla visiooni 2038: „Haljala vald on

loodussõbraliku ja miljööväärtusliku elukeskkonnaga - harmoonia loodusega, mis võimaldab

turvalist kodu ja tervislikku eluviisi. Rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, tugev kogukonna toetus,

avatus loomingulisele ja keskkonnasõbralikule ettevõtlusele ning elanike vajadustest lähtuv

sotsiaalkaitse pakuvad võimalust heaoluks terve elukaare jooksul“. Nimetatud visioon ei ütle,

et Haljala valla eesmärgiks on tuulegeneraatoritest koosneva tööstusparkide rajamine

elukeskkonna arvelt.

Kui inimene asub elama piirkonda, mille ruumiline määratlus, planeering ja senine kasutus ei

viita tööstusliku tegevuse võimalusele, on tal õiguspärane ootus, et tema elukeskkonna olemust

ei muudeta oluliselt, näiteks tööstusrajatiste rajamise kaudu. Euroopa Inimõiguste Kohus on

selgelt eristanud olukordi, kus isik elab elamualal või selleks tavapäraselt kasutatavas

piirkonnas, ning neid, kus isik on end teadlikult asetanud tööstusmaa alale. Lahendis Martínez

Martínez ja Pino Manzano vs. Hispaania (EIK, 3. juuli 2012, nr 61654/08) leidis kohus, et

kaebajad ei saanud kurta kivikarjääri häiringute üle, kuna nad olid oma elukoha rajanud alale,

„mis ei ole ette nähtud elamuehituseks“, ja „asetunud vabatahtlikult ebaseaduslikku olukorda“,

mistõttu tuli neil „leppida selle olukorra tagajärgedega“ (p 48). Kohus rõhutas, et

tööstuspiirkonnale ei kohaldu samasugused keskkonnakaitse standardid kui elamupiirkonnale.

Sellest järeldub vastupidiselt, et Haljala valda elama asunud isikutel, kes valisid oma

kodukohaks selgelt mitte-tööstusliku, looduslähedase piirkonna, on kaitstav õiguspärane ootus,

et nende elukeskkonda ei muudeta hiljem sisuliselt tööstuspiirkonnaks tuulepargi rajamise

kaudu.

Taastuvenergia regulatiivne raamistik näeb samuti ette, et taastuvenergia arendamiseks tuleb

eelistada piirkondi, kus see ei toimu loodus- ja elukeskkonna arvelt. Taastuvenergia direktiivi

kolmandat versiooni (2023/2413) artikkel 15c kohaselt tagavad liikmesriigid taastuvenergia

eelisarendusalad üht või mitut liiki taastuvate energiaallikate jaoks. Eelistada tuleks seejuures

„tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu

ümbrus, parkimisalad, põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused,

tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, samuti

degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav“. Haljala eriplaneeringualasid ei saa

kindlasti pidada tööstuspiirakonnaks, kaevanduseks ega degradeerunud alaks. Haljala valla

territoorium on väärtuslik elu- ja looduskeskkond, mille tööstuspargiks muutmine ei ole

aktsepteeritav.

Eriplaneeringute algatamisel on viidatud avalikule huvile võtta taastuvenergia laialdaselt

kasutusele. Seejuures on oluline rõhutada, et riigi seatud eesmärgid taastuvenergia

kasutuselevõtuks ei kohusta just Haljala valda, kelle südameks on Lahemaa rahvuspark,

algatama ja jätkama tuuleparkide eriplaneeringuid konkreetsetes asukohtades. Avalik huvi

taastuvenergia tootmiseks ei ole ülimuslik võrreldes teiste avalike ja erahuvidega. Avalik huvi

säilitada Haljala valla säilitamine looduslähedase elu- ja puhkekeskkonna kantuna Lahemaa

rahvuspargi vaimsusest on samuti kaalukas avalik huvi.

Tuulikute tööstuspargi rajamine Haljala valda võib vähendada Haljala valla elanikkonda, kuna

inimesed ei soovi elada tuuleparkide lähedal. Riigikohus on seejuures leidnud:

„Tuulegeneraatorist lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega

tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele“ (3-20-2273 p. 18).

Riigikohtu seisukohalt riivavad müra ja visuaalne reostus, kinnisvara väärtuse vähenemine

kogukonna liikmete subjektiivseid õigusi (3-3-1-87-11, p. 16).

Seoses omandiõiguse riivega on Riigikohus toonud välja järgneva: „Küll aga leiab kolleegium,

et lubades mobiilsidemasti rajamist kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele, pidi vastustaja

sedastama kaebaja omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust. Kinnisasja väärtust

võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus

mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole

põhjendatud“ (3-15-2232, p. 8.3). See viib ka kinnisvara hinna languseni.

Tuulikutööstuspargi rajamine ja käigushoidmine omab potentsiaalselt negatiivset toimet

inimeste tervisele (vt 3-20-2273, p. 18). Mürahäiringu negatiivset mõju on Riigikohus pidanud

üldteada asjaoluks (3-3-1-17-14, p. 11.1): „Kolleegium peab üldteada asjaoluks, et kauakestev

tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist. Müra

võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra

mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist,

helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest“.

Planeerimisseadus § 10 (1) sätestab: „Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab

tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt

planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse“. Riigikohtu järgi (3-3-1-88-15, p. 23) „Kaalutlusõiguse teostamisel ei

tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega“. Selliseks asjaoluks on

kogukonna laiem huvi olemasoleva loodus- ja elukeskkonna kaitsmiseks. Taastuvenergia

laialdase kasutusvõtu aluseks olev avalik huvi ei kohusta just Haljala valda eriplaneeringutega

jätkama. Haljala vallal on seadusest tulenev õigus eriplaneeringud lõpetada.

Riigikohtu seisukohalt (3-3-1-79-09, p. 13) on planeeringute valdkonnas kohalikul

omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. See seondub ka planeeringu algatamise ja lõpetamisega.

Lisaks rõhutab Riigikohus: „Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja väheintensiivsete

õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga“ (vt

3-20-1198, p. 13). Kui arendaja on teinud investeeringuid enne eriplaneeringute kehtestamist,

siis on tegemist arendaja majandusliku riskiga, sest planeerimismenetluses ei saa kellelegi

garanteerida soodsat tulemit (planeeringu kehtestamist). Ka hoonestusõiguste sõlmimine on osa

äririskist.

Tulenevalt eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 32 ja §-st 33 ning

planeerimisseaduse § 97 lg 1 punkti 1 (eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

lõpetatakse, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise

tulevikus) alusel:

1. Lõpetada Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega nr 140 algatatud Haljala valla lääneosa

hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning selle keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3. Otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavolikogule või kaebuse Tartu

Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Veiert

volikogu esimees

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale Teie

Meie 18.09.2025 nr 7-1/108-151

Teade Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamise kohta

Austatud koostöötegijad ja kaasatavad

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 97 lõikest 2 teatame, et Haljala Vallavolikogu 19.08.2025

otsusega nr 171 lõpetati Haljala Vallavolikogu 19. novembri 2024 otsusega nr 140 „Haljala

valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" algatatud kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine Haljala

valla lääneosas ca 87 km² suurusel alal tuuleparkide, päikeseparkide ja nende toimimiseks

vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks. Planeeringuala piirnes

menetluses oleva Haljala valla tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja Kadrina

vallaga ning jäi 500 m kaugusele Lahemaa rahvuspargi piirist.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering lõpetati rahvaalgatuse korras esitatud otsuse eelnõu

vastuvõtmisega volikogus. Eriplaneering lõpetati aluseks võttes kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 32 ja 33 ning planeerimisseaduse punkti § 97 lõike 1 punkti 1. Volikogu

otsuses on eriplaneeringu lõpetamise peamise põhjusena välja toodud vallaelanike soov elada

väärtuslikus elu- ja looduskeskkonnas.

Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise materjalid on kättesaadavad Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/eriplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

ehitus- ja keskkonnateenistuse juht

Lisa: Haljala Vallavolikogu 19.08.2025 otsus nr 171 „Haljala Vallavolikogu 19.11.2024

otsusega 140 algatatud Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku

taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

lõpetamine“.

Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet, Maa-

ja Ruumiamet, Transpordiamet, Päästeameti ida päästekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet,

Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaagentuur, Kaitseliit,

Riigimetsa Majandamise Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus,

Maaelu Teadmuskeskus, TÜ Energiaühistu, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Erametsaliit,

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Mittetulundusühing Eesti

Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Kadrina vallavalitsus, Wiru Wind

OÜ, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Enefit OÜ, Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Aktsiaselts Haljala Soojus, AS Eesti Gaas,

Haljala 1 Energiapark OÜ, planeeringualal või selle vahetus läheduses asuvad kandikogud,

külavanemad ja -seltsid, ettevõtted, samuti isikud, kes on avaldanud soovi olla

planeerimismenetlusse kaasatud.

Eve Ojala-Bakradze +372 5366 0375

[email protected]

OTSUS

Haljala 19. august 2025 nr 171

Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega 140 algatatud Haljala valla lääneosa

hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine

Wiru Wind OÜ (registrikood 17000613) esitas 22. augustil 2024 taotluse Haljala vallas kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi KOV EP) algatamiseks tuuleparkide, päikeseparkide ja

nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks ja seejärel

detailse lahenduse koostamiseks. Haljala Vallavolikogu algatas 19. november 2024 oma

otsusega nr 140 Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Haljala valla kogukond on väljendatud eriplaneeringu algatamisele arvestavat vastasseisu.

Sellega seoses on Haljala vallale edastatud eriplaneeringute lõpetamist nõudev petitsioon

arvukate allkirjadega. Petitsioonile allakirjutanud Haljala kogukonna liikmete tahteavaldusi ei

saa käsitleda abstraktse vastasseisuna uuendustele ja taastuvenergia tootmisele. Küsimus

taandub lõppastmes sellele, kas kohalikul kogukonnal on õigus nõuda oma elukeskkonna

säilitamist või mitte. Petitsioon on kantud eesmärgist tagada Haljala valla areng Lahemaa

rahvuspargi vaimsusest kantud looduskeskkonnana. Keskseks küsimuseks antud hetkel on see,

kas Haljala valla kogukonnal on õigus otsustada, millist elukeskkonda nad tahavad. See on palju

põhimõttelisem teema, kui mõne konkreetse leevendusmeetme arutamine (nt kas tuulik on 300

või 270 meetrit kõrge ning mis on vahemaad elumajast). See on ka põhjuseks, miks Haljala

kogukonna liikmed ei oodanud ega peagi ootama KSH ja muude uuringute tulemusi.

Petitsioonile allakirjutanute sõnum on lihtne: me tahame elada looduslikus keskkonnas, mitte

tööstuspargis.

Haljala valla arengukava 2023-2038 sisaldab Haljala valla visiooni 2038: „Haljala vald on

loodussõbraliku ja miljööväärtusliku elukeskkonnaga - harmoonia loodusega, mis võimaldab

turvalist kodu ja tervislikku eluviisi. Rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, tugev kogukonna toetus,

avatus loomingulisele ja keskkonnasõbralikule ettevõtlusele ning elanike vajadustest lähtuv

sotsiaalkaitse pakuvad võimalust heaoluks terve elukaare jooksul“. Nimetatud visioon ei ütle,

et Haljala valla eesmärgiks on tuulegeneraatoritest koosneva tööstusparkide rajamine

elukeskkonna arvelt.

Kui inimene asub elama piirkonda, mille ruumiline määratlus, planeering ja senine kasutus ei

viita tööstusliku tegevuse võimalusele, on tal õiguspärane ootus, et tema elukeskkonna olemust

ei muudeta oluliselt, näiteks tööstusrajatiste rajamise kaudu. Euroopa Inimõiguste Kohus on

selgelt eristanud olukordi, kus isik elab elamualal või selleks tavapäraselt kasutatavas

piirkonnas, ning neid, kus isik on end teadlikult asetanud tööstusmaa alale. Lahendis Martínez

Martínez ja Pino Manzano vs. Hispaania (EIK, 3. juuli 2012, nr 61654/08) leidis kohus, et

kaebajad ei saanud kurta kivikarjääri häiringute üle, kuna nad olid oma elukoha rajanud alale,

„mis ei ole ette nähtud elamuehituseks“, ja „asetunud vabatahtlikult ebaseaduslikku olukorda“,

mistõttu tuli neil „leppida selle olukorra tagajärgedega“ (p 48). Kohus rõhutas, et

tööstuspiirkonnale ei kohaldu samasugused keskkonnakaitse standardid kui elamupiirkonnale.

Sellest järeldub vastupidiselt, et Haljala valda elama asunud isikutel, kes valisid oma

kodukohaks selgelt mitte-tööstusliku, looduslähedase piirkonna, on kaitstav õiguspärane ootus,

et nende elukeskkonda ei muudeta hiljem sisuliselt tööstuspiirkonnaks tuulepargi rajamise

kaudu.

Taastuvenergia regulatiivne raamistik näeb samuti ette, et taastuvenergia arendamiseks tuleb

eelistada piirkondi, kus see ei toimu loodus- ja elukeskkonna arvelt. Taastuvenergia direktiivi

kolmandat versiooni (2023/2413) artikkel 15c kohaselt tagavad liikmesriigid taastuvenergia

eelisarendusalad üht või mitut liiki taastuvate energiaallikate jaoks. Eelistada tuleks seejuures

„tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu

ümbrus, parkimisalad, põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused,

tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, samuti

degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav“. Haljala eriplaneeringualasid ei saa

kindlasti pidada tööstuspiirakonnaks, kaevanduseks ega degradeerunud alaks. Haljala valla

territoorium on väärtuslik elu- ja looduskeskkond, mille tööstuspargiks muutmine ei ole

aktsepteeritav.

Eriplaneeringute algatamisel on viidatud avalikule huvile võtta taastuvenergia laialdaselt

kasutusele. Seejuures on oluline rõhutada, et riigi seatud eesmärgid taastuvenergia

kasutuselevõtuks ei kohusta just Haljala valda, kelle südameks on Lahemaa rahvuspark,

algatama ja jätkama tuuleparkide eriplaneeringuid konkreetsetes asukohtades. Avalik huvi

taastuvenergia tootmiseks ei ole ülimuslik võrreldes teiste avalike ja erahuvidega. Avalik huvi

säilitada Haljala valla säilitamine looduslähedase elu- ja puhkekeskkonna kantuna Lahemaa

rahvuspargi vaimsusest on samuti kaalukas avalik huvi.

Tuulikute tööstuspargi rajamine Haljala valda võib vähendada Haljala valla elanikkonda, kuna

inimesed ei soovi elada tuuleparkide lähedal. Riigikohus on seejuures leidnud:

„Tuulegeneraatorist lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega

tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele“ (3-20-2273 p. 18).

Riigikohtu seisukohalt riivavad müra ja visuaalne reostus, kinnisvara väärtuse vähenemine

kogukonna liikmete subjektiivseid õigusi (3-3-1-87-11, p. 16).

Seoses omandiõiguse riivega on Riigikohus toonud välja järgneva: „Küll aga leiab kolleegium,

et lubades mobiilsidemasti rajamist kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele, pidi vastustaja

sedastama kaebaja omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust. Kinnisasja väärtust

võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus

mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole

põhjendatud“ (3-15-2232, p. 8.3). See viib ka kinnisvara hinna languseni.

Tuulikutööstuspargi rajamine ja käigushoidmine omab potentsiaalselt negatiivset toimet

inimeste tervisele (vt 3-20-2273, p. 18). Mürahäiringu negatiivset mõju on Riigikohus pidanud

üldteada asjaoluks (3-3-1-17-14, p. 11.1): „Kolleegium peab üldteada asjaoluks, et kauakestev

tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist. Müra

võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra

mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist,

helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest“.

Planeerimisseadus § 10 (1) sätestab: „Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab

tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt

planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse“. Riigikohtu järgi (3-3-1-88-15, p. 23) „Kaalutlusõiguse teostamisel ei

tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega“. Selliseks asjaoluks on

kogukonna laiem huvi olemasoleva loodus- ja elukeskkonna kaitsmiseks. Taastuvenergia

laialdase kasutusvõtu aluseks olev avalik huvi ei kohusta just Haljala valda eriplaneeringutega

jätkama. Haljala vallal on seadusest tulenev õigus eriplaneeringud lõpetada.

Riigikohtu seisukohalt (3-3-1-79-09, p. 13) on planeeringute valdkonnas kohalikul

omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. See seondub ka planeeringu algatamise ja lõpetamisega.

Lisaks rõhutab Riigikohus: „Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja väheintensiivsete

õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga“ (vt

3-20-1198, p. 13). Kui arendaja on teinud investeeringuid enne eriplaneeringute kehtestamist,

siis on tegemist arendaja majandusliku riskiga, sest planeerimismenetluses ei saa kellelegi

garanteerida soodsat tulemit (planeeringu kehtestamist). Ka hoonestusõiguste sõlmimine on osa

äririskist.

Tulenevalt eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 32 ja §-st 33 ning

planeerimisseaduse § 97 lg 1 punkti 1 (eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

lõpetatakse, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise

tulevikus) alusel:

1. Lõpetada Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega nr 140 algatatud Haljala valla lääneosa

hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning selle keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3. Otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavolikogule või kaebuse Tartu

Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Veiert

volikogu esimees

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale Teie

Meie 18.09.2025 nr 7-1/108-151

Teade Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamise kohta

Austatud koostöötegijad ja kaasatavad

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 97 lõikest 2 teatame, et Haljala Vallavolikogu 19.08.2025

otsusega nr 171 lõpetati Haljala Vallavolikogu 19. novembri 2024 otsusega nr 140 „Haljala

valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" algatatud kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine Haljala

valla lääneosas ca 87 km² suurusel alal tuuleparkide, päikeseparkide ja nende toimimiseks

vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks. Planeeringuala piirnes

menetluses oleva Haljala valla tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja Kadrina

vallaga ning jäi 500 m kaugusele Lahemaa rahvuspargi piirist.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering lõpetati rahvaalgatuse korras esitatud otsuse eelnõu

vastuvõtmisega volikogus. Eriplaneering lõpetati aluseks võttes kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 32 ja 33 ning planeerimisseaduse punkti § 97 lõike 1 punkti 1. Volikogu

otsuses on eriplaneeringu lõpetamise peamise põhjusena välja toodud vallaelanike soov elada

väärtuslikus elu- ja looduskeskkonnas.

Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise materjalid on kättesaadavad Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/eriplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

ehitus- ja keskkonnateenistuse juht

Lisa: Haljala Vallavolikogu 19.08.2025 otsus nr 171 „Haljala Vallavolikogu 19.11.2024

otsusega 140 algatatud Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku

taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

lõpetamine“.

Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet, Maa-

ja Ruumiamet, Transpordiamet, Päästeameti ida päästekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet,

Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaagentuur, Kaitseliit,

Riigimetsa Majandamise Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus,

Maaelu Teadmuskeskus, TÜ Energiaühistu, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Erametsaliit,

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Mittetulundusühing Eesti

Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Kadrina vallavalitsus, Wiru Wind

OÜ, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Enefit OÜ, Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Aktsiaselts Haljala Soojus, AS Eesti Gaas,

Haljala 1 Energiapark OÜ, planeeringualal või selle vahetus läheduses asuvad kandikogud,

külavanemad ja -seltsid, ettevõtted, samuti isikud, kes on avaldanud soovi olla

planeerimismenetlusse kaasatud.

Eve Ojala-Bakradze +372 5366 0375

[email protected]