Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ muutmine

1

02.09.2025

Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja,

kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle

tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ muutmise eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga lisatakse majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määrusse nr 88 „Seadme vahetu

kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle

tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 88)

rakendussätete paragrahv.

Määruse muutmine on vajalik, et lahendada rakendamise käigus tekkinud kitsaskohad ning

tagada tagasiulatuvalt õigusselgus ja sujuv üleminek elektriala kutsetunnistuste regulatsioonis.

Lisatav rakendussäte võimaldab kuni 30.06.2024 väljastatud kutsetasemete 6, 7 ja 8 elektriala

kutsetunnistused jätta kehtima oma kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 30.06.2029.

Eelnõuga tagatakse, et isikud, kellele on kirjeldatud kutsetunnistused väljastatud, saavad jätkata

oma tegevust määruses sätestatud ajaperioodil ka pärast regulatsiooni jõustumist 8. jaanuaril

2024. a.

Üleminekuperioodi lisamine vähendab halduskoormust nii kutsetunnistuse omanike kui ka neid

kaasavate ettevõtjate jaoks. Kehtiva määruse nr 88 redaktsiooni kohene jõustumine tähendas,

et mitmete kutsetunnistuste kehtivus lõppes ootamatult, mille tulemusel pidid isikud ja nende

tööandjad kiiresti otsima uusi lahendusi, selgitama olukorda klientidele või koostööpartneritele

ning vajadusel taotlema uusi tunnistusi või muid õigusi.

Üleminekuperioodi lisamine loob ettevõtjatele ja kutsetunnistuse omanikele ajapuhvri, mille

jooksul saab tegevuse ümber korraldada, vältides kiireid ja kulukaid otsuseid. See vähendab

vajadust vaideavalduste või eranditaotluste järele, mis omakorda vähendab koormust ka kutse

andjatele ja järelevalveorganitele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja

tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb (tel: 5663 2448, e-post:

[email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku (e-post:

[email protected]).

1.3. Märkused

Vastavalt peaministri 12. augusti 2024. a korraldusele nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi

juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud ja

2

kuna toote- ja tööstusohutuse valdkond kuulub majandus- ja tööstusministri vastutusvaldkonda,

muudab majandus- ja taristuministri määrust majandus- ja tööstusminister.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määrusega lisatakse määrusesse nr 88 § 11, millega sätestatakse, et kuni

30.06.2024 väljastatud kutsetasemete 6, 7 ja 8 elektriala kutsetunnistused kehtivad oma

kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 30.06.2029. Lisatava sätte alusel säilib kehtiva

kutsetunnistuse omanikul muuhulgas õigus jätkata tegutsemist elektripaigaldise

projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise valdkonnas. Kuivõrd elektritöödeks

loetakse nii vahetult töö tegemist (näiteks elektripaigaldise ehitamist) kui ka elektritööde

juhtimist, siis tuleb eraldiseisvalt selgitada, et eelnõuga lisatud sättes on sõnal „teha“ laiapindne

tähendus, mis hõlmab kõikide elektritööde tegemist (näiteks käidu juhtimine, projekti

juhtimine, auditi teostamine), mida isik võib talle väljastatud kehtiva kutsetunnistuse alusel teha

ning sõnaga „teha“ ei kirjeldata ainult füüsilist tööd.

See säte välistab olukorra, kus isiku tegevusõigus oleks lõppenud üksnes seetõttu, et

kutsetunnistus on väljastatud varem, kui kehtima hakanud määruse nr 88 redaktsioon (RT I,

05.01.2024, 12). Nii säilitatakse õiglane üleminek ja välditakse põhjendamatut tegevuspiirangut

isikutele, kes tõendasid oma kutsealast pädevust kutsestandardi alusel, mis kehtis vahetult enne

uue määruse redaktsiooni kehtima hakkamist. Selline säte järgib õiguspärase ootuse põhimõtet

ning tagab õigusselguse nii kutseomanikele, tööandjatele kui ka järelevalveasutustele. Õiglase

ülemineku näitlikustamiseks saab tuua samas valdkonnas varasemalt sätestatud sarnased

nõuded. Näidetena saab kasutada Seadme ohutuse seaduse § 19 lg 2 ja Kutseseaduse § 26 lg 4

põhimõtteid, mille kohaselt enne seaduse jõustumist antud ning seaduse jõustumise ajal

kehtivad tunnistused kehtivad nende andmise tingimuste jätkuva täitmise korral edasi.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele ning regionaalarengule.

Määruse nr 88 muutmisel tekkivad mõjud majandusele on tingitud ennem 30.06.2024

väljastatud elektriala kutsetunnistuste kehtivusele üleminekuperioodi sätestamisest, mis

võimaldab kutsetunnistuste omanikel osaleda tööjõuturul ning pakkuda elektrivaldkonna põhist

teenust. Mõju avaldub eelkõige tööjõu kättesaadavuse ning õiguskindluse kaudu. Kehtiva

kutsetunnistuse omanikele tegevusõiguse säilitamine kuni nende kutse kehtivusaja lõpuni (kuid

mitte kauem kui 30.06.2029) võimaldab elektriala spetsialistidel jätkata oma tegevust

katkestusteta. See väldib tööseisakuid, töövõtjate asendamise vajadust ja sellega kaasnevaid

kulusid tööandjatele ning tellijatele. Oluline on see projekteerimise ja auditeerimise

valdkonnas, kus kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus mõjutab otseselt elektriprojektide

kuluefektiivsust ja tähtaegadest kinnipidamist.

3

Samuti aitab muudatus ära hoida olukorra, kus ettevõtted peaksid võtma ette kiireid ja kulukaid

ümberkorraldusi, et leida asendajaid neile töötajatele, kelle tegevusõigus lõppeks kiirelt ilma

üleminekuperioodita. Selline sujuv üleminek soodustab tööjõu stabiilsust ning aitab kaasa

turuosaliste usaldusele õigusraamistiku prognoositavuse suhtes.

Mõju kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste korraldusele ning kutsetunnistuste väljastajatele

tuleneb asjaolust, et lisatav säte välistab vajaduse kutsetunnistuste kehtivuse osas tehtavate

haldusotsuste järele. Samuti välditakse vaidlusi kutsetunnistuste kehtivuse üle.

Paraneb õigusselgus järelevalveasutustele, kes saavad ühesed tingimused, millal võib isik

jätkata tegevust ning millal tema kutsetunnistus kaotab kehtivuse. See lihtsustab järelevalvet ja

vähendab vaidluste ning selgitustaotluste hulka.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse

rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast avaldamist (HMS § 93 lõige 2), kuid

seda rakendatakse tagasiulatuvalt. Tegemist on määruse adressaate soodustava tagasiulatuva

mõjuga, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva õiguskindluse

põhimõttega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning

arvamuse andmiseks Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, SA-le Kutsekoda, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule, Eesti

Elektroenergeetika Seltsile.

Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ei esitanud kooskõlastamise ning Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, SA Kutsekoda, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Eesti

Elektroenergeetika Selts arvamuse avaldamise käigus märkuseid. Kooskõlastamisel ja

arvamuse avaldamisel esitas märkused Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, millega arvestamine on toodud seletuskirja lisas.

MÄÄRUS

18.09.2025 nr 27

Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a

määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja,

kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit

tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele

ning sertifitseerimisskeemile esitatavad

nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 10 lõike 6 punkti 1 alusel.

Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määrust nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise

järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning

sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ täiendatakse 4. peatükiga järgmises sõnastuses:

„4. peatükk

Määruse rakendamine

§ 11. Rakendussäte

(1) Määruse § 4 lõikeid 9 ja 10 rakendatakse alates 2024. aasta 1. juulist.

(2) Isik, kellele on enne 2024. aasta 1. juulit väljastatud elektriala 6.–8. taseme kutsetunnistus,

loetakse kuni kutsetunnistuse kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 30. juunini,

kompetentseks tegema elektripaigaldise ja elektritöid lähtuvalt kutsetunnistuse andmise hetkel

kehtinud õigusest.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

Majandus- ja taristuministri 09.juuli 2015. a määruse „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku

kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“

muutmise eelnõu seletuskiri

Lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Eelnõu

paragrahv,

lõige,

punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,

mittearvestamise põhjus

Justiits- ja

Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmise

märkusega.

Justiits- ja

Digiministeerium

Seletuskiri Palume kaaluda eelnõu seletuskirja sisu ja võrdleva analüüsi

osa täiendamist kutseseaduse (KutS) asjakohaste sätete

käsitlemisega. Vastav täiendus aitaks paremini mõista

kavandatud muudatuse vajalikkust (lisaks praktilistele

kaalutlustele) ning muudaks eelnõu eesmärgi rakendajale

selgemaks ja arusaadavamaks. KutS näeb ette, et enne seaduse

jõustumist väljastatud kutsetunnistused kehtivad kuni nende

kehtivusaja lõpuni (KutS § 26 lg 4). Seadme ohutuse seadus

(SeOS) sätestab samuti, et enne selle jõustumist antud ja

kehtivad load ja tunnistused kehtivad edasi (SeOS § 19 lg 2).

Seega on põhjendatud, et varasemalt väljastatud

kutsetunnistused, mis tõendavad kompetentsust, kehtivad edasi

piiratud aja jooksul, et tagada sujuv üleminek uutele nõuetele

Arvestatud. Määruse eelnõu seletuskirja

täiendatakse KutS § 26 lõikes 4 ja SeOS

§ 19 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega, et

näitlikustada varasemalt tehtud

samalaadseid muudatusi.

2

ja vältida olukorda, kus isikud kaotaksid koheselt oma õiguse

tegutseda.

TTJA Eelnõu ja

seletuskiri

TTJA hinnangul on määruse § 11 lg 2 sätte puhul ebaselge,

milles väljendub enne 2024. aasta 1. juulit väljastatud elektriala

6.–8. taseme kutsetunnistuse puhul isiku kompetentsus seoses

elektripaigaldistega. Sõnastuse kohaselt võiks enne 2024. aasta

1. juulit väljastatud elektriala 6.– 8. taseme kutsetunnistusega

isik justkui elektripaigaldisi „teha“. Samas võiks seletuskirja ja

määruse ülejäänud regulatsioonist järeldada, et silmas on

peetud kompetentsust muu hulgas elektripaigaldise

projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise

valdkondades. Palume eelnõu sõnastust täpsustada. Kui

sõnastus ministeeriumi hinnangul täpsustust ei vaja, siis

alternatiivselt palume seletuskirjas täpsemalt valitud sõnastust

selgitada.

Arvestatud. Seletuskirja täiendati ja

selgitati lahti sõna „teha“. Selgituse

eesmärk on kinnitada, et sõna „teha“ ei

tähenda määruse eelnõus kitsendatult

füüsilist tegevust, millega kirjeldatakse

elektripaigaldise füüsilist ehitust vaid see

tähendab kõiki kutsetegevusi, mille

tegemiseks on antud kutsetunnistuse

alusel isikule õigus. Nendeks saavad olla

muuhulgas projekteerimine, käidu

juhtimine, projekti juhtimine, auditi

teostamine jm tegevused, mida

kutsetunnistus katab.