Nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord

1

02.09.2025

Majandus- ja tööstusministri määruse „Nimemärgise täpsustatud nõuded ning

registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise,

muutmise, kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse (VMTS) § 12 lõike 3 alusel.

Määruse kehtestamine on seotud 1. juulil 2025. a jõustunud VMTSi muudatusega, millega ei

kehtestata seaduse tasandil enam nimemärgise taotlusprotsessi täpsustatud nõudeid, vaid

nähakse ette, et seda tehakse ministri määrusega. Nimemärgis on VMTSi kohaselt

väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab, milline valmistaja või sissevedaja vastutab

väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest.

VMTS sätestab üldpõhimõtted nimemärgiste registreerimiseks, kuid jätab täpsustamata

menetluskorra ja tehnilised nõuded. Määruse eelnõu koostati, et sätestada haldusmenetluse

seadusega (HMS) reguleeritud haldusmenetlusele nimemärgisest lähtuvalt täiendavad nõuded,

mis täpsustavad nimemärgise registreerimise taotlemist, nimemärgise menetluse tähtaegasid ja

nimemärgise kujutist. Nimemärgise registreerimine on oluline väärismetalltoodete nõuetele

vastavuse jälgitavuse tagamiseks. Eelnõukohase määrusega loodav tehniline vorm on aluseks

nimemärgise registreeringuga seotud halduspraktika kujundamisel.

Eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusel halduskoormus ei muutu.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Määruse ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja

tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb (tel: 5663 2448, e-post:

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post:

[email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu eesmärk on kehtestada nimemärgisele täpsustatud nõuded, mis lihtsustaks taotlejatele

nimemärgise taotlemise protsessi, ja kehtestada määruse tasandil varem seaduses olnud

nimemärgise registreerimisega seotud menetlusreeglid. Määrus on seotud 1. juulil 2025

jõustunud VMTSi1 redaktsiooniga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise, kehtivusaja

pikendamise ja kehtetuks tunnistamise taotluses esitatavad andmed. Ettevõtja tegevusalana

käsitatakse VMTSi § 6 lõike 2 järgi valmistajat või sissevedajat. Kuna ainult VMTSiga on

1 RT I, 30.04.2024, 14.

2

sisustatud ettevõtja tegevusalad, siis on VMTSis kasutatud tegevusalad seotud ka käesoleva

määrusega, et säilitada kasutusse võetud terminite jälgitavus ja sidusus seaduse mõttega.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemis (edaspidi

andmekogu) on nimemärgise registreerimise taotlemise vorm praegu arendamisel ning valmib

aastal 2026. Taotluse vormi lisatakse väljad, mis on olemasolevate andmetega eeltäidetud.

Plaanide kohaselt on taotlus digiallkirjastatav. Kuni arenduse valmimiseni saab kasutada

taotluste esitamiseks praegu kasutuses olevat Aktsiaselts Metrosert poolt hallatavat süsteemi.

Nimemärgise andmed kantakse uude infosüsteemi automaatselt üle, et mitte ettevõtjat

lisategevusega koormata.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse nimemärgise kujutisele esitatavad nõuded. Nimemärgise kujutisele

nõuete kehtestamine võimaldab nimemärgiseid andmekogusse sisestada kindlatel alustel, mis

muudab nimemärgistega tehtavad toimingud ühetaolisemaks ja nende omavaheline võrdlus on

võimalik automatiseerida. Andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. Andmekogusse esitatavad nimemärgised peavad olema kujutatud üldiselt

kättesaadavat tehnoloogiat kasutades, mis võimaldab neid esitada viisil, et säilitatakse selle

täpsus, täielikkus, kättesaadavus, arusaadavus, püsivus ja objektiivsus. Andmekogu toetab

levinud failivorminguid, milleks on Tag Image File Format (.tiff), Joint Photographic Experts

Group (.jpg, .jpeg), Bitmap (.bmp), Portable Network Graphics (.png).

Eelnõu §-s 3 sätestatakse nimemärgise menetluse nõuded. Sätestatud nõuded võimaldavad nii

nimemärgise registreerimise taotlejal kui taotluse läbivaatajal lähtuda samadest alustest, mis

muudab menetlusprotsessi läbipaistvaks ja arusaadavaks.

TTJA-le sätestatakse seitse tööpäeva taotleja informeerimiseks nimemärgise registreerimiseks

esitatud dokumentide puudustest, samuti otsuse langetamiseks. See suurendab menetluse

läbipaistvust ja ajakindlust. Puuduste korral tuleb taotlejat puudustest teavitada ning anda nende

kõrvaldamiseks vähemalt kahenädalane tähtaeg. Eesmärk on tagada taotlejale võimalus viia

oma taotlus nõuetega vastavusse. Kirjeldatud toimingutele seatud tähtaeg seitse tööpäeva oli

varem kehtestatud VMTSis. 1. juulil 2025 jõustunud seadusemuudatuses ei käsitleta enam

kirjeldatud tähtaega ning sama tähtaeg sätestatakse nüüd määruse tasandil. Eelnevalt kirjeldatud

nõuded on täienduseks HMSis ja VMTSis sätestatud nõuetele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline, mõju, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule.

Määruse kehtestamisel tekkivad mõningased mõjud majandusele on tingitud 1. juulil 2025. a

jõustunud VMTS muudatustest ning mõju on terviklikult käsitletud nimetatud

seadusemuudatuse seletuskirjas (eelnõu 363 SE).

Määruse jõustumine ei too ettevõtjatele kaasa olulist lisakoormust, kuna enamik nõudeid (nt

kontaktandmete, nimemärgise kujutise esitamine) on samad, mis VMTSis ja kuni 01.07.2025

kehtinud Vabariigi Valitsuse 19.04.2004 määruses nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri

3

asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ ning kooskõlas senise halduspraktikaga. Ettevõtjale

avalduvat mõju on käsitletud eelnimetatud seadusemuudatuse seletuskirjas ning määruse

kehtestamine on ettevõtja vaates väheoluline, sest ta pidi ka varem nimemärgise registreerima.

Võrreldes senisega registreerimismenetluses sisulisi muudatusi ei tehta.

Riigiasutuste korraldust mõjutab mõnevõrra andmekogu pidaja muutus. VMTSi 1. juulil

2025. a jõustunud muudatustega antakse nimemärgise registreerimistaotluste menetlus ja

andmekogu pidamine TTJA pädevusse. TTJA tegi ka varem VMTSi § 42 lõike 1 alusel

väärismetalltoodete nõuetele vastavuse järelevalvet, kuid kasutas selleks Aktsiaseltsi Metrosert,

kes oli enne nimemärgiste riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja. 1. juulil 2025. a

jõustunud VMTSiga lisatakse nimemärgise andmestik andmekogu koosseisu. Hallates

terviklikult nimemärgiseid (sh nende registreerimisega seotud tegevusi), muutub TTJA jaoks

järelevalve tegemine ülevaatlikumaks ja menetlusprotsess kiiremaks. Uue ülesande

lisandumine konkreetsele nimemärgist registreerima asuvale struktuuriüksusele on olulise

mõjuga. Samas tuleb arvestada, et nimemärgise registreerimisprotsessi lihtsustatakse ning

registreerimine koos hilisema järelevalvega liigub ühe järelevalveasutuse kätte, mis muudab

TTJA töö selgemaks ja tõhusamaks. Eeltoodut arvesse võttes lihtsustub nimemärgiste

registreerimine ja järelevalve ning seega võib hinnata määruse mõju järelevalveasutusele

väheolulisena.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse

rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, ehk kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Kulla- ja Kellaliit ning MTÜ-le Eesti

Metallikunstnike Liit.

Rahandusministeerium ei esitanud kooskõlastamise ning MTÜ Kulla- ja Kellaliit, MTÜ Eesti

Metallikunstnike Liit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvamuse avaldamise

käigus märkuseid. Kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel esitas märkused Justiits- ja

Digiministeerium ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, millega arvestamine on toodud

seletuskirja lisas.

MÄÄRUS

18.09.2025 nr 26

Nimemärgise täpsustatud nõuded ning registreerimise

taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja

pikendamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja

keeldumise kord

Määrus kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse § 12 lõike 3 alusel.

§ 1. Taotlus

Nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks tunnistamise

taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) ettevõtja nimi, registrikood ning telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;

2) väärismetalltoodete seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud ettevõtja tegevusala – valmistaja või sissevedaja;

3) taotletav toiming;

4) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;

5) taotluse allkirjastanud isiku nimi ja vajaduse korral esindusõigust tõendav dokument.

§ 2. Nimemärgise kujutis

Nimemärgist kujutatakse üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat kasutades kujul, mis võimaldab esitada

nimemärgise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis viisil, mis on selge, täpne,

täielik, kergesti kättesaadav, arusaadav, püsiv ja objektiivne.

§ 3. Menetlus

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab nimemärgise registreerimise, registreeringu muutmise,

kehtetuks tunnistamise või kehtivusaja pikendamise seitsme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest.

(2) Kui taotlus ei vasta väärismetalltoodete seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele, annab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale puuduse kõrvaldamiseks vähemalt kahenädalase tähtaja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

Majandus- ja tööstusministri määruse „Nimemärgise täpsustatud nõuded

ning registreerimise taotlemise, registreerimise, registreeringu kehtivusaja pikendamise,

muutmise ja kehtetuks tunnistamise ja keeldumise kord“ eelnõu seletuskiri

Lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

I kooskõlastusring

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Eelnõu

paragrahv,

lõige,

punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,

mittearvestamise põhjus

Justiits- ja

Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste

märkustega arvestamisel.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 1 1. Eelnõu §-s 1 sätestatakse nimemärgise registreerimise,

registreeringu muutmise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks

tunnistamise taotluses esitatavad andmed. Esitatavate andmete

loetelus on ka isikuandmed. Eelnõu kohane määrus

kehtestatakse väärismetalltoodete seaduse2 (VMTS) § 12 lõike

3 alusel. VMTS § 12 lõike 1 kohaselt registreeritakse

nimemärgis valmistaja või sissevedaja taotluse alusel seadme

ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis. Seadme ohutuse

seaduse3 (SeOS) § 12 sätestab mainitud infosüsteemi

regulatsiooni. Seega eelnõu kehtestamisel hakatakse

infosüsteemis töötlema ka isikuandmeid. Isikuandmete

kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse

Mittearvestatud. Planeeritud lahendada

SeOS muudatusega, mille

väljatöötamisega alustatakse aastal 2025.

2

eraelu puutumatuse riivena (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)

§ 26)). PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang

peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille

kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise

seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi

puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama

seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada

reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid

ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema

täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda

põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See

tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud

seadusega. Määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid

seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida

intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad

peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev

volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete

töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab

kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige

peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise

olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu

vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib

seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning

töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Samuti peab

isikuandmete töötlemine vastama isikuandmete kaitse

üldmääruse5 (IKÜM) artiklis 5 sätestatud andmetöötluse

põhimõtetele. Eelnevast tulenevalt palume täpsustada SeOS §-

s 12 sätestatud andmekogu regulatsiooni selliselt, et see vastaks

3

seadusereservatsiooni põhimõttele. Samuti palume täpsustada

SeOS § 12 lõikes 2 sisalduvat põhimääruse kehtestamise

volitusnormi selliselt, et volitusnormist tuleneksid volituse

piirid. Seaduse tasandil peab olema kindlaks määratud

andmekogu pidamise eesmärk, andmekogusse kantavate

isikuandmete koosseis, andmekogu vastutav töötleja (vajadusel

kaasvastutavad töötlejad), andmete säilitamise maksimaalne

tähtaeg (seda saab põhimääruses täpsustada, aga mitte

pikendada) ning andmekogu põhimääruse volitusnormi

raamid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi puhul on seaduses ette nähtud

andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja, seega tuleks

seaduses sätestada veel isikuandmete koosseis, andmete

säilitamise maksimaalne tähtaeg ning põhimääruse

volitusnormi piirid. Justiits- ja Digiministeerium palub esitatud

märkuste pinnalt SeOS-st täiendada. Andmekogu põhimääruse

volitusnormis palume täpsustada seaduses selle ulatuse

täiendades kas SEOS § 12 lõike 5 sõnastust või täiendades

SeOS § 12 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Andmekogu

põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsem

andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja

ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise

kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) muud

andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.“.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu SeOS § 12 lõike 2 kohaselt andmekogu asutab ja selle

põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. SeOS § 12 lõige 2 sõnastus ei ole õiguslikult

korrektne, sest andmekogu asutatakse seadusega, mitte

Mittearvestatud. Planeeritud lahendada

SeOS muudatusega, mille

väljatöötamisega alustatakse aastal 2025.

4

määrusega. Teisisõnu on seaduse tasandil andmekogu

regulatsiooni kehtestamisega andmekogu asutatud, seega ei ole

võimalik selle asutamist enam edasi ministrile delegeerida.

Palume SeOS § 12 lõikest 2 jätta välja sõnad „asutab ja selle“.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu SeOS § 12 lõikes 4 on sätestatud andmed, mis kantakse

andmekogusse. Samas seadusest ei selgu, milliseid

isikuandmeid andmekogus töödeldakse ja kui kaua neid

säilitatakse. Palume täiendada SeOS § 12 lõigetega 51 ja 52

järgmises sõnastuses: „(51) Andmekogus töödeldakse järgmisi

isikuandmeid: 1) ….; 2)…… (52) Isikuandmeid säilitatakse

kõige kauem x aastat ….arvates.“; Punktiloetelus tuleks

loetleda isikuandmed isikuandmete kategooria täpsusega,

näiteks isiku üldandmed, esindusõigusega seotud andmed vmt.

Muudatuste tegemisel palume arvestada sellega, et seaduses

tuleb sätestada andmete maksimaalne võimalik säilitamise

tähtaeg. Konkreetsete andmekategooriate lõikes saab tähtaegu

põhimääruses täpsustada. Juhime tähelepanu, et andmed tuleb

kohe pärast säilitustähtaja lõppu kustutada. Juhul, kui

soovitakse andmeid kustutada kogumis, tuleb põhimääruses

sätestada, et teatud liiki andmeid säilitakse vähemalt x aeg ning

pärast seda kustutakse andmed hiljemalt x aja jooksul.

Eelnimetatud säilitamisaeg kokku peab jääma seaduses

sätestatud maksimaalse säilitusaja raamidesse.

Mittearvestatud. Planeeritud lahendada

SeOS muudatusega, mille

väljatöötamisega alustatakse aastal 2025.

Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteemi põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt on andmekogus

töödeldavad andmed seadme auditi, kontrolli ja isiku

kompetentsust tõendava tunnistuse kohta avalikud. Avaliku

teabe seaduse7 (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi

Mittearvestatud. Planeeritud lahendada

koos SeOS ja Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteemi põhimääruse muudatusega,

5

teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud

ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses

või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke

ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata

seaduses sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et

kõik teave, mida riik töötleb oma ülesannete täitmisel, on

avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud

juurdepääsupiirang. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused

ehk juurdepääsupiirangud, on sätestatud AvTS §-s 35.

Juurdepääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid

teabevaldajal on kohustus iga kord kaaluda, kas piirangut teabe

suhtes kohaldada või mitte (välja arvatud mõned üksikud nii-

öelda absoluutsed juurdepääsupiirangud). Justiits- ja

Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud

juurdepääsupiirangud peaksid katma üldjuhul kõik võimalikud

juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu

piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes

juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda saab teha üksnes

põhjendatud juhtudel (muu hulgas tuleb hinnata, kas AvTS §

35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes

juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab teabevaldajale

jääma kaalutlusõigus, see tähendab, et andmed ei ole

automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja

langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmetele seada

juurdepääsupiirang. Arvestada tuleb sellega, et ka

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet saab

teabenõude korras välja nõuda ning teabevaldaja peab

hindama, milline osa on juurdepääsupiiranguga ning milline

mitte (AvTS § 38 lg 2). AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad

andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult

mille väljatöötamisega alustatakse aastal

2025.

6

kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel

kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekaitse Inspektsiooni

andmekogude juhendis 8 on kirjas (lk 12): „AvTS võimaldab

teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas

AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki

eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete

juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema

konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks

juurdepääsupiirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu

andmetele absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb

lähtuda sellest, et selline juurdepääsupiirang on lubatud

kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik andmekogus

olevad andmed on juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et

seadusandja peab eriseaduses absoluutse juurdepääsupiirangu

kehtestamisel tegema andmekogus sisalduva kogu teabe suhtes

kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende

andmete avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle teabe

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega kaitstavat huvi.

Näiteks on üheks selliseks absoluutseteks

juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette nähtud § 35 lg 1 punkt 5,

mis näeb kohustuslikuna ette, et kaitseväe valdusse sõjalise

valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava

riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks ilma, et tal oleks sealjuures antud

võimalus kaaluda sellise piirangu põhjendatust. Samas on

valdavalt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute

puhul seadusandja pannud teabevaldajale siiski kohustuse

juurdepääsupiirangu vajalikkust hinnata. Näiteks AvTS § 35 lg

1 p 7, mille kohaselt tuleb AK teabeks tunnistada teave, mille

avalikuks tulek ohustaks (see tähendab teabevaldaja peab igal

7

juhul hindama, kas ohustab või ei ohusta) muinsuskaitse all

olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali. 2020.

aasta 1. detsembril jõustus ametlikele dokumentidele

juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon (Tromsø

konventsioon) , mille Eesti ratifitseeris 201610. aastal. 2024.

aastal antud hinnangus11 Eesti õigusaktide kooskõlale

nimetatud konventsiooniga on välja toodud, et absoluutsed

seadusega ette nähtud erandid teabe avalikkusest peavad olema

minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud hindamise

raames antud selgitustes viidanud, et isegi kui sellised

absoluutsed erandid teabe avalikustamisest on kehtestatud, siis

on seadusandja selle kehtestamise raames hinnanud juba, kas

erandiga kaitstud huvi kaalub igal juhul üle avaliku huvi

nimetatud teabe vastu. Tromsø konventsiooni rakendamine

eeldab, et eriseaduses sätestatav täiendav juurdepääsupiirang

peab jääma Tromsø konventsiooni artikliga 3 antud

raamidesse. Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava

loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele

dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda

loetelu laiendada. Eelnevast tulenevalt on Justiits- ja

Digiministeerium seisukohal, et eriseaduses saab täiendava

juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul, kui AvTS

sellekohast alust ei leidu. Eriseaduses sätestatud

juurdepääsupiirangu normist peab nähtuma selgelt piirangu

kehtestamise eesmärk ehk millist huvi avaliku huvi vastu

kaalutakse. Seletuskirjas tuleb välja tuua, millise Tromsø

konventsiooni artiklis 3 sätestatud aluse alla kavandatav

juurdepääsupiirang mahub ja millise mõttekäigu tulemusel

sellise järelduseni jõutud on. Käesoleval juhul ei ole SeOS-es

ette nähtud juurdepääsupiirangut, seega on kogu andmekogus

8

sisalduv teave avalik, välja arvatud osas, milles on võimalik

AvTS § 35 loetletud juurdepääsupiirangute alustest lähtuvalt

teave asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada. On kaheldav, et

kogu teave peale seadme auditi, kontrolli ja isiku

kompetentsust tõendava tunnistuse kohta, mis andmekogus

sisaldub, on kaetud mõne AvTS §-s 35 sätestatud

piirangualusega. Lisaks eeltoodule tuleb olukorras, kus

soovitakse avalikustada andmeid, mis kuuluvad mõne AvTS-is

sätestatud juurdepääsupiirangu alla ja mis peaksid olema AvTS

§ 35 lõike 1 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teave, sätestada seaduses õiguslik alus andmete avaldamiseks.

IKÜM kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks

olema õiguslik alus. Seega tuleb seaduses sätestada, milliseid

isikuandmeid ja mis eesmärgil avalikustatakse. Hetkel kehtiv

SeOS vastavat regulatsiooni ei sisalda, mis tähendab, et teavet

isiku nime ja tema kompetentsust tõendava tunnistuse kohta ei

ole võimalik avalikustada. Juhul kui vastava teabe

avalikustamine on vajalik (nagu võib järeldada andmekogu

põhimäärusest) tuleb selleks seaduses sätestada eraldi alus.

Justiits- ja Digiministeerium palub esitatud märkuste pinnalt

seadust täiendada.

Justiits- ja

Digiministeerium

Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas (lk 3) on öeldud, et määruse

rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega

kulusid. Samas on seletuskirjas märgitud, et Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis on

valmimas vajalikud arendused. Justiits- ja Digiministeerium

palub seletuskirjas selgitada, kas mainitud arendusega

kaasnevad lisakulud või tehakse see olemasolevate

Mittearvestatud. Määruse eelnõu

seletuskiri annab ülevaate, et

nimemärgise registri üleviimise

arenduseks oli ettenähtud rahastus

Väärismetalltoodete seaduse muutmisega

(RT I, 30.04.2024, 14), millega kehtestati

seaduse tasandil nõue, et nimemärgis

registreeritakse edaspidi TTJA

9

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteemi arendus- ja hoolduskulude raames.

infosüsteemis. Väärismetalltoodete

seaduse seletuskirjaga on antud ülevaade

registri üleviimise kulude kohta.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas (lk 2) on kirjas: „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis (edaspidi

andmekogu) on nimemärgise registreerimise taotlemise vorm

hetkel arendamisel ning valmib aastal 2026. Taotluse vormi

lisatakse väljad, mis on olemasolevate andmetega eeltäidetud.

Plaanide kohaselt on taotlus digiallkirjastatav. Kuni arenduse

valmimiseni saab kasutada taotluste esitamiseks hetkel

kasutuses olevat Aktsiaselts Metrosert poolt hallatavat

süsteemi“.

Eelnõu seletuskirjast võib jääda mulje, et kõik nimemärgistega

seotud andmed (sealhulgas kuvandid), mis praegu paiknevad

Aktsiaselts Metroserti andmebaasis, kantakse uude loodavasse

andmekogusse automaatselt üle. Samas ei sisalda eelnõu ega

selle seletuskiri selget ja üheselt mõistetavat teavet selle kohta,

kas ja kuidas andmete liikumine ühest andmebaasist teise

toimub. Ettevõtjad on juhtinud tähelepanu ebakindlusele, kas

olemasolevad andmed kantakse Metroserti andmebaasist uude

andmekogusse üle või peab taotleja 2026. aastal näiteks

nimemärgise registreeringu pikendamisel esitama kogu

dokumentatsiooni uuesti.

Seetõttu palume selgitust, kas kõik Aktsiaselts Metroserti

andmekogus olemasolevad nimemärgise andmed, sealhulgas

kuvandid, kantakse uude andmekogusse automaatselt üle.

Arvestatud. Nimemärgise andmed

kantakse uude infosüsteemi automaatselt

üle, et mitte ettevõtjat lisategevusega

koormata. Seletuskirja lisatud täiendus

andmete automaatse ülekandmise kohta.

10

Toetame lahendust, millega andmed lähevad automaatselt uude

andmekogusse üle. Samuti palume andmete liikumise

põhimõtteid kajastada eelnõu seletuskirjas, et ettevõtjatel oleks

selge, kuidas toimida uue andmekogu rakendumisel.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Seletuskiri Teiseks juhime tähelepanu sellele, et praegu kasutatav

Metroserti süsteem saadab ettevõtjatele automaatseid

meeldetuletusi näiteks nimemärgise registreeringu aegumise

kohta. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole kirjeldatud, milliseid

funktsionaalsusi uus andmekogu hakkab sisaldama. See info on

ettevõtjatele oluline, et planeerida oma tegevusi ja vältida

asjatut halduskoormust.

Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada uue andmekogu

põhifunktsioonid, sealhulgas see, kas uus süsteem saadab

ettevõttele automaatse meeldetuletuse nimemärgise

registreeringu lõppemise kohta. Kaubanduskoja hinnangul

peavad ka uuel andmekogul vähemalt samad funktsioonid

olema, mis hetkel kasutusel oleval.

Mittearvestatud. VMTS § 201 lg 4

sätestab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet teavitab ettevõtjat

nimemärgise registreeringu kehtivusaja

lõppemisest vähemalt kaks kuud enne

kehtivusaja lõppemist. TTJA töö

tõhustamise vaates on põhjendatud

teavituste automaatne edastus. Samas

jääb võimalus teha seda ka manuaalselt

ehk TTJA personal edastab selle käsitsi.