Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Meie 28.03.2024 nr 2-3/864

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus

autoriõiguse seaduse seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsusele

Täname Justiitsministeeriumi autoriõiguse seaduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse

esitamise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab autorite õiguste kaitset ja

neile õiglase tasu tagamist. Toetame interneti turvalisemaks muutmist ebaseaduslikule sisule

ligipääsu piiramise kaudu. Internetis sisu piiramise meetmed peavad olema hoolikalt kaalutud

sõna- ja internetivabaduse tagamise seisukohast ega tohi neid põhjendamatult piirata. Internetis

sisu piiramise meetmed peavad olema täpsed ja suunatud ega tohi piirata ligipääsu seaduslikule

sisule. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega

arvestamisel.

Internetis ebaseadusliku sisu piiramise meetmed ei tohi põhjendamatult ja

ebaproportsionaalselt piirata ligipääsu seaduslikule sisule.

VTK-s kavandatakse sobiva meetmena sisu piiramiseks DNS ja IP-põhist veebilehe blokeerimist,

millisel juhul internetiteenuse pakkujad piiravad ettekirjutuse alusel Eesti territooriumil kasutajate

ligipääsu võrgukeskkonnale, kus õigusrikkumine on toime pandud. Kuigi veebilehel võib olla ka

seaduslikku sisu, võimaldavad DNS ja IP-põhine veebilehe blokeerimine piirata Eesti

territooriumil juurdepääsu üksnes kogu veebilehele, mitte konkreetsele ebaseaduslikule

autoriõigusi rikkuvale sisule. Nii võib antud internetis sisu piiramise meede piirata ligipääsu ka

õiguspärasele sisule, mis riivab sõna- ja väljendusvabadust, teabe saamise õigust ja

internetivabadust.

Kavandatud meede ei arvesta internetis sisu piiramisel Eesti seisukohana1 kinnitatud sisu lähimuse

ja proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peab seaduslik sisu jääma võimalikult suures

ulatuses kättesaadavaks. Seetõttu tuleks sisu piiramise ettekirjutus esmalt väljastada

teenuseosutajale, kellel on tehniline suutlikkus konkreetset ebaseaduslikku sisu eemaldada või

sellele juurdepääsu tõkestada.

1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti eelnõu kohta COM(2020) 825, punkt 1.7

2 (3)

Palume blokeerimismeedet muuta viisil, et autoriõigusi rikkuva sisu piiramise õiguslik alus

võimaldaks pöörduda enamate teenusepakkujate poole interneti infosüsteemis, kes omavad sisu

üle kontrolli. Infoühiskonna vahendusteenuste osutajate hulka kuuluvad lisaks internetiühenduse

pakkujatele ka veebilehe majutusteenuse pakkujad ja digiplatvormid, nagu rakenduste poed

(äpipoed), sotsiaalmeedia ja videojagamise platvormid. Veebilehele ligipääsu piiramist

reguleerivad näiteks toote nõuetele vastavuse seadus (§ 562), tarbijakaitseseadus (§ 622) ja

infoühiskonna teenuse seadus (§ 131), mis võimaldavad pöörduda enamate asjakohaste

infoühiskonna vahendusteenuste osutajate poole, jättes pädevale asutusele võimaluse otsustada

kõiki asjaolusid hinnates kõige sobivama ja proportsionaalsema sisu piiramise meetme kasuks.

Ühtlasi peab blokeerimismeede tagama internetis sisu piiramise proportsionaalsuse. Sisu piiramise

õiguslikus aluses tuleb kehtestada põhimõte, et infoühiskonna vahendusteenuste puhul peaks

esmalt pöörduma sisule lähima ja sisu osas suuremat kontrolli omava teenusepakkuja poole, kellel

oleks tehniline võimekus eemaldada konkreetne ebaseaduslik sisu kogu veebilehe või teenuse

kättesaamatuks tegemise asemel. Antud põhimõte väldib negatiivset mõju sellise teabe

kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele, mis ei ole ebaseaduslik. Teatud juhtudel võib kogu

veebilehe blokeerimine olla asjakohane, näiteks kui majutatav teenus iseenesest on ebaseaduslik.2

Samas võib eemaldamist vajav sisu olla vaid sotsiaalmeedias, blogis või foorumis olev konkreetne

video, pilt, toode või postitus.

Eelnõu koostamisel tuleb läbi mõelda ja anda pädevale asutusele selged suunised, kuidas tagada

sisu piiramise proportsionaalsus ning toimida juhul, kui veebilehel või platvormil on ka

seaduslikku sisu. Kui eelnõu koostaja leiab, et teatud juhtudel võib olla põhjendatud veebilehe

blokeerimine hoolimata sellest, et seal on ka seaduslikku sisu, peavad need olukorrad olema

erandlikud, hästi määratletud, proportsionaalsed ning tagatud peab olema seadusliku sisu

kättesaadavus teiste teenusepakkujate kaudu.

Sisule lähima ja sisu osas suuremat kontrolli omava teavet talletava teenusepakkuja poole

pöördumine on ka VTK-s kavandatud lahendusest efektiivsem. Nõustume Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liiduga (ITL), et VTK-s kavandatavatest meetmetest on lihtne mööda

minna, mistõttu ei pruugi need olla mõjusad. Ainult teabe talletamise teenuse osutajal on võimalik

sisu eemaldada, nii et see ei ole kättesaadav ühegi tehnilise vahendi kaudu.

Nõustume ITL märkusega, et IP-põhine veebilehtede blokeerimine tuleb blokeerimismeetme

kavandamisel välja jätta ning piirduda üksnes DNS-põhise piirangu rakendamisega. IP-põhiseid

piiranguid ei ole võimalik teostada ilma, et kaasneks risk piirata ka seadusliku sisu kättesaadavust,

mistõttu ei ole antud meede piisavalt täpne ja suunatud ebaseadusliku sisu piiramise meede.

Palume tähelepanu pöörata ka ITL märkusele, et antud meede ei ole tehniliselt teostatav, kuna

tehniliselt ei ole võimalik samal ajal piirata tuhandeid IP-aadresse. Eelnevatel põhjustel palume

IP-põhise blokeerimise eelnõust välja jätta.

Viimaseks juhime tähelepanu, et hiljuti kohaldunud digiteenuste määrus (DSA) loob uued

võimalused ebaseadusliku sisu vastu tõhusamaks võitlemiseks. Pädevatele korrakaitseasutustele

ja kohtutele antakse DSA määrusega (art 9) piiriülese ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise

korralduse saatmise õigus, millele vastamata jätmist käsitatakse DSA määruses sätestatud

kohustuste rikkumisena, millele võib järgneda järelevalvemenetlus. Nii loob DSA määrus

võimaluse saata sisu piiramise ettekirjutus, mille täitmata jätmisega kaasnevad negatiivsed

tagajärjed, ka nendele teenusepakkujatele, kelle asukoht ei ole Eestis. Andmete talletamise

teenuseosutajad (nt veebimajutajad, pilvteenused, digiplatvormid) peavad sisse seadma

2 Ziggo BV, C‑610/15

3 (3)

ebaseaduslikust sisust teavitamise mehhanismi (art 16), kuhu laekunud kasutajate teavitusi tuleb

neil hinnata ning vajadusel ebaseaduslik teave kõrvaldada. Lisaks on võimalik DSA määruse alusel

taotleda digiteenuste koordinaatorilt TTJA-lt usaldusväärse teavitaja staatust (art 22).

Usaldusväärsetel teavitajatel on teatud pädevusvaldkonnas eriteadmised, mistõttu oskavad nad

anda teatud liiki sisule eksperdihinnanguid. Digiplatvormidel on kohustus usaldusväärsete

teavitajate esitatud teavitused vaadata läbi eelisjärjekorras ja erilise hoolsusega.

Palume arvestada ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti arvamustes toodud märkustega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Maarja Mere

5885 1152 [email protected]