Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 9-1/811-2 |
Registreeritud | 19.09.2025 |
Sünkroonitud | 22.09.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 9 Välisesinduste ning rahvusvahelise koostöö korraldamine |
Sari | 9-1 Kirjavahetus EL otsustusprotsessis osalemisega seotud küsimustes |
Toimik | 9-1/2025 EL otsustusprotsessis osalemisega seotud dokumendid |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Kadri Jauram (KULTUURIMINISTEERIUM, Kommunikatsiooni - ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teie: 05.08.2025 nr 8.1.1/25-0443/-2T
Meie: 19.09.2025 nr 5-1/45-2
Siseministeeriumi arvamus Euroopa
Konkurentsivõime Fondi (ECF) määruse
ettepaneku kohta, COM(2025) 555
Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/25-01469 esitab Siseministeerium oma arvamuse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seoses Euroopa Konkurentsivõime Fondi
(edaspidi ECF) määruse ettepanekuga, COM(2025) 555. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi
EL ja välissuhete osakond, strateegia- ja arendusosakond, digi- ja teabehaldusosakond ning
välisvahendite osakond ([email protected]). Valdkonna eest vastutab varade
asekantsler Krista Aas ([email protected]).
Siseministeerium toetab esitatud määruse ettepanekut. ECF-i poliitikavaldkondadest on
Siseministeeriumi vaatest olulised Euroopa Liidu (edaspidi EL) digitaalne juhtpositsioon ning
kerksus ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos. Digitaalse juhtimise toetus käsitleb laiemalt
digisektori ulatust, sh tehisintellekt, kõrgjõudlusega andmetöötlus, kvanttehnoloogiad,
pilvetehnoloogiad, sidevõrk, usaldustehnoloogiad ning uued digitehnoloogiad.
Siseministeeriumi jaoks on oluline olla informeeritud ja teadlik antud rahastamisvõimalustest
ja valdkonna strateegilistest suundadest.
ECF loomine esindab strateegiliselt olulist sammu EL-i sisejulgeoleku ja -turvalisuse
tugevdamisel läbi tehnoloogilise innovatsiooni, vastupanuvõime ja strateegiliste sektorite
toetamise. Selle fondi kaudu koondatakse mitmed olemasolevad rahastamisvahendid ühtsesse
struktuuri, et vähendada killustatust ning parandada investeeringute mõju ja tõhusust olulistes
valdkondades nagu digitehnoloogia, puhas energia, kaitsetööstus ja kosmosevaldkond. ECF-i
tegevus on kavandatud perioodiks 2028–2034 ning selle eelarve ulatus ulatub ligi 234 miljardile
eurole, mis võimaldab pikaajalist ja läbimõeldud investeerimist strateegilistesse eesmärkidesse.
Sisejulgeoleku ja -turvalisuse valdkonnas tähendab see fundamentaalset muutust, kuna
rahalised vahendid ja teadusuuringud nii avalikult kui ka erasektorilt kujundatakse ühtseks
vastupanuvõime ja strateegilise autonoomia mehhanismiks. ECF toetab tsiviiljulgeoleku
tööstusvaldkonda, julgustades kaasaegsete, kõrgtehnoloogiliste lahenduste loomist, mis aitavad
toime tulla kasvavate hübriidohtude, küberkuritegevuse ja terroristlike rünnakutega. Lisaks
kaasab fond paremini idufirmasid ning VKE-sid, mis on potentsiaalselt kiire
innovatsiooniallikana just julgeoleku ja kaitse valdkonnas, võimaldades neil lihtsamat ligipääsu
2 (3)
kapitalile ning projektinõustamist. See on EL-i jaoks oluline arvestades, et teadus- ja
tööstuspoliitika sidusus ning rahaliste vahendite efektiivne koordineerimine suurendavad
võimekust vastata mitmetahulistele strateegilistele ohtudele.
Samas tuleb silmas pidada, et ulatuslik rahastamine hõlmab suuremaid riske, mis nõuavad
rangeid kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Fondi suurem keerukus ja lai valdkondade haare
võivad luua halduskoormust ja bürokraatiat, mis omakorda võivad aeglustada
rahastamisprotsesse ning raskendada kiiresti reageerimist muutustele või kriisidele. Turvalisuse
tagamise eesmärgil on fondis sätestatud ranged pädevus- ja kontrollinõuded, eriti seoses
salastatud teabe ja julgeolekupiirangutega, mis peavad olema piisavad, kuid samas mitte liigselt
piiramaks innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd.
ECF-ist pärinev potentsiaalne kasu on aga märkimisväärne. Esiteks võimaldab ühtne
rahastamisraamistik integreerida ja koordineerida EL-i tasandi poliitikaid, tõhustades sellega
investeeringuid innovatsiooni ja tehnoloogiate tootmisse. Fond aitab ka vähendada CO2-heiteid
tööstuses ja transpordis, toetades rohetehnoloogiaid, mis omakorda tugevdab kriisi- ja
julgeolekuvastupidavust, kuna ka keskkonnaprobleemid võivad kujutada kasvavat
julgeolekuohtu. Samuti on oluline ECF panus digitaalse juhtpositsiooni tugevdamisse ja
küberturvalisuse alases võimekuses, mis on tänases maailmas lahutamatud osad siseturvalisuse
tagamisel.
Oluline on ka sotsiaalne mõõde, kus ECF toetab oskuste arendamist just strateegilistes
sektorites, aidates kaasa tööhõivele ning kindlustades, et Euroopa talendid suudavad uute
tehnoloogiate tarbeks vastavad teadmised omandada ja pidevalt täiendada. Lõppkokkuvõttes
aitab see kaasa Euroopa kodanike paremale turvatundele ning majanduslikule heaolule;
investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tugevdavad ELi positsiooni
ülemaailmselt.
ECF kujutab endast hästi kavandatud investeerimistööriista, mis paneb rõhku sisejulgeoleku
tugevdamisele läbi teaduse ja tööstuse ühtse arengu, riskide maandamise ja koostööpõhise
poliitikajuhtimise. Riskidest hoolimata on selle instrumendi õnnestunud kasutuselevõtt oluline
samm EL-i vastupanuvõime ja julgeoleku tugevdamisel, aidates tagada jätkusuutlikku
konkurentsivõimet Euroopas ning vastata uutele ja keerukatele sisejulgeoleku väljakutsetele
efektiivselt ja koordineeritult.
Lisaks on ECF määruse eelnõu tihedalt seotud nn riigiplaani määruse eelnõuga, sest
liikmesriigid võivad taotleda täiendavalt riigiplaani vahendite suunamist ECF-i ning neid tuleb
kasutada selle liikmesriigi huvides (eelnõu artikkel 5 lõige 2). See säte väärib toetamist, sest
võimaldab mingit osa riigiplaani rakendamiseks eraldatud vahenditest kasutada läbi ECFi ilma,
et need oleks seotud riigiplaanis sätestatud reformidega. Kui nende vahendite kasutamine ECF-
is ebaõnnestub, võib liikmesriik taotleda vahendite suunamist tagasi riigiplaani.
Siiski vajavad ECF-i rakendamise detailid, sh liikmesriigi kohustused ja selle fondi
rakendamise administratiivne koormus, eelnõu läbirääkimistel täpsustamist. Kuna eelnõu
eesmärgid, mis on sätestatud artikli 3 lõike 1 punktides a, f, h ning lõike 2 punktides c ja d (3)
3 (3)
ja (4) puudutavad ka Siseministeeriumi ning Siseministeerium ja tema valitsemisala asutused
võivad eelnõu artikli 9 lõike 2 kohaselt olla ka toetuste sihtrühmaks, siis soovime olla kursis
eelnõu läbirääkimistel saadava täiendava teabega ning sammudega, mis võetakse riigisiseseks
rakendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Aas
varade asekantsler
Katarina Budrik 6125144
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|