Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/625 |
Registreeritud | 28.03.2024 |
Sünkroonitud | 29.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Mari-Liis Aas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 06.03.2024 nr 1.2-2/24-1; SOM/24-
0227/-1K
Meie 28.03.2024 nr 2-3/625
Magustatud joogi seaduse eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Austatud Riina Sikkut
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamiseks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab eesmärki kaitsta rahvatervist ja tegeleda ülekaalulisusega seotud probleemidega (eriti laste ja noorte seas). Kooskõlastame eelnõu järgnevate märkustega:
1. Palume eelnõus põhjalikumalt käsitleda maksu seoseid just ülekaalulisusega seotud
probleemide lahendamisega, seda nii alternatiivsete meetmete sobivuse analüüsimisel kui ka
mõjude hindamisel. Eelnõu seletuskirjas (lk 5) on välja toodud teatud alternatiivsed meetmed
eelnõus käsitletud eesmärkide saavutamiseks, kuid seda väga põgusalt ning puudub põhjalik
analüüs, milline oleks vastavate alternatiivsete meetmete mõju (sealhulgas erinevate meetmete
koosmõju) eesmärgi saavutamisel. Sellest sõltub aga just selle maksu kehtestamise sobivus
eesmärgi saavutamiseks, st kas eesmärki oleks võimalik saavutada hoopis mõne teise vähemalt
sama efektiivse meetmega, mis koormaks ettevõtjaid vähem. Seetõttu palume lisada täiendav
võrdlusanalüüs selle kohta, millist mõju avaldaks ülekaalulisusega seonduvate
terviseprobleemide lahendamisele: 1) ainult alternatiivide rakendamine; 2) alternatiivide ja
maksu koos rakendamine ning 3) ainult maksu rakendamine. Siin on muu hulgas oluline tuua
välja ka võrdlus, kui palju tarbitakse suhkrut just magustatud jookidest ja kui palju muudest
toitudest. Juhul, kui see osakaal on väike, siis võib ka mõju eesmärgi saavutamisele olla väike.
2. Eraldi vajab analüüsimist ka see, kas ja kuidas on suhkrusisaldus magustatud jookides Eesti
turul aja jooksul muutunud. Kuidas turg on end reguleerinud ja milliseid suundumusi on
oodata? Palume välja tuua tabel, kuidas on ajas muutunud jookide suhkrusisaldus ja samuti
lisada sinna ka hinna mõju vaatlemiseks ostujõu (joogi hinna suhe sissetulekusse) ja
suhkrustatud jookide tarbimise omavaheline suhe.
3. Eelnõus tuleks hinnata põhjalikumalt maksu kehtestamise mõju ettevõtjatele. Näiteks on välja
toodud, et suhkrusisalduse vähendamisel võivad kasvada tootearenduse kulud, kuid on
2 (3)
hindamata, mil määral. Eelnõukohase maksu kehtestamine tähendab ettevõtjale üsna
spetsiifilist, täpsete maksuastmetega korda (eelnõu § 6), mida peab regulaarselt kontrollima ja
arvestust pidama (eelnõu § 9). Eelnõu seletuskirjas on aga jäetud hindamata, kui suurt
halduskoormust see ettevõtjale tähendab. Sealhulgas, milline on mõju halduskoormusele
koosmõjus teiste hiljutiste maksumuudatustega (nt käibemaksumäära tõus). Hindamata on ka
see, kuidas mõjutab maksu kehtestamine erinevate valdkondade ettevõtjate
konkurentsivõimet. Kui eelnimetatud mõjud on hindamata, siis ei saa ka adekvaatselt hinnata
valitud meetme sobivust ja proportsionaalsust saavutatava eesmärgi suhtes. Palume lisada
vastav mõjude hinnang, kus on välja toodud kõik mõjud ettevõtjatele vastavalt mõjude
hindamise metoodikale.
4. Seaduse kehtestamisega kaasneb ettevõtjatele halduskoormuse kasv seoses maksu arvestamise
ja deklareerimisega ning seda on nentinud ka eelnõu koostaja. Meie hinnangul tuleks kaaluda
ka võimalikke leevendavaid meetmeid. Kui neid meetmeid ei saa kohaldada, tuleks
seletuskirjas seda ka põhjendada.
5. Lisaks on mõiste „administreerimise kulud tööstusele“ tegemist vastavuskuludega, mida tuleks
eelnõu seletuskirjas põhjalikumalt analüüsida.
6. Eelnõu § 3 lg 8 sätestab müügikoha mõiste, kuid seletuskirjas (lk 13) on juttu jaemüügi kohast
alkoholiseaduse mõistes. Eelnõu ja seletuskiri tuleks selles osas omavahel kooskõlla viia.
7. Eelnõu § 12 lg 1 kohaselt tuleb maksustada ka neid jooke, mis on juba turul kättesaadavaks
tehtud, kuid konkreetsesse müügikohta veel toimetamata. Sellest johtuvalt peaksid ettevõtjad
hakkama oma laovarusid ümber vaatama ja maksu maksma sisuliselt tagasiulatuvalt. Esmalt
märgime, et selline ladude revideerimine võib ettevõtja jaoks olla aja ja ressursimahukas, kuid
kahjuks puudub hetkel seletuskirjast ka selles osas mõjude hinnang. Teiseks ei pruugi selline
tagasiulatuv maksustamine olla kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega. Samuti tekitab
siinkohal (ja ka eelnõu § 5 lg 2 valguses) küsimusi järelevalve aspekt. Täpsemalt on kaheldav,
et järelevalveasutusel on praktikas võimalik kontrollida ja tõendada müügikohta toimetamise
hetke. Samas toimiv järelevalve on oluline, et maksukohustusest ei oleks võimalik kõrvale
hiilida ega tekitada seeläbi ebaausat konkurentsi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Mari-Liis Aas
625 6459 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|