Siseministeeriumi arvamus laste seksuaalse väärkohtlemisega võitlemise direktiivi kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

Teie: 07.03.2024 nr 9.13.1/24-0070/-2T

Meie: 28.03.2024 nr 5-1/17-2

Siseministeeriumi arvamus laste seksuaalse

väärkohtlemisega võitlemise direktiivi kohta

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/24-00413 edastab Siseministeerium arvamuse

Justiitsministeeriumile laste seksuaalse väärkohtlemisega võitlemise direktiivi kohta, COM(2024) 60. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond ning korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond. Arvamuse koostamisel konsulteeriti Politsei- ja

Piirivalveametiga (edaspidi PPA), kelle sisendiga on arvestatud. Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik

([email protected]).

Siseministeerium toetab algatuse ettepanekut, millega soovitakse ajakohastada laste seksuaalset väärkohtlemist ja ärakasutamist käsitlevaid kriminaalõigusnorme. Viimase kümnendi jooksul

on toimunud palju ühiskondlikke ja tehnoloogilisi muutusi ning selleks, et saaksime lapsi efektiivsemalt ja paremini aidata, on vaja ajakohastada meie õigusloomet ning tööprotseduure.

Siseministeerium on koordineerinud Euroopa Komisjoni avaldatud määruse ettepanekut, millega soovitakse kehtestada eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja

tõkestamiseks1 (edaspidi CSAM). Algatuse kohta olid koostatud Eesti seisukohad, mida kinnitati 31.10.2022 Vabariigi Valitsuse istungil2. Siseministeeriumi hinnangul oluline jälgida ja arvestada ka käesoleva direktiivi ettepaneku menetlemisel varem kooskõlastatud ja

kinnitatud seisukohti, mis on hetkel kehtivad. Käesoleva direktiivi ettepanekuga soovitakse laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud

kuritegude määratluse laiendamist: uued kuriteod hõlmavad laste seksuaalse väärkohtlemise ülekandmist reaalajas ning pedofiilidele mõeldud juhendite omamist ja vahetamist.

Ajakohastatakse kuriteo määratlust, et see hõlmaks ka laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali süvavõltsingutes ja tehisintellekti loodud sisus. Siin kohal on oluline ära märkida, et kuigi Siseministeerium toetab sellist laiendamist, siis näeme siin kindlasti PPA

töökoormuse suurenemist. Kuna hetkel töötab PPA oma ressursivõimekuse piiril, tuleb direktiivi ettepanekus kavandatud muudatuste tõhusaks ülevõtmiseks kavandada eelkõige PPA

ressursside suurendamist, eriti kvalifitseeritud personali näol.

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise

ennetamiseks ja tõkestamiseks, COM(2022) 209 2 Eelnõude infosüsteemi (EIS) algatuse toimik 22-0272

2 (3)

Direktiivi ettepaneku sisuline analüüs

Direktiivi ettepaneku artikli 16 lõigete 3-5 muudatused on ette nähtud uurimisprobleemide

lahendamiseks, kuna eelkõige seoses sidustehnoloogiate kasutamisega, mis on esile kerkinud seoses direktiivi hindamise ja sellega seotud sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus.

Need nõuavad liikmesriikidelt piisava inimressursi olemasolu, eksperditeadmisi ning tõhusaid uurimisvahendeid, sh võimalust teostada varjatud uurimistoiminguid tumedas veebis. Kuigi Justiitsministeerium on oma faktilehel andnud hinnangu, et eelnõu rakendamine ei vaja IT-

arendusi, siis Siseministeeriumi sellega ei nõustu. Taaskord kinnitame, et mõistame ja toetame direktiivi ettepaneku vajalikkust, kuid sellised täiendavad ülesanded nõuavad PPA-le lisaks

täiendavatele inimressurssidele ka tehnilisi vahendeid. IT arendused on seotud vajadusega analüüsida suuremahulisi andmeid kiiresti ja tõhusalt et sealt CSAM välja selekteerida. PPA vajab selleks pidevalt uusi ja moodsamaid tööriistu.

Artikkel 25 kohustab liikmesriike kehtestama vajalikud mehhanismid, et tagada mitut asutust

ja mitut sidusrühma hõlmav koostöö ja koordineerimine riiklikul tasandil kõigi asjaomaste osapoolte vahel, kes on seotud laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja selle vastu võitlemise meetmete väljatöötamise ja rakendamisega nii internetis kui ka väljaspool seda.

Sooviksime selgust, kas Eestis on seda plaanitud rakendada vägivallaennetuse kokkuleppe kaudu.

Artikli 27 lõikes 1 tehtud muudatused selgitavad, et peavad olema rakendatud ennetusprogrammid, mis on suunatud isikutele, kes kardavad, et nad võivad sooritada

õigusrikkumisi. Need peaksid olema sihistatult suunatud eelmainitud sihtrühmale ning liikmesriigid peavad tagama neile juurdepääsu. Direktiivi ettepaneku lõikes 2 välja toodud

eesmärk on tagada programmide kättesaadavus ja eelkõige see, et need oleksid kooskõlas tervishoiu riiklike standarditega. Siseministeeriumile teadaolevalt ei ole Eestis täna ühtegi sellist ennetusprogrammi. Lisaks kogu esitatud ettepanek paneb rõhku sellele, et liikmesriigid

tõhustaksid oma ennetustegevusi. Siseministeeriumi hinnangul on selline lähenemine tervitatav, kuid sellisel juhul peab see olema kooskõlas Eestis kehtiva valdkonnaülese ennetuse

põhimõtete kokkuleppega. Teisisõnu, ennetuse sekkumised peavad olema tulemuslikud ehk teadus- ja/või tõenduspõhised. Sekkumise tulemuslikkuse hindamiseks on vaja viia läbi uuringuid, seega vastavale sihtgrupile ennetusprogramme pakkuv asutus või organisatsioon,

peab arvestama rahaliste vahendite olemasoluga nii tegevuste planeerimisel kui ka läbiviimise l.

Direktiivi ettepanekus kirjeldatakse – sarnaselt CSAM algatusele – eraldiseisva EL-i laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitlemise keskust, millega liikmesriigid on kohustatud koostööd tegema. Direktiivi ettepanekus luuakse uus artikkel 31, mis kohustab liikmesr iike

koguma perioodiliselt statistikat direktiivis sisalduvate õigusrikkumiste kohta koostöös EL- i keskusega välja töötatud ühise metoodika alusel, jagama seda statistikat EL-i keskuse ja

Euroopa Komisjoniga ning tegema selle üldsusele kättesaadavaks. EL-i keskus peaks omakorda koostama kogutud statistika koondvaate ja tegema selle üldsusele kättesaadavaks. Eesti üks seisukoht CSAM eelnõu kohta sätestas selgelt, et Eesti hinnangul võib eraldiseisva EL-i laste

seksuaalse väärkohtlemise vastase võitluse keskuse loomine olla tõhususe ja sõltumatuse tagamiseks vajalik, kuid see peaks toimuma olemasolevate ressursside optimeerimise alusel.

Samas näeme riski, et tekib dubleerimine Europoli õiguskaitselise tegevusega küberkuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas. Peame vajalikuks, et EL-i tasandi rakendussüsteem oleks võimaikult kulutõhus ja liikmesriikide kriminaaluurimis te

vajadustega arvestav. Loodava EL-i keskuse ning erinevate asutuste ja teiste seotud isikute vaheline suhtlus ning operatiivinfo liikumine peab olema selge, sealjuures võttes arvesse erisusi

liikmesriikide kriminaalmenetlustes.

3 (3)

Lapsporno ja tehisintellekti loodud sisu Eesti õiguses praegu

Seksuaalse väärkohtlemine ülekandmine reaalajas on Eestis täna kvalifitseer itav

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 175´1 järgi, samuti nagu lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine. Seega hetkel kehtiv riigisisene õigus katab esitlused ja live

esinemised ilma alla laadimiseta. Samuti on KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritav juhendite omamine ja vahetamine. Nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise

või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise puhul tasub meeles pidada, et tehisintellekti loodud pilt kvalifitseerub ülaltoodu mõistes „teoseks“, seega on samuti

karistatav. Kui teos kujutab reaalset last või lapse kujutist, siis on tegu igal juhul karistatav. Küsitavusi tekitavad olukorrad, mil erootiline sisu puudutab animatsioonide tegelaskujusid või kui lapse pea on digitaalse töötluse tulemusel „lisatud“ teisele kehale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler

Katarina Budrik 6125144 [email protected]