Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25930000184

Kuupäev

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 19.09.2025.a., Jõhvi

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Antti Aitsen

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25930000184

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 93-1 lg 1 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

25930000184, milles on XXX esitatud kahtlustus KarS § 93-1 lg 1 – § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

XXX olles isikuks, kes on varasemalt s.o enne 07.08.2025 toime pannud Rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 36´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo s.o

rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise väheses ulatuses,

taaskord teadvalt rikkus rahvusvahelist sanktsiooni rakendavates õigusaktides sätestatud

keeldu.

XXX 07.08.2025 kell 13:36 üritas Narva piiripunkti jalakäijate terminali kaudu toimetada Eesti

Vabariigist Euroopa Liidu välisesse riiki, s.o Venemaa Föderatsiooni, sularaha

europangatähtedes summas 350 eurot. Enne tollikontrolli algust ei soovinud isik tollile suuliselt

ega kirjalikult midagi deklareerida. Esmase tollikontrolli käigus oli isiku käekotist avastatud 10

eurot (10-eurone pangatäht koguses 1 tk) ning täiendava tollikontrolli käigus avastati isiku

üleriiete alt, jalas olevast põlvekaitsmest kokku 340 eurot (50-eurosed pangatähed koguses 6 tk

ja 20-eurosed pangatähed koguses 2 tk). Seega kokku oli avastatud ja kinni peetud 350 eurot.

Vastavalt Nõukogu määrusele (EL) nr 833/2014, 31 juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid

seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, art 5i lg 1 kohaselt on

keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale

või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas

valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Seega Nõukogu määruse

(EL) nr 833/2014 kohaselt eurode väljavedu on keelatud.

RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk

on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi

põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide

saavutamist.

RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi

paneva õigusaktiga.

2

RSanS § 3 lg 3 alusel võib rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist kaubandust ja

rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi.

RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni

rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine.

Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu

Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu

Nõukogu määrus nr 833/2014 koos hiljem tehtud muudatustega on rahvusvaheline sanktsioon.

Lähtuvalt eeltoodust on XXX alus kahtlustada rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas

õigusaktis sätestatud keelu rikkumises s.o. KarS § 93-1 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteokatse toimepanemises.

KarS § 93-1 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu

rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.

Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite hulgas on Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud

kuriteoteade koos lisadega (läbivaatuse akt 07.08.2025, fototabel, XXX kirjalik selgitus) XXX

isikut tõendava dokumendi koopia, üleandmis-vastuvõtmisakt 07.08.2025, kohtuvälise

menetleja otsus väärteoasjas nr 930025000308, Rahvastikuregistri väljavõte XXX kohta,

karistusregistri väljavõte XXX kohta, teatis isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme

kohta, XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokoll.

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist,

tunnistades temal kaasas olnud sularaha (eurodes) valdamist ning kavatsust sularaha üle

riigipiiri Eestis Venemaale toimetada.

Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et XXX süü on

tõendamist leidnud, ent tema süü ei ole käesoleval juhul suur.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ja lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese

on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on

heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 kohaselt on

kahtlustatavale võimalik panna kohustuse maksta kindel summa riigituludesse või

sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides või teha üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmata

jätmisel kriminaalmenetlus uuendatakse.

Eelnevast järelduvalt ei ole kahtlustatava süü niivõrd suur, et kriminaalasja tuleks lahendada

ilmtingimata kohtumenetluses. Samuti, kuna seadusandja on nimetatud kuriteo eest ette näinud

ka rahalise karistuse, on tegemist kuriteoga, mille toimepanemisel võib isiku süüd pidada

väikseks, kuna karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Süü

suuruse hindamisel arvestatakse eelkõige isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või

ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid.

XXX on varem kriminaalkorras karistatud, Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus. XXX karistati

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.10.2021 otsusega XXX KarS § 184 lg 1 järgi tingimisi

vangistusega 1 aasta KarS § 73 sätteid kohaldades katseajaga 1 aasta. Isikul on üks kehtiv

väärteokaristus.

3

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

menetluse lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik, kas lähtuvalt avalikust

menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul

kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis

tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva

õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul

kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk

kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isiku suhtes on enne uue

kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui

isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud

või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks,

mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või

karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt

on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime

pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on

vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Tegemist on sularaha (eurode) üleviimise katsega Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni,

mis on sanktsioonide tõttu keelatud tegevus. Samas puudub käesoleval juhul alus väitmaks, et

XXX eesmärk oli toimetada suures koguses või vahendada sularaha Venemaal elavatele talle

tundmatutele kolmandatele isikutele. XXX on selgitanud, et ta on pensionär ja 07.08.2025.a ei

soovinud ta välismaal viibimise ajaks jätta koju sularaha summas 340 eurot, kuna kartis selle

varastamist naabri poolt. Siiski ei tähenda eelnev seda, et isik pole kuritegu toime pandud või

tegemist oleks olnud süüd välistava asjaoluga.

Kuigi XXX on varem kriminaalkorras karistatud, oli tegemist teiseliigilise kuriteoga. Tema

suhtes ei ole menetluses teisi pooleliolevad kriminaalmenetlusi. Kõnesoleval juhul jäi tegu

katsestaadiumisse. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kahtlustatav lubab edaspidi käituda

õiguskuulekalt. Menetluskulud kriminaalasjas puuduvad Avalik menetlushuvi kõnesoleval

juhul puudub, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui

üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on

võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

XXX on nõus võtma endale seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuse teha 50 tundi

üldkasulikku tööd.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda

seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik

saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata. Tulenevalt eeltoodust leiab

4

prokurör, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 p 2

järgi, määrates talle kohustuseks teha 50 tundi üldkasulikku tööd.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasja nr 25930000184 menetlus.

2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg: XXX kohustub tegema üldkasulikku tööd 50

(viiskümmend) tundi. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o. kohustuse täitmise tähtpäev 19.02.2026.a

(kaasaarvatud).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

XXX juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud sularaha (eurod), 350 eurot asub Maksu- ja

Tolliameti Uurimisosakonna Ida Talituses. Sularaha tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX

poolt määruse p.-s 2 märgitud kohustuse täitmisel XXX

4. Vahistuse andmed: Vahistamist ei kohaldatud. KrMS § 217 korras kahtlustatavana kinni ei

peetud.

5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata edastada XXX.

7. Kriminaaltoimik jätta hoiule Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri

kuni kohustuse täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Aitsen

ringkonnaprokurör

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus, olen määruse kätte saanud

ning määrus on mulle tõlgitud vene keelde:

____________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)

Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste

täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi.