Narva linna iildplaneeringu lahenduse kujundamiseks on valitud kahanemisega suunatud kohandumise
stsenaarium, mille ktiigus linna juhtimisel ja ruumi mdjutavate otsuste tegemisel arvestatakse
kasutatava linnaruumi mdistliku koondamise vajadusega. Selle tulemusel stiilib linnaruumi
kompaktsus.
Vdrreldes kehtiva iildplaneeringuga on vastuv6tmisele esitatud iildplaneering maakasutuse suunamisel
paindlikum - ulatuslikult miiiiratakse linna keskosas mitmekesist kasutust vdimaldav segahoonestuse
juhtotstarve. Ka tootmisalade kasutust nlihakse mitmekesisemalt - lisaks on vdimalik seal tegeleda ka
iirifunktsiooni arendamisega. Uldplaneering onpiirkondades, mis on eelisarendatavad, iildsdnalisem ja
paindlikum (niiiteks keskusalal, tddstusaladel) ning detailsem piirkondades, mis vajavad ttipsernat
arengu suunamist arvestades olemasolevaid viiiirtusi (niiiteks vanalinn, milj66alad jm). P6hjalikumalt
ktisitletakse iildplaneeringus nt puhkev6rgustiku arengut: niihakse ette liihipuhkealadest,
miinguviiljakutest ja iilelinnalistest puhkealadest koosneva roheringide vdrgustiku arendamist, mis on
suures osas omavahel iihendatud jalg- jakergliiklusteedega. Vanalinna linnaosas on vdrreldes kehtiva
tildplaneeringuga suurim muutus seotud ajaloolise keskosa tiinavate miiiiramisega jalaktiijate
eelistusega alaks.
Uldplaneering koosneb kaardirakendusest ja seletuskirjast ning selle lisadest. Seletuskiri omakorda on
jaotatud viide ossa. Esimene osa annab iilevaate iildplaneeringu kasutamisest ja m6jude hindamisest.
Teine osa selgitab iildplaneeringu lahenduse pdhjendusi ning strateegilisi p6him6tteid. Kolmas osa
annab juhised iildplaneeringu elluviimisega seotud korralduslikele aspektidele, eelkdige
detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele, maakorralduslikele
toimingutele aga ka arhitektuuri- ja ideev6istluste liibiviimisele. Neljandas osas tuuakse Narva
ruumilise arengu tingimused, sh mdliratakse ehitus- ja kasutustingimused nii maakasutuse(sh hoonete
kasutusotstarvete jArgi) kui ka erinevate teemade kaupa (nt avalik ruum, puhkev6rgustik, milj66alad,
kultuuripiirand, roheline v6rgustik, taristu, taastuvenergia jt). Viimases, viiendas osas kirjeldatakse
iildplaneeringu elluviimiseks vajalikke tegewsi. Uldplaneeringu lisadena on esitatud pOhjalikumat
kiisitlust vajanud teemad: reklaami ja siltide regulatsioon, milj66alade ning viiiirtuslike iiksikobjektide
tingimused, lammutatavad hooned ning linnaosade piiride muudatus. Ka on iildplaneeringu lisadeks
keskkonnamdju strateegilise hindamise aruande eelndu ning iildplaneeringu koostamise protsessi
kirjeldus.
Uldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi liibi keskkonnam6ju strateegiline hindamine. KSH
iileslnne on selgitada, kirjeldada ja hinnata tildplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist
keskkonnamdju ja mddrata vajadusel leevendusmeetmed. KSH tulemusel selgus, et Narva linna
iildplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamOju. Uldplaneeringu koostamisel
on v6etud arvesse keskkonnamdju strateegilise hindamise tulemusi.
Narva linna iildplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks vdhendades
maakonnaplaneeringuga mddratud rohev6rgustiku suurust kokku umbes 847 ha ulatuses ning
maakonnaplaneeringust erineval alal suurendada rohev6rgustikku T2haulatuses.
Vastuvdtmisele esitatud iildplaneering vastab 6igusaktidele ning on koostatud vastavuses Narva linna
ruumili se arengu strateegiliste eesmiirkidega.
2. Orcusr,IKUD ALUsED
2.1. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse g 22 l6ike I punkti 32 kohaselt on iildplaneeringu
vastuv6tmine ja avaliku viiljapaneku viiljakuulutamine volikogu ainupiidewses.
2.2. Planeeimisseaduse $ 86 l6ige I kohaselt teeb kohaliku omavalitsuse volikogu iildplaneeringu
vastuvdtmise otsuse pflrast keskkonnamdju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist
iildplaneeringusse.
2.3. Planeerimisseaduse $ 36 l6ige 2 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu
iildplaneeringu vastuv6tmisega, et iildplaneering vastab 6igusaktidele ning et iildplaneering on