Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Teie 19.08.2025 nr 6-1/32-329

Meie 19.09.2025 nr 9.3-4/25/6525-2

Lääne-Harju valla üldplaneering ja

KSH

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 85 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 alusel kooskõlastamiseks Lääne-Harju valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu.

Üldplaneeringu eesmärk on kogu Lääne-Harju valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete

ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering annab ruumilise väljundi valla arengukavas

määratletud strateegilisele arenguvisioonile. Sellest tulenevalt on üldplaneeringu eesmärgiks

ruumiliste eelduste loomine heakorrastatud ja turvalisele elukeskkonnale, kus on kättesaadavad

ja vajaduspõhised avalikud teenused, mitmekesised liikumisvõimalused ning kodulähedased

töökohad ja väärtustatud piirkondlikud kultuurilised- ja looduslikud eripärad. Üldplaneeringuga

tuleb Lääne-Harju vallas luua eeldused ligitõmbava elu-, ettevõtlus- ja külastuskeskkonna

loomiseks. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mille

eesmärgiks oli arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel

ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut ning

minimeerida võimalused arendusteks, millega kaasneb oluline ebasoodne mõju keskkonnale.

KSH käigus kirjeldati, analüüsiti ja hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid

keskkonnamõjusid, tehti ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ning kavandati

keskkonnameetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju ennetamiseks ja leevendamiseks.

Pakri saarte üldplaneeringuga (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 28)

kavandatud maakasutus- ja ehitustingimused on integreeritud käesolevasse üldplaneeringusse

muutmata kujul.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Lääne-Harju valla

üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu. Täiendavalt juhib amet tähelepanu järgnevale:

 Materjalides käsitletakse liiklus- ja tööstusmüra. Amet juhib tähelepanu, et lisaks liiklus-

ja tööstusmürale kujundavad elukeskkonnas müratingimusi ka sellised tegevused nagu

näiteks kauba laadimine kaupluste laadimisaladel, hoonete tehnoseadmed, autopesulad

jt müraallikad, mille reguleerimiseks on kehtestatud normid tehnoseadmete, äri- ja

kaubandustegevusele, ehitusmürale ning impulssmürale. Ainult tööstus- ja

liiklusmürale keskendumine võib jätta olulised müraallikad tähelepanuta.

Normtasemed on välja toodud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1.

 Amet on seisukohal, et peamiseks mürahäiringute ennetamise meetmeks on

müraallika ja müratundliku objekti vahele võimalikult suure puhverala jätmine.

2(4)

Sellest tulenevalt märgib amet, et esmajoones on oluline müraallikate paigutamine

müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Kaitsehaljastuse mürahäiringuid

leevendavat toimet ei ole võimalik täpselt hinnata ning see võib olla sõltuv aastaajast.

Parima müra leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju suunamine

müratundlikest aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega

tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike meetmetega varjestamist või müratõkke

rajamist, mis asub vahetult müraallika või müratundliku objekti läheduses. Igasuguse

müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle

leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise

kaudu. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et ka normtasemetele vastav müratase võib

läheduses paiknevatel müratundlikel aladel põhjustada häiringuid.

 Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 Hajaasustusala on kirjutatud:

„Hajaasustusalal ei ole üldjuhul maakasutuse juhtotstarbeid määratud, va omavalitsuse

poolt arenduseks sobivaks määratud kohtades.“ Juhtotstarvet pole määratud ka

piirkondades, kus on koos rohkem elamuid (näiteks Paldiski linnas Mereranna tänava

elamupiirkonnas, Laokülas, Käesalu külas). KSH aruande eelnõu punktis 7.15.3.2.Müra

mõju on seoses tuuleparkidega kirjutatud: „Hajaasutuses asuvate maatulundusmaade

puhul, kuhu ÜP-ga maakasutuse juhtotstarvet ei määrata, on ÜP koostamisel võetud

lähenemine, et nende õuealadele leviv müra peab vastama II mürakategooria normile.

Inimese tervist ja heaolu silmas pidades on lähenemine arusaadav, kuid teisalt ei ole see

kooskõlas kehtiva AÕKS-ga, mille kohaselt kehtivad müranormid aladel, kuhu on

määratud maakasutuse juhtotstarve. Käesoleva KSH koostamise ajal kehtiv seaduse

redaktsioon ei võimalda võtta omavalitsusel ka teistsugust lähenemist.

Maatulundusmaadel asuvate elamute võrdsustamiseks II kategooria elamualadega tuleb

kas ka neile määrata maakasutuse juhtotstarve või eeldab see õigusakti muutmist

selliselt, et need võrdsustuksid elamu maa-aladel asuvate elamutega sõltumata sellest,

kas neile on määratud juhtotstarve või mitte.“. Amet soovitab müranormide

rakendamise küsimuste puhul tekkiva võimaliku segaduse vältimiseks määrata

üheselt arusaadavalt, milline mürakategooria kehtib aladel, millele üldplaneering

ei määra juhtotstarvet.

 Amet juhib tähelepanu asjaolule, et mitmetel elamumaa sihtotstarbega aladel

soovitakse muuta maa-ala juhtotstarve segahoonestusalaks, mis tähendab, et alale

hakkavad kehtima leebemad müranormid (näiteks Laulasmaa kooli ümbruses,

Rummu karjäärist põhja suunas asuvad elamualad, Padise kloostri ümbrus, Harju-Risti

mnt äärsed alad, Jaama tn äärne ala). Tulenevalt eelnevast soovitab amet võimalusel

säilitada olemasolevatel elamu maa-aladel (korter)elamu maa-ala, et tagada

parema elukeskkonna säilimine. Amet rõhutab, et juhtotstarvete muutmisesse ei tohiks

suhtuda kergekäeliselt ning selliste otsuste vastuvõtmisel tuleb teostada põhjalik

kaalutlus, kuna sellest sõltub otseselt piirkonnas lubatud müratase ning seeläbi ka

inimeste heaolu.

 Vasalemmas, raudteest lääne suunal (katastri nr 43101:001:0766) on kavandatud kõrvuti

tootmise maa-ala ja uus korterelamu maa-ala. Lisaks piirneb kavandatav korterelamu

maa-ala raudteega. 2024. a andmete põhjal on kinnistu puudega kaetud, mistõttu omab

ta hetkel ilmselt võimalikke raudteelt ja karjäärist lähtuvaid negatiivseid mõjusid

leevendavat mõju. Ameti hinnangul on tegemist võimaliku konfliktse olukorraga,

mille tekkimist saaks vältida.

 KSH aruande eelnõu punktis 7.15.3.2.Müra mõju on kirjutatud: „Lääne-Harju valla

territooriumil asuvate tuuleparkide (Pakri tuulepark, Paldiski tuulepark) töötamisel

tekkiva müra mõju teada saamiseks teostati mürauuringu raames müra leviku

modelleerimine. Reeglina lähtutakse tuulikuparkidest (ja üksiktuulikutest) lähtuva müra

hindamisel elamualade (II mürakategooria) nõudest ning öisest sihtväärtusest (40 dB),

maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamualadel lähtuda ka öisest

piirväärtusest (45 dB).“. Terviseamet soovitab uute tuuleparkide arendamisel

aluseks võtta tänased müra sihtväärtused, mis elamualadel ei ületaks päevasel ajal

3(4)

50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Lisaks juhib tähelepanu sellele, et maaomanikud võivad

vahetuda.

 KSH aruande eelnõu punktis 7.15.3.2.Müra mõju on kirjutatud: „Mürahäiringu

vähendamise võimalusteks on müratõkete rajamine, kõrgemad ja tihedamad piirdeaiad,

hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine (eeskätt kortermajade puhul,

kuna müratõkked ei ole nende puhul reeglina efektiivsed).“ Amet juhib tähelepanu, et

esmajoones tuleb jälgida, et müratundlike hoonete maa-alal (välisõhus) ei ületataks

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemeid. Eelnevast lähtuvalt ei saa

võtta eesmärgiks ainult siseruumidele kehtestatud normtaseme tagamist.

 KSH aruande eelnõu punktis 7.15.4. Vibratsioon viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002.

a määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Lisaks viidatakse mürahinnangus sotsiaalministri

04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Amet juhib tähelepanu

asjaolule, et viidatud määrused on tänaseks päevaks kehtetud. Edaspidi tuleks

arvestada rahvatervise seaduse alusel kehtestatavate uute määrustega.

 KSH aruande eelnõu punktis 7.15.3.2.Müra mõju on kirjutatud: „ÜP lahenduse kohaselt

kavandatakse Klooga alevikku, Kersalu ja Kloogaranna küladesse ning Ämari alevikku

uusi elamualasid, mis jäävad riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditesse. Kuna

riigikaitselise tegevusega kaasnevat müra on keeruline leevendada, siis on soovitav

kohalikul omavalitsusel nende kavandamise vajadust riigikaitseliste objektide

piiranguvöönditesse hoolikalt kaaluda. Kui see siiski vajalikuks osutub, siis tuleb

arvestada tegevusega kaasnevate häiringutega.“. Riigikaitselisel tegevusel puudub

müranorm, mistõttu on amet nõus, et taolistesse aladesse müratundlike hoonete

rajamist tuleb hoolikalt kaaluda. Kuigi riigikaitselisel tegevusel puudub norm,

juhib amet tähelepanu, et elamualadele on normid kehtestatud. Seega saab lähtuda

põhimõttest, et elamualasid planeerida pigem sinna, kus riigikaitseline tegevus

elukeskkonna normtasemeid ei ületa. Ameti hinnangul ei ole mõistlik planeerida

elamuid piirkonda, kus on teada, et elanikud peavad asuma taluma teatud

häiringuid.

 KSH aruande eelnõu punktis 7.15.3.2.Müra mõju on kirjutatud: „Head tingimused uute

eluhoonete siseruumides on võimalik tagada rangete heliisolatsiooninõuete

rakendamise korral, kuid välisõhus (õuealal) on keeruline motospordist tingitud

mürahäiringuid täielikult vältida. On ka selge, et juhul, kui Vasalemma krossiraja puhul

suureneb aktiivne rajakasutus, võib esineda täiendavaid müraalaseid konflikte

piirkonna elanikega ning antud juhul raskendab küsimuse lahendamist puudulik

seadusandlus, mis ei too välja üheselt mõistetavaid müraalaseid nõudeid krossiradadele

(ja motospordile üldiselt).“ Amet on nõus, et ilma tõhusate müra leevandamise

meetmeteta ei ole soovituslik Vasalemma krossiraja lähedusse uusi elamuid

planeerida. Arvestada tuleks, et krossiraja müra võib osutuda häirivaks nii

siseruumides kui ka õuealal.

 KSH aruande eelnõu punktis 9.6. Meetmed põhjavee kaitseks on kirjutatud: „Uue

tööstusobjekti kavandamise varases staadiumis tuleb analüüsida konkreetse

tehnoloogilise lahenduse veevajadust arvestades Kohila valla (põhja)veevarusid.“.

Amet juhib tähelepanu asjaolule, et ilmselt on Kohila sinna kirjutatud ekslikult.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

4(4)

Karmen Põld

54840193 [email protected]